Rahandusministeerium
Riigihangete ja riigiabi osakond Kuupäev digiallkirjas nr 2025/1-12/298
Vee-ettevõtjatele antava toetuse olemusest
Teatavasti on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) lugenud viimase kümne aasta jooksul ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses vee-ettevõtjatele taristu rajamiseks ja parendamiseks antava toetuse riigiabiks, lähtudes sellise riigiabi andmisel üldhuviteenuste riigiabi käsitlevast Euroopa Komisjoni otsusest 2012/211 ning samuti üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi regulatsioonist.
Käesoleval ajal on tekkinud Eestis uuem tõlgendus ja praktika seoses meetmega „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ (Riigihalduse ministri 08.03.2023 määrus nr 14). Sellest meetmest on antud rida toetusi vee-ettevõtjatele taristu rajamiseks ja parendamiseks ning seejuures ei ole loetud antud toetusi riigiabiks. Teadaolevalt on seejuures lähtutud tõlgendusest, et tegemist on loomuliku monopoli seisundis ettevõtjatega ja asjaomased projektid on ühtlasi pelgalt kohaliku mõjuga. Seega on täitmata riigiabi kriteeriumid konkurentsi moonutamine ja EL liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine, mistõttu riigiabi ei kaasne.
Vee-ettevõtjad on juba pöördunud KIKi poole järelepärimistega taolise tõlgenduste lahknevuse kohta. Seoses sellega küsisime teatavasti mitteametliku e-kirjaga Rahandusministeeriumi kaudu tõlgendusabi Euroopa Komisjonilt ning saadud mitteametlik vastus pigem kinnitab võimalust mitte lugeda Eestis vee-ettevõtjatele taristu rajamiseks ja parendamiseks antavat toetust riigiabiks.
Samuti tuleb arvestada sellega, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on muutunud Eesti suurima vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi omandistruktuur selliselt, et erinevalt tollasest ei oma nüüd nimetatud ettevõtjas enamusosalust erakapital, vaid kohaliku omavalitsuse üksus. Ülejäänud Eestis on erasektori rahastamine veemajandussektoris igal juhul ebaoluline ning ei ole täheldatud erakapitali huvi Eesti kõnealuse majandussektori vastu.
Lisaks ning igal juhul teostab kõikide vee-ettevõtjate hinnakontrolli Konkurentsiamet selliselt, et lubatav investeeringute (reguleeritava vara) tootluse määr on ca 5%, nii on selle hinnakontrolli tulemus võrreldav eelviidatud komisjoni otsuse 2012/21 artiklis 5 ette nähtud lubatava mõistliku kasumi põhimõttega üldhuviteenuste jaoks riigiabi andmisel, mis toetab konkurentsimoonutuse ja piiriülese mõju puudumist.
Kõnealused argumendid põhinevad Euroopa Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses2 punktidel 196–197 ning 210–212.
Eeltoodust tulenevalt palume teatada, kas on vastuväiteid sellele, kui KIK hakkab samuti lähtuma eelviidatud uuemast tõlgendusest ja praktikast ning loobub edaspidi Eestis vee-ettevõtjatele veemajandustegevuse taristuprojektide toetuse lugemisest riigiabiks.
Lugupidamisega
Andrus Treier
Juhataja
Kaido Floren
[email protected]
Kaasadressaadid Kliimaministeerium, veeosakond
Riigi Tugiteenuste Keskus
MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit