Sisestuse kuupäev N, 19/06/2025 - 15:11
Sisestaja: vportal_rest
Sisestatud veebivormi info:
Esitaja nimiSirje Soop
Esitaja e-post[email protected]
Pealkirikutsehariduse pilootprojekt Hiiumaal
Küsimuse või ettepaneku sisuPöördun Hiiumaa Gümnaasiumi ametiühingu nimel.
Kutseharidus vajab edendamist, ent seda ei saa teha Hiiumaa ainsa gümnaasiumi ohustamise hinnaga.
Hiiumaal on üks gümnaasium; viimasel kahel aastal on kõik õppekohad täitunud ja paljudele on tulnud ka ära öelda. Väidetavalt (https://www.err.ee/1609700949/riik-tahab-rohkem-pohikoolilopetajaid-kutsekoolidesse) jääb pärast pilootprojekti käikuminekut gümnaasiumi osa selliseks nagu on, sisu ja kvaliteet ei muutu. PGSi § 71 ja § 1002 järgi on riik kohustatud igas maakonnas pidama vähemalt üht gümnaasiumi (mitte hariduskeskust). Meie ootus on seega, et akadeemilise osa õppekohtade arv ei vähene ja et ka õppimatulijate arv ei vähene (mis võib ebaõnnestunud nimevaliku tõttu juhtuda).
Samas allikas on, et riik loodab kutseõppurite arvu kasvatada 40 protsendini, mis Hiiumaa kontekstis, kus lõpetajaid on umbes 60, teebki akadeemilise osa kohtade arvuks 36 ja kutseõppuritele jääb 24. Kuuldavasti lubatakse pärast pilootprojekti käimaminekut akadeemilisesse ossa vastu võtta vaid 20 õpilast.
Kuuldavasti on ettepanek pilootprojekti Hiiumaal teha pärit sotsiaalministeeriumilt.
Õpetajaid ega kogukonda pole projekti kavandamisse kaasatud. Kas ministeerium on analüüsinud, millised on tagajärjed, kui pilootprojekt ebaõnnestub Hiiumaal, kus on üksainus gümnaasium?