Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 7-5/250927/2504566 |
Registreeritud | 20.06.2025 |
Sünkroonitud | 23.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
Toimik | 7-5/250927 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Seoses Teie pöördumisega kalmistuhalduse ja reklaamina mittekäsitletava teabe teemaga, edastame
järgneva selgituse.
1. Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja sätted hauaplatsi kujundamise kohta ja nende
kohaldamispraktika
Pärnu Linnavalitsus kinnitab, et Pärnu Linnavolikogu 14.10.2021 määrus nr 20 „Pärnu linna
kalmistute kasutamise eeskiri“ (edaspidi eeskiri) on kehtiv ning selle muutmise või uue eeskirja
kehtestamise osas lähiajal plaane ei ole. Samuti ei ole lähiajal kavas muuta muid kalmistutel teenuste
osutamist mõjutavaid linna õigusakte.
Kuid püüdleme sinna poole, et iga Pärnu linna kalmistu kohta oleks detailne töödokument, kus oleks
konkreetse kalmistu kohta kirjeldus, mis kujunduspõhimõtteid tuleb kalmistul järgida.
1.1. Kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted
Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja (edaspidi määrus) § 12 lõige 1 sätestab, et hauaplatsi
kujundamisel tuleb jälgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid. Lisaks sellele on samas
lõikes ja lõigetes 2-4 loetletud konkreetsed nõuded, näiteks madalhaljastuse ja puude ning põõsaste
väikevormide kasutamine, puu või põõsa kõrguse piirangud (täiskasvanuna mitte üle 2 meetri ja võra
laius üle 1 meetri), heki kõrguse piirang (maksimaalselt 0,7 meetrit), nõue kaitsta hauarajatisi ja -
tähiseid puude ja põõsaste kahjuliku mõju eest, taimestiku mitte takistada vahekäike ja teedel
liikumist, liiva või mulla pinna säilimine vähemalt 30 protsendi ulatuses, hauatähise olemasolu koos
surnu andmetega ning hauatähiste, hauarajatiste ja haljastuse asukoht hauaplatsi piirides.
Mõiste "kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted" on eeskirja § 12 lõikes 1 esitatud eraldi
tingimusena, mis ei ole otseselt määratletud lõigetes 1-4 loetletud konkreetsete nõuetega. Seega on
tegemist määratlemata õigusmõistega.
Eeskiri ei sätesta täpselt, kuidas või kus see teave kättesaadav on. Küll aga § 3 lõige 6 näeb ette, et:
„Kalmistute peamise sissekäigu juures on väljas info kalmistu haldaja tööaja, kooskõlastuste saamise
ja töökorralduse kohta, kalmistu plaan (...) ning muu asjakohane ja oluline teave.“
Samuti võib § 12 lõike 6 kontekstis järeldada, et kalmistu haldajal on roll kontrollimisel ja
juhendamisel.
Seega – kasutaja saab teada kujunduspõhimõtetest kalmistu haldajalt (sh kalmistu plaanid,
infostendid, suuline/juhendmaterjal). Eeldatakse, et kasutaja võtab ise ühendust, eriti enne mitte
tüüpilisi kujundustöid.
Kalmistu haldaja roll on pakkuda hauaplatsi kasutajatele vajalikku infot ja nõustamist. Kuigi eeskiri
ise neid põhimõtteid üksikasjalikult ei määratle, on see tingitud vajadusest säilitada paindlikkus ja
arvestada iga kalmistu ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga. Samuti annab see võimaluse uute
lahenduste ja materjalide kasutuselevõtuks, mis ei pruugi olla eeskirja kehtestamise ajal teada või
laialt levinud.
Teadvustamiskohustuse osas on oluline märkida, et eeskiri eristab suuremahulisi ja väikesemahulisi
töid. Just seetõttu on oluline eelnev suhtlus kalmistu haldajaga, et vältida võimalikke arusaamatusi ja
ettekirjutusi. Kui hauaplatsi kasutaja leiab, et tegu on väikesemahulise tööga, kuid kalmistu haldaja
on teisel seisukohal, on see just see olukord, kus ennetav teabevahetus on kriitilise tähtsusega. Kuigi
haldaja ei pruugi iga väiksemat muudatust kontrollida, on tal õigus ja kohustus sekkuda, kui
kujundus ei ole kooskõlas kalmistu üldise ilme ja väärikusega. Seetõttu soovitame alati kahtluse
korral kontakteeruda kalmistu haldajaga.
1.2. Kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga (eeskirja § 12 lõige 5)
Marju Agarmaa
Õiguskantsleri Kantselei
Teie 06.06.2025 nr 7-5/250927/2504127
Meie 20.06.2025 nr 9-18/6002-1
Vastus pöördumisele
2
Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja § 12 lõikes 5 sätestatud kooskõlastamiskohustus
Muinsuskaitseametiga tuleneb Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 52 lõike 3 punktist 2.
MuKS § 52 lõike 3 punkt 2 sätestab, et tööde tegemise luba on nõutav haljastustöödeks
ehitismälestisest pargis, kirikuaias, kalmistul ja ajaloolises looduslikus pühapaigas.
Kalmistuseaduse (KalmS) § 1 lõike 4 kohaselt tuleb kultuurimälestiseks tunnistatud kalmistute
haldamisel arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Pärnu linna kalmistute kasutamise
eeskirja § 1 lõike 3 kohaselt on Alevi, Vana, Vana-Pärnu, Audru, Uruste, Jõõpre, Tõhela, Tõstamaa,
Kastna, Seliste ja Kõpu kalmistud tunnistatud kultuurimälestisteks.
Hauatähise ja -rajatise paigaldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine on käsitletav
haljastustöödena või ehitamisena kalmistul, mis on tunnistatud kultuurimälestiseks. Seega on nende
tegevuste puhul nõutav Muinsuskaitseameti luba vastavalt MuKS § 52 lõike 3 punktile 2. MuKS § 52
lõige 1 sätestab, et tööde tegemise luba on nõutav kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise
ehitusprojekti või tegevuskava alusel konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks ning
mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ilme muutmiseks. Hauatähised ja -rajatised on
hauarajatised (eeskirja § 2 p 4) ja hauatähised (eeskirja § 2 p 5), mis on paigaldatud hauaplatsile.
MuKS § 52 lõike 7 punkt 2 sätestab, et tööde tegemise luba ei ole nõutav ajaloomälestisest kalmistul
haua kaevamisel. See säte ei vabasta hauatähiste ja -rajatiste paigaldamise, ümberpaigaldamise ja
eemaldamise kooskõlastamise kohustusest.
Seega on eeskirja § 12 lõikes 5 silmas peetud MuKS § 52 lõike 3 punktist 2 tulenevat
kooskõlastamiskohustust.
1.3. Kooskõlastamine kalmistu haldajaga (eeskirja § 12 lõige 5)
Vastavalt Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja § 3 lõikele 2 on kalmistute haldamisega seotud
ülesannete vahetu täitja ja korraldaja Pärnu Linnavalitsuse hallatav asutus (edaspid kalmistu haldaja).
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt
haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste
või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus,
käskkiri või muu õigusakt. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti
andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel (HMS § 2 lg 1).
Kalmistuseaduse (KalmS) § 6 lõike 5 kohaselt on kalmistut haldaval kohalikul omavalitsusel õigus
sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.
Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 74 lõike 1 kohaselt on muinsuskaitse korraldajad vastavalt
pädevusele Kultuuriministeerium ja amet. Muinsuskaitse eritingimused annab amet haldusaktiga
(MuKS § 50 lg 3).
Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja § 12 lõike 5 kohaselt tuleb muinsuskaitsealusel kalmistul
hauatähise ja -rajatise paigaldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga, ülejäänud kalmistutel kalmistu haldajaga.
Seega, kui tegemist on muinsuskaitsealuse kalmistuga, on haldusakti andmise õigus
Muinsuskaitseametil. Kui tegemist on muu kalmistuga, on haldusakti andmise õigus kalmistu
haldajal, kes on Pärnu Linnavalitsuse hallatav asutus.
1.4. Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja lõpetamisest
teavitamine (eeskirja § 12 lõige 6)
Kalmistuseadus (KalmS) sätestab kalmistu haldaja kohustuse koguda andmeid maetud isikute,
hauaplatside ja hauaplatside kasutajate kohta (KalmS § 11 lg 1). Hauaplatsi andmete hulka kuulub ka
staatus (ajaloomälestis, kunstimälestis, kasutuses, vaba) ning hauaplatsil asuvate hauatähiste ja
piirete lühikirjeldus (KalmS § 11 lg 4 p 4, 7). Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri täpsustab, et
hauaplatsi kasutamise õigus antakse taotluse esitanud isiku andmete infosüsteemi kandmisel ning
kasutusse antava hauaplatsi osas infosüsteemis vastavasisulise märke tegemisel (eeskiri § 6 lg 5).
Samuti teeb kalmistu haldaja suuremahuliste hooldus- ja remonttööde lõpetamisel hauaplatsist foto ja
sisestab selle kalmistu infosüsteemi (eeskiri § 12 lg 6). See viitab, et teavitamisele järgneb andmete
registreerimine kalmistu infosüsteemis.
Kuigi eeskiri ei defineeri otseselt mõistet „suuremahulised hooldus- ja remonttööd“, on
Muinsuskaitseseaduses sätestatud tööde tegemise loa nõue teatud töödele, mis võivad olla oma
iseloomult suuremahulised. Näiteks hauatähise ja -rajatise paigaldamine, ümberpaigaldamine ja
eemaldamine muinsuskaitsealusel kalmistul nõuab kooskõlastust Muinsuskaitseametiga (eeskiri § 12
3
lg 5), mis viitab nende tööde olulisusele. Muinsuskaitseseadus sätestab, et mälestisel ja
muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise
põhimõttest (MuKS § 43 lg 1).
Kui hauaplatsi kasutaja ei teavita kalmistu haldajat suuremahuliste hooldus- ja remonttööde
alustamisest ja lõpetamisest, võib see kaasa tuua ettekirjutuse. Kalmistuseadus sätestab, et kohaliku
omavalitsuse territooriumil asuva kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on kohaliku
omavalitsuse üksuse pädeval asutusel õigus teha ettekirjutus (KalmS § 12 lg 1). Ettekirjutuse
mittetäitmisel võib ettekirjutuse teinud asutus rakendada asendustäitmist või sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras (KalmS § 12 lg 1).
Hauaplatsi kasutajal on soovitatav kahtluse korral konsulteerida kalmistu haldajaga, et vältida
võimalikke rikkumisi ja nendega kaasnevaid tagajärgi.
1.5. Eeskirja rakenduspraktika
1.5.1. Menetlus hauaplatsi kujundamiseks eraettevõtte kasutamisel
Kui hauaplatsi kasutaja soovib hauaplatsi kujundamiseks kasutada eraettevõtet, on menetlus
järgmine:
Vastavalt eeskirja § 12 lõike 6 kohaselt tuleb hauaplatsi kasutajal pöörduda kalmistu haldaja poole,
kellele esitatakse „Luba renoveerimistöödeks hauaplatsil“ (kui soovitakse tööd tellida eraettevõttelt)
ja „Tööde teostamise plaan“. Tööde teostajalt/hauaplatsi kasutajalt nõutakse määrusest tulenevate
kujunduspõhimõtete täitmist ja kalmistutel mis kuuluvad Muinsuskaitse alla, vastavate nõuete
täitmist. Enne tööde teostamist mõõdistatakse alati plats kalmistuvahi poolt üle, vajadusel
kontrollitakse eraldi veel maetute täpset asukohta.
Kui mingitel põhjustel ei saa hauaplatsi kasutaja ise kalmistuhaldaja poole pöörduda tuleb ettevõttel
esitada platsikasutaja poolt täidetud „Luba renoveerimistöödeks hauaplatsil“ taotlus koos „Tööde
teostamise plaaniga“.
Ettevõte peab tööde teostamisel järgima kõiki eeskirjas ja muudes õigusaktides sätestatud nõudeid.
Kalmistu haldajal on õigus nõuda eraettevõttelt vajalikku infot ja dokumente, mis tõendavad nende
volitust ja pädevust tööde teostamiseks. See hõlmab näiteks luba ja tööde teostamise plaani.
1.5.2. Suuremahulistest töödest teavitamine ja loa vajadus
Suuremahuliste tööde teavitamine tööde teavitamine ja loa vajadus tuleneb eeskirja § 12 lõike 6
kohaselt ja on vajalik.
Teavitamisele ehk „Tööde teostamise plaan“ esitatavad nõuded: Teavitus peab olema piisavalt
informatiivne, et kalmistu haldaja saaks ülevaate kavandatavatest töödest. Soovitame teavituse
esitada kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidlusi. Teavituses peavad olema järgmised andmed:
hauaplatsi number, hauaplatsi kasutaja kontaktandmed, kavandatavate tööde kirjeldus (sh kas on
tegemist hauatähise või -rajatise paigaldamisega või hauaplatsi ümberkujundamisega), tööde eeldatav
algus- ja lõppkuupäev. Kalmistu haldaja kontrollib teavituse laekumisel selle nõuetekohasust ja
vajadusel võtab teavitajaga ühendust lisainfo saamiseks.
1.5.3. Tööde teostamise plaan
Plaani kinnitab kalmistu haldaja haldusaktiga (loa andmisega). Kui plaan ei vasta eeskirja nõuetele
või kalmistu kujunduspõhimõtetele, võib kalmistu haldaja jätta loa andmata või esitada täpsustavaid
tingimusi. Plaan peab olema esitatud piisavalt selges ja arusaadavas vormis, et kalmistu haldaja saaks
sellest vajaliku info kätte. Soovitame alati enne plaani koostamist konsulteerida kalmistu haldajaga,
et tagada selle vastavus nõuetele.
1.5.4. Kalmistuvahtide õiguslik staatus ja ülesanded
Kalmistuvahtide õiguslikku staatust ja ülesandeid reguleerivad peamiselt kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus (KOKS) ja kalmistuseadus (KalmS), samuti kohaliku omavalitsuse volikogu
kehtestatud kalmistu kasutamise eeskiri.
Kalmistuvahtide õiguslik staatus:
Kalmistuvahtide õiguslik staatus tuleneb kohaliku omavalitsuse struktuurist. Pärnu linna kalmistute
kasutamise eeskirja kohaselt on kalmistute haldamisega seotud ülesannete vahetu täitja ja korraldaja
Pärnu Linnavalitsuse hallatav asutus (§ 3 lg 2). Kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on
avaliku teenistuse seaduse tähenduses ametiasutused (KOKS § 54 lg 1). Seega on kalmistuvahid
tõenäoliselt kas ametnikud või töötajad, kes täidavad avaliku teenistuse ülesandeid.
Kalmistuvahtide ülesanded:
4
Kalmistuvahtide ülesanded tulenevad kalmistuseadusest ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud
kalmistu kasutamise eeskirjast. Kalmistuseadus sätestab, et kalmistu kasutamise eeskirjas
sätestatakse muuhulgas kalmistu heakorra nõuded, hauaplatsi hooldamise nõuded ja kord,
hooldamata hauaplatsi arvelevõtmise ja taaskasutusse andmise kord ning hauatähise ja piirde
paigaldamise, eemaldamise ja ümberpaigaldamise kord (KalmS § 7 lg 3 p 5, 6, 7, 8).
Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirja kohaselt on kalmistu haldaja ülesanded järgmised:
- Tagada kalmistute kasutamisel kalmistuseaduses ja käesolevas määruses sätestatud tingimuste
täitmine ja heakord ning täita teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid (Pärnu linna kalmistute
kasutamise eeskiri § 3 lg 3).
- Tagada kalmistul veevõtukoha, piisavalt jäätmemahuteid ja võimalusel võimaluse laenutada
matmiskohtade korrastamiseks inventari (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 3 lg 4).
- Matmise registreerimine surmatõendi, arstliku surmateatise või välisriigis antud surma tõendava
dokumendi alusel (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 8 lg 1).
- Haua kaevamise kooskõlastamine (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 8 lg 3).
- Teavitamine Muinsuskaitseametit maa-aluste ehitiste või selle varemete ilmnemisest haua
kaevamisel (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 8 lg 5).
- Tuha puistamise juuresolek tuhapuistealal (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 10 lg 2).
- Surnud isiku nime kandmine tuhapuistealale paigaldatud tahvlile või muule sarnasele plaadile
(Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 10 lg 5).
- Surnu väljakaevamise korraldamine ümbermatmisel (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri §
11 lg 4).
- Hauatähise ja -rajatise paigaldamise, ümberpaigaldamise ja eemaldamise kooskõlastamine
kalmistutel, mis ei ole muinsuskaitsealused (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 12 lg 5).
- Hauaplatsist foto tegemine ja infosüsteemi sisestamine suuremahuliste hooldus- ja remonttööde
lõpetamisel (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 12 lg 6).
- Võimalike hooldamata hauaplatside ülevaatamine koos teenistusega ja nende märgistamine
(Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 14 lg 2).
- Õigus teha põhjendatud juhtudel kalmistul lõket ja langetada puid (Pärnu linna kalmistute
kasutamise eeskiri § 13 lg 5).
- Hauaplatsi kasutajale võimaluse andmine kahe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta
ühendust kalmistu haldajaga ja hauaplats korrastada või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest
(Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 14 lg 5).
Lisaks on Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirjas mainitud "kalmistuvahi kontaktandmed"
hooldamata hauaplatsi tähisel (Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri § 14 lg 2 p 1), mis viitab
kalmistuvahi rollile suhtluses hauaplatsi kasutajatega.
Kalmistuvahtide õiguslik staatus ja ülesanded tulenevad Pärnu Linna Halduse põhimäärusest ja
ametijuhenditest. Kalmistuvaht on Pärnu Linna Halduse koosseisu kuuluv töötaja, kelle põhiülesanne
on tagada kalmistute igapäevane korrashoid, abistada hauaplatside kasutajaid ning teostada
järelevalvet eeskirja täitmise üle.
1.5.5. Järelevalve (eeskirja § 15 lg 2)
Vastavalt Kalmistuseaduse (KalmS) § 12 lõikele 1 teostab kohaliku omavalitsuse territooriumil asuva
kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse
pädev asutus. Kalmistuseaduse (KalmS) § 12 lõike 1 kohaselt on sellel asutusel õigus teha
ettekirjutus.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lõike 1 punkti 3 kohaselt lahendab ja
korraldab valla- või linnavalitsus kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. Lisaks on
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lõike 1 punkti 4 kohaselt valitsusel õigus
lahendada küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele, või volitada nende küsimuste lahendamise valla
või linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks.
Ettekirjutuste tegemine toimub Pärnu Linnavalitsuse sisemise töökorralduse alusel. Praktikas
tähendab see, et ettekirjutusi teeb see linnavalitsuse struktuuriüksus või ametnik, kellele vastav
pädevus on delegeeritud.
5
2. Välireklaami paigaldamine
Välireklaami paigaldamine linna kalmistutele või nende vahetusse lähedusse:
Välireklaami paigaldamise kohta kalmistutele või nende vahetusse lähedusse annab selgitusi Pärnu
Linnavolikogu "Välireklaami paigaldamise eeskiri".
Eeskirja kohaselt on välireklaami paigaldamine lubatud planeerimisosakonna väljastatud reklaamiloa
alusel (§ 8). Reklaamiloa väljastamisest võib keelduda, kui välireklaam ei vasta reklaamiseaduses või
muudes õigusaktides sätestatud nõuetele või kui välireklaam ei vasta nõuetele välireklaami
paigaldamiseks (§ 11 p 2 ja 3).
Nõuded välireklaami paigaldamiseks on sätestatud eeskirja 4. peatükis. Üldnõuete kohaselt peab
välireklaam olema oma välisilmelt antud paika sobilik, sobima miljöölisse ja arhitektuursesse
keskkonda ning ajaloolisesse konteksti, vastama heale tavale ja olema esteetiliselt kõlblik (§ 14 lg 1).
Lisaks on sätestatud, et välireklaami ei paigaldata olemasoleva välireklaami vahetusse lähedusse, et
mitte kahjustada vaadet varem paigaldatud välireklaamile, samuti ei tohi välireklaam varjata hoone
arhitektuuri olulisi detaile ja linnaruumis olulisi vaateid (§ 14 lg 2).
Eeskiri keelab välireklaami paigaldamise parkidesse, välja arvatud alal, mis on ettenähtud sõidukiga
liiklemiseks (§ 14 lg 3). Erandina on lubatud kultuuri-, spordi-, heategevuslike ja ühiskondlike
ürituste välireklaam (§ 14 lg 4).
Kalmistuseadus sätestab kalmistu rajamise, haldamise ja kasutamise nõuded. Kalmistu haldaja tagab
kalmistu kasutamisel Kalmistuseaduse §-s 5 sätestatud tingimuste täitmise ja kalmistu heakorra (§ 6
lg 3). Kalmistule esitatavate nõuete kohaselt peavad kalmistul olema tagatud tingimused kalmistu
häirimatuks kasutamiseks kooskõlas hea tavaga (§ 5 lg 1).
Kuigi Pärnu Linnavolikogu "Välireklaami paigaldamise eeskiri" ei sisalda otsest keeldu välireklaami
paigaldamiseks kalmistutele või nende vahetusse lähedusse, tuleb arvestada üldnõuetega, et reklaam
peab olema antud paika sobilik, sobima miljöölisse ja arhitektuursesse keskkonda ning vastama heale
tavale ja olema esteetiliselt kõlblik (§ 14 lg 1). Kalmistu on oma olemuselt vaikne ja rahulik koht,
mis on mõeldud surnute mälestamiseks ja matmiseks (KalmS § 1 lg 1). Seega võib välireklaami
paigaldamine kalmistule või selle vahetusse lähedusse olla vastuolus kalmistu olemuse ja hea tavaga,
mis on sätestatud Kalmistuseaduses (§ 5 lg 1) ja millele viitab ka välireklaami eeskiri (§ 14 lg 1 p 3).
Kohalik omavalitsus igakordselt hindab, kas välireklaam sobitub miljöölisse ja arhitektuursesse
keskkonda, ajaloolisesse konteksti, vastab heale tavale ja on esteetiliselt kõlblik. Kohalik omavalitsus
võib jätta välireklaami avalikustamiseks loa väljastamata, kui see ei vasta eelpool nimetatud
tingimustele, tegemist on kaalutlusotsusega.
Reklaamina mittekäsitlev teave:
Reklaamiseaduse (RekS) kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus
müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta
(RekS § 2 lg 2 p 1). Samuti ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle
nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega
ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu
juures (RekS § 2 lg 2 p 2).
Kuna reklaamina mittekäsitatav teave ei ole Reklaamiseaduse tähenduses reklaam, ei reguleeri selle
paigaldamist Reklaamiseaduse § 13 alusel kehtestatud välireklaami paigaldamise eeskiri. Selle
asemel reguleerib sellise teabe paigaldamist kalmistu kasutamise eeskiri, mille kehtestab kohaliku
omavalitsuse volikogu (KalmS § 7 lg 1).
Välireklaamist erineva teabe paigaldamiseks eraldi regulatsiooni ei ole, vajadusel on võimalikud
erikokkulepped.
Vormikohane taotlus (reklaamieeskirja § 9 lg 1 p 1):
Pärnu Linnavolikogu "Välireklaami paigaldamise eeskirja" § 9 lõike 1 punkt 1 sätestab, et
reklaamiloa taotlemiseks esitab reklaami avalikustaja planeerimisosakonnale "vormikohase taotluse".
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõige 1 sätestab, et haldusmenetluse algatamiseks või
haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle
alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. HMS § 14 lõige 3 sätestab kirjaliku taotluse
kohustusliku sisu. HMS § 15 lõige 1 sätestab, et haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse
vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
6
Pärnu Linnavolikogu "Välireklaami paigaldamise eeskirja" § 4 punkt 1 annab linnavalitsuse
planeerimisosakonnale pädevuse kinnitada menetlustoimingutega seotud dokumendivorme. See
tähendab, et planeerimisosakond võib kehtestada taotluse blanketi. Kui planeerimisosakond on
kehtestanud blanketi, siis "vormikohane taotlus" viitab tõenäoliselt sellele blanketile. Kuigi HMS §
14 lõige 1 lubab taotluse esitada vabas vormis, annab sama säte võimaluse seaduse või selle alusel
ette näha kohustusliku vormi. Kuna eeskiri on antud Reklaamiseaduse § 13 alusel, mis annab
kohalikule omavalitsusele pädevuse kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, ja eeskiri ise
annab planeerimisosakonnale õiguse kinnitada dokumendivorme, siis on blanketi kasutamine
kohustuslik, kui see on kehtestatud. Kui blankett on kehtestatud, siis selle kasutamata jätmine on
puudus taotluses, mille korral haldusorgan määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg 2).
Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg
3).
Linnavalitsuse poolt on väljatöötatud reklaamikandja paigaldamise ja reklaamiloa taotluse vorm,
milline on leitav Pärnu linna kodulehel, võimalik on taotlus esitada ka e-keskkonna SPOKU kaudu.
Taotluse vorm sisaldab muuhulgas linnavara kasutustingimusi reklaamikandja paigaldamisel, mis
tähendab, et taotluse allkirjastamisega annab taotleja nõusoleku linnavara kasutamiseks taotluse
vormil nimetatud tingimusi arvestades.
Loodame, et need selgitused on abiks ja aitavad Teid edasises tegevuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmo Näkk
linnamajanduse osakonna juhataja
Piret Unn
513 6858, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Pärnu Linnavalitsus_vastus | 28.08.2025 | 1 | 7-5/250927/2506251 | Sissetulev kiri | okk | Pärnu Linnavalitsus |