Käskkiri

KÄSKKIRI

20.06.2025 nr 110

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Alternatiivkommunikatsiooni kasutamine

asendushooldusel” õppekava vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (4)

KINNITATUD 20.06.2025 käskkirjaga nr 110

Lisa

Õppekava nimetus Alternatiivkommunikatsiooni kasutamine asendushooldusel

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Sotsiaalhoolekande seadus Lastekaitse seadus Perevanema ja kasvataja kompetentsimudel

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusel on õppijal teadmised alternatiivkommunikatsiooni põhimõtetest ja nende rakendusvõimalustest asendushooldusel ning erinevatest tehnikatest, mis aitavad toetada lapse igapäevast suhtlust ja luua tema ümber struktuuri.

Sihtgrupp Asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning spetsialistid, perekodu perevanemad ja turvakodus lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad.

Osalejate arv (min ja max) 15 – 25

Osalemise eeldus Õppija on asenduskodu kasvataja, perevanem või turvakodus lapse arengut kujundav ja toetav töötaja.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht on 16 akadeemilist tundi, millest 14 akadeemilist tundi on kontaktõpe ja 2 akadeemilist tundi on iseseisev töö.

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:

 kirjeldab alternatiivkommunikatsiooni põhimõtteid ja

rakendusvõimalusi asendushooldusel ning selle rolli lapse

suhtlemisoskuse ja igapäevaelu toetamisel;

 kasutab lapse kõne arengu toetamiseks päevaplaani ja

tegevusjuhiseid, et toetada tegevustest arusaamist ning

tagada etteaimatavus ja struktuur;

 kasutab lihtsaid suhtluslugusid lapse soovitud käitumise

kujundamiseks;

 rakendab pildimaterjali ja lapsele määratud tehnilisi

abivahendeid (nt erinevad kommunikaatorid) kõne- ja

keeleoskuse arengu toetamiseks, arvestades lapse arengust

ja tervislikust seisundist tulenevaid erisusi;

 kirjeldab pildipankade ja elektrooniliste

alternatiivkommunikatsiooni vahendite kasutusvõimalusi;

 analüüsib alternatiivkommunikatsiooni kasutamise praktilisi

probleeme asendushooldusel ning otsib lahendusi ja

kohandab tegevusi vastavalt lapse individuaalsetele

vajadustele.

Sisukirjeldus Koolitus annab osalejatele praktilise ülevaate sellest, kuidas kasutada

suhtlemisabivahendeid (AAC-vahendeid) lapse kõne- ja

suhtlusoskuste arendamiseks ja igapäevaelu toetamiseks

asendushoolduse kontekstis.

Käsitletakse lapse arengust ja erivajadustest tulenevaid suhtlus- ja

käitumise iseärasusi ning tutvustatakse tööriistu nende mõistmiseks

ja nendega toimetulekuks. Kahe koolituspäeva ning iseseisva töö

käigus tutvutakse nii visuaalsete kui ka tehniliste AAC-vahendite

kasutusvõimalustega, õpitakse looma struktuuri igapäevastesse

tegevustesse ning toetama lapse eneseväljendust ja iseseisvust.

Praktiliste ülesannete, grupitööde ja juhtumipõhiste arutelude kaudu

omandatakse oskusi sobivate visuaalide leidmiseks, päevaplaanide

3 (4)

ja tegevusjadade koostamiseks, suhtlusmattide loomiseks ning

suhtlemise toetamiseks erinevates olukordades.

Õpisündmuse teemad I õppepäev (7 ak.t.)

 AAC-vahendite kasutamise võimalused asendushooldusel -

sihtgrupid, erisused tulenevalt toe vajadusest

(käitumisprobleemid, aktiivsus- ja tähelepanuhäire,

autismispektrihäired, meelepuuded, üldised arenguhäired,

intellektipuue).

 Lapse/noore oskuste ja arengutasemetega ning määratud

suhtlusabivahenditega arvestamine.

 AAC-vahendid struktureerimisel (visuaalsete vahendite abil

toetava arengukeskkonna loomine – päevaplaanid,

piltjuhised). Struktureerimise kasutamine olemasolevates

keskkondades.

 Päevaplaanide ja visuaalsete juhiste raskusastmed ja

kasutamise võimalused lähtuvalt lapse arengust ja toe

vajadusest.

 Tänased pildipankade kasutamise võimalused.

 AAC-vahendite abil käitumisjuhiste loomise võimalused,

erinevate mudelite tutvustamine.

 Kodutöö tutvustus.

II õppepäev (7 ak.t.)

 Kodutööde arutelu.

 AAC-vahendite kasutamine lapse iseseisvuse

suurendamiseks igapäevaste tegevuste sooritamisel

asendushooldusel. Tegevusjadade ja suhtlusmattide

kasutamine.

 Tehnilised AAC-vahendid kõne arengu toetamisel ja

suhtlusvõimaluste loomisel. Täiskasvanu ülesanded ja

võimalused lapsele/noorele määratud tehniliste abivahendite

kasutamisel igapäevaselt asendushooldusel (sõnavara

arendamisest kuni teksti mõistmiseni, sealhulgas vajadusel

kõnetervikute kasutamise tutvustamine). Kommunikaatorite

praktiline kasutamine. Suhtlemis- ja

eneseväljendusvõimaluste tagamine erinevates

suhtlusolukordades.

 Kokkuvõte. Osalejate küsimustele vastamine.

Õppemeetodid Loeng, esitlus, individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded (olemasolevates keskkondades struktureerimise kasutamine; juhtumipõhiselt päevaplaanide koostamine; mittesoovitava käitumise vältimiseks juhendite koostamine; suhtlusmattide koostamine), juhtumite analüüs ja arutelu, iseseisev õppematerjalide lugemine.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 25 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt ringi liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Osalejatel on endal õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja paber. Osalejatele on tagatud kohvipausid ja toitlustus. Koolitust puudutav info saadetakse osalejatele e-posti aadressile hiljemalt nädal enne koolitust. Elektroonilised õppematerjalid edastatakse osalejatele e-posti teel pärast koolituse toimumist.

Iseseisev töö Koolitusel osaleja koostab soovitud käitumise kujundamiseks sotsiaalse jutukese ehk juhtumipõhise visuaalse käitumisjuhise,

4 (4)

lähtudes oma töö iseloomust ning lapse või noore vanusest, arengutasemest ja erivajadustest, et toetada valitud käitumisprobleemi ületamist.

Õppematerjalide loend  Koolituse sisu toetav ettekanne.

 Pildipank AAC-materjalide kasutamiseks https://arasaac.org/.

 „5-küsimust“, Colette de Bruin.

 “Kõnelevad pildid“, M. Vahtramäe.

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on vähemalt 85 protsendi ulatuses õppes osalemine, grupitöödes osalemine ja iseseisva kodutöö koostamine. Õpiväljundid on saavutatud, kui:

 õppija osaleb aktiivselt grupitöödes ja põhjendab enda

seisukohti;

 sotsiaalne jutuke on koostatud vastavalt ette antud kodutöö

juhendile ja koolitusgrupis on selle läbiviimist kirjeldatud.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus väljastatakse isikule juhul, kui ta vastas koolituse lõpetamise tingimustele ja saavutas kõik õpiväljundid. Tõend täienduskoolituses osalemise kohta väljastatakse isikule juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õpiväljundeid, kuid vastas õppe lõpetamise tingimustele.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on erialase kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega ekspert, kes puutub oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega, on läbi viinud viimase 4 aasta jooksul samasisulisi koolitusi ning omab täiskasvanute koolitaja kompetentse.

Õppekava kinnitamise aeg