Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/2949-1 |
Registreeritud | 20.06.2025 |
Sünkroonitud | 23.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0684 - Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/364ba62f-2666-41d4-8bf3-bc44f2e3a02e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/364ba62f-2666-41d4-8bf3-bc44f2e3a02e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
MÄÄRUS xx.xx.2025 nr …..
Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega
alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7
lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava
aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega
alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antava põllumajandusliku tegevusega alustava
noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise
tingimused ning kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on soodustada noorte ettevõtjate põllumajanduslikku tegevust,
toetades neid põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisel, aidates kaasa põlvkondade
vahetusele põllumajanduses ja motiveerides rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama
asuma.
2. peatükk
Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm ja suurus
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse nõuetekohase äriplaani esitamiseks ja selles kavandatud järgmiste tegevuste
elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse:
1) põllumajanduslike toodete tootmise alustamine;
2) põllumajanduslike toodete tootmise arendamine;
3) põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või kogu tegutseva
põllumajandusettevõtte omandamine.
EELNÕU
19.06.2025
2
(2) Toetust antakse, kui vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest
kasutatakse järgmiseks (edaspidi koos investeering):
1) sellise materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või
rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks,
mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või arendamiseks otseselt ning
korduvalt vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
(edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest, või
2) põllumajandusalal tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte omandamiseks.
(3) Toetust antakse kasutatud masina või seadme ostmise investeeringuks, kui see masin või
seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks ei ole
kasutatud toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud
tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või
seadme hinnast madalam.
(4) Toetust antakse, kui taotleja kirjeldab äriplaanis taotletud toetussumma kasutamist
põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamiseks ja esitab järgmised andmed:
1) investeeringu kirjeldus ja maksumus;
2) sellise põllumajandusliku toote tootmise alustamise või arendamise alase tegevuse, mis ei
ole investeering, maksumus;
3) kavandatava tegevuse kogumaksumus;
4) taotlemisele vahetult järgneva nelja majandusaasta olulisemate tegevuste lühikirjeldus,
sealhulgas ostu- või müügilepingute sõlmimine, omandatud ettevõtte ümberkorraldamise või
moderniseerimise kava ja töötajate palkamine;
5) ettevõtte arengu visioon ning kavandatava tegevuse eesmärk, sealhulgas vahe- ja
lõppeesmärk;
6) olemasoleva vara kirjeldus ning vara prognoos taotluse esitamise aasta ja sellele vahetult
järgneva nelja majandusaasta kohta
7) finantstulemuste kavandamine, sealhulgas rahavoogude prognoos, kohustuste katmine,
vajaduse korral laenuvahendite kaasamine ja omavahendite kasutamine;
8) toodangu ja teenuse nõudluse, turustamise võimaluste ja kavandatava turuosa analüüs ning
konkurentsi ülevaade;
9) taotleja majandustegevusega seotud riskid ja tegevused nende maandamiseks ning
ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid;
10) kui omandati äriühing või põllumajandusettevõte, siis omandatud äriühingu või
põllumajandusettevõtte senine põllumajandusalane tegevusala ja hetkeolukorra kirjeldus;
11) tegevusala, kuhu investeering tehakse, ning omatoodetud põllumajandusliku toote ja selle
tootmisprotsessi kirjeldus;
12) taotleja tegevused keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususe tagamiseks;
13) kavandatavad koolitamis- ja nõustamistegevused, sealhulgas § 5 lõikes 4 nimetatud
põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse puudumise korral selle omandamiseks
vajalikud tegevused;
14) taotluse esitamisele vahetult eelnenud § 5 lõike 8 punkti 1 korral ühe majandusaasta või §
5 lõike 8 punktide 2 ja 3 korral kolme majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete
müügitulu ning muu müügitulu müüdud toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või
teenuse kohta ka müüdud ühikute koguse § 5 lõike 8 kohase põllumajandusettevõtte kohta;
15) taotluse esitamise aasta ja sellele vahetult järgneva nelja majandusaasta omatoodetud
põllumajanduslike toodete müügitulu prognoos, märkides iga toote või teenuse kohta müüa
kavandatavate ühikute koguse ja müügitulu summa;
16) kui taotleja põhitegevusala on puuvilja-, marja-, pähkli-, köögivilja-, viinamarja-, veise- või
hobusekasvatus või mesindus, siis äriplaani andmete põhjal arvutatud taotluse esitamise aasta
ja sellele vahetult järgneva nelja majandusaasta standardkogutoodangu väärtuse prognoos;
3
17) teave selle kohta, kui taotleja kasutas äriplaani koostamisel nõuandeteenuse osutaja abi
strateegiakava sekkumise „Nõuandetoetus“ raames;
18) teave selle kohta, et taotleja ei ole saanud äriplaanis sisalduva sama kulu kohta toetust
riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut
riigiabi;
19) teave selle kohta, kui kavandatavate tegevuste elluviimiseks kasutatakse
põllumajandusmaad, sealhulgas ehitist ja sellealust maad, on see maa taotleja valduses
asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase
toetusosa maksmisest.
(5) Äriplaanis kavandatud tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või
täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik
kavandatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte.
(6) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu
toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning
jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.
(7) Äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud
kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil
ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega
kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,
06.12.2021, lk 1–186), artikliga 75.
(8) Toetatav on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil
elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja
veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP
strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid
(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava
sümboli ja teavitustegevuse kulu.
§ 4. Toetuse vorm ja suurus
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 75 lõike 4
ja artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena.
(2) Toetuse suurus ühe taotleja kohta on 100 000 eurot strateegiakava perioodil.
§ 5. Taotleja
(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes juhib põllumajanduslikku
majapidamist ja kes on (edaspidi koos ka taotleja):
1) taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või
2) äriühing, välja arvatud tulundusühistu, kelle kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse
liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud.
(2) Lõikes 1 nimetatud füüsiline isik (edaspidi koos ka noor põllumajandustootja) loetakse
põllumajandusliku majapidamise juhiks, kui noor põllumajandustootja on FIE-st taotleja või
4
omab üksinda või koos teise noore põllumajandustootjaga äriühingu üle kontrolli järgmiselt:
1) noor põllumajandustootja omab täis- või usaldusühingus 100 protsenti osalusest, iga noor
põllumajandustootja on täis- või usaldusosanik ja kõik osanikud on õigustatud täis- või
usaldusühingut juhtima;
2) noor põllumajandustootja omab osaühingus või aktsiaseltsis 100 protsenti osa- või
aktsiakapitalist ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige.
(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks võib olla üksnes noor
põllumajandustootja.
(4) FIE-l või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel ja juhatuse liikmetel on:
1) vähemalt üheaastane töökogemus põllumajanduse valdkonnas, milleks on
põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks
või harimiseks sobilikus seisukorras või minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on
looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ja
2) põllumajandusalane keskeri- või kõrgharidus, kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud
kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 4. tase põllumajandustootmise valdkonnas või
Eesti hariduse infosüsteemis enne 1. septembrit 2013 registreeritud õppekavale vastav
põllumajandusalane kutsekeskharidus.
(5) Lõikes 4 nimetatud põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse puudumise korral
peab FIE või äriühingu osanik või aktsionär ja juhatuse liige selle omandama 36 kuu jooksul
arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(6) FIE või äriühingu osanik või aktsionär ja juhatuse liige loetakse põllumajandusliku
tegevusega alustanuks, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tegelenud põllumajandusliku
majandustegevusega FIE-na kauem kui 24 kuud;
2) ta ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga omanud osalust põllumajandusliku
majandustegevusega tegelenud äriühingus kauem kui 24 kuud;
3) äriühingu puhul on selle asutajaks vähemalt üks taotluse esitamise ajal osalust omav osanik
või aktsionär, välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhul.
(7) FIE või äriühingu osanik või aktsionär ja juhatuse liige võib olla taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga tegutsenud põllumajandusliku majapidamise juhina kauem kui 24 kuud, kui on täidetud
järgmised tingimused:
1) FIE omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on olnud igal majandusaastal alla
10 000 euro;
2) FIE või äriühingu osanik või aktsionär ja juhatuse liige omas äriühingus osalust ajal, mil
äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 10 000 euro,
sealjuures ei arvestata FIE või äriühingu osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme sellist
äriühingus osalemist, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt mõjutada selle
äriühingu tegevust.
(8) Kui taotleja või tema osanik või aktsionär ja juhatuse liige soovib alustada
põllumajanduslikku majandustegevust omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte
kaudu, võib taotleja taotleda toetust, kui taotleja või tema osanik või aktsionär ja juhatuse liige
on 24 kuu jooksul enne taotluse esitamise tähtpäeva omandanud äriühingu kogu osaluse või
FIE-le kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ning kui omandatud äriühing või
põllumajandusettevõte vastab järgmistele tingimustele:
1) see on vahetult enne omandamist tegutsenud vähemalt ühe 12 kuu pikkuse majandusaasta;
2) selle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu moodustas omandamisele vahetult
5
eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust;
3) selle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli omandamisele vahetult eelnenud
majandusaastal üle 10 000 euro.
§ 6. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:
1) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress,
on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla
tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud
summas;
2) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele
kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud
tagasimaksed ettenähtud summas;
3) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt
ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud
sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
(2) Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastab taotleja järgmistele nõuetele:
1) taotleja kohta või tema osaniku või aktsionäriga ja juhatuse liikmega seotud ettevõtja kohta
ei ole selle määruse alusel või „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.2 „Noorte
põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või „Eesti maaelu arengukava 2014–
2020“ meetme 6 tegevuse liigi 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames
tehtud taotluse rahuldamise otsust;
2) taotleja kohta ei ole varem „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 6 tegevuse liigi
6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ raames tehtud taotluse rahuldamise otsust,
välja arvatud § 5 lõikes 8 nimetatud taotleja puhul;
3) FIE või äriühingu puhul on vähemalt üks juhatuse liige enne taotluse esitamist samal aastal
osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas
äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud strateegiakava sekkumise
„Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames (edaspidi
infopäev).
(3) Infopäeval ei pea osalema, kui FIE või äriühingu puhul vähemalt üks juhatuse liige on enne
taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul
osalenud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel täienduskoolitusel, mis
sisaldas äriplaani koostamise õpet, või omandanud kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud
kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. taseme või kõrghariduse, mille õppekava
sisaldas äriplaani koostamise õpet.
(4) Toetust ei anta ettevõtjale, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse § 2 lõike 4
tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle.
3. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 7. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA
e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite
täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).
6
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma
veebilehel.
§ 8. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus ning tegevuse eesmärgi ja oodatava tulemuse
kirjeldus;
3) toetatava tegevuse elluviimise asukoht;
4) taotletava toetuse suurus;
5) teave selle kohta, kas taotleja on omandanud § 5 lõike 8 kohase äriühingu kogu osaluse või
kogu tegutseva põllumajandusettevõtte;
6) teave selle kohta, kas taotleja on omandanud oma vanemale või vanavanemale kuulunud § 5
lõike 8 kohase äriühingu kogu osaluse või kogu tegutseva põllumajandusettevõtte;
7) põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse puudumise korral selle omandamise
tähtaeg § 5 lõike 5 kohaselt;
8) teave selle kohta, kas on läbitud infopäev või täienduskoolitus;
9) seireks ja hindamiseks vajalik teave loodavate uute töökohtade arvu kohta.
(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
2) paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud juhul FIE või äriühingu puhul vähemalt ühe juhatuse liikme
täienduskoolitusel osalemist tõendav dokument;
3) kui kasutatakse põllumajandusmaad või kui materiaalne vara paigaldatakse ehitisse, mis on
taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav võlaõiguslik leping või kui ehitis on
taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei
nähtu kinnistusraamatust;
4) kaasomaniku nõusolek, kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse
või kui ehitisealune maa on kaasomandis;
5) kasutatud masina või seadme ostmise korral müüja dokument, mis tõendab, et ostetav masin
või seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi;
6) lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi 1.1, 1.2 või 2.1
täitmise tõendamiseks haridust või kutsetaset tõendav dokument ning hindamiskriteeriumi 1.3
või 2.2 täitmise tõendamiseks töösuhet tõendav dokument.
(3) Taotlejale esitatud nõuete täitmise ja hindamiskriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks
peavad asjakohased majandusaasta aruanded olema taotluse esitamise ajaks äriregistrile
esitatud, kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamine on äriseadustiku alusel nõutav.
(4) Kui äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta või § 5 lõike
8 kohaselt omandatud äriühingu omandamisele vahetult eelnenud majandusaasta lõppes
taotluse esitamise aastal ja selle kohta ei ole majandusaasta aruanne äriregistrile esitatud ning
nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks möödunud,
võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see majandusaasta aruanne, mille
äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.
(5) Koos taotlusega esitab taotleja toetuse esimese osa maksmiseks PRIA-le maksetaotluse,
milles esitab toetuse summa, mille maksmist ta taotleb, arvestades, et toetuse esimese osa
suurus ei või ületada 75 protsenti taotletava toetuse suurusest. Maksetaotlus võib olla toetuse
taotluse osaks.
7
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 9. Taotluse kontrollimine
(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse
saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.
(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA toetust taotlenud FIE-de või § 5 lõikes 8
sätestatud juhul põllumajandusettevõtte üleandnud FIE-de nimekirja Maksu- ja Tolliametile
nende FIE-de tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.
§ 10. Taotluse hindamine
(1) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
(2) Lisa B-osas sätestatud hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja taotluste
paremusjärjestuse koostamise kohta ettepaneku saamiseks moodustab PRIA
hindamiskomisjoni.
(3) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste kohta paremusjärjestuse, mille
koostamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.
(4) Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud FIE-
st või ühe osaniku või aktsionäriga äriühingust taotleja, kes ise või kelle osanik või aktsionär
on noorem. Rohkem kui ühe osaniku või aktsionäriga äriühingust taotleja puhul võetakse
aluseks äriühingu osanike või aktsionäride vanuse aritmeetiline keskmine.
§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud
vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28
lõike 1 punkti 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud
vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse
seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud
vähemalt 50 protsenti lisa hindamiskriteeriumis 3 kehtestatud maksimaalsest hindepunktide
summast.
(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja,
taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse
rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse
§ 28 lõikes 3 sätestatud alustel.
(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva
jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.
8
5. peatükk
Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine
§ 12. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded
(1) Toetuse saaja viib äriplaanis kavandatud § 3 lõikes 1 sätestatud toetatava tegevuse ellu,
sealhulgas täidab toetatava tegevuse eesmärgi ja saavutab tulemuse, ning võtab toetuse abil
ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kusjuures:
1) toetatava tegevuse elluviimine algab kuue kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest ja
2) äriplaanis kavandatud toetatavast tegevusest vähemalt 75 protsenti, sealhulgas § 3 lõike 2
kohane investeering, on ellu viidud ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.
(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab
toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt
viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).
§ 13. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:
1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli
ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,
ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud
andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3) säilitab toetusega seotud dokumente kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;
4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete
muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;
5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)
toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi
komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse
kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on loodud uute
töökohtade arv, ning võimaldab neil teha kohapealset vaatlust.
(3) Lisaks vastab toetuse saaja maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71
„Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore
põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele
hiljemalt 24 kuu möödumisel PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning on
aktiivne põllumajandustootja vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
(4) Toetuse saaja vastab järgmistele toetuskõlblikkuse nõuetele:
1) omandab põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse, kui tal on § 5 lõikes 5
sätestatud kohustus, ning esitab ühe kuu jooksul arvates samas lõikes märgitud tähtaja
lõppemisest PRIA-le omandatud põllumajandusalast töökogemust, haridust või kutset tõendava
dokumendi;
2) tagab, et sihipärase kasutamise perioodi jooksul äriühingu osaniku või aktsionäri või juhatuse
liikme vahetumise korral ei ole uus osanik või aktsionär või juhatuse liige temast vanem;
3) tema suhtes ei ole kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni algatatud
9
likvideerimismenetlust või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust.
(5) Toetuse saaja vastab § 6 lõikes 2 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa
maksmiseni.
(6) Lisaks lõigetes 1–5 sätestatud kohustustele on toetuse saajal täidetud toetuse abil ostetud
või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas hiljemalt viimase
maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist
kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.
§ 14. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele
(1) Toetuse saaja esitab PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu pärast
äriplaanis kavandatud tegevuse osalist või täielikku elluviimist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul
arvates § 12 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast elluviidud tegevuste aruande, mis sisaldab järgmist:
1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja taotluse viitenumber;
2) äriplaanis kavandatud tegevuse täieliku või osalise elluviimise, sealhulgas eraldi tehtud
investeeringu ulatus;
3) tegevuse elluviimise, sealhulgas eraldi tehtud investeeringu maksumus;
4) dokument, mis tõendab investeeringu vastavust § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, näidates ära
dokumendi numbri ja väljastamise kuupäeva.
(2) Toetuse saaja esitab pärast äriplaanis ettenähtud kõigi kavandatavate tegevuste elluviimist
toetuse teise osa maksmiseks PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt tegevusest on täidetud
järgmised tingimused:
1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning
3) toetatava tegevuse eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud.
(3) Toetuse saaja esitab toetuse teise osa maksmiseks lõikes 2 nimetatud maksetaotluses
vähemalt järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;
2) selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
3) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;
4) teave taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tegevuse eesmärgi täitmise ja tulemuse
saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta.
(4) Maksetaotlus võib olla elluviidud tegevuste aruande osaks. Toetuse saaja esitab PRIA-le
kuni kaks elluviidud tegevuste aruannet.
§ 15. Maksetaotluse kontrollimine
PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-s 14 nimetatud dokumentides esitatud
andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
§ 16. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse kahes osas, millest esimene osa moodustab 75 protsenti taotluse
rahuldamise otsuses määratud toetuse suurusest ja teine osa moodustab 25 protsenti taotluse
10
rahuldamise otsuses määratud toetuse suurusest.
(2) PRIA teeb toetuse esimese osa maksmise otsuse ja kannab toetusraha esimese osa toetuse
saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest,
sealhulgas § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetekohase äriplaani saamisest.
(3) PRIA teeb toetuse teise osa maksmise otsuse ja kannab toetusraha teise osa toetuse saaja
arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates äriplaanis kavandatud kõigi § 3 lõikes 1 sätestatud
toetatavate tegevuste elluviimisest, sealhulgas § 3 lõikes 2 sätestatud investeeringu tegemisest
ning §-s 14 sätestatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(4) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise
nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust,
püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.
(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist
tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.
(6) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse
maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 17. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.
§ 18. Toetuse saaja andmete avalikustamine
PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika
rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013
(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid
1
Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määrus nr xx
„Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega
alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“
Lisa
TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID
Taotlusi hinnatakse vastavalt etteantud punktidele või skaalale.
A-osa
1. Taotleja põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning
äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks1
Hindamiskriteeriumi 1 alakriteeriumid Hindepunkt
1.1 Taotleja põllumajandusharidus2 1.1.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on põllumajandusalane kõrgharidus 5
1.1.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on põllumajandusalane keskeri- või kutsekeskharidus3 4
1.1.3 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel puudub põllumajandusalane kõrg-, keskeri- või
kutsekeskharidus 0
1.2 Taotleja kutsetase põllumajandustootmise valdkonnas4 1.2.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud
kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. tase põllumajandustootmise valdkonnas 4
1 Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või
aktsionäridele ja juhatuse liikmele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatusel liikmete arvuga. 2 Kui taotleja vastab nii alakriteeriumile 1.1 kui ka 1.2, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid arvestatakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud
rohkem hindepunkte. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete põllumajandusharidust tõendava
dokumendiga. 3 Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav põllumajandusalane kutsekeskharidus. 4 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete põllumajandustootmise valdkonnas kutsetaset tõendava
dokumendiga.
2
1.2.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel puudub kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud
kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. tase põllumajandustootmise valdkonnas 0
1.3 Taotleja põllumajandusalane töökogemus5 1.3.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt kolmeaastane põllumajandusalane
töökogemus 3
1.3.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt kaheaastane põllumajandusalane
töökogemus 2
1.3.3 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt üheaastane põllumajandusalane töökogemus 1
1.3.4 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on alla üheaastane põllumajandusalane töökogemus 0
HINDAMISKRITEERIUMI 1 HINDEPUNKTID KOKKU 8
B-osa
2. Taotleja muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks6
Hindamiskriteeriumi 2 alakriteeriumid Hindepunkt
2.1 Taotleja majandus- või juhtimisharidus7 2.1.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või
kutsekeskharidus8
2
2.1.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel puudub majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või
kutsekeskharidus
0
2.2 Taotleja töökogemus muus (v.a põllumajandusalases) valdkonnas9 2.2.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt üheaastane töökogemus muus valdkonnas 1
5 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töösuhet tõendava dokumendi või selle väljavõttega, millest
nähtub põllumajandusalal tegutsemise töökogemus. 6 Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või
aktsionäridele ja juhatuse liikmetele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete arvuga. 7 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete majandus- või juhtimisharidust tõendava dokumendiga. 8 Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav majandus- või juhtimisalane kutsekeskharidus. 9 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töösuhet tõendava dokumendiga või selle väljavõttega, millest
nähtub muus valdkonnas tegutsemise töökogemus.
3
2.2.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on alla üheaastane töökogemus muus valdkonnas 0
HINDAMISKRITEERIUMI 2 HINDEPUNKTID KOKKU 3
3. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse eesmärkidele
Hindamiskriteeriumeid 3.1, 3.4 ja 3.5 hinnatakse skaalal 0‒5 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „5“).
„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;
„1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral;
„2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;
„3“ ‒ kriteerium on peamiselt täidetud, kuid esineb puudusi;
„4“ ‒ kriteerium on täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi;
„5“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.
Hindamiskriteeriumeid 3.2, 3.3 ja 3.6 hinnatakse skaalal 0‒3 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „3“).
„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;
„1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral;
„2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;
„3“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.
Hindamiskriteeriumi 3 alakriteeriumid Hindepunkt
3.1 Taotleja äriidee ja visioon10
Taotlejal on olemas äriidee ja visioon ning konkreetsed eesmärgid 0‒5
3.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus11
Taotleja on analüüsinud ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid 0–3
10 Hinnatakse, kas taotlejal on visioon ettevõtte arengust ja seatud konkreetsed pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks. Taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas
toetuse ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega ning äriplaani elluviimise etapid on üles ehitatud loogiliselt ja lähtudes taotleja arenguvõimalustest. 11 Hinnatakse, kas taotleja on analüüsinud, millised tegurid ning kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat äritegevust.
4
3.3 Toodangumahu ja vara kasutuse kavandamine12
Taotleja on koostanud realistlikud toodangumahu ja vara kasutamise prognoosid ning kirjeldanud omatoodetud
põllumajanduslikku toodet ja selle tootmisprotsessi
0‒3
3.4 Turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs13
Taotleja on analüüsinud toodangu ja teenuse nõudlust ning kaardistanud peamised konkurendid ja turustuskanalid 0‒5
3.5 Ettevõtte finantsvõimekuse kavandamine14
Taotleja on analüüsinud kavandatavate tegevuste rahastamise allikaid ja koostanud realistliku rahavoogude prognoosi 0‒5
3.6 Üldine hinne ettevõtte jätkusuutlikkusele15
Taotleja vajadus kavandatavate tegevuste elluviimiseks on põhjendatud ning kavandatavate tegevuste mõju taotleja
üldisele konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele on analüüsitud
0‒3
HINDAMISKRITEERIUMI 3 HINDEPUNKTID KOKKU 24
C-osa
4. Põlvkondade vahetuse soodustamine
Hindamiskriteeriumi 4 alakriteeriumid Hindepunkt
4.1 Taotleja või tema osanik või aktsionär ja juhatuse liige on enne taotluse esitamist omandanud oma vanemale või
vanavanemale kuulunud põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või oma vanemast või vanavanemast FIE-
le kuulunud kogu tegutseva põllumajandusettevõtte
5
4.2 Taotleja või tema osanik või aktsionär ja juhatuse liige on enne taotluse esitamist omandanud põllumajandusalal
tegutseva äriühingu kogu osaluse või FIE-le kuulunud kogu tegutseva põllumajandusettevõtte
5
HINDAMISKRITEERIUMI 4 HINDEPUNKTID KOKKU 5
12 Hinnatakse, kas taotleja kavandatav toodangumaht on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja kavandatava varaga. Näiteks peab äriplaanis kirjeldatud kasutatava
põllumajandusmaa suurus võimaldama toota äriplaanis kavandatud mahus. Omatoodetud põllumajandusliku toote ja selle tootmisprotsessi kirjelduse puhul hinnatakse, kas ja
kuidas on taotleja kirjeldanud omatoodetud põllumajanduslikku toodet ja sellega seotud tootmisprotsessi selle algusest kuni toodangu kliendini jõudmiseni, sealhulgas
äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi ajamahtu ning tootmistegevuse käivitusperioodi pikkust, nagu näiteks ajakulu esmasest müügikäibe tekkimisest kuni
kavandatava toodangumahu saavutamiseni. 13 Hinnatakse, kas äriplaanis kavandatava toote ja teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja kavandatava varaga. Konkurendid ja
kavandatavad turustuskanalid on põhjalikult kaardistatud. 14 Hinnatakse taotleja rahaliste kohustuste katmise võimekust. Taotleja finantsolukord laenuvahendite kaasamisel ei halvene. Taotlejal on kavandatavate tegevuste rahastamiseks
olemas ka omavahendid ning kavandatavad kulutused on mõistlikud ja otstarbekad. Taotleja äriplaan ja rahavoogude prognoos on realistlikud. 15 Hinnatakse ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust.
5
MAKSIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA 40
MINIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA (50% hindamiskriteeriumi 3 maksimaalsest hindepunktide
summast)
12
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/486
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava
noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna toetust antakse „Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ alusel ning selle
eelarvevahendite kasutamise vahetähtaeg saabub 2025. aasta lõpus, millest tulenevalt peab
noore ettevõtja toetuse taotlusvooru avama esimesel võimalusel, et ettevõtjatel jääks piisavalt
aega kavandatud investeeringute tegemiseks ning tagada eelarvevahendite maksimaalne
kasutamine ja toetuse eesmärkide saavutamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_noorte_toetus.pdf
2. Lisa, Lisa_noorte_toetus.pdf
3. Seletuskiri, SK_noorte_toetus.pdf
Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Janeli Tikk
625 6299 [email protected]
1
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku
tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku
tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi
eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse
(edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 75.
Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava
aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Noorte põllumajandustootjate
ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise
toetus“ sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“
raames põllumajandusliku tegevusega alustamiseks antava noore ettevõtja soodustamise
investeeringutoetuse (edaspidi ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
Täpsemalt on toetus maaelu arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa
Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 on sätestatud üldeesmärgid
EAFRD-st eraldatava toetuse rakendamiseks, mille täitmiseni jõutakse erieesmärkide kaudu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktides g ja h on
toodud erieesmärgid, milleks on muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute
põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse
arengut maapiirkondades ning edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,
sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut
maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust.
Erieesmärgi 7 eesmärgiks on muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks
ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades. See eesmärk
saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 sätestatud noortele
põllumajandustootjatele suunatud täiendava sissetulekutoetuse (artikkel 30), investeeringute
(artikkel 73), noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise
ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetuse (artikkel 75), koostöö (artikkel 77),
teadmiste vahetamise ja teabe levitamise (artikkel 78) kaudu. Eesmärgi täitmiseks on
kavandatud sekkumised nii põllumajandusliku ettevõtlusega alustajatele kui ka juba
tegutsevatele ettevõtjatele ning erinevatele koostöövormidele.
Erieesmärgi 8 eesmärgiks on edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,
sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut
maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust. See eesmärk
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)
rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186).
2
saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud
investeeringute (artikkel 74), noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate
tegevuse alustamise ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetuse (artikkel 75), koostöö
(artikkel 77), teadmiste vahetamise ja teabe levitamise (artikli 78) kaudu.
Strateegiakava SWOT-analüüs toob välja raskused põllumajandusettevõtetes põlvkondade
vahetusega ning maapiirkonnas elanikkonna vananemise ja vähenemise, sh noorte väljarände
ning koondumise linnapiirkondadesse. Seega on olulise tähtsusega soodustada põlvkondade
vahetust sekkumistega, mis aitaksid ja motiveeriksid noori põllumajandussektorisse
sisenemisel, et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline.
Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“
eesmärk on toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisel, aidata kaasa
põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid
maapiirkonda elama asuma.
Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030“2 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise-
kui ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu programmi „Biomajanduse programm
2025–2028“3 tegevuse „Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine“ kaudu.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]).
Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]).
Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna
peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 18 paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.
Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega
alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antava põllumajandusliku tegevusega alustava
noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning
kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaal- ja
põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad
tingimused ning kord. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõus toetuse andmise ja kasutamise
tingimused ning kord, sealhulgas toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused ja äriplaan,
toetuse vorm ja suurus, toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale, taotluse esitamine ja
taotluse esitamise tähtaeg, nõuded taotlusele, taotluse kontrollimine, taotluse hindamine,
taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine, toetuse saaja kohustused, maksetaotluse esitamine
ja nõuded maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine, toetuse maksmine, dokumentide
säilitamine ning toetuse saaja andmete avalikustamine.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.
2 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.
3
Toetus antakse eesmärgiga toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega
alustamisel ja kaasa aidata põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning motiveerida rohkem
noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma. See tähendab, et selle toetusega aidatakse noori
põllumajandustootjaid põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, tööhõive võimaluste
laiendamisel ning noorte põllumajandustootjate erialase pädevuse ja juhtimiskogemuse
suurendamisel.
Strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.7.2 on sätestatud, mida loetakse maapiirkonnaks. Selle
kohaselt on maapiirkond piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja
väikelinnalisele asustuspiirkonnale4. Väikelinnalisse asustuspiirkonda kuuluvad asulad, kus
suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 200 inimest
km² ja väiksem kui 1000 inimest km² ning rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui
5000 inimest. Maalisesse asustuspiirkonda kuuluvad asulad, kus rahvastiku tihedus on väiksem
kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv on alla 5000 elaniku.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.
Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse äriplaani esitamiseks ja äriplaanis
kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamise või arendamise alaste tegevuste
elluviimiseks või tegutseva põllumajandusega tegeleva äriühingu või põllumajandusettevõtte
omandamiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. Võttes arvesse, et
selle toetuse andmise eesmärgiks on toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega
alustamisel ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses ning motiveerida
rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma, millest tulenevalt toetatakse üksnes nende
tegevuste elluviimist, mis on otseselt seotud põllumajanduslike toodete tootmisega
alustamisega või arendamise alaste tegevustega või põllumajandusega tegeleva äriühingu või
põllumajandusettevõtte omandamisega.
Põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alasteks tegevusteks on
näiteks põllumajandusloomade või mitmeaastaste taimede ostmine, põllumajandusliku
tootmishoone või rajatise ehitamine või koolitustel, seminaridel, õppereisidel jms osalemine.
Samuti antakse toetust ka põllumajandusalal tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte
omandamiseks, et soodustada senisest enam põlvkondade vahetust põllumajanduses.
Põllumajandusliku tegevusega alustamine võrreldes teistes valdkondades alustamisega on
keerukas just piiratud ressursside tõttu. Küll aga on olukordi, kui põllumajandusliku
ettevõtlusega soovitakse lõpetada, kuid ei ole kellegile põllumajanduslikku tegevust üle anda.
Samal ajal on noori, kes sooviksid põllumajandusliku tegevusega alustada ning oluliselt lihtsam
on seda teha ostes juba tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte, sest sellel on olemas
kõik vajalikud ressursid, varad ja kontaktid põllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks.
Eelnevat arvesse võtte antakse seda toetus ka põllumajandusalal tegutseva äriühingu või
põllumajandusettevõtte omandamiseks.Täpsemalt on selgitatud eelnõu § 5 lõike 8 selgitava osa
juures, millist ettevõtet loetakse selle eelnõu tähenduses põllumajandusalal tegutsevaks
äriühinguks või põllumajandusettevõtteks, mille omandamist toetatakse.
Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste
maksumusest tuleb kasutada materiaalse põhivara, sh bioloogilise vara ostmiseks või sellise
hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või
rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või
4 Kättesaadav https://klassifikaatorid.stat.ee/?id=4601490&siteLanguage=ee.
4
arendamiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 12 lõikes 2 nimetatud tähtajal so vähemalt kolme
aasta jooksul arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt
toetuse viimase osa väljamaksmisest, või tuleb vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuse
maksumusest kasutada põllumajandusalal tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte
omandamiseks (edaspidi koos investeering). See tähendab, et vähemalt 50% äriplaanis
kavandatud tegevuste maksumusest peab moodustama investeeringu (materiaalne põhivara, sh
bioloogilise vara või hoone või rajatise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine,
rekonstrueerimine või põllumajandusalal tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte
omandamine) maksumus.
Materiaalne põhivara on näiteks põllumajanduslike toodete tootmiseks kasutatavad
statsionaarsed ja mobiilsed masinad ning seadmed ja inventar, sh bioloogiline vara nt
mitmeaastased taimed ja põllumajandusloomad, sh mesilased, alpakad, ning
põllumajandusmaa. Ka kasutatud masinate ja seadmete ostmine on lubatud, kui masin või seade
on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks ei ole
kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud
tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või
seadme hinnast madalam.
Vara korduvaks kasutamiseks loetakse, kui see on ette nähtud samal otstarbel mitmekordselt
kasutatavaks. Vara otseseks põllumajanduslike toodete tootmises kasutamiseks loetakse, kui
vara on ette nähtud kasutamiseks toetuse taotleja tootmisprotsessi lahutamatu osana.
Tegevused, mis tehakse põllumajandusliku tegevuse tootmiseks või arendamiseks, kuid ei ole
materiaalse põhivara ostmine (edaspidi muu tegevus), on samuti toetatav tegevus. Ka nende
tegevuste eeldatav maksumus tuleb näidata äriplaanis, kuid silmas tuleb pidada, et selliste
tegevuste osakaal moodustaks vähem kui 50% äriplaanis kavandatud tegevuste
kogumaksumusest.
Muu tegevus ehk vara, mida ei loeta eelnõu tähenduses investeeringuks, on näiteks loomasööt,
väetis, taimekaitsevahendid, ravimid, vitamiinid, kütus, koolitustel või õppereisidel
osalemistasu, palgakulu. Tellitud ehitusteenuse raames ostetud ehitusmaterjal loetakse
investeeringu osaks, kuid ehitusmaterjali ostmist ei loeta investeeringu osaks, kui peale
tegevuste elluviimist ei ole PRIA-l võimalik kindlaks teha antud materjali toetuse taotleja
taotluses toodud eesmärgipärast kasutamist.
Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et kui investeeringuks on kasutatud masina või seadme
ostmine, siis see masin või seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat
tagasi, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või
välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud masina või seadme hind ei ületa
selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam. Kasutatud masina
või seadme ostmise võimaldamisega vähendatakse nõudlust uue masina või seadme järele, mis
omakorda vähendab näiteks seadme tootmiseks vajaminevat energiakasutust, heitkoguseid ja
tootmise jäätmehulka. Kasutatud masinal või seadmel on võrreldes uue samaväärsega madalam
hind, mis võimaldab toetuse taotlejal masinat või seadet osta ka olukorras, kus uue samaväärse
masina või seadme hind ei oleks taotlejale kohane. Kasutatud masina või seadme ostmise
võimaldamisel on taotlejatele positiivne mõju, sest tõenäoliselt saab taotleja näiteks ühe
masinaga kasutada erinevaid lisaseadmeid. Kasutatud masinate või seadmete puhul
kontrollitakse üldjuhul masina või seadme vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-
müügilepingute, tootja poolt väljaantud garantiidokumentide, müüja kinnituste jms
dokumentatsiooni kaasabil. Seega, et ettevõtjad kasutaksid toetuseks ettenähtud vahendeid
mõistlikult, sihtotstarbekalt ja majanduslikult soodsamal viisil, siis toetatakse ka kasutatud
5
masina või seadme ostmist, mis taotluse esitamise hetkel on toodetud vähem kui viis aastat
tagasi.
Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab nõuded äriplaanile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 artikli 75 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik kehtestama tingimused äriplaani
esitamise ja sisu kohta. Taotleja äriplaanist peab selguma, kuidas taotleja kavatseb kogu
taotletavat toetussummat põllumajandusliku tegevuse alustamiseks kasutada. Näiteks peab
taotleja äriplaanis kirjeldama ettevõtte arengu visiooni ning kavandatava tegevuse eesmärki,
sealhulgas vahe- ja lõppeesmärke. Samuti peab taotleja kirjeldama tootmisprotsessi, et selguks,
kuidas ja millega toodetakse või mis on selle toote eripära, et tarbija peaks just seda toodet
eelistama. Näiteks kui kavandatakse põllumajandustootmisena köögiviljakasvatust, siis taotleja
kirjeldab kogu köögiviljakasvatusega seotud protsessi selle algusest kuni toodangu kliendini
jõudmiseni, sealhulgas äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi ajamahtu ning
tootmistegevuse käivitusperioodi pikkust (ajakulu esmasest müügikäibe tekkimisest kuni
kavandatava toodangumahu saavutamiseni). Samuti peab kirjeldama, millised põhivahendid on
taotlejal näiteks köögiviljakasvatuseks juba olemas ning mis tehnikat, seadmeid või vahendeid
ta veel vajab, et sellise tootmisega tegeleda. Samuti peab äriplaanis märgitud
põllumajandusmaa suurus võimaldama reaalselt toota põllumajanduslikku toodet äriplaanis
kavandatud mahus. Ka peab äriplaanis analüüsima ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid.
Ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite kirjeldus on äriplaanis vajalik, et selguks, millised
tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat äritegevust.
Makrokeskkonna kirjelduses tuleb välja tuua üldised tegurid, mis ettevõtlust mõjutada võivad,
näiteks arengusuunad ja muutused riigis, kus tegutsetakse, ning millega ettevõtja peab
arvestama juhtimisotsuste tegemisel, samuti tuleb siin analüüsida üldisemaid, näiteks
majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. Mikrokeskkonna kirjelduses analüüsitakse sidusrühmi
(kliendid, konkurendid, tarnijad jt), peamiseid valdkonna ja tegevusala edutegureid, viimaste
aegade trende ning sisenemisbarjääri olemasolu ehk kui lihtne või keeruline on valitud
valdkonnas äritegevust alustada. Sisekeskkonna kirjelduses analüüsitakse neid tegureid, mis on
vajalikud ettevõtte toimimiseks ning mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja tehtavaid
juhtimisotsuseid, nagu näiteks töötajad, ressursid, sealhulgas kasutatav põllumajandusmaa,
finantskapital jms. Eespool nimetatud tegurite analüüsimine annab taotlejale ülevaate, kas need
võivad olla tema ettevõtlust soodustavad või mitte, võimaldab oma tugevusi ja nõrkuseid
määratleda ning hinnata, kuidas need mõjutavad ettevõtet ja selle tegevust. Selline analüüs aitab
noortel põllumajandusettevõtjatel kujundada oma tegevus kooskõlas muutustega ning tuvastada
tegurid ja siduda need eesmärkide saavutamisega. Samuti aitab see saada ettevõtlusega
alustamisel ja valdkonda sisenemisel ettevõtluskeskkonnast ülevaade, mis põhineb objektiivsel
hinnangul, mitte eeldustel. Tegurid mõjutavad ka ettevõtlustegevust ja otsuseid, mistõttu aitab
nende analüüs suurendada taotleja teadlikkust võimalikest ohtudest ja ebaõnnestumisest. Lisaks
peab taotleja äriplaanis andma ülevaate finantsnäitajatest koostades realistliku rahavoogude
prognoosi.
Äriplaani peab koostama jooksva majandusaasta ja sellele järgneva nelja majandusaasta kohta.
Eelnõu § 3 lõikes 5 sätestatakse, et äriplaanis kavandatavad toetatavad tegevused ei ole
toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on
PRIA-le esitatud. See tähendab, et äriplaanis kavandatud tegevustega võib alustada varem ja
tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud varem, kui taotluse
esitamise päevale järgneval päeval, kuid toetatav tegevus ei tohi olla tervikuna valmis. Näiteks,
kui toetatavaks tegevuseks on hoone püstitamine, siis nimetatud nõude kohaselt ei tohi hoone
olla täielikult valmis enne kui taotlus on PRIA-le esitatud. Eelnimetatud nõue kehtestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõike 4 teise ja kolmanda
lõigu alusel.
6
Eelnõu § 3 lõikes 6 sätestatakse, et põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud
kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud
või I lisaga hõlmamata tooted. Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta
toetuse taotleja põllumajanduslike toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete
töötlemisel saadud tooted loetakse põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-
i I lisas nimetatud tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks
valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende
tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus-
ja vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos
toetuse taotleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda
töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas
nimetatud tooteid. Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele
on lisatud kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud
omakasvatatud lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.
See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud ELTL I lisas nimetatud toodete
tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub enamus taime- või
loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga
„omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema
ilmne. Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete
vahendamisega.
Strateegiakava kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumajandustoodete
kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristust, põllumajandusloomade aretamist ja
pidamist, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist. Põllumajandustoodete esmamüügiks
ettevalmistamine on näiteks omatoodetud toote puhastamine (sh pesemine), sorteerimine,
säilitamine ja pakkimine.
Eelnõu § 3 lõike 7 kohaselt peavad kavandatud tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud olema
toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja
majanduslikult soodsaimal viisil ning on tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/2115 artikliga 75. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtud kulud olla
põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud
nõudega tagatakse kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatakse, et toetatakse ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja
strateegiakavaga seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD
fondi vahenditest objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse
saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava
tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja
millisel moel tuleb kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni
rakendusmääruse (EL) 2022/1295 II ja III lisas.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm ja suurus.
5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu
toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid
(ELTL 20, 31.01.2022, lk 197–205).
7
Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 artikli 75 lõike 4 ja artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena.
Toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel kindlasummalise maksena (ingl lump sum)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt.
Antud toetuse kindlasummalise makse maksimaalne suurus, kuni 100 000 eurot, on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 75 lõikes 4. Eesti on
otsustanud, et selles toetuses kasutatakse suurimat lubatud summat, 100 000 eurot, sest
erinevate sisendite hinnad on märkimisväärselt tõusnud, mis võib mõjutada eelkõige noori
ettevõtjaid põllumajandusliku tegevusega alustamisel.
Lihtsustatud kulumeetodi (kindlasummaline makse) kasutamise eeliseks on just see, et selle
puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt varem määratud meetodile, mis põhineb
väljunditel, tulemustel või teatavatel muudel kuludel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 kohaselt peab kindlasummalise makse vormis antava toetuse
suuruse määrama kindlaks ühel viisidest, mis on nimetatud sama lõike punktides a–d. Antud
toetuses kasutatakse alusena nimetatud sätte punkti c, mille kohaselt määratakse kindel summa
kindlaks kooskõlas kohaldamisnormidega vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete
ja ühtse määra alusel rahastamise kohta, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast liiki
tegevuste suhtes. Antud toetuse puhul on Euroopa Komisjon eelnevalt kindlasummalise makse
suuruseks sätestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 75 lõikes
4 kohaselt 100 000 eurot. Kaasrahastatud kulutuse iga eurot ei ole seega vaja tõendava
dokumendiga seostada ning sellest tulenevalt ei ole toetuse taotlejal vajalik esitada tõendeid
kulude abikõlblikkuse kohta, kuna nende abikõlblikkus on kindlasummalise makse puhul
tõendatud juba varem.
Küll aga on selle toetuse puhul sätestatud toetuse saajale kohustus esitada PRIA-le eraldi tehtud
investeeringu ulatus, maksumus ja dokument, mis tõendab investeeringu vastavust § 3 lõikes 2
sätestatud nõudele, mis on nimetatud eelnõu §-s 14, et tõendada äriplaanis kavandatud tegevuste
maksumusest vähemalt 50% kasutamist investeeringu tegemiseks (sellise materiaalse põhivara
ostmiseks, sh bioloogilise vara ostmiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete
tootmiseks otseselt või korduvalt või põllumajandusalal tegutseva äriühingu või
põllumajandusettevõtte omandamiseks (eelnõu § 3 lõige 2).
Kuna seda toetust antakse kindlasummalise maksena, mis põhineb tulemuse saavutamisel, siis
toetuse saajal tuleb arvestada sellega, et pärast toetatava tegevuse elluviimist peab ta taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitma ja tulemuse saavutama ning esitama seda
tõendavad dokumendid, nt foto, millel on olemas asukoha ja ajatempel vms. Kui eesmärki ei
täideta ja tulemust ei saavutata, siis toetusraha ei maksta või nõutakse makstud toetusraha
tagasi.
Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt on toetuse suurus ühe taotleja kohta 100 000 eurot strateegiakava
programmiperioodil kokku. Kuna see toetus on suunatud just esimest korda
põllumajandustootmisega alustavale noorele ettevõtjale, siis seda toetust antakse üks kord
strateegiakava programmiperioodil.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.
Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes on
taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või äriühing,
välja arvatud tulundusühistu, kelle kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse
esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud.
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 75 lõike 1 kohaselt võivad
liikmesriigid anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks ja
maapiirkondades ettevõtlusega alustamiseks, sealhulgas uute põllumajandustootjate tegevuse
alustamiseks, käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel,
et aidata kaasa ühe või enama artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi saavutamisele.
Eelnevast tulenevalt on strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.5 sätestatud, et Eestis loetakse
nooreks põllumajandustootjaks taotluse esitamise ajal kuni 40-aasta (k.a) vanused isikud, kes
juhivad põllumajanduslikku majapidamist. Noor põllumajandustootja juhib
põllumajanduslikku majapidamist, kui äriettevõtte või muu ühenduse vormi korral omab 100%
osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ja ka juhib seda üksi või koos teiste
noorte põllumajandustootjatega. FIE puhul loetakse ettevõte juhiks taotleja.
Strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.1 on sätestatud, mida loetakse põllumajanduslikuks
tegevuseks, mille kohaselt põllumajanduslikuks tootmiseks loetakse põllumajandustoodete
kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristus, põllumajandusloomade aretamist ja
pidamist, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist.
Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest
kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning
äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts
ja tulundusühistu.
Toetuse saajate sihtgrupiks ei ole tulundusühistu vormis tegutsevad ettevõtjad, sest seda
ettevõtlusvormi kasutavad eelkõige tegutsevad ettevõtjad teatud majanduslike huvide
kokkulangemisel ühise majandustegevuse arendamiseks ja kulude optimeerimiseks (näiteks
ühine toodete müük ja tootmissisendite hankimine, tehnika ja hoonete ühine kasutamine).
Tulundusühistu asutaja kui ka tulundusühistu liikmed on üldjuhul ettevõtjad, kes on juba turul
mõnda aega tegutsenud ja seega ei alusta põllumajandusliku tegevusega esmakordselt.
Eelnõu § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse tingimused, mis tuleb täita erinevate ettevõtlusvormide
korral, et neid saaks lugeda samaväärseks olukorraga, kus põllumajandusettevõttel on ainult
üks juht, kes omab ettevõtte üle tegeliku ja püsivat kontrolli. Erinevalt FIE-st, kus
põllumajandusettevõtet juhib üks inimene võib äriühingul olla mitu aktsionäri või osanikku ja
ka mitu juhtorgani liiget. Noor põllumajandustootja (äriühing, välja arvatud tulundusühistu,
kelle kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-
aastased füüsilised isikud) peab teostama üksinda või koos teiste noorte
põllumajandustootjatega äriühingu üle tegelikku ja püsivat kontrolli ning vastama järgnevatele
nõuetele:
1) noored põllumajandustootjad omavad täisühingus või usaldusühingus 100% osalusest ja iga
noor põllumajandustootja on täis- või usaldusosanik ning kõik osanikud on õigustatud
äriühingut juhtima;
2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega
osaühingus või aktsiaseltsis 100% osa- või aktsiakapitalist ja iga noor põllumajandustootja on
osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige.
Samuti peab äriühingu juhatuses olema üksnes noored põllumajandustootjad.
Seega eespool nimetatud äriühingute korral on kõik osanikud või aktsionärid samaaegselt ka
äriühingu juhatuse liikmed ja kõik äriühingu juhatuse liikmed on äriühingu osanikud või
aktsionärid. Need tingimused on võrreldavad nendega, mida nõutakse põllumajandusettevõtte
ainsa juhina tegevust alustavalt noorelt põllumajandustootjalt. See tähendab, et kõikidel
9
juhtudel peab põllumajandusettevõtte juhtimine olema üksnes noorte põllumajandustootjate
käes. Need nõuded välistavad ühtlasi toetust taotleva ettevõtte kontserni kuuluvuse.
Ka strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.5 on sätestatud, et noor põllumajandustootja juhib
põllumajanduslikku majapidamist, kui äriettevõtte või muu ühenduse vormi korral omab 100%
osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ja ka juhib seda üksi või koos teiste
noorte põllumajandustootjatega.
Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse, et FIE-l või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel ja
juhatuse liikmetel peab olema vähemalt üheaastane põllumajandusalane töökogemus.
Põllumajandusalaseks töökogemuseks loetakse põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist
(sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine)
või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või
minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks
sobilikus seisukorras. Seega on mõeldud, et taotlejal peab olema praktiline ehk tegelik
põllumajandusalane töökogemus.
Senise töökogemuse arvestamiseks peab taotleja olema töötanud põllumajandusettevõttes ja
esitama vastavad dokumendid. Põllumajandusalaseks töökogemuseks võib lugeda näiteks ka
põllumajandusettevõtjaid teenindavas ettevõttes töötamise kogemust, kui töö oli seotud otseselt
sööda- või silovarumise teenuse osutamise, teravilja koristuse või kuivatamisega või muu
sellise otsese põllumajandusliku tegevusega. Juhul kui töökogemus on saadud vahendusteenuse
osutamisega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist
põllumajanduskogemusega. Töökogemuse saamiseks on vajalik ka tegelikult ettevõttes töötada
vähemalt aasta, ainult osakute või aktsiate omamisest ei piisa.
Samuti peab olema FIE-l või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel ja juhatuse liikmetel
põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud
kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni neljas tase põllumajandustootmise
valdkonnas.
Isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (s.t üldhariduskoolis,
kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe. Lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei
tõsta. Iga diplomi lahutamatuks osaks on akadeemiline õiend. Eesti hariduse infosüsteem
(EHIS) on avaldatud aadressil: https://www.ehis.ee. Eesti hariduse register tugineb haridust
tõendavatele dokumentidele, mida on registreeritud alates aastast 2002. Välisriigis hariduse
omandanud isikute haridustase määratakse samuti kui Eestis omandatud haridustase. Eesti
kvalifikatsiooniraamistiku loomine algas 2008. aastal, kui kutseseadusega sätestati 8-
tasemeline kvalifikatsiooniraamistik.
Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et kui taotleja ei oma vastavat töökogemust või haridust
(eelnõu § 5 lõige 4), siis peab ta need omandama 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise
otsuse tegemise päevast ja nimetatud tegevus peab kajastuma ka äriplaanis.
Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab, mida loetakse põllumajandusliku tegevusega alustanuks erinevate
ettevõtlusvormide korral. FIE või äriühingu osanik või aktsionär või juhatuse liige loetakse
põllumajandusliku majapidamise juhina esimest korda tegutsema asunuks, kui:
1) ta ei ole tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega FIE-na kauem kui 24 kuud
arvates taotluse esitamise tähtpäevast;
2) ei ole omanud osalust põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud äriühingus kauem
kui 24 kuud arvates taotluse esitamise tähtpäevast;
10
3) äriühingu puhul on asutajaks vähemalt üks taotluse esitamise ajal osalust omav osanik või
aktsionär või juhatuse liige, välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhul (st kui taotlejaks on äriühing,
peab see olema asutatud noorte põllumajandustootjate poolt, välja arvatud juhul, kui tegemist
on noorte poolt ülevõetud tegutseva ettevõttega).
Eelnõu § 5 lõikes 7 on sätestatud, et FIE või äriühingu osanik või aktsionär või juhatuse liige
võib olla tegutsenud taotluse esitamise tähtpäevaks põllumajandusliku majapidamise juhina
kauem kui 24 kuud arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kui:
1) FIE omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on olnud igal aastal alla 10 000 euro;
2) FIE või äriühingu osanik, aktsionär või juhatuse liige omas äriühingus osalust ajal, mil
äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 10 000 euro.
Siinjuures ei arvestata FIE või osaniku või aktsionäri või juhatuse liikme sellist osalemist
äriühingus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt mõjutada selle äriühingu
tegevust. Need, mida loetakse põllumajanduslikeks toodeteks on kirjeldatud eelnõu § 3 lõike 6
selgitavas osas. Äriühingu füüsilisest isikust osanikel või aktsionäridel võib olla olnud osalus
aktsiaseltsis, osaühingus, tulundusühistus, täisühingus või usaldusühingus või füüsiline isik
võib olla tegutsenud FIE-na tegevusalal, mis ei kuulu põllumajanduse ja seda teenindavate
tegevusalade hulka.
Eelnõu § 5 lõikes 8 nähakse ühelt poolt ette võimalus saada toetust ka juhul, kui taotleja
osanikud või aktsionärid või juhatuse liikmed soovivad alustada majandustegevust omandades
juba tegutseva äriühingu osaluse. Kui taotleja või tema osanik või aktsionär või juhatuse liige
soovib alustada põllumajanduslikku majandustegevust omandatud äriühingu või
põllumajandusettevõtte kaudu (edaspidi koos omandamine) võib taotleja taotleda toetust kui
tema osanik või aktsionär või juhatuse liige on 24 kuu jooksul enne taotluse esitamise tähtpäeva
omandanud FIE-le kuulunud kogu põllumajandusettevõtte või äriühingu kogu osaluse ning kui
omandatud äriühing või põllumajandusettevõte vastab järgmistele tingimustele:
1) omandatud äriühing või põllumajandusettevõte on tegutsenud vahetult enne omandamist
vähemalt ühe 12 kuu pikkuse majandusaasta;
2) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte omatoodetud põllumajanduslike toodete
müügitulu moodustas omandamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00% kogu
müügitulust;
3) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte omatoodetud põllumajanduslike toodete
müügitulu oli omandamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 10 000 euro.
Põllumajandusliku müügitulu osakaalu arvutamisel kogu müügitulust kajastatakse näitaja
tulemus täpsusega kaks kohta pärast koma. Arvutatud tulemusi ei ümardata, näiteks kui
põllumajandusliku müügitulu arvutamisel saadakse tulemuseks 50,01995, siis kajastatakse see
järgmiselt: 50,01.
Omandatud äriühingule või põllumajandusettevõttele on seatud minimaalne tegevusaeg enne
taotluse esitamist tagamaks juba tegutsevate ettevõtete ülevõtmist. FIE-le kuulunud
põllumajandusettevõtte täielik omandamine tähendab, et toetuse taotluse esitamise ajaks peab
põllumajandusettevõtte üle andnud FIE olema oma põllumajandusliku tegevuse lõpetanud
(mittepõllumajanduslike tegevustega võib jätkata). FIE põllumajandusettevõtte kohustused ja
vara peavad olema üle läinud toetuse taotlejale. Vastavalt võlaõigusseaduse § 180 lõikele 2
kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused
ja kohustused. Sama seaduse § 182 lõige 1 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse
omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise
sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud
andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka
11
vastavate kannete tegemise registrites. Ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ettevõttesse
kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega
seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole
kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust
nähtub, et ettevõte ei ole vaid materiaalne üksus/vara vaid ka kõik õigused ja kohustused, sh
ettevõttega seotud maksud, mis lähevad üle uuele omanikule ehk taotlejale. Tulude ja kulude
deklareerimine ja maksude täpsem tasumine toimub vastavalt asjakohastele maksualastele
seadustele. Kuna vara üleandmisel muutub FIE ettevõtte vara koosseis, tuleb vara üleandmise
kohta vormistada leping ning koostada üle antud vara nimekiri.
Toetust antakse ettevõtjatele, kes asuvad esmakordselt tegutsema põllumajandusliku
majapidamise juhina ja omanikuna (ettevõte asutatud või omandatud viimase 24 kuu jooksul).
See nõue tähendab, et noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse taotlus tuleb
esitada hiljemalt 24 kuu jooksul pärast kehtivate sätete kohast tegevuse alustamist.
Omandamise korral loetakse põllumajandusliku tootmisega alustamise kuupäevaks taotleja
äriregistrisse kandmise kuupäev või äriühingu korral tema osanike või aktsionäride vahetumise
kuupäev.
Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded taotlejale.
Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja vastama.
Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 1 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri
haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla
tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise
tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad
vaid need toetuse taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes
neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.
Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks
tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress
ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.
ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei
vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste
menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu
võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.
Eelnõu § 6 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotleja olema varem riigieelarvelistest või muudest
Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi
maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud
summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste
tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja
jätkusuutlikkuse suurendamine.
Eelnõu § 6 lõige 1 punkt 3 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega
pankrotimenetlust. See tähendab, et toetuse taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei
tohi olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi toetuse taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud
pankrotti või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi toetuse taotlejal olla kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust, mis võib tähendada, et toetuse taotleja juriidiline seisund ei ole korras või
tal on võlgnevused riigi ees.
12
Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui
võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud
sissenõutavaks. PRIA kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud
likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse
olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded.
Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja veel vastama lisaks lõigetes
1 ja 2 nimetatud nõuetele.
Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et toetust ei saa taotleda äriühingust taotleja osanik
või aktsionär või juhatuse liige või temaga seotud ettevõtja, kelle kohta on varem tehtud
käesoleva määruse või „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetme 1.2 „Noorte
põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“
meetme 6 tegevuse liigi 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ (edaspidi
meede 6.1) raames taotluse rahuldamise otsus. Seega kui samad osanikud või aktsionärid või
juhatuse liikmed on mitmes erinevas äriühingus või sama FIE on mitme erineva
põllumajandusettevõtte omanik, saavad nad toetuse taotluse esitada ainult ühe äriühingu või
FIE kaudu. Nõue on seatud, kuna toetus on ettenähtud esimest korda põllumajandustootmisega
alustavale ettevõtjale, mida aga ei ole enam ettevõtja, kes on juba korra nimetatud tootmisega
alustanud.
Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et toetuse taotleja kohta ei ole varem „Eesti maaelu
arengukava 2014–2020“ meetme 6 tegevuse liigi 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamine” (edaspidi meede 6.3) raames tehtud taotluse rahuldamise otsust, välja arvatud § 5
lõikes 8 nimetatud taotleja. Meetme 6.3 määruse kohaselt saab toetust taotleda põllumajanduse
valdkonnas tegutsev ettevõtja äriseadustiku § 1 tähenduses, kes on tootnud omatoodetud
põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid vähemalt kahel taotlemisele vahetult
eelnenud majandusaastal ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel
saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas mõlemal taotlemisele vahetult
eelnenud majandusaastal enam kui 50% ettevõtte kogumüügitulust ning on olnud taotlemisele
vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot. Meetme 6.3 raames toetuse
saajat ei saa eeltoodu alusel pidada esimest korda põllumajandustootmisega alustavaks. Kui
meetme 6.3 raames toetust saanud äriühing või põllumajandusettevõte omandatakse eelnõu § 5
lõike 8 kohaselt, siis on tegevus abikõlblik.
Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 3 sätestatakse taotlejale nõue, mille kohaselt peavad FIE või
äriühingu puhul vähemalt üks juhatuse liige osalema enne taotluse esitamist samal aastal
vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas äriplaani
koostamise tutvustust ning mis on korraldatud strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja
innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames. See tähendab, et taotlejal on
kohustus läbida enne taotluse esitamist selline infopäev, kus tutvustatakse äriplaani koostamise
põhimõtteid ja jagatakse praktilisi näiteid äriplaani ning selle juurde kuuluvate
finantsprognooside koostamise kohta. Infopäev peab olema läbitud enne taotluse esitamist, et
omandatud teadmisi oleks taotlejal võimalik rakendada juba taotluse esitamiseks vajaliku
äriplaani koostamisel, ning selle eesmärk ongi anda põllumajandusliku ettevõtlusega
alustamiseks vajalikke põhiteadmisi äriplaani koostamisest ja tegevuste pikaajalisest
kavandamisest. Nõue on põhjendatud, sest meetme 6.1 varasemate taotlusvoorude tulemuste
analüüs näitab, et alustavad noored põllumajandustootjad ei oska tegevusi piisavalt kavandada,
neil puudub selge visioon ning arusaam, kuidas ja kellele oma põllumajanduslikku toodet müüa.
13
Kuna ettevõtlusega alustamine on riskantne ning eeldab rahaliste vahendite olemasolu, siis on
infopäev suunatud just sellele, et selle toetuse taotlejad oskaksid oma tegevusi paremini
mõtestada ja rahalisi tegevusi kavandada. Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab
omakorda võimalust, et noored põllumajandustootjad jätkavad põllumajanduse valdkonnas
ettevõtjatena tegutsemist ka edaspidi. Infopäev on kestusega vähemalt kuus akadeemilist tundi,
sest selle puhul on tegu üksnes infot tutvustava lühema üritusega, mis ei ole õppekavapõhine,
mistõttu võib eeldada, et selle aja jooksul jõuab vajalike teadmiste tutvustuse edasi anda. Kuus
akadeemilist tundi on optimaalne aeg, mille jooksul osaleja on võimeline informatsiooni
omandama. Eelnevaid meetme 6.1 taotlusvoorude tulemusi arvestades võib eeldada, et aastas
lisandub ligikaudu 109 uut põllumajandustootmisega alustavat noort ettevõtjat, mistõttu on just
neile oluline tutvustada, kuidas äriplaani koostada ning millega peab arvestama, kui
põllumajandusliku ettevõtlusega alustatakse. AKIS-e raames korraldatava infopäevade kohta
leiab täpsemat infot veebilehelt https://www.pikk.ee, mille sündmuste kalendris avaldatakse ka
täpsemad kuupäevad, mil asjakohased infopäevad toimuvad. Infopäeval osalejate nimekirjad
edastab PRIA-le infopäeva korraldaja. Esitatav nimekiri on tõenduseks, et taotleja on infopäeva
kogu ulatuses läbinud ning sellega täitnud eelnõuga kehtestatava nõude.
Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse erand, mille kohaselt ei pea infopäeval osalema, kui taotlejast
noor põllumajandustootja (FIE või äriühingu vähemalt üks juhatuse liige) on enne taotluse
esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul läbinud
vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalase täienduskoolituse, mis sisaldas
äriplaani koostamise õpet või omandanud kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud
kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni viienda taseme või kõrghariduse, mille
õppekava muu hulgas sisaldas äriplaani koostamise õpet. Täienduskoolitus peab olema läbitud
või kutsekvalifikatsiooni viies tase saadud või kõrgharidus omandatud enne taotluse esitamist,
et omandatud teadmisi oleks taotlejal võimalik rakendada juba taotluse esitamiseks vajaliku
äriplaani koostamisel. Täienduskoolituse läbimist, kutsekvalifikatsiooni viienda taseme
olemasolu või kõrghariduse omandamist tõendatakse asjakohase dokumendiga, näiteks
tunnistuse või diplomiga. Kui täienduskoolitus koosneb mitmest teemamoodulist, peab
täienduskoolituse läbimist tõendavast dokumendist selguma, et taotleja on läbinud muu hulgas
teemamooduli, mis käsitleb äriplaani koostamise õpet. Taotleja vastab täienduskoolituse
osalemise nõudele üksnes juhul, kui koolitus on läbitud enne taotluse esitamist samal aastal
(näiteks on täienduskoolitus läbitud aasta alguses ning sama aasta augustis esitatakse taotlus)
või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe aasta jooksul. Vähemalt kaheksa
akadeemilist tundi kestva täienduskoolituse läbimise nõude sätestamisel on võetud arvesse, et
tegemist ei oleks vaid lühikese seminari või muu õpisündmusega, millel õppekava puudub,
mistõttu kui täienduskoolitusel (õppekavapõhine) on osaletud, siis ei ole infopäeva
(mitteõppekavapõhine) vaja läbida. Õppekava kestus, kaheksa akadeemilist tundi, näitab seda,
et tegemist on koolitusega, mis kestab terve tööpäeva ja mille põhjal saab eeldada, et kõik
vajalikud teadmised on edasi antud. Kui taotleja on omandanud kutsekvalifikatsiooni viienda
taseme või kõrghariduse, mille õppekava sisaldas äriplaani koostamise õpet, siis peab vastav
õpe olema läbitud (näiteks on kaitsud äriplaani teemaline lõputöö või on olemas äriplaani
koostamist sisaldava aine hinne). Ajavahemik, mille jooksul täienduskoolituse läbimist,
kutsekvalifikatsiooni viienda taseme või kõrghariduse omandamist arvesse võetakse, on
sätestatud tulenevalt sellest, et omandatud teadmised võivad aja jooksul ununeda ning
ettevõtlusalased teadmised ja oskused, sealhulgas teadmised äriplaani koostamise kohta, võivad
pikema aja jooksul muutuda.
Eelnõu § 6 lõikes 4 on sätestatud, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või
omab konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju teise põllumajandustootjast
ettevõtja üle. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme
ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või
14
osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt
mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 2 kehtib nimetatud nõue sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.
Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja elektrooniliselt
PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse ning selles esitatud andmeid ja
hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid.
Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest väljaandes Ametlikud
Teadaanded ja oma veebilehel.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.
Eelnõu § 8 lõikes 1 on loetletud taotleja poolt avalduses esitatavad andmed. Avaldus peab
sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste täitmise ja
koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate
mõjude ja tulemuste kindlakstegemiseks. Näiteks peab toetuse taotleja esitama andmed selle
kohta, kas ta on omandanud § 5 lõike 8 kohase põllumajandusalase äriühingu või
põllumajandusettevõtte. Äriühingute puhul kontrollib PRIA taotleja majandustegevuse
vastavust eelnõu tingimustele äriregistri abil. Kassapõhiste FIE-de vastavust kontrollitakse
tuludeklaratsiooni E-vormi alusel, mille andmed saab PRIA Maksu- ja Tolliametist (edaspidi
MTA). Punkti 7 kohaselt peab taotleja esitama tähtaja, millal ta omandab põllumajandusalase
töökogemuse, hariduse või kutse, kui tal see enne taotluse esitamist puudub. Punkti 8 kohaselt
esitab taotleja teabe selle kohta, kas on läbitud eelnõu § 6 lõike 2 punktis 3 sätestatud
nõuetekohane infopäev või eelnõu § 6 lõike 3 kohane täiendkoolitus. Punkti 9 kohaselt peab
taotleja esitama teabe loodavate uute töökohtade arvu kohta.
Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, millised dokumendid peab taotleja koos taotlusega esitama.
Eelnõu § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatakse, et taotleja peab esitama eelnõu § 3 lõikes 4
sätestatud nõuetele vastava äriplaani. Äriplaani esitamise kohustust on täpsemalt selgitatud
eelnõu § 6 lõike 1 selgitava osa juures.
Eelnõu § 8 lõike 2 punktis 2 sätestatakse, et kui eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatud juhul on läbitud
täienduskoolitus, siis esitab taotleja FIE või äriühingu puhul vähemalt ühe juhatuse liikme
täiendkoolitusel osalemist tõendava dokumendi.
Eelnõu § 8 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatakse, et põllumajandusmaa kasutamisel või
materiaalse vara paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, siis peab
taotleja esitama ka seda tõendava kirjaliku võlaõigusliku lepingu või kui ehitis on taotleja
valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendava kirjaliku asjaõiguslepingu, kui see asjaõigus
ei nähtu kinnistusraamatust. Lisaks tuleb esitada kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui
materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on
kaasomandis.
Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 5 kohaselt kui taotleja investeeringuks on kasutatud masina või
seadme ostmine, siis peab taotleja esitama müüja dokumendi, mis tõendab, et ostetav masin või
15
seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks ei ole
kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud
tagastamatut riigiabi.
Eelnõu § 8 lõike 2 punktis 6 sätestatakse, et taotleja peab esitama hindamiskriteeriumite
täitmise tõendamiseks asjakohase tunnistuse, aruande, lepingu või muu asjakohase dokumendi.
Hindamiskriteeriumite joonealustes märkustes on kirjas täpsemalt, milline dokument tõendab
vastava kriteeriumi täitmist. Näiteks kui taotleja soovib saada hindepunkte hindamiskriteeriumi
4 „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ alusel, esitab ta järgmised dokumendid:
1) dokument, mis tõendab äriühingu või FIE ettevõtte omandamist juhul, kui vastav teave ei
ole kättesaadav äriregistris;
2) kui taotleja omandas oma FIE-st või äriühingu osanikust või aktsionärist vanema ettevõtte
või äriühingu osaluse ja vastav teave ei ole kättesaadav rahvastikuregistrist, esitab taotleja oma
sünnitunnistuse, ning kui ta omandas oma FIE-st või äriühingu osanikust või aktsionärist
vanavanema ettevõtte või äriühingu osaluse, siis ka vanema sünnitunnistuse või muud vajalikud
dokumendid, mis tõendavad taotleja põlvnemist ettevõtte või osaluse üleandnud isikust.
Kui taotleja soovib saada hindepunkte hindamiskriteeriumi 2.1 „Taotleja majandus- või
juhtimisharidus“ alusel, esitab ta majandus- või juhtimisalast haridust tõendavate dokumendi.
Eelnõu § 8 lõikes 3 on sätestatud, et taotlejale esitatud nõuete täitmise ning
hindamiskriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks peavad asjakohased majandusaasta
aruanded olema taotluse esitamise ajaks äriregistrile esitatud, kui majandusaasta aruande
äriregistrile esitamine on äriseadustiku alusel nõutav.
Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse, et kui äriühingust taotleja või eelnõu § 5 lõike 8 kohaselt
omandatud äriühingu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta või omandamisele
vahetult eelnenud majandusaasta lõppes taotluse esitamise aastal ja selle kohta ei ole
majandusaasta aruanne äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg
ei ole taotluse esitamise hetkeks möödunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult
eelnenud majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.
Eelnõu § 8 lõikes 5 on sätestatud, et koos taotlusega esitab toetuse taotleja toetuse esimese osa
väljamaksmiseks PRIA-le maksetaotluse. Maksetaotluses tuleb esitada toetuse summa, mille
maksmist taotletakse ning arvestada tuleb, et esimese toetusosa suurus ei või ületada 75% kogu
taotletava toetuse suurusest. Maksetaotlus võib olla ka taotluse osaks.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse kontrollimine.
PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning
toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-
is, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotluse vastavust toetuse saamise
nõuetele on õigus kontrollida ka toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab
toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.
Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid
riiklikke registreid (nt koostöö MTA-ga). Pidades silmas, et taotluste hindamisel tuleb tagada
ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas FIE peab kassa- või tekkepõhist
raamatupidamist, küsib PRIA näiteks MTA-lt tuludeklaratsiooni vormi E andmeid kõigi FIE-
dest toetuse taotlejate kohta olenemata nende raamatupidamisarvestusest.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine.
16
PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel enne taotleja, taotluse ja
kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist, andes taotlusele hindepunkte lisa
„Taotluse hindamise kriteeriumid“ kohaselt ja moodustab taotluse paremusjärjestuse.
Lisa B-osas sätestatud hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja taotluste
paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA nõuandva
hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni pädevusse kuulub taotluste hindamine eelnõu lisa B-
osas kehtestatud hindamiskriteeriumite põhjal andes taotlusele hindepunkte lisa B-osa alusel.
See, et PRIA moodustab hindamiseks hindamiskomisjoni tähendab, et PRIA viib hindamise
läbi hindamiskomisjoni kaudu. Hindamiskomisjoni liikmed annavad taotlusele lisas sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel hindepunkte. Hindepunktide summa alusel teeb
hindamiskomisjon PRIA-le paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku. Kuigi määrus näeb
ette, et hindamise viib läbi hindamiskomisjon, ei ole hindamiskomisjon haldusorgan ega saa
seega taotluste heakskiitmise menetluses teostada menetlustoiminguid enda nimel.
Hindamiskomisjon on PRIA suhtes üksnes nõuandva õigusega ja tal on õigus teha ettepanekuid
paremusjärjestuse moodustamiseks. PRIA-l on õigus ja lausa kohustus hinnata
hindamiskomisjoni poolt läbi viidava hindamise õiguspärasust, sealhulgas hindamise
erapooletust ning menetlus- ja kaalumisreeglite järgimist. Lisa B-osas hindab
hindamiskomisjon hindamiskriteeriumi 2 „Taotleja muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega
tegelemiseks“ ja hindamiskriteeriumi 3 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus
meetme eesmärkidele“ alusel. PRIA hindab lisa A-osa ja C-osa.
Taotluste paremusjärjestuse koostamiseks liidab PRIA hindamiskomisjoni töö tulemusel
saadud hindepunktid ja ka PRIA poolt analüüsitud hindepunktid kokku. Taotluste
paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud
taotlused. Taotluse rahuldamiseks peab olema taotlus saanud vähemalt minimaalselt nõutava
hindepunktide arvu. Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille on
esitanud noorem FIE või äriühingu osanik või aktsionär või juhatuse liige, kui taotlejaks on ühe
osanikuga või aktsionäriga äriühing. Juhul, kui taotlejaks on mitme füüsilisest isikust osaniku
või aktsionäriga äriühing, võetakse aluseks äriühingu osanike või aktsionäride vanuse
aritmeetiline keskmine.
Taotluste hindamine saab olla seda õiglasem ja täpsem, mida paremini ja selgemalt on taotluses
andmed esitatud. Soovitav on taotluste sisu väga hoolikalt läbi mõelda ja vormistada nii, et
hindajad kogu vajaliku info sealt kätte saaksid.
Meetme 6.1 raames toimunud taotlusvoorudes kasutatud hindamiskriteeriumite analüüsimise
tulemusena on järeldatud, et hindamissüsteem vastab meetme eesmärkidele ja tegelikule
olukorrale, kus eelistatud on parema hariduse ja töökogemusega noored põllumajandustootjad
ning realistlikumate äriplaanide esitajad. Eelnevast tulenevalt on selle toetuse
hindamiskriteeriumid võrreldes perioodi 2014–2020 meetme 6.1 hindamiskriteeriumitega
jäetud suuresti samaks.
Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.
Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa
ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid ja kõigi toetuse taotlejate puhul ületab neile antud
hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks vajalikku hindepunktide summat,
rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.
ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad
toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite
17
miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt
kõik taotlused.
Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa
ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud
taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse
hindepunktide summa ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.
ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad
toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt
hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad
taotlused.
Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide
summa olema vähemalt 50% lisa hindamiskriteeriumis 3 kehtestatud maksimaalsest
hindepunktide summast. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaalset hindepunktide
summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1 kohaselt taotleja, taotlus ja
toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus peab vastama
hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud
vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Alus minimaalsete hindepunktide
kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõike 1 sissejuhatavast osast, mis sätestab, et
rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.
Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i
§ 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu
õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui
Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;
2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või
takistab kohapealse kontrolli tegemist;
3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 9 kohaselt või
4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.
Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata
jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.
Eelnõu §-s 12 kehtestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.
Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja peab viima äriplaanis kavandatud tegevused
ellu, sh täitma toetuse eesmärgi ja saavutama tulemuse, hiljemalt kahe aasta jooksul arvates
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.
Eelnõu § 12 lõike 1 punkt 1 kohustab toetuse saajat alustama tegevuste elluviimist kuue kuu
jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Nõue motiveerib taotlejaid toetatava
tegevuse elluviimisega alustama esimesel võimalusel ja aitab kaasa sellele, et toetatava
tegevuse jõuaks ellu viia tähtaegselt.
Eelnõu § 12 lõike 1 punkt 2 kohustab toetuse saajat teostama esimese aasta lõpuks arvates
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest äriplaanis kavandatud tegevustest vähemalt 75%,
sealhulgas § 3 lõike 2 kohase investeeringu (materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara
18
või sellise hoone või rajatise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või
rekonstrueerimine, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks otseselt ja korduvalt
või tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte omandamine). Toetuse teise osaga
kavandatud tegevused peavad olema tehtud hiljemalt kahe aasta jooksul alates taotluse
rahuldamise otsuse kuupäevast.
Eelnõu § 12 lõikes 2 on sätestatud, et toetuse saaja peab eelnõu § 3 lõike 2 kohast investeeringut
säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase
toetusosa väljamaksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).
Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse saaja kohustused.
Eelnõu § 13 lõike 1 punktides 1–3 on sätestatud nõuded toetuse saajale, mida ta peab täitma
auditi, järelevalve ja kontrolli osas ning vajaliku teabe eristamise, esitamise ja säilitamise osas
kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama
teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse
saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida
toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil ostetud
vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli
tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Toetusraha
mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi
maksma. Toetuse saaja on kohustatud säilitama toetusega seotud dokumente kuni sihipärase
kasutamise perioodi lõpuni.
Eelnõu § 13 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata PRIA-t taotluse
esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuskavas toodud
tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.
Eelnõu § 13 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja näitama, et tegemist on EAFRD
toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi.
Sümbolite kasutamine ja teavitamine on reguleeritud komisjoni rakendusmäärusega (EL)
2022/129.
Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja esitama seiret või hindamist tegeva isiku või
asutuse nõudmisel andmed loodud töökohtade arvu kohta, sest need on selle toetuse
kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. Samuti peab toetuse saaja
võimaldama neil teha ka loodud töökohtade osas kohapealset vaatlust.
Eelnõu § 13 lõikes 3 on seatud toetuse saajale kohustus säilitada aktiivse põllumajandustootja
staatus kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse
toetuse saajat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale
eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot. Nõude eesmärk on tagada toetuse
sihipärane kasutamine, sealhulgas soodustada noorte aktiivset osalemist põllumajanduslikus
tootmises.
Eelnõu § 13 lõikes 4 on sätestatud toetuse saaja toetuskõlblikkuse tingimused.
Eelnõu § 13 lõike 4 punktis 1 nõutakse, et toetuse saaja peab omandama põllumajandusalase
töökogemuse, hariduse või kutse, kui toetuse saajal on eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatud kohustus
ning esitama hiljemalt ühe kuu möödudes nimetatud lõikes märgitud tähtaja lõppemisest arvates
PRIA e-teenuse keskkonna kaudu omandatud põllumajandusalast töökogemust, haridust või
19
kutset tõendava dokumendi. Täpsemalt on selgitatud põllumajandusalase töökogemuse,
hariduse või kutse nõuet eelnõu § 5 lõike 4 selgitava osa juures.
Eelnõu § 13 lõike 4 punktis 2 nõutakse, et toetuse saaja peab tagama, et sihipärase kasutamise
perioodi jooksul äriühingu osaniku või aktsionäri vahetumise korral on uus osanik või aktsionär
või juhatuse liige vähemalt sama vana kui toetuse saaja. Selle nõudega tagatakse, et ettevõtet
juhivad noored põllumajandustootjad ning saavutatakse toetuse andmise eesmärgid.
Eelnõu § 13 lõike 4 punktis 3 sätestab, et toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui
taotleja kui ka toetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega algatatud
sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
Eelnõu § 13 lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni
vastama eelnõu § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudele. See tähendab, et toetuse saaja
riiklik maksu võlg ilma intressita peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu
võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille
tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Toetuse saaja on riigieelarvelistest, Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi
maksnud või tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. Samuti ei tohi toetuse saaja suhtes olla
nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud
pankrotti, tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
Eelnõu § 13 lõike 6 kohaselt peab toetuse saajal olema täidetud ka toetuse abil ostetud või
ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas hiljemalt viimase
maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist
kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusloa või kasutusteatisega
tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav tegevus) vastab ettenähtud
nõuetele ning seda võib kasutada kasutusotstarbe kohaselt. Seega võimaldab kasutusluba või
kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel seadet saab hakata sihtotstarbeliselt kasutama.
Eelnõu §-s 14 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse
maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse
saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos
asjakohaste andmete ja dokumentidega.
Toetuse saaja esitab PRIA-le pärast äriplaanis kavandatud tegevuste osalist või täielikku
elluviimist ja selle eest täielikult või osalist tasumist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul
eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tehtud tegevuste
aruande. Toetuse saaja on kohustatud esitama tegevuste aruande, mis sisaldab eelnõu § 12
lõikes 1 sätestatud andmeid äriplaanis kavandatud tegevuste kohta.
Koos tegevuste aruandega esitab toetuse saaja pärast äriplaanis ettenähtud kõigi tegevuste
tegemist toetuse teise osa välja maksmiseks PRIA-le ka maksetaotluse, milles märgitakse
summa, mille väljamaksmist toetuse teise osaga taotletakse. Maksetaotlus võib olla tegevuste
aruande osaks. Koos tehtud tegevuste aruandega esitab toetuse saaja toetatavate tegevuste
elluviimist tõendavad dokumendid. Toetuse saaja esitab PRIA-le kuni kaks tehtud tegevuste
aruannet. Ühes osas on võimalik aruanne esitada juhul, kui äriplaan on täielikult ellu viidud ühe
aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine.
20
PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates
dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning
ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetuse maksmine.
Eelnõu § 16 lõigetes 1–3 on kehtestatud, et toetus makstakse välja kahes osas, millest toetuse
esimene osa moodustab 75% ehk 75 000 eurot ja teine osa 25% ehk 25 000 eurot kogu
saadavast toetusest, mis on 100 000 eurot. PRIA maksab toetuse saajale toetuse esimese osa
välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist eeldusel, et on esitatud nõuetekohane äriplaan.
Toetusraha kantakse toetuse saaja arveldusarvele hiljemalt 30 tööpäeva jooksul. Toetusraha
teine osa kantakse toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates äriplaanis
kavandatud toetuse esimese ja teise osaga tehtavate kõigi eelnõu § 12 lõikes 1 ning § 13 lõike
4 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimisest ja nõuetekohaste dokumentide saamisest. Seega
toetuse teise osa väljamaksmise eelduseks on äriplaanis kehtestatud kõigi toetatavate tegevuste
(k.a hariduse või kutsekvalifikatsiooni või töökogemuse omandamise) elluviimine.
Eelnõu § 16 lõike 4 kohaselt, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub
tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada
makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust,
püsivust ja korduvust ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmine kindlasummalise
maksena võib toimuda, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud oodatav tulemus on
saavutatud. Samas Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt peab vaatama iga projekti eraldi.
Näiteks kui kavandatud tulemust, milleks on ühe töökoha loomine, ei saavutata, tuleb küll kogu
projektile makstud toetus tagasi nõuda, aga kui projektis tuleb saavutada mitu tulemust, see
tähendab elemendid, millest igaüks võib iseenesest olla tulemus, on proportsionaalne toetuse
vähendamine või tagasinõudmine võimalik, kui projekti olemus ja eesmärgid seda
võimaldavad. Seega sõltub toetuse vähendamine või tagasinõudmine asjaoludest ning seda
hinnatakse iga projekti puhul eraldi. Seega on oluline, et taotleja mõtleks juba taotlema tulles
hästi läbi, kuidas ta hiljem maksetaotluse etapis kavatseb toetatava tegevuse elluviimise
tulemust tõendada.
Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse
maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise
alused. ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui
Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;
2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või
takistab kohapealse kontrolli tegemist;
3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;
4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.
Eelnõu § 16 lõike 6 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva
jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks.
Eelnõu §-s 17 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.
detsembrini 2039.
21
Eelnõu §- s 18 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning
töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99
sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe
ühelainsal veebilehel. Eestis on selleks veebileheks www.pria.ee. Teave on avalikkusele
kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste
isikute puhul toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja
perekonnanime kui makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse
liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks
määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise
põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);
3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise
kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud
teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk
197–205).
Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-
lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027
eesmärkide saavutamisele, milleks on muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks
atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkonnas ning
edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist
põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas
ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust.
Määrusega soodustatakse noorte ettevõtjate põllumajandusliku tegevuse alustamist ja ettevõtete
arendamist, aidates ühtlasi kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Noorte
põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamise toetamine aitab kaasa põllumajandusettevõtete
konkurentsivõime parandamisele ning põllumajandustootmise kaasajastamisele. Tänu toetusele
tuuakse põllumajandussektorisse täiendavat teadmist, kompetentsi ning ettevõtlusinitsiatiivi,
mis mõjutab positiivselt põllumajandussektori struktuurset kohanemist ja arengut.
Sekkumine tuleb vajadusest soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata
kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisele, luua eeldused atraktiivsete, hästi
tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele ning arendada olemasolevaid
aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi.
Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele Eesti
piirkondadele, kuid võttes arvesse, et põllumajandustootjad paiknevad eelkõige
22
maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse. Määruse
rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse
menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Sekkumise „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames
antavat toetust rahastatakse 60% ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest, mis
on planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.
Sekkumise „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eelarve on
25 000 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku.
Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.