Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 17.06.2025 nr 1.1-16/1651-1

AKI taotlus analüüsile "Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis"

Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba analüüsi „Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis“ läbiviimiseks koostöös Statistikaametiga. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad:

1. Paarisuhtevägivalla levik Eestis_AKI teadusuuringu taotlus 2. Lisa 2. (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis_analüüsi kirjeldus

Madli Jõeleht [email protected]

Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis

Uuringu eesmärk

Istanbuli konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2017 (jõustus 1.02.2018), on seadnud nõude saada

regulaarset informatsiooni naistevastase vägivalla olukorra kohta liikmesriikides. Selleks viis Eesti

Statistikaamet 2022. aastal läbi üle-eestiline suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja

väljaspool“. Uuringu tulemuste kohta on avaldatud mõned üksikud näitajad statistikaameti

andmebaasis ja on avaldatud paar statistikaameti uudislugu (näiteks siin ja siin). Uuringu raames

käsitleti aga naistevastase vägivalla (kui ka üldisemalt elu jooksul kogetud vägivalla) temaatikat palju

detailsemalt ja laiemalt (nt seksuaalne ahistamine töökohal, suhteväline vägivald, kiusamine ja

ahistamine, lapsepõlves kogetu vägivald). Sotsiaalministeeriumil kui ühel teemapoliitika olulisel

kujundajal on oluline saada tulemustest täpsem analüütiline pilt, sest analüüsides vägivalla olemust ja

levikut, saame seada täpsemad sihid nende probleemidega tegelemiseks.

Antud analüüs keskendub paarisuhtevägivallale, mis on suhteuuringu kohaselt defineeritud kui

praeguse või endise abikaasa või partneri toime pandud perevägivald paarisuhte teise poole (abikaasa

või partneri) vastu. Paarisuhtevägivald toimub paarisuhtes olevate inimeste vahel, kusjuures paar võib

olla nii hetero- kui homoseksuaalses suhtes ning ohver võib olla nii mees kui naine. Paarisuhtevägivalla

puhul võetakse arvesse elu jooksul kõikides suhetes kogetu. Suhteuuring keskendus erinevat liiki

vägivalla kogemisele paarisuhtes (vaimne (sh majanduslik vägivald), füüsiline, seksuaalne).

Kokkuvõtlikult on uuringu eesmärgiks 2022. aasta suhteuuringu tulemuste põhjalikum kvantitatiivne

analüüs paarisuhtevägivalla leviku ja iseloomu teemal Eestis ning selle võrdlus teiste Euroopa

riikidega, kes on viinud läbi suhteuuringu. Valimisse kuuluvad paarisuhtevägivalda kogenud naised ja

mehed, kes on elu jooksul (praeguse ja/või endis(t)e partneri(te)) poolt kogenud paarisuhtevägivalda.

Analüüs peab vastama järgmistele uurimisküsimusele:

 Milline on naiste ja meeste osakaal, kes on erinevat liiki paarisuhtevägivalda (füüsiline,

vaimne, seksuaalne) kogenud?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute sotsiaaldemograafilised profiilid?

 Millised on kõige sagedasemad paarisuhtevägivallateod?

 Kes on paarisuhtes peamised vägivallatsejad (seos sotsiaaldemograafiliste tunnustega kui ka

alkoholi tarvitamisega)?

 Kuidas on praeguse partneri poolt toime pandud paarisuhtevägivald seotud kannatanu

taustaga (sotsiaaldemograafilised näitajad kui ka nt hinnang oma tervisele, sõltumine

partnerist ja varasem lapspõlves kogetud vägivald)?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute toimetulekuressursid (tugivõrgustiku

olemasolu, majanduslikud võimalused, tervislik seisund)?

 Kas ja kuhu kannatanud vägivalla kogemise järel pöördusid (politsei, ohvriabi, meditsiin)?

 Kui paljusid lapsi või lastega peresid paarisuhtevägivald mõjutab? Millised on enim levinud

vägivallaliigid, mida lapsed pealt näevad või kogevad?

 Kuidas sarnanevad/erinevad Eesti paarisuhtevägivalla näitajad (levik, sagedus, vägivallateod

jms) teiste Euroopa riikidega?

Võimalikud sotsiaaldemograafilised näitajad, mida analüüsida on nt:

 Vastaja vanus

 Vastaja sugu (Mees/naine)

 Sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Ema ja/või isa sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Vastaja kodakondsus (Eesti/Venemaa/Muu)

 Kõrgeim omandatud haridustase (kuni põhiharidus/kutseharidus põhihariduse

baasil/kutseharidus keskhariduse baasil/üldkeskharidus/kõrgharidus)

 Tööhõive (Töötav/Töötu/pensionär/ Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav/muu (sh

(üli)õpilane, kodune, ajateenija, muu)

 Kas olete kunagi töötanud? (Ei ole kunagi töötanud, Jah, kogemus piirdub juhutöödega, Jah,

töökogemus on juhutöödest pikem)

 Kas töötate osalise- või täistööajaga.

 Peamine sissetulekuallikas (Palk, töötasu või tulu ettevõtlusest / talupidamisest /

äritegevusest, Pension, toetus või hüvitis (vanaduspension, puudega seotud, töövõime-,

töötu-, õppetoetus, vanemahüvitis vm, Tulu investeeringutest või säästudest (vara või maa

rentimine, aktsiad, võlakirjad vm finantsvarad), Elatis kelleltki, kes ei kuulu leibkonda, Elatis

kelleltki, kes kuulub leibkonda, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Suutlikkus katta ootamatu majanduslik väljaminek (153 euro ulatuses) (jah/ei)

 Perekonnaseis (vallaline, seaduslikus abielus, registreeritud kooselus, lahutatud, lesk)

o Kooselu/abielu puhul – vanus abielludes/kooselu registreerides

o Kas elatakse abikaasaga/registreeritud elukaaslasega koos?

 Varasem paarisuhte kogemus

 Leibkonna suurus (liikmete arv)

 Suutlikkus katta ootamatu majanduslik väljaminek (153 euro ulatuses) (jah/ei)

 Sõltuvus partnerist (Jah/ei) Sotsiaalse tugivõrgustiku (sõbrad, sugulased) olemasolu (jah/ei)

 Hinnang oma tervisele (väga hea/hea/ei halb ega hea/halb/väga halb)

 Partneriga koos oldud aeg (alla aasta/üle aasta)

 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi (kestnud vähemalt 6 kuud) olemasolu

 Laste olemasolu

Uuringu ülekaaluka huvi põhjendus

Paarisuhtevägivald (ka lähisuhte- naistevastane- või perevägivald) on Eestis laialt levinud probleem.

Suhteuuringu andmete esmasest analüüsist selgus, et 41% naistest on kogenud elu jooksul

paarisuhtes vägivalda. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9%

seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja

kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat) (Statistikaamet, 2023). 2023.aastal

registreeriti 3186 perevägivallakuritegu, millest suurima osa (66%) moodustas paarisuhtevägivald

(Justiits- ja Digiministeerium, 2023). Sealjuures tuleb arvestada, et suur osa lähisuhtevägivallast on

peidetud ning ei pruugi kunagi jõuda ametlikku statistikasse. See tähendab, et paarisuhtevägivald

mõjutab veelgi suuremat osa ühiskonnast. Paarisuhtevägivalla probleemi tõsidust on hakanud üha

enam mõistma ka avalikkus. Sotsiaalkindlustusameti elanikkonna perevägivalla hoiakute uuringust

(2024) selgub, et 80% küsitletutest, et füüsiline kui ka seksuaalne väärkohtlemine on tõsine probleem,

mida tuleb igati tõkestada.

On oluline meeles pidada, et suhtevägivald võib jätta pikaajalisi psühholoogilisi, emotsionaalseid ja

sotsiaalseid tagajärgi ohvritele (Alejo, 2014, Stylianou, 2018, Dokkedahl jt 2022). Lisaks mõjub see ka

vägivalla pealtnägijatele, kelleks sageli on lapsed. 2023. aastal oli hinnanguliselt 34%

perevägivallakuritegudest lapsohvri või -pealtnägijaga (VIIDE). Uuringud on näidanud, et

paarisuhtevägivalla pealtnägemine võib mõjuda negatiivselt lapse tervisele (Walker-Descartes jt

2021), käitumisele (Moylan jt, 2009) kui ka arengule (Yount, Digirolamo ja Ramakrishnan 2011).

Paarisuhtevägivald pole ainult individuaalne probleem, vaid mõjutab laiemalt kogu ühiskonda.

Kogetud paarisuhtevägivald mõjutab negatiivselt ka inimese töövõimet (ILO 2021, Opinium for

Vodafone 2021, Pillinger jt, 2019, McFerran, 2011), mis omakorda mõjutab tööandjaid kui ka laiemalt

tööturgu. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi analüüsi kohaselt maksab paarisuhtevägivald

Euroopa Liidu 27le riigile 152 miljardit eurot iga aasta (EIGE, 2021).

Tegu on tõsise ja laiaulatusliku ühiskondliku probleemiga. Analüüsides suhtevägivalla olemust,

mõistame paremini paarisuhtevägivalla tagajärgede ulatust, leevendamise viise ja seda, kuidas aidata

paremini kaasa ohvrite traumast taastumisele. Probleemi teadvustamine ja selle arvude keeles

esitamine aitab murda vaikimise ja häbimärgistamise kultuuri ning julgustada ohvreid abi otsima ning

vägivalla vastu seisma. Poliitikakujundajal aitab analüüs tuvastada riskitegureid ja mõista vägivalla

dünaamikat. See omakorda võimaldab luua ennetusprogramme ja -poliitikaid, mis suunavad ressursse

õigetesse kohtadesse ja aitavad vähendada suhtevägivalla esinemissagedust. Põhjalik arusaam

suhtevägivallast võimaldab paremini koolitada spetsialiste, et nad oskaksid reageerida vägivalla

juhtumitele teadlikumalt. Lisaks aitab see poliitikakujundajatel kujundada tõhusamaid seadusi ja

meetmeid vägivalla ennetamiseks ja ohvrite toetamiseks.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on samaaegselt

esitatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium Reg kood: 70001952

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Madli Jõeleht, analüütik,

[email protected], +37258559416

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan

+3726259390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Analüüsi läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide

ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku

teadus- ja arendustegevuse korraldamine.

Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb

vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalasse mh

sotsiaalse turvalisuse kavandamine ja

korraldamine kui ka rahva tervise kaitse ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 järgi on

uuringu läbiviimise tellinud analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne

ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust

ja rakendatud või kavandatava poliitika

mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra

ja rahvusvahelise praktikaga. Uuringu eesmärki

on aidanud püstitada laste ja perede osakond,

kelle põhiülesanne on § 17 alusel edendada

lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida

laste- ja perepoliitikat ja meetmeid

vägivallaohvrite toetamiseks.

Isikuandmete töötlemine teadusuuringuks on

reguleeritud IKS §-s 6 ning selle paragrahvi

lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Istanbuli konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2017 (jõustus 1.01.2018), on seadnud nõude saada

regulaarset informatsiooni naistevastase vägivalla olukorra kohta liikmesriikides. Selleks viis Eesti

Statistikaamet 2022. aastal läbi üle-eestiline suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“.

Uuringu tulemuste kohta on avaldatud mõned üksikud näitajad statistikaameti andmebaasis ja on avaldatud

paar statistikaameti uudislugu (näiteks siin ja siin). Uuringu raames käsitleti aga naistevastase vägivalla (kui

ka üldisemalt elu jooksul kogetud vägivalla) temaatikat palju detailsemalt (ankeediga on võimalik tutvuda

siin) ja laiemalt (nt seksuaalne ahistamine töökohal, suhteväline vägivald, kiusamine ja ahistamine,

lapsepõlves kogetu vägivald). Sotsiaalministeeriumil kui ühel teemapoliitika olulisel kujundajal on oluline

saada tulemustest täpsem analüütiline pilt, sest analüüsides vägivalla olemust ja levikut, saame seada

täpsemad sihid nende probleemidega tegelemiseks.

Kirjeldatud suhteuuring kui ka selle tellitav andmete täiendav analüüs keskendub paarisuhtevägivallale, mis

on suhteuuringu kohaselt defineeritud kui praeguse või endise abikaasa või partneri toime pandud

perevägivald paarisuhte teise poole (abikaasa või partneri) vastu. Paarisuhtevägivald toimub paarisuhtes

olevate inimeste vahel, kusjuures paar võib olla nii hetero- kui homoseksuaalses suhtes ning ohver võib olla

nii mees kui naine. Paarisuhtevägivalla puhul võetakse arvesse elu jooksul kõikides suhetes kogetu.

Suhteuuring keskendus erinevat liiki vägivalla kogemisele paarisuhtes (vaimne (sh majanduslik vägivald),

füüsiline, seksuaalne).

Kokkuvõtlikult on analüüsi eesmärgiks 2022. aasta suhteuuringu tulemuste põhjalikum

kvantitatiivne analüüs paarisuhtevägivalla leviku ja iseloomu teemal Eestis ning selle võrdlus teiste

Euroopa riikidega, kes on viinud läbi suhteuuringu. Valimisse kuuluvad paarisuhtevägivalda kogenud

naised ja mehed, kes on elu jooksul (praeguse ja/või endis(t)e partneri(te)) poolt kogenud

paarisuhtevägivalda.

Analüüsi eesmärk on (andmete olemasolul, s.t kui vastajaid oli piisav hulk) vastata järgmistele

uurimisküsimustele:

 Milline on naiste ja meeste osakaal, kes on erinevat liiki paarisuhtevägivalda (füüsiline,

vaimne, seksuaalne) kogenud?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute sotsiaaldemograafilised profiilid?

 Millised on kõige sagedasemad paarisuhtevägivallateod?

 Kes on paarisuhtes peamised vägivallatsejad (seos sotsiaaldemograafiliste tunnustega kui ka

alkoholi tarvitamisega)?

 Kuidas on praeguse partneri poolt toime pandud paarisuhtevägivald seotud kannatanu taustaga

(sotsiaaldemograafilised näitajad kui ka nt hinnang oma tervisele, sõltumine partnerist ja vara-

sem lapspõlves kogetud vägivald)?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute toimetulekuressursid (tugivõrgustiku

olemasolu, majanduslikud võimalused, tervislik seisund)?

 Kas ja kuhu kannatanud vägivalla kogemise järel pöördusid (politsei, ohvriabi, meditsiin)?

 Kui paljusid lapsi või lastega peresid paarisuhtevägivald mõjutab? Millised on enim levinud

vägivallaliigid, mida lapsed pealt näevad või kogevad?

 Kuidas sarnanevad/erinevad Eesti paarisuhtevägivalla näitajad (levik, sagedus, vägivallateod

jms) teiste Euroopa riikidega?

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Antud analüüsi raames analüüsitakse juba 2022. aastal kogutud suhteuuringu andmeid, mis on

pseudonümiseeritud ning talletatakse Statistikaametis. Analüüsis käsitletakse isikuandmeid nagu

sugu, vanus, tööhõive, suhtestaatus jms (loetletud punktis 9.2). Esialgsed uudised uuringu

tulemustest on näidanud, et uuringus osalenud 41% naistest ja 33% meestest on paarisuhtes

vägivalda kogenud, mis kinnitab, et paarisuhtevägivald on Eestis laialt levinud probleem. See aga

ei võimalda paremini mõista, kas ja millised sotsiaalsed grupid on Eestis eriti haavatavamad

paarisuhtevägivallale. Kui analüüsist kooruvad välja teatud riskitegurid, mis võivad suurendada

paarisuhtes vägivalla kogemust või toimepanekut, võimaldab selline teadmine parandada

olemasolevaid teenuseid, suurendada spetsialistide teadlikkust (nt ohvriabi töötajate seas, politsei

ja piirivalveametis, meditsiinis jne) ning suurendada andmepõhist poliitikakujundamist. Samas kui

analüüs näitab, et selliseid läbivaid riskitegureid ei ole, aitab see ümber lükata hoiakut/arvamust,

et paarisuhtevägivald mõjutab enim vaid teatud osa ühiskonnast. Igal juhul võimaldavad antud

analüüsi tulemused paremini mõista paarisuhtevägivalla olemust Eestis. Tõdemine, et

paarisuhtevägivald on Eestis levinud, süüvimata selle sisusse, ei võimalda parandada kannatanute

heaolu või toetada vägivalla toimepanijaid vägivallast loobumisel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Paarisuhtevägivald (ka lähisuhte- naistevastane- või perevägivald) on Eestis laialt levinud probleem.

Suhteuuringu andmete esmasest analüüsist selgus, et 41% naistest on kogenud elu jooksul paarisuhtes

vägivalda. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda.

Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem naised, kes on juba

vanemas eas (65–74 eluaastat) (Statistikaamet, 2023). 2023. aastal registreeriti 3186 perevägivallakuritegu,

millest suurima osa (66%) moodustas paarisuhtevägivald (Justiits- ja Digiministeerium, 2023). Sealjuures

tuleb arvestada, et suur osa lähisuhtevägivallast on peidetud ning ei pruugi kunagi jõuda ametlikku

statistikasse. See tähendab, et paarisuhtevägivald mõjutab veelgi suuremat osa ühiskonnast.

Paarisuhtevägivalla probleemi tõsidust on hakanud üha enam mõistma ka avalikkus.

Sotsiaalkindlustusameti elanikkonna perevägivalla hoiakute uuringust (2024) selgub, et 80% küsitletutest,

et füüsiline kui ka seksuaalne väärkohtlemine on tõsine probleem, mida tuleb igati tõkestada.

On oluline meeles pidada, et suhtevägivald võib jätta pikaajalisi psühholoogilisi, emotsionaalseid ja

sotsiaalseid tagajärgi ohvritele (Alejo, 2014, Stylianou, 2018, Dokkedahl jt 2022). Lisaks mõjub see ka

vägivalla pealtnägijatele, kelleks sageli on lapsed. 2023. aastal oli hinnanguliselt 34%

perevägivallakuritegudest lapsohvri või -pealtnägijaga (Justiits- ja Digiministeerium, 2023). Uuringud on

näidanud, et paarisuhtevägivalla pealtnägemine võib mõjuda negatiivselt lapse tervisele (Walker-Descartes

jt 2021), käitumisele (Moylan jt, 2009) kui ka arengule (Yount, Digirolamo ja Ramakrishnan 2011).

Paarisuhtevägivald pole ainult individuaalne probleem, vaid mõjutab laiemalt kogu ühiskonda. Kogetud

paarisuhtevägivald mõjutab negatiivselt ka inimese töövõimet (ILO 2021, Opinium for Vodafone 2021,

Pillinger jt, 2019, McFerran, 2011), mis omakorda mõjutab tööandjaid kui ka laiemalt tööturgu. Euroopa

Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi analüüsi kohaselt maksab paarisuhtevägivald Euroopa Liidu 27le riigile

152 miljardit eurot iga aasta (EIGE, 2021).

Tegu on tõsise ja laiaulatusliku ühiskondliku probleemiga. Analüüsides suhtevägivalla olemust, mõistame

paremini paarisuhtevägivalla tagajärgede ulatust, leevendamise viise ja seda, kuidas aidata paremini kaasa

ohvrite traumast taastumisele. Probleemi teadvustamine ja selle arvude keeles esitamine aitab murda

vaikimise ja häbimärgistamise kultuuri ning julgustada ohvreid abi otsima ning vägivalla vastu seisma.

Poliitikakujundajal aitab analüüs tuvastada riskitegureid ja mõista vägivalla dünaamikat. See omakorda

võimaldab luua ennetusprogramme ja -poliitikaid, mis suunavad ressursse õigetesse kohtadesse ja aitavad

vähendada suhtevägivalla esinemissagedust. Põhjalik arusaam suhtevägivallast võimaldab paremini

koolitada spetsialiste, et nad oskaksid reageerida vägivalla juhtumitele teadlikumalt. Lisaks aitab see

poliitikakujundajatel kujundada tõhusamaid seadusi ja meetmeid vägivalla ennetamiseks ja ohvrite

toetamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Antud analüüs viiakse läbi olemasolevate (2022. aastal läbi viidud suhteuuringu)

pseudonümiseeritud andmete alusel, s.t antud analüüsi käigus ei koguta andmesubjektidelt

täiendavaid andmeid ja sellega ei kaasne neile teisi kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse nii

Sotsiaalministeeriumile kui avalikkusele isikustamata ja üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta

ohtu isiku õigustele ega vabadustele. Uuringu meeskonnast näeb pseudonümiseeritud

üksikandmeid vaid statistikaameti analüütik, kes viib läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel

ettenähtud analüüsid. Teised analüüsi meeskonna liikmed näevad andmeid vaid agregeeritud kujul.

Analüüsi fookuses oleva keerulise teema (vägivalla kogemine) puhul võib varasemalt kogutud

isikuandmete kasutamine olla andmesubjekti hoidvam, sest uuesti antud teemade puhul küsitlusele

vastamine, võib olla talle emotsionaalselt raske ja takistada kogetust taastumist.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Antud analüüsis kasutatakse andmeid, mille on kogunud ja mida haldab Statistikaamet.

Analüüsitavad andmed asuvad Statistikaameti serveris pseudonüümitud kujul. Antud töö

tulemuseks on analüüsiraport, kus on üksikandmed agregeeritud kujul ning üksikandmed

Statistikaametist välja ei lähe.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Esialgse suhteuuringu uuritavasse üldkogumisse kuulusid kõik alaliselt Eestis elavad inimesed

vanuses 18 kuni 74 aastat. Valim võeti süstemaatilise valiku teel rahvastiku statistilisest registrist,

eelnevalt sorteerides inimesed kihtidesse soo ja vanuse järgi. Leibkonnast võis valimis olla ainult

üks inimene. Uuringu koguvalim oli 16 700 inimest, kellest uuringus osales 10 437 inimest.

Antud analüüsi valimisse kuuluvad kõik suhteuuringus osalenud 18-74-aastased mehed ja naised,

kes on kogenud elus paarisuhtevägivalda. Statistikaameti poolt avaldatud uudise kohaselt oli

selliseid naisi 41% ja mehi 33%. Täpsem valimi suurus selgub analüüsi käigus.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Suhteuuringu andmed koguti Eestis 2022. aastal.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Töödeldavate sotsiaal-demograafiliste ja vastaja tausta kohta käivate andmete koosseis on

järgnev:

 Vastaja vanus (täisaastates)

 Vastaja sugu (Mees/naine)

 Sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Ema ja/või isa sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Vastaja kodakondsus (Eesti/Venemaa/Muu)

 Kõrgeim omandatud haridustase (kuni põhiharidus/kutseharidus põhihariduse

baasil/kutseharidus keskhariduse baasil/üldkeskharidus/kõrgharidus)

 Tööhõive (Töötav/Töötu/pensionär/ Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav/muu

(sh (üli)õpilane, kodune, ajateenija, muu)

 Kas olete kunagi töötanud? (Ei ole kunagi töötanud, Jah, kogemus piirdub

juhutöödega, Jah, töökogemus on juhutöödest pikem)

 Kas töötate osalise- või täistööajaga? (osalise ajaga, täistööajaga)

 Peamine sissetulekuallikas (palk, töötasu või tulu ettevõtlusest / talupidamisest /

äritegevusest, pension, toetus või hüvitis (vanaduspension, puudega seotud,

töövõime-, töötu-, õppetoetus, vanemahüvitis vm, tulu investeeringutest või säästudest

(vara või maa rentimine, aktsiad, võlakirjad vm finantsvarad), elatis kelleltki, kes ei

kuulu leibkonda, elatis kelleltki, kes kuulub leibkonda, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Suutlikkus katta ootamatu majanduslik väljaminek (153 euro ulatuses) (jah/ei)

 Perekonnaseis (vallaline, seaduslikus abielus, registreeritud kooselus, lahutatud, lesk)

 Kooselu/abielu puhul – vanus kooselu registreerimise ajal/abielludes

 Kas elatakse abikaasaga/registreeritud elukaaslasega koos? (jah/ei)

 Varasema paarisuhte kogemus (jah/ei)

 Leibkonna suurus (liikmete arv)

 Sõltuvus partnerist (Jah/ei)

 Sotsiaalse tugivõrgustiku (sõbrad, sugulased) olemasolu (jah/ei)

 Hinnang oma tervisele (väga hea/hea/ei halb ega hea/halb/väga halb)

 Partneriga koos oldud aeg (alla aasta/üle aasta)

 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi (kestnud vähemalt 6 kuud) olemasolu

 Laste olemasolu (jah/ei)

Eelnevalt nimetatud sotsiaal-demograafilised tunnused on olulised, et tuvastada sotsiaalseid

gruppe, kes võivad kogeda paarisuhtevägivalda kõrgendatud määral. See võimaldab

poliitikakujundajatel mõista paremini võimalike kannatanute profiile ja selle alusel anda sisendit

vajalikeks muudatusteks teenustel, seadusandluses jms. Loetletud on kõik tunnused, mida

soovitakse analüüsi kaasata. Kui analüüsi käigus selgub, et valitud tunnuste alusel moodustunud

grupid on liiga väikesed (alla 20 vastaja), siis jäetakse väärtus avaldamata.

Andmed, mis käivad kannatanu partneri kohta (vastavalt kannatanu enda

vastustele/hinnangutele):

 Partneri alkoholi tarvitamine kuni jääb purju (Iga päev või peaaegu iga päev/ Iga nädal

(üks või mitu korda), aga mitte iga päev/Iga kuu (üks või mitu korda), aga mitte iga

nädal/Iga aasta (üks või mitu korda), aga mitte iga kuu/ Harvemini kui kord aastas/Mitte

kunagi)

 Partneri vanus (täisaastates)

 Partneri sugu (mees/naine)

 Partneri kodakondsus (Eesti/Venemaa/Muu)

 Partneri tööhõive (Töötav/Töötu/pensionär/ Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav/muu

(sh (üli)õpilane, kodune, ajateenija, muu)

 Partneri kõrgeim omandatud haridustase kuni põhiharidus/kutseharidus põhihariduse

baasil/kutseharidus keskhariduse baasil/üldkeskharidus/kõrgharidus)

 Partneri varasem kokkupuude politseiga vägivalla tõttu (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Partner omab tulirelva ja/või omab võimalust seda kasutada (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei

soovi vastata)

Eelnevalt nimetatud sotsiaal-demograafilised andmed on olulised, et paremini mõista paarisuhtes

vägivalla toimepanijat. See võimaldab ka nende suunas luua või parandada olemasolevaid

teenuseid. Paarisuhtevägivalla vähendamisel on oluline mõista ja aidata mõlemat osapoolt - nii

kannatanut kui ka toimepanijat. See võimaldab efektiivsemalt vähendada vägivalda paarisuhtes

(võrreldes sellega, kui keskenduda vaid ühele osapoolele).

Ülejäänud andmed, mida analüüsis kasutatakse, ei ole otseselt isikuandmed. Ülejäänud küsimused

on seotud erinevat liiki (füüsiline, vaimne, seksuaalne) vägivalda kogemisega paarisuhtes kui ka

lapsepõlves, vägivallale reageerimise ja abi otsimisega. Lisaks võrreldakse agregeeritud tasandil

tulemusi teiste Euroopa riikide andmetega Eurostati andmebaasis (riigid, kus on samuti sarnastel

alustel suhteuuring läbi viidud).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmed (pseudonümiseeritud kujul) pärinevad Statistikaametist, kes kogus need

suhteuuringu raames 2022. aastal küsitlusmeetodil.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Statistikaametiga on konsulteeritud, nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke

andmeid töötlema ja väljastama tulemusi üldistatud kujul. Statistikaamet kaasab analüüsi esialgse

kokkuleppe alusel Tartu Ülikoolist Kadri Soo (PhD), kes on ka varasemal paarisuhtevägivalla

teemadel teadustööd avaldanud. Kadri Soo puutub andmetega kokku vaid agregeeritud kujul ning

kirjutab nende põhjal raporti. Selle osas on konsulteeritud ja suuline nõusolek tehtud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed on juba eelnevalt Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

Pseudonüümimine toimub vastavas statistikaameti osakonnas, mille töötaja ei teosta käesolevat

analüüsi. Vastutav töötleja ei pääse ligi pseudonüümitud alusandmetele ega pseudonüümimise

võtmele. Tulemused esitatakse raportis anonüümselt, agregeeritud kujul.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmed on nimetatud punktis 9.2. Kõik analüüsitavad andmed on juba

varasemalt pseudonümiseeritud.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise võ-

tit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat analüüsi teostavatel

analüütikutel isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole. Pseudonümiseerimise võtit

hoitakse tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Käesoleva analüüsi jaoks kokku pandud analüüsiandmestiku (sisaldab filtreeritud andmeid alusand-

mestikust) kustutab Statistikaamet pärast analüüsitulemuste vastuvõtmist tellija poolt hiljemalt

30.06.2026.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjektilt nõusoleku küsimine uuringus

osalemisse kutsumiseks ei ole

võimalik/põhjendatud:

1. - andmetöötluse eesmärke oleks ebamõistlikult

raske saavutada (IKS § 6 lg 3 p 1) – kuna

antud uuringu valimisse kuulub tuhandeid

andmesubjekte, siis kõigi käest loa küsimine

on seotud väga suure aja- ja ressursikuluga.

Sealjuures tuleks juba pseudonümiseeritud

andmed koodvõtmega taastada.

2. –Kuna suhteuuringu raames on antud analüüsi

eesmärgi täitmiseks kogutud andmed olemas,

ei ole mõistlik korrata niivõrd ulatuslikku

andmekogumist. Eriti teemal, mis võib

vastajates tekitada tugevaid negatiivseid

emotsioone traumakogemuse tõttu.

3.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on leita-

vad https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

Sotsiaalministeeriumi andmekaitsetingimused

on leitavad https://www.sm.ee/isikuandmete-

tootlemine

12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

Andmeid ei edastata

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Lisakaitsemeetmeid ei kasutata

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv allkirjastatud digitaalselt

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui

on olemas) Taotlemisel

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus Lisatud

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand -

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand Küsimustik

on leitav

siit.

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.