Eelnõu arvamuse avaldamiseks

1

EELNÕU

17.06.2025

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Postiseaduse muutmine

Postiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

2) seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“ vastavas

käändes;

3) paragrahvi 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning

nõuetekohaselt pakitud ese või esemed, mis vastab Ülemaailmses postikonventsioonis

kehtestatud nõuetele.“;

5) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „isikusamasuse“ sõnaga „saaja“;

7) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 3 asendatakse sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud

garantiisumma“ sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitise“;

8) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 4 lõiked 81 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(81) Partiisaadetisena edastatakse kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja annab

postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale.

(9) Kullerpostina edastatakse kirisaadetis või postipakk, mis vastab vähemalt neljale järgmisele

tingimusele:

1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu saaja tuvastamist

võimaldava tunnuse alusel;

2) mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) mille saatjal on võimalus igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal,

sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine;

4) mis kogutakse saatja elu- või asukohast;

5) mille puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

6) mille kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

7) mis edastatakse vastavalt individuaalsele kokkuleppele ja kasutaja erinõuetele.“;

10) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

2

„3) adresseerimata saadetiste edastamine.“;

11) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ülemaailmses postikonventsioonis ja eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise edastamine liht- ja

tähtsaadetisena“;

12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused:

1) kirisaadetise ja postipaki kindlustamine;

2) kirisaadetise ja postipaki jälgimine.“;

13) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Juurdepääsupunkt ei pea olema püsiva asukohaga.“;

15) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla ajagraafiku alusel liikuv vahend postiteenuse

osutamiseks.

(42) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva

asukohaga automatiseeritud vahend.

(43) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, millega osutatakse postiteenust postiteenuse kasutaja

elu- või asukohas.“;

16) paragrahvi 8 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 8 lõikes 8 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „ja

selle alusel kehtestatud õigusaktis“;

18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Nõuded postkasti ja selle paigutamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

19) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Postmargile trükitakse sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri,

tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel

olevale rahaühikule.“;

20) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3

21) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

23) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).“;

25) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) tegevuse alustamise kuupäev;

2) juurdepääsupunktide arv;

3) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud õigustest või kohustustest.“;

27) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevusteade esitatakse järgmiste tegevuste osutamise korral:

1) kullerpost;

2) otsepost;

3) perioodilise väljaande edastamine;

4) käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine;

5) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

6) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

7) muu postiteenus.“;

29) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise majandustegevusteates esitatakse

lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:

1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid;

2) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad;

3) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad;

4) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute

andmed.“;

30) seaduse täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad nõuded

4

(1) Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt

teise riigi universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil

asutatud ja juhitud ettevõte, mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool

asukohariigi territooriumi.

(2) Teise riigi universaalse postiteenuse osutajale kuuluva eksterritoriaalse postivahetuskeskuse

asutamine on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse omaniku asukohariik võimaldab vastastikku

eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamist ja tegutsemist oma riigi territooriumil;

2) saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud Eesti Vabariigis universaalse postiteenuse

osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise

kulude katmine.“;

31) paragrahvis 24 asendatakse sõnad „teise postiteenuse osutaja“ sõnadega „tegevusloaga

postiteenuse osutaja“ vastavas käändes;

32) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Universaalse postiteenuse osutaja tüüptingimused“;

34) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 alusel

kehtestatud erandid“ sõnadega „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud erandid“;

35) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 lõike 7 alusel“

sõnadega „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud“;

36) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „postkontoris, väljastatud isiklikult“ sõnaga

„juurdepääsupunkti“;

37) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus:

1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle

ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu;

2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele

juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast;

3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud

tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast;

4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu

puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete järgimata

jätmise tõttu.“;

38) paragrahvi 31 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „, annetamise“;

39) paragrahvi 31 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või

annetatakse“;

40) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti:

5

1) kohustus maksta välja pensionid ja toetused;

2) õigus osutada rahasiirdeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamisele kohaldatakse

võlaõigusseaduses maksekäsundi kohta sätestatut ja lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse

osutamisele kohaldatakse lisaks teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.“;

41) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle

Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente.“;

42) paragrahvi 36¹ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Perioodiliste väljaannete ning menetlusdokumentide edastamise täpsemad tingimused ja

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

44) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedi nõuded, erandid ja nende kontrollimise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

45) paragrahvi 37 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;

46) seadust täiendatakse §-dega 391–393 järgmises sõnastuses:

„§ 391. Universaalse postiteenuse osutamise eest võetav põhjendatud tasu

(1) Universaalse postiteenuse osutaja kehtestab Konkurentsiametiga kooskõlastatult käesoleva

seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud universaalse postiteenuste osutamise eest võetava

põhjendatud tasu (edaspidi põhjendatud tasu) lähtudes käesolevast seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidest.

(2) Põhjendatud tasu kehtestamisel tuleb tagada, et võetav tasu kataks järjepidevalt:

1) vajalikud muutuv-ja tegevuskulud;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) kvaliteedinõuete täitmise;

4) kapitalikulu ehk ja põhjendatud tulukuse.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja

postkontorites vähemalt 30 kalendripäeva enne tasu jõustumist.

§ 39². Põhjendatud tasu arvestamise alused

(1) Põhjendatud tasu peab lähtuma universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema

läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse

postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele.

(2) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud

kohustuste täitmist.

6

(3) Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:

1) kulude muutuste jälgimine ajas ja selle võrdlus alampalga muutusega;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud.

(4) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitust ja annetust;

3) universaalse postiteenuse osutamisega mitte seotud kulu;

4) finantskulu;

5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid ning muid rahalisi kohustusi, mis

on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

6) erisoodustuse kulu;

7) tulumaksukulu.

(5) Universaalse postiteenuse osutaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja

kulude arvestust universaalse postiteenuse ja enda muu tegevuse kohta. Universaalse

postiteenuse ning muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb universaalse

postiteenuse osutaja oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Kulude ja tulude eristamise

põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud.

(6) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks

ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul

põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas

paragrahvis ja §-des 39¹–39² sätestatut.

(7) Kui Konkurentsiamet tuvastab, et universaalse postiteenuse osutaja kehtestatud põhjendatud

tasu ei vasta põhjendatud tasu kohta kehtestatud nõuetele, on Konkurentsiametil õigus teha

ettekirjutus ja määrata tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla

viimiseks.

§ 393. Põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine

(1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmise taotluse

kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos põhjendatud tasu suuruse põhjenduste ja

arvutustega.

(2) Konkurentsiamet kooskõlastab põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult

kooskõlastamata 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti keeruka või töömahuka

taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise tähtaega 60

kalendripäevani. Tähtaja pikendamisest teavitatakse taotluse esitajat hiljemalt 30 kalendripäeva

jooksul alates taotluse saamisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni

Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud teave, mis on vajalik taotluse kohta otsuse

tegemiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 5 nimetatud põhjendatud tasu kinnitab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

7

(5) Universaalse postiteenuse osutaja ei pea universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

Konkurentsiametiga kooskõlastama, kui põhjendatud tasu hinna muutus lähtub Statistikaameti

poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemisest ning põhjendatud tasu suuruse

muutus ei ole rohkem kui 10%.

§ 394. Ajutise põhjendatud tasu kehtestamine

(1) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutise põhjendatud tasu, kui universaalse postiteenuse

osutaja osutab teenust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse §-des 391–393 sätestatud

põhimõtetele ning on jätnud täitmata § 392 lõike 7 kohase Konkurentsiameti ettekirjutuse.

(2) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine põhjendatud tasu kehtib kuni Konkurentsiamet on

kooskõlastanud universaalse postiteenuse osutaja poolt esitatud põhjendatud tasu muutmise

taotluse.

(3) Ajutise põhjendatud tasu kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet käesoleva seaduse

§-des 391–393 sätestatust. Konkurentsiamet võib ajutise põhjendatud tasu kehtestamisel

kasutada andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest või on avalikult

kättesaadavad.”;

47) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

48) seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse

kvaliteedinõuded, erandid ja nende kontrollimise korra.“;

50) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvis 44 asendatakse number „640“ numbriga „9600“;

52) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

53) seadust täiendatakse §-dega 531–532 järgmises sõnastuses:

„§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek

(1) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu kooskõlastamiseks

esitatakse Konkurentsiametile esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuaril.

(2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 põhjendatud tasu, mis on suurem kui

50 protsenti eelmisel aastal kehtinud universaalse postiteenuse tasust.

(3) Kuni § 393 lõikes 2 nimetatud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasu

kinnitamiseni, kehtib seaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud universaalne postiteenuse

taskukohane tasu.

§ 532. Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse

täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse viimast korda

8

hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Nimetatud taotlusse võidakse arvestada rohkem kui ühe

kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult

koormavad kulud, kuid mitte pikemalt kui § 391 nimetatud põhjendatud tasu jõustumiseni.

(2) Käesoleva seaduse §-s 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast

korda hiljemalt 2026. aasta 25. juuliks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal

kehtinud õigusnormide alusel ja korras.

(4) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse

osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,

tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makset

rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud

kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse või juba menetluses oleva taotluse

hüvitamise otsuse osas ei piisa § 414 nimetatud universaalse postiteenuse maksetest, kaetakse

vajalik puudujääk riigieelarve vahenditest.;“

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2615 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) universaalse postiteenuse osutaja.“;

2) paragrahvi 531 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 53² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja

järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti temale antud haldusaktis märgitud müügitulust.“;

4) paragrahvi 533 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 13 ja 20–27 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 48, 50 ja 52 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil.

9

Riigikogu esimees

Tallinn, „…..“ „………………“ 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 2025. a

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4- 1/476

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS

vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 10

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

2. Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalte teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri

3. Rakendusaktide kavand

4. Kooskõlastustabel.

Lisaadressaadid:

AS Eesti Post

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit

Konkurentsiamet

Maksu- ja Tolliamet

Nova Post Estonia OÜ

Sotsiaalkindlustusamet

Taavi Kurvits

[email protected]

Postiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Lisa 2

Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Nr Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus

Eesti Meediaettevõtete Liit

1. Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmeslehtedele on oluline, et säiliks praegune

kandepäevade arv ja jaotus nädalas (viis päeva), säiliks ajalehtede hommikune

kojukanne, teenuse hinnakujundus oleks läbipaistev, selle üle oleks järelevalve

ning et kande hind oleks taskukohane ja prognoositav.

Võtame teadmiseks.

2. Kandepäevade arvu ja kande tingimuste (teenuse tingimuste) fikseerimine

seaduse tasemel.

Laupäevase kojukande säilimine on meediaväljaannetele väga oluline.

Meedialiit peab vajalikuks rõhutada, et kui praegu seaduses kehtestatud kuue

kandepäeva asemel kavatsetakse kehtestada viis kandepäeva, siis peetaks silmas

sedagi, et perioodilised väljaanded ilmuvad praegu teisipäevast laupäevani (T,

K, N, R, L) ning et kuuendast kandepäevast – esmaspäevast - loobusid

väljaanded välistingimuste survel, kui jaemüügiettevõte loobus lehti

esmaspäeviti müüki toimetamast ning AS Eesti Post prognoosis lehtede

kojukande hinna märkimisväärset tõusu. Ajalehed loobusid ilmumast

esmaspäeviti ning selle tulemusena tõstis AS Eesti Post kojukande hinda seni

pakutust vähem.

Me ei saa täielikult nõustuda seaduseelnõu seletuskirjas tooduga, et langevaid

turumahte arvestades on täiendavatest kandepäevadest vabatahtlik loobumine

kirjastajate poolt tulevikus tõenäoline. Oleme kohtumistel seaduse

väljatöötajatega väljendanud seisukohta, et kui kandepäevade arvu

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et postiseaduse

tasandil reguleeritakse UPT raames postisaadetiste

kohale toimetamise päevade arv, kuid UPT osutaja

täiendavate kohustuse detailsemad nõuded (sh

perioodiliste väljaannete edastamise tingimused

(päevade arv)) sätestatakse eelnõu kohaselt

rakendusmääruses. Eelnõuga ei ole planeeritud

muuta postisaadetiste kohale toimetamiste päevade

arvu. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas

välja toodud „viis tööpäeva“ on seotud

postisaadetiste edastamisega, mitte perioodiliste

väljaannete edastamisega.

Perioodiliste väljaannete kojukande päevade arv

sätestatakse edaspidi postiseaduse asemel valdkonna

eest vastutava ministri määruses. Kandepäevade

arvu sisustamine toimub väljaannete ning kojukande

eest vastutavate osapoolte kokkuleppel. Arvestades

laekunud ettepanekut plaanime rakendusmääruse

vähendamine kuuelt viiele tõi meile kaasa tulude ja tellimuste mõningase

vähenemise, siis kandepäevade arvu edasine vähendamine kahjustaks

oluliselt ajakirjandusväljaannete väärtuspakkumist ning tooks kaasa

tellijate loobumise tellimusest sellisel määral, mis kahjustaks väljaannete

äriväljavaateid. Sellisel juhul toimuks tellijate arvu kahanemine,

meediaväljaannete tellijatulu vähenemine ning sellest tulenev vajadus

vähendada väljaande ilmumissagedust või paberväljaanne sootuks sulgeda

välise mõju, mitte ajakirjandusturu orgaanilise kahanemise tulemusena.

Seaduseelnõu seletuskirjast jääb ebaselgeks laupäevase kojukande tulevik.

Laupäevane päev on meediaväljaannetele üks olulisimaid. Laupäevased

väljaanded kujutavad sageli eraldi struktuuri ja ülesehitusega toodet, mis on

kujundatud, võttes arvesse sihtrühma harjumusi, vajadusi ja käitumist. Seda ei

saa lihtsalt asendada ja liigutada mõnele teisele nädalapäevale ilma, et see tooks

kaasa tarbija loobumise ohtu ja sellega kaasnevat negatiivset mõju

väljaandjatele. Üldist arengut pikemaajaliselt ettepoole projitseerides ei saa me

välistada, et just laupäevane toode on viimane, mis turule püsima jääb, kui

päevalehed on sunnitud kestlikult kahanema.

Seepärast teeme ettepaneku täpsustada ja rõhutada seaduse tekstis

laupäeva erilist positsiooni kandepäevade seas. Praegu eelnõusse märgitud

„viis tööpäeva“ ja „viis päeva“ pole selleks piisavad. Kui seadusesse

kirjutatakse senise kuue päeva asemel kohustus tagada postisaadetiste

kogumine ja saajale kättetoimetamine saajale kõigil tööpäevadel ning mitte

vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumil

vastavalt postidirektiivile, siis seab see meie hinnangul automaatselt ohtu

perioodikaväljaannete kojukande laupäeviti, millega me ei saa kindlasti

nõustuda.

sõnastust täiendada selliselt, et lisaks viie päevasele

kandele peab üheks kandepäevaks olema laupäev.

Konkreetse rakendusmääruse muutmisel räägitakse

see täiendavalt läbi seotud osapoolte, sh Eesti

Meediaettevõtjate Liiduga.

Täiendame seletuskirja seoses kandepäevade arvu

edasise vähenemise osas. Algse vabatahtliku

kandepäeva loobumise mõjude kirjeldamises

lähtusime Advokaadibüroo Lextal arvamuses

postiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse kohta (punkt 12), mis esitati

25.02.2022. a Eesti Meediaettevõtete Liidu nimel.

3. Hommikuse kojukande säilimine on meediaväljaannete väga oluline. Selgitame. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

§ 65 lõike 1 punkt 7 kohaselt on ka ministri määruse

Seaduseelnõu teeb ettepaneku sätestada postiteenuse kvaliteedinõuded

postiseaduse asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Mööname,

et seaduse tasemel võib tõesti olla tegemist liiga detailse regulatsiooniga, kuid

peame vajalikuks, et seadusega kehtestatakse nii postiteenuse olulisemad

kvaliteedinõuded kui ka see, kuidas käib kaasamine ja puudutatud

osapooltega konsulteerimine muudatuste korral sellistes küsimustes, mis

edaspidi sätestatakse ministri määrusega.

Ajalehtede hommikune kojukanne tiheasustuse piirkonnas (mõistame, et

hajaasustuse piirkonnas pole see praegu mõeldav ega muutu mõeldavaks ka

edaspidi) on meie hinnangul oluline põhjus, miks lugeja meie teenuseid tarbib,

ning peaks seetõttu olema määratletud seadusega. Muudatused selles vallas –

näiteks hommikuse kande nihutamine kasvõi paari tunni võrra hilisemaks –

saati siis kojukande nihutamine pärastlõunaks – muudaksid oluliselt teenuse

olemust, vähendaksid tarbija rahulolu teenusega ning tooksid kaasa

lehetellimuste arvu vähenemise.

Rõhutame, et langeval turul on eriti oluline pakkuda paberlehe tellijale

stabiilsust nii toote kui teenuse näol. Mistahes muudatused – olgu tegu

ilmumispäevade, ilmumiskordade arvu või lehe postkasti toimetamise ajaga –

toovad automaatselt kaasa lugejate pahameele ja tellimusest loobumise.

Kirjastajate kogemus näitab samuti, et kui ajaleht tellijale ei sobi, kui tellimuse

hind on liiga kõrge või kui leht ei saabu sobival ajal, võib ta küll otsida

sobivamat paberalternatiivi, kuid kui seda turul pakkuda ei ole, siis lihtsalt

loobuda eestikeelset meediat tarbimast. Sellisel juhul riskime olukorraga, kus

osa kodanikest jääb nn uudistekõrbe.

seletuskirja üheks osaks eelnõu kooskõlastamine,

huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.

Seega on kaasamine ja konsulteerimise kohustus

kirjeldatud juba horisontaalselt ning sellest tuleb

ministri määruste koostamisel ka lähtuda.

Leiame, et hommikuse kojukande säilimine on

oluline, kuid ei pea mõistlikuks niivõrd detailse

aspekti reguleerimist seaduse tasandil.

4. Taskukohane tasu, põhjendatud tasu, hinnakujunduse läbipaistvus ning

riiklik järelevalve hinnakujunduse üle

Tervitame seaduse loojate püüdlust muuta postiteenuse hinda ja hinnakujunduse

protsessi läbipaistvamaks ning allutada see Konkurentsiameti kontrollile.

Peame sealjuures möönma, et „põhjendatud tasu“ ja „taskukohase tasu“ vahel

Selgitame.

Postiseaduse muudatusega viiakse universaalne

postiteenuse hinnamenetlus põhjendatud tasu alla.

Põhjendatud tasu korral jääb jätkuvalt kehtima

postidirektiivi artikli 12 nõue, et universaalne

on oluline sisuline erinevus, mistõttu peab teenuse hinna kooskõlastamisel ja

kehtestamisel olulise tingimusena silmas pidama sedagi, et kõrge

„põhjendatud tasu“ ei hakkaks pärssima teenuse levikut. Sealgi tuleks meie

arvates lisada kas avaliku konsultatsiooni või osapoolte konsultatsiooni

mehhanism, mis neid riske võimaldaks maandada või hajutada.

Eelnõu loojad märgivad, et tulenevalt läbirääkimisest sidusrühmadega on

perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti

järelevalvele jäänud eelnõust välja. Meedialiit toetab siiski ka perioodika

kojukande hinnakujunduse läbipaistvust, kulupõhisust ja põhjendatust.

Ühtpidi on mõistetav, et perioodika kojukandel hajaasustuse piirkonnas on

tugev regionaalpoliitiline tähendus ning et seda kui eriti kõrge omahinnaga

teenust on tarvis jätkuvalt riiklikult toetada. Toetus omakorda avaldab

kojukande hinnale olulist mõju.

Küll aga oleme seda meelt, et ka perioodika kojukande hinnastamine peaks

olema läbipaistev, kulupõhine ning põhjendatud. Ilmselt on tarvis

universaalse postiteenuse õiglase hinnastamise jaoks analüüsida postiteenuse

pakkuja kõiki kulusid, sest meie arvates ei ole üksiku teenuse kulusid – eriti

UPT ja perioodika kojukande kulusid - võimalik lõpuni eristada. Seepärast

pole Meedialiit vastu ka sellele, kui perioodika kättetoimetamise hinna

kujunemise mehhanism oleks niisama läbipaistev nagu universaalse

postiteenuse omagi ning et Konkurentsiamet analüüsiks ka perioodika

kojukande hinna kujunemist sama metoodika alusel. Perioodika kojukande

hinna kujunemist ja selle komponente tuleks kirjastajatele hinnaläbirääkimiste

käigus tutvustada, et me saaksime veenduda ka selle hinna kulupõhisuses ja

põhjendatuses. Kojukande hinnastamise puhul tuleks seaduse tasandil

(hinnakomponentide juures) määratleda seegi, kuidas kandepäevade arv (või

nende võimalik muutus) avaldab mõju teenuse lõpphinnale.

postiteenus peab olema jätkuvalt taskukohane

kõikidele kasutajatele. Selle tagamiseks tuleb UPT

osutajal UPT põhjendatud tasu kooskõlastada

regulaatori ehk Konkurentsiametiga. Arvestades, et

põhjendatud tasu täpsemad alused sätestatakse

ministri määruses, siis kohaldub kõnealusele

määrusele samuti kaasamise ja konsultatsiooni

kohustus.

Oleme nõus, et perioodika kojukande hinnakujundus

peaks olema läbipaistev, kulupõhine ja põhjendatud.

Samas tuleb arvestada, et perioodiliste väljaannete

kojukande kohustus on universaalse postiteenuse

osutajale seatud täiendav kohustus, mida osutatakse

turutingimustel ning mida võivad osutada ka teised

teenuseosutajad (erinevalt UPT-st, mida saab

osutada korraga ainult üks ettevõte). Olemuselt on

tegu sarnane kohustusega nagu on pensionite või

toetuste kojukanne. Viimane on samuti UPT osutaja

kohustus, kuid mida praktikas osutab hanke alusel

hoopis vabaturu teenuseosutaja.

Eelnõuga disainitud põhjendatud tasu on loodud

universaalse postiteenuse jaoks, ilma kaasnevaid

kohustusi arvestamata. Kõnealuse kohustuse

liitmine ka UPT osutaja kaasnevatele kohustustele

tekitaks täiendavat bürokraatiat ning ajakulu nii

teenuse tellijale, osutajale kui regulaatorile. Lisaks

tekiks ebavõrdne kohtlemine UPT osutaja ja teiste

perioodilisi väljaannete kojukannet pakkuvate

teenuse osutajate osas. Eelnõu koostamise seisuga

on perioodiliste väljaannete või

menetlusdokumentide edastamiseks

majandustegevusteate esitanud lisaks AS Eesti

Postile veel 8 ettevõtet.

Eeltoodust tulenevalt ei ole perioodika kojukande

hinna kooskõlastamise liitmine käesoleva protsessi

sisse mõistlik.

5. Seoses „põhjendatud tasuga“ toome esile veel ühe probleemi:

meediamajadega sõlmitud lepingutes on kojukande hind seotud turu üldise

mahuga ning turu kogumahu kahanemine lepingus fikseeritust kiiremini

tähendab väljaannetele järgmiseks hinnaperioodiks täiendavat hinnatõusu

(lisaks praegu juba lepingus fikseeritud hinnatõusule).

Mõne turuosalise lahkumine turult toob ülejäänutele kaasa täiendava ja

prognoosimatu hinnatõusu. Nii tähendas Eesti Päevalehe paberlehena ilmumise

lõppemine teistele väljaannetele märkimisväärset lisakulu kojukandehinna

täiendava kasvu näol.

Kojukande hinna tõus (ka teised kirjastajate tegevusest sõltumatud otsused,

näiteks käibemaksu tõus) tingivad vajaduse tõsta tellimishinda, kõrgem hind

toob kaasa tellijate loobumise, see omakorda tingib uuesti kojukandehinna

tõusu. Selline „surmaspiraal“ ilma tasakaalustavate poliitikameetmeteta võib

viia soovimatute tulemusteni: paberajakirjanduse tarbijate hulk väheneb,

viimastele väljaannetele, kes kojukandeturule jäävad, langeb aga ebaõiglane

koormus kogu kojukandesüsteemi kinnimaksmiseks „põhjendatud tasuna“, mis

võib olla ebamõistlikult kõrge. Palume seaduse loojatel siin kindlasti lisada

kaitse- ja leevendusmeetmeid.

Võtame teadmiseks ja selgitame. Hetkel

rakendatakse kojukande osas mitmeid kaitse- ja

leevendusmeetmeid. Riigi eelarvest on iga aastaselt

maapiirkonna kojukandeks eraldatud dotatsioon, et

nii maapiirkonnas kui linnapiirkonnas oleks

võimalik hoida perioodiliste väljaannete kojukande

hind samaväärsena. 2025. aastal on üheskoos

teenuse osutajaga uuendatud ka doteeritava

piirkonna tsooni, et toetus oleks paremini sihistatud.

Kõnealuse postiseaduse muudatusega

võimaldatakse UPT osutajal osutada teenuseid

efektiivsemalt, eemaldades ebavajalikud ning

koormust tekitavad nõuded. Arvestades langevaid

mahtusid, peab töö nende tegevustega jätkama ning

on oluline leida täiendavaid võimalusi, millega on

võimalik tagada teenuse jätkusuutlikkus, kaitstes

samal ajal teenuse kasutajate huve.

Sotsiaalministeerium

1. Sotsiaalministeeriumil ei ole postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta sisulisi märkuseid. Juhime aga

tähelepanu sellele, et eelnõu § 1 punktis 43 (PostiS § 36 lõikes 2) viidatakse

pensionite ja toetuste väljamaksmisega seonduvalt vaid riikliku

pensionikindlustuse seadusele, kuid toetusi makstakse kojukandega välja ka

Osaliselt arvestatud. Täiendame eelnõud ning

sõnastame säte üldisemalt viidates kõikidele

asjakohastele õigusaktidele.

teistel juhtudel. Näiteks on kojukandega seonduvat reguleeritud puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 22, perehüvitiste seaduse § 8 lg-s 5 ja

töövõimetoetuse seaduse §-s 17.

Ühtlasi asendatakse eelnõuga PostS § 36 lõike 1 punktis 2 universaalse

postiteenuse osutaja rahasiirete osutamise kohustus sellekohase õigusega. Meie

hinnangul tasuks kaaluda, kas selle juures võib olla vajadus teatud erisusteks

näiteks kriisisituatsioonide puhul, kuna rahasiirde makseteenus võib aidata

kaasa rahaliste vahendite käibel hoidmisele kriisisituatsioonides.

Rahasiirde teenust pakuvad turul ka muud teenuse

osutajad. UPT osutaja vaates on tehingute arv

aastate lõikes oluliselt vähenenud ning trend on

langev. Igasugune täiendav kohustus UPT osutajale

tähendab täiendavat kulu, seega ei ole meie

hinnangul täiendavate eristuste loomine

põhjendatud. Kriisisituatsioonides sularaha

kättesaadavuse tagab vastavalt

Hädaolukorraseaduse § 36 lõike 3 punktile 2 Eesti

Pank.

Konkurentsiamet

1. Konkurentsiamet on tutvunud seaduseelnõuga ning sellele lisatud

seletuskirjaga. Seaduseelnõu sisulise poole osas ametil märkusi ei ole. Samas

oleme lisanud eelnõu teksti juurde mõned kommentaarid, mis puudutavad

konkreetsete sätete jõustumise aega. Eelnõuga tutvumisel tekkis

kommenteeritud sätete juures kahtlus, et need on jäänud üleminekusätete

hulgast välja.

Lisaks tegime ühe kommentaari seletuskirja teksti juurde. Selle lehekülje 15 alt

teises lõigus on märgitud, et UPT osutamise kuludest ca 70% moodustub

personalikulud, millest omakorda suur osa moodustavad nn eesliinitöötajad

(kirjakandjad). Tõime oma kommentaaris välja, et Konkurentsiametile esitatud

UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste põhjal nähtub Eesti

Posti andmetest, et personalikulud on ca 40% UPT-le kantavatest kuludest.

Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu § 4

(seaduse jõustumine) sätetes olid jäänud viimased

muudatused sisse viimata. § 4 lõige 1 sätestab

seaduse üldise jõustumise aja ning lõigetes 2 ja 3

sätestatakse erijuhud. Universaalse postiteenuse

põhjendatud tasu sätted (eelnõu § 391-394) on

plaanitud jõustuma esimesel võimalusel, kuna need

on aluseks põhjendatud tasu menetluseks. Seega

need jõustuvad eelnõu § 4 lõike 1 alusel.

Eelnõuga lisatavate § 531. Universaalse

postiteenuse põhjendatud tasule üleminek ja § 532.

Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud

rahastamiskohustuse lõpetamine osas ei ole eraldi

rakendussätet vaja, kuna need jõustuvad samuti

eelnõu § 4 lõike 1 alusel.

Seaduse 4. peatüki 2. jao kehtetuks tunnistamine ja

paragrahvi 43 lõike 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine

jõustuvad eelnõu § 4 lõike 3 alusel kuna need

reguleerivad kuni põhjendatud tasu jõustumiseni

seniseid õigusi ja kohustusi.

Tööjõukulude osas täpsustame seletuskirja teksti.

AS Eesti Post

1. Eesti Post kui postiteenuse osutaja, sh universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)

osutaja on pikka aega juhtinud tähelepanu postiseaduse kaasajastamise

vajadusele. Seepärast on meie hinnangul tervitatav postiseaduse muutmise

jõudmine eelnõu tasemele. Aktsiaselts Eesti Post nõustub suures osas eelnõus

tooduga, kuid siiski on mitmeid kohti, mille osas palume seaduse ja

rakendusaktide eelnõusid muuta ja täiendada ning seletuskirja muuta või

täiendada.

Võtame teadmiseks.

2. Põhjendatud tasu mudel ja sellele üleminek. Eelnõus on loobutud taskukohase

tasu ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise mudelist ning kasutusele

võetakse põhjendatud tasu mudel. Üldjoontes sarnaneb see teiste reguleeritud

valdkondadega, kuid arvestades UPT teenuse olemuslikku erinevust teistest

reguleeritud valdkondadest (võrreldes nt kaugkütte, veeteenuse, elektrivõrkude

võrguteenusega on UPT teenus äärmiselt tööjõumahukas), jääb küsimus, kuidas

toimub mudeli järgi tegelike kulude ja mõistliku kasumi tagamine.

Nagu on ka viidatud 2021. a Riigikontrolli auditis, siis UPT osutaja konkursil

osalemise otsust ei teinud Eesti Post ka 2019. a kergelt, sest teenuse osutamine

kehtiva regulatsiooni tingimustes tähendas ettevõttele kahjulikku tegutsemist.

Seejuures juhtis Riigikontroll tähelepanu, et ette kahjumit teeniva teenuse

osutamisel pole riigivara valitsejana MKM tegelikult juhindunud

riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib

saada. Riigikontroll juhtis 2021. a tähelepanu: „Postiteenuste regulaatorina on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalus muuta vajalikul moel

näiteks postiteenuse nõudeid, kompensatsioonisüsteemi või tasusid.“

„Riigivaraseaduse kohaselt peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest, et

toiminguid ja tehinguid tehes suurendatakse kasu ja välditakse kahju, mis riik

võib saada. Ka võttes arvesse, et universaalset postiteenust osutatakse avalikust

huvist lähtuvalt, jääb osaluse valitsemise eesmärgiks teenida mõistlikku kasumit

tagavat tulu. Aktsepteerides olukorda, kus ettevõte on sunnitud pakkuma teenust

alla omahinna, ei ole riigivara valitseja vältinud kahju tekkimist.“ (p 65)

Võtame teadmiseks. Oluline on siinkohal ära

märkida, et viimane UPT avalik konkurss toimus

2024. aastal, mille tulemusena väljastas

Konkurentsiamet Eesti Postile tegevusloa

järgmiseks 5 aastaks.

UPT põhjendatud tasu kavandatav mudel sarnaneb küll teistes reguleeritud

valdkondades kasutatavale ja annab etteulatuvalt parema indikatsiooni tulude-

kulude lõikes, kuid hinnastamise juures liiga pikad tähtajad ja paindlikkuse

puudumine paneb UPT osutaja taas kahjumlikult tegutsema.

3. A. Põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulu komponendid ja tasu

arvestamise

Alused. Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse postiseadust §-ga 391–394, mis

sätestab UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud

tasu kooskõlastamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. Eesti Posti kui

pikaaegse kogemusega UPT osutaja jaoks teeb muret, kuidas edaspidi

tagatakse, et UPT‑d saab tõesti osutada kulupõhiselt, st kulud saaksid kaetud ja

ettevõtjale oleks tagatud mõistlik kasum. Praeguse eelnõu juurde ei ole lisatud

UPT põhjendatud tasu arvutamise täpsemate alustega rakendusakti kavandit,

mistõttu Eesti Posti arvamus piirdub vaid seaduse eelnõus ja seletuskirjas

tooduga.

PostiS § 391 lg 1 järgi peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema

põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse

postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud

põhimõte, põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulukomponendid kui

ka kulude loetelu, mida arvesse ei võeta, on iseenesest arusaadavad, kuid nende

sisustamise kohta ei ole Eesti Postil ilma rakendusakti kavandita võimalik

seisukohta võtta. UPT teenuse eripära võrreldes teiste reguleeritud valdkonna

võrgupõhiste teenustega seisneb selles, et postiettevõtjal võib osaliselt või

täielikult kattuvalt koos UPT-ga olla sama võrgu peal erinevaid teenuseid või

seonduvalt erinevate teenustega tuleb kanda üldkulusid, mis kulumudeli järgi

jagatakse erinevatele teenustele nende osakaalude järgi – eri teenuste eraldi

hoidmine kõigi tegevuste lõikes ei ole mõistlik ega säästlik (nt iga erineva

teenuse jaoks ei ole vaja eraldi kanderingi ülal pidada või eraldi

raamatupidamisteenust hoida). UPT teenuse osutamisel on käesoleval hetkel

peamine vaidluskoht, millised tegevused on olemuslikult ning millises ulatuses

UPT-ga seotud ja millised kulud on ebamõistlikult koormavad. Postiseaduse

muudatustega asendub tänane olukord sellega, et milline kulu on põhjendatud.

Võtame teadmiseks

Lähtudes saabunud tagasisidest ning täiendavatest

konsultatsioonidest on otsustatud loobuda

kooskõlastamisele saadetud eelnõus plaanitud

põhjendatud tasu rakendusmääruse loomisest.

Ei arvesta ettepanekut, mis puudutab teenuse

osutamise kulu mitte põhjendatuks pidamise korral

andmaks õigust lülitada see tegevus tervikuna välja

teenuse osutamise protsessist. Esitatud näite puhul

võib postiteenuse osutaja puhul, kes osutab lisaks

UPT-le ka teisi teenuseid, tekkida UPT põhjendatud

tasu kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see,

kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte ja

millises ulatuses. Esmalt, nagu eelpool mainisime

luuakse rakendusmäärus UPT täpsemate aluste

jaoks, mille eesmärgiks on reguleerida täpsemad

nõuded ning luua selgust, milliseid kulusid saab

põhjendatud tasu sisse arvestada. Teisalt tulebki

nendes kuludes või teenustes, kus on regulaatori ja

teenuse osutaja vahel erinev arusaam ära põhjendada

millistel juhtudel on need kulud põhjendatud

kuuluma UPT põhjendatud tasu osaks.

Tänase kogemuse pealt on põhjust arvata, et postiteenuse osutaja puhul, kes

osutab lisaks UPT-le ka teisi teenuseid, võib UPT põhjendatud tasu

kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, kas teatud tegevus on UPT-ga

seotud või mitte ja millises ulatuses. Näiteks on tänagi vaidluskohaks, kas

kirjakastidest kirjade kogumise kulu on põhjendatud või mitte või kas

kanderingil sõidavad koos perioodikaga UPT saadetised üldse tasuta ning

perioodika kuludest kantakse kanderingi kulud. Eesti Posti ettepanek on, et UPT

osutajal peab siiski jääma võimalus olukorraks, kus mingit teenuse osutamise

kulu ei peeta põhjendatuks, lülitada see tegevus tervikuna välja teenuse

osutamise protsessist. See aitab tasakaalustada seda, mis on põhjendatud ja mis

mitte. Näiteks, kui raamatupidamiselt oodatakse UPT ja muude teenuste osas

eraldi arvestuse pidamist ja lõppmaksete arvelduste protsessi, siis ei ole

võimalik asuda seisukohale, et UPT ei tohiks raamatupidamise kulu teatud

ulatuses saada. Kui seda tegevust ei tehtaks, ei ole võimalik ka UPT teenust

osutada ja selleks kehtestatud nõudeid täita jne. Ühtlasi on äärmiselt oluline

metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) avada, mida on peetud silmas

põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevate kulude all (loetelu PostiS § 391

lg-s 2). Selgitame, et eespool on juba kirjeldatud erinevaid arusaamasid

seonduvalt vajalike muutuv- ja tegevuskuludega (PostiS § 391 lg 2 p 1).

Vaidluste vältimiseks peame oluliseks, et juba seletuskirjas parandataks eksitav

näide ja sõnastataks seletuskirja lk 14 alt viimases lõigus lause: „Nende kulude

hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud.“ Võivad

ju siia kuuluda ka raamatupidamiskulu, juriidilised kulud, teenuse juhtimise ja

haldamise kulu, IT-, turundus- ja müügikulu jne.

Samamoodi vajab metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) väljatoomist,

millised on ikkagi kulud, mida ei või arvata põhjendatud tasu hulka (PostiS §

392 lg 4). Eespool toodud põhjenduste valguses on äärmiselt oluline, et

erinevate teenuste jaoks kahasse kantud kulud (nt raamatupidamine,

üldjuhtimisega seotud jms kulud) ei loetaks kergekäeliselt UPT osutamisega

mitte seotud kuluks ning jäetaks seeläbi teiste postiteenuste kanda (ehk sisuliselt

lubamatult ristsubsideeritakse teiste teenuste kaudu UPT teenust).

Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel ja vastava

metoodika kehtestamisel tuleb silmas pidada, et arusaadavalt peavad hinda

lülitatavad kulud olema kuluefektiivsed, kuid Konkurentsiamet ei saa lükata

põhjendamatult UPT-ga seotud tegevusi teiste teenuste kanda (ehk

ristsubsideerida) ning Konkurentsiamet peab arvestama, et põhjendatuks tuleb

lugeda tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust

ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud tasu peab tagama

teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmisel.

Eesti Posti ettepanekud: Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema

põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse

postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Juhul kui

mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see

tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest. Teha vastav täiendus nii

eelnõus kui ka seletuskirjas lk 14 alt 3. lõigu lõpus: „Juhul kui mingit

konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see kulu ja

tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest.“

Põhjendatud tasu arvestamise aluste metoodikas ja Konkurentsiameti poolt

põhjendatud tasu kooskõlastamisel tuleb silmas pidada, et tegevuskulud peavad

võimaldama säilitada UPT jätkusuutlikkuse ja teenuse nõutud kvaliteedi.

Täiendada vastavalt ka seletuskirja lk 15 alt 3. lõiku lausega: „Samas peab

põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada

nõuetekohaselt ja kvaliteetselt.“

4. B. Põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtaeg ja teavitamise tähtaeg

Eelnõu § 1 p-ga 49 täiendatava PostiS §-ga 393 lõikes 2 on ette nähtud, et

Konkurentsiamet kooskõlastab UPT põhjendatud tasu või jätab selle

põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti

keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet

pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. Tähtaja pikendamisest

Mittearvestatud. Kuigi kiire menetlus on äärmiselt

oluline, ei ole ettepanekuna tehtud tähtajad

realistlikud. Ka näiteks ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse tegemiseks

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse alusel on

Konkurentsiametil aega 30 päeva. Samuti on üldine

teavitatakse taotluse esitajat hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse

esitamisest. Eelnõus on ette nähtud PostiS §-s 391 lg-s 3, et UPT osutaja teavitab

avalikkust põhjendatud tasu suurusest oma veebilehel ja postkontoris vähemalt

30 päeva enne tasu jõustumist.

UPT eripära tõttu on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur, mistõttu on vajalik

ajale jalgu jäämata muuta ka põhjendatud tasu suurust. Erinevalt teistest

reguleeritud valdkondadest on UPT teenus märkimisväärselt suuremas ulatuses

tööjõukuludest sõltuv – lausa 70% ulatuses, millest omakorda väga suur osa on

sõltuv miinimumpalga muutusest. Kui Eesti Post saab alles detsembris teada

järgmise kalendriaasta jaanuarist kehtiva miinimumpalga ning alles seejärel

mitmekuulise menetluse tulemusena kehtestatakse põhjendatud tasu, on Eesti

Post juba UPT osutamisega saanud märkimisväärset kahjumit, sest tööandjana

peab Eesti Post tagama vähemalt miinimumtöötasu või sellega seotult

indekseeritud töötasu. Suuresti tööjõust sõltuv UPT osutaja peab teenust

osutades arvestama miinimumpalga muudatustega, mis kehtestatakse aga üsna

enne kalendriaasta algust. Ettevõtja peab lisaks kooskõlastamise tähtajale

juurde arvestama ka uuest põhjendatud tasust avalikkuse teavitamise tähtaja ehk

nn ooteaja (PostiS § 391 lg 3). Kokkuvõttes tähendab eelnõus ette nähtud

kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise tähtajaga UPT osutaja jaoks juba

ette vähemalt 3-6 kuu pikkust kahjumlikku tegevust. Kui

kooskõlastamismenetlus venib pikemaks, tähendab see kahjumi veelgi enam

suurenemist, sest ettevõtjal tuleb juba tekkivad suurenenud kulud kanda (nt

Eesti Vabariigi töötasu alammäära suurenemisest tulenevalt on vaja töötajatele

töötasu maksta uute määrade järgi ning tööandjana ei ole UPT osutajal võimalik

seda kulu edasi lükata). Seepärast on vajalik lühendada nii kooskõlastamise kui

ka teavitamise tähtaegu.

Kui ministeerium muudab postiseaduse regulatsiooni nii, et uued tähtajad

tegelikkuses kasumlikkusele kaasa ei aita, on ministeerium rikkunud RVS §-st

8 lg-st 1 tulenevat kohustust valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt,

säästlikult ja heaperemehelikult.

tava, et tarbijatele või klientidele teavitatakse

hinnamuutustest ette vähemalt 30 päeva. Seega on

tegemist tavapärase praktikaga.

Ei saa nõustuda väitega, et eelnõus ette nähtud

kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise

tähtajaga UPT osutaja jaoks juba ette vähemalt 3-6

kuu pikkust kahjumlikku tegevust tähendaks.

Eelnõu kohaselt tuleb Konkurentsiametil

kooskõlastada põhjendatud tasu 30 päeva jooksul.

Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise

korral võib Konkurentsiamet pikendada

kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. Seega võiks

menetlus, koos vajaliku ooteajaga võtta 2-3 kuud.

UPT osutaja peaks põhjendatud tasu esitamisel selle

ajaga arvestama ning enda kulusid planeerima

selliselt, et täiendav kulu tekiks samaaegselt, mil

saabub kooskõlastus põhjendatud tasu osas.

UPT osutajal õigust esitada põhjendatud tasu ei ole

eelnõu kohaselt seotud riikliku alampalga

kokkuleppega, vaid eelnõuga lisatav § 392 lõike 3

sätestab, et põhjendatud tegevuskulude leidmisel

arvestatakse kulude dünaamikat ajas ja selle võrdlust

alampalga muutusega. Nagu eespool välja toodud

osutab UPT osutaja ka teisi postiteenuseid ning UPT

käive on viimastel aastatel moodustanud alla 10%

teenuse osutaja käibest, seega ei saa UPT

põhjendatud tasu potentsiaalne menetlus mängida

kandvat rolli kogu ettevõtte palgatõusu otsustes.

 RVS § 10 lg 2 kohaselt on äriühingus osaluse valitsemise

põhieesmärgiks reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga

sätestatud avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine, näiteks

tegevusalal tegutsemine, millega peab kaasnema ka tulu saamise

eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel tasu eest, mis tagab

mõistliku kasumi.

 Kuivõrd mõistlikku kasumit antud olukorras ei tagata, on osaluse

valitsemise põhieesmärgist kõrvale kaldutud ning riigivara valitsemine

ei toimu eesmärgipäraselt.

Põhjendatud tasu kooskõlastamise menetlus peaks olema loodud võimalikult

lihtsana ning välistatud peaks olema põhjendamatud päringud. See tähendaks,

et kooskõlastustaotluse läbi vaatamine ei tohi kujuneda pikaks menetluseks. Kui

menetlus hakkab venima, peab olema võimalik alternatiivsete mehhanismidega

kehtestada vahepealseks perioodiks põhjendatud tasu või peab olema ette

nähtud tekkiva kahjumi hüvitamismehhanism.

Kooskõlastamise tähtajaga seondub ka eelnõuga PostiS § 393 lg-s 3 ette nähtud

tähtaegade peatumine ajaks, kuni UPT osutaja esitab Konkurentsiametile

vajaliku teabe taotluse kohta otsuse tegemiseks. Mõistame, et samasisuline on

ka teistes reguleeritud valdkondades hinna kooskõlastamise menetluste

põhimõte. Siiski on äärmiselt oluline, et Konkurentsiamet saab menetlust

peatada üksnes juhul, kui puuduolev teave on tõesti asjassepuutuv ja ei

võimalda otsust teha. Sellega tuleb täiendada ka seletuskirja.

Eesti Posti ettepanekud:

Lühendada Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise

tähtaega 10 päevale, pikendamise võimalusega 20 päevale ning uuest

põhjendatud tasust teavitamise tähtaega 10 päevale.

Täiendada seletuskirja, et menetluse peatamise alus PostiS § 393 lg 3 järgi on

mõeldud vaid olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja

otsust ei ole võimalik teha.

Samuti ei saa nõustuda sooviga, et menetluse ajaks

peab olema võimalik alternatiivsete

mehhanismidega kehtestada põhjendatud tasu või

peab olema ette nähtud tekkiva kahjumi

hüvitamismehhanism. UPT osutaja ülesanne on

arvestada ning planeerida oma tegevuses

potentsiaalse menetlusajaga juba taotlus esitamise

hetkel. Konkurentsiameti ülesanne on seevastu

pidada nimetatud tähtaegadest kinni.

Seletuskirja täiendatud § 393 lõike 3 ettepaneku

osas.

5. C. UPT osutajale ei pea panema eraldi tõendamiskohustust

Eelnõuga nähakse PostiS § 39² lg-s 6 ette UPT osutaja kohustus tõendada

põhjendatud tasu vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele.

Eesti Posti hinnangul on nimetatud säte ülemäärane. Põhjendatud tasu

kooskõlastamise käigus tuleb igal juhul ettevõtjal põhjendada muudatuse

vajadust. Ainuüksi PostiS § 392 lõike 2 kohaselt põhjendatud tasu sisse

arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning

võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud

kohustuste täitmist. Teisisõnu tuleneb juba siit ettevõtja kohustus oma taotlust

põhjendada. Sarnane regulatsioon on ka teistes reguleeritud valdkondades (nt

ELTS-s, kaugkütteseaduses, ÜVVKS-s).

Seadusele vastavuse ja õigusaktide nõuetele vastavuse tõendamisega

tegelemine kaldub menetluse eesmärgist kõrvale ja on sel viisil ülemäärane. Kui

on etteheiteid ettevõtja tegevuse vastavusele Postiseaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuetele, on tegemist järelevalve küsimusega.

Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 39² lg 6.

Arvestatud. Säte eemaldatud eelnõust.

6. D. Põhjendatud tasule üleminekul tasude muutuse osas on vaja teha

muudatused

Eelnõuga nähakse ette PostiS § 531 UPT põhjendatud tasule ülemineku

regulatsioon. Seejuures on paragrahvi lõikes 3 kirjas, et Konkurentsiamet ei

kooskõlasta aastatel 2026-2030 tasu, mis on suurem kui 20 protsenti eelmise

aasta tasust. Postiteenuse osutajal on UPT teenuse osutamisel õigus saada

kaetuks teenuse osutamise põhjendatud kulud ja teenida mõistlikku kasumit.

Eelnõu kohaselt toimub taskukohaselt tasult üleminek kulupõhisele hinnale

etapiviisiliselt. Arvestades ka eelnõust tulenevaid efektiivsusmeetmeid ja

piiranguid põhjendatud tasu tõstmisele, siis Eesti Posti hinnangul saavutab UPT

teenus kulupõhisuse mitte varem kui kolm aastat peale uuele

rahastamismehhanismile üleminekut. Kolm aastat peale Postiseaduse ja selle

Mittearvestatud. Peame vajalikuks säilitada

kaitsemehhanismid, mis tagavad, et taskukohaselt

tasult põhjendatud tasule üleminek ei ole tarbijatele

liiga järsk. Seda enam, kui välismaalt Eestisse

saabuva mahu pealt on piirmäärad aastaseks

muudatuseks ees, on vajalik tagada, et ka riigisisese

ning Eestist väljuva suunal oleks potentsiaalne

hinnatõus tarbijale vastuvõetav. Järsk hinnatõus võib

potentsiaalselt vähendada ka tulu, kui hinnatõusu

järel vähenevad mahud prognoositust kiiremini.

Leiame, et paari aastane reguleeritud üleminek

kaitseb ühtlaselt nii UPT kasutaja huve kui tagab ka

rakendusaktide vastuvõtmisest. Lisaks on oluline arvestada, et 50% UPT

kahjumist tuleb välismaalt Eestisse saabuva mahu pealt ja seal on piirmäärad

aastaseks muudatuseks ees, siis see on juba oluline mõjutaja, et ettevõttele ei

muutu see koheselt, vaid ca 3 aastat peale postiseaduse vastuvõtmist.

Siseriikliku ja Eestist väljuva teenuse osas on hetkel näha samuti, et kui kehtib

piirmäär 20% aastas ja esmane muutus tuleb 2026. a alguses, siis UPT saavutab

parimal juhul kulupõhisuse 2028. a lõpuks. Samas puudub eelnõus igasugune

lahendus vahepealse perioodi kulude katmiseks.

Eesti Posti ettepanek: eelnõust välja jätta säte, mille kohaselt

Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel aastatel 2026-2030

on seatud piirang, et tasu ei tohi olla suurem kui 20 protsenti. Alternatiivselt on

vaja tagada UPT osutajale ülemineku perioodil UPT osutamisega tekkiv

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine analoogselt kehtiva

regulatsiooniga, kus taskukohane tasu ei korva kõiki UPT osutamisega

tekkivaid kulusid ja mõistlikku kasumit.

pikas perspektiivis UPT teenuse osutaja

jätkusuutlikkuse.

Oleme lähtuvalt tagasisidest tõstud piirmäära 50%-

ni, mis kooskõlas viimaste tasukohaste tasude

muutustega peaks katma kulupõhisuse juba

esimestel aastatel.

7. UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine

Eelnõu § 1 p 56 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 532, mis näeb ette UPT

rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. Rakendussätete

kohaselt on piiratud kehtiva rahastamismehhanismi järgi viimast korda

esitatava ebamõislikult koormava kulu hüvitis UPT makse ulatusega. Tegemist

on põhjendamatu piiranguga, sest UPT osutajal on õigus ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamisele ulatuses, milles taskukohane tasu ei võimalda

UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja

mõistliku kasumi saamist (PostiS § 411 lg 4). Eesti Post on eespool ka

selgitanud, et tegemist on olukorraga, kus riigivara valitseja ei juhindu

riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib

saada. Vastav piirang tuleb eelnõust välja jätta.

Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 532 lg 4.

Arvestatud.

8. UPT osutaja avaliku konkursi ebaõnnestumisel teenuse ülevõtmine Võetud teadmiseks.

Eelnõu § 1 p 13 kohaselt muudetakse PostiS § 6 lg 2 selliselt, et UPT osutaja

avaliku konkursi ebaõnnestumisel paneb Konkurentsiamet universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega

äriühingule, kes osutab paki- ja postiteenuseid. Kehtiv säte arvestab sellega, et

ettevõtjal peab olema UPT osutamise tegevusluba – tegevusloa omamine on aga

seotud otseselt UPT osutamiseks ka võimekuse olemasoluga. Eelnõu näeb aga

ette täiesti teistsuguse lähenemise. Nagu ka seletuskirjas on märgitud, siis seni

on küll UPT avalikel konkurssidel osalenud vaid Eesti Post, siis UPT

rahastamise liikumisel kulupõhiseks ei saa välistada, et tulevikus võib tekkida

ka teistel postiteenuse osutajatel huvi konkursil osalemise vastu. Kui UPT

avalikul konkursil määratakse UPT osutajaks muu ettevõtja kui Eesti Post ning

kui järgmine avalik konkurss ebaõnnestub, siis pakutud regulatsiooni kohaselt

peaks riigi osalusega äriühing, kes osutab paki- ja postiteenuseid, suutma võtta

UPT teenuse üle ilma etteteatamisajata.

Eesti Post leiab, et siin ei ole arvestatud UPT teenuse osutamise ülevõtmiseks

vajaliku ettevalmistusajaga, mis Eesti Posti hinnangul on minimaalselt 6 kuud.

Kui UPT tegevusluba on olnud 5 aastat teisel ettevõtjal, siis Eesti Post ei ole

selleks ajaks säilitanud UPT jaoks vajalikku võrku, st ei koguks ja ei kannaks

UPT saadetisi ei siseriiklikult ega rahvusvaheliselt, ei toimetaks kätte

perioodilisi väljaandeid jne. Sellest tulenevalt oleks ka postiringide logistikas

hoopis teine ülesehitus. Juhul kui riigi osalusega äriühingule määratakse antud

kohustus uuesti, siis see tähendaks väga suuri muudatusi nii siseriikliku

logistika ülesehituses kui ka rahvusvahelise võrgu taastamises. Näitena saab

tuua, et UPT tegevusloata, oleks ettevõttel tänase 800 postikulleri asemel ca 350

postikullerit, vähemalt 50% väiksem autopark, tõenäoliselt ei oleks postiasutusi,

kirjakaste jne. Rahvusvahelisel tasandil on vaja taastada oluliselt laiemalt

transpordiühendused jm lahendused. Seega, kui tekiks sisuliselt olukord, kus

ettevõte peab võrgu taastama, siis selleks on vajalik ette näha minimaalselt 6

kuud ette teatamist.

Rahandusministeeriumi poolt laekunud tagasiside

valguses oleme nimetatud sätte muutmisest

loobunud.

Eesti Posti ettepanek: Eeltoodust lähtuvalt on vaja näha regulatsioonis ette, et

UPT teenust peab jätkama senine ettevõtja vähemalt 6 kuud, kui ta ei ole riigi

osalusega postiettevõtja, ning sellele järgnevalt paneb Konkurentsiamet UPT

osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega postiettevõtjale.

9. Postipakk ei ole partiisaadetis

Eelnõu § 1 p 7 kohaselt muudetakse PostiS § 4 lg-s 81 partiisaadetise määratlust.

Sätte kohaselt edastatakse partiisaadetisena kirisaadetis (p 1), aga ka postipakk

tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle

edastamiseks vähemalt 25 saajale.

Eelnõu ei arvesta sellega, et partiisaadetisena edastatav postipakk

tähtsaadetisena (postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam

kättesaadav. Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja

mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele.

Eesti Posti ettepanek: Eelnõust välja jätta PostiS § 4 lg 81 p 2 ning piirduda

partiisaadetise määratluses vaid kirisaadetisega.

Arvestatud. Edaspidi edastatakse partiisaadetisena

kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja

annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle

edastamiseks vähemalt 100 saajale;

10. Eelnõuga on vaja muuta ka kirisaadetise mõistet

Kehtiva PostiS § 4 lg 2 kohaselt on kirisaadetis postiteenuse osutajale

edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või

esemed. Kirisaadetis on näiteks kiri, trükis ja pisipakk. 2026. aastast jõustuvad

UPU konventsiooni muudatused1, mille kohaselt R (tähitud) maksikiri on ainult

pabersisuga saadetis. See tähendab, et 2026. aastast ei pakuta tähitud

kirisaadetisena enam saadetise edastamisena tähitud kirjateenust. See liigub

pakisaadetiseks. Pabersisuga dokumente saab endiselt edastada tähitud

kirisaadetisena. Postiseaduse muutmisel on võimalik juba praegu teha vastavad

muudatused, et välistada 2026. aastast PostiS § 4 lg 2 ja lg 7 vastuolu UPU

konventsiooniga.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

1Kättesaadav: https://docs.upu.int/download/cng/e4/cngprop20

Eesootavat muudatust arvestades on mõistlik juba praegu postiseaduses

ühtlustada samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui rahvusvahelise

tähitud kirja, et klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Kuna on

teada, et ka kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega on plaanis muudatusi, siis samuti

on ettepanek seadustest ja määrustest kõik mõõdud välja võtta ja teha viide

Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union) nõuetele. Need muutuvad

vastavalt Ülemaailmse Postiliidu regulatsioonidele ja kajastatakse kliendi jaoks

teenuse tüüptingimustes. Eesmärk on, et siseriiklik regulatsioon ei saaks

takistuseks, kui muutuvad UPU regulatsioonid ja nõuded.

Eesti Posti ettepanek: Muuta PostiS § 4 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt:

„Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud

ning nõuetekohaselt pakitud saadetis, mis vastab siduvates Ülemaailmse

Postiliidu aktides kirjapostile kehtestatud mõõtmete, sisu ja kaalu nõuetele.“

Postiseaduses kui määrustes ei ole mõistlik kajastada kirisaadetise sisu,

mõõtude ja kaalu infot.

11. Ettepanekud seletuskirja osas ja rakendusaktide kavandite osas

Seletuskirja tasemel on vajalik järgmine tehnilisemat laadi muudatus:

 Automatiseeritud juurdepääsupunkti (seletuskirja lk 8) ei ole mõistlik

pidada üheselt vaid

pakiautomaadiks, küll võib pakiautomaadi tuua näitena ja jätta loetelu tuleviku

lahenduste tarbeks avatuks. Automatiseeritud juurdepääsupunkt võib olla

tulevikus mistahes lahendus, mis aitab teenuse osutamisele kaasa.

Rakendusaktide osas oleme esitanud ettepanekud e-kirja teel.

Loodame, et eeltoodud ettepanekud võetakse arvesse eelnõus ja selle

rakendusaktides. Eesti Post postiteenuse osutajana soovib, et Eesti postiturul on

võimalik kaasaegselt areneda ja selleks üheks eelduseks on mõistlik ja

läbimõeldud regulatsioon.

Arvestatud. Seletuskirja vastavat lõiku muudetud.

Rakendusakte puudutavad muudatusi on arvestatud

niipalju kui võimalik. Rakendusmääruste välja

töötamine tehakse koostöös Eesti Postiga.

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi eelnõu) järgmiste

märkustega.

Eelnõu § 1 punktiga 13 sätestatakse universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)

osutamise kohustuse andmine riigi osalusega äriühingule juhul, kui avalik

konkurss luhtub.

Leiame, et välja tuleb töötada universaalne lahendus teenusepakkuja pankroti

korral teenuse toimimiseks omanikuneutraalselt. Teeme ettepaneku jätta

eelnõust välja fraas „riigi osalusega“ või jätta antud punkt eelnõust üldse välja

(st jätta postiseaduse (edaspidi PostiS) § 6 lg 2 muutmata). Vabariigi Valitsus on

otsustanud analüüsida AS-i Eesti Post erastamist (Vabariigi Valitsuse

kabinetinõupidamise otsus 15.02.2024). Teadmata erastamise lõpptulemust ei

saa eeldada, et riigil on tulevikus osalus postiteenust osutavas ettevõttes.

Seletuskirjast võib välja lugeda, et AS-i Eesti Post pankrot oleks nagu välistatud

(„avaliku konkursi võidab näiteks eraomandis postiteenuse osutaja, kes /---/ ei

ole enam suuteline või võimeline UPT teenust osutama (nt on pankrotis).“). See

ei vasta tõele ja palume seletuskirja parandada selliselt, et oleks arusaadav, et

ka AS-i Eesti Post pankrot ei ole välistatud (tegemist on samuti eraõigusliku

piiratud vastutusega äriühinguga). Vastasel korral antakse turule signaal, et AS-

i Eesti Post maksevõime ning jätkusuutlikkus on riiklikult garanteeritud, mis

oleks turuosaliste eksitamine ja konkurentsi kahjustav ega vastaks tõele.

Arvestatud.

Jätame kõnealuse sätte muutmata.

2. Eelnõuga täiendatakse PostiSi uue regulatsiooniga, mis sätestab

eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamise. Lisatava PostiSi § 211 lg 1

järgi on eksterritoriaalne postivahetuskeskus Ülemaailmse Postiliidu

konventsiooni kohaselt teise riigi UPT osutaja poolt väljaspool asukohariiki

ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud ettevõte, mille eesmärgiks on

postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi territooriumi. Ehkki §

211 lg 2 p 1 järgi on postivahetuskeskuse asutamine võimalik riikide vahel

vastastikkuse põhimõtet arvestades, et anna säte alust tõlgenduseks, et teise riigi

eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT

Võtame teadmiseks. Oleme kõnealuste eelnõu

punktide (eksterritoriaalse postivahetuskeskusena

tegutsemise korral majandustegevusteates

esitatavad andmed ja eksterritoriaalne

postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad

nõuded) sisustanud koostöös Eesti Maksu- ja

Tolliametiga.

osutajaga. Juhime sellele tähelepanu seetõttu, et Euroopa Liidu tollialases

regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud

tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh

postitransiidi kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei

tulene ELi tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud

riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse

eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste veoga alustamist

tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna

kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s

9 sätestatut.

Täiendavalt oleme eelnõud täiendanud seletuskirja

välja toodud kommentaari valguses.

3. Eelnõu § 1 punktiga 49 lisatavas PostiS § 39¹ lg 2 punktis 4 on nimetatud

tulukust, kuid mujal eelnõus on läbivalt põhjendatud tasu juures mainitud vaid

kulusid. Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada § 39¹ lg 2 punkt 4 ümber

„kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus.“ Selliselt on selgelt ja üheselt

aru saada, et ka põhjendatud tulukus on sisuliselt ühe kulukomponendi katmine.

Arvestatud.

4. Sama punktiga lisatava PostiS § 39³ lõike 2 esimese lause viimane sõna peaks

olema „saamisest“.

Arvestatud.

5. Eelnõuga lisatav PostiS § 39⁴ lõige 2 välistab võimaluse, et uute asjaolude

ilmnemisel kehtestaks Konkurentsiamet uue ajutise hinna ajal, mil hinnataotlus

ei ole kooskõlastatud. Kas see on taotluslik või tuleks jätta Konkurentsiametile

võimalus ajutise hinna kehtimise ajal määrata uus ajutine hind (nt mõne

sisendhinna olulisel kallinemisel või odavnemisel)?

Selgitame. Eelnõu § 394 lõike 1 kohase ajutist hinda

saab kehtestada tingimusel, et UPT osutaja on jätnud

täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Tegemist

on seega eelkõige kaitsemehhanismiga olukorraks,

kui UPT osutaja on rikkunud reegleid või jätnud

täitmata nõuded. Seega ei ole nimetatud ajutise

hinna kehtestamisel tegemist pikaajalise protsessiga,

vaid ajutise lahendusega seniks kuni on täidetud

nimetatud ettekirjutus ning teenus osutatakse

käesoleva seaduse sätestatud põhimõtetel.

6. Eelnõuga lisatav PostiS § 53¹ lõige 3 seab lae iga-aastasele hinnatõusule. Kas

eelnõu koostajad on hinnanud uuendatud põhimõtete järgi kujunevat UPT tasu

ilma antud piirangut seadmata ja kui suur on selle piirangu mõju UPT osutajale?

Selline lae seadmine koos vana toetusskeemi lõpetamisega seab ettevõtjale

Selgitame. Seletuskirja lk 28 (UPT põhjendatud tasu

mõju) oleme täiendanud selgitusega tuues välja, et

arvestades tänaseid prognoose on UPT kulupõhine

hind riigisiseselt saadetava lihtkirja puhul

täiendava rahalise koormuse ja on vastuolus eelnõu üldise eesmärgiga viia

teenus kulupõhiseks. Sellist hinnatõusu lage ei ole seatud ka teistes reguleeritud

tegevusvaldkondades (elektrivõrk, gaasivõrk jms). Kui eesmärk on vältida

ülijärsku hinnamuutust, siis alternatiivina tuleks luua teenusepakkujale

võimalus hinnamuutuse lae tõttu saamata jäänud tulu hilisematel aastatel (koos

kapitalikuluga) tagasi teenida. Näide: kui kulupõhine hinnatõus oleks esimesel

aastal 30%, aga lagi on seatud 20% peale, siis saaks teenusepakkuja osa

hinnatõusust viia edasi järgmisesse aastasse (hind tõuseks esimesel aastal 20%

ja teisel aastal ca 9%). Selliselt on tagatud, et üle pikema ajaperioodi on

teenuseosutaja siiski saanud tulu, mis katab kulud koos kapitalikuluga.

hinnanguliselt 2,4 eurot. Teatavasti on regionaal- ja

põllumajandusminister saatnud kooskõlastusringile

määruse muudatuse, millega tõuseks hind 1,5

euroni, ehk hinnatõus ilma kaitsemehhanismita

oleks ca 60%. Eesti Post on hinnanud, et siseriikliku

ja Eestist väljuva teenuse osas piirmääraga 20%

aastas, olukorras kus esmane muutus tuleb 2026. a

alguses, saavutab UPT kulupõhisuse 2030. aastaks

ehk üleminekuaja lõpuks. Selle valguses oleme

tõstnud eelnõus piirmäära 50% ning muutnud

üleminekuaega kahe aasta peale. Seeläbi on

võimalik liikuda kiiremini kulupõhisuse poole.

7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 56 välja lisatav PostiS § 53² lõige 4.

Eelnõu üldine eesmärk on muuta UPT teenuse osutamine teenuse pakkujale

vähem koormavaks, kuid antud piirangu seadmine jätab senise UPT osutaja

ilma tasust, mis kehtiva seadusega oleks talle ette nähtud. Seega on antud

piirang UPT osutajat selgelt kahjustav ning töötab vastupidiselt kogu ülejäänud

eelnõu eesmärgiga. Antud lõikega sisuliselt välistatakse mitme aasta eest UPT

hüvitise saamine seoses UPT fondi ammendumisega. Õiguskantsler on seoses

elektrituruseaduse muutmisega leidnud, et toetuse ennetähtaegne lõpetamine ei

vasta põhiseadusele2. Praeguse eelnõu järgi tekiks olemuslikult sama olukord:

UPT osutaja (AS Eesti Post) on teenust osutanud teadmisega, et ta saab fondist

kahjumi katmiseks toetust, kuid seaduse muudatusega jäetakse toetuse saaja

varem lubatud toetusest ilma. Oluline ei ole siin ka fondist raha lõppemise fakt,

sest selle eest ei saa panna vastutust teenuse osutajale. Fondi piisavuse tagamise

kohustus on Konkurentsiametil (PostiS § 41² lg 6).

Arvestatud. Kõnealune säte eelnõust eemaldatud.

8. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 51, 53 ja 55 2026.

aasta 1. juulil ja samas on antud selgitused hilisema jõustumisaja kohta. Eelnõu

tekstist see aga välja ei tule. Palume need ebatäpsused ka eelnõu tekstis

parandada, et oleks selge, milliste sätete kohaselt üleminekuajal PostiS §-s 41¹

Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu § 4

(seaduse jõustumine) sätetes olid ekslikult jäänud

viimased muudatused sisse viimata. § 4 lõige 1

2 https://www.err.ee/1609570138/madise-iru-elektrijaama-toetuseta-jatnud-muudatus-ei-vasta-pohiseadusele

nimetatud taotlust universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega

seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks menetletakse.

sätestab seaduse üldise jõustumise aja ning lõigetes

2 ja 3 sätestatakse erijuhud.

PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks

menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud

õigusnormide alusel ja korras. Nimetatud sätted, mis

reguleerivad universaalse postiteenuse osutamise

kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamist saavad seega

kehtetuks muutuda peale viimase ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamist.

Eelnõu ja seletuskiri läbivalt üle vaadatud seaduse

jõustumise osas laekunud kommentaaride valguses.

9. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi tegevusluba mitteuniversaalse postiteenuse

osutamiseks ja seetõttu tunnistatakse eelnõu §-ga 2 kehtetuks riigilõivuseaduse

(edaspidi: RLS) § 261⁵, mis näeb ette riigilõivumäära mitteuniversaalse

postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Kuna

UPT osutamine eeldaks jätkuvalt tegevusluba, siis jääb kehtima RLS § 261⁴.

Kehtiv PostiS ega eelnõu ei sisalda õiguslikku alust riigilõivu võtmiseks UPT

tegevusloa andmiseks ja muutmiseks. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/

seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav

summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ See tähendab, et RLS sätestab

üksnes riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud

alus peab tulenema eriseadusest, ehk antud juhul PostiS-st. Seega teeme

ettepaneku sätestada PostiS-s õiguslik alus riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa

andmise ja muutmise eest.

Arvestatud. Täiendatud eelnõud vastavalt.

10. Eelnõule lisatud ministri määruse „Nõuded universaalse postiteenuse osutamise

kohta“ kavandi § 3 sätestab nõuded postiteenuse kvaliteedile. Säte võimaldab

muuhulgas UPT osutajal justkui muuta saadetise kättetoimetamise päeva

vastavalt oma kaalutlusele. Kuigi maksukorralduse seadus on eriseaduseks ja

PostiS § 36¹ lõike 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumentide

kättetoimetamisele PostiS-t üksnes ulatuses, milles see ei ole vastuolus

menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega menetlusseaduses, siis palume

täpsustada, kas ja kuidas see regulatsioon võib mõjutada maksukorralduse

seaduse § 53¹ lõike 4 rakendamist.

Selgitame. Ministri määruse „Nõuded universaalse

postiteenuse osutamise kohta“ kavandi § 3 seab

kohustuse universaalse postiteenuse kvaliteedile.

Universaalse postiteenusena liiguvad saadetised

füüsiliste isikute vahel. Maksukorralduse seadus 4.

peatükis välja toodud dokumendid ei liigu

universaalse postiteenusena vaid nn ärikirja

teenusena, mis ei kuulu universaalse postiteenuse

alla. Seega ei oma eelmainitud regulatsioon mõju

maksukorralduse § 531 lõike 4 rakendamisele.

Seletuskirja lisa 1 Rakendusaktide kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a

määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse

postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 4 lõike 13 alusel.

1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga

„tähtsaadetise“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5 ning paragrahvi 4 lõigetes 2-4 asendatakse sõna

„väärtsaadetise“ tekstiosaga „kindlustatud tähtsaadetise“;

4) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „postkontorisse“ sõnaga „juurdepääsupunkti“;

5) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kirisaadetis, mis vastab Ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade alusel sätestatud

mõõtmete, kaalu ja sisu nõuetele, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas, kui saatja või

saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu-

või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale

lähimast postkontoris“

6) paragrahvi 6 lõikes 2 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

„Postipakk ja lõikes 1 sätestatud mõõtmeid ületav kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena

toimetatakse kätte saaja elu- või asukohale lähimast postkontorist, kui saatja või saajaga ei ole

eelnevalt teistsugust kokkulepet. Saajale edastatakse teade postisaadetise jõudmisest

KAVAND

xx.05.2025

postkontorisse hiljemalt postisaadetise saabumispäevale vastavalt kirjateenuse edastamise

tarnekiirusele ja kvaliteedinõuetele;

7) paragrahvi 6 lõige 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „esitama isikut tõendava dokumendi“ tekstiosaga

„tõendama saadetise saamise õigust“:

9) paragrahvi 6 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtsaadetise vastu võtnud isik kinnitab saadetise vastuvõtmist allkirjaga või muu saaja

tuvastamist võimaldava tunnuse alusel.;

10) paragrahvi 6 lõige 9 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

„Vigastatud pakendiga või kaaluvahega tähtsaadetis avatakse saaja nõudmisel saadetise

kättetoimetamisel. Avamine ja võimalik saadetise sisu puudujääk fikseeritakse universaalse

postiteenuse osutaja poolt kehtestatud korras.;

11) paragrahvi 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud tähtsaadetise kaotsimineku korral tuleb saatjale hüvitada selle avaldatud väärtus

ja teenuse osutamise eest makstud tasu, välja arvatud kindlustustasu. Kindlustustasu on

saadetise vastuvõtmisel saatja poolt postisaadetise edastamise eest makstava tasu osa.

Kindlustustasu maksmisel on saatjal õigus nõuda postiteenuse osutajalt postisaadetise

kahjustamise või kaotsimineku korral hüvitist avaldatud väärtuse ulatuses.“;

12) paragrahvi 8 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise korral tuleb saatjale hüvitada tekitatud kahju, kuid

mitte rohkem, kui avaldatud väärtuse ulatuses.“;

13) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. märtsi 2009.

a määruse nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused

universaalse postiteenuse osutaja

määramiseks“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 6 lõike 5 alusel.

1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„Konkurentsiamet kuulutab konkursi välja selliselt, et konkursi võitja selguks mitte hiljem kui

6 kuud alates konkursi korraldamise ajal kehtinud universaalse postiteenuse tegevusloa

lõppemisest.“;

3) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

KAVAND

xx.05.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a

määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse

osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja

nende paiknemisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7, § 8 lõike 1¹, 36¹ lõike 1¹ ja § 37 lõike 1 alusel.

1) paragrahv 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

2) määrust täiendatakse postkastile ja nende paigutamisele, postiteenuse kvaliteedile ja

perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamisele kohalduvate nõuetega järgmises

sõnastuses:

„§ Nõuded postkastile ja nende paigutamisele

(1) Postkastile märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Juriidilise isiku postkastile

märgitakse lisaks juriidilise isiku nimi.

(2) Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge

või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse

postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta.

(3) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise

kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja

transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavasse kohta.

§ . Nõuded postiteenuse kvaliteedile

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste

kogumise ja kättetoimetamise sagedusest:

1) rahvuspüha ja riigipüha ajal;

2) saare puhul, millega puudub regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab

postisaadetise kättetoimetamist ettenähtud sagedusega.

KAVAND

xx.05.2025

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul tuleb postisaadetisi koguda ja kätte

toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele.

Erandid ei kehti postisaadetise korral, mille saatja ja saaja asuvad sama saare territooriumil ning

saarel on vähemalt üks postkontor.

(3) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese

postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või

postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte

hiljem kui üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval.

(4) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus pakkuda kokkuleppel postiteenuse kasutajaga

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erinevat postisaadetise kättetoimetamise aega.

(5) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mille kättetoimetamise

aeg on kokkuleppel postiteenuse kasutajaga pikem kui saadetise üleandmise päevale järgneva

kolme tööpäeva jooksul ja mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse

postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat

tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval

viiendal tööpäeval.

(6) Kui kirisaadetis antakse üle hiljem kui ettenähtud hiliseim kirjakasti tühjendusaeg, loetakse

üleandmise päevaks järgmine päev, millal toimub kirisaadetiste kogumine.

§ . Perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamine

(1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab perioodilise väljaande saajale kättetoimetamise

viiel päeval nädalas, millest üks päev on vähemalt laupäev, üks kord päevas.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja peab kohtu- või haldusmenetluses kättetoimetamisele

kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust.“;

3) Määruse lisa 1 kehtestatakse muudetud sõnastuses.

Lisa 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri

10.07.2006 määrus nr 67

„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele

juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele”

Lisa

(regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2025 määruse nr x sõnastuses)

Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi

tagamiseks

Teenus Kättesaadavus Minimaalne

kvaliteedistandard

Kaugus teenust

osutavast juurdepääsupunktist

Minimaalne teenuse

kättesaadavuse

aeg

Teenuse

kättesaadavus

protsendina

nädala

tööpäevadest

Juurdepääsupunkti

(välja arvatud

tellitav

juurdepääsupunkt

ja väljastamine aadressil)

minimaalne

kättesaadavus

protsendina nädala

tundidest

Kiirus Protsent

Postisaadetiste

kogumine Juurdepääsupunkt (välja arvatud tellitav

juurdepääsupunkt), mis

osutab postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

universaalse

postiteenuse hulka

kuuluvat teenust, asub

5 kilomeetri kaugusel

või lähemal ja on

avatud postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

tööpäeval

10 tundi nädalas

100 protsenti

5,95 protsenti

Juurdepääsupunkt (välja arvatud tellitav

juurdepääsupunkt), mis

osutab postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

universaalse

postiteenuse hulka

kuuluvat teenust, asub

mitte kaugemal kui 5

kilomeetrit, kuid ei ole

avatud postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

tööpäeval

Kasutaja elu- või asukohas soovitud tööpäeval

kokkulepitud ajal

Ei ole asjakohane

Juurdepääsupunkt (välja arvatud tellitav

juurdepääsupunkt), mis

osutab postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

universaalse

postiteenuse hulka

kuuluvat teenust, asub

kaugemal kui 5

kilomeetri kaugusel

Kasutaja elu- või asukohas viiel tööpäeval nädalas kokkulepitud ajal

100 protsenti Ei ole asjakohane

Postisaadetiste (välja

arvatud kuni 2 cm

paksused liht- ja

tähtsaadetisena

edastatavad

kirisaadetised, mille kättetoimetamiseks

tuleb teha üks

väljastuskatse

aadressil)

kättetoimetamine

Kättetoimetamist

teostav

juurdepääsupunkt asub

mitte kaugemal kui 5

kilomeetrit ja on avatud

saadetise saaja poolt soovitud

tööpäeval

10 tundi nädalas

100 protsenti

5,95 protsenti

Kättetoimetamist teostav juurdepääsupunkt asub

mitte kaugemal kui 5

kilomeetrit, kuid ei ole

avatud saadetise saaja

poolt soovitud

tööpäeval

Saaja elu- või

asukohas tema

poolt soovitud

tööpäeval

kokkulepitud

ajal

Ei ole asjakohane

Kättetoimetamist teostav juurdepääsupunkt asub

kaugemal kui 5

kilomeetrit

Saaja elu- või asukohas viiel tööpäeval nädalas kokkulepitud ajal

100 protsenti Ei ole asjakohane

Kuni 2 cm paksused

lihtsaadetisena

edastatavad

kirisaadetised

Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 3 tööpäev/ 5 tööpäeva

90 protsenti

Kuni 2 cm paksused

tähtsaadetisena

edastatavad

kirisaadetised, mille

kättetoimetamiseks

tuleb teha üks

väljastuskatse aadressi

kohta

Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane

Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 5,95 protsenti

• Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või

asukoha kaugus postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka

kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist teostavast juurdepääsupunktist,

arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja soovib

saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim

võimalik tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja

soovitud tööpäeval avatud. Seega, kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist,

siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast postikontorist.

• Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on

postiteenuse kasutajal võimalik postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada.

• Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab

valmisolekut, mitmel tööpäeval kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal

võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või kätte saada postisaadetist.

• Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab

mitmel protsendil kogu nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale

juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav.

• Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle

universaalse postiteenuse osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse.

• Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse.

Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte

toimetada vastavalt kas kolme või viie tööpäeva jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist.

MINISTRI MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a

määruse nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja

kuluarvestusele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 40 lõike 6 alusel.

1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

KAVAND

xx.05.2025

MINISTRI MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr

„Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu“

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 393 lõike 4 alusel.

§ 1. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kehtestamine

(1) Universaalse postiteenuse alla kuuluvate teenuste eest võetav põhjendatud tasu

kehtestatakse järgmiselt:

1) riigisisese kirisaadetise edastamise eest lisa 1 kohaselt;

2) riigisisese postipaki edastamise eest lisa 2 kohaselt;

3) rahvusvahelise kirisaadetise edastamise eest lisa 3 kohaselt;

4) rahvusvahelise postipaki edastamise eest lisa 4 kohaselt.

(2) Riigisisese kirisaadetise edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 1 sätestatud

väärtsaadetisena edastamise tasule kindlustusmakse 1 protsent saadetise avaldatud väärtusest.

(3) Riigisisese postipaki edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 2 sätestatud riigisisese

tähtsaadetisena edastatava postipaki tasule kindlustusmakse 1 protsent saadetise avaldatud

väärtusest.

(4) Rahvusvahelise kirisaadetise edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 3 sätestatud

tähtsaadetisena edastatava kirisaadetise tasule kindlustusmakse 10 protsenti saadetise

avaldatud väärtusest.

(5) Rahvusvahelise postipaki edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 4 sätestatud

tähtsaadetisena edastamise tasule kindlustusmakse 10 protsenti saadetise avaldatud väärtusest.

(6) Kui lõigetes 2, 3, 4 ja 5 nimetatud kindlustusmakse arvutamise aluseks olev saadetise

avaldatud väärtus ei ole täisarvuline, ümardatakse see ülespoole täisarvuni.

KAVAND

xx.05.2025

1

17.06.2025

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) peamiseks sihiks on kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, lähtudes

põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamiseks peavad

olema parimal viisil kaitstud nii kasutaja kui ka UPT osutaja (edaspidi UPT osutaja) huvid.

Seonduvalt postiseaduses (edaspidi seadus) tehtavate muudatustega muudetakse ka

riigilõivuseadust ja konkurentsiseadust.

Võrreldes kehtiva postiseadusega näeb eelnõu ette järgmisi olulisi muudatusi:

1) kaasajastatakse UPT ja UPT osutaja postivõrgule kehtestatud nõudeid;

2) universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel;

3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet;

4) postiseaduses loobutakse UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise regulatsioonist;

5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Seaduse eelnõu on välja töötamisega alustas töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Konkurentsiameti ning ASi Eesti Post

esindajad. Samuti osalesid eelnõu väljatöötamise protsessis UPT osutaja esindajad ning

Konkurentsiameti spetsialistid. Alates 01.07.2023 on postside valdkond Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM) vastutusvaldkonnas, kes jätkas tööd seaduse

eelnõuga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM)

regionaalarengu osakonna nõunik Taavi Kurvits (tel: 625 6526, e-post: [email protected]).

Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel: 5304 5154, e-post: elis-

[email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni

Kohal (tel: 5698 3427, e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse postiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 58.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2009. aastal avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse

osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning UPT osutamise jätkamine

2

konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste teenuste arenguga on aga tänane postiturg

muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi

elektroonse keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased

teenused ning e-kaubandus. See on kaasa toonud UPT hulka kuuluva lihtsaadetisena

edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise, nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides.

Samal ajal, kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud, on nõudlus pakiteenuste

järele kasvanud.

Seetõttu vajab 15 aastat sisuliselt muutumatuna püsinud postituru regulatsioon ajakohastamist,

kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgid on eelkõige järgmised:

1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse

kasutajate rahulolu postiteenusega;

2) tõhustada kontrolli UPT tasude üle ja tagada teenuse jätkusuutlikkus;

3) vähendada halduskoormust ja kaotada konkurentsi pärssiv UPT rahastamise

regulatsioon;

4) sätestada tingimused eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiseks vastastikuse

põhimõtte alusel.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1, eelnes postiseaduse muutmise

seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus oli valitsuse eelnõude

infosüsteemis1 arvamuse esitamiseks perioodil 25.03.2022–25.04.2022.

Kaastavad nõustusid, et väljatöötamiskavatsuses välja toodud murekohad vajavad lahendusi ja

muudatusi õigusaktide tasandil ning postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon

ülevaatamist, mistõttu on väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud eesmärgid õigustatud. Rõhutati,

et on oluline, et postiseaduse § 36 lg 1 kohaselt jääks UPT osutajale kohustus tagada pensionite

ja toetuste väljamaksmine.

Kinnitame, et UPT osutaja kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide

ja toetuste väljamaksmine jääb kehtima (vt ka seletuskirja § 1 punkti 45 selgitust).

Samuti toodi arvamustes välja, et postiseaduse ja sellekohase praktika reformimisel

pakiautomaatide laiema kasutuselevõtu suunas tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolu

haldusmenetluse seaduse §-s 26 (kättetoimetamine postiga) ja maksukorralduse seaduse §-s 531

(kättetoimetamine posti teel) sätestatud normidega.

Käesoleva eelnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide ringi, lisades sinna loetellu

juurdepääsupunktidena automatiseeritud juurdepääsupunkti (näiteks hetkel on kasutusel

pakiautomaadid), liikuva juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti, et muuta

paindlikumaks UPT osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. Samas kinnitame, et UPT

osutamine (mille hulka kuulub nii liht- kui ka tähtsaadetise kättetoimetamine) jääb kehtima

samadel tingimustel vastavalt õigusaktides esitatud tingimustele.

Lisaks toodi kooskõlastusringis välja, et ei toetata lahendust, mille kohaselt vähendatakse

perioodiliste väljaannete kohustuslike kandepäevade arvu. Kuid oluline on säilitada

maapiirkonnas perioodilise väljaande edastamise dotatsioon ning selle hinna allutamine

Konkurentsiameti alla võib olla põhjendatud.

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#ikWSrv7k

3

Seisukohaga tutvunud ning kohtunud ka kahepoolselt ettepaneku esitajaga leiame, et

perioodiliste väljaande edastamise hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla ei ole

tänasel hetkel mõistlik, kuid on oluline säilitada tänane kandepäevade struktuur. Perioodiliste

väljaannete edastamine on sarnaselt teiste postiteenustega (nt kullerpost) vabaturu teenus.

Samas jätkab riik perioodiliste väljaannete edastamise toetamisega maapiirkonnas.

Mis puudutab seisukohta, et perioodiliste väljaannete kohustuslike kandepäevade vähendamine

mõjutaks turgu negatiivselt (nt juhul kui UPT osutaja jätab ära mingi kandepäeva turu

dünaamikat arvestamata), siis nõustume, et sama tagajärg on võimalik saavutada kokkuleppe

teel, kui turuosalised loobuvad ühest kandepäevast vabatahtlikult. Samas tuleb arvestada, et

kandepäevade arvu edasine vähendamine kahjustaks oluliselt ajakirjandusväljaannete

väärtuspakkumist ning tooks kaasa tellijate loobumise tellimusest sellisel määral, mis

kahjustaks väljaannete äriväljavaateid. Sellisel juhul toimuks tellijate arvu kahanemine,

meediaväljaannete tellijatulu vähenemine ning sellest tulenev vajadus vähendada väljaande

ilmumissagedust või paberväljaanne sootuks sulgeda välise mõju, mitte ajakirjandusturu

orgaanilise kahanemise tulemusena. Käesolev eelnõu viiakse kooskõlla hetkel turul toimuvaga,

kus juba on toimunud kandepäevade arvu vähenemine (5 kandepäeva).

Samuti rõhutati, et postiteenuse kasutajate ootustele vastav tänapäevane postiteenus on väga

oluline teenus ning UPT kättesaadavus tuleb tagada ja säilitada nii palju kui võimalik ka

postkontori ja kirjakasti vormis. Kindlasti tuleb tagada teenuse kättesaadavus kõikide seda

võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel.

REM järgib eelnõu väljatöötamisel regionaalarengu üldisi eesmärke, et tagada inimeste

põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime.

UPT on ka edaspidi kättesaadav kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti jäävad kehtima ka

UPT osutaja kohustused nagu pensionide ja toetuste välja maksmine, perioodiliste väljaannete

ning menetlusdokumentide edastamine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1 punkt 1

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse postiseaduses läbivalt sõnad „taskukohane tasu“

sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes.

Kehtiva postiseaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT riigisiseste ja rahvusvaheliste

kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning

postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi teenuste järjepidev,

kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

Nõue osutada UPT teenuseid taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi2 artiklist 12, mille

järgi peavad UPT tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende geograafilisest

asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid

01.01.2009 jõustunud postiseaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud

tasu, millest rohkem UPT osutaja UPT kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk on

postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse

postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3–20).

4

kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib käsitada ka UPT teenuse kulupõhist hinda (mis

samuti tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse

kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud

postiseaduses sätestanud, et universaalseid teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need

peegeldavad efektiivset teenuse osutamise hinda. UPT teenuse kulupõhine hind toob kaasa

olukorra, kus UPT teenuse osutamise kulud on kaetud. See tagab UPT hulka kuuluvate

postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise.

ASi Eesti Post kulude analüüsi põhjal on selgunud, et UPT riigisisese ja rahvusvahelise

kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind (taskukohane tasu) jääb oluliselt

alla teenuse omahinnale. UPT kahjumist 50% tuleneb välismaalt Eestisse saabuvast mahust,

mille eest tasuvad teised postiorganisatsioonid. Selline olukord mõjutab negatiivselt UPT

kvaliteeti pikaaegses perspektiivis ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu

ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise

kanalitesse. Lisaks põhjustab omahinnast madalam müügihind ASi Eesti Post jaoks väiksema

lõppmakse summa teistelt riikidelt. Lõppmaksena mõistetakse postiseaduse tähenduses

postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise

Eesti territooriumil kättetoimetamise eest UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt

vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest

sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse riigisiseste tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal

hoitud tasude korral kujunevad ka ASile Eesti Post ette nähtud lõppmaksed kunstlikult

madalaks. See tähendab, et AS Eesti Post ei saa välisriikide postiadministratsioonidelt

rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis kättetoimetamise eest õiglast tasu. Selle tulemusena saavad

välismaa kaupmehed näiteks odavamalt saadetise edastamist Eestis kui kohalikud kaupmehed.

Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT teenust

osutama põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja

tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. On ka oluline märkida, et lisaks

monopoolsetele tunnustele vastavale UPT osutamisele (postiseaduse § 6 kohaselt määratakse

üks UPT osutaja, kellele kehtivad eritingimused nii kohustuste kui õiguste osas), pakutakse ka

teisi monopoolseid avalikke teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, kaugküte) kulupõhise hinnaga.

Samuti sisaldavad nende teenuste hinnad mõistlikku kasumit.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse postiseaduses taskukohase tasu regulatsioon kehtetuks ning

edaspidi lähtutakse UPT osutamisel teenuse põhjendatud hinnakujundusest, mis on samuti

kooskõlas postidirektiiviga. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse

osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. See säte

sätestatakse üleminekuajaga ning see jõustub hiljem, et anda aega UPT osutajale taotluse

esitamiseks, Konkurentsiametile põhjendatud tasu kooskõlastamiseks ning kehtestatud

põhjendatud tasu jõustamiseks.

Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi

kadumise. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike.

Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt

elektrivarustusele, veevarustusele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 2023. aastal

saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 1,1 UPT saadetist aastas. Ühe UPT riigisisese

saadetise edastamise keskmine hind oli 1,3 eurot, mis tähendab, et ühe elaniku kohta kulutati

UPT saadetiste edastamiseks 2022. aastal keskmiselt alla kahe euro, mis on taskukohane. Lisaks

on tegemist hääbuva teenusega. Kui 2019. aastal edastati kokku 12,5 mln UPT saadetist, siis

2023. aastal kõigest 4,2 mln saadetist. Võrreldes eelneva aastaga on mahtude langus olnud

16,9% ning viimaste aastate keskmine aastane langus on 23%.

5

Eelnõu § 1 punkt 2

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse postiseaduses läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetis“

sõnaga „väärtsaadetis“ vastavas käändes. Eesmärk on eemaldada postiseadusest väärtsaadetis

eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on väärtustamine ehk

kindlustamine (inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov on seda edaspidi

käsitleda tähtsaadetise lisateenusena.

Kehtiva postiseaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et postiseaduses sisalduv

postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide

rahvusvaheliste võrgustike (Prime3, Interconnect4) poolt kasutatavale teenusestandardile.

Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav

teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu

ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt

poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine

ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõuetele vastavaks.

Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini

mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus

kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse

võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetise liigina.

Eelnõu § 1 punkt 3

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 1 lõige 6. Nimetatud sättega

kaotatakse erisus seaduse 3. peatüki kohaldamisele. Senini kehtis seaduse 3. peatükk ainult

tegevusloaga hõlmatud postiteenustele, mis oli vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki 2. jaos

nimetatud UPT rahastamise jaoks.

2008. aastal, mil postiseadus sai oma tänase ülesehituse, põhjendati seda seletuskirjas

järgnevalt: „Tegevusloaga määratud postiteenuse osutamine mõjutab UPT osutamist ning

arvestades UPTga kaasnevate ebamõistlikult koormavate kulude võimaliku hüvitamist, on

oluline nimetatud teenuse mõningane reguleerimine (osutamise piirkond, tasud jne).“.

Arvestades, et käesoleva eelnõuga muudetakse UPT rahastamist, ei ole tulevikus põhjendatud

tegevusloa regulatsiooni säilitamine väljaspool universaalset postiteenust. Muudatuste järgselt

kehtib seaduse 3. peatükk kõigile postiteenustele, luues väljaspool UPT-d võrdsed tingimused

postiteenuste osutamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 4

Eelnõu § 1 punkt 4 kohaselt muudetakse kirisaadetise mõiste definitsiooni. Muudatus on

suuresti tingitud Ülemaailmse postikonventsioonis tehtud muudatustest ning tulevikus

planeeritavatest muudatustest. Alates 2026. aastast muutub R (tähitud) maksikiri Ülemaailmse

postikonventsiooni alusel ainult pabersisuga saadetiseks, seega tuleks edaspidi eristada

kirisaadetise puhul tähitud ja lihtkirja. AS Eesti Post on nimetatud muudatuse valguses

ühtlustanud samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui rahvusvahelise kirja, et klientide

jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Tõenäoliselt tuleb tulevikus täiendavalt muudatusi ka

kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega, siis on mõistlik teha etteruttavalt muudatused postiseaduses

ja viidata otse Ülemaailmse postikonventsioonis kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 5

3 https://www.prime-posts.com/ 4 https://www.ipc.be/

6

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 4 lõike 5 punkt 3, kus on

nimetatud väärtsaadetise edastamine ühe eraldiseisva postiteenuse liigina. Muudatuse kohaselt

eemaldatakse postiteenuste loetelust väärtsaadetise edastamine eraldi teenuse liigina.

Eelnõu § 1 punkt 6

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõike 7 punkti 1 selliselt, et punktis

olev sõna „isikusamasus“ asendatakse sõnaga „saaja“. Muudatus on tingitud praktikast, kus

saadetakse saadetisi ka viisidel, mis ei võimalda isikusamasust tuvastada, kuid võimaldavad

tuvastada saaja (nt turvauksed, PIN koodid jms).

Eelnõu § 1 punkt 7

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõike 7 punkti 3 selliselt, et punktis

olevad sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ asendatakse sõnadega

„postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitise“. Muudatusega täpsustatakse

hüvitise maksmise tingimusi tähtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral. Uue

sõnastuse kohaselt maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja tüüptingimustes

ettenähtud hüvitise. Praktikas on hüvitise maksmise tingimused sätestatud postiteenuse

osutamise tüüptingimustes, seega on tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega.

Eelnõu § 1 punkt 8

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 4 lõige 8. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktis 2 tehtud muudatusega. Eesmärk on eemaldada postiseadusest

väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on

väärtustamine ehk kindlustamine (inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov

on seda edaspidi käsitleda tähtsaadetise lisateenusena.

Kehtiva postiseaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et postiseaduses sisalduv

postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide

rahvusvaheliste võrgustike (Prime5, Interconnect6) poolt kasutatavale teenusestandardile.

Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav

teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu

ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt

poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine

ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõetele vastavaks.

Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini

mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus

kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse

võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetisena.

Eelnõu § 1 punkt 9

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõikeid 81 ja 9. Postiseaduse § 4 lg 81

muudatuse eesmärk on parandada postiseaduse sõnastust, et partiisaadetis ei ole omaette

postiteenus, vaid liht- ja tähtsaadetisena edastamise teenuse üks osa. Samuti on loetelust

eemaldatud väärtsaadetiste edastamine partiisaadetisena ning eemaldatakse võimalus saata

postipakke partiisaadetisena. Tegemist on ASi Eesti Posti poolt kooskõlastamise käigus tehtud

ettepanekuga, lähtudes asjaolust, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena

(postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam praktikas kasutatav.

5 https://www.prime-posts.com/ 6 https://www.ipc.be/

7

Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid,

puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele.

Postiseaduse § 4 lõike 9 muudatuse kohaselt täpsustatakse kullerposti definitsiooni, kuna

kehtivas seaduses on see liiga üldine ning raske on eristada logistika ja transporditeenuseid.

Kullerpostiks loetakse kirisaadetist või postipakki, mille edastamise tingimused vastavad

vähemalt neljale tingimusele seitsmest, mis on loetletud selles lõikes.

Kullerposti edastamise tingimuste mõte on määratleda seda teenusena, mis lisaks suuremale

kiirusele ka usaldusväärne esemete kogumisel, jaotamisel ja kohaletoimetamisel. Tingimuste

kohaselt peavad kullerpostisaadetise edastamisel olema täidetud vähemalt neli tingimust

järgnevatest:

1) väljastamine saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu saaja tuvastamist

võimaldava tunnuse abil;

2) edastamine kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) saatjal on võimalus saada informatsiooni saadetise asukoha kohta ja vajaduse korral

korraldada ümber selle edastamist;

4) kogumine saatja elu- või asukohast;

5) garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

6) saadetakse saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

7) edastatakse vastavalt individuaalsele kokkuleppele ja kasutaja erinõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 10

Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täiendatakse loetelu adresseerimata saadetiste edastamisega.

Adresseerimata saadetiste alla kuuluvad saadetised, mille peal ei ole postiaadressi ega muud

saajale omastatavat identifitseerimistunnust. Muudatus on tingitud vajadusest luua õigusselgus,

et adresseerimata saadetised ei kuulu otseposti alla.

Eelnõu § 1 punkt 11

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt muudetakse postiseaduse § 5 lõike 2 punkti 1, millega jäetakse

punktist välja väärtsaadetise mõiste ning viidatakse kirisaadetiste nõuete osas Ülemaailmse

postikonventsiooni nõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 12

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse postiseaduse § 5 lõikega 21. Täienduse kohaselt

lisatakse juurde loetelu postiteenuse hulka kuuluvatest lisateenustest. Muudatuse kohaselt

reguleeritakse seaduses edaspidi eraldi UPT liigid ning lisateenused, mille pakkumine on

kohustuslik ja mida kasutaja saab juurde tellida. Seega jääb kirisaadetise ja postipaki

kindlustamine UPT hulka kohustusliku lisateenusena. Tähtsaadetise kindlustamise lisateenuse

korral avaldab saatja postiteenuse osutajale saadetise väärtuse ja saadetise kaotsimineku või

kahjustumise korral hüvitab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse.

Samuti on lisateenuseks saadetise jälgimise teenus. Saadetise jälgimise teenust saab tellida

nende teenuste puhul, kus see on tehniliselt teostatav.

Eelnõu § 1 punkt 13

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 61. Paragrahvis on sätestatud

taskukohast tasu puudutav regulatsioon, mis tunnistatakse kehtetuks seoses üleminekuga

põhjendatud tasu regulatsioonile (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 14

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse postiseaduse § 7 lõiget 4 teise lausega, mille järgi ei pea

juurdepääsupunkt olema püsiva asukohaga. Muudatus on kooskõlas eesmärgi ja vajadusega

8

mitte siduda UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga, vaid tagada teenuse

kättesaadavus ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel

(nt tellitav juurdepääsupunkt, automatiseeritud juurdepääsupunkt, liikuv juurdepääsupunkt).

Eelnõu § 1 punkt 15

Eelnõu § 1 punktis 15 täiendatakse postiseaduse § 7 lõigetega 41–43. Muudatuse kohaselt

kõrvaldatakse ebakõla majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67

„Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“7

(edaspidi postivõrgu määrus) ja postiseaduse vahel juurdepääsupunktide määratlemisel. Nimelt

kehtestatakse definitsioonid edaspidi postivõrgu määruse asemel postiseaduses, sest

postiseaduse struktuuri ja õigusaktide hierarhia kohaselt on nii õigem. Nii tagatakse olukord, et

postiseaduses on defineeritud kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT

osutamiseks. Postivõrgu määruses sätestatakse nõuded juurdepääsupunktidele ja nende

paiknemisele.

Postiseaduse § 7 lõike 41 järgi on liikuv juurdepääsupunkt kindla ajagraafiku alusel liikuv

vahend (nt buss) postiteenuse osutamiseks.

Postiseaduse § 7 lõikes 42 sätestatakse automatiseeritud juurdepääsupunkt mõiste, milleks on

püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks (nt

pakiautomaat). Automatiseeritud juurdepääsupunkti mõiste sätestamine seaduses loob

võimaluse mõnede UPT teenuste osutamiseks ka näiteks mistahes automatiseeritud

juurdepääsupunkti vahendusel.

E-kaubanduse jätkuva arengu ja postipakkide arvu kasvu tõttu on viimastel aastatel lisandunud

võimalus kasutada UPT osutamiseks pakiautomaatide võrgustikku, mistõttu on juba hetkel

võimalik pakiautomaatide vahendusel osutada liht- ja tähtsaadetiste edastamise teenust.

Pakisaadetiste arv kasvab ja seega on kasvanud ka pakiautomaatide kasutamine.

Postiseaduse § 7 lõikes 43 sätestatakse, et tellitav juurdepääsupunkt on osutamise vahend

postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. Postivõrgu määruse § 2 lõige 6 kohaselt lähimast

UPT-d osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale

postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava

juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel.

Eelnõu § 1 punkt 16, 17 ja 18

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 8 lõiked 3, 5 ja 6, mis sätestavad

postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse

postiseaduse § 8 lõiget 8 selliselt, et edaspidi peavad postkastile ja selle paigutamisele

esitatavate nõuete osas järgima lisaks seadusele, ka seaduse alusel kehtestatud õigusaktides

esitatud nõudeid. Muudatus on tingitud seoses teatud postkastile kohalduvate nõuete viimisest

määruse tasandile. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt lisatakse juurde volitusnorm, millega

sätestatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Nimetatud muudatus ei muuda postkastile kohalduvaid nõudeid, kuid annab tuleviku jaoks

piisava paindlikkuse, et valdkonna eest vastutav minister saab reageerida kiiremini, kui peaks

tekkima vajadus postkastile kohalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks. Seejuures

viiakse määrusesse pelgalt nõuded, mis sätestavad, mis tuleb postkastile märkida ning kuhu

7https://www.riigiteataja.ee/akt/121012022014?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A

%2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee

9

tuleb postkast paigutada linnas, alevis ja alevikus ning külas. Põhjendatud on volitada sellise

teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga.

Eelnõu § 1 punkt 19

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse postiseaduse § 9 lõike 2 teist lauset. Selles lauses

sätestatakse, kuidas märgitakse postmargi väärtus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt trükitakse

postmargile sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Muudatuse kohaselt

lisatakse võimalus trükkida väärtus postmargile tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava

tunnuse abil, mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule. Nn klassimarkide süsteemi

kasutavad paljud riigid, kasutades tähti ja/või numbreid nimiväärtuse väljendamiseks:

• Soome – 1 kl ja 2 kl;

• Norra – A ja B, VERDEN (maailm), INNLAND (sisemaa), EUROPA (Euroopa);

• Rootsi – BREV, JULPOST, EKONOMI BREV;

• Suurbritannia – 1st ja 2nd, WORLDWIDE UP TO 20 GRAMS, EUROPE UP TO 20

GRAMS.

Sellisel moel nimiväärtuse märkimine lihtsustab oluliselt tariifide muutumisel postmarkide

kasutamist ja kaob vajadus täiendavalt postmarke juurde lisada. Täiendava margi lisamine

saadetisele on ASi Eesti Post jaoks lisakulu, sest ühe margi asemel kulub neid sama saadetise

edastamiseks mitu. Kasutajate jaoks paraneb markide kasutusmugavus ning pikeneb

postmarkide kasutamise aeg.

Eelnõu § 1 punkt 20

Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt eemaldatakse tegevusloa nõue kirisaadetise edastamisel nii liht-,

täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena ning postipaki edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka

partiisaadetisena. Tegevusloa nõue jääb jätkuvalt kehtima UPT korral (seaduse § 10 lg 1 p 1).

Muudatus on kooskõlas postidirektiivi artikliga 9. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik

universaalteenuse kohaldamisalast välja jäävate teenuste korral võtta kasutusele üldload

määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine. Üldloaks sobib ka registreerimine.

Sellisel juhul ei ole vaja enne teenuse osutamisega alustamist Konkurentsiameti otsust, vaid

piisab teavitamisest. Seega piisab edaspidi sellest, kui postiteenuse osutajad väljaspool UPT-d

esitavad majandustegevusteate postiseaduse §-s 21 nimetatud juhtudel ja korras. Praktikas on

lisaks Eesti Postile, kes on UPT osutaja, väljastatud postiteenuse tegevusluba täiendavalt ainult

ühele postiteenuse osutajale, seega puudutab muudatus ainult kahte postiteenuse osutajat, kes

saavad edaspidi teenust osutada majandustegevusteate alusel. Kehtiva seaduse kohaselt oli

teatamiskohustus olemas juba kullerposti, otseposti, perioodiliste väljaannete edastamiseks ja

muudeks postiteenusteks.

Muudatus on seotud ka taskukohaselt tasult üleminekuga põhjendatud tasule. Arvestades, et

kulupõhise hinna rakendamisel ei ole enam rahastamiskohustus (seaduse § 413) vajalik, kaob

ka vajadus eristada väljaspool UPT-d olevaid postiteenuseid tegevusloa ja teatamiskohustuse

osas.

Eelnõu § 1 punkt 22

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse seaduse § 10 lõikega 6, mis annab õiguslikud alused

riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa läbivaatamiseks ja muutmiseks. Riigilõivuseaduse § 2

kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras

tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ Riigilõivuseadus sätestab üksnes

riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema

eriseadusest, ehk antud juhul postiseadusest.

10

Eelnõu § 1 punktid 21, 23 ja 25

Eelnõu § 1 punktidega 21, 23 ja 25 tunnistatakse kehtetuks tegevusloa nõuded, mis on seotud

tegevusloa geograafiliste erisustega. UPT korral väljastatakse tegevusluba kogu Eesti

territooriumile (seaduse § 14 lg 4) ning UPT osutajal on kohustus osutada ka rahvusvahelisi

postiteenuseid (seaduse § 35 lg 1), seega ei ole edaspidi võimalik taotleda tegevusluba

geograafiliste erisustega ning nimetatud sätete säilitamiseks puudub vajadus.

Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 10 lg 4, mis sätestas postiteenused, mis ei

vaja tegevusluba. Tegemist oli dubleeriva sättega, sest seaduse § 21 lõikes 1 on sätestatud

postiteenused, mis kuuluvad teatamiskohustuse alla. Muudatuse järgselt jääb tegevusloa

regulatsioon kehtima ainult universaalsele postiteenusele ning ülejäänud postiteenustele

kohaldub teatamiskohustus.

Eelnõu § 1 punkt 24

Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ka UPT osutamise

tüüptingimused. Nimetatud muudatus on seotud eelnevate punktidega, mille kohaselt jääb

tegevusloa kohustus edaspidi alles ainult UPT korral.

Eelnõu § 1 punkt 27

Eelnõu § 1 punkt 27 kohaselt muudetakse loetelu kõrvaltingimustest, mis lisatakse

tegevusloale. Võrreldes varasemaga on kõrvaltingimustest eemaldatud võimalus välja tuua

geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline

piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja. Lisaks ei pea enam

tegevusloas välja tooma juurdepääsupunktide asukoha andmeid ja postkontorite minimaalseid

lahtiolekuaegu. Muudatus on seotud tegevusloa regulatsiooni kohustuse eemaldamisega

teenustelt väljaspool UPT-d.

Tegevusloale jääb jätkuvalt kohustus lisada kõrvaltingimuseks juurdepääsupunktide arv.

Muudatus võimaldab UPT osutajal vajadusel hõlpsamalt ümber struktureerida

juurdepääspunktide asukohti ning lahtiolekuaegu vastavalt olukorrale ja nõudlusele ning selleks

ei pea algatama tegevusloa menetlust, mis on nii ajaliselt kui rahaliselt koormav UPT osutajale.

Samuti väheneb ka Konkurentsiameti töökoormus, kes ei pea iga väiksema muudatuse tõttu

tegevusloa muudatust menetlema. Jätkuvalt jäävad kehtima UPT juurdepääsupunktidele

kohalduvad nõuded, tagamaks teenuse kättesaadavus igal pool Eestis. Nimetatud nõuded on

kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded

UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“. Seega peab

UPT osutaja juurdepääsu punkti paigutamisel arvestama mh postiteenuse kasutajate elu- ja

asukohti, ühistranspordiliinide kulgemist, kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuid. Lisaks

tuleb uue juurdepääsupunkti loomisel või olemasoleva juurdepääsupunkti asukoha muutmisel

arvestada inimeste erivajadustega ja võimaldama neile ligipääsu juurdepääsupunktile.

Täiendavalt tuleb lähimast UPT osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit

elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta

tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel.

Eelnõu § 1 punkt 28

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse loetelu tegevustest, mille osutamise korral peab esitama

majandustegevusteate. Loetellu lisatakse eksterritoriaalsete postivahetuskeskusena (inglise

keeles Extraterritorial Office of Exchange, edaspidi ETOE) tegutsemine ning kirisaadetiste ja

postipaki edastamine nii liht- kui ka tähtsaadetisena. Viimased olid eelnevalt tegevusloaga

hõlmatud tegevused, kuid eelnõus tehtavate muudatuse järgselt piisab ka nende puhul

majandustegevusteate esitamisest.

11

Eelnõu § 1 punkt 29

Eelnõu § 1 punktiga 29 täpsustatakse täiendavad andmed, mida peab esitama eksterritoriaalse

postivahetuskeskusena (ETOE) tegutsemise korral majandustegevusteates. Majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses (MsÜS-s) on reguleeritud põhilised tegevused, mida tuleb teha

majandustegevuse alustamisel, teostamisel ja lõppemisel. Samuti reguleeritakse sellega

seonduvalt andmete esitamist. Näiteks MsÜS § 14 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja esitama teate

enne majandustegevusega alustamist ning § 34 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja teatama ka

majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse

lõpetamise aja. Samad põhimõtted kehtivad ka postivahetuskeskusena tegutsedes. Tagamaks

parema ülevaate, kes ja millises ulatuses plaanib tegutseda Eestis ETOE-na, on vajalik

kooskõlas MsÜS § 15 lg 1 p 8 nimetada postiseaduses loetelu andmetest, mida tuleb täiendavalt

majandustegevusteates esitada. Sätte kohaselt tuleb seega edaspidi esitada andmed

eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid.

Eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad, eksterritoriaalse postivahetuskeskuse

saadetiste vedajad ning eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest

vastutavate isikute andmed.

Eelnõu § 1 punkt 30

Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 211-ga. Postiseadust täiendatakse

ETOE definitsiooniga. ETOE on Ülemaailmse postikonventsiooni artikkel 138 kohaselt

eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on määratud ettevõtja poolt (st UPT osutaja poolt) ärilistel

eesmärkidel asutatud ja juhitud ettevõtja vastutusel olev ettevõte nende enda omast erinevas

liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus väljaspool nende riigi

territooriumi asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina tegutsemine ligipääsu

kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning seeläbi võimaldab

postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda

logistikavõrgustik.

ETOE-d puudutav ei ole seni riigisiseste õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka

ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti

postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida riigisiseselt, mis on ETOE ja mis

tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil.

Teiste riikide ETOE-de ülevaade on toodud siin: https://www.upu.int/en/Members-

Centre/Policies-Regulation/Extra-Territorial-Offices-of-Exchange-(ETOEs).

Eelnõuga loodava postiseaduse § 211 lõikes 2 sätestatakse, mis tingimustel on teise riigi ETOE

loomine ja tegutsemine Eestis lubatud: kui ETOE omaniku asukohariik võimaldab samuti

ETOE asutamist oma riigi territooriumil ja kui saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud UPT

osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise

kulude katmine. Kuigi postivahetuskeskuse asutamine on võimalik riikide vahel vastastikkuse

põhimõtet arvestades, ei tähenda see automaatselt, et teise riigi eksterritoriaalne

postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT osutajaga. Euroopa Liidu tollialases

regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud

tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi

kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et

eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT

osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/228122017004

12

veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna

kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut.

Eelnõu § 1 punktid 31 ja 33

Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 33 muudetakse seaduse § 24 ja § 27 sõnastust selliselt, et need

nõuded kohalduvad ainult tegevusloaga postiteenuse osutajale ehk UPT osutajale. Seoses

tegevusloa regulatsiooni leevendamisega on oluline nende sätete alt välja jätta kõik nö vabaturul

tegutsevad postiteenused. Vastasel korral oleks tegemist üle reguleerimisega ning see läheks

vastuollu planeeritud muudatustega. Ka kehtiva seaduse alusel on see kohustus vaid

tegevusloaga postiteenuse osutajatel.

Eelnõu § 1 punkt 32

Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 26. Muudatuse eesmärgiks on tagada

vaba konkurentsi toimimine postiteenuste turul ning kaotada ettevõtete suhtes kehtivad

põhjendamatud ja sõnastuselt ebaselged piirangud. Senini kehtis seaduse § 26 kõigile

postiteenustele, mille osutamiseks nõuti tegevusluba, sh sellistele teenustele, mille osas toimib

sisuline konkurents sarnaste teenuste näol vabaturul. Näiteks on varasemalt tegevusluba

nõudvale lihtpaki edastamise teenusele toimivaks alternatiiviks pakiautomaaditeenused ja

kullerteenused, mis osutavad lihtpaki edastamise teenusele konkurentsisurvet.

Kaotades väljaspool UPT-d tegevusloa regulatsiooni puudub ka vajadus kehtestada

postiteenuste tasudele eriregulatsioon, kuivõrd toimiva konkurentsiga turgudel on parim

regulaator turg. Liht- ja tähtsaadetise osas toimib konkurents nii pakiautomaaditeenuste kui

kullerpostiteenustega.

UPT puhul on teenuse kättesaadavus (sh ka kättesaadavus) igal juhul täiendavalt tagatud

universaalteenuste hinna regulatsiooni alusel, mida nõuab ka postidirektiivi artikkel 12.

Eelnõu § 1 punkt 34 ja 35

Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 35 muudetakse postiteenus kvaliteedinõuete viitamise asukohta.

Kehtiva sõnastuse kohaselt viidati postiseaduse §-le 37. Edaspidi on postiteenuse

kvaliteedinõuded reguleeritud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist

liiga detailse regulatsiooniga.

Eelnõu § 1 punkt 36

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse postiseaduse § 29 lõiget 1 selliselt, et punktis olevad sõnad

„postkontoris, väljastatud isiklikult“ asendatakse sõnaga „juurdepääsupunkti“.

Uue sõnastuse kohaselt loetakse postisaadetis kätte toimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle

antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu. Muudatus on vajalik, sest saajaga kokkuleppel

võib väljastamine toimuda erinevate juurdepääsupunktide kaudu (nt pakiautomaadis või

postikulleri kohta) ning ühtlustamiseks on vajalik, et oleks üheselt aru saada, et ka siis on

saadetis kätte toimetatud.

Eelnõu § 1 punkt 37

Eelnõu § 1 punkt 37 on seotud eelnevate muudatusega, kus sätestatakse ühelt poolt

kvaliteedinõuete reguleerimine valdkonna eest vastutava ministri määruses ning teisalt

asendatakse sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkti“. Seega laiendatakse postisaadetise

kättetoimetamise võimatuse olukordi ka teiste juurdepääsupunktide (nt pakiautomaadid) kaudu

kättetoimetamisele. Muudatuse on vajalik olukorraks, kus saajaga kokkuleppel on küll kokku

13

lepitud väljastamine muus juurdepääspunktis kui postkontor, kuid saadetise saaja ei tule

postisaadetisele määratud ajaks järele.

Eelnõu § 1 punktid 38 ja 39

Eelnõu § 1 punktidega 38 ja 39 sätestatakse postisaadetise esemelise sisu annetamise võimalus

seaduse § 31 vaates. Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse postiseaduse § 31 lõiget 4 pärast sõna

„müümise“ tekstiosaga „,annetamise“. Ja eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse postiseaduse §

31 lõike 5 teist lauset pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“.

Postiseaduse § 31 sätted lubavad postisaadetist, mida on hoitud kuus kuud, kas hävitada või

müüa. Müük on tihtipeale kulukas ja aeganõudev protsess, sest see hõlmab endast saadetise

avamist, selle väärtuse määramist, oksjoni korraldamist, küsimustele vastamist ja müügi lõpule

viimist ehk ostjale kätteandmist. AS Eesti Post on uurinud võimalust selliseid esemeid

annetada, mille järgi oleks puudust kannatavatel isikutel vajadus, kuid postiseadus ei võimalda

otse annetamist ning annetamine oleks postiseaduse rikkumine. Annetamine oleks tihti mõistlik

nii ASile Eesti Post ja oluliseks abiks annetuse saajale. Praktikas tähendab see, et annetamiseks

sobivatelt esemetelt eemaldatakse kõik saatja ja saaja isikuandmed ning need saadetakse

keskustesse, mis tegelevad esemete jagamisega abivajajatele.

Eelnõu § 1 punkt 40

Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt muudetakse postiseaduse § 36 lõiked 1 ja 2. Postiseaduse § 36

lõikes 1 tehtud muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks UPT osutaja kohustus osutada

oma postivõrgu vahendusel üle Eesti rahasiirdeid ja muudetakse see UPT osutaja õiguseks. See

annab UPT osutajale vajaliku paindlikkuse.

Kehtima jääb UPT osutaja kohustus maksta oma postivõrgu vahendusel välja pensionid ja

toetused üle Eesti. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 1 kohaselt on võimalik

Eestis makstud riikliku pensioni saada ka posti teel. Pensionite kojukande teenust pakub

käesoleval hetkel AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security. Teenuse tagamise eest

vastutab Sotsiaalkindlustusamet9. Lisaks pensionitele makstakse kojukandega teatud juhtudel

välja ka toetusi.

Postiseaduse § 36 lõikes 2 tehtud muudatuse tulemusena ühtlustatakse sõnastus lõikega 1. Kuna

eelnõus toodud uue lõike 1 sõnastuses ei kasutata enam sõna „finantsteenused“, siis ei ole

edaspidi ka lõikes 2 vajadust seda sõna kasutada. Samuti täpsustatakse, et teenuse osutamisel

tuleb lähtuda ka muudes asjaomastes seadustes sätestatust, seega lisaks riikliku

pensionikindlustuse seadusele ka näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-st 22,

perehüvitiste seaduse § 8 lõikest 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-st 17.

Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega ja sellele rakenduvad erinõuded,

mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks

tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mis samuti

tõstavad UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole põhjendatud,

kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad,

kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Rahasiire on rahakaardi teenus (raha sissemaks

UPT osutaja võrgus ja sularaha väljamaks UPT osutaja võrgus). All on toodud tehingute arv ja

selle muutus viimaste aastate jooksul:

Tehingute arv 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

9 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/pensionide-toetuste-ja-

huvitiste-valjamaksmine

14

Rahakaart 6618 4921 3875 3091 2441 2199 1933 1167

Rahakaardi teenust kasutavad enamuses ärikliendid (ca 60%), 40% moodustavad erakliendid.

Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad,

puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena

käsitletavaid teenuseid.

Eelnõu § 1 punktid 41–43

Eelnõu § 1 punktidega 41–43 muudetakse UPT osutaja kohustuslike tegevusi reguleerivaid

sätteid. Sätetes ei tehta sisulisi muudatusi. Jätkuvalt on UPT osutajal kohustus oma postivõrgu

vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente. Muudatusega

antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded perioodilise

väljaande ja menetlusdokumendi edastamise osas. Ministri määruse kavand on välja toodud

seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punktid 44 ja 45

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse seaduse § 37. Seadust täiendatakse § 37 lõikega 1¹, millega

lisatakse juurde alus, mille kohaselt UPT kvaliteedile esitatavad nõuded, erandid ja nende

kontrollimise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud

määruses kehtestatakse edaspidi seaduse § 37 lõigetes 3–8 sätestatud nõuded, sh ka see, mis

aegadel peab UPT osutaja tagama postisaadetise kogumise ja saajale kättetoimetamise.

Muudatus on vajalik tagamaks paindlikkus UPT kättetoimetamisel olukorras, kus vähenenud

mahtude taustal on teenuse osutamine muutunud kallimaks.

Seadusesse jääb kehtima kohustus tagada postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamine

kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti

territooriumi ulatuses (seaduse § 37 lõige 1). Nimetatud nõue tuleneb otse postidirektiivist, kuid

mitmed riigid on seda tõlgendanud paindlikumalt. Direktiiv ei sätesta üheselt, et igasse

konkreetsesse piirkonda peab kohale toimetama postisaadetise viiel päeval nädalas. See annab

UPT osutajale paindlikkuse oma kanderingide efektiivsemaks muutmiseks vastavalt tegelikule

nõudlusele. Seega on oluline, et ka siseriiklik regulatsioon oleks võimalikult paindlik. Tõstes

kvaliteedinõuded seadusest määrusesse ning ajakohastades kehtivad nõuded on võimalik tagada

teenuse jätkusuutlikkus ning taskukohasus. Ka mitmed lähiriigid (Taani, Rootsi, Läti, Leedu)

on UPT kvaliteedinõuded rakendanud seadusest madalamal tasandil. Ekspressteenus (kohale

toimetamine järgmiseks päevaks) on kättesaadav üle Eesti läbi kullerposti.

Punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 37 lõiked 3–8. Nimetatud sätted kehtestatakse

ministri määruses.

Eelnõu § 1 punkt 46

Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse postiseadust §-dega 391–394, mis sätestab UPT

põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ja

kinnitamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. UPT põhjendatud tasu asendab senist

taskukohast tasu. Peamise muudatusena peab põhjendatud tasu olema kulupõhine, kattes ära

teenuse osutamiseks vajalikud kulud ning sisaldades mõistlikku kasumit.

Postiseaduse §-de 391–394 lisamise eesmärk on anda Konkurentsiametile sõnaselgelt pädevus

kooskõlastada läbipaistvatel alustel UPT põhjendatud tasu ja selle muudatused.

Konkurentsiametil on regulaatorina pikaajaline kogemus üldhuviteenuste valdkondades

erinevate teenuste hindasid puudutavate regulatsioonipraktikate väljakujundamisel ning ka

eelnev kogemus UPT tasude ettepanekute tegemisel. Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT

15

taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel sisulist ja põhjalikku analüüsi. Muudatus

toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle ning selle üle teostatava järelevalve

depolitiseerimine on kooskõlas ka praktikaga, mille kohaselt teostab monopoolse iseloomuga

üldhuviteenuste valdkondades teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator.

Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee puhul.

Muudatus ei too kaasa Konkurentsiameti töökoormuse suurenemist, vastupidi, üldine

töökoormus peaks vähenema, kuid suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalve tegemise

õigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei otsusta Konkurentsiamet hindu ega kinnita hinnalage.

Konkurentsiamet teeb ainult ettepaneku taskukohase tasu määramiseks ning teostab UPT

hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks kulude analüüsi. Muudatuse järgselt suureneb

Konkurentsiameti järelevalve õigus, sest Konkurentsiamet mitte ei tee ettepanekut vaid

kooskõlastab vastava ettepaneku. Teisisõnu, taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv

kuluanalüüs asendub UPT hinnamuudatuse taotluste analüüsiga ning kooskõlastatakse

tegelikke UPT müügihindu. Müügihinnad kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

UPT põhjendatud tasu

Eelnõu § 391 lõike 1 kohaselt arvestatakse UPT põhjendatud tasu seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21

nimetatud teenustele. Lisaks põhiteenustele kuulub kohustusliku UPT alla ka lõikes 21

nimetatud lisateenused. Kehtestatud põhjendatud tasud peavad tuginema teenuse osutamise

kuludel ning peavad tagama teenuse järjepidava toimimise. Seejuures peab olema põhjendatud

tasuga tagatud vajalike muutuv-ja tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedinõuete täitmine ja põhjendatud tulukus.

Praegu kehtestab UPT tasudele piirhinna postiseaduse § 61 lõike 2 alusel valdkonna eest

vastutav minister määrusega. See tähendab, et UPT osutaja võib tegelikud hinnad ise

kehtestada, ületamata sealjuures ministri kehtestatud piirhindu. Eelnõuga muudetakse seda

põhimõtet ja kooskõlastama hakatakse tegelikke müügihindu (mitte ei kehti piirhind). Seega

vastab hind rohkem tegelikele kuludele.

Lõike 2 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:

1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine - neid kulusid hinnatakse eelnõu § 5 lõigete 2 ja

21 nimetatud teenuste osutamise põhimõtete alusel. Nende kulude hulka kuuluvad mh nii

personalikulu kui ka üldised majandamiskulud. Põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse nii

eelmiste 12 kuuliste perioodide tegevuskulusid kui ka kulude prognoosi. Põhjendatud tasu

kehtestamisel peab Konkurentsiamet lähtuma sellest, et hinda lülitatavad kulud peavad olema

kuluefektiivsed ning põhjendatuks tuleb lugeda need tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada

UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud

tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmise;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks - siia kuuluvad näiteks postkontorite,

kirjakastide ja teiste juurdepääsupunktide rekonstrueerimise ja uuendamise kulud. Samuti ka

transpordile tehtavad investeeringud. Lisaks arvestatakse siia ka investeeringud

arenduskohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka teenuse edasi arendamiseks tehtavad

investeeringud tagamaks teenuse järjepideva ja kvaliteetse pakkumise langevate mahtude

juures;

3) kvaliteedinõuete täitmine - siia alla arvestatakse kulud, mis tagavad UPT kvaliteedi tagamise;

16

4) kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus. Põhjendatud tulukuse arvestamise alused on

sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.

Lõike 3 kohaselt peab UPT osutaja teavitama avalikkust kooskõlastatud põhjendatud tasu

suurusest oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks

on tagada, et kõik UPT kasutajad oleksid teavitatud UPT põhjendatud tasu muudatustest.

UPT põhjendatud tasu arvestamise alused

Eelnõuga loodava postiseaduse §-ga 392 sätestatakse UPT põhjendatud tasu alused, millest

lähtuvalt tuleb UPT osutajal tasu kujundada. Sarnased tasude kujundamise põhimõtted on ka

teistes Konkurentsiameti järelevalvepädevust reguleerivates seadustes.

Lisaks konkreetsetele põhjendatud tasude kujundamise alustele peavad tasud olema

postiseaduse § 392 lõike 1 kohaselt ühesugused kogu riigi territooriumil, läbipaistvad ja

mittediskrimineerivad ning tagama UPT kättesaadavuse kõigile kasutajatele. Nimetatud

põhimõtted tulevad postidirektiivi artiklist 12, mille kohaselt peab liikmesriik UPT disainimisel

arvestama, et 1) tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele; 2) tasud on kulupõhised ning

motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist; 3) tasud on läbipaistavad ja

mittediskrimineerivad; 4) tasude kohaldamisel tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning

liikmesriigi pädevuses on otsustada, et kogu riigi territooriumil kasutatakse ühtset hinda. Seda

õigust on Eesti kasutanud ning seega on UPT hind igal pool Eestis sama.

Lõike 2 kohaselt peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama UPT osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist.

Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada

nõuetekohaselt ja kvaliteetselt.

Lõike 3 alusel lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest:

1) kulude muutuste jälgimine ajas ja selle võrdlus alampalga muutusega. UPT osutamise

kuludest suure osa moodustab personalikulud, millest omakorda märkimisväärse osa

moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Nimetatud sätte kohaselt tuleks põhjendatud

tegevuskulude alla arvestavate tööjõukulude osas vaadata eelkõige alampalga muutust ning

lähtuda sellest ka UPT osutamisega seotud tööjõukulude uuendamisel. Nimetatud sätte eesmärk

ei ole siduda tööjõukulud alampalgaga, vaid siduda tööjõukulude muutus ühe objektiivse

komponendiga, mille pealt on võimalik objektiivselt hinnata tööjõukulude muutust.

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. Seega on võimalik

tegevuskulude hindamisel kasutada ka nii sise- ja väliste osapoolte poolt tehtud analüüse ja

auditeid. Samuti ka teiste riikide määratud postioperaatorite võrdlusi.

Lõige 4 täpsustab, missuguseid kuluartikleid ei tohi põhjendatud hinda arvestada. Sarnased

välistused on ka teistes hinnaregulatsioonides näiteks elektri, gaasi ning ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni seaduses. Sätte kohaselt ei arvata põhjendatud tasu sisse:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitust ja annetust;

3) UPT osutamisega mitte seotud kulu;

4) varade väärtuste muutus (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse

langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jm);

5) finantskulu;

6) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid ning muid rahalisi kohustusi, mis

on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

7) erisoodustuse kulu;

17

8) tulumaksukulu tulumaksuseaduse § 48-52 kohaselt.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist põhjendatud tasusse ei saa aktsepteerida, kuna UPT

kasutaja ei pea kinni maksma UPT osutaja võlgnike tasumata arveid. Kui lubada ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete kulu lülitamist hinda, tekitaks see kasutajate ebavõrdse kohtlemise.

Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb UPT osutajal sisse nõuda vajaduse korral kohtu kaudu.

Ka konkurentsi olukorras tegutsevatel ettevõtetel on ebatõenäoliste laekuvate nõuete kulu

ettevõtja risk, mida ei saa jaotada kõigi tarbijate vahel.

Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulu on UPT osutaja jaoks vabatahtlikud.

Nimetatud kulud ei ole hinnatavad põhjendatud tegevuskuludena teenuse osutamisel, sest ei

taga kvaliteetsemat teenust, mistõttu ei ole need kulud UPT osutamiseks vajalikud.

UPT-ga mitte seotud kulu ei arvestata põhjendatud tasu sisse, kuna nimetatud kulu ei ole seotud

UPT osutamisega ning sellise kulu arvestamine põhjendatud tasu hulka ei ole õiglane UPT

kasutajate osas. Hindamaks, kas kulu on seotud UPT-ga, tuleb tuvastada esmalt, mis kulu

põhjustab - kas kulu on vajalik UPT osutamiseks ning mis ulatuses. Samuti tuleb hinnata, kas

ilma UPT osutamise kohustuseta, oleks kulu sellises ulatuses tekkinud. Keelates lülitada hinda

UPT osutamisega mitte seotud kulusid, on kulumudel selge ja läbipaistev.

Põhjendatud tasu sisaldab põhjendatud tulukust ärikasumi komponendina, mistõttu

finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit)

UPT põhjendatu tasusse ei lülitata.

Õigusaktide alusel määratud trahvid ja viivised ei ole UPT osutamisega seotud põhjendatud

kulu, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina UPT osutaja käitumisest tulenev. Kuna UPT

osutaja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, siis seaduste

mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada UPT põhjendatud tasu

hinda.

Erisoodustuste kulu (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk

tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale

õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud UPT

osutamisega ning UPT osutajal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte.

Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil

puudub seos põhitegevusega.

Tulumaksukulu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud UPT

osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse

arvelt.

Lõike 5 kohaselt peab UPT osutaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude

arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta. Tegemist ei ole uue nõudega UPT osutajale. Sama

kohustus tuli eelnevalt seaduse § 413 lõikest 2, kuid kuna UPT fondi lõpetamisega kaob ka

rahastamiskohustus, tunnistatakse kogu postiseaduse 4. peatüki 2. jagu kehtetuks. Samas jätkub

siiski vajadus, et UPT osutaja eristaks oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust.

Ühelt poolt on see vajalik põhjendatu tasu menetluse läbiviimiseks ning teisalt ka näiteks

ministeeriumiga sõlmitud perioodiliste väljaannete edastamiseks riigieelarvest määratud

sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust tuleva kohustuse täitmiseks.

18

Lõike 6 alusel töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu

arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel

kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel.

Lõike 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus koostada ettekirjutus tasu muutmiseks, kui

viimane tuvastab, et UPT osutaja tasu ei vasta kulupõhise hinna nõuetele.

UPT põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine

Eelnõuga loodava postiseaduse § 393 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse

muudatused kooskõlastada Konkurentsiametiga. Selleks peab UPT osutaja esitama

Konkurentsiametile vastava taotluse koos vajalike põhjenduste ja arvustustega. Amet teeb

hinna kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kohta otsuse.

Eelnõuga loodava § 393 lõige 2 kohaselt kooskõlastab või jätab kooskõlastamata

Konkurentsiamet UPT põhjendatud tasu 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava taotluse

saamist. Samuti on Konkurentsiametil õigus eriti keeruka taotluse menetluse korral pikendada

kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani.

Postiseaduse § 393 lõige 3 kohaselt täpsustatakse, et lõikes 2 sätestatud UPT põhjendatud tasu

kooskõlastamise tähtajad peatuvad ajaks kuni Konkurentsiametile esitatakse vajalik teave

taotluse kohta otsuse tegemiseks. Sarnane säte on kehtestatud ka näiteks elektrituruseaduses.

Nimetatud võimalus on Konkurentsiametile ette nähtud olukordadeks, kus tõesti on puudu

oluline asjassepuutuv teave, ilma milleta otsust ei ole võimalik teha. Üldjuhul peaks

Konkurentsiametile esitatama kogu vajaliku teabe taotluse kooskõlastamise käigus. Kui sellist

teavet ei esitata ning Konkurentsiamet peab vajalikuks tähtajad peatama, peaks viimane

teavitama ka õigusakti koostajat nimetatud kitsaskohast, mis ei võimaldanud menetlusega

jätkata.

Lõike 4 kohaselt kinnitab põhjendatud tasu valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Minister kinnitab müügihinnad, lähtudes Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud

tasust, mille aluseks on metoodika, mis põhineb seaduse § 391 ja 392. Võrreldes varasema

lähenemisega on tegemist läbipaistvama ja selgema lähenemisega. Muudatusega kaob ära

senine olukord, kus erinevate osapoolte (Eesti Post, Konkurentsiamet) ettepanekud UPT

tasudeks on erinevad ning erinevad sellest millisena lõpuks taskukohane tasu kinnitati. Seega

lähtub edaspidi valdkonna eest vastutav minister põhjendatud tasu kinnitamisel konkreetselt

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasudest. Alternatiivselt on võimalik

kinnitada UPT põhjendatud tasud sõltuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest lähtuvalt vastavalt

lõikele 5.

Lõike 5 alusel lisatakse UPT osutajale võimalus muuta UPT põhjendatud tasu, ilma

Konkurentsiameti poolset kooskõlastust läbimata olukorras, kus põhjendatud tasu muutus on

kooskõlas tarbijahinnaindeksi (THI) muutusega. Sätte eesmärgiks on tagada ühelt poolt lihtsam

protsess, teisalt tagada, et põhjendatud tasu muutus oleks järjepidevalt kooskõlas üldiste kulude

tõusuga ning teenus oleks seeläbi tarbijatele jätkuvalt ühtemoodi kättesaadav. Indekseerimise

mõte on see, et põhjendatud tasu püsiks pikas perioodis võrdväärne muude kuludega. Ka näiteks

keskmine pension on osaliselt indekseeritud tarbijahinnaindeksiga, mis tagab, et UPT

põhjendatud tasu tõus THI võrra, on vähem kui keskmise pensioni tõus. Ajalooliselt on

tarbijahinnaindeksi aastane muutus olnud paari protsendi juures, ainsa erisusena oli 2022. aastal

tarbijahinnaindeksi muutus 19,4%. Nimetatud „hälbe“ üheks suureks põhjuseks oli Venemaa

poolt Ukrainas algatatud sõjast tingitud mõjud, mille tulemusena kerkisid eelkõige

energiahinnad märkimisväärselt. Selliste hälvete tasandamiseks on seaduses seatud

19

kaitsemehhanismina piirmäär kuni 10%. Teisisõnu kui tarbijahinnaindeks tõuseb üle 10% ning

UPT osutaja soovib tõsta sellevõrra põhjendatud tasu, peab UPT osutaja läbima

Konkurentsiameti kooskõlastuse. Nimetatud lähenemine on sarnane Leedus 1. jaanuaril 2025.

a jõustunud postiseadusega, kus UPT osutaja ei pea regulaatoriga UPT tariife kooskõlastama,

kui tariifide muutus on kuni 10%.

UPTle põhjendatud tasu ajutise hinna kehtestamine

Eelnõuga loodava § 394 kohaselt on Konkurentsiametil õigus eelnõus toodud seaduse § 393

lõike 5 alusel sekkuda ja peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei vasta

seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse). Tagamaks põhjendatud tasu ka

olukorraks, kus UPT osutaja ei täida ettekirjutust, lisatakse eelnõus Konkurentsiametile õigus

kehtestada ajutine põhjendatud hind. Nimetatud õigus tekib Konkurentsiametil, kui UPT

osutaja osutab teenust hinnaga, mis ei vasta postiseaduse §-des 391–393 sätestatud põhimõtetele,

ning UPT osutaja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse.

Konkurentsiamet lähtub ajutise hinna määramisel seaduse § 391 ja § 392 sätetest. Ajutine hind

kehtib senikaua kuni UPT osutaja kooskõlastab UPT põhjendatud tasu Konkurentsiametiga.

Eelnõu § 1 punkt 47

Eelnõu § 1 punkti 47 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 41. Eestis pole seaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud harmoniseeritud standardeid, millest UPT osutaja

peaks lähtuma. Seega ei ole praktikas seaduse § 41 vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 48

Eelnõu § 1 punkti 48 kohaselt tunnistatakse kehtetuks 4. peatüki 2. jagu. Kuna edaspidi hakkab

UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist UPT osutaja poolt esitatava taotluse alusel

kooskõlastama Konkurentsiamet ning muudatustega kaob UPT osutamisega seonduv

rahastamiskohustus, tunnistatakse kehtetuks postiseaduse 4. peatüki 2. jagu. Kuna UPT tasud

muutuvad kulupõhiseks, ei teki UPT osutamisel enam ebamõistlikult koormavaid kulusid ning

edaspidi puudub UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise järele vajadus.

Postiseaduse § 412 lõike 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega

postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel Nova Post Estonia OÜ ja AS Eesti Post) poolt

tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi ka

UPT makse fond). Postiseaduse § 412 lõike 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi

Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.10 Sama paragrahvi lõike 5

kohaselt võtab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku esitamisel aluseks

Konkurentsiameti ettepaneku. Hetkel kehtivad UPT makse määrad on 0,08 eurot

lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest ja 0,40 eurot täht- ja väärtsaadetisena edastatava

kirisaadetise eest. Postipakkide makse määr on 0 eurot.

Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on

postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul

konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi,

mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi

järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samuti ei ole vajalik jätkata tegevusloa

regulatsiooniga väljaspool UPT-d. Nimetatud regulatsioonide kehtetuks tunnistamine toob

10 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.03.2009 määruse nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra

kehtestamine“.

20

kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise. UPT fondi

kaotamisega on tagatud ka põhimõte, et tarbetute sätete seaduses hoidmine ei ole põhjendatud

ning võimalusel tuleb need kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punkt 49

Eelnõu § 1 punktiga 49 on seotud eelnõu eelnevate punktidega, mille kohaselt sätestatakse UPT

kvaliteedinõuded, lubatud erandid ja nende kontrollimise kord valdkonna eest vastutava

ministri määrusega.

Eelnõu § 1 punkt 50

Eelnõu § 1 punkt 50 on seotud eelnõu § 1 punktiga 48 ehk UPT rahastamise regulatsiooni

kehtetuks tunnistamisega. Seoses sellega tunnistatakse kõnealuse punktiga kehtetuks seaduse

§ 43 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt oli Konkurentsiametil õigus kontrollida

rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja

kuluarvestust, UPT makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid UPT osutamise

kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks UPT osutajale.

Eelnõu § 1 punkt 51

Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt muudetakse postiseaduse § 44, millega tõstetakse ettekirjutuse

täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määra 640 eurolt 9600 euroni. Maksimaalne

võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis ka kõige suurema ärihuvi üles kaalub ning on

piisavalt mõjus juriidilisele isikule. Postiseaduses sätestatud sunniraha ülempiir (s.o. 640 eurot)

kehtib alates aastast 2014. See on madal ja ei motiveeri ettevõtjat täitma ettekirjutusi.

Eelnõus sätestatud sunniraha ülemmäär 9600 eurot on korrakaitseseaduse (KorS) üldreegli

kohaselt lubatud maksimaalne sunniraha ülemmäär. KorS § 23 lg 4 näeb ette võimaluse

eriseaduses sätestada ka teistsuguse ülemmäära, kuid antud hetkel ei ole see põhjendatud.

Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks just selles summas määrata. Sunniraha

suurus määratakse igal konkreetsel juhtumil vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele: mida

raskem on korrarikkumise võimalik tagajärg, ja mida olulisem on piiratav avalik hüve, seda

suurem on kohaldatav sunniraha.

Eelnõu § 1 punkt 52

Eelnõu § 1 punkt 52 on samuti seotud eelnõu eelnevalt mainitud muudatustega. Postiseaduse §

47 lõike 2 punkt 5 kohaselt pidi Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete

kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks

kalendriaastaks. Arvestades asjaoluga, et postiseaduses tunnistatakse kehtetuks senine UPT

rahastamise regulatsioon, mis põhines UPT makse määral ja UPT tasukohasel tasul, ei ole

nimetatud andmete kajastamine aruandes tulevikus enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punkt 53

Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 531–532, mis sätestavad vastavalt UPT

põhjendatud tasule ülemineku ja UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise.

UPT põhjendatud tasule üleminek

Lõike 1 kohaselt esitatakse eelnõuga loodava seaduse § 393 lõikes 1 sätestatud UPT

põhjendatud tasu kooskõlastamiseks taotlus Konkurentsiametile esmakordselt hiljemalt 2026.

aasta 31. jaanuariks. Säte on vajalik sujuva ülemineku jaoks UPT taskukohaselt tasult UPT

põhjendatud tasu kehtestamisele.

21

Lõike 2 kohaselt seatakse üleminekuaeg täielikule kulupõhisusele jõudmiseks, tagamaks et

hinnatõus ei oleks UPT kasutajatele liiga järsk. Seega seatakse põhjendatud tasule esimestel

aastatel lagi, kui palju võib maksimaalset põhjendatud tasu iga muudatusega tõusta. Sätte

kohaselt ei tohi aastatel 2026 – 2027 UPT põhjendatud tasu suureneda korraga rohkem kui 50%

eelneval aastal kehtinud tasust. Nimetatud säte võimaldab liikuda mõõdukal tempol

kulupõhisuse poole, tagades UPT kasutajatele kindluse hinna osas. Regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu11 kohaselt on kuni 50% hinnatõus tarbijatele

vastuvõetav. Nimetatud lävi ei tähenda, et hind peaks igakordselt maksimaalselt tõusma 50%,

vaid sätestab pelgalt piiri, mida ei või ületada. Tagamaks hinnalae korral siiski ettevõtte jätkuva

kasumlikkuse, on oluline, et ettevõtte lubatud kasumimarginaal oleks nendel aastatel kõrgem,

võimaldades tagada jätkusuutlikku postiteenuse osutamise. Kuna põhjendatud tasu

kooskõlastab Konkurentsiamet, on viimase ülesandeks kontrollida, et põhjendatud tasu suurus

on põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega.

Lõikes 3 täpsustatakse, et seni kuni pole kooskõlastatud ja kinnitatud esmast põhjendatud tasu,

jääb kehtima seaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud taskukohane tasu. Nimetatud üleminek on

vajalik tagamaks, et võimalikult kiirelt lõpetada ära praktikas mitte töötav UPT

rahastamisskeem ning samas jääks osapooltele (Konkurentsiamet, UPT osutaja) piisavalt aega,

et viia läbi esmane kooskõlastusprotsess UPT põhjendatud tasuks. Nimetatud üleminek on

planeeritud kestma 6 kuud ning selle möödumisel kinnitatakse esmane põhjendatud tasu, mis

on eelnevalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Nimetatud perioodil tekkinud

ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest on võimalik UPT osutajal hõlmata § 532

lõike 1 alusel esitatavasse taotlusse.

UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üleminekusätetena periood kaua peab tasuma UPT makset

(rahastamiskohustus) ning kui kaua on UPT osutajal õigus küsida taotlusega hüvitist

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Sätetega luuakse selgus, et

rahastamiskohustus ning ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise õigus kehtib kuni

põhjendatud tasu jõustumiseni.

Põhjendatud tasu jõustumise aastale järgneva aasta esimese poolaasta jooksul on UPT osutajal

õigus esitada viimane taotlus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitise taotlemiseks.

Planeeritava seaduse § 532 lõike 1 alusel esitatava taotlusesse võib koondada ka mitme aasta

ebamõistlikult koormavad kulud, juhul kui need on veel eelnevalt esitamata. Oluline on see, et

peale nimetatud tähtaja möödumist ei ole UPT osutajal võimalik enam ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotlust esitada.

Lõike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta

25. juuliks.

Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 1 alusel esitatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise

taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Säte on

vajalik selleks, et olenemata menetluse kestvusest oleks tagatud õigusselgus, et läbi viidav

menetlus toimub samadel tingimustel nagu on toimunud kõik varasemad menetlused.

Lõike 4 kohaselt tagastatakse tasutud UPT maksed sellises ulatuses, mida ei kasutata UPT

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale,

kes tasus UPT makset rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal,

11 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

22

proportsionaalselt nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel.

Näiteks, kui rahastamiskohustus lõppeb 2026. aastal, sh viimane makse tehakse 2026.a I

kvartalis, jagatakse tasutud ning mitte kasutatud UPT maksed nende rahastamiskohustusega

postiteenuse osutajate vahel, kes tasusid UPT makset 2025. aastal, seda tingimusel, et peale

lõikes 3 nimetatud menetlust, on rahastamiskohustusest üle jäänud vabu vahendeid. Oletades,

et selliseid ettevõtteid oli 2, kellest üks maksis 2025. aastal sisse 450 000 eurot ning teine

maksis sisse 50 000 eurot. Seega on esimene maksnud rahastamiskohustuse lõppemisele

eelneval kalendriaastal 90% ning teine 10% maksetest. Kui sissemaksete jääk peale viimast

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist on näiteks 25 000 eurot, siis esimesele ettevõttele

tagastatakse vastavalt 22 500 eurot ehk 90% ning teisele ettevõttele 2500 eurot ehk 10%.

Lõike 5 kohaselt tuleb ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, mida ei ole võimalik

katta rahastamiskohustusega ettevõtjate poolt tehtud UPT maksetest, kasutada riigieelarve

vahendeid. Kuigi postiseaduse kohaselt peab ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks

vajalike vahendite (nn „UPT fondi“) tagamiseks Konkurentsiamet hindama tegevusloaga

hõlmatud postiteenuste mahtu, käivet ja osutajate arvu, seaduse §-s 411 nimetatud kulude

võimaliku suurust ja § 414 lõikes 5 sätestatud kasutamata UPT makse suurust, ei ole see

praktikas enam töötav lahendus. UPT makseid teeb 99,9% juhtudel UPT osutaja, ehk AS Eesti

Post ise ning ka ebamõistlikult koormavate kulude küsimuse õigus on temal endal. Seega ei ole

mõistlik ega loogiline suurendada UPT fondi makseid, millega suureneks AS Eesti Posti

kohustused, et viimane saaks hiljem läbi keeruka ja aeganõudva protsessi küsida hüvitist UPT

ebamõistlikult koormavate kulude eest. Teisalt, arvestades, et AS Eesti Post on täitnud

eelnimetatud olukorras talle pandud kohustusi, on igati õigustatud, et temale kui UPT osutajale,

hüvitatakse ettenähtud põhjendatud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest

olukorras mil toimub üleminek uuele rahastusskeemile.

Seega on oluline, et Konkurentsiamet hindab eelnevate aastate menetluste, kehtiva UPT tasude

ja laekuvate UPT maksete suuruse pealt, kas senini tehtud UPT maksed on piisavad viimaste

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Kui mitte, tuleks läbi vastutava ministeeriumi

esitada taotlus täiendavate vahendite saamiseks riigieelarve protsessi raames.

Eelnõu § 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 2615, mis sätestab postiseaduse

alusel tehtavate toimingute summad postiteenuse tegevusloa andmiseks ja muutmise taotluse

läbivaatamiseks. Eelnõu § 1 välja toodud muudatuste järgselt kohaldub tegevusloa regulatsioon

postiteenuste puhul ainult UPT korral ning ülejäänud postiteenustele hakkab kehtima

teatamiskohustus, mis senini kehtis ainult teatud postiteenustele väljaspool UPT-d. UPT korral

muudatusi tegevusloa regulatsioonis ei tehta ning seega jääb kehtima ka riigilõivuseaduse

§ 2614.

Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse konkurentsiseadust. Kuna edaspidi kooskõlastab

Konkurentsiamet ka UPT osutaja põhjendatud tasu, eemaldatakse konkurentsiseadusest

vastavad erisused UPT osutaja osas. Muudatuse tulemusena ei muutu UPT osutaja poolt

makstav järelevalvetasu, mis on jätkuvalt konkurentsiseaduse § 53² lõike 1 kohaselt 0,2

protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 1 (postiseaduse tekstis

sõnade „taskukohase tasu“ asendamine sõnadega „põhjendatud tasu“), punkt 13 (postiseaduse

§ 61 kehtetuks tunnistamine) ja punktid 20–27 (tegevusloa regulatsiooni muutmine) ning § 2 ja

§ 3 2026. aasta 1.juulil.

23

Postiseaduse § 61 lõike 2 järgi määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav

minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga UPT alla kuuluva teenuse osas

ühesugusena kogu riigi territooriumil. Kuid muudatuse järgselt hakkab UPT põhjendatud tasu

ja selle suuruse muutmist ASi Eesti Post poolt esitatava taotluse alusel enne valdkonna eest

vastutava ministri kinnitamist kooskõlastama Konkurentsiamet.

Vältimaks olukorda, kus enne Konkurentsiameti poolt UPT põhjendatud tasu kooskõlastamist

ja UPT osutaja poolt selle jõustamist postiteenuse tasusid üldse ei kehtiks, jõustub postiseaduse

§ 61 lõike 2 kehtetuks tunnistamine peale Konkurentsiameti poolt esmast põhjendatud tasu

kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt tasu kinnitamist 01. juulil 2026. aastal.

UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle

kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks

viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate

kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

Tagamaks, et kuni põhjendatud tasu kehtestamiseni toimiks kehtiv süsteem, ei saa enne

põhjendatud tasu jõustumist muuta ka tegevusloa regulatsiooni, kuna rahastamiskohustus on

seotud nende postiteenustega, mille osas on tegevusloa kohustus (§ 413). Peale seda, kui on

jõustunud põhjendatud tasu, muutub ka tegevusloa regulatsioon selliselt, et tegevusluba on

nõutav ainult UPT korral ning kõigi teiste postiteenuste osas on teatamiskohustus.

2026. aasta 1. juulil jõustub ka seaduse § 2, millega tunnistatakse kehtetuks postiteenuse

tegevusloale menetluseks kohalduvad riigilõivud väljaspool universaalset postiteenust. Oluline

on, et vastav muudatus toimuks samaaegselt, mil kaob tegevusloa nõue postiteenustelt

väljaspool universaalset postiteenust. Samuti jõustub samal ajal seaduse § 3 ehk muudatused

Konkurentsiseaduses. Tehtud muudatused on tehnilised, kuid alates 1. juulil 2026. aastal on

võimalik UPT osutaja puhul lähtuda samasugusest loogikast nagu teiste ettevõtjate puhul, kelle

teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 48, 50 ja 52 2027. aasta 1. juulil.

Nimetatud sätete jõustumine on kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt esitatakse UPT

osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks taotlus

viimast korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Seega on korrektne jõustada nimetatud punktid

järgmisel päeval peale seda kui UPT osutaja on esitanud ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamise taotluse § 532 lõike 1 alusel.

Paralleelselt põhjendatud tasu jõustumisega kaob ka vajadus UPT rahastamise sätete (seaduse

4. peatüki 2.jagu) osas. Kuna UPT osutajal on kehtiva seaduse alusel tekkinud õigustatud ootus

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks senimaani, kuni ta on osutanud teenust

taskukohase hinna põhjal, ei saa nimetatud sätteid enne kehtetuks tunnistada kui on jõustunud

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud hind ning UPT osutaja on esitanud viimase

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse. Seejuures on vajalik jätta mõistlik aeg

UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude koondamiseks ning esitamiseks

Konkurentsiametile. Konkurentsiamet menetleb taotlust taotluse esitamise ajal kehtinud

õigusnormide alusel ja korras.

Seoses rahastamiskohustuse kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ka eelnõu § 1

punkt 50 kohaselt postiseaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Konkurentsiameti pädevusnormid

rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu ja kuluarvestuse kontrollimisel ning

postiteenus makse õigust silmas pidades.

24

Kuna seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks ning need jõustuvad peale põhjendatud

tasu jõustumist, muutuvad postiseaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 toodud Konkurentsiameti

pädevusnormid ebavajalikuks.

Seoses UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamise jõustumisega, jõustub ka eelnõu

§ 1 punkt 52 (postiseaduse § 47 lõike 2 punkt 5) kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt peab

Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT

makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uusi termineid ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud.

Kõiki postiseaduses esitatud termineid kasutatakse ainult postiseaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide kontekstis.

- Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid: põhjendatud tasu tähendab, et

UPT osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise

võimalus. UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel jälgib Konkurentsiamet, et tasu oleks

ka kättesaadav.

- tellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või

asukohas.

- automatiseeritud juurdepääsupunkt on püsiva asukohaga vahend postisaadetise

saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks.

Eelnõuga muudetakse kolme postiseaduse §-s 4 sätestatud mõistet: kullerpostisaadetise,

kirisaadetise ja partiisaadetise mõisted.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega

muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise

lõpuleviimisega.

6. Seaduse mõju

Eelnõu vastuvõtmisel on oodata positiivset mõju UPT osutamise jätkusuutlikkusele. UPT

osutaja paindlikkuse suurendamine UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu

põhjendatud tasuks muutmine tagab seni kahjumis oleva UPT tasude vastavuse tavapärasele ja

normaalse majandustegevuse käigus osutatavale teenusele, mille puhul teenuse osutamise eest

saadavad tasud katavad teenuse osutamiseks vajalike kulusid. UPT korral on tegemist hääbuva

teenusega. Peamiseks mahtude languse põhjuseks on nõudluse vähenemine, kuna suhtlus on

kolinud elektroonseks ning postipakkide turul on suurenenud kullerposti kasutus.

Muudatuste elluviimisel vähenevad ka UPT osutamise kulud ning tagatud on UPT teenuse

jätkusuutlik osutamine läbi kulupõhisuse saavutamise. Seetõttu puudub ka vajadus

rahastamiskohustusega ettevõtjate määramiseks ja nendelt UPT makse kogumiseks. See

omakorda kaotab vajaduse tegevusloa regulatsiooni säilitamiseks. Seega ei pea varasemalt

tegevusloaga hõlmatud postiteenuse osutajad enam esitama igas kvartalis Konkurentsiametile

maksedeklaratsioone ega tasuma UPT makset, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ning

omab positiivset mõju ka teenuse hinna konkurentsivõimelisemaks muutmisel. UPT kasutaja

jaoks on postiteenus senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav.

25

Võrreldes VTK12-ga on eelnõust välja jäänud tulenevalt sidusrühmadega läbi rääkimisest

perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla, mis

tooks kaasa täiendava töö- ja halduskoormuse osapooltele. Eelnõusse on laiemini käsitletud

VTK-s laiemalt tegevusloa regulatsiooni muutmist, mida käsitleti VTK punktides 1.3, 1.6 ja 2.

6.1 Kavandatavad muudatused

Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused:

1) kaasajastatakse UPT-le ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid;

2) UPT-d hakatakse osutama põhjendatud tasu alusel;

3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet;

4) postiseadusest tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon.

5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon.

6.2 Sihtgrupp

Kõikide muudatuste puhul on otseseks sihtgrupiks UPT osutaja, teised postiteenuse osutajad,

Konkurentsiamet ning UPT kasutajad.

Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on UPT-d kasutades saatnud

kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest. Arvestades juurde isikud, kes ise ei

ole saadetisi saatnud aga on neid saanud, või hinnata UPT kasutajate sihtgrupiks hinnanguliselt

kolmandiku Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 456 tuhat inimest. Enamik

riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT koosseisu.

6.3 Kaasnev mõju

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46 omavad eelnõus tehtavad

muudatused peamiselt mõju UPT osutajale ja kasutajale läbi majandusliku mõju. Lisaks

kaasneb eelnõuga mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele.

Mõningad muudatused omavad väiksemal määral mõju ka regionaalarengule, sh linna-, maa ja

rannapiirkondadele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu ei oma mõju järgmistele valdkondadele: mõju

riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnamõju, mõju

infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju siseturvalisusele.

Majanduslik mõju

Eelnõuga suurendatakse UPT osutaja paindlikkust UPT kättesaadavuse tagamisel ja

taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine soodustab UPT kulude vähendamist, mis omab

üldist positiivset mõju UPT osutaja jätkusuutlikkusele ja arengule. Põhjendatud tasu võib

negatiivselt mõjutada UPT hinda, mis omab omakorda negatiivset mõju UPT kasutajale.

Nimetatud mõju ulatus ja reaalne mõju on väike. Sellest hoolimata on eelnõus ette nähtud

üleminekuaeg, mis rakendub leevendusmeetmena, tagamaks, et potentsiaalne hinnatõus ei ole

liiga järsk. UPT puhul on tegemist hääbuva teenusega. Mahud on võrreldes nelja aasta taguse

seisuga vähenenud 66% ning peamised mahud tulevad rahvusvahelisest postist (riiki sisenevad

kirjad), millele järgneb lihtkirjade saatmine riigisiseselt. Arvestades pakiautomaatide ja

kullerposti kasvu ning rahvusvahelise teenuse kättesaadavuse paranemist, väheneb kiirelt ka

UPT sees olevate postipakkide maht.

12 Eelnõude infosüsteemis 22-0340/04.

26

2019 2020 2021 2022 2023

Postiteenus

(tk)

12 574 663 9 749 446 8 164 564 5 051 739 4 200 127

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele

ja tuludele

Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Eelnõuga antakse

Konkurentsiametile täiendavaid õigusi ja kohustusi. Muudatus ei suurenda Konkurentsiameti

töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Kontrolli UPT

edastamise tasude suuruse üle hakkab teostama Konkurentsiamet.

Mõju regionaalarengule

Eelnõuga muudetakse postivõrgu nõudeid tagamaks teenusepõhise lähenemise selliselt, et see

on kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Lisaks pakiautomaatide laialdasemale kasutamisele on

maapiirkonnas võimalik kasutada ka personaalset postiteenust, mis on maapiirkonna elanikele

tasuta ning kus saab samasid teenuseid, mis postkontoris.

Sotsiaalne mõju

UPT tasu taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üle viimine võib tõsta UPT hinda, mis omab

potentsiaalset negatiivset mõju UPT kasutajale. Samas on mõju ulatus minimaalne, kuna UPT

teenust kasutatakse peamiselt erilisemate sündmuste puhul (nt jõulukaartide saatmine,

sünnipäeva kaartide saatmine). Ka peale muudatusi jääb UPT hind paari euro ümber, olles

kättesaadav kõigile ühiskonna gruppidele. Samuti on eelnõus rakendatud kaitsemehhanismi,

mis ei lase hinnal tõusta korraga üle 50%. REM poolt tellitud uuringu13 kohaselt on kriitiliseks

hinnatõusuks ca 50%. Ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt edastatakse UPT raames tasuta

pimedatele mõeldud väljaandeid ehk sekogramme, mis antakse postkontorile üle lahtiselt ning

mida edastatakse rahvusvaheliselt maismaatranspordiga ning kirisaadetisi ja postipakke, mille

saajateks või saatjateks on sõjavangid, samuti eraisikud, kes sõjategevuse puhkemise tagajärjel

on mõnes neutraalses riigis interneeritud.

Mõju haldus ja töökoormusele

Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Samas väheneb

halduskoormus postiteenuse osutajatele, kuna kaotatakse ära tegevusloa regulatsioon väljaspool

UPT-d. Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust.

Kavandatav muudatus 1: kaasajastatakse universaalsele postiteenusele ja UPT osutajale

kehtestatud nõudeid;

UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT

osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed

koosnevad järgmistest olulisematest muudatustest: UPT juurdepääsupunktide loetelu

laiendamine, UPT osutamise nõuete paindlikumaks muutmine, eksterritoriaalse

postivahetuskeskusena tegutsemise reguleerimine.

Mõju valdkond: Mõju majandusele – majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju UPT

osutajale ja mõju kasutajale.

Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja kasutaja

13 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

27

Mõju kirjeldus: Eelnõu aitab tõsta UPT osutaja kuluefektiivsust. UPT osutaja saab võimaluse

ise valida, kuidas tal on kõige kuluefektiivsem UPT teenust osutada, arvestades nõudlust

konkreetses regioonis. UPT osutaja saab võimaluse reageerida paindlikumalt muutustele

regioonides. See võimaldab paindlikku UPT teenuse osutamist ning vabadust pakkuda

teenuseid vastavalt eri piirkondades esinevale nõudlusele, reageerides näiteks hooajalistele

muutustele (jõuluaeg vms). Juurdepääsupunkti paigutamisel peab UPT osutaja võtma arvesse

kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste

senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks.

UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni jõustumisel ei halvene, sest UPT

osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kogu Eesti

territooriumi ulatuses. Vastupidi, UPT kasutajad saavad kasutada varasemast rohkem näiteks

pakiautomaate, mis on eelistatud punkt postipakkide saatmiseks ja saamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja

tarbijate reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus

vähendada kulusid, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele.

Samuti aitab see kaasa UPT osutaja jätkusuutlikkusele.

UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT

osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu-

või asukohas (personaalne postiteenus).

Mõju valdkond: Mõju regionaalarengule

Mõju kirjeldus: Pakiautomaadi teenus on kasutajate poolt hästi vastu võetud ka kättesaamise

kanalina ning teenuse tarbimisel pole ka esmakasutaja seisukohast erilisi raskusi AS Eesti Post

täheldanud. Tegemist on lihtsa ja mugava iseteenindusliku pakkide saatmis- ja

kättesaamisviisiga, millega saab ekraanil olevate juhiste abil hakkama valdav osa Eesti

elanikkonnast. Enamik postiteenuse kasutajaid eelistab piiratud lahtiolekuajaga postkontori

asemel saata ja saada pakke pakiautomaadist, kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid

postiteenuse kasutajatest keskmiselt kaugemal kui postkontorid, mille võrgustikku

reguleeritakse. E-kaubandusliidu andmetel14 80% pakke tellitakse pakiautomaati. Ka vanema

generatsiooni kõige eelistatuim kättesaamise kanal on pakiautomaat. Pakiautomaadi olulisemad

eelised postkontori teenuse ees on teenuse soodsam hind ja kättesaadavus ööpäev läbi.

Pakiautomaate on pea 300-s Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes

on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga

asustusüksustes on neid pooltes asustusüksustes.

Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali

elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on

võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning

teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi.

Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid.

Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade

atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka

suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi.

14 https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika ja https://www.kantaremor.ee/pressiteated/pakiautomaatide-

populaarsus-on-veelgi-kasvanud-turu-liider-jatkuvalt-omniva/

28

Eelnõu aitab kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele (tagada inimeste

põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime) ja

soodustab piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikumat kasutamist. See tähendab, et UPT

osutajal on edaspidi võimalus osutada UPT teenust vastavalt nõudlusele konkreetses regioonis

ilma kahjumita. UPT teenus on tagatud kogu Eesti territooriumil võrdsetel tingimustel. Eelnõu

ei mõjuta erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust piiriüleste regioonide ning ülejäänud

Euroopaga, kuna UPT teenuse kvaliteedinõuded ei muutu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõu ei mõjuta eri piirkondade regionaalarengut

kujundavaid tegureid, kuna UPT teenuse kvaliteedi nõuded on võrdsed sõltumata regioonist.

Samuti on UPT teenuse tasu sama kogu Eesti territooriumil, isegi tellitav juurdepääsupunkt,

ehk UPT teenuse osutamine kasutaja asu- või elukohas on sama hinnaga kui teenuse osutamine

postkontoris. Pakiautomaatide kasutamine lisab aga täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele.

Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam,

kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab

juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid.

Muudatus 2: universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; ja

muudatus 3: kontrolli UPT hinna üle hakkab teostama Konkurentsiamet.

Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimisest tingitud mõningast hinnatõusu aitavad

leevendada eelnõus sätestatud postivõrgu kaasajastamise lahendused (muudatus 1) ning

sätestatud üleminekuaeg. Kaasajastatud postivõrguga on võimalik UPT teenust osutada

kuluefektiivsemalt ning seega on ka mõju UPT kasutajale väiksem.

Mõju valdkond: Majanduslik mõju – mõju UPT osutajale ja UPT kasutajale

Mõju sihtgrupp: UPT osutaja ja UPT kasutaja

Mõju kirjeldus: põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud ja tagab mõistliku

kasumi. Enam ei ole vajadust ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, kuna

põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud.

Mõju UPT kasutajale – ka UPT kõrgemate tasude puhul on nende taskukohasus postiteenuse

kasutajatele tagatud, sest keskmiselt moodustavad kulutused UPT-le selle kasutaja

igapäevastest väljaminekust väga väikse osa. Keskmiselt kulub UPT kasutajal aastas

kümmekond eurot teenuse kasutamiseks. See hinnang arvestab kõiki UPT saadetisi. Kui jätta

välismaalt saadetud UPT saadetised hinnangust kõrvale (üldjuhul Eesti elanik nende saatmise

eest tasuma ei pea), kujuneb UPT-le tehtavate kulutuste suurus aastas ligikaudu poole

väiksemaks (4–5 eurot). Samuti on olemas alternatiivseid võimalusi nii info ja teadete

edastamiseks (eelkõige infotehnoloogilised võimaluse) kui ka postipakkide saatmiseks

(eelkõige kullerpost ja pakiautomaaditeenus).

UPT teenuse hinnatõusu puhul on mõjutatud enim eraklient (UPT) ja mikroettevõtja, kuid

lähtudes iga üksiku isiku tarbimise mahust ei ole mõju oluline.

Arvestades eelnõus sätestatut, kehtivaid seotud regulatsioone, tegevusluba, kokkuleppeid

KOV-dega, UPT mahutrende, nende jätkumist samas ulatuses ning kulude kasvutrende oleks

Eesti Posti prognoosi kohaselt UPT kulupõhine hind aastal 2026:

• riigisiseselt saadetav standardkiri hinnanguliselt 2,4 EUR;

• riigisiseselt saadetav tähtkiri hinnanguliselt 9,1 EUR;

29

• rahvusvaheline kiri hinnanguliselt 4,7 EUR;

• siseriiklik pakk hinnanguliselt 8,25 EUR;

Toodud hinnad lähtuvad mitmetest kriteeriumitest ja eeldustest, mille muutmisel muutub ka

kõnealune prognoos.

Samuti ei ole UPT teenus oma olemuselt sobilik kasutamiseks valdavale osale äriklientidest.

Neile pakutakse juba täna UPT alternatiivseid teenuseid (ärikiri, pakiautomaat, kuller), mis

sobivad kirjade ja pakkide saatmiseks, sh allahindlused saadetiste mahust või teenuse osutamise

protsessist lähtudes. Eelnõu muudatused ei puuduta ärikirja ehk partiikirja ja partiipaki hinda.

Nii praegu kui ka tulevikus on see äri ning hind kujuneb turutingimustes.

Järeldus mõju olulisuse kohta: lähtudes väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline.

UPT liiga kõrge hinna riski maandab esmalt asjaolu, et Konkurentsiamet hinda kooskõlastades

peab järgima, et see oleks jätkuvalt tasukohane ning vastuvõetav elanikele. Teisalt on eelnõusse

lisatud üleminekuaeg, mis piirab järsku hinnatõusu. Lisaks muutuvad kasvava hinna puhul

kasutajale alternatiiviks esemete ja dokumentide saatmisel ka teised väiksemad logistikafirmad

ehk UPT osutaja peab kirja ning pakihinnaga konkurentsis püsimiseks suutma pakkuda

konkurentsivõimelist hinda. Turg on avatud ja konkurendiks osutuvad ka naaberriikide

ettevõtted. Liiga kõrge hinna riski realiseerumine ei ole tõenäoline.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Mõju kirjeldus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormus jääb suurel määral

samaks. Vähesel määral kasvab Konkurentsiameti töökoormus ajutiselt, kuna viimane peab

välja töötama põhjendatud tasu metoodika. Samuti on põhjendatud tulukuse ületamise korral

on Konkurentsiametil õigus sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see

ei vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse).

ETOE asutamise regulatsiooni sätestamisega seaduses ei kasva Maksu- ja Tolliameti

töökoormus, kuna ka täna saavad Eestis tegutseda ETOE-d vastavalt Ülemaailmse Postiliidu

kongressi otsusele C 63/2008.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus ei too kaasa riigiasutuste keskpikas vaates

töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Monopoolse

iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teostab teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu

regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi

ja vee sektorites.

Muudatus 4: postiseaduses tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega

seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja

Mõju kirjeldus: UPT osutajale ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele toob

muudatus kaasa haldus- ja rahalise koormuse vähenemise.

30

Praegu kehtiva UPT makse määruse kohaselt riigisiseselt ja rahvusvaheliselt lihtsaadetisena

edastatavate kirisaadetiste makse määr on 8 eurosenti ning täht- ja väärtsaadetisena edastatavate

kirisaadetiste makse määr on 40 eurosenti iga saadetise kohta. Maksemäärad on püsinud

muutumatuna alates 2014. aastast.

Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on

postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul

konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi,

mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi

järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist positiivset

mõju UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate rahalisele koormusele ning

töökorraldusele.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet

Mõju kirjeldus: Selle regulatsiooni kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse

osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise, kuna Konkurentsiamet ei pea

enam haldama UPT fondi ega menetlema ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks

esitatud taotlusi, mille menetlemine on praktikas kujunenud vägagi ajamahukaks ja keeruliseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju

Konkurentsiameti töökorraldusele.

Muudatus 5: postiseaduses kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa

regulatsioon

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad

Mõju kirjeldus: Seoses rahastamiskohustusega kaotamisega on mõistlik eemaldada tegevusloa

regulatsioon väljaspool universaalset postiteenust, mis vähendab postiteenuse ettevõtjate

halduskoormust. Ettevõtjad, kes soovivad Eestis pakkuda ükskõik millist postiteenust, mis jääb

universaalsest postiteenusest välja, saavad tegutseda samadel alustel esitades MTR teate. Ka ei

pea teenuseosutajad maksma riigilõivu, mis oli taotluse läbivaatamise eest 370 eurot ning

tingimuste või tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 250 eurot.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju postiteenuse osutajale on keskmine, kuna summad ei

olnud suured ning tegevusluba tuli taotleda iga viie aasta tagant.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet

Mõju kirjeldus: Tegevusloa regulatsiooni leevendamisega väheneb vähesel määral

Konkurentsiameti töökoormus. Kuigi nimetatud tegevuslubasid ja nende menetlusi ei ole palju,

kaob Konkurentsiametil kohustus tegevuslubasid kontrollida ja menetleda nende muudatusi

31

olukorras, kus sarnaseid teenuseid (nt kullerpost) osutatakse ainult teavitamiskohustusega.

Seeläbi saab Konkurentsiamet keskenduda enda põhimääruses välja toodud tegevusele ehk

järelevalve teostamisele ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle

(antud hetkel siis UPT valdkonnas).

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väikene, kuna tegevusloa taotlusi ja nendega seonduv

töökoormus oli vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõul on minimaalne mõju riigieelarve tuludele. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 1

kohaselt ei maksustata UPT käivet käibemaksuga, seega ei mõjuta UPT põhjendatud tasule

üleminek riigieelarve tulu ega kulu. Eelnõuga kaotatakse ära tegevusloa esitamise kohustus

väljaspool universaalset postiteenust, mistõttu ei tasuta edaspidi enam ka vastavaid

riigilõivusid. Nimetatud riigilõivud olid vastavalt 370 eurot taotluse läbi vaatamise eest ning

muutmise taotluse läbi vaatamise eest 250 eurot. Kuna tegevusloaga postiteenuse osutajaid on

hetkel kaks ning väljastatud tegevusload kehtivad viis aastat, väheneb aastane riigieelarve tulu

maksimaalselt mõne saja euro ulatuses, mis oleks laekunud tegevusloa tingimuste muutmise

taotluse riigilõivu tasumisest või potentsiaalsest uue tegevusloa taotluse riigilõivu tasumisest.

Mõju riigieelarve kuludele ei ole. Muudatustega ei kaasne postiteenuse osutajatele ega riigile

täiendavaid kulusid.

8. Seaduse rakendusaktid

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse nelja majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrust:

1) Postiseaduse § 4 lõike 13 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006.

a määrus nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise UPTna edastamisele esitatavad nõuded“ – muudetakse

määruse pealkirja ning määrus viiakse kooskõlla muudetud seadusega (määrusest eemaldatakse

väärtsaadetise eraldi postiteenuse liigina);

2) Postiseaduse § 6 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a

määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused UPT osutaja määramiseks“ – määruses

asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes;

3) Postiseaduse § 7 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a

määrus nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende

paiknemisele“ – muudetakse määruse § 2 ning lisatakse juurde nõuded UPT osutamise kohta

postiseaduse § 8 lõike 1¹, 36¹ lõike 1¹ ja § 37 lõike 1¹ alusel;

4) Postiseaduse § 40 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009.

a määrus nr 20 „UPT osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“ – määruses

asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes.

Eelnõuga nähakse ette ühe Vabariigi Valitsuse määruse, ühe rahandusministri määruse ja kolme

majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine:

32

1) Vabariigi Valituse 05.03.2009. a määrus nr 46 „UPT makse määra kehtestamine“15 – antud

määrus tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud ajal;

2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009. a määrus nr 8 „Kasutajalt UPT eest

võetav taskukohane tasu“16 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 2

sätestatud ajal;

3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 17

„Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete

deklareerimise nõuded“17 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3

sätestatud ajal;

4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009. a määrus nr 21 „UPT osutamise

kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“18 – antud määrus tunnistatakse

kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud juhul;

5) rahandusministri 19.03.2009. a määrus nr 24 „UPT makse riigieelarvesse laekumise ja selle

kasutamise kord“19 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud

ajal;

9. Seaduse jõustumine

Seadus, välja arvatud § 1 punktid 1, 13, 20-27, 48, 50 ja 52, jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Muul ajal jõustuvate punktide kohta on antud täpsem põhjendus seletuskirja § 4 selgitustes.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ASile Eesti

Post, Nova Post Estonia OÜ-le ja Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium kooskõlastasid märkustega. Kõik arvamused ja kommentaarid ning

nendega arvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 1.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022014005 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015047 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010063 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011079