Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18, 50088 Tartu
[email protected] Meie: 10.06.2025
Kristina Kallas
Haridus- ja teadusminister
[email protected]
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmine
Lugupeetud proua Kristina Kallas
Palume Kultuuriministeeriumi 15.05.2025 kirjaga nr 1-11/563-1 esitatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) jätta kooskõlastamata, arvestades järgmisi tähelepanekuid:
1. Eesti avalik- õiguslike ülikoolide vajaduste eiramine
Eelnõuga planeeritakse seadustada Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu tegevus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (edaspidi ÜÜRS) loomisel, mille keskse komponendina luuakse uus Raamatukogude andmekogu. Raamatukogude andmekogu kaasvastutavate töötlejatena sätestatakse Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu. ÜÜRS-iga liitumist nähakse ette kohustuslikuna rahvaraamatukogudele ja vabatahtlikkuse alusel teistele raamatukogudele (sh avalik-õiguslike ülikoolide teadusraamatukogudele). Ehkki ÜÜRS-i eesmärgiks on korduvalt deklareeritud selle kasutuselevõtt kõikide Eesti raamatukogude poolt, siis seda on täna arendatud eelkõige vaid rahvaraamatukogude vajadustest lähtuvalt. Ka Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu on korduvalt kinnitanud, et ÜÜRS on osa Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde strateegiast ja rahvaraamatukogude reformist.
Sellisel viisil arendatud raamatukogusüsteem ei saa vastata avalik-õiguslike ülikoolide vajadustele, kuna:
- ülikoolid ja teadusraamatukogud võrrelduna rahvaraamatukogudega teenindavad erinevaid sihtgruppe (sellest sõltuvad tarbitavad teenused ja teenuste tarbimise viisid)
- nende kogude sisu on olemuslikult erinev (rahvaraamatukogude kogude sisu on universaalne, teadus- ja erialaraamatukogude kogude sisu on eelkõige spetsialiseeritud)
- nende tegevuse eesmärgid on olemuslikult erinevad (teadusraamatukogud on eelkõige suunatud teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse toetamiseks, rahvaraamatukogu aga peab „rahuldama teeninduspiirkonna elanike põhivajadusi“ (vt eelnõu § 14 lõige 1).
Avalik-õiguslike ülikoolide spetsiifilisteks arendusvajadusteks, mida ei ole otstarbekas teha raamatukogusüsteemi väliselt, on näiteks:
- tekstikorpuste digiteerimine ja digitaalne andmekaeve (sh ka teavikute trükieelsete failide osas);
- artiklitele jm tekstiosadele viidatavuse, identifitseeritavuse, tõendusväärtuse ja säilivuse omistamine (DOI);
- õppuri või teaduri „töölaua“ loomine erinevatest allikatest pärinevate teabematerjalide koondamiseks;
- raamatukogusüsteemi sidumine ainepakettide või uurimisvaldkondadega;
- kasutatud teavikute andmete ja teaduse toorandmete käideldavana säilitamine (kas või selleks, et teadustulemus oleks kontrollitav ja korratav);
- võimaluste loomine teadusandmebaaside ja elektronkataloogi seostamiseks;
- erinevate lugejagruppide autentimise võimekuse rakendamine;
- avatud teadusandmete korpuste loomine ning teadusandmete taaskasutuse tagamine;
- teadustööks vajalikud infopädevuse koolitused, mis lähtuvad teadus- ja arendustegevuse eesmärkidest jne.
Eelnimetatud aspektidel ei ole palju pistmist rahvaraamatukogu tegevuse eesmärkidega, sest rahvaraamatukogud pole teadus- ja arendusasutused. Seega on ka ülimalt problemaatiline neid funktsionaalsusi toetada ja välja arendada olukorras, kus raamatukogusüsteemi arendatakse keskselt Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu poolt.
Loomulikult osutavad ka teadusraamatukogud nö klassikalisi raamatukoguteenuseid, milleks on teavikute kojulaenutus ja kohalkasutus (mis on ka rahvaraamatukogude põhiteenusteks). Kuid raamatukogusüsteemi keerukuse määratlevad ikkagi eelnimetatud teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse toetamise spetsiifilised aspektid, mida ei saa välja arendada ainult rahvaraamatukogude arendusraamistikus.
2. Seniste koostöövormide lõhkumine ja ohu tekitamine avalik-õiguslike ülikoolide autonoomiale
Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid on enda vajadusi seoses raamatukogusüsteemiga rohkem kui 20 aasta jooksul realiseerinud vabatahtliku koostöö kaudu mittetulundusühingus Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (edaspidi konsortsium). Konsortsium haldab e-kataloogi ESTER, mis on suurim Eesti suuremate raamatukogude ja teiste mäluasutuste ühiskataloog, kuhu on koondatud andmed rohkem, kui 3,6 miljoni väljaande nimetuse ja kirjed rohkem, kui 10,6 miljoni eksemplari kohta. Ka Eesti Rahvusraamatukogu ise on varasemalt olulisel määral panustanud e-kataloogi ESTER loomise sisu- ja arendustegevustesse.
Täna Haridus- ja Teadusministeeriumi toel Eesti parimat keskset raamatukogusüsteemi ESTER haldava konsortsiumiga aga kavandatavaid ümberkorraldusi arutatud pole, nende ümberkorralduste mõjude analüüsist ESTER’i pidamisele on selgelt mööda mindud. Samuti pole kavandatavaid ümberkorraldusi arutatud mitte ühegi avalik-õigusliku ülikooliga, kelle teadusraamatukogude tegevus põhineb suures osas seni arendatud ESTER’il. Väärib märkimist, et tegelikult ei ole ka käesolevat eelnõu ülikoolidele arvamuse andmiseks ametlikult saadetud.
Eraldi vajab välja toomist, et ÜÜRS-i arendamise esimestes etappides kavatseb Eesti Rahvusraamatukogu kasutada raamatukogusüsteemi aluskataloogina ka e-kataloogi ESTER (kust migreeritakse andmed) ning lisaks nähakse ette, et MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsium edastab Raamatukogude andmekogu infosüsteemi ESTER-i kaanepiltide kataloogi (EPIK) väljaannete
kaanepiltide, sisukokkuvõtete ja sisukordade andmed (eelnõule seletuskirja Lisa 2 Kavand 4 „Raamatukogude andmekogu põhimäärus“ § 25 lõige 5). Kumbki eelnimetatud tegevus ei ole kokku lepitud ei konsortsiumiga ega ka selle liikmeteks olevate avalik-õiguslike ülikoolidega.
Eelnõuga sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu uue ülesandena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks (§ 29 punkt 7) ning jäetakse võimalus Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu (§ 29 punkt 16). Sisuliselt planeeritakse Eesti Rahvusraamatukogu keskseks raamatukoguteenuste lahenduste pakkujaks, kellelt siis ülikoolid võivad soovi korral kulupõhise tasu eest teenust saada. Sellega seoses tekivad järgmised küsitavused:
• juhul, kui ülikoolid ÜÜRS-iga ei liitu (kas või seetõttu, et ÜÜRS ei kata ülikoolide spetsiifilisi vajadusi), siis tuleks ülikoolide (ja ka teiste mitteliitunud raamatukogude haldajate) tarbeks välja arendada täies mahus teine raamatukogusüsteem, mis ei pruugi olla Eesti riigi tervikvaatest otstarbekas;
• juhul, kui ülikoolid siiski kavatsevad ÜÜRS-iga liituda, siis ei ole selge, millist lisandväärtust pakub neile Kultuuriministeerium või Eesti Rahvusraamatukogu arendusvajaduste vahendajana, kuna tegelike arendustegevuste teostajaks on ju ikkagi IT-ettevõte;
• eelnõus nähakse Raamatukogude andmekoguga liitujana raamatukogu, mis aga on õiguslikult väär, kuna liitujaks ja selle kaudu teenuste saajateks on ennekõike Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, mitte teadusraamatukogud. Tasumise või tasuta teenuste kontekstis tuleks aru saada, et selliste teenuste tellimisel ja nende eest tasumisel on ülikoolid hankijateks riigihangete seaduse kohaselt, mis tähendab seda, et lihtsalt niisama ei ole võimalik mitte ühelegi teenuse osutajale vahendeid üle kanda (ükskõik, kas teenuste hind on kulupõhine või mitte);
• isegi, kui teenuse hind on kulupõhine, puudub avalik-õiguslikel ülikoolidel sisuline võimalus rääkida kaasa teenuste planeerimise ning sisu ja hinna kujundamisel, kuivõrd seda ei näe ette ei eelnõu ega ka selle seletuskirja lisaks olevate rakendusaktide kavandid (sh Raamatukogude andmekogu põhimääruse eelnõu);
Tekkinud olukord, kus ülikoole pole kaasatud neid otseselt mõjutavate üleriigiliste teenuste väljaarendamisse ja vastavate õigusaktide väljatöötamisse, loob otsese ohu ülikoolide autonoomiale, mille kohaselt peab olema ülikoolidel õigus kavandada oma ülesannete täitmiseks vajalikud tegevused ja osaleda neid puudutavate otsustuste tegemisel.
3. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise käigus tehtud märkuste mittearvestamine
Kooskõlastades rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust, tegi Haridus- ja Teadusministeerium oma 19.06.2020.a kirjaga nr 8-3/20/2373-3 muuhulgas järgmised märkused:
„1. Väljatöötamiskavatsusest ei selgu koolipidajate, koolide ja teadusraamatukogude roll ja pidamine rahvaraamatukogude süsteemis. Soovime antud teemas kaasa rääkida ning leiame, et see vajab väljatöötamiskavatsuses täpsemat käsitlemist.“
…
„3. Infotehnoloogia arendamise keskse vastutaja määramine (VTK p 1.6)
Antud teema vajab Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelist läbirääkimist, kuidas tagada nii ülikoolide teadusraamatukogudele kui rahvaraamatukogudele vajalikud teenused ja kas üks raamatukogusüsteem on nende vajaduste tagamiseks kõige mõistlikum lahendus. Teadusraamatukogud erinevad nii lugejaprofiililt kui teenuste iseloomu poolest rahvaraamatukogudest oluliselt ja varasemates analüüsides ei ole need erinevused piisavalt käsitlemist leidnud.“
Kumbagi Haridus- ja Teadusministeeriumi märkust ei ole sisuliselt eelnõu ettevalmistamise staadiumis arvestatud ega märkustes nimetatud tegevusi tehtud.
4. Üldised tähelepanekud ja tähelepanekud üksikute sätete osas
4.1. Kooskõlastamiseks esitatud seaduse eelnõu on kohati nõrgalt läbi kirjutatud ja laialivalguv. Kui seaduse tekst peaks olema üheselt tõlgendatav ja võimalikult selge, siis seda see kindlasti ei ole. Aeg-ajalt jääb arusaamatuks mitte ainult see, kuidas midagi on reguleeritud, vaid ka see, miks midagi üldse reguleeritakse – ehk siis pole selge regulatsiooni eesmärk tervikuna.
Mõned näited:
§ 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded
(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille põhieesmärgid on:
1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ning kultuurile;
2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist;
3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes.
Kas ja kuivõrd ikka on rahvaraamatukogu haridusasutuseks, mis on defineeritud ju hoopis teiste õigusaktide kaudu? Ehkki eelnõu seletuskirjas viidatakse Eesti Vabariigi haridusseadusele, siis viimane Kultuuriministeeriumile pädevust üldse ette ei näe.
Kuidas semantiliselt tagatakse võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs ideedele?
Mida tähendab käesoleva seaduse kontekstis, et edendatakse ühistarbimist (mille ühistarbimist, kuidas see tegevus võiks üldse välja näha)?
Kas tõesti on rahvaraamatukogu põhieesmärgiks toetada osalemist riigielu küsimustes – kõigepealt tekib küsimus, et kelle osalemist toetatakse, ja siis, et kuidas seda veel tehakse täiendavalt siis demokraatlikele valimisprotsessidele, õigusega pöörduda otse riigiasutuste poole kirjalikult, osaleda rahvahääletustel jne, et milline täpselt siin veel rahvaraamatukogu roll on ja milline rahvaraamatukogu põhiülesanne (sama paragrahvi lõige 2) seda eesmärki toetab?
(2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest on:
1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;
2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning haldamine;
3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;
4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine;
5) info- ja digipädevusalane juhendamine;
6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.
Räägitakse esemete kättesaadavaks tegemist - mida see peaks tähendama? Mida tähendab üldse kättesaadavus esemete puhul? Võib aru saada, et tegemist on kohalikul initsiatiivil tekkinud vabatahtliku praktikaga, aga kas peab sellist vabatahtlikku tegevust hakkama reguleerima seadusega ja eriti rahvaraamatukogu põhiülesandena? Tegemist on tegelikult kohaliku omavalitsuse üksuse varaga, mille „kättesaadavaks tegemine“ toimub üldjuhul volikogu kehtestatud korras. Millist lisaväärtust annab sellise vara rahvaraamatukogu kogudesse arvamine ja selle üle arvestuse pidamine Raamatukogude andmekogus?
Väga ebaõnnestunud sõnastus on „valikule andmebaasidest“ juurdepääsu võimaldamine – mida täpsemalt see tähendab?
Õigusaktide tekstides tuleks vältida õpetlikku ja dotseerivat tooni – seetõttu on sõna „eriti“ neljandas punktis ilmselgelt üleliigne.
Mida tähendab „muu hariv tegevus“ punktis 6? Kui tegemist on rahvaraamatukogu põhiülesandega, siis tuleks see täpsemalt lahti kirjutada. Küsimus on ka selles, et kuidas ja kas see kõik on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, haridusseadusega ja teiste valdkonna õigusaktidega.
(3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus.
Pole selge, miks sellist regulatsiooni on vaja. Seaduses ei ole defineeritud, kes või mis on kogukond. Samuti on määratlemata, millised võimalikke vajadusi üldse silmas peetakse. Küll on aga selge, et raamatukogu ruumide omanikuks on üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus (või ka eraõiguslik juriidiline isik), kelle puhul on selge prerogatiiv kehtestada ise tingimused oma ruumide kasutusele andmiseks või nendes ruumides lubatavate tegevuste sihtotstarbele. See ei saa olla raamatukogu otsustada ja sellist regulatsiooni ei saa ka kehtestada ilma, et oluliselt rikutakse omavalitsuslikku majandusautonoomsust või ka lihtsamalt omaniku kõiki põhiseaduslikke varalisi õigusi oma vara suhtes.
4.2. Eelnõu § 5 lõige 1:
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike,
Sätte tekst on lõpetamata, mistõttu pole võimalik aru saada, mida soovitakse reguleerida.
4.3. Eelnõu § 8 lõige 6:
(6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:
1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või
2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul.
Infoteaduste erialale Eestis täna kõrgkoolides vastuvõttu ei toimu. Teadaolevalt ainsana saab Eestis raamatukogundust kõrgharidusena omandada veel Tartu Ülikooli infokorralduse õppekava raames raamatukogunduse moodulit valides. See õpe toimub sessioonõppena ja lõpetamisel omandatakse raamatukoguhoidja baastase ehk kutsetase 6., mistõttu ei omandata juhile vastavat kutsekvalifikatsiooni. Seega peaks sellega seotud regulatsiooni eelnõus korrigeerima ja mitte jätma muljet, et piisab erialasest kõrgharidusest.
4.4. Eelnõu § 10 lõige 1:
(1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses.
Sätte sõnastusest tuleneb, et kohaliku kogukonna esindajad on ka „valdkonna asjatundjad“ teiste valdkonna asjatundjate kõrval. Kas tõesti soovitakse sellisel viisil regulatsiooni kehtestada, sest alati ju ei pruugi kohaliku kogukonna esindajad olla raamatukogundusliku valdkonna asjatundjad.
Kui rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses, siis millisel viisil tuleks rakendada eelnõu § 4 lõiget 7 rahvaraamatukogu asutamise otsustamisel, kui põhimäärust veel kehtestatud ei ole, aga:
„(7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse kohalikud elanikud ning rahvaraamatukogu nõukogu.“
4.5. Eelnõu § 10 lõige 3:
(3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad.
Selle sättega muudetakse tänase Rahvaraamatukogude Nõukogu nimetust ning selline nimetuse muutmine on eksitav, kuna võib jääda mulje, et nõukogu tegevus puudutab ka teisi raamatukogusid peale rahvaraamatukogude. Selguse mõttes tuleks nimetuse muutmisest läbivalt loobuda.
4.6. Eelnõu § 29 punkt 16:
16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk Raamatukogude andmekogu“
Andmekogu nimetus on sellisena eksitav, kuna tegelikult on tegemist eelkõige Rahvaraamatukogude andmekoguga, millega liitumine teiste raamatukogude poolt on vabatahtlik ning sellisena tuleks seda läbivalt nimetada ka nii eelnõus kui ka kõikides rakendusaktides.
4.7. Eelnõuga kehtestatav Eesti Rahvusraamatukogu seaduse uus § 74:
§ 74. Raamatukogude andmekogu vastutav töötleja
Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu.
Säte on tõenäoliselt vastuolus avaliku teabe seadus § 434 lõikega 1, mis sätestab järgmist:
(1) Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.
Nimetatud säte ei näe ette seda, et vastutavaid töötlejaid oleks rohkem kui üks. Samuti ei sätestata Eesti õigusaktides andmekogu kaasvastutava töötleja institutsiooni. Eelnõus kehtestatav regulatsioon läheb vastuollu õiguse rakendamise üldprintsiibiga, mille kohaselt avalik-õiguslik isik võib teha seda, mida õigusaktid sõnaselgelt ette kirjutavad, erinevalt eraõiguslikust isikust, kes võib teha kõike, mida õigusaktid otseselt ei keela. Lisaks on ka materiaalõiguslikult ebaselge, kes siis ikka konkreetselt vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.
4.8. Eelnõu seletuskirja lisana esitatud eelnõule seletuskirja Lisa 2 Kavand 4 „Raamatukogude andmekogu põhimäärus“ § 7 lõiked 3 ja 5:
(3) Avalik-õigusliku isiku raamatukogu, ülikooli-, eriala- või kooliraamatukogu või muu asutuse raamatukogu vabatahtliku liitumise andmekoguga otsustab Eesti Rahvusraamatukogu tingimusel, et raamatukogu tegevus vastab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud eesmärkidele.
(5) Raamatukogu andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatukogudele toimub halduslepingu sõlmimisega raamatukogu pidaja ja Rahvusraamatukogu vahel.
Omakorda uus kehtestatav Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõige 2 sätestab järgmist:
(2) Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on:
1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;
2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;
3) lugejate ja laenutuste üle arvestuse pidamine;
4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks;
5) andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks;
6) raamatukogude muude ülesannete elektrooniline täitmine.
Koostoimes on tegemist äärmiselt ebaõnnestunud õigusliku konstruktsiooniga, kuna pole selge, kas haldusmenetluse seadus või halduskoostöö seadus sellisel puhul üldse näeb ette halduslepingu sõlmimise. Ka materiaal-õigusliku sisu osas ei saaks ükski lõikes 3 nimetatud raamatukogu tegelikult andmekoguga liituda, kuna mitte keegi neist ei tegele andmete kogumise ja töötlemisega raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks või andmete kogumise ja töötlemisega riikliku statistika tegemiseks. Tegevuste vastavus nimetatud eesmärkidele on aga andmekogu põhimääruse kavandi § 7 lõike 3 sõnastuse kohaselt andmekoguga vabatahtliku liitumise eeltingimuseks.
Kõigest eeltoodust tulenevalt palume eelnõu jätta kooskõlastamata, sest selle seadusena kehtestamine võib tekitada olulist kahju avalik-õiguslikele ülikoolidele ja nende teadusraamatukogudele, aga ka haridus- ja teaduselule tervikuna.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Jaanika Anderson
Tartu Ülikooli raamatukogu
direktor
allkirjastatud digitaalselt
Andres Kollist
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu
direktor
Teadusraamatukogude Nõukogu esimees
Rektorite Nõukogu volitatud esindaja
allkirjastatud digitaalselt
Tõnis Liibek
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
direktor
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi
juhatuse esimees
allkirjastatud digitaalselt
Tiina Tohvre
Eesti Maaülikooli Raamatukogu
juhataja
allkirjastatud digitaalselt
Karin Oolu
Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu
juhataja
allkirjastatud digitaalselt
Ilvi Rauna
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu
juhataja