Varajane kaasamine riigihangete seaduse muudatuste kavandamisel

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kaur Kajak Teie 19.05.2025 nr 12.2-1/2369-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 18.06.2025 nr 9-1/25/1066-2

Varajane kaasamine riigihangete seaduse

muudatuste kavandamisel

Suur tänu, et saame avaldada arvamust riigihangete seaduse muutmise ettepanekute kohta.

Esmajoones märgime, et toetame kõiki Teie kirja lisas välja toodud olulisemaid muudatusettepanekuid.

Eriti leiame, et võimaluse loomine rakendada lihthankemenetlust kuni rahvusvahelise piirmäärani on

olulise positiivse mõjuga nii hankijate töökoormuse vähendamisele kui ka hädavajaliku paindlikkuse

lisamisele väiksema mahuga riigihangetele.

Rahandusministeeriumis 3. juunil toimunud kohtumisel väljendasid mõned ettevõtjad muret, et

lihthankemenetluse puhul on probleemiks liiga lühikesed pakkumuste esitamise tähtajad ja probleem

süveneks juhul, kui lihthankemenetlus oleks lubatav kuni rahvusvahelise piirmäärani. Tuleb tõdeda, et

teenuste ja ehitustööde riigihangetes võibki ühtse tähtaja kehtestamisel olla pakkumuste kvaliteeti pärssiv

mõju, mistõttu teeme ettepaneku seaduses sätestatavad minimaalsed pakkumuse esitamise tähtajad hanke

liigist tulenevalt diferentseerida. Asjade riigihangetes võib meie hinnangul minimaalne pakkumuste

esitamise tähtaeg olla 10 päeva (RHS § 125 lg 4), teenuste puhul 15 või 20 päeva. Ehitustööde riigihangetes

võib kehtestada lähtuvalt riigihanke maksumusest ka kaks erinevat tähtaega, ent kuivõrd elukallidus on

võrreldes praegu kehtivate riigihanke piirmäärade kehtestamise ajaga oluliselt tõusnud, siis ei oleks meie

hinnangul paslik lähtuda samadest piirmääradest (RHS § 14 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2). Kuni maksumuseni 500 000

eurot võib ehitustööde puhul olla pakkumuste esitamise tähtaeg näiteks 20 või 25 päeva ning alates

nimetatud summast kuni rahvusvahelise piirmäärani 30 päeva.

Leiame, et isegi juhul, kui lihthankemenetluses oleksid tähtajad pikemad kui kehtivas seaduses, oleks teistel

lihthankemenetluses ette nähtud võimalustel – näiteks hankija õigus sätestada ise menetluse kord lähtuvalt

hanke iseloomust ning õigus pidada läbirääkimisi – suur positiivne mõju nii hankemenetluse paindlikkusele

ja sujuvusele kui ka hankija töökoormuse ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele, kuivõrd

lihthankemenetluses on hankijal suuremad võimalused jätta paljud hankemenetluse formaalsused täitmata.

Järgnevas esitame oma seisukohad Teie kirja lisas nimetatud väiksemate muudatuste kohta.

1. Võimaldada avaliku sektori hankijal, kes on samaaegselt võrgustiku sektori hankija, kohaldada

võrgustikusektori riigihangete piirmäärasid.

Toetame, ent kuivõrd RTK kokkupuude võrgustikusektori hangetega on vähene, ei ole meil selles

küsimuses konkreetsemat seisukohta.

2. Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.

Toetame. Otsuste eraldamine erinevateks haldusaktideks on ebavajalik formaalsus, mis ei mängi

menetluses mitte mingit sisulist rolli, eriti olukorras, kus RHS § 104 lg 7 alusel võib hankija kontrollida

pakkujate kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni igal ajal hankemenetluse kestel. Palju olulisem on, et

otsustest on õigeaegselt teavitatud, et ettevõtjatel oleks võimalik oma huve vaidlustusmenetluses kaitsta.

Kas tegemist on ühe või mitme haldusaktiga, ei mõjuta ettevõtjate võimalust otsuseid vaidlustada ega aita

kaasa korrektsele menetluse läbi viimisele. Mõjutab positiivselt hankespetsialistide töökoormust seda

vähendades.

3. Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsus vaid siis, kui

ettevõtjat süsteemiga ei liideta.

Toetame. Dünaamilises hankesüsteemis puudub igasugune vajadus kontrollida taotlejaid süsteemiga

liitmisel sisuliselt, kuivõrd taotlejaid saab süsteemi kehtivuse ajal lisanduda piiramatu hulk ning tõenäosus,

et kõik liidetud taotlejad saavad seotud hankes vähemalt ühe korra edukaks pakkujaks, on väga väike. Seega

tehakse DHS-s otsused taotlejate liitmise kohta väga suures osas puhtalt hankepassis esitatud kinnituste

pinnalt. Kuivõrd riigihangete register teeb hankepasside alusel automaatkontrolli, siis võiks seadus

võimaldada taotlejaid lisada automaatkontrolli alusel ilma hankija otsuseta, mis on selles faasis niikuinii

formaalne ja mis vähendaks hankija töökoormust.

4. Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimisi.

Toetame, kuivõrd läbirääkimiste pidamise vajadus võib selguda alles pakkumus(te)ga tutvumisel ning

oleneb ka hankelepingu esemest ning sellest, kuidas menetlus on üles ehitatud, st kas hankija soovib

pakkumuste esitamist või sõlmitakse hankeleping ilma pakkumusi esitamata läbirääkimiste tulemusena.

5. Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada, miks hankija otsustas

riigihanget osadeks mitte jaotada.

Toetame. Meie hinnangul ei ole kõnealune põhjendamiskohustus oma eesmärki – edendada konkurentsi

VKE-de hulgas – täitnud. Põhjendused on enamasti napisõnalised ning standardsed, tõsi, kohandatud

konkreetse hanke esemele. Hankijana ei näe me üldse, et riigihanke osadeks jagamata jätmine eesmärgiga

raskendada VKE-de konkureerimist hankelepingule oleks Eestis probleem. Hankija kaalutlused riigihanke

osadeks jagamiseks või mittejagamiseks tõukuvad enamasti otstarbekusest, ent hankija kaalub alati, kas

tema esitatud tingimused ning riigihanke osad tagavad, et riigihankele esitatakse piisavalt pakkumusi

toimivaks konkurentsiks ning et hankeleping oleks võimalik sõlmida parimatel tingimustel.

6. Võimaldada võrgustikusektori hankijatel kohaldada alla rahvusvahelist piirmäära hankijatevahelise

koostöö erandit.

Me ei oma esitatud ettepaneku osas seisukohta, kuivõrd RTK ei puutu eriti kokku võrgustikusektori

hangetega.

7. Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale lisatellimus.

Toetame. Nõustume Teie kirjas viidatud analüüsis tooduga, et RHS sõnastus on erinevaid riigihangete

direktiivide keeleversioone võrreldes liiga range ja sõna-sõnalt järgides muudab RHS § 123 lg 1 p 3

kohaldamise praktiliselt võimatuks.

8. Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla rahvusvahelise piirmäära.

Me ei oma esitatud ettepaneku osas seisukohta, kuivõrd RTK ei puutu eriti kokku võrgustikusektori

hangetega.

9. Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu sõlmimiseks loa andmist.

Toetame, kuivõrd sõnastuse muutmine Teie kirjas viidatud analüüsis toodud viisil vastab enam sättega

taotletud eesmärgile.

10. Pikendada hankelepingu muutmise kohta registrile teate esitamise tähtaega.

Toetame, kuivõrd võimaldab hankijal paremini korraldada oma organisatsioonisisest tööd.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

11. Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid raamlepingu

lõppedes, mitte iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada koondandmeid esitada alates raamlepingu

kehtivusest, mitte alates raamlepingu sõlmimisest.

Toetame. Oleme selle ettepaneku kaalutlused varasemalt ka Teile esitanud. Praegune regulatsioon on

hankijale ebamõistlikult koormav ning jääb selgusetuks, kes ja millisel eesmärgil neid andmeid üldse

kasutab. Leiame, et kui hankelepingu puhul on kohustus andmed registrile esitada hankelepingu lõppedes

ja hankeleping võib olla oluliselt pikem kui raamleping, kuivõrd hankelepingu puhul ei kehti 4-aastane

piirang, ei ole millegagi põhjendatud raamlepingu puhul andmete esitamise kohustus iga-aastaselt. See on

pelk formaalsus, mis suurendab hankespetsialistide ebavajalikku töökoormust oluliselt.

12. Eemaldada kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud kõikidele pakkujatele,

taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele.

Toetame. Piisab, kui hankija veendub, et tema poolt tehtud muudatused on registris ja vajadusel ELT-s

avaldatud. Kõikide huvitatud isikute kindlaks tegemine ning veendumine, et need isikud on kas ise registris

vastava muudatusega tutvunud või juhul, kui nad on ennast registris hanke juurde registreerinud, seda

registri saadetud automaatteavituse peale teinud, on täiesti ebamõistlik ja praktikas ka täidetamatu ülesanne.

13. Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg pakkumuste jõusoleku

tähtajaga.

Toetame ja nõustume Teie kirjas viidatud analüüsis toodud põhjendustega. Muudatuse mõju oleks

tõenäoliselt vähene, kuivõrd väga palju ei ole hankeid, kus tagatist nõutakse, ent mõnel üksikul juhul võib

osutuda väga oluliseks, kui hankija on tagatise sätted jätnud täpsemalt kirja panemata ning hankelepingu

sõlmimine takerdub.

14. Lühendada hankija päringule vastamise tähtaega.

Toetame, kuivõrd lähtuvalt viimasest tõlgenduspraktika muutusest on tunda hankemenetluste venimist eriti

sellistel puhkudel, kui päringuid on vaja teha mitmeid.

15. Kohustada hankijat kontrollima ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise aluseid vaid juhul,

kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%. Alternatiivselt, kohustada väiksema osaga

alltöövõtjaid kontrollima vaid siis, kui tekib kahtlus.

Toetame ettepanekus toodud alternatiivi, kuivõrd kahtluse korral peaks olema võimalik kontrollida ning ka

kõrvaldada alltöövõtja, kelle osa hankelepingu täitmisel ei ole nii suur. Samuti välistaks alternatiiv

võimaluse nö mängida alltöövõtu protsentidega ning selleläbi sätte kohaldumisest kõrvale hoida.

16. Muuta töövõtjale maksete peatamise õigus vabatahtlikuks.

Kuivõrd praktikas ei ole RTK-s selliseid juhtumeid esinenud, ei oska me seda ettepanekut kahjuks

kommenteerida.

17. Kohustada hankijat minikonkurssidel kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist ainult siis, kui

raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.

Toetame, kui hankijale jääb alles õigus vajadusel minikonkursil kõrvaldamise aluseid kontrollida.

Teisisõnu peaks hankijal olema võimalus, lähtuvalt näiteks kas kahtluse tekkimisest või asjaolust, et

hankelepingu täitmine on seotud kõrgema riskiga, mida hankija peaks saama igakordselt kaaluda, siiski

minikonkursil kõrvaldamise aluseid kontrollida ning pakkuja minikonkursilt kõrvaldada. Selline võimalus

peaks hankijal olema tulenevalt seadusest, st ei peaks hankija tingimata seda sätestama riigihanke

alusdokumentides (raamlepingus).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kati Eller

osakonnajuhataja

Evelin Karindi-Kask 59174768

[email protected]

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kaur Kajak Teie 19.05.2025 nr 12.2-1/2369-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 18.06.2025 nr 9-1/25/1066-2

Varajane kaasamine riigihangete seaduse

muudatuste kavandamisel

Suur tänu, et saame avaldada arvamust riigihangete seaduse muutmise ettepanekute kohta.

Esmajoones märgime, et toetame kõiki Teie kirja lisas välja toodud olulisemaid muudatusettepanekuid.

Eriti leiame, et võimaluse loomine rakendada lihthankemenetlust kuni rahvusvahelise piirmäärani on

olulise positiivse mõjuga nii hankijate töökoormuse vähendamisele kui ka hädavajaliku paindlikkuse

lisamisele väiksema mahuga riigihangetele.

Rahandusministeeriumis 3. juunil toimunud kohtumisel väljendasid mõned ettevõtjad muret, et

lihthankemenetluse puhul on probleemiks liiga lühikesed pakkumuste esitamise tähtajad ja probleem

süveneks juhul, kui lihthankemenetlus oleks lubatav kuni rahvusvahelise piirmäärani. Tuleb tõdeda, et

teenuste ja ehitustööde riigihangetes võibki ühtse tähtaja kehtestamisel olla pakkumuste kvaliteeti pärssiv

mõju, mistõttu teeme ettepaneku seaduses sätestatavad minimaalsed pakkumuse esitamise tähtajad hanke

liigist tulenevalt diferentseerida. Asjade riigihangetes võib meie hinnangul minimaalne pakkumuste

esitamise tähtaeg olla 10 päeva (RHS § 125 lg 4), teenuste puhul 15 või 20 päeva. Ehitustööde riigihangetes

võib kehtestada lähtuvalt riigihanke maksumusest ka kaks erinevat tähtaega, ent kuivõrd elukallidus on

võrreldes praegu kehtivate riigihanke piirmäärade kehtestamise ajaga oluliselt tõusnud, siis ei oleks meie

hinnangul paslik lähtuda samadest piirmääradest (RHS § 14 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2). Kuni maksumuseni 500 000

eurot võib ehitustööde puhul olla pakkumuste esitamise tähtaeg näiteks 20 või 25 päeva ning alates

nimetatud summast kuni rahvusvahelise piirmäärani 30 päeva.

Leiame, et isegi juhul, kui lihthankemenetluses oleksid tähtajad pikemad kui kehtivas seaduses, oleks teistel

lihthankemenetluses ette nähtud võimalustel – näiteks hankija õigus sätestada ise menetluse kord lähtuvalt

hanke iseloomust ning õigus pidada läbirääkimisi – suur positiivne mõju nii hankemenetluse paindlikkusele

ja sujuvusele kui ka hankija töökoormuse ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele, kuivõrd

lihthankemenetluses on hankijal suuremad võimalused jätta paljud hankemenetluse formaalsused täitmata.

Järgnevas esitame oma seisukohad Teie kirja lisas nimetatud väiksemate muudatuste kohta.

1. Võimaldada avaliku sektori hankijal, kes on samaaegselt võrgustiku sektori hankija, kohaldada

võrgustikusektori riigihangete piirmäärasid.

Toetame, ent kuivõrd RTK kokkupuude võrgustikusektori hangetega on vähene, ei ole meil selles

küsimuses konkreetsemat seisukohta.

2. Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.

Toetame. Otsuste eraldamine erinevateks haldusaktideks on ebavajalik formaalsus, mis ei mängi

menetluses mitte mingit sisulist rolli, eriti olukorras, kus RHS § 104 lg 7 alusel võib hankija kontrollida

pakkujate kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni igal ajal hankemenetluse kestel. Palju olulisem on, et

otsustest on õigeaegselt teavitatud, et ettevõtjatel oleks võimalik oma huve vaidlustusmenetluses kaitsta.

Kas tegemist on ühe või mitme haldusaktiga, ei mõjuta ettevõtjate võimalust otsuseid vaidlustada ega aita

kaasa korrektsele menetluse läbi viimisele. Mõjutab positiivselt hankespetsialistide töökoormust seda

vähendades.

3. Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsus vaid siis, kui

ettevõtjat süsteemiga ei liideta.

Toetame. Dünaamilises hankesüsteemis puudub igasugune vajadus kontrollida taotlejaid süsteemiga

liitmisel sisuliselt, kuivõrd taotlejaid saab süsteemi kehtivuse ajal lisanduda piiramatu hulk ning tõenäosus,

et kõik liidetud taotlejad saavad seotud hankes vähemalt ühe korra edukaks pakkujaks, on väga väike. Seega

tehakse DHS-s otsused taotlejate liitmise kohta väga suures osas puhtalt hankepassis esitatud kinnituste

pinnalt. Kuivõrd riigihangete register teeb hankepasside alusel automaatkontrolli, siis võiks seadus

võimaldada taotlejaid lisada automaatkontrolli alusel ilma hankija otsuseta, mis on selles faasis niikuinii

formaalne ja mis vähendaks hankija töökoormust.

4. Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimisi.

Toetame, kuivõrd läbirääkimiste pidamise vajadus võib selguda alles pakkumus(te)ga tutvumisel ning

oleneb ka hankelepingu esemest ning sellest, kuidas menetlus on üles ehitatud, st kas hankija soovib

pakkumuste esitamist või sõlmitakse hankeleping ilma pakkumusi esitamata läbirääkimiste tulemusena.

5. Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada, miks hankija otsustas

riigihanget osadeks mitte jaotada.

Toetame. Meie hinnangul ei ole kõnealune põhjendamiskohustus oma eesmärki – edendada konkurentsi

VKE-de hulgas – täitnud. Põhjendused on enamasti napisõnalised ning standardsed, tõsi, kohandatud

konkreetse hanke esemele. Hankijana ei näe me üldse, et riigihanke osadeks jagamata jätmine eesmärgiga

raskendada VKE-de konkureerimist hankelepingule oleks Eestis probleem. Hankija kaalutlused riigihanke

osadeks jagamiseks või mittejagamiseks tõukuvad enamasti otstarbekusest, ent hankija kaalub alati, kas

tema esitatud tingimused ning riigihanke osad tagavad, et riigihankele esitatakse piisavalt pakkumusi

toimivaks konkurentsiks ning et hankeleping oleks võimalik sõlmida parimatel tingimustel.

6. Võimaldada võrgustikusektori hankijatel kohaldada alla rahvusvahelist piirmäära hankijatevahelise

koostöö erandit.

Me ei oma esitatud ettepaneku osas seisukohta, kuivõrd RTK ei puutu eriti kokku võrgustikusektori

hangetega.

7. Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale lisatellimus.

Toetame. Nõustume Teie kirjas viidatud analüüsis tooduga, et RHS sõnastus on erinevaid riigihangete

direktiivide keeleversioone võrreldes liiga range ja sõna-sõnalt järgides muudab RHS § 123 lg 1 p 3

kohaldamise praktiliselt võimatuks.

8. Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla rahvusvahelise piirmäära.

Me ei oma esitatud ettepaneku osas seisukohta, kuivõrd RTK ei puutu eriti kokku võrgustikusektori

hangetega.

9. Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu sõlmimiseks loa andmist.

Toetame, kuivõrd sõnastuse muutmine Teie kirjas viidatud analüüsis toodud viisil vastab enam sättega

taotletud eesmärgile.

10. Pikendada hankelepingu muutmise kohta registrile teate esitamise tähtaega.

Toetame, kuivõrd võimaldab hankijal paremini korraldada oma organisatsioonisisest tööd.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

11. Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid raamlepingu

lõppedes, mitte iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada koondandmeid esitada alates raamlepingu

kehtivusest, mitte alates raamlepingu sõlmimisest.

Toetame. Oleme selle ettepaneku kaalutlused varasemalt ka Teile esitanud. Praegune regulatsioon on

hankijale ebamõistlikult koormav ning jääb selgusetuks, kes ja millisel eesmärgil neid andmeid üldse

kasutab. Leiame, et kui hankelepingu puhul on kohustus andmed registrile esitada hankelepingu lõppedes

ja hankeleping võib olla oluliselt pikem kui raamleping, kuivõrd hankelepingu puhul ei kehti 4-aastane

piirang, ei ole millegagi põhjendatud raamlepingu puhul andmete esitamise kohustus iga-aastaselt. See on

pelk formaalsus, mis suurendab hankespetsialistide ebavajalikku töökoormust oluliselt.

12. Eemaldada kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud kõikidele pakkujatele,

taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele.

Toetame. Piisab, kui hankija veendub, et tema poolt tehtud muudatused on registris ja vajadusel ELT-s

avaldatud. Kõikide huvitatud isikute kindlaks tegemine ning veendumine, et need isikud on kas ise registris

vastava muudatusega tutvunud või juhul, kui nad on ennast registris hanke juurde registreerinud, seda

registri saadetud automaatteavituse peale teinud, on täiesti ebamõistlik ja praktikas ka täidetamatu ülesanne.

13. Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg pakkumuste jõusoleku

tähtajaga.

Toetame ja nõustume Teie kirjas viidatud analüüsis toodud põhjendustega. Muudatuse mõju oleks

tõenäoliselt vähene, kuivõrd väga palju ei ole hankeid, kus tagatist nõutakse, ent mõnel üksikul juhul võib

osutuda väga oluliseks, kui hankija on tagatise sätted jätnud täpsemalt kirja panemata ning hankelepingu

sõlmimine takerdub.

14. Lühendada hankija päringule vastamise tähtaega.

Toetame, kuivõrd lähtuvalt viimasest tõlgenduspraktika muutusest on tunda hankemenetluste venimist eriti

sellistel puhkudel, kui päringuid on vaja teha mitmeid.

15. Kohustada hankijat kontrollima ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise aluseid vaid juhul,

kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%. Alternatiivselt, kohustada väiksema osaga

alltöövõtjaid kontrollima vaid siis, kui tekib kahtlus.

Toetame ettepanekus toodud alternatiivi, kuivõrd kahtluse korral peaks olema võimalik kontrollida ning ka

kõrvaldada alltöövõtja, kelle osa hankelepingu täitmisel ei ole nii suur. Samuti välistaks alternatiiv

võimaluse nö mängida alltöövõtu protsentidega ning selleläbi sätte kohaldumisest kõrvale hoida.

16. Muuta töövõtjale maksete peatamise õigus vabatahtlikuks.

Kuivõrd praktikas ei ole RTK-s selliseid juhtumeid esinenud, ei oska me seda ettepanekut kahjuks

kommenteerida.

17. Kohustada hankijat minikonkurssidel kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist ainult siis, kui

raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.

Toetame, kui hankijale jääb alles õigus vajadusel minikonkursil kõrvaldamise aluseid kontrollida.

Teisisõnu peaks hankijal olema võimalus, lähtuvalt näiteks kas kahtluse tekkimisest või asjaolust, et

hankelepingu täitmine on seotud kõrgema riskiga, mida hankija peaks saama igakordselt kaaluda, siiski

minikonkursil kõrvaldamise aluseid kontrollida ning pakkuja minikonkursilt kõrvaldada. Selline võimalus

peaks hankijal olema tulenevalt seadusest, st ei peaks hankija tingimata seda sätestama riigihanke

alusdokumentides (raamlepingus).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kati Eller

osakonnajuhataja

Evelin Karindi-Kask 59174768

[email protected]