| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/38-13 |
| Registreeritud | 20.06.2025 |
| Sünkroonitud | 23.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Esitajate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Esitajate Liit |
| Vastutaja | Mari Kalbin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
19.06.2025.a.
Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Käesolevaga edastab MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) Sotsiaalministeeriumile
omapoolsed seisukohad ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu osas.
1. Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu § 1 punktis 1 on välja toodud, et muudetakse RaKS § 22 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1
muudatusega jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud piiravad tingimused, mis puudutavad
lepingu sõlmimist ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikuga. Muudatuse tulemusena
saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise
elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest
kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. Eelnõu seletuskirja kohaselt
muudab see ravikindlustuse kättesaadavamaks inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra
kohaselt võimalik ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta RaKS-is sätestatud
tingimustele. Eelnõu koostajad ei ole aga arvestanud eristaatusega isikutega, kelleks võivad
olla nt loovisikud, kelle loominguline töö, mis eeldab süvenemist ja pühendumist, ei võimalda
igaühel neist olla tööõiguslikes või teenistussuhetes. Töötades võlaõigusliku lepingu alusel ei
pruugi loovisikul olla regulaarset igakuist sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda igakuiselt
kindlustusmakseid. Loomingulise töö eest saadav tasu võib olla ka ühekordne väljamakse
alles peale töö valmimist, aga vajadus ravikindlustuse järele on kogu loomeprotsessi
perioodil.
Vabakutselisel loovisikul on küll võimalus hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIE-ks,
mis kohustab isikut tasuma sotsiaalmakseid ja saada seeläbi sotsiaalsed garantiid. Paraku ei
ole loovisiku eripära arvestades see kõige sobilikum juriidiline vorm loometööga
tegelemiseks.
Loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) üheks eesmärgiks on tagada vabakutselistele
loovisikutele võimalikel loomingulistel või ka tervislikel kriisiperioodidel elementaarne
toimetulek loometoetuse näol ning võimaldades sellega neile sotsiaal- ning raviturva
miinimum maksimaalselt 1 aastaks korraga. Sellele järgneval kahel aastal on aga loovisikud
olukorras, kus neil tuleb leida töö, mis tagab sotsiaal- ja ravikindlustuse ning samal ajal
võimaldab neil jätkata oma loometööd või olude sunnil loobuma loometööga tegelemisest.
Praegune seadusandlik korraldus sellises olukorras loovisikute kindlustunnet ei tõsta ning
teatav osa loovisikutest on ilma sotsiaalsete garantiideta.
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
Kultuuriminister Heidy Purga on rõhutanud eelnõuga kavandatavate muudatuste olulisust
loomevaldkonnale ja on välja toonud, paljud vabakutselised on aastaid oodanud, et
sotsiaalpoliitika võtaks arvesse nende töö iseloomu.1
EEL on seisukohal, et RaKS § 22 vajab täiendamist osas, mis võimaldab ravikindlustusega
liituda ka isikutel, kes ei oma igakuist sissetulekut, aga kes on aga valmis sõlmima
vabatahtliku ravikindlustuslepingu.
Eelnõu kooskõlastustabelis on välja toodud, leping on suunatud füüsilistele isikutele,
juriidilised isikud lepingut sõlmida ei saa.
Kuivõrd loomeliitudesse koondunud vabakutselisi loovisikuid on piiratud arvul, loovisikud on
registreeritud loomeliitude andmekogus, eelnõuga soovitakse parandada vabakutseliste
loovisikute sotsiaalseid garantiisid, siis oleks mõistlik kaaluda erisuse loomist, mis annaks
loomeliidule õiguse tasuda vabatahtliku kindlustuse makseid oma liikme eest.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõus toodud RaKS § 22 lõige 2 sõnastust ja sõnastada
vastav lõik järgmiselt (eelnõu täiendus alla joonitud):
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu teise isiku kasuks saab sõlmida Eesti
alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik ning tunnustatud
loomeliit.“;
2. Eelnõu RaKS § 1 punktis 8 on välja toodud, et RaKS § 60 lõike 1 täiendamine
punktiga 7 välistab sissetulekukaotuse topelt hüvitamise – inimene ei saa samal ajal nii
töötuskindlustushüvitist kui ka haigus- või hooldushüvitist. Mh aitab antud muudatus vältida
hüvitiste dubleerimist ja tagab süsteemi õiglasema toimimise.
Soovime eelnõu koostajate tähelepanu juhtida asjaolule, et vabakutselisel loovisikul, kes
vastab LLS § 3 lõikes 1 ja § 16 lõikes 2 toodud eeldustele ja tunnustele on õigus saada
vabakutselise loovisiku loometoetust, mille suuruseks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäär ühes kuus. LLS seletuskirja (2004) kohaselt on loometoetuse näol tegemist
vahenditega, mis makstakse vabakutselisele loovisikule, kellel ajutiselt puudub tööst saadav
sissetulek. Samas seletuskirjas on välja toodud, et loomeliidu poolt toetuse maksmisega
seonduva korraldusliku tegevusega täidab loomeliit ühtlasi ka riiklikku ülesannet - töötute üle
arvestuse pidamist ning neile toetuse maksmist. Siiani on jäänud selgusetuks, kas Eesti
Töötukassa omab ülevaadet, kes vabakutselistest loovisikutest saavad loometoetust ning seega
omavad töötu staatust.
Samaaegselt loometoetusega säilib vabakutselisel loovisikul õigus saada
töötuskindlustushüvitist tingimusel, et isiku igakuine tulu (sh töötuskindlustushüvitis)
loometoetuse taotlemisele eelneval kuul ja loometoetuse saamise perioodil ei ületa poolt LLS
§ 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Nii loometoetust kui töötuskindlustushüvitist
saav isik omab töötu staatust, kelle sotsiaalsed garantiid on tagatud dubleerivalt, kuna tema
eest arvestab ja tasub täismääras sotsiaalmaksu vastav tunnustatud loomeliit (või
Kultuuriministeerium) ja Eesti Töötukassa.
Kuivõrd nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Töötukassa saavad oma rahalised vahendid
riigieelarvest, siis ei ole mõistlik olukord, kus sama isiku sama hüve (st. ravikindlustuse eest)
tasutakse sotsiaalmaksu täismääras kahe erineva isiku poolt.
RaKS § 7 lõike 1 kohaselt tekib seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse
Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa
1 https://www.sm.ee/uudised/sotsiaalministeerium-avardab-vabatahtliku-ravikindlustuse-voimalusi
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud Tervisekassale esitama
asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või
loomeliit.
RaKS § 9¹ lõike 1 kohaselt tekib § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse
Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa
andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti
Töötukassa.
Kui isikul on juba kehtiv ravikindlustuskaitse, siis süsteemi õiglasemaks toimimiseks tuleks
muuta eelpool viidatud paragrahve selliselt, et sotsiaalmaksu tasumise nii loomeliidu kui ka
Eesti Töötukassa poolt oleks töötuskindlustushüvitist saava isiku puhul välistatud.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Ambur
tegevdirektor
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Käesolevaga saadan kooskõlastamiseks saadetud eelnõu osas MTÜ Eesti Esitajate Liit poolsed seisukohad.
Lugupidamisega,
Urmas Ambur
Eesti Esitajate Liit
Saatja: [email protected] <[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 29. mai 2025 12:13
Adressaat: Eesti Töötukassa <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Töötervishoiuarstide Selts <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Patsientide Esindusühing <[email protected]>; Eesti Patsientide Liit <[email protected]>; Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei <[email protected]>; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda <[email protected]>; Eesti Talupidajate Keskliit <[email protected]>; Eesti Esitajate Liit <[email protected]>; Eesti Kinoliit <[email protected]>; Eesti Kunstnike Liit <[email protected]>; Eesti Näitlejate Liit <[email protected]>; Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit <[email protected]>; Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep <[email protected]>
Teema: Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)
|
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
19.06.2025.a.
Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Käesolevaga edastab MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) Sotsiaalministeeriumile
omapoolsed seisukohad ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu osas.
1. Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu § 1 punktis 1 on välja toodud, et muudetakse RaKS § 22 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1
muudatusega jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud piiravad tingimused, mis puudutavad
lepingu sõlmimist ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikuga. Muudatuse tulemusena
saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise
elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest
kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. Eelnõu seletuskirja kohaselt
muudab see ravikindlustuse kättesaadavamaks inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra
kohaselt võimalik ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta RaKS-is sätestatud
tingimustele. Eelnõu koostajad ei ole aga arvestanud eristaatusega isikutega, kelleks võivad
olla nt loovisikud, kelle loominguline töö, mis eeldab süvenemist ja pühendumist, ei võimalda
igaühel neist olla tööõiguslikes või teenistussuhetes. Töötades võlaõigusliku lepingu alusel ei
pruugi loovisikul olla regulaarset igakuist sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda igakuiselt
kindlustusmakseid. Loomingulise töö eest saadav tasu võib olla ka ühekordne väljamakse
alles peale töö valmimist, aga vajadus ravikindlustuse järele on kogu loomeprotsessi
perioodil.
Vabakutselisel loovisikul on küll võimalus hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIE-ks,
mis kohustab isikut tasuma sotsiaalmakseid ja saada seeläbi sotsiaalsed garantiid. Paraku ei
ole loovisiku eripära arvestades see kõige sobilikum juriidiline vorm loometööga
tegelemiseks.
Loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) üheks eesmärgiks on tagada vabakutselistele
loovisikutele võimalikel loomingulistel või ka tervislikel kriisiperioodidel elementaarne
toimetulek loometoetuse näol ning võimaldades sellega neile sotsiaal- ning raviturva
miinimum maksimaalselt 1 aastaks korraga. Sellele järgneval kahel aastal on aga loovisikud
olukorras, kus neil tuleb leida töö, mis tagab sotsiaal- ja ravikindlustuse ning samal ajal
võimaldab neil jätkata oma loometööd või olude sunnil loobuma loometööga tegelemisest.
Praegune seadusandlik korraldus sellises olukorras loovisikute kindlustunnet ei tõsta ning
teatav osa loovisikutest on ilma sotsiaalsete garantiideta.
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
Kultuuriminister Heidy Purga on rõhutanud eelnõuga kavandatavate muudatuste olulisust
loomevaldkonnale ja on välja toonud, paljud vabakutselised on aastaid oodanud, et
sotsiaalpoliitika võtaks arvesse nende töö iseloomu.1
EEL on seisukohal, et RaKS § 22 vajab täiendamist osas, mis võimaldab ravikindlustusega
liituda ka isikutel, kes ei oma igakuist sissetulekut, aga kes on aga valmis sõlmima
vabatahtliku ravikindlustuslepingu.
Eelnõu kooskõlastustabelis on välja toodud, leping on suunatud füüsilistele isikutele,
juriidilised isikud lepingut sõlmida ei saa.
Kuivõrd loomeliitudesse koondunud vabakutselisi loovisikuid on piiratud arvul, loovisikud on
registreeritud loomeliitude andmekogus, eelnõuga soovitakse parandada vabakutseliste
loovisikute sotsiaalseid garantiisid, siis oleks mõistlik kaaluda erisuse loomist, mis annaks
loomeliidule õiguse tasuda vabatahtliku kindlustuse makseid oma liikme eest.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõus toodud RaKS § 22 lõige 2 sõnastust ja sõnastada
vastav lõik järgmiselt (eelnõu täiendus alla joonitud):
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu teise isiku kasuks saab sõlmida Eesti
alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik ning tunnustatud
loomeliit.“;
2. Eelnõu RaKS § 1 punktis 8 on välja toodud, et RaKS § 60 lõike 1 täiendamine
punktiga 7 välistab sissetulekukaotuse topelt hüvitamise – inimene ei saa samal ajal nii
töötuskindlustushüvitist kui ka haigus- või hooldushüvitist. Mh aitab antud muudatus vältida
hüvitiste dubleerimist ja tagab süsteemi õiglasema toimimise.
Soovime eelnõu koostajate tähelepanu juhtida asjaolule, et vabakutselisel loovisikul, kes
vastab LLS § 3 lõikes 1 ja § 16 lõikes 2 toodud eeldustele ja tunnustele on õigus saada
vabakutselise loovisiku loometoetust, mille suuruseks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäär ühes kuus. LLS seletuskirja (2004) kohaselt on loometoetuse näol tegemist
vahenditega, mis makstakse vabakutselisele loovisikule, kellel ajutiselt puudub tööst saadav
sissetulek. Samas seletuskirjas on välja toodud, et loomeliidu poolt toetuse maksmisega
seonduva korraldusliku tegevusega täidab loomeliit ühtlasi ka riiklikku ülesannet - töötute üle
arvestuse pidamist ning neile toetuse maksmist. Siiani on jäänud selgusetuks, kas Eesti
Töötukassa omab ülevaadet, kes vabakutselistest loovisikutest saavad loometoetust ning seega
omavad töötu staatust.
Samaaegselt loometoetusega säilib vabakutselisel loovisikul õigus saada
töötuskindlustushüvitist tingimusel, et isiku igakuine tulu (sh töötuskindlustushüvitis)
loometoetuse taotlemisele eelneval kuul ja loometoetuse saamise perioodil ei ületa poolt LLS
§ 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Nii loometoetust kui töötuskindlustushüvitist
saav isik omab töötu staatust, kelle sotsiaalsed garantiid on tagatud dubleerivalt, kuna tema
eest arvestab ja tasub täismääras sotsiaalmaksu vastav tunnustatud loomeliit (või
Kultuuriministeerium) ja Eesti Töötukassa.
Kuivõrd nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Töötukassa saavad oma rahalised vahendid
riigieelarvest, siis ei ole mõistlik olukord, kus sama isiku sama hüve (st. ravikindlustuse eest)
tasutakse sotsiaalmaksu täismääras kahe erineva isiku poolt.
RaKS § 7 lõike 1 kohaselt tekib seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse
Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa
1 https://www.sm.ee/uudised/sotsiaalministeerium-avardab-vabatahtliku-ravikindlustuse-voimalusi
MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti
Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud Tervisekassale esitama
asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või
loomeliit.
RaKS § 9¹ lõike 1 kohaselt tekib § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse
Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa
andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti
Töötukassa.
Kui isikul on juba kehtiv ravikindlustuskaitse, siis süsteemi õiglasemaks toimimiseks tuleks
muuta eelpool viidatud paragrahve selliselt, et sotsiaalmaksu tasumise nii loomeliidu kui ka
Eesti Töötukassa poolt oleks töötuskindlustushüvitist saava isiku puhul välistatud.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Ambur
tegevdirektor