Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-1/2677-2 |
Registreeritud | 19.06.2025 |
Sünkroonitud | 20.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
Toimik | 12.2-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Advokaadibüroo TGS Baltic AS |
Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo TGS Baltic AS |
Vastutaja | Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Erki Fels
Advokaadibüroo TGS Baltic AS
Järelevalvemenetluse
alustamata jätmine
Austatud vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer
Esitasite Rahandusministeeriumile kliendi (edaspidi ka ettevõtja) nimel 5.06.2025 taotluse
järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Eesti Energia AS (edaspidi ka Eesti Energia)
korraldatud üüripinna konkursiga.
Selgitasite, et Eesti Energia on korraldanud kaks riigihanke menetlust (viitenumbritega
270064 ja 280484), mõlemad vaidlustati ja lõppesid riigihanke menetluse kehtetuks
tunnistamisega Eesti Energia kui hankija poolt.
Riigihankemenetluste järgselt on Eesti Energia soovinud tutvuda ettevõtja planeeritavate
kontorihoone uuendustega, esitades vastava päringu ettevõtjale 26.02.2025 ja 12.05.2025. a
teatanud, et ettevõtja pakkumus ei osutunud edukaks. Märgite, et Eesti Energia tegevus oli
ettevõtjale üllatuslik, kuna võistlevad pakkumused olid küsitud ilma riigihankemenetlust
korraldamata. Eesti Energialt saadud teabest järeldate, et välja on valitud edukas pakkumus
ilma riigihankemenetluseta tuginedes RHS § 11 lg 1 p-s 7 sätestatud erandile. Teie hinnangul
aga nimetatud erand antud juhul ei kohaldu, mistõttu palute tuvastada Eesti Energia tegevuse
õigusvastasus ja algatada järelevalvemenetlus kiiremas korras, kuna ei ole teada, kas Eesti
Energia on juba lepingu sõlminud.
Rahandusministeeriumile on teatavaks saanud, et olete samasisulise vaidlustuse 05.06.2025.
a esitanud riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka VaKo) taotledes lepingu tühisuse
tuvastamist, sest Eesti Energia on ekslikult tuginenud RHS § 11 lg 1 p-s 7 sätestatud erandile
ning RHS-is sätestatud korras riigihankemenetluse korraldamata jätmine ei ole teie hinnangul
õiguspärane. Riigihangete vaidlustuskomisjon on vaidlustuse võtnud menetlusse.
Esmalt selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase
järelevalve teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on
Rahandusministeeriumil ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas
järelevalvemenetlust algatada ja millist seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada.
Teie 05.06.2025
Meie 19.06.2025 nr 12.2-1/2677-2
2
RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides
riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks
määratud tingimustel, korras ja ulatuses.
RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. RHS
§ 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 2 kohaselt jätab
Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamata, kui rikkumine on VaKo või kohtu
menetluses, välja arvatud RHS § 195 lõikes 10 sätestatud juhul, samuti siis, kui selle kohta on
VaKo või kohtu jõustunud menetlust lõpetav lahend, milles on antud õiguslik hinnang
rikkumise asjaoludele.
Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat
vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (RHS-i eelnõu. 450 SE I.
Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139). Seepärast on seadusandja lähtunud sellest, et oma
subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma ennekõike riigihangete vaidlustus-
komisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma korraga kahte dubleerivat menetlust
(vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihankega seonduvate
vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul
on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige
paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vt
riigikohtunik I. Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).
RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei saa Rahandusministeerium alustada
juhtumipõhist järelevalvemenetlust olukorras, kus (väidetav) rikkumine on
vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses, samuti siis, kui selle kohta on VaKo või kohtu
jõustunud menetlust lõpetav lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele.
Tegemist on imperatiivse menetlustakistusega, millal Rahandusministeerium ei saa ega tohigi
ad hoc korras järelevalvemenetlust alustada. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida
subjektiivset õiguskaitset võimaldavat menetlust, mistõttu seadusandja on leidnud, et
Rahandusministeerium ei tohiks riikliku ega haldusjärelevalve raames sekkuda ettevõtja ja
hankija vahelisse õigus-vaidlusesse ning asuda järelevalvemenetluses lahendama poolelioleva
õigusvaidluse esemeks olevaid küsimusi (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII.
Seletuskiri, lk 139). Kui Rahandusministeerium sekkuks järelevalvemeetmetega mõnda
pooleliolevasse vaidlustus- või kohtuasja (hankeasja), võiks see esiteks kahjustada võimude
lahususe põhimõtet ning teiseks tekiks oht, et järelevalve raames hakatakse tegelema
subjektiivsete õiguste kaitsega ning lahendama kohtute ja kvaasikohtulike organite pädevusse
kuuluvaid õigusmõistmise küsimusi.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3,
teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Teie esitatud järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetlust Eesti Energia AS tegevuse üle üüripinna konkursi korraldamisel.
Lugupidamisega
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Estella Põllu 5885 1336
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|