Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

31199_Akkekula_arheoloogiline_leiukoht_KK.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARILIN MIHKELSON PNOEE-47509270225 2025-06-19 11:28:48

31199_Akkekula_arheoloogiline_leiukoht_KK.pdf

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/20

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks maa-ala Ida-Viru maakonnas Narva linnas

Vana-Rakvere tänav (KÜ 51101:001:0584), Vana-Rakvere tn 2 (KÜ

51101:001:0593), Vana-Rakvere tn 3 (KÜ 51103:005:0002), Vana-Rakvere tn 4

(KÜ 51103:005:0001), Vana-Rakvere tn 4a (KÜ 51101:001:1813), Vana-Rakvere

tn 5 (KÜ 51101:001:1507), Vana-Rakvere tn 6 (KÜ 51101:001:1478), Vana-

Rakvere tn 9 (KÜ 51103:005:0005), Äkke (KÜ 51103:005:00039), Äkkeküla tee

(KÜ 51103:005:0014), Äkkeküla tee T1 (KÜ 51103:005:0013), Äkkeküla tee 2 (KÜ

51101:001:0624), Äkkeküla tee 8 (KÜ 51103:005:0012), Äkkeküla tee 10 (KÜ

51103:005:0010), Äkkeküla tee 12 (KÜ 51103:004:0026), Suur-Äkke (KÜ

51103:004:0002), Jalgratta tee 5 // Jalgratta tee L2 (KÜ 51103:004:0021), Jalgratta

tee L4 (KÜ 51103:004:0022), Jalgratta tee L5 (KÜ 51103:004:0023), Jalgratta tee

8 (KÜ 51103:004:0025), Jalgratta tee 9 (KÜ 51103:004:0027), Jalgratta tee 11 (KÜ

51101:001:0682), Jalgratta tee 14 (KÜ 51103:004:0024), Jalgratta tee 15 (KÜ

51101:001:1519), Jalgratta tee 15 (KÜ 51101:001:1364), Tuuleveski tänav (KÜ

51101:001:0164), Tuuleveski tn 9 (KÜ 51101:001:1925), Tuuleveski tn 15 (KÜ

51101:001:1123), Tuuleveski tn 18 (KÜ 51101:001:1461), Tuuleveski tn 19 (KÜ

51101:001:0625), Mätta tn 1 (KÜ 51103:004:0006), Mätta tn 1a (KÜ

51101:001:1424), Mätta tn 1b (KÜ 51101:001:1563), Mätta tn 3 (KÜ

51103:004:0005), Mätta tn 7 (KÜ 51103:004:0007) katastriüksustel.

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha maa-ala piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas

1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning

muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet

lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. Narva linna territooriumi lääneserva jääb Põhjasõja-aegne muldkindlustus (nn

tsirkumvallatsiooniliin ehk tsirkumvall). Narva läänepoolse tsirkumvalli1 rajamine algas

1700. aastal ning ta koosnes u 2,5 m paksusest ja 1,9 m kõrgusest peavallist

(kogupikkusega ca 7500 m), mis oli tugevdatud umbes 30 muldbastioniga (Lisa 2).

Peavalli välisküljel asus u 2,5 m sügavune ja u 2,5–0,9 m laiune (valli)kraav. Tänaseni

on tsirkumvalli põhjapoolses osas säilinud kaks pikemat muldkindlustuste lõiku. Esimene

tsirkumvalli lõik paikneb Pähklimäe (sks. Rathshof) ja Hermamäe (sks. Hermannsberg)

kõrgendiku vahel asuval soisel alal. Hästi on jälgitavad tsirkumvalli peavall, millega

külgnevad kaks muldbastioni, üldpikkusega 450 m (Lisa 3, joonis 1). Selle lõigu

põhjapoolses osas on maapinnal jälgitav ka nurgabastioni vasakpoolse flangi valli jäänus.

Sama lõigu lõunapoolses osas on maapinnal tuvastatav redaani valli jäänus. Maastikul on

nähtavad madalad vajunud vallid kõrgusega 0,2–0,5 m ja laiusega 5–6 m. Paralleelselt

valliga jookseb mudaga täidetud 2–2,5 m laiune vallikraav. Mõnes lõigus on jälgitav vaid

vallikraav, mille järgi saab ära tunda ka valli asukoha. Põhjapoolne säilinud

muldkindlustuste lõik, üldpikkusega umbes 500 m, kulgeb piki olemasolevat

kergliiklusteed (Jalgratta tee). Jalgratta tee sirge lõik paikneb vahetult tsirkumvalli

peavalli kohal. Peavalli täielikult maha ei lammutatud ja see võeti hiljem kasutusse

teetammina. Lääne poolt külgnevad peavalliga kolm muldbastioni – kaks bastioni ja üks

redaan (Lisa 3, joonis 2). Kahe kaitseliini vahele jäävaid Vene piiramisväe kindlustatud

telklaagrite jäänuseid on võimalik täheldada nt Pähklimäe kõrgendiku alal ja selle vahetus

läheduses, millest annavad tunnistust kümnetest lohkudest koosnevad read, mis

paiknevad säilinud peavalli lõigust kohati kõigest 15–20 m idapool.

1.3. 2023. aastal teostati Pähklimäe linnaosas veetorustiku rajamisega seoses arheoloogiline

eeluuring2 eesmärgiga selgitada 1700. aastal rajatud muldkindlustuste konstruktsioonide

täpsem asukoht ja arheoloogilise kultuurkihi, sh konstruktsioonide olemasolu ja nende

väärtus. Uuringu käigus dokumenteeriti mitmeid muldkindlustuste juurde kuuluvaid

konstruktsioone (sh peavalli, bastione, vallikraavi), täiendavalt avastati ühishaud, milles

oli vähemalt viie täiskasvanu säilmeid. Ühishaua asukoht Vene väe rajatud tsirkumvalli

kraavis viitab üheselt, et maetud langesid Põhjasõjas 1700. aasta Narva piiramisele

1 17. sajandil kujunenud piiramisreeglite järgi rajas piiramisvägi kindluse ümber kaks piiramisvalli. Kindlusele

lähemat valli nimetati kontra- ja sellest kaugemat tsirkumvalliks. Kontravallatsiooniliin ehk kontravall pakkus

kaitset kindluse garnisoni väljasööstude vastu ning tsirkumvallatsiooniliin ehk tsirkumvall oli mõeldud kaitseks

päästeväe vastu. Kahe kaitseliini vahele jäid piiramisväe kindlustatud laagrid. 2 Udam, S., Davõdov, I. 2024. Arheoloogiline eeluuring Äkkekula tee 12, Jalgratta tee 9 ja Jalgratta tee 11

kinnistul, 1700. aasta Vene piiramisväe poolt rajatud muldkindlustuste asukohas.

(https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-

794_Aeelu_2023_UdamS_IdaVirumaa-Narva-%C3%84kkek%C3%BCla_tsirkumvall.pdf); Davõdov, I., Malve,

M. 2024. Erdbefestigungen der russischen Belagerungstruppen im Jahre 1700 in Narva: Ergebnisse der 2019–2023

durchgeführten Forschungen. – AVE 2023, 253–278.

(https://www.arheoloogia.ee/ave2023/AVE2023_20_DavodovMalve_Narva.pdf)

järgnenud lahingutes. Põhjasõja-aegseid ühishaudasid tsirkumvalli põhjapoolses lõigus

on varem leitud vähemalt kahel korral: 20. sajandi alguses, kui rajati vundament 1700.

aasta mälestusmärgile, ja 1980. aastate alguses tranžee kaevamisel Vana-Rakvere tänaval,

kunagise Trubetskoi laagri piirkonnas.3

1.4. 2024. aastal ilmnes, et tsirkumvalli kohal ja selle vahetus läheduses oli tervise- ja

matkaradade ning sellega seotud taristu rajamisega seoses kavandamisel mitmed ehitus-

ja kaevetöid, mille käigus oli väga suur oht triskumvalliga seotud konstruktsioonide

säilimisele, samuti ühishaudade matusekihtide puutumatusele. Sellest tulenevalt võeti

maa-ala Muinsuskaitseameti käskkirjaga nr 38-A kuueks kuuks ajutise kaitse alla

20.06.2024, mille kehtivust pikendati 19.12.2024 veel kuue kuu võrra käskkirjaga nr 83-

A.

1.5. Kultuuriväärtusega maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral viia läbi mälestiseks

tunnistamise menetlus (MuKS § 21 lg 1). Mälestise tunnustele vastavuse ja mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamise vajaduse hindamiseks on vaja maa-alal korraldada

täiendavad arheoloogilised uuringud ning teostada ekspertiis.

1.6. 07.–12.11.2024 viidi ajutise kaitse ala lõunaosas (Tallinna mnt 71, Äkkeküla tee 2 ja

Vana-Rakvere tn 6 kinnistutel) läbi arheoloogiline eeluuring4, mille käigus rajati

muldvallide, vallikraavi ja telklaagri arvatavates asukohtades kokku 15 uuringušurfi.

Uuringu tulemusena tehti kindlaks kultuurkihi olemasolu, sh telklaagriga seotud

muldonnide maapinda süvendatud ning kividega piiratud ruumid ja 1700.a. lahinguga

seotud arheoloogilisi leide (püssikuulid, piigiotsad, kaks Peeter I traatkopikat, ohvitseri

mundrinööp) sisaldav kultuurkiht uuringute ala põhjapoolses osas Vana-Rakvere tn 6

kinnistul. Tallinna mnt 71 ja Äkkeküla tee 2 lõunapoolses osas arheoloogiline kultuurkiht

puudus, mistõttu ajutist kaitset nendel aladel ei pikendatud.

1.7. Maa-alal võib muldkindlustusega seotud struktuure, kultuuriväärtuslikke leide ja

kultuurkihti jätkuvalt esineda, mistõttu arheoloogilise leiukoha alal kavandatavad ehitus-

ja kaevetööd võivad säilinud arheoloogilist kultuurkihti või leide kahjustada. Ühtlasi on

oht, et maa-alalt võidakse teostada otsinguvahendiga arheoloogiliste leidude otsinguid

ning leidude eemaldamine kahjustaks säilinud kultuurkihti.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 16.05.2025 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Narva Linnavalitsusele, Sihtasutus Narva Linna

Arendusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maa- ja Ruumiametile ja

eraomandis olevate kinnistute omanikele.

2.2. 10.06.2025 edastas Maa- ja Ruumiamet seisukoha, mille järgselt puuduvad neil

vastuväited kõnealuse maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta. Samas

3 Udam & Davõdov 2024, 8. 4 Davõdov, I., Udam, S. 2025. Arheoloogiline eeluuring 1700. a. muldkindlustusel, Tallinna mnt 71, Äkkeküla

tee 2 ja Vana-Rakvere tn 6 kinnistul.

(https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-

1241_Aeelu_2024_UdamS_Dav%C3%B5dovI_muldkindlustus-31199_Narva-Tallinnamnt71-VanaRakvere6-

2kkekylatee2.pdf).

teavitati Muinsuskaitseametit, et arheoloogilise leiukoha alale jäävad riigi omandis

olevad kinnisasjad (Mätta tn 1a, Vana-Rakvere tn 5, Tuuleveski tn 15 kinnistud), mille

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa-

ja Ruumiamet. Mainitud kinnistuid kasutatakse kolmandate osapoolte poolt aiamaade

pidamiseks, samuti on sinna rajatud ehitisi, mille rajamiseks ja kasutamiseks ei ole Maa-

ja Ruumiamet luba andnud, mistõttu on sealsed tegevused omavolilised ja

ebaseaduslikud. Täiendavalt jäävad arheoloogilise leiukoha alale reformimata

maaüksused (Vana-Rakvere tn 4a, Vana-Rakvere tn 6, Jalgratta tee 15, Jalgratta tee 25,

Tuuleveski tn 18 kinnistud), mille ajutine valitseja on Maa- ja Ruumiamet. Maaüksustel

paiknevad kolmandatele isikutele kuuluvad ehitused ja neid kasutatakse aiamaade

pidamiseks. Maa- ja Ruumiamet on alustanud osade maaüksuste maareformi läbiviimise

menetlusega. Eelnevast tulenevalt palub Maa- ja Ruumiamet arvestada, et maaomaniku

esindajana ja reformimata maa ajutise valitsejana ei saa nad võtta vastutust kolmandate

isikute poolt tehtavate tegevuste eest neid puudutavatel katastriüksustel.

2.3. Muinsuskaitseamet selgitab, et arheoloogilise leiukoha alale juba püsitatud rajatiste puhul

tagasiulatuvalt arheoloogilise uuringu kohustust ei rakendata, samuti ei ole tulevikus

reguleeritav ega loakohustuslik senise maakasutuse (aiapidamine) jätkamine. Küll aga

kehtib arheoloogilise leiukoha alal otsinguvahendiga otsimise keeld, samuti tuleb enne

ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid tagada

uuringukohustus. Juhul kui mainitud tegevusi leiukoha alal tehakse või kavandatakse,

püsib maaomaniku esindajal või maa ajutisel valitsejal kohustus tagada, et töid tehes

järgitakse seadusest tulenevaid kohustusi. Kui töid tehakse ilma maaomaniku esindaja või

maa ajutise valitseja teadmata ja rikkumine avastatakse, on Muinsuskaitseameti esmaseks

kontaktiks Maa- ja Ruumiamet, kellega koostöös selgitatakse välja rikkumise ulatus ja

teostaja.

2.4. Teised menetlusosalised arvamust ei avaldanud.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Äkkeküla arheoloogilise leiukoha alal on tuvastatud vähemalt kolm erinevat tüüpi

kultuuriväärtuslikku kihistust:

3.1.1. 1700. aastal rajatud muldkindlustuse struktuurielemendid – peavall, muldbastionid,

vallikraav;

3.1.2. Kahe kaitseliini vahele jäävad Vene piiramisväe kindlustatud telklaagrite

konstruktsioonid ning nendega seonduv arheoloogiline kultuurkiht;

3.1.3. Põhjasõja aegse Narva piiramise käigus hukkunud sõdurite hauad (üksik- ja

ühishauad).

3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate ja maa-alal tehtud

arheoloogiliste uuringute ning maastikuanalüüsi põhjal võib see neid jätkuvalt sisaldada.

Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja

kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise

kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta. Ühtlasi ennetab arheoloogiliseks leiukohaks

määramine uuringuvälist otsinguvahendi kasutamist maa-alal ja veel säilinud

arheoloogilise kultuurkihi terviklikkuse lõhkumist metallesemete välja võtmisel.

3.3. Leiukoht asub Narva linnas Tallinna mnt 71 (KÜ 51101:001:0710), Vana-Rakvere tänav

(KÜ 51101:001:0584), Vana-Rakvere tn 2 (KÜ 51101:001:0593), Vana-Rakvere tn 3

(KÜ 51103:005:0002), Vana-Rakvere tn 4 (KÜ 51103:005:0001), Vana-Rakvere tn 5

(KÜ 51101:001:1507), Vana-Rakvere tn 6 (KÜ 51101:001:1478), Vana-Rakvere tn 9

(KÜ 51103:005:0005), Äkke (KÜ 51103:005:00039), Äkkeküla tee (KÜ

51103:005:0014), Äkkeküla tee T1 (KÜ 51103:005:0013), Äkkeküla tee 2 (KÜ

51101:001:0624), Äkkeküla tee 8 (KÜ 51103:005:0012), Äkkeküla tee 10 (KÜ

51103:005:0010), Äkkeküla tee 12 (KÜ 51103:004:0026), Suur-Äkke (KÜ

51103:004:0002), Jalgratta tee 5 // Jalgratta tee L2 (KÜ 51103:004:0021), Jalgratta tee

L4 (KÜ 51103:004:0022), Jalgratta tee L5 (KÜ 51103:004:0023), Jalgratta tee 8 (KÜ

51103:004:0025), Jalgratta tee 9 (KÜ 51103:004:0027), Jalgratta tee 11 (KÜ

51101:001:0682), Jalgratta tee 14 (KÜ 51103:004:0024), Jalgratta tee 15 (KÜ

51101:001:1519), Jalgratta tee 15 (KÜ 51101:001:1364), Tuuleveski tänav (KÜ

51101:001:0164), Tuuleveski tn 9 (KÜ 51101:001:1925), Tuuleveski tn 15 (KÜ

51101:001:1123), Tuuleveski tn 18 (KÜ 51101:001:1461), Tuuleveski tn 19 (KÜ

51101:001:0625), Mätta tn 1 (KÜ 51103:004:0006), Mätta tn 1a (KÜ 51101:001:1424),

Mätta tn 1b (KÜ 51101:001:1563), Mätta tn 3 (KÜ 51103:004:0005), Mätta tn 7 (KÜ

51103:004:0007) katastriüksustel umbes 45 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel

on lähtutud nii säilinud muldkindlustuse struktuurielementidest, arheoloogiliste leidude

leiualadest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, kuuluvad riigi-, munitsipaal- ning eraomandisse,

ning osadel kinnistutel on omandi ulatus alles välja selgitamisel. 24.01.2013 Narva

Linnavolikogu otsusega nr 3 kehtestatud Narva linna üldplaneeringus on valdava osa

leiukoha ala sihtotstarbeks määratud puhke- ja virgestuse maa-ala, kuid esineb ka

ühiskondlike hoonete, väikeelamute, linnaaianduse, äri- ja tootmise, segahoonestuse,

liikluse ja garaažide maa-alasid.

3.5. Kehtiva Narva linna üldplaneeringu järgi jääb leiukoha alale linna ümbritsev rohevöönd,

samuti 28.12.2016 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-

Viru maakonnaplaneeringu järgne rohevõrgustik.

3.6. 08.09.2011 Narva Linnavolikogu otsusega nr 113 kehtestatud detailplaneeringu „Suur-

Äkke ja Väike-Äkke ning nende lähiala“ järgi on suur osa kavandatavast leiukoha alast

määratud metsasel alal olevaks tervisespordi-alaks, kus kulgevad suusarajad ja jalgteed

ning kuhu planeeritakse rajada mäesuusa- ja kelgumäge ning võimlemislinnakut.

Osaliselt on detailplaneering tänaseks teostunud, sh on rajatud suusaradu ja jalgrattateid

ning 2024. aastal alustati spordihoone ehitusega.

3.7. Arheoloogilise leiukoha alal asub kehtiva Narva linna üldplaneeringu järgi

arheoloogiatundlik ala.

3.8. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada

Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.9. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ning leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.10. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.11. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.12. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Pärast maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks määramist hinnatakse uuringu määramise vajadust kõikide

ehitus- ja kaevetööde puhul, k.a. siis, kui ehitusluba on väljastatud enne arheoloogilise

leiukoha määramist. Uuringu eesmärgiks on tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud

aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline teave. Maaomanikule on planeeritud

tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam kui juba alustatud

tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82).

Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud

määranud.

3.13. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Arheoloogilisel leiukohal uuringukohustust ei

leevendata, kuna muldkindlustusega seotud erinevaid struktuure esineb osaliselt ka maa

peal ning uuringud võivad olla vajalikud ka siis, kui nendel aladel kaevetöid

kavandatakse. Uuringukohustus ei ole omanikule ülemäärane nõue, kuna loakohustuslike

tööde hulka tavapärased aiapidamisega seotud tegevused ei kuulu.

3.14. MuKS § 25 lg 3 p 3 kohaselt tuleb alati enne tööde tegemist teha uuring, kuid olenevalt

konkreetsest töö iseloomust ja täpsest asukohast, ei ole uuringute teostamine alati

mõistlik. Samuti on oluline täpsustada, millist uuringu liiki rakendada.

Muinsuskaitseameti poolt uuringu täpsema vajaduse määramine igal konkreetsel juhul

tagab selle, et arheoloogiline kultuurkiht saab vähem kahjustada ning maa omanikule on

see vähem koormavam, kui absoluutne uuringu tegemist kohustus. Maa-ala omanikul või

valdajal on võimalus esitada taotlus Muinsuskaitseametile ([email protected])

vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning

muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

3.14.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.14.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.14.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.14.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.14.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

….

Peadirektor

Eero Heinloo, kaitsekorralduse spetsialist, [email protected], 5196 4752

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht, piir ja koordinaadid.

Lisa 2. Tsirkumvalli põhjapoolse lõigu rekonstruktsioon.

Lisa 3. Maapinnal säilinud struktuurid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2025. a käskkirja nr 1-1/20

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht, piir ja koordinaadid.

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht.

Arheoloogiline leiukoht

Muinsuskaitseamet: 19.06.2025

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Kaart 2. Arheoloogilise leiukoha piir.

Arheoloogiline leiukoht

Arheoloogilise leiukoha nurgapunktid

KÜ 2025

Muinsuskaitseamet: 19.06.2025

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Lisa 2

Muinsuskaitseameti peadirektori 2025. a käskkirja nr 1-1/20

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Lisa 2. Tsirkumvalli põhjapoolse lõigu rekonstruktsioon.

Joonis 1. Tsirkumvalli põhjapoolse lõigu rekonstruktsioon. Rootsi Kindralstaabi plaani kokkutõste

kaasaegse lidarfotoga. Punase joonega on tähistatud Kindralstaabi plaanist ülejoonistatud

muldkindlustused, kollasega maapinnal säilinud ja nähtavad lõigud. (Joonise koostaja: Ilja Davõdov)

Lisa 3

Muinsuskaitseameti peadirektori 2025. a käskkirja nr 1-1/20

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Lisa 3. Maapinnal säilinud struktuurid.

Joonis 1. Maapinnal säilinud struktuurid leiukoha lõunaosas. (Joonise koostaja: Ilja Davõdov)

.

Joonis 2. Maapinnal säilinud struktuurid leiukoha keskosas. (Joonise koostaja: Ilja Davõdov)

E-kiri.eml

Reg.nr: 5-14/1623
Sisu: Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 19.06.2025 allkirjastatud käskkirjaga nr 1-1/20 tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks Ida-Viru maakonnas Narva linnas Vana-Rakvere tänav (KÜ 51101:001:0584), Vana-Rakvere tn 2 (KÜ 51101:001:0593), Vana-Rakvere tn 3 (KÜ 51103:005:0002), Vana-Rakvere tn 4 (KÜ 51103:005:0001), Vana-Rakvere tn 4a (KÜ 51101:001:1813), Vana-Rakvere tn 5 (KÜ 51101:001:1507), Vana-Rakvere tn 6 (KÜ 51101:001:1478), Vana-Rakvere tn 9 (KÜ 51103:005:0005), Äkke (KÜ 51103:005:00039), Äkkeküla tee (KÜ 51103:005:0014), Äkkeküla tee T1 (KÜ 51103:005:0013), Äkkeküla tee 2 (KÜ 51101:001:0624), Äkkeküla tee 8 (KÜ 51103:005:0012), Äkkeküla tee 10 (KÜ 51103:005:0010), Äkkeküla tee 12 (KÜ 51103:004:0026), Suur-Äkke (KÜ 51103:004:0002), Jalgratta tee 5 // Jalgratta tee L2 (KÜ 51103:004:0021), Jalgratta tee L4 (KÜ 51103:004:0022), Jalgratta tee L5 (KÜ 51103:004:0023), Jalgratta tee 8 (KÜ 51103:004:0025), Jalgratta tee 9 (KÜ 51103:004:0027), Jalgratta tee 11 (KÜ 51101:001:0682), Jalgratta tee 14 (KÜ 51103:004:0024), Jalgratta tee 15 (KÜ 51101:001:1519), Jalgratta tee 15 (KÜ 51101:001:1364), Tuuleveski tänav (KÜ 51101:001:0164), Tuuleveski tn 9 (KÜ 51101:001:1925), Tuuleveski tn 15 (KÜ 51101:001:1123), Tuuleveski tn 18 (KÜ 51101:001:1461), Tuuleveski tn 19 (KÜ 51101:001:0625), Mätta tn 1 (KÜ 51103:004:0006), Mätta tn 1a (KÜ 51101:001:1424), Mätta tn 1b (KÜ 51101:001:1563), Mätta tn 3 (KÜ 51103:004:0005), Mätta tn 7 (KÜ 51103:004:0007) katastriüksustel asuv maa-ala.

Arheoloogilise leiukoha teave on peagi leitav kultuurimälestiste registris (registri number L31199; https://register.muinas.ee).

Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder ([email protected], tel 5301 0518).

Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja-toetused/teatised-taotlused-ja-load/arheoloogilises-leiukohas-kaevetoode.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Eero Heinloo
kaitsekorralduse spetsialist
[email protected]

Lisa: Muinsuskaitseameti peadirektori 19.06.2025 käskkiri nr 1-1/20 „Arheoloogilise leiukoha määramine“, 31199_Äkkeküla_arheoloogiline_leiukoht_KK.asice.