Kiili vald Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 17.06.2025 korralduse nr 232 juurde

Detailplaneeringu nimetus Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 40953,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Sausti tee 53 40953.0 30401:001:1935 Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 11157 Sausti-Kiili tee

76797.0 30401:001:0473 Transpordimaa 100%

2 Luha-Salu tee T1 3966.0 30401:001:1995 Transpordimaa 100% 3 Luhapõllu 40954.0 30401:001:1936 Maatulundusmaa 100%

4 Saustimõisa-Laane tee T1

5469.0 30401:001:1997 Transpordimaa 100%

5 Sausti tee 53a 57.0 30401:001:0231 Tootmismaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Planeeringuala looduskeskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõtu aasta Ehitisealune pind

1 221471972 Kinnistu biopuhasti Olemas - - 2 121345535 Garaaž Püstitamisel 58.9 3 120304564 Elamu Olemas 1922 110.0 4 221432543 Soojuspuuraugud Olemas 2023 0.9 5 221435290 Puurkaev Olemas 2023 0.1 6 120304581 Kelder Olemas 1990 82.0 7 120304573 Saun Olemas 1978 48.0

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

1

Olemasolev tehnovarustus On olemas .

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringualale on ligipääs 11157 Sausti-Kiili teelt.

Kehtivad piirangud Planeeringualal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Liik Väline ID Kattuv pindala (m2)

Nimi

Sideehitise kaitsevöönd 48801323 5.44 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 48801329 13.38 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 53342925 6.05 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 48801380 17.99 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 53342912 124.90 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 48801387 6.52 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 48801962 6.05 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 54101724 4.36 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 48801512 12.09 Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 48801693 7.10 Sideehitis maismaal Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

11157 5923.16 Sausti - Kiili

Elektripaigaldise kaitsevöönd

141533180 32.86 Elektriõhuliin alla 1 kV

Elektripaigaldise kaitsevöönd

347831144 1755.96 Elektriõhuliin alla 1 kV

Elektripaigaldise kaitsevöönd

83978464 292.11 Elektrimaakaabelliin

Hooldusala 1566064006 312.90 Puurkaev Elektripaigaldise kaitsevöönd

348002149 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

Elektripaigaldise kaitsevöönd

326695894 14.04 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

Elektripaigaldise kaitsevöönd

326695950 14.48 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

Elektripaigaldise kaitsevöönd

28416678 36.70 Elektriõhuliin alla 1 kV

Elektripaigaldise kaitsevöönd

347831146 6.28 Elektrimaakaabelliin

Maaparandushoiu-ala 4109450020100001 20741.05 Laane Piiratud asjaõigusega ala PARI_3609 91.39 Isiklik kasutusõigus Piiratud asjaõigusega ala PARI_3464 269.05 Isiklik kasutusõigus Uuringu ala U1552 40953.24 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruum Geodeetilise märgi kaitsevöönd

42807 28.09 Sausti

Puurkaev PRK0070267 - - Puurkaev PRK0070268 - - Puurkaev PRK0070269 - - Puurkaev PRK0070270 - - Puurkaev PRK0070272 - - Puurkaev PRK0070273 - - Puurkaev PRK0070274 - - Puurkaev PRK0070275 - - Puurkaev PRK0070271 - -

Tabel 4: Planeeringuala katastriüksusel kehtivad piirangud

2

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine ei ole kohustuslik.

2. Algatamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele (30401:001:1935) ehitusõiguse määramine.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm kahekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 9,0 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 700 m2. Elamumaa ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamu parkimisvajadused tuleb lahendada elamumaa piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala miljööväärtuslikul alal ning ei paikne detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

3

Kiili valla üldplaneeringu järgselt pole Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooni määratud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.1.2. toodud tingimused: o Detailplaneeringu koostamise kohustusel, mis tekib väljaspool kompaktse hoonestusega

ala maatulundusmaa jagamisel kruntideks, kehtib krundi minimaalsuurus 20 000 m2 ning tihedus 1 krunt/2 ha.

o Üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikes piirkondades kehtib detailplaneeringu kohustus ning kehtib reegel: 1 elamu 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata vaid elamut ümbritseva ala kuni ca 2000 m2.

o Hajaasustuses ja külades väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala on detailplaneeringuta lubatud ehitada kuni 500 m² ehitusaluse pinnaga elamuid ja selle juurde kuuluvad kuni kolm abihoonet. Ilma detailplaneeringuta rajatavad elamud võivad olla kuni 2 korruselised üksikelamud. Sätestatust suuremate hoonete rajamiseks tuleb koostada detailplaneering.

4

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: o Stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele

juurdeehituste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel.

o Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000 m² või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2).

o Stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.

o Stabiilse asundusega alal, kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga maatulundusmaale ette näha rohkem kui ühe uue elamukrundi, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt pole Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud. Planeeringuala ei asu tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

5

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad metsa- ja põllualadega.

Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda hajaasustuse tingimustest, maalise iseloomuga asustusele antud ehitustingimustest ja täiendavalt kavandatava juhtotstarbe tingimustest jm üldplaneeringus antud tingimustest.

Tingimused hajaasustusalal o Hajaasustusalal toimub elamu kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel,

mis järgivad üldplaneeringuga etteantud ehitustingimusi (ptk 3.5). o Hajaasustusalale ei kavandata üldjuhul uusi kompaktse või linnalise iseloomuga asustuse

koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid. o Ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse külale omast iseloomu ning struktuuri

s.o hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist. Üldjuhul on hajaasustusele iseloomulik hoonete hajus paiknemine maastikul, puudub ühtne hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena laiali põldude, rohumaade, metsade jm looduslike alade vahel. Uute hoonete kavandamisel tuleb lähtuda piirkondlikust külatüübist vastavalt väljakujunenud tavale.

o Elamuehitusel on eelistatud esmajärjekorras vanade talukohtade kasutusele võtmine. o Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja

tootmis- territooriumid logistiliselt sobivas asukohas või piirkonnas, kuhu on rajatud tehniline taristu. Eelistada olemasolevate alade laiendamist täiesti uute alade hõivamise asemel.

o Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate otstarvetega seotud tingimusi.

o Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele vastavaid maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimusi ja väärtuste ning piirangutega kaasnevaid tingimusi.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

6

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

5.1.1. Täpsustatud ehitusõiguse andmise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud

7

aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.1.2. Elamumaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna

kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise

ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;

8

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

o uus hoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla

sotsiaalse ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.

Mõju Tulemus

Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on minimaalsed.

2. Planeeringuala korrastatakse lõplikult. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Korrastamisega on juba alustatud.

3. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

Negatiivne mõju: 1. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise

iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: positiivne mõju kuna tegemist on olemasoleva elamu korrastamisega. Majandusliku arengu intensiivistumine

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste

tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad.

2. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju kuna tegemist on olemasoleva elamu korrastamisega. Püsielanike tulemisega suurenevad ka kohalike teenuste tarbimised. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute püsielanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud.

9

3. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga

vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga infrastruktuurile. Võttes arvesse, et tegemist on olemasoleva 1 üksikelamuga on positiivsed ja negatiivsed mõjud minimaalsed.

Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne infrastruktuuri ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju kuna tegemist on olemasoleva elamu korrastamisega.

Ühistranspordi tasuvuse paranemine

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Enamus elanikke hakkab kasutama ühistransporti, mille tulemusena

tihendatakse ühistranspordi graafikuid. Olemasolevad bussipeatused on kohe elamu kõrval.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega kergliikluse

infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017-jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet)

Kokkuvõte: Eeldades, et olemasolevad bussipeatused on kohe elamu kõrval on saab arvestada elanike suurema ühistranspordi kasutamise osas.

Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne infrastruktuuri ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid.

10

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja

detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

Kokkuvõte: Võttes arvesse, et tegemist on olemasoleva 1 üksikelamuga on positiivsed ja negatiivsed mõjud minimaalsed. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad.

Kokkuvõte: Võttes arvesse, et tegemist on olemasoleva 1 üksikelamuga on positiivsed ja negatiivsed mõjud minimaalsed. Negatiivsed mõjusd on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Maastiku killustumine Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Puuduvad.

Kokkuvõte: Tegemist on olemasoleva 1 üksikelamu korrastamisega, siis on positiivsed ja negatiivsed mõjud minimaalsed. Võimalikud negatiivsed mõjud on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega.

Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte. Detailplaneeringu alal põllumajandusmaastik säilitatakse.

Kokkuvõte: mõju puudub. Maaparandussüsteemide rikkumine

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

11

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: Positiivne mõju. Ehitusalade stiihiline areng

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte. KOV elanike arv ei suurene olulisel määral.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine

(mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). 4. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 5. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

6. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga

vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad.

3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: Tegemist on olemasoleva 1 üksikelamu korrastamisega, siis on positiivsed ja negatiivsed mõjud minimaalsed. Kokkuvõttes on pigem negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga.

Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte. Ehitustegevusega ja selle tulemusena kindlasti muudetakse olemasolevat looduslikku keskkonda.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

12

2. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut.

2. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised.

Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Kokkuvõte: mõju puudub. Katastriüksusel on olemasolev puurkaev ja reovee mahuti. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad.

2. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega.

Võimalik visuaalne reostus

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

Negatiivne mõju: 1. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad

probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik keskkonnakvaliteedi paranemine ning valla

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

13

tuntuse ja maine tõus Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt.

2. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Loodusressursside tarbimise suurenemine

Detailplaneeringuga koostamise eesmärgiks on Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga ei moodustata uusi krunte.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 5: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et Sausti tee 53 katastriüksusele ehitusõiguse andmine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek anda

planeeringualale uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele;

2. tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;

3. ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Hoonete korrastamisega on juba alustatud ja lahendus on koostatud tunnustatud arhitektide poolt. Loodusressursside tarbimist on võimalik vähendada kaasaegseid lahendusi kasutades;

4. ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond;

5. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

14

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ.

Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/d.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 17.02.2025 – E-kiri.

Eskiislahenduse esitamine. 04.03.2025 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

15

Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks. 05.03.2025 – Kiri nr 8-1/398.

Taotluse esitamine. 03.06.2025 – haldusleping nr 8-15/71-25.

8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu (võttes aluseks 05.03.2025 kirjaga nr 8-1/398 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku).

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

16

Kõrtsu

Suur-Kipramäe

Kalamäe

Köstrioja tee 1

Köstrioja tee 7

Köstrioja tee 4

Mäe

Saustimõisa-Laane tee T1

Liivapõllu

Kipramäe

Põlde

Luhapõllu

Kopterivälja

Liivavälja

Mäekalda

Saustimõisa

Köstrioja tee 5

Hiiemäe

Köstrioja tee 6

Köstrimetsa

Köstrioja tee 3

Köstrioja tee

Mäeveere

Mõisamaa

Köstrioja tee 2

Metsapõllu

Pärnaoja

Sausti küla Sausti tee 53 kinnistu detailplaneering

ESKIISI SELETUSKIRI

Maa-amet_kaldaerofoto_ID5770481_2022-04-2

ASUKOHT Sausti tee 53 ja Sausti tee 53/1, Sausti küla, Kiili vald, Harjumaa

DP KOOSTAJA Nimi: T-ÄÄREVISIOON OÜ registrikood 17147351 Aadress: Madala 5-1, Tallinn 10311 Pr.juht: Lea Teeääre Arhitekt tase: Lea Teeääre, diplomeeritud arhitekt, tase 7 (E003169) E-mail: [email protected] Tel: +372 5205932

TÖÖ NR DP20251

HUVITATUD ISIK Nimi: Aet Hooper Aadress: [email protected] Esindaja: Indrek Luuk E-mail: [email protected] Tel: +372 5201256

KOOSTATUD 2025

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

2 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

Sisukord

1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus) (joonised DPE-1 JA DPE-2) ....... 3

2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused (joonis DPE-1) .................... 3

3. Ruumilise arengu eesmärgid .................................................................................................. 3

4. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, ...................... 4

sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule ................................................................... 4

5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused (joonis DPE-1) ........................................ 6

6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused tervikliku ruumilahenduse ....... 7

saavutamiseks (joonis DPE-2) ................................................................................................... 7

7. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ..................................................................................... 7

8. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta..................................................... 9

9. Jooniste ja lisade nimekiri ...................................................................................................... 9

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

3 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus) (joonised DPE-1 JA DPE-2) Planeeritav ala, Sausti tee 53 maaüksus (katastritunnus 30401:001:1935, pindala 40953 m², maa sihtotstarve maatulundusmaa), asub Sausti küla keskosas Sausti mõisa kõrval Sausti - Kiili tee ääres. 90% maaüksuse pindalast moodustab haritav maa ja looduslik rohumaa ning 10% õuemaa ja muu maa. Ehitisregistri (EHR) andmetel asub Sausti tee 53 maaüksusel:

 kahekorruseline üksikelamu – (EHR kood 120304564) ehitisealune pind 110 m2, maht 321 m3;  ühekorruseline saun – (EHR kood 120304573), ehitisealune pind 48 m2, maht 113 m3;  ühekorruseline kelder – (EHR kood 120304581) ehitisealune pind 82 m2, maht 179 m3;  ühekorruseline garaaž – (EHR kood 121345535), ehitisealune pind 58,9 m2, maht 174 m3;  kahekorruseline suvemaja (aadress Sausti tee 53/1) – (EHR kood 121328492) ehitisealune pind

220,5 m2, maht 1317, 2 m3. Kokku on Sausti tee 53 maaüksusel viis hoonet ehitisealuse pindalaga 519,4 m2. Maaüksuse täisehitus on 1,3 %.

2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused (joonis DPE-1) Tallinn asub planeeritavast alast u 15 km kaugusel. Lähim koht eluks vajalike teenuste saamiseks on 4 km kaugusel asuv Kiili alev. Kiilis asuvad muu hulgas lasteaed, kool, gümnaasium, huvikool, noortekeskus, eakate- ja puuetega inimeste päevakeskus, raamatukogu, spordi- ja mänguväljakud. Lähim ühistranspordipeatus asub planeeringualal olevast hoonestusest u 50 m kaugusel. Seega ei sõltu liikumisvõimalused vaid isikliku transpordivahendi olemasolust. Planeeritava ala naabruses asuva Sausti mõisa arhitektuur annab piirkonnale aktsendi. Planeeritaval alal Sausti tee ääres paiknev suvemaja haakub Sausti mõisa arhitektuuriga viilkatuse ja maakiviseinte osas. Lähipiirkonnas on majapidamiste hoonete arvuks kaks kuni viis hoonet maaüksusel ning ehitisealune pind ületab planeeritaval ala olevat (näiteks Jaagu maaüksusel on ehitisealune pind 545,2 m2). Analüüsis ei ole arvestatud Sausti mõisa tehniliste näitajatega. 3. Ruumilise arengu eesmärgid Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks. Eesmärgi saavutamiseks on töövahenditeks valla arengukava ja üldplaneering. Kiili valla arengukava 2023 -2030 peatükis 3.1 “Visioon 2030” on välja toodud visioon: “Kiili on Eesti kõige korrashoitum vald. Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin säilinud maalähedane puhas ja turvaline elukeskkond”. Üheks tulevikus rajatavaks kergteeks on nimetatud Kiili- Sausti teed.

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

4 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Killi vallas kehtib Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud üldplaneering, mille uuendamiseks ja kaasajastamiseks on Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10 algatatud uus valla üldplaneering. 4. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule Väljavõte Kiili valla kehtivast üldplaneeringust

Planeeritav ala, Sausti tee 53 maaüksus, asub detailplaneeringu kohustusega alal, perspektiivsel tiheasutusalal, miljööväärtuslikul hajaasustusega alal ning maaparandussüsteemidega alal. Legend

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

5 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

Väljavõte Kiili valla koostatavast üldplaneeringust

Planeeritav ala, Sausti tee 53 maaüksus, asub hajaasustuses väärtuslikul põllumaal Legend

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

6 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused (joonis DPE-1) Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaasajastada sh laiendada 1922. aastal kasutusele võetud elamut ja 1978. aastal kasutusele võetud saunamaja, säilitades olemasolevat maalähedast keskkonda. Eesmärki on võimalik täita järgides väljakujunenud hoonestusmustrit ja arhitektuurset lahendust. Ehitisregistri andmetel on Sausti tee 53 maaüksusel asuv elamu ehitisealune pind 110 m2, kõrgus 7 m ning saunamaja ehitisealune pind 48 m2 ja kõrgus 5,5 m. Piirkonnas paiknevate elamute ehitisealune pind ja elamu ja sauna kõrgus (ehitisregistris): Kaasiku –162 m2 (elamu kõrgus 9 m), Sausti tee 45 – 170 m2, Sausti tee 44 – 103 m2, Sausti tee 50 – 99 m2, Jaagu – 401 m2 (elamu kõrgus 9,9 m), Luhaveere – 253 m2 (elamu kõrgus 7,5 m, saunamaja kõrgus 4,5 m), Pärnaoja – 291 m2 m2 (elamu kõrgus 7,2 m, saunamaja kõrgus 4,5 m), Kalda – 306 m2 (elamu kõrgus 7,4 m), Mäe –162,9 m2. Seega jääb planeeritava laiendusega elamu pindalaga maksimaalselt 220 m2 piirkonnas väljakujunenud elamute ehitisealuse pindala (99 kuni 401 m2) vahemikku. Piirkonna elamute kõrgusega (7,2 kuni 9,9 m) haakub leiendatava elamu maksimaalne lubatud kõrgus 9 m. Rekonstrueeritaval saunamajal on maksimaalne lubatud kõrgus 6 m. Planeeritaval alal Sausti-Kiili tee ääres asub suvemaja (ehitisealune pind 220,5 m2, kõrgus 8,1 m), mis oma asetuselt, mahult ja arhitektuurselt lahenduselt (maakivi seined ja viilkatus) haakub naabruses asuva Sausti mõisa teeäärsete ja teelt nähtavate hoonetega. Laiendatav elamu ja saunamaja paiknevad maaüksuse õuealal põhjapoolse otsaga Sausti-Kiili tee poole. Hoonete rekonstrueerimisel paraneb vaade teelt ning rikastab mõisa lähedusest tulenevat auväärset keskkonda. Planeeritava ala lähikonna hajaasustuse hoonestuslaadi kohaselt paiknevad hooned kobaras koos, moodustades hoonetevahelise hooviala. Detailplaneeringu realiseerumisel ei muutu hoonete asetus ega ruumimuster. Detailplaneeringu eskiis ei näe ette õueala, maaüksuse piiride ega maa sihtotstarbe muutmist. Säilib kõrghaljastus tee ääres ja väärtuslik põllumaa. Säilib maalähedane puhas keskkond. Kehtiva üldplaneeringu ülevaatamisel on Kiili Vallavalitsuse 15.03.2018 otsuse nr 6 lisas 1 märgitud: “…miljööalade üksiku osa või ala tervikuna ei kanna üldplaneeringus esitatud ehitustingimuste tunnuseid, seetõttu vajaksid miljööalade piirid ülevaatamist. /…/ tuleks hakata vaatlema Kiili valda kui ühtset tervikut. See võimaldaks olemasolevaid miljööalasid vähendades jätta alles vaid nende kõrge väärtusega tuumikalad.” Koostatavas üldplaneeringus on seda ettepanekut arvestatud. Planeeritav ala ei asu perspektiivsel tiheasutusalal ega miljööväärtuslikul alal. Planeeringu lahendust toetab koostatava üldplaneeringu seletuskirja 3 peatükk, kus on muu hulgas märgitud: “Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist, hoonestuslaadist, olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav. Järgida tuleb piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust või sobitada uus hoone olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uus hoone ei tohi domineerida ega vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust. Täiendavalt tuleb arvestada looduslike, kultuuriliste, esteetiliste jm ümbritsevale piirkonnale omaste näitajatega.

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

7 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

Seega ei muuda rohkem kui 100 aastat vana elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalik ehitusmahu suurenemine u poole võrra piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust. Rekonstrueeritavad hooned (elamu ja saunamaja) annavad lisaväärtuse keskkonna esteetikale ja parandavad elanike elukvaliteeti. 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks (joonis DPE-2) Maaüksusel säilib maatulundusmaa sihotstarve. Säilivad olemasolevad hooned. Rekonstrueeritavad ja laiendatavad hooned on olemasolev elamu, mille maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 220 m2 ja saunamaja. Kogu kinnistu lubatud maksimaalne ehitisealune pind on 685 m2. Seega on planeeritav täisehitus 1,7%. Olemasolev suvemaja ja rekonstrueeritav elamu on kahekorruselised ning teised abihooned ühekorruselised hooned. Hoonete välisviimistluses kasutatakse piirkonda sobilikku lahendust, soovitavalt puitviimitlust. Rekonstrueeritavad ja laiendatavad hooned asuvad hoovi pool ja teeääres säiliva kõrghaljstuse tõttu on teelt vaadeldavad vaid osaliselt. Uue väljanägemise saavad hooned muudavad vaate paremaks. Teepoolse välispiirde rajamisel on soovitav kasutada naabruses oleva mõisa piirdega haakuvat lahendust. Õueala ümber (mitte tee ääres) on soovitavalt puitlipp või võrkaed.

7. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Killi vallas kehtib Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud üldplaneering (ÜP), mille kohaselt asub Sausti tee 53 kinnistu miljööväärtuslikul hajaasustusalal, kus on lubatud 1 elamu 2 ha maa kohta, ehit- ada kuni 500 m² ehitusaluse pinnaga elamuid ja selle juurde kuuluvad kuni kolm abihoonet. Lubatud elamu kõrgus maapinnast on 9 m ja abihoonel 4,5 m. Antud juhul on tegemist olemasoleva ajaloolise majapidamisega, mille hooned on olnud olemas enne üldplaneeringu kehtestamist ning seetõttu on üldplaneeringus märgitud kriteeriumite erisus olemasolevast olukorrast loomulik ning soovitud ehitusõiguse suurendamine põhjendatud. Väljavõtted Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendusest (12.02.2025)

1931-1944, elamu ja abihoone (suvemaja) 1978-1989, kaardil elamud ja õuealad

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

8 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

Olemasolev olukord ehitisregistri andmetel, üldplaneeringus lubatud ja planeeritud näitejad

Jrk nr

Olemasolev hoone (kasutuselevõtu aasta)

Ol. olev pind m2

Ol. olev kõrgus m

ÜP lubatud pind m2

ÜP lubatud kõrgus m

Planeeritud pind m2

Planeeritud kõrgus m

1 Elamu (1922) 110 7 9 220 täpsustub ehitusprojektis

9

2 Saun (1978) 48 5,5 4.5 103,6 täpsustub ehitusprojektis

6

3 Kelder (1990) 82 2,5 4,5 82 olemasolev

2,5 olemasolev

4 Garaaž (püstitamisel) 58,9 5 4,5 58,9 projektis

5 projektis

5 Suvemaja (1989) 220,5 8,1 4,5 220,5 olemasolev

8,1 olemasolev

KOKKU 519,4 500 685 Soovitud detailplaneeringu lahendus vastab osaliselt üldplaneerigus märgitud näitajatele:

- maaüksuse suurus on 4,1 ha ja sellel paikneb üks elamu; - planeeritav elamu kõrgus on maksimaalselt 9 m; - elamule ega abihoonetele ehitisealuse pinna piiranguid üldplaneeringus ei ole.

Üldplaneeringus lubatud ehitisealune pind (500 m2) on olemasolevate hoonetega ületatud (519,4 m2). Üldplaneeringus on üheks maakasutuse eelduseks välja toodud eesmärk atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks. Selle mõttega haakub detailplaneeringus soovitud hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine, mis loob eelduse püsielanikkonna olemasoluks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on põhjendatud, kuna tegemist on olemasolevate (ehitisregistris fikseeritud) hoonetega. Kahte hoonet soovitakse rekonstrueerida ja laiendada, et kaasajastada elamistingimusi. Ei muudeta maa sihtotstarvet kinnistu piire, õueala ega hoonestusmustrit. Detailplaneering muudab üldplaneeringut ehitisealuse pinna, abihoonete arvu ja abihoonete kõrguse osas. Avaliku huvi seisukohast on oluline, et kinnistul paiknev hoonestus pakuks esteetilist vaadet möödujatele. Korrastatud majapidamine kannab sõnumit kvaliteetsest elulaadist ning püsielanikud loovad piirkonda turvatunde.

Sausti tee 53 kinnitu detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

9 T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025

8. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta Kasutatud materjal:

 Planeerimisseadus  Kiili Valla arengukava 2023-2030  Kiili valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 2013)  Kiili valla koostatav üldplaneering (algatatud 2018)  Maa-ameti kaardirakenus  Ehitisregistri andmebaas  Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded  https://www.riigiteataja.ee/akt/422092023012?leiaKehtiv

 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhend https://www.kiilivald.ee/documents/1704870/39468717/Detailplaneer- ingu_esitamise_koostamise_ja_vormistamise_juhend0904.pdf/35da3d2b-15cd-45b6-8c14- a22a6f1e0199

9. Jooniste ja lisade nimekiri DPE-1 Lähipiirkonna avaliku ruumi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs DPE-2 Põhijoonise eskiis DPE-3 Kavandatava keskkonna ja hoonestuse ruumiline kujutus Koostas arhitekt Lea Teeääre

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse

17.06.2025 korralduse nr 232 juurde

SAUSTI KÜLA SAUSTI TEE 53 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383).

Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 40953,0 m².

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Sausti tee 53 40953.0 30401:001:1935 Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele (30401:001:1935) ehitusõiguse määramine.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm kahekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 9,0 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 700 m2. Elamumaa ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamu parkimisvajadused tuleb lahendada elamumaa piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

1

Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 10) Eesti standardid

5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused:

a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi. Planeeringu lahenduse koostamisse peab olema kaasatud kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada lokaalselt ja keskkonnasäästlikele tingimustele; c) küte: lahendada lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada 11157 Sausti-Kiili teelt (30401:001:0473) või Luha-

Salu teelt (30401:001:1995). Vajadusel kaasata teedespetsialist; e) Planeeringu lahenduse koostamisse peab olema kaasatud kaasata maaparanduse või

veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist. 6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põhja päästekeskusega; 2) Transpordiametiga.

Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):

2

1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt; 4) vajadusel Maa- ja Ruumiametiga.

7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 17. juuni 2025 nr 232

Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 05.03.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/398 ja 03.06.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/71- 25.

Detailplaneeringu menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on T-ÄÄREVISIOON OÜ (Madala tn 5-1, Tallinn, 10311, telefon 5205932, e-post [email protected]).

1. Algatada Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu koostamine (DP0383). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 40953,0 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele (30401:001:1935) ehitusõiguse määramine.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm kahekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 9,0 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 700 m2. Elamumaa ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamu parkimisvajadused tuleb lahendada elamumaa piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja vajadusel teedespetsialist.

5. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

7. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

10. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 10.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

11. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

12. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

13. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

14. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 17.06.2025 korraldusele nr 232; 2. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu lähteseisukohad;