Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine

Energeetika- ja keskkonnaministri ….2025

käskkiri nr …

Lisa 1

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire

ning nende tugisüsteemide arendamiseks

(SEME3)“

Lisa 2

Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029

tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr %

Kaasfinantseeringu

määr %

6 407 336,00 6 407 336,00 6 407 336,00 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 961 100,40

Ühtekuuluvusfond 5 446 235,60

Toetus kokku 6 407 336,00

KOKKU 6 407 336,00

Tegevuse nimetus:

Rahastamiskava

väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2022−31.12.2029

Programmi tegevus:

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine, sh projektis

tehtavate tööde

teavitamine avalikkusele

Investeeringud uutesse

või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks

valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile

reageerimise

süsteemidesse (ÜFi

toetus, euro)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering (EUR)

6 214 136,00 5 282 015,60 932 120,40

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse

koordineerimisega)

168 000,00 142 800,00 25 200,00

Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00

Kokku: 6 407 336,00 5 446 235,60 961 100,40

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

19.06.2025 nr 1-4/25/2870

Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421

muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava

käskkirja tervikteksti.

Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga

2. Seletuskiri

3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

1

EELNÕU

25.04.2025

K Ä S K K I R I

Tallinn

Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire

ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad muudatused:

1. käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „6 141 176,00“ numbriga „6 407 336,00“;

2. käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „6 141 176,00“ numbriga „6 407 336,00“, number

„5 219 999,60“ numbriga „5 446 235,60“ ja number „921 176,40“ numbriga „961 100,40“;

3. käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Energeetika- ja keskkonnaminister

Andres Sutt

Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus

K Ä S K K I R I

Tallinn 08.12.2022 nr 1-2/22/421

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–

2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,

Rahandusministeerium

KINNITATUD

08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421

Lisa nr 1

Toetuse andmise tingimused meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4

„kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja

ajakohastamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse keskkonna tulemusvaldkonna programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“,

meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, tegevuse

„kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste

saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide

elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine

„Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide

arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine.

2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Keskkonnatrendide

indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatav tegevus on meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamine:

1) uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja taristut, arendatakse

meteoroloogilist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust;

2) uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli

keskkonnaseirejaama taristut;

3) arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud

infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut;

4) viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021

määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

3.3. Antav toetus ei ole riigiabi.

3.4. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate

tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja

kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on parendatud meteoroloogiline, hüdroloogiline

ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid.

4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Näitaja nimetus ja

mõõtühik Algtase

Vahetase 2029

sihttase Selgitav teave

Tulemus- näitaja

Muude kui kliimaga

seotud loodusriskide ja

inimtegevusega seotud

riskide vastu

kindlustamiseks võetud

meetmetest kasu saav

elanikkond (inimeste arv)

0 0 200 000

Andmeallikas on

SFOS,

projektiaruanded.

Sihttaseme arvutamisel

võetakse aluseks nii

hüdro- ja

meteoloogilise seire

arendamise piirkonnad,

kus prognooside ja

hoiatuste kvaliteet on

madalam ning lisaks

eluslooduse seiretaristu

rekonstrueerimisest

kasusaavate inimeste ja

huvigruppide arv.

Väljundnäitaja

Investeeringud uutesse

või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks

valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile

reageerimise

süsteemidesse (euro)

0 3 500 000 6 407

336

Andmeallikas on

SFOS,

projektiaruanded. Kõik

investeeringud tehtud.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi

esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded.

6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühmas Kliimaministeerium.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära

jätta.

Rahastamiskava näitajad

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja

kulude abikõlblikkust.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 6 407 336eurot, millest toetus on 5 446 235,60eurot ning riiklik

kaasfinantseering 961 100,40eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022 a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15,

16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks muuhulgas:

9.2.1 hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse (sh seadmed) või rajamisega seotud kulud;

9.2.2 keskkonnaseirejaama (taristu) ja radarivõrgu ümberehituse või rajamisega seotud kulud;

9.2.3 keskkonnaseire andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud

infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud;

9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud;

9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-

s 16.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15

protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel;

9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud

kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt teatavaks tehtud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni

31.märtsini 2030.a11. Elluviija kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli

73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale

projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

11.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ehitistele ja

digikeskkonnale erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024 ja 2029. a

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr

54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste

kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD

08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421

Lisa nr 2

Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029

tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr %

Kaasfinantseeringu määr

%

6 407 336,00 6 407 336,00 6 407 336,00 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 961 100,40

Ühtekuuluvusfond 5 446 235,60

Toetus kokku 6 407 336,00

Kokku: 6 407 336,00

Tegevuse nimetus Rahastamiskava väljundnäitaja koos

sihttasemega: 01.01.2022-31.12.2029

Programmi tegevus:

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamine,

sh projektis tehtavate tööde

teavitamine avalikkusele

Investeeringud uutesse või uuendatud

looduskatastroofiohu seire,

katastroofideks valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile reageerimise

süsteemidesse

(ÜFi toetus, euro)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

6 214 136,00 5 282 015,60 932 120,40

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse

koordineerimisega)

168 000,00 142 800,00 25 200,00

Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00

Kokku: 6 407 336,00 5 446 235,60 961 100,40

1

Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri

08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“.

Muudatusega lisatakse käskkirja lisaraha, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia.

Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi

kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame

sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning

sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna piirivete erisaadik

Harry Liiv (e-post [email protected], tel 626 2850) ja finantsosakonna

struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected],

tel 626 0709), Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna

jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Käskkirja punktidega 1 kuni 3 sätestatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks

(SEME3)“ lisarahastuse andmine kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski

ennetamiseks. Projekti lisatakse juurde 266 160 eurot.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks.

Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number

on 21.2.3.14.

SEME3 projekti elluviimisel on ilmnenud takistus Saaremaale rajatava radari püstitamise osas.

Kompromissi saavutamiseks Saaremaa vallavalitusega uue radari ja radarimasti paigaldamiseks

Saaremaale esialgselt kavandatud asukoha lähedusse vajab KAUR lisarahastust projekti

SEME3 raames. KAUR uue radari asukoht kavandati Saaremaale, kinnistule Kihelkonna

metskond 66 ning Saaremaa vallavalitsus väljastas 22.02.2024 sellele asukohale

projekteerimistingimused. 08.03.2024 esitati ehitusloa taotlus1 ning 20.12.2024 tegi Saaremaa

1 Ehitusloa taotlus nr 2411271/0261 (esitaja: KAUR lepingupartner Connecto Eesti AS)

2

vallavalitus ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse2. Keskkonnaagentuur on vaidlustanud

otsuse, vaidemenetlus kestab ning kavandamisel on kompromisslahendus, mille puhul

radarimast asuks kavandatud kinnistul, kuid muudetud asukohas. Asukoha muudatus toob kaasa

kulutused, mida ei ole SEME3 eelarves ette nähtud, kuna projekti eelarve on planeeritud ja

vabasid vahendeid projektis ei ole. Radari asukoha muutmisega lisanduvad kulutused

täiendavale projekteerimisele (tee, elektri- ja sidetrassid), täiendavatele ehitustöödele

ja -materjalidele elektri- ja sidetrasside ning tee pikendamise tõttu jne. Täiendavate kulutusteta

ei ole võimalik Saaremaale kavandatud radarit paigaldada. Täiendava kulu kalkuleerimisel on

KAUR tuginenud esialgsele hinnapakkumisele täiendavate tööde teostamiseks ning arvestanud

teiste kaasnevate kuludega (nt raadamisõiguse tasu), kokku täiendavate kulude summa

152 000 eurot.

Lisaks on ilmnenud täiendavad vajadused seirevõrgu infotehnoloogilise tugisüsteemide

uuendamise osas.

• KAUR seirevõrgu keskhaldussüsteemi (NM10) versiooniuuendus summas

104 160 eurot.

• KAUR sünoptikute tööarvutid (5 tk) summas ca 10 000 eurot.

Kokku on lisarahastuse vajadus summas 266 160 eurot.

Käskkirjalist tegevusi toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu

kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool

tabelis 1.

Meetme nimekirjas on toodud sekkumiste info välja ühel real EL toetuse summana

42,5 miljonit eurot.

Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine

Rahastatavad

tegevused

ELi toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine; mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine;

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine

25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882

2 Saaremaa vallavalitsuse otsus nr 2412921/00032

3

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

4 000 000 85% 705 882 0 4 705 882

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed

8 200 000 85% 872 942 574 118 9 647 060

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

5 220 000 85% 921 176 0 6 141 176

Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi

kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame

sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning

sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kolme sekkumisega seotud

muudatuste tegemist.

Rahastatavad

tegevused

ELi toetuse

eelarve (euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine; mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine;

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine

25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

4 000 000 +

612 000

=4 612 000

85% 705 882 +

108 000 = 813

882

0 4 705 882 +

720 000 =

5 425 882

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed

8 200 000 –

838 236 =

7 361 764

85% 872 941 –

147 924 =

725 017

574 118 9 647 060 –

986 160 =

8 660 900

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

5 220 000 +

226 236 =

5 446 236

85% 921 176 + 39

924 = 961 100

0 6 141 176 +

266 160 =

6 407 336

4

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on

ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt

rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori

eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide

saavutamiseks.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste

Keskusega.