Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Sander Salmu

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Meie 19.06.2025 nr 5.1-6/25/10371-1

Eesti rattastrateegia 2040

Austatud hr Sander Salmu

Anname Kliimaministeeriumile üle Eesti rattastrateegia 2040 kavandi koos elluviimiskavaga

aastateks 2025-2029, et saaksite selle seejärel esitada valitsusele kinnitamiseks, sõlmida

elluviimiskavaga seotud osapoolte vahel koostöökokkulepe ja kutsuda kokku ning koordineerida

rattastrateegia elluviimiskava töögrupi tööd.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

juhtkond

Lisad:

Eesti rattastrateegia 2040

Eesti rattastrateegia 2040 elluviimiskava aastateks 2025-2029

Lisaadressaadid: Kliimaministeerium, Eva Killar

Kadi Pihlak

56277211, [email protected]

Eesti rattastrateegia 2040

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20252

Eessõnad

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20253

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Kokkuvõte .................................................................................................................................... 4

English Summary ........................................................................................................................ 5

1. Milleks rattakasutust edendada? .......................................................................................... 6

2. Rattakasutuse senised trendid ja väljakutsed – kus me oleme? ........................................ 9

3. Peamised väljakutsed ja kitsaskohad .................................................................................16

4. Visioon ja eesmärgid – kuhu me tahame jõuda? ..............................................................18

5. Strateegia elluviimise läbivad põhimõtted ..........................................................................21

6. Tegevussuunad 2025–2029 ................................................................................................23

LISA I .........................................................................................................................................29

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20254

Kokkuvõte Eesti rattastrateegia visiooniks on, et aastaks 2040 oleks rattasõit Eestis loomulik, mugav ja turvaline liikumisviis, mida kasutatakse igapäevaselt, aastaringselt ja erinevate sihtkohtade vahel liiklemiseks, samuti ühistranspordiga kombineerituna. Rattakasutuse osakaal peaks tõusma vähemalt 13%-ni kõikidest liikumistest. Rattataristu arendus ja hooldus integreeritakse igapäevasesse liikuvuse ja taristu korraldusse nii riiklikul kui ka kohaliku tasandil. Olulisteks mõõdikuteks seatakse rattasõidu osakaalu, sageduse ja ohutuse kasv.

Eestis on rattakasutus veel tagasihoidlik võrreldes Põhjamaadega, kuid kasvutrend on märgatav, eriti linnades. 2021. aasta andmetel moodustasid rattaga tehtud sõidud 5% kõikidest liikumistest ning umbes 4% linnaelanikest kasutab ratast peamise töölesõidu vahendina. Maapiirkondades on rattaga liikumisel märkimisväärne roll eriti kooliõpilaste ja eakamate hulgas. Eesti rattataristu on seni olnud katkendlik ja ebapiisav, mistõttu tajuvad inimesed rattaga liikumist ebamugava ja ohtlikuna. Planeerimisel ja taristu arendamisel ei ole rattakasutust siiani käsitletud igapäevase ja praktilise liikumisviisina. Õigusruum on ebatäpne ja ebaühtlane ning ei toeta piisavalt ratturite õigusi ega ohutust. Liikluskultuuri arendamine vajab rohkem tähelepanu, esineb palju riskikäitumist ning lugupidamatust kaasliiklejate suhtes. Liikluskasvatus on lünklik. Samuti on planeerimiskompetents ja teadmistebaas napp ning rattaliikluse positiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale alahinnatakse süsteemselt. Samas on ühiskonnas kasvav toetus ja ootus säästvate liikumisviiside arendamisele.

Strateegia läbivateks põhimõteks on rattaga liikujate võrdne ja õiglane kohtlemine, kus rattakasutust nähakse võrdväärse liikumisviisina ja samas võetakse neid arvesse kui vähemkaitstud liiklejaid. Arvestatakse kasutajate erinevustega – rattataristu peab sobima nii lastele kui eakatele ning olema mugav aastaringselt. Planeerimisel arvestatakse nõudluse potentsiaali, lahendades esmalt kõige olulisemad lülid asulates ning luues seeläbi järjest terviklikuma taristuvõrgustiku. Taristu peab olema sujuvalt ühendatud ühistranspordiga ning kavandamine toimub koostöös eri osapoolte ja taristuomanikega.

Strateegia elluviimine keskendub avaliku sektori võimestamisele, sealhulgas üleriigilise juhtimise ja koostöövõrgustiku loomisele, kohalike rakenduskavade koostamisele ning avaliku sektori pädevuste tõstmisele. Kavandatakse ja rajatakse mugav, sidus ja ligipääsetav rattataristu, mille mõju igapäevasele liikumisele on väga suur. Arendatakse rattaringlust ja rattaga ühistranspordi kombineerimist, sealhulgas parkimisvõimalusi ja rattavedu. Tähtsal kohal on ka talvise teehoolduse parandamine, õigusruumi kaasajastamine, pikaajaline rahastus ning rattasõidu positiivse kuvandi ja rattaturismi arendamine.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20255

English Summary The vision of the Estonian Cycling Strategy is that by 2040, cycling in Estonia will be a natural, convenient, and safe mode of transport used for daily destinations and seamlessly integrated with public transport. The share of cycling should reach at least 13% of all trips. The development and maintenance of cycling infrastructure will be integrated into everyday mobility and infrastructure planning at both national and local levels. Key indicators include the increase in the share, frequency, and safety of cycling,

In Estonia, cycling is still relatively modest compared to the Nordic countries, but the growth trend is noticeable, especially in urban areas. According to 2021 data, cycling accounted for 5% of all trips, and approximately 4% of trips to work are done mainly by bike. In rural areas, cycling plays a significant role particularly among schoolchildren and the elderly. So far, the cycling infrastructure in Estonia has been fragmented and inadequate, making cycling often feel inconvenient and unsafe. Cycling has not yet been treated as a practical, everyday means of transportation in planning and infrastructure development. The legal framework is often inconsistent, lacking sufficient protection of cyclists’ rights and safety. Traffic culture is weak, and traffic education, especially in schools, is insufficient. In addition, planning competence and data availability are limited, and the positive health and environmental impacts of cycling are systematically underestimated. At the same time, there is growing societal support and expectation for the development of sustainable modes of transport.

The strategy is based on the principles of equal and fair treatment, where cycling is considered an equal mode of transport, while also recognizing cyclists as vulnerable road users. Cycling infrastructure must be suitable for both children and the elderly and be comfortable year-round. Planning considers demand potential by first addressing the most critical missing links within settlements and thereby gradually creating a comprehensive infrastructure network. The infrastructure must be smoothly connected to public transport, and planning takes place in cooperation with various stakeholders and infrastructure owners.

The implementation of the strategy focuses on empowering the public sector, including the establishment of nationwide leadership and a cooperation network, the development of local implementation plans, and the enhancement of public sector competencies. A comfortable, coherent, and accessible cycling infrastructure will be planned and built, having a significant impact on everyday mobility. Bicycle sharing systems and integration with public transport integration will be developed. Other key priorities include improving winter maintenance, updating the legal framework, ensuring long-term funding, and promoting a positive image of cycling and the development of cycling tourism.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20256

1. Milleks ratta- kasutust edendada?

▷ Rattaga¹ liikumisel jt aktiivsetel liikumisviisidel on oluline roll eri vanuses inimeste liikumis-vabaduse ja elukvaliteedi tagamisel, olles tervislik, taskukohane ja keskkonnahoidlik liikumisviis kodu, töö, hariduse, kaubanduse, teenuste ja vaba aja veetmisega seotud sihtkohtadesse nii linna kui ka maapiirkondades. Vähendab ebavõrdsust, ummikutest põhjustatud ajakulu ja sõltuvust autotranspordist ning soodustab inimeste sotsiaalsust.

▷ Rahvatervis. Rattakasutusega kaasneb märkimisväärne positiivne tervisemõju. Regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab südamehaiguste, rasvumise ja diabeedi riski ning ratas võimaldab integreerida füüsilist aktiivsust igapäevastesse liikumistesse. Rattasõit teeb õnnelikuks!

¹ Käesolevas strateegias kasutatakse koondmõistet „ratas“ kõikide sõidukite kohta, mille kasutamine on jalgrattateel, jalgrattarajal ja/või jalgratta- ja jalgteel kehtiva (mai 2025) liiklusseaduse kohaselt lubatud: jalgratas, elektrijalgratas, kaherattaline mopeed, pisimopeed ja kergliikurid (elektriline tõukeratas, tasakaaluliikur jm kergliikurid).

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20257

Kellele? ▷ Rattakasutuse suurenemisest ja rattataristu arendamisest saavad kasu kõik, vanusest või peamisest

liikumisviisist sõltumata.

▷ Rattakasutuse kasvu potentsiaal tööealise elanikkonna hulgas on suurim linnades ja asulates.

▷ Ratta ja ühistranspordi kombineerimine teeb koos kiirema ja sagedama ühistransporditeenusega (rongijaamad, sagedase ühendusega bussiliinid) elanikkonnale paremini kättesaadavaks ja võimaldab vähendada kulukaid autosõite nii linnades kui ka pikkadel vahemaadel.

▷ Parem rattataristu, elektrirattad sh kasti- ja kaubarattad muudavad rattaga liikumise, sh laste või asjade vedamise mugavaks ka pikematel vahemaadel.

▷ Rattataristu arendamine toetab energiatõhusat ja ruumisäästlikku linnalogistika ettevõtlust nii inimeste kui ka kaupade ja teenustega seotud vedudes.

Rattasõidu eeliseid ja potentsiaali on võimalik rakendada siis, kui rattakasutust soodustava taristu kavandamine on lõimitud transpordi ja asustuse planeerimise kõigil tasanditel – kohalikul, regionaalsel ja riiklikul.

▷ Riiklikul tasandil aitab rattastrateegia tagada, et rattaga liikumist võetakse võrdväärse liikumisviisina erinevatel tasanditel kogu Eestis.

▷ Regionaalsel tasandil saab strateegia abil ühendada linnade toimepiirkondi, arendada ühtset rattataristut ning edendada rattaturismi.

▷ Kohalikul tasandil on oluline luua tihe ja turvaline asulasisene rattateede ja tänavate võrgustik ja rataste parkimistingimused.

▷ Ligipääsetavus. Ratas on ruumiliselt ja ajaliselt efektiivne liikumisvahend linnalises keskkonnas ja võimaldab paindlikumat ligipääsu hajaasustuses, eriti kombinatsioonis ühistranspordiga. Suurendab ligipääsetavust ja liikumisvabadust linnades ning maapiirkondades. Parem rattataristu muudab ka jalgsi ning erinevate abivahenditega (lapsevankrid, ratastool, rulaator) liikumise mugavamaks.

▷ Elukeskkond ja looduskeskkond. Rattakasutus võimaldab vähendada transpordi negatiivseid mõjusid: vähendada müra, õhusaastet ja kasvuhoonegaase ning ebamõislikku ruumikasutust. Tõstab elukvaliteeti ja edendab aktiivset elustiili.

▷ Rattasõit on kliimakindel, energiatõhus ja kriisikindel.

▷ Majandus. Rattataristu rajamine ja hooldamine on sotsiaalmajanduslikult tulus. Lisaks loob rattakasutus töökohti ja on arvestatava mõjuga turismivaldkonna osa. Vähendab tervishoiukulusid.

▷ Ohutu. Kui taristu on kavandatud nii, et see pakub mugavat ruumi rattasõiduks ja jalgsi liikumiseks, luuakse turvalisem ja atraktiivsem liikumisruum, siis see aitab vähendada liiklusõnnetustes vigastada saanute ja hukkunute arvu.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20258

Eesti rattastrateegia eesmärgid ja tegevused on seotud mitmete riigi- ja kohaliku tasandi arengudokumentidega, mis käsitlevad elukeskkonna, säästva liikuvuse, rahvatervise, liiklusohutuse ja keskkonnakaitse eesmärke. „Eesti 2035“, üleriigiline planeering ning transpordi- ja liikuvuse arengukava (TLAK) rõhutavad kestlikku linnaruumi planeerimist, ühistranspordi reform ja linnade liikuvuskavad aga toetavad rattakasutuse integreerimist mugava ja turvalise ühistranspordiga². Liiklusohutusprogramm täiendab rattastrateegiat, aidates parandada ratturite ohutust ja vähendada liiklusõnnetusi. Rahvastiku tervise ja liikumisaktiivsuse arengukavad näevad rattakasutuses võimalust elanikkonna füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks, kliima- ja energiatõhususe ning müravähendamise kavad toetavad aga rattakasutuse suurendamist eesmärgiga vähendada kahjulikke heitmeid ja mürareostust. Kohalike omavalitsuste ja linnade strateegilised dokumendid aitavad ellu viia praktilisi lahendusi ja toetavad rattaliikluse kasvuks vajaliku infrastruktuuri rajamist kohalikul tasandil.

² TLAK eesmärk 2035: ühistranspordiga, rattaga ja jalgsi liikumiste osakaal on 55%, sh linnapiirkondades 60%.

Seosed teiste Eesti arengudokumentidega ▷ Eesti 2035; Üleriigiline planeering; Transpordi ja liikuvuse arengukava

▷ Ühistranspordi reform; Liiklusohutusprogramm

▷ Rahvastiku tervise arengukava, Liikumisaktiivsuse arengukava, Spordipoliitika põhialused

▷ Turismi pikk vaade 2025–2035

▷ Eesti ja kohalike omavalitsuste (KOV) kliima- ja energiatõhususe kavad

▷ Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad

▷ Tallinna liikuvuskava, Tartu liikuvuskava ja linnade rattastrateegiad (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu)

▷ Maakondade ja kohalike omavalitsuste arengukavad.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 20259

2.1 Ülevaade senistest trendidest Eestis on rattakasutus võrreldes Põhjamaadega veel pigem tagasihoidlik, kuid siiski uuesti kasvavas trendis. Eesti elanike 2021. a liikuvusuuringu andmetel tehakse 5% 7–80-aastaste Eesti elanike liikumistest rattaga ja 33% jalgsi (joonis 1).

2. Rattakasutuse senised trendid ja välja- kutsed – kus me oleme?

Joonis 1. Eesti elanike liikumisviiside jagunemine, % liikumistest 2021. a.

Allikas: EELU 2021

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202510

Joonis 2. Linna- ja maaelanike kodu–töö peamine liikumisviis 2004. ja 2024. a.

Allikas: Statistikaamet

Liikumisviiside muutuste pikaajalisema trendi kohta on meil Eestis andmed kodu–töö liikumiste kohta. Linnades on ratas kui peamine kodu–töö liikumisvahend viimase 15 aasta jooksul olnud, küll marginaalselt tasemelt, kasvutrendis – peamiselt rattaga liigub ca 4% linnaelanikest. Maalistes omavalitsustes on jalgsi ja rattaga liikumiste osakaal veidi vähenenud, kuid jalgsi ja rattaga tööle liikumine on ka maapiirkondades märkimisväärne – peamiselt jalgsi liiguvad tööle 10% ja rattaga 3% hõivatutest (joonis 2).

Eri vanusegruppide liikumisviiside mustreid vaadates on rattaga liikumisel võrdlemisi oluline roll 7–14-aastaste linna- ja maaelanike ja ka üle 60-aastaste maaelanike hulgas (joonis 3).

Maaelanike peamine kodu-töö

liikumisviis

Linnaelanike peamine kodu-töö

liikumisviis

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202511

Joonis 3. Eesti linna- ja maaelanike liikumisviisid vanusegrupiti, % liikumistest 2021. a.

Allikas: EELU 2021

Joonis 4. 7-14a Eesti õpilaste kooli liikumisviisi jagunemine linna- ja maaelanike hulgas, % liikumistest 2021. a.

Allikas: EELU 2021

Eesti elanike liikumisviiside jagunemine

7–14-aastaste õpilaste kooli liikumise viisid linna- ja maaelanike hulgas

Linnaelanikud Maaelanikud

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202512

Rattaga liikumisel on juba praegu oluline roll Eesti elanike igapäevases logistikas – ca 9% linnapiirkondade ja 6% maapiirkondade kooliealistest lastest liiguvad kooli rattaga ning vastavalt 53% ja 23% liiguvad kooli jalgsi (joonis 4). Ca 9% üle 7-aastastest Eesti elanikest kasutab rohkem kui neljal päeval töönädalas ratast (joonis 5).

Joonis 5. Erinevate liikumisviiside kasutamise sagedus tööpäevadel.

Allikas: EELU 2021

Kasutatud liikumisviiside sagedus tööpäevadel

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202513

Joonis 6. Elanike liikumisviiside jagunemine Põhjamaades ja Eestis 2021. a (% liikumistest)

Allikad: Nordic cycling policy: National objectives, mechanisms, and actors; EELU 2021

Joonis 7. Elanike liikumisviiside jagunemine valitud linnades 2021. a (% liikumistest)

Allikad: Nordic cycling policy: National objectives, mechanisms, and actors; EELU 2021

Elanike liikumisviiside jaotus 2021.a liikumisest

Elanike liikumisviiside jaotus 2021

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202514

Joonis 8. Eesti teedel kannatanud jalgratta ja kergliikuriga liiklejad 2011–2024 Allikas: Transpordiamet 2025

Joonis 9. Eesti teedel hukkunud jalgratta ja kergliikuriga liiklejad 2011–2024 Allikas: Transpordiamet 2025

Eesti liikluses hukkunud jalgratta ja kergliikuritega liiklejad 2011–2024

Eesti liikluses vigastatud jalgratta ja kergliikuritega liiklejad 2011–2024

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202515

Joonis 10. Elanikkonna ootused riigile ja KOV-idele erinevate liikumisviiside soodustamiseks. Allikas: EELU 2021

Elanikkkonna ootused riigile ja KOV-idele säästvate liikumisviiside soodustamiseks on kõrged. Ca 23% Transpordiameti tellitud liikuvusuuringule vastanutest pidas vajalikuks, et eelkõige peaks soodustama jalgsi ja rattaga liikumist, 31% ühistransporti ja 39% erinevaid liikumisviise võrdselt, ainult 7% arvab, et eelisarendama peab autoliiklust.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202516

3. Peamised välja- kutsed ja kitsaskohad Rattastrateegia koostamise käigus toimunud töötubade ja eeluuringu³ tuvastati koostöös eri osaliste ja konsultantidega peamised probleemid.

▷ Rattataristu on Eestis katkendlik ega toeta piisavalt ratta kasutamist igapäevasteks liikumisteks, mistõttu tajutakse rattakasutust tihti ohtliku või ebamugavana. Seni peamiselt segakasutusega jalgratta- ja jalgteed ei toeta sujuvat rattakasutust tihedamas linnaruumis, uute elektritoega rataste nagu elektrijalgrataste, elektritõukerataste, pisimopeedide, kastirataste kasutamiseks on senine taristu puudulik ja muutunud häirivaks jalgsi liikujatele.

▷ Ratast pole seni tunnustatud praktilise igapäevase liikumisvahendina, mistõttu pole rattakasutuse potentsiaaliga piisavalt arvestatud senise taristu kavandamisel, planeeringutes, rattaga liikujatele omistatakse tihti subkultuuri kuvandit. Rattakasutust pole liiklus- jm uuringutes süsteemselt käsitletud, mistõttu on ka andmed ja teadmised rattakasutuse muutustest ja potentsiaalist puudulikud.

▷ Eesti liikluskultuuri tase on madal ja liikluskasvatus lünklik. Esineb palju riskikäitumist ning teineteisega arvestamist liikluses sageli ei väärtustata, mis muudab rattaga liikumise paljudele ebaturvaliseks või ebameeldivaks. Liikluskasvatus pole järjepidev ja lüngad saavad alguse juba haridusasutustest.

▷ Rattataristu kavandamine ja kasutuse edendamine on killustunud. Praegu puudub rattakasutuse edendamisel selge juhtimine ja koordineeriv üksus, mistõttu vastutus on killustunud riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste osaliste vahel. Samuti puudub stabiilne ja pikaajaline rahastus, mis tagaks nii rattataristu arendamise kui ka hoolduse.

▷ Aegunud mõisted ja mõistete ebaühtlane kasutus õigusaktides. Mõisted nagu „kergliiklus“, „kergliikleja“ ja „kegliiklusteed“ on mitmetimõistetavad, põhjustades segadust nii planeerimises kui ka seadusloomes, sest jalgsi ja ratastega liikujate kiirused on väga erinevad ning tihedamas tänavaruumis vajab jalgsi ja rattaga liikujate ruum eraldi lahendamist. Liiklusseaduse ja taristu projekteerimise juhendite erinevad tõlgendused takistavad rattataristu ühtset käsitlemist ja rakendamist.

³ Eesti rattastrateegia eeluuring. Liikuvusagentuur 2025

https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-04/ERS%20eeluuring%202025.pdf

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202517

▷ Uuendamist vajavad õigusaktid ja juhendid. Kehtivad õigusaktid ei käsitle piisavalt rattaga liiklejate õigusi, kohustusi ja nende suhet teiste liiklejatega, põhjustades ebamäärasust ja turvariske. Lisaks puuduvad ühtsed juhised nii omavalitsustele kui ka asulaid läbivate riigiteedega seonduva rattataristu kavandamiseks ja aktiivseid liikumisviise soodustavaks liikluskorralduseks, mis raskendab tervikliku taristu loomist ja selle aasta ringi hooldamist.

▷ Vähene rattateede planeerimise kompetents. Eestis on puudu ühtsetest tööriistadest, mis toetaksid tõenduspõhist rattataristu planeerimist nii riigiteedel kui ka KOV-ides. Praegune planeerimispraktika ei arvesta piisavalt kasutuspotentsiaali, ohutust, elanike liikumisvajadusi ega sihtkohtade ligipääsetavust.

▷ Rattakasutuse sotsiaalmajanduslike mõjude alahindamine. Rattaliikluse positiivne mõju tervisele, liiklusohutusele ja elukeskkonna kvaliteedile ei ole piisavalt kajastatud poliitikakujundamises. Puuduvad süstemaatilised analüüsid, mis tõendaksid investeeringute tasuvust tervise- ja keskkonnamõjude kaudu.

▷ Rahvusvaheliste parimate praktikate ebapiisav rakendamine. Eestil puudub järjepidev ja pikaajaline visioon rattakasutuse edendamiseks. Edukates Euroopa riikides, nagu Taani, Holland ja Saksamaa, on strateegiline rahastamine ja tugev poliitiline tugi näidanud häid tulemusi, kuid Eesti ei ole neid õppetunde süsteemselt rakendanud.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202518

4. Visioon ja eesmärgid – kuhu me tahame jõuda? Visioon: Eestis on rattaga liikumine igapäevane, mugav ja turvaline. Rattasõit on aasta ringi loomulik ja eelistatud valik nii lühikestel igapäevasõitudel kui ka vaba aja veetmisel. Pikemate distantside läbimiseks on rattasõit sujuvalt ühendatud ühistranspordiga. Katkematu ja kvaliteetse taristu ning suurenenud füüsilise aktiivsuse tulemusel paraneb nii inimeste elukvaliteet ja -keskkond kui ka vaimne ja füüsiline tervis.

Rattastrateegiat viiakse ellu koostöövõrgustikuna, et tagada visiooni saavutamiseks oluliste tegevuste elluviimine ja huvide tasakaal.

Joonis 9. Eesti elanike liikumisviiside jagunemine 2021 ja Eesti rattastrateegia 2040 visioon. Allikad: EELU 2021, koostajate arvutused.

„Rattaga sõites oled nagu lind – kerge!“

Säde Pihlak, 8 a

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202519

Rattastrateegia eesmärgid 2040 ▷ Rattaga tehakse vähemalt 13% kõikidest liikumistest. Tööle liigub peamiselt rattaga 10% hõivatutest

(2024. a 2,5%). Rattataristu teeb kiire ja mugava ühistranspordi paremini kättesaadavaks, mille tulemusel suureneb ka ühistranspordi kasutus. Rattataristu arendamise tulemusel tunnevad kõik liiklejad end turvalisemalt.

▷ Rattaga liikumine, tervikliku rattataristu kavandamine ja aasta ringi hooldamine on integreeritud taristu haldamisse riiklikul ja omavalitsuse tasandil ning koostöö erinevate taristuomanike vahel toimib. Ühistranspordi planeerimises arvestatakse ratta ja ühistranspordi kombineerimise ning võimalusel rataste veovõimalustega linnadevahelistel põhiliinidel.

Rattastrateegia seireks kasutatavad peamised mõõdikud:

Rattastrateegia visiooni 2040 stsenaariumi peamised mõjud ja muutujad

2024 ERS

visioon 2040

Muutuste potentsiaal, tingimused ja eeldused

Rattaga liikumiste osakaal liikumistest 5%4 10-13%

Rattakasutuse osakaal kasvab oluliselt linnades ja väikelinnades. Suur potentsiaal tööealiste kodu-töö rattaga liikumiste osakaalu kasvus. Eeldusel, et taristu muutub mugavaks ja ohutuks, elektrirattad, rattaringlus jm rattateenused teevad rattakasutuse kättesaadavaks ja atraktiivseks nii perede kui ka ettevõtete argilogistikas.

Rattaga liikumiste arv aastas

Ca 495 milj/a

Ca 120 milj/a

Rattaga tehtud liikumiste arv kasvab eelkõige linnapiirkondades, tööealise elanikkonna kodu-töö liikumiste osashulgas eeldusel, et taristu on mugav ja ohutu.

Rattaga liikumiste keskmised vahemaad

3,66 km +20%7 Kasvavad nii linnades kui ka maal parema taristu ja elektrijalgrataste kasutuse leviku tulemusel, pikemad vahemaad on rattaga lihtsamini läbitavad.

4 EELU 2021 5 TRAM arvutused EELU 2021 liikumispäevikute andmete põhjal 6 Statistikaamet, tööjõu-uuring, keskmine jalgrattaga tööle liikujate vahemaa (5 a keskmisena) 7 Soome, Norra ja Rootsi elanike liikuvusuurigute järgi keskmine liikumine 4,2 km; osaliselt e-rataste liikumised keskmiselt 2 korda pikemad vahemaad

Rattaga liikumiste osakaal liikumistest (Eesti, maalised ja linnalised asulad)

Ratta kasutamise osakaal suveperioodil ja talveperioodil (vaja hakata koguma)

Rattaga tööle ja kooli liikujate osakaal tööle ja kooli liikumistest

Rattaga liikluses kannatanute ja hukkunute arv

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202520

2024 ERS

visioon 2040

Muutuste potentsiaal, tingimused ja eeldused

Rattaga liikumiste summaarne läbisõit aastas

157 milj km/a8

500 milj km/a

Kasvab rattaga liikumiste arvu kasvu ja liikumiste pikemate vahemaade tulemusel.

Täiendav jalgsi ja rattaga sagedasti liikujate arv (keskmiselt päevas)

+100 000 inimest

Rattastrateegia meetmed muudavad nii rattaga kui ka jalgsi liikumistingimusi atraktiivsemaks, mille tulemusel ca 42% igapäevastest liikumistest tehakse jalgsi või rattaga. See tähendab ca 80–120 000 täiendavat jalgsi ja rattaga liikujat päevas, kes teevad 30–50% oma igapäevastest liikumistest rattaga või jalgsi.

Autokasutuse osakaal elanike liikumistest

51%9 44% Väheneb oluliselt linnades ja väikelinnades isiklikust autost sõltuvuse vähenemise tulemusel. Lühemaid vahemaid on mugavam teha rattaga või jalgsi.

Elanike sõiduautode läbisõit aastas

6,26 miljardit

Ei kasva Summaarselt ei kasva, linnapiirkondades väheneb, sest sõltuvus isiklikust autost ei suurene.

Ühistranspordi sõitude arv aastas

Ca 94¹0 miljonit

+30% Kasvab ca 30% ühistranspordi ja ratta sujuva kombineerimise ning kiire ja sagedase ühistranspordi parema kättesaadavuse tulemusel.

Jalgsi ja rattaga argiliikumiste sotsiaal-majanduslik sääst tervise- jm kuludelt võrreldes trendiga

Ca 250- 300

M€/a¹¹ väiksemad transpordi väliskulud

Ratastega tehtud liikumiste osakaalu suurenemise tulemusel on aastal 2040 jalgsi ja rattaga liikumiste sotsiaal-majanduslik sääst tervisekuludelt ca 210 miljonit €/a. Võrreldes seniste trendide jätkumise stsenaariumiga on sääst 65 M€/a. Sõiduautode väliskulud on võrreldes trendistsenaariumiga 242 M€/a ja leibkondade kulutused autodele 550 M€/a väiksemad. Rattastrateegia rakendamise iga-aastane täiendav maksumus avalikule sektorile on ca 22M€/a (vt lisa 1), seega iga täiendav üks euro aktiivseid liikumisviise toetavasse taristusse toob Eesti ühiskonnale ca 4–8 € tagasi.

Elanike sõiduautode kasvuhoonegaaside heide

1159 kt CO2 ekv/a

727 kt CO2 ekv/a

Kasuhoonegaaside heide on energiatõhusama liikuvuse tulemusel ca 255 kt väiksem; ca 26% energiatõhusam liikuvus.

8 TRAM-i arvutused EELU 2021 liikumispäevikute andmete põhjal 9 EELU 2021 10 TRAM-i arvutused EELU 2021 liikumispäevikute andmete põhjal 11 Kasutades jalgsi ja rattaga liikumiste tervisemõju ning autode väliskulude EL-i keskmisi väärtusi The Social Cost of Automobility, Cycling and Walking in the European Union https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0921800918308097

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202521

5. Strateegia elluviimise läbivad põhimõtted

▷ Võrdne ja õiglane kohtlemine. Rattaga liikumist arvestatakse läbivalt võrdväärse ja samas ka vähemkaitstud liiklejana nii taristu kavandamisel, selle aasta ringi hooldamisel kui ka uuringute ja analüüside tellimisel.

▷ Aasta ringi toimuv. Nagu jalgsi liikumine, on ka ratas paljudel lühematel sõitudel ja ühistranspordiga kombineeritult arvestatav läbiaastane liikumisviis, mille kasutusmugavus sõltub taristu hooldamisest.

▷ Kaasav. Taristu peab olema kasutatav kõikidele kasutaja- ja vanusegruppidele, nii 8- kui ka 80- aastastele, ehk lähtuma nõrgimast kasutajast.

▷ Potentsiaali toetav. Kavandame ja loome taristut selle potentsiaalse nõudluse alusel ning avame kasutuspotentsiaali põhimõttel lahendada esmalt puudolevad lülid asulate sees olulistesse sihtkohtadesse, misjärel laiendada võrgustikku, et ühendada asulat selle lähipiirkonnaga, luues tervikteekondi olulistesse sihtkohtadesse. Arvestame sellega, et kui luuakse tingimused – tulevad ka kasutajad, mitte vastupidi.

▷ Mugavad, sidusad ja ohutud tervikteekonnad. Taristu kavandamisel keskendume selle sidususele, otsesusele, ohutusele, igapäevasele mugavusele ja atraktiivsusele. Korraldame sõiduteedega ristumised mugavalt ja ohutult.

▷ Olemasoleva taristu kohandamine. Enne uue taristu arendamist kaalume, kas probleemi on võimalik lahendada liikluskorralduslahendusega olemasoleva taristu baasilt, mh valides taristule sobiv ohutu kiirus või kujundades tänavaruum / asulaväline tee ümber.

▷ Jalgsi ja rattaga liikujate eraldi käsitlemine. Taristu ja liikluskorralduse kavandamisel käsitleme jalgsi ja rattaga liikujate vajadusi eraldi ning vaikimisi ei kavandata segakasutusega jalgratta- ja jalgteid.

▷ Ühistransporditeenusega integreeritud. Käsitleme taristu kavandamisel ühistranspordipeatuseid oluliste sihtkohtadena ning soodustame mugavat ühistranspordi ja ratta kombineerimist.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202522

▷ Koordineeritud arendus ja koostöö. Taristu kavandamisel teeme koostööd taristuomanike vahel ühtsetel põhimõtetel.

▷ Teadmispõhine. Tagame taristuga ja rattakasutusega seotud andmete kvaliteedi ja nende vaba kättesaadavuse.

▷ Uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni toetav. Taristu kavandamisel arvestame ruumi ohutuse ja kasutuspotentsiaali tagamiseks erinevate elektriliste liikumisvahenditega. Oleme avatud uuenduslike lahendusele ja ärimudelitele, millel on potentsiaal tuua täiendavaid rattakasutajaid ning otsime proaktiivselt lahendusi nende ohutuks kasutuseks.

▷ Positiivne kuvand ja kommunikatsioon. Rattateemasid kommunikeerides rõhutame positiivsele kuvandile ja muutusele ning väldime vastandumist. Oleme avaliku sektori ja koostöövõrgustikuga eeskujuks.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202523

6. Tegevussuunad 2025–2029 Lisas 1 on Eesti rattastrateegia elluviimiskava, mida uuendatakse kord aastas.

Tugeval koostöövõrgustikul on oluline roll strateegia elluviimisel. See aitab liikuda üksikute projektide tasandilt süsteemse rattakasutuse edendamiseni, mis on eeltingimus selleks, et tegevused oleksid mõjusad. Praktika näitab, et edukates riikides ja linnades on võrgustikupõhine koostöö sageli olnud strateegilise muutuse käivitaja.

1. Avaliku sektori võimestamine rattastrateegia elluviimisel Luuakse rattastrateegia elluviimist juhtiv ja toetav üle-eestiline koostöövõrgustik, tõstetakse avaliku sektori ja liikuvuse valdkonna spetsialistide pädevust, koostatakse piirkondlikud ja kohalikud rakenduskavad ning integreeritakse rattastrateegia põhimõtted teistesse arengudokumentidesse. Tagatakse pidev seire, andmekogumine ja tegevuskava uuendamine.

Soovitav muutus: Rattastrateegia elluviimine muutub süsteemseks ja juhituks, avaliku sektori võimekus kasvab.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202524

2. Mugava ja ligipääsetava rattataristu kavandamine ja rajamine Rattakasutuse potentsiaal ja selleks vajalikud prioriteetsed tegevused on ühtsetel alustel kaardistatud. Rattateede võrgustiku arendamine, liikluse rahustamine ning rataste parkimistingimuste parendamine on osutunud tõhusateks meetmeteks rattaga liikumiste osakaalu suurendamisel. Need meetmed mitte ainult ei soodusta rattasõitu, vaid aitavad kaasa ka asulate elukeskkonna, elukvaliteedi ja kõigi liiklejate liiklusohutuse paranemisele.

Soovitav muutus: Rattataristu on ohutu, mugav ja ligipääsetav igas vanuses ja võimekuses inimesele.

Mõju: väga suur. Aastaks 2040 on võimalik saada 80 000–120 000 täiendavat rattaga ja jalgsi igapäevast liikujat juurde, kes teevad 30–50% oma liikumistest jalgsi või rattaga. Siht aastaks 2030 on ca 30 000–40 000 aktiivset liikujat).

Näiteks: Tallinna 2021–2023 rajatud südalinna rattateede mõju – aasta jooksul rattaga liikujate arv loendatud ristmikel kahekordistus12. Kopenhaageni regioonis kasvas rattateede võrgustiku laiendamise ja rattakiirteede kontseptsiooni rakendamise tulemusel ca 6 a jooksul rattaga tehtavate sõitude arv 60%, läbitud km 90%, iga võrgustiku km ühiskondlikuks kasuks on hinnatud 0,4 M€/km/a13.

12 https://uuringud.tallinn.ee/file_download/1620 13 https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2220515120

30

C

ASULASISENE SÕIDUTEEST JA KÕNNITEEST ERALDATUD RATTATEE

ASULAVÄLINE JALGRATTA- JA JALGTEE (NN KERGLIIKLUSTEE) RATTAKIIRTEE

RATTATÄNAV

JAGATUD RUUM TEEPEENAAR PINNASTEE

RATTARADA SÕIDUTEE OSANA 2-1 TEE

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202525

Soovitav muutus: Rattaga ja ühistranspordiga liikumisi on lihtne kombineerida. Väheneb isiklikust autost sõltuvus ja kulud transpordile.

Soovitav muutus: Rattaga liikumine on mugav ja arvestatav liikumisviis aasta läbi.

3. Ratta ja ühistranspordi kombineerimine ning viimase miili lahenduste toetamine Tõhustatakse ühendusi oluliste ühistranspordipeatustega, arendatakse parkimisvõimalusi ning toetatakse rataste ringlust, arendatakse rattaveo võimalusi ühistranspordis.

4. Aasta ringi rattakasutust soodustavate teehoolde põhimõtete väljatöötamine Rattateedele määratakse aasta ringi rattakasutust soodustavad seisunditasemed ja koostöölepped taristu omanike vahel, mis kajastuvad kaardirakendustes. Koolitustega tõstetakse teehooldajate teadlikkust talvistest hoolduslahendustest ja -tehnikast.

Parem ühistranspordi (ÜT) jt teenuste kättesaadavus, väiksem ajakulu, ratast on lihtne ühistranspordi ja teiste liikumisviisidega kombineerida, mitmekesisemad liikumisvõimalused ja liikumisvaesuse vähenemine sh maapiirkondades.

Mõju: suur. Potentsiaalselt on võimalik 2040. aastaks saada 20–40 000 täiendavat ühistranspordiga liikujat, kes peamiselt kombineerivad ühistransporti rattaga (aastaks 2030 on siht ca 7000–15 000 täiendavat igapäevast kasutajat).

Näiteks: 2023. aastal tehti Tartu rattaringluse ratastega kokku 706 000 sõitu, neist 90% elektriratastega. Kokku läbiti aasta jooksul pea kaks miljonit kilomeetrit, Tartu rattaringlus on osutunud üheks Euroopa tõhusaimaks rattaringluse süsteemiks, mis on väga hästi integreeritud ühistranspordiga. Saksamaal on „Bike-and-Ride“ süsteem rongi- ja metroojaamades ühistranspordi ja ratta kombineeritud kasutus kasvatanud 20–30% ning Taanis on rattaparklad ning mugav rattavedu rongides kasvatanud rattakasutust tööle sõitudel 40%.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202526

Suurem ohutus ja kasutus eri sihtgruppides (nt eakad, lapsed) ning rattataristu efektiivsem kasutamine aasta ringi.

Mõju: hästi korraldatud läbiaastane teehooldus võib suurendada rattakasutust talvel 2–4 korda. Lisaks paranevad ka jalgsi liikumise tingimused, panustades oluliselt nii tegevussuuna 2 kui ka 3 mõjude realiseerumisele. Vähenevad tänavatel kukkumisega seotud vigastused ja sellega seonduv tervishoiukulu.

Näiteks: Hollandis on liiklusseaduses rakendatud „haavatava liikleja kaitse“ põhimõtet (motoriseeritud liiklejal on suurem vastutus kokkupõrkel) ning see on toonud rattakasutuse kasvu linnades kuni 40%-ni.

Näiteks: Kopenhaagenis, kus rattateid hoolda- takse esmajärjekorras, ulatub talvine rattasõit 75%-ni suvisest tasemest ning Stockholmis andis selline talihoolduse prioriteetide ümber- korraldamine tulemuseks 30–40% talvekuude rattasõidu kasvu. Oulu linn, mis on Soome suurima talvise rattasõidu osakaaluga linn (42% suve sõitudest), investeeris spetsiaalsesse mehaanilisse lumekoristusse ja liivavabasse libedusetõrjesse ning saavutas üle 100% talvise rattasõidu kasvu.

5. Rattaga liikujate õiglase kohtlemise ja ohutuse tõstmine õigusruumis Liikluse ja teede kavandamisega seotud õigusaktid ja juhendid ajakohastatakse, et tagada selged reeglid, ühtsed mõisted, taristu kavandamise põhimõtted ja ohutu liikumiskeskkond kõikidele elanikkonnagruppidele lähtudes õiglasest kohtlemisest haavatavate liikumisviiside suhtes nagu jalgsi ja rattaga liikumine. Rattasõidu kui kriisikindla transpordiviisi teadvustamine.

Soovitav muutus: Ratturite õigused ja ohutus on selgelt tagatud ning toetatud ajakohase õigusruumiga.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202527

Rattastrateegia eesmärkide saavutamine eeldab pikaajalist, läbipaistvat ja stabiilset rahastamist. Selleks töötatakse välja süsteemne rahastusmudel, mis toetab rattaliikluse arendamist nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Ühiskonnas suhtutakse rattaga liikumisse soosivalt ja arvestavalt. Rattaga liikumises nähakse võimalust ühendada kasulik, tervislik ja säästlik liikumisviis. Väheneb vastandumine ja paraneb üleüldine liikluskultuur ja teineteisega arvestamine.

Mõju: Oluline mõju erinevate tegevuste ja otsuste edukaks rakendamiseks, praeguste ja uute kasutajate kaasamiseks.

6. Pikaajaliste ja kestlike rahastamismeetmete väljatöötamine ja tagamine Töötatakse välja rattataristu toetusmeetmed ja olemasolevate toetusskeemide jätkamine KOV-idele, sh taristu parendused, pehmed meetmed, rattaringlus. Kaalutakse rattakasutuse toetusmeetmeid rattaga-tööle liikumiste soodustamiseks. Tagatakse rahastuse jätkusuutlikkus.

7. Rattaga liikumise positiivse kuvandi kujundamine Koordineeritud kommunikatsioonijuhendi väljatöötamine, rattakasutuse positiivset kuvandit ja liikluskultuuri toetavad kampaaniaid, koolitused. Arendatakse laste rattakoolitust.

Soovitav muutus: Rattainvesteeringud on pikaajalised, järjepidevad ja süsteemsed, hõlmates ka pehmeid meetmeid.

Soovitav muutus: Rattaga liikumine muutub ühiskonnas väärtustatud ja nähtavaks liikumisviisiks, mida toetab positiivne kuvand.

Mõju: suur, oluline roll tegevussuundade 2–4 mõju ja potentsiaali teostumiseks.

Näiteks: 2015. a jõuliselt investeeritud – „Plan Vélo“ ning rattateede kogupikkuse kasvu kahekordistumine 2020–22. a Pariisis kasvatas rattakasutust mõnes linnaosas üle 60%.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202528

Näiteks: Suurbritannias (London, Manchester) on kampaaniad nagu „Love to Ride“ ja „Cycle to Work Day“ suurendanud huvi rattasõidu vastu eriti esmakasutajate seas. Analüüsides osalejate andmeid, selgus, et üle 40% inimestest, kes kampaaniate tõttu ratast proovisid, jätkasid sellega regulaarselt14.

14 Love to Ride UK Annual Report 20 15 Allgemeiner Deutscher Fahrrad-Club, Fahrradmonitor Deutschland 16 Comité Régional du Tourisme Centre-Val de Loire, EuroVelo France

8. Rattaturismi ja ettevõtluse toetamine Tähistatakse ja ajakohastatakse rattaturismi marsruute, sh EuroVelo marsruudid, ning tõstetakse inimeste teadlikkust rattaturismi võimalustest.

Soovitav muutus: Eesti on tuntud ja atraktiivne rattaturismi sihtkoht, mis soodustab ka piirkondlikku ettevõtlust.

Rattaturism on mitmekihiline arenguvedur – see toetab elukeskkonda, kogukondi, majandust ja väärtuspõhist turismi. Hea rattaturismi taristu (nt märgistatud marsruudid, ööbimisvõimalused, infopunktid) julgustab ka kohalikke rattaga liikuma.

Mõju: EuroVelo uuringute põhjal jääb rattaturistide keskmine ööpäevane kulutus vahemikku 50–70 eurot. Lisaks loob majandusliku motivatsiooni kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel rattataristut arendada ning võimendab positiivset kuvandit ja tõstab ratta nähtavust ühiskonnas – rohkem inimesi näeb, et see on väärt tegevus, mida tasub proovida.

Näiteks: Brandenburgi liidumaal on rattaturismi kasv toonud kaasa ka igapäevasõitude arvu suurenemise, sest inimesed hakkasid hindama rattasõitu kui lihtsat ja mõnusat liikumisviisi15. Sama juhtus ka Prantsusmaal. Tänu rattaturismi populaarsusele on ka kohalikud hakanud rohkem ratast kasutama – igapäevane rattakasutus Loire’is kasvas 30% võrra viie aasta jooksul16.

EESTI RATTASTRATEEGIA 2040 KAVAND/JUUNI 202529

LISA I Eesti rattastrateegia elluviimiskava 2025–2029

Eesti rattastrateegia 2040 Koostaja: Transpordiamet, Liikuvuse kavadamise osakond

Fotod: Päär-Joonap Keedus

Tallinn, 2025

Tegevus

1 Avaliku sektori võimestamine rattastrateegia elluviimisel

1.1 Rattakasutuse edendamise koostöövõrgustiku loomine ja tegevuse

koordineerimine

1.2 Avaliku sektori pädevuse tõstmine jalakäijate ja ratturite vajadusi

arvestava planeerimise ja otsustamise teemadel

1.3 Nn pehmete toetusmeetmete väljatöötamine KOV-idele ja

rakendamine

1.4 Piirkondlike ja kohalike rattakasutuse edenduse rakenduskavade

huvitatud koordineerijate väljaselgitamine ning kavade koostamine

1.5 Eesti rattastrateegia (ERS) põhimõtete integreerimine teistesse

arengudokumentidesse

1.6 ERS tegevuskava iga-aastane uuendamine

1.7 ERS-i seire käivitamine

1.8 Rattaga liikujate loendussüsteemi käivitamine riigiteedel

2 Mugava ja ligipääsetava rattataristu kavandamine ja rajamine

2.1 Rattateede ning jalgteede taristu kaardi- jm andmete korrastamine

2.2 Jalgsi ja rattaga liikumiste potentsiaalimudeli edasiarendus ja

koolitused

2.3 Teedeprojektide sõltumatute auditite koostamine liiklusõnnetuste

arvu ja nende raskusastme miinimumini viimiseks

2.4 Rattakiirteede võrgustiku kontseptsiooni välja töötamine ja

juurutamine

LISA 1. Eesti rattastrateegia 2040 elluviimiskava 2025-2029, sisend kogutud ekspertidelt ja töötubadest

2.5 Liikluse rahustamine elamupiirkondades ja kõrvalmaanteedel

liikluskorralduslike ja ehituslike meetmetega

2.6 Ratta parkimistingimuste parendamine avalike asutuste juures

2.7 Tervikteekondi loovate taristu väikeinvesteeringute meetme

väljatöötamine ja rakendamine

2.8 Olemasoleva rattateede võrgustiku laiendamine ja parandamine

2.9 Jätkatakse meetmega „Kohaliku omavalitsuse investeeringud

jalgratta- või jalgteedesse“

2.10 Teehoiukava säästvate liikumisviiside (SÄLI) meetme rahastuse

jätkamine ja suurendamine

3 Ratta ja ühistranspordi sujuva kombineerimise ja nn viimase miili

lahenduste toetamine

3.1 Liikuvuskeskuste ja oluliste ühistranspordipeatuste ühendamine

rattateedega

3.2 Turvalise rataste parkimise võimaluse tagamine olulistes

ühstranspordipeatustes

3.3 Rataste veo võimaldamine ühistranspordis, rattaveo võimaluste

tähistamine sõiduplaanides

3.4 Ratta- ja kergliikurite ringlus on tagatud

4 Aasta ringi rattakasutust soodustavate teehoolde põhimõtete

väljatöötamine

4.1 Rattateede ja jalgteede talihoolde parimate praktikate ja

tehnoloogiate koolitus ning pilootprojekti läbiviimine

4.2 Rattateede talviste seisunditasmete uuendamine ja rakendamine

4.3 Ühtlane hooldus tervikteekondade lõikes

4.4

Rattateede Jalgrattateede, jalgrattaradade, jalgteede ning jalgratta-

ja jalgteede talvise seisunditaseme kajastamine riigiteede

seisunditasemete kaardil

5 Rattaga liikujate võrdse ja õiglase kohtlemise ning ohutuse

tõstmine õigusruumis

5.1 Rattataristu ja rattaliikluse mõistete korrastamine õigusaktides,

juhendites (kergliiklustee, rattakiirtee)

5.2 Ratturite ja kergliikurite juhtide õiguste ja kohustuste selgem

reguleerimine

5.3 Kogu piirkiiruste süsteemi uuendamine kooskõlas nullvisiooniga

5.4

Teede projekteerimise normides ja juhendites rattataristuga

seonduva ajakohastamine ja tänavaruumi giidi suuniste

integreerimine juhenditesse ja asulaid läbivatele riigiteedele

5.5 Liikuvusuuringu juhendi väljatöötamine

5.6 Rattakasutuse edenduse rakenduskavade koostamise juhendi

väljatöötamine

5.7 Kriisiolukordade käitumisjuhistesse ratta kui kriisikindla sõiduvahendi

käsitluse lisamine

6 Pikaajaliste ja kestlike rahastamismeetmete väljatöötamine ja

tagamine

6.1 Püsiva ja stabiilse rahastuse katteallikate analüüs ja võimaldamine

6.2 EL meetmete rahastusvõimaluste tõhusam kasutamine

6.3 Toetusskeemide välja töötamine rattakasutuse soodustamiseks elu-

ja töökohtadel

6.4 Rattaga tööle ja ratta töösõitudeks kasutamise kompenseerimise (sh

erisoodustusmaksust vabastamise) kaalumine

7 Rattaga liikumise positiivse kuvandi kujundamine

7.1 ERS-i elluviimise kommunikatsioonijuhendi väljatöötamine

jalgrattakasutuse edendamiseks

7.2 Teavitustöö ja kampaaniad

7.3 Laste jalgratturi koolituse arendamine ja jalgratta eksamiks

ettevalmistavat koolitust läbiviivate õpetajate kompetentsi tõstmine

7.4 Praktilise koolituse korraldamine täiskasvanutele, sh eakatele

rattasõidu oskuste täiendamiseks

7.5 Liikumisõpetajate õppekava täiendamine

7.6 Mootorsõidukijuhi koolituse täiendamine rattasõidu käsitlusega,

välja töötamine ja kokkulepete saavutamine

8 Rattaturismi ja ettevõtluse toetamine

8.1 Eesti EuroVelo marsruutide ajakohastamine ​

8.2 Jalgrattaturismi marsruutide tähistamissüsteemi korrastamine,

täiendamine, ajakohastamine ja kinnitamine ​

Rattastrateegia elluviimine

Oodatud tulemus / mõju Rattakasutuse edendamine ja taristu kavandamine on juhitud, avaliku sektori asutuste kompetents on kasvanud.

Mõju: vahetut mõju kvantitatiivselt ei hinnata. Tugeval koostöövõrgustikul on oluline roll strateegia elluviimisel.

See aitab liikuda üksikute projektide tasandilt süsteemse rattakastutuse edendamiseni, mis on eeltingimus selleks,

et tegevused oleksid mõjusad. Praktika näitab, et edukates riikides ja linnades on võrgustikupõhine koostöö sageli

olnud strateegilise muutuse käivitaja Rattakasutuse edendamine on juhitud, riigiastutuste rollid on selged, ülesanded jaotatud ja koostöö sujub. Koondab

ja vahendab parimaid praktikaid ja teadmisi. Selge vastutusahela loomine, strateegia rakendumiseks vajalike

tegevuste juhtimise ühte kohta koondamine

Loodud täienduskoolitusprogrammid. Avalik sektori spetsialistid on võimekad rattakasutuse edendusega arvestava

planeerimise ja projekteerimise alal

KOV-ide kavandamiskompetentsi (planeerimine/projekteerimine/uuringute tellimine jne) tõstmine. Pilootprojekti

käivitamine

Kokkulepped kohalike eestvedajatega rakenduskava koostamiseks saavutatud, omanik leitud. Prioriteediks üle 5000

elanikuga KOV-id. KOV-i eestvedamisel koostatakse piirkondlik rakenduskava, olemas selge seisukoht ja teekaart

rattateede põhivõrgust, puuduvatest olulistest ühendustest ja prioriteetsetest tegevustest maakondades

ERS-iga arvestatakse uute arengudokumentide koostamisel. Uute arengudokumentide koostajad on teavitatud ja

varustatud vajaliku infoga ning uutes dokumentides kajastuvad juba kokku lepitud rattakasutuse edendamise

põhimõtted ja eesmärgid

Ülevaade ERS-i eesmärkide ja tegevuskava täitmisest

Paremad teadmised ja ülevaade rattaga liikumiste trendidest rattataristu muutustest, rahulolust ja tegevuste mõjust

rattakasutusele. Valmivad iga-aastased seireülevaated peamiste mõõdikute lõikes

Toimub jalakäijate ja ratturite loendus. I etapis rajatakse ca 20 loenduspunkti Rattakasutuse potentsiaal ja selleks vajalikud prioriteetsed tegevused on ühtsetel alustel kaardistatud. Rattateede

võrgustiku arendamine, liikluse rahustamine ning rataste parkimistingimuste parendamine on osutunud

tõhusateks meetmeteks rattaga liikumiste osakaalu suurendamisel. Need meetmed mitte ainult ei soodusta

rattasõitu, vaid aitavad kaasa ka asulate elukeskkonna, elukvaliteedi ja kõigi liiklejate liiklusohutuse paranemisele.

Mõju: väga suur. Aastaks 2040 potentsiaal saada 80 000-120 000 täiendavat rattaga ja jalgsi igapäevast liikujat

juurde, kes teevad 30-50% oma liikumistest jalgsi või rattaga. Siht aastaks 2029 ca 30 000-40 000 liikujat). Jalgsi ja

rattaga liikujate liiklusriskide ja kannatanute vähenemine. Näiteks: Tallinna 2021-2023 rajatud südalinna

rattateede mõju -- aasta jooksul rattaga liikujate arv loendatud ristmikel kahekordistus

https://uuringud.tallinn.ee/file_download/1620. Kopenhaageni regioonis kasvas rattateede võrgustiku

laiendamise ja rattakiirteede kontseptsiooni rakendamise tulemusel ca 6 a jooksul rattaga tehtavate sõitude arv Te register kajastab rat a- ja jalgteetaristu, jalgrattar dad , jalgrattatee, jalgtee ning j lgratta- ja jalg ede olukorda

ja seisundit. Välja on töötatud andmete esitamise põhimõtted ja protsess, mis motiveeriks kõiki taristu haldajaid

(KOV, TRAM, erateed) esitama korrektseid ajakohaseid andmeid. Korrastatud andmestiku ja kaardikihi tulemusel on

terviklik ülevaade taristu olmeasolevast olukorrast, puuduvatest ühendustest. Rattaga liikujatel on võimalik oma

teekondi kaardirakendustes (nt Google) planeerida

Avalikul sektoril on paremad teadmised ja tööriistad suure kasutuspotentsiaaliga rattataristu kavandamiseks, nt

võimalus kaardistada põhivõrku ja prioriteetseid ühendusi ning puuduvaid lõike tuvastada

Auditite põhimõtted on kaasajastatud ja kokku lepitud. Objektid on kavandatud ohutult, arvestatud on kõikide

liiklejagruppidega ning liiklusõnnetuste riskid on minimaalsed

Kontseptsioon on välja töötatud, et ühendada peamised tõmbekeskused ja linnalähipiirkonnad sujuvate, hästi

tähistatud ja hooldatud rattateedega

LISA 1. Eesti rattastrateegia 2040 elluviimiskava 2025-2029, sisend kogutud ekspertidelt ja töötubadest

Väiksema koormusega tänavad ja kõrvalmaanteed on rattaga liiklejatele ohutud ka ilma eraldi rattateedeta, võimalus

kasutada jagatud liiklusruumi kui ka ohutuid rattaradu nii asula sees kui väljas. Ca 5 objekti aastas

Rajatud on mugavad ja turvalised ratta parkimistingimused avalike asutuste klientidele ja töötajatele. Rattakasutus

on nähtavam. Rajatakse ca 50 turvalist rattaparklat Meetme abil on võimalik lahendada olemasoleva taristu puudusi, väiksemaid katkestusi ja üleminekuid, sh

tegeletakse liikluse rahustamise ja liikluskorralduse muutmise, ristmike ohutusega, nn pop-up lahendustega ja nn 2-1

teede rajamisegaÜhendat kse olulised piirkonnad linnades ja naaberomavalitsuste vahel. Olemasolevat taristut uuendatakse,

parandades kvaliteeti, kõrvaldades auke ja kõrgeid äärekive. Luuakse mugavam ja atraktiivsem rattasõidu keskkond,

julgustades pikemaid ja sagedasemaid sõite. See aitab lahendada ka katkendliku ja halva kvaliteediga taristu

probleemi Loodud on läbipaistev taotlusvoorude süsteem koos hindamiskriteeriumitega ning rahastatakse objekte, mis

toetavad mugava ja hea ligipäästevusega rattataristu loomist

Rohkem vahendeid mugava ja ligipääsetava rattataristu rajamiseks

Parem ühistranspordi jt teenuste kättesaadavus, väiksem ajakulu, ratast on lihtne ühistranspordi ja teiste

liikumisviisidega kombineerida, mitmekesisemad liikumisvõimalused ja liikumisvaesuse vähenemine sh

maapiirkondades.

Mõju: suur. Potentsiaalselt on võimalik 2040. aastaks saada 20-40 000 täiendavat ühistranspordiga liikujat, kes

peamiselt kombineerivad ühistransporti rattaga (aastaks 2030 on siht ca 7000–15 000 täiendavat igapäevast

kasutajat).

Näiteks: 2023. aastal tehti Tartu rattaringluse ratastega kokku 706 000 sõitu, neist 90% elektriratastega. Kokku

läbiti aasta jooksul pea 2 miljonit kilomeetrit, Tartu rattaringlus on osutunud üheks Euroopa tõhusaimaks

rattaringluse süsteemiks, mis on väga hästi integreeritud ühistranspordiga. Saksamaal on "Bike-and-Ride" Välja on töötatud liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted, mis arvestavad ühistranspordireformiga, sh uue liinivõrguga,

olulised peatused on tuvastatud ja neile on hea ligipääs rattaga

Ratast on mugav ja turvaline parkida ühistranspordipeatuste läheduses, tänu sellele on ühistransport jm teenused

paremini kättesaadavad ja viimane miil on hästi lahendatud

Nii rongide kui ka busside sõiduplaanides on rattaveo võimalused tähistatud ja Eesti eri piirkondadesse on võimalus

ratas ühistranspordis kaasa võtta

Suuremates asusutusüksustes on tagatud ratta- ja kergliikurite ringlus ÜT pikendusena ohutus ja kasutus eri sihtgruppides (nt ea ad, lapsed) ning rattataristu ef ktiivsem kasutamine aasta ringi.

Mõju: otsest mõju ei prognoosita, kumulatiivne mõju on toodud pt-s 2.

Hästi korraldatud läbiaastane teehooldus võib suurendada rattakasutust talvel 2–4 korda. Lisaks paranevad ka

jalgsi liikumise tingimused, panustades oluliselt nii tegevussuuna 2 kui ka 3 mõjude realiseerumisele. Vähenevad

tänavatel kukkumisega seotud vigastused.

Näiteks: Kopenhaagenis, kus rattateid hooldatakse esmajärjekorras, ulatub talvine rattasõit 75%-ni suvisest

tasemest ning Stockholmis andis selline talihoolduse prioriteetide ümberkorraldamine tulemuseks 30-40%

talvekuude rattasõidu kasvu. Oulu linn, mis on Soome suurima talvise rattasõidu osakaaluga linn (42% suve

sõitudest), investeeris spetsiaalsesse mehaanilisse lumekoristusse ja liivavabasse libedusetõrjesse ning saavutas

üle 100% talvise rattasõidu kasvu.

Teehooldajad oskavad rattateid talviti hästi ja optimaalselt hooldada ning vastavat tehnikat kasutada.

Uuendatud on seisunditasemete süsteemi määrus. Süsteemiga määratakse kindlaks rattateede seisunditasemed ja

uuendatakse neid võrgustiku arengust lähtudes. Vajaminev võimalik lisaressurss on kaardistatud. Rattateed on talviti

hästi hooldatud. Ca 500 km toimub üks kord päevas teehoole tihemini

KOV-id ja TRAM teevad koostööd hooldelepingute sõlmimisel nii, et võimalikult terviklikku jalg- ja jalgrattatee lõiku

hooldab üks teenusepakkuja, et tagada ühtlane hooldus teekonnal olulisse sihtkohta

Sarnaselt sõiduteega on seisunditasemete kaardil kuvatud ka rattateede seisunditasemed

Näiteks: Hollandis on liiklusseaduses rakendatud „haavatava osalise kaitse“ põhimõtet (motoriseeritud liiklejal on

suurem vastutus kokkupõrkel) ning see on toonud rattakasutuse kasvu linnades kuni 40%

Mõisted on õigusaktides ühtlustatud ja korrastatud, kasutusel korrektsed nimetused: jalgtee, kõnnitee, ratta- ja

jalgtee, rattatee, rattarada, moodsad elektrilised sõidukid on käsitletud

Õigusaktides sh Liiklusseaduses olevad vastuolud ja eesõiguste ebamäärasused on korrastatud

Teed ja tänavad on ohutumad kõikidele liiklejatele, igale teele on kehtestatud ohutu ja usutav piirkiirus ning liiklejad

peavad sellest kinni. Paljudel kõrvalteedel ja elamupiirkondade tänavatel, kus puudub vajadus eraldi rattataristu

järele, muutub rattaga liiklemine ohutuks, sest erinevate liiklejagruppide liikumiskiiruse vahe muutub väiksemaks kui

30 km/h

Üle on vaadatud ja muudetud protsessid, juhendid ja kaardistatud normide muutmise vajadus. Asulaid läbivate

riigiteede tüübid on kaardistatud, loodud on paremad jalgsi ja rattaga liikumise tingimused

Rakendatakse ühtseid põhimõtteid elanike liikuvuse ning rattaga ja jalgsi liikuvate inimeste vajaduste rahuldamiseks

ligipääsetava taristu kavandamisel, sh olemasoleva rattateede võrgustiku katkestuste ja puuduvate lülide

tuvastamisel taristu ja liikuvuse kavandamise igas etapis. Taristu kavandamisel muutub senine mootorsõidukite

liikluse kitsalt vaatelt inimeste liikuvuse analüüsile ja korraldamisele laiemalt.

Tekib ühtne arusaam rattakasutuse edendamise kavade metoodikast ja koostamisest

Eesti käitumisjuhend kriisiolukordadeks arvestab rattaga kui ühe toimekindla transpordivahendiga kriisi ajal nii

inimeste liikumiseks, toidu ja tarvikute transpordiks kui ka sidepidamiseks ja evakueerimiseks Rattastrateegia eesmärkide saavutamine eeldab pikaajalist, läbipaistvat ja stabiilset rahastamist. Selleks

töötatakse välja süsteemne rahastusmudel, mis toetab rattaliikluse arendamist nii riiklikul kui ka kohaliku

omavalitsuse tasandil.

Mõju: oluline roll tegevussuundade 2-4 mõju ja potentsiaali teostumiseks.

Näiteks: 2015. a tugevalt investeeritud – "Plan Vélo" ning rattateede kogupikkuse kasvu kahekordistumine 2020-

22. a Pariisis kasvatas rattakasutust mõnes linnaosas üle 60% Analüüsitakse võimalusi tagada rattataristu rahastus kindla osana transpordiinvesteeringutest või muude allikate

kaudu. Vajadusel luuakse spetsiaalne fond

EL toetusfondidesse on projektid esitatud koordineeritult ning vahendid tõhusalt kasutatud

Toetused nt korteriühistute, ilmastikukindlate rattaparklate ja -hoidlate, rattaringluse, jms rahastamiseks

Rattaga tööle ja töösõitude eest on lihtne töötajale kompenseerida, erinevate sõidukite kasutajad on võrdselt

koheldud.

Rattaga liikumine muutub ühiskonnas väärtustatud ja nähtavaks liikumisviisiks, mida toetab positiivne kuvand.

Ühiskonnas suhtutakse rattaga liikumisse soosivalt ja arvestavalt. Rattaga liikumises nähakse võimalust ühendada

kasulik, tervislik ja säästlik liikumisviis. Väheneb vastandumine ja paraneb üleüldine liikluskultuur ja teineteisega

arvestamine.

Mõju: Oluline mõju erinevate tegevste ja otsuste edukaks rakendamiseks, praeguste ja uute kasutajate

kaasamiseks.

Näiteks: Suurbritannias (London, Manchester) on kampaaniad nagu "Love to Ride" ja "Cycle to Work Day"

suurendanud huvi rattasõidu vastu eriti esmakasutajate seas. Analüüsides osalejate andmeid, selgus, et üle 40% Olemas on kommunikatsioonijuhised avalikule sektorile jalgrattakasutuse edendamiseks. Loodud on sõnumite- ja

pildipank, et tagada kommunikatsiooni ühtset arusaama Ratas on ühiskonnas nähtav – rohkem inimesi näeb, et rattaga sõitmine on väärt tegevus, mida tasub proovida.

Mainekujunduses on suur osa üritustel ja kampaaniatel: rattaga tööle, rattaga kooli, näita eeskuju, autovaba päev;

rattalinnapea, kõige rattasõbralikuma koostööpartneri, linnaasutuse, korteriühistu jms valimine ja avalikul

tseremoonial väljakuulutamine.

Sotsiaalkampaaniad on senistest rattakasutusklišeedest kõrgema tasemega ning näitavad ratast atraktiivse

liikumisvahendina. Mõjusate kampaaniate korraldamiseks on kaasatud asjatundliku ja loova lähenemisega partner

ning koostatud on vastav lähteülesanne partneri hankimiseks.

Teavitustöö! (nt käemärgid, rattakell).

Kõik liiklejarühmad on teadlikud, haritud ning arvestavad erinevate liiklejatega. Tööandjad, haridusasutused,

Eestis kasvab nende koolide arv, kus igal aastal toimub jalgratturite koolitus ja eksamid (10-15a). Rakendadakse

rohkem mängulist ja reaalses liikluskeskkonnas õppimist. Kodulähedase liikluskeskkonna kogemus on omandatud.

HTM-iga on jõutud kokkuleppele meetmetes, kuidas elavdada rattaga igapäevast ohutut liiklemist (nt läbiviidud

jalgratturi koolituse toetamine eraldi loodud toetusprojekti raames või kohustuslik ainetund õppekavas liikluse või

ohutuse teemal 1. ja 2. kooliastmes). Jätkatakse algkoolituse ja üle aasta toimuvate kogemusseminaride

korraldmisega jalgratta eksamiks ettevalmistavat koolitust läbiviivate õpetajate kompetentsi tõstmiseks. Ohutu ja meeldiva argiliikumiste teekonna kavandamine. Tähelepanu liikluskorraldusele ja ohutule käitumisele ratturi

seisukohast. Sihtgrupi koolitajatele võimaldatakse aluskoolitust teiste EU riikide programmide väljaõppe

korraldajatelt (nt Bikeability, Mobiel21 ). Sihtgrupiks on TET (tervist edendavad töökohad) võrgustik

Liikumisõpetajatel on teadmised ja oskused laste jalgratturi koolituse sõiduõppe tundide läbiviimiseks ainetunni

raames (liikumine vahendil), sh õpe imiteeritud liiklusega väljakul või grupiga vähese liiklussagedusega teedel.

Kokkulepped on saavutatud, kuidas juhtimisõigust taotlevad ja elukutselised juhid (bussijuhid, veokite juhid jmt)

saavad koolitatud võimalikest ohuolukordadest nii autojuhi kui ka rattaga liikuja perspektiivist Mitmekesistab ratta kasutusviise ning tugevdab rattaettevõtete ja liikuvusteenuste rolli nii majanduses kui ka

piirkondlikus arengus. Eesti tuntus rattaturismi sihtkohana nii Euroopas kui ka Eestis kasvab. Rattaturism ei ole

vaid liikumisviis, vaid mitmekihiline arenguvedur – see toetab elu- ja külastuskeskkonda, kogukondi, majandust ja

väärtuspõhist turismi. Hea rattaturismi taristu (nt märgistatud marsruudid, ööbimisvõimalused, infopunktid)

julgustab ka kohalikke rattaga liikuma.

Mõju: Rattaturist jätab rohkem kohalikku majandusse kui tavaline autorändur (nt EuroVelo uuringud näitavad

keskmiselt 50–70 €/päevas/inimene)

Näiteks: Brandenburgi liidumaal on rattaturismi kasv toonud kaasa ka igapäevasõitude arvu suurenemise, sest

inimesed hakkasid hindama rattasõitu kui lihtsat ja mõnusat liikumisviisi (ADFC (Allgemeiner Deutscher Fahrrad-

Club), Fahrradmonitor Deutschland). Sama juhtus ka Prantsusmaal. Tänu rattaturismi populaarsusele on ka Marsruudid on ajakohastatud ja korrastatud ning sellega seotud turismisihtkohad on selgelt tähistatud ja hooldatud.

Inimesed on teadlikumad rattaturismi võimalustest Eestis. Eesti on atraktiivne rattaturismi sihtkoht ning marsruudid

on kaardilt lihtsalt leitavad. Rattaturismi koordinaator on määratud

Olemasolevad marsuruudid on välja selgitatud, määratud, ajakohastatud ja hooldatud. Marsruute kajastatakse

kaardirakenduses

Rattastrateegia 4 a lisaressursivajadus on kokku 96 M€ ehk 24 M€/a.

Aastaks 2040 on hinnatud aktiivsete liikumisviiside kasvu tulemusel tervisekulude ja autokasutuse väliskulude

sääst võrreldes praeguste trendide jätkumisega ca 250-300 M€/a.

Iga täiendav euro aktiivseid liikumisviise toetavasse taristusse toob Eesti ühiskonnale ca 4-8 € tagasi

Vastutaja Tähtaeg Avaliku sektori

lisaressursi vajadus

Liikumisharrastuse

kompetentsikeskus (LHKK)/KLIM 2025 III kv pole

TRAM/MARU 2028 II kv 60 000 €

KLIM/REM 2027 II kv 400 000 €

TRAM, KOV 2026 III kv 30 000 €

Koostöövõrgustik pidev pole

Koostöövõrgustik iga aasta mai

lõpuks pole

koostöövõrgustik

/TRAM/ELVL/KLIM 2026 II kv pole

TRAM 2027 III kv 250 000 €

TRAM/MARU/KOV 2027 II kv 150 000 €

TRAM 2027 II kv pole

TRAM/KOV 2029 III kv 200 000 €

TRAM/KLIM/KOV 2027 II kv pole

LISA 1. Eesti rattastrateegia 2040 elluviimiskava 2025-2029, sisend kogutud ekspertidelt ja töötubadest

TRAM/KOV 2029 III kv 2 000 000 €

KLIM/RKAS 2029 III kv 500 000 €

KLIM 2029 III kv 5 000 000 €

KOV 2029 III kv 30 000 000 €

REM 2027 II kv 10 000 000 €

KLIM/TRAM 2025-2029 20 000 000 €

REM/TRAM/KOV 2027-2029 15 000 000 €

KOV/TRAM 2030 III kv 250 000 €

REM/ÜTKd 2030 III kv täpsustub

Linnad/KOVid 2030 III kv 10 000 000 €

TRAM/KOV 2027 I kv 25 000 €

TRAM/KOV 2029 II kv 2 000 000 €

KOV/TRAM 2029 III kv pole

TRAM 2029 III kv 25 000 €

KLIM/TRAM 2029 III kv pole

KLIM 2029 III kv pole

TRAM/KLIM/KOV 2029 III kv pole

TRAM/KLIM/KOV 2028 III kv pole

TRAM/Koostöövõrgustik 2026 II kv pole

TRAM/ELVL 2026 II kv pole

Päästeamet? 2027 III kv pole

KLIM/RAM/REM 2029 III kv täpsustub

KLIM/TRAM/KOV 2027 II kv pole

KLIM/REM 2028 I kv täpsustub

RAM/KLIM 2027 II kv pole

LHKK 2026 III kv 25 000 €

TRAM/LHKK 2026-2029 400 000 €

HTM/TRAM/KOV(kool) 2026-2029 639 755 €

LHKK/TRAM 2028 III kv 30 000 €

HTM/Ülikoolid 2029 I kv pole

KLIM/TRAM/autokoolid 2028 III kv täpsustub

TRAM/MKM 2026-2029 80 000 €

TRAM/KOV/MKM 2028 II kv 30 000 €

Kokku koos investeeringutega

2025-2029 97 094 755 €