Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Irmeli Kuusemäe

Maksu- ja Tolliamet

Teie 09.06.2025 Meie 22.06.2025 nr 2.3-8/25/1866-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Maksu- ja Tolliameti (MTA) pöördumise, milles küsitakse

AKI seisukoht ja tõlgenduspraktika seoses avaliku teabe seaduse (AvTS), isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) rakendamisega.

Eelkõige selgitan, et AKI kohustus on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-st 3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi

AKI pädevuse piirides.

Selgitustaotlusele vastamisel ei saa AKI anda siduvat hinnangut konkreetsele olukorrale, seda

saab teha ainult järelevalvemenetluse raames. Seega annab AKI käesolevaga üldised selgitused

enda vastutusalas olevate seaduste (IKS, AvTS ja IKÜM) tõlgendamise ja rakenduse osas.

Allpool on toodud pöördumise küsimused ning iga küsimuse all AKI vastused.

1. Kas ja millisel õiguslikul alusel on MTA-l õigus töödelda AvTS § 35 lg 1 p-des 12 ja 16

nimetatud teavet statistilisel eesmärgil? Kas isikud, kelle tarbeks MTA võib/on kohustatud

maksusaladust/isikuandmeid töötlema, on õigusaktidega kindlaks määratud?

AKI saab sellest küsimusest aru nii, et silmas on peetud teavet, mille osas on teabevaldajaks

AvTS § 5 mõttes MTA.

AvTS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teatud liiki andmeid, sh teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele

juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12) ja isiku

kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud maksukorralduse seaduse §-s 27

nimetatud andmed. Mõlema viidatud punkti puhul on tegemist isikuandmetega, millele piirangu

panemise vajadust peab teabevaldaja igakordselt hindama. Ehk AvTS § 35 lg 1 sätestab teatud

teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid, mitte aga ei piira teabevaldaja enda õigust andmeid

kasutada.

Isikuandmete töötlemise alused on sätestatud IKÜM art 6 lg-s 1 ning õige õigusliku aluse

leidmine on vastutava töötleja ülesanne (AKI ei saa andmetöötlejale ette öelda, millisel

konkreetselt õiguslikul alusel peab andmeid töötlema). Kui MTA-l on seadusest tulenev kohustus

isikuandmeid töödelda (sh teise isiku või asutuse tarbeks), siis seda tohibki teha volitusnormis

sätestatud eesmärkidel ja ulatuses.

2 (4)

Statistilisel eesmärgil andmete töötlemine ei tähenda tavaliselt tulemis (statistilises aruandes)

konkreetsete isikuandmete kajastamist. Seega ei pea üldjuhul statistilise aruande avalikustamine

olema problemaatiline isikuandmete kaitse kontekstis.

Kui teabenõudja või selgitustaotluse esitaja küsib aga välja juurdepääsu asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele, siis peab teabevaldaja hindama, kas küsijal

on õigus juurdepääsu saada.

Eriseadused võivad teha teabe kättesaadavaks üksnes piiratud isikute ringile (nt

menetlusosalistele) ning nõuda, et teabe küsija peab põhjendama oma õigustatud huvi teabe

saamiseks. Samuti võivad eriseadused esitada AvTS-ist erinevaid vorminõudeid teabe

küsimisele, kehtestada erinevaid tähtaegu teabe väljastamisele ning sätestada tasu teabe

väljastamise eest.

2. Kas ja millisel õiguslikul alusel on MTA-l õigus keelduda teabenõude täitmisest/loobuda

selgitustaotlusele vastamisest ja suunata isikud Statistikaameti poole üldistatud

statistilist teavet/majandusstatistikat sisalduva teabe saamiseks? Kas on erinevus, kui

sellist teavet küsib mõni riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik

juriidiline isik? Eelkõige peab AKI vajalikuks selgitada, selgitustaotluse ja teabenõude puhul on tegemist kahe

erineva tüüpi pöördumisega, millele vastamine on reguleeritud erinevate seadustega.

Teabenõue puudutab asutuses olemas oleva dokumendi või muu teabe (nii paberil kui

digitaalkujul) väljastamist. Teabenõudega võib välja küsida näiteks terve dokumendi sisu või ka

üksnes selle väljavõtteid. Samuti näiteks väljavõtteid mingist andmekogust või andmestikust. Seda

eeldusel, et vastamiseks ei tule luua uut teabe sisu – sh teha uusi arvutusi. Teabenõudele vastamisel

peab arvestama AvTS-i regulatsiooniga, sh kehtestatud piirangutega.

Kui MTA on teabevaldaja AvTS mõttes, vastutab ta enda teabele juurdepääsu võimaldamise eest

ega saa suunata teabenõudjat teise asutuse poole. Teabenõude täitmisest keeldumise alused on

sätestatud AvTS §-s 23.

Juhul, kui vastamiseks tuleb dokument/teave alles luua (nt küsitakse asutuse seisukohta,

hinnangut, kokkuvõtet, juhitakse tähelepanu puudustele vms), siis tegu on selgitustaotluse või

märgukirjaga. Neile vastatakse MSVS alusel. Selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui

esineb mõni MSVS § 5 lg-s 9 nimetatud alustest.

AvTS § 14 lg 1 p-st 2 ja § 25 lg-st 3 tulenevalt on õigus teabenõuet esitada ka asutustel. Samas on

Riigikohus mitmel korral leidnud, et avaliku sektori asutus ei saa olla põhiõiguste kandja. Reeglina

küsivad asutused aga teavet oma ülesannete täitmiseks, millisel juhul tuleb teabe saamise õigus

mingist eriseadusest, mitte AvTS-st. Samas ka juhul, kui asutus küsib avalikku teavet ilma

seadusest tuleneva aluseta, et ole AKI hinnangul alust selle teabenõude täitmisest keelduda, kui

teave on avalik ja teistel isikutel on õigus seda saada.

3. Kas ja millisel õiguslikul alusel on MTA-l õigus keelduda teabenõude täitmisest/loobuda

selgitustaotlusele vastamisest ja suunata isikud Statistikaameti poole, kui MTA-lt

küsitakse teavet teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks (IKS § 6)?

Kas on erinevus, kui sellist teavet küsib mõni riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või

avalik-õiguslik juriidiline isik?

Vastuse punktis 2 toodud põhimõtted kehtivad ka sellele küsimusele vastamisel. Kui MTA on

teabevaldaja, peab ta teabenõudele vastama seaduses sätestatud korras. Teadus- ajaloo- või

riikliku statistika uuringud peavad järgima IKS §-s 6 lõikes 3 toodud nõudeid. See tähendab, et

teadustöö vms tegija peab ise tagama, et IKS lõikes 3 ja muud üldmääruses toodud tingimused

3 (4)

oleksid täidetud. Kui teadustöö vms tegija tingimused täidab (selles veendumine on teabevaldaja

kohustus), tuleb talle võimaldada juurdepääs teabele, näiteks andmekogudele.

4. MKS §-s 29 on nimetatud isikud ja asutused, kellele MTA tohib maksusaladust sisalduvat

teavet edastada. Kui MKS § 29-s isikuid ega asutusi nimetatud ei ole, kellele

maksusaladust sisaldava teabe, sh isikuandmete edastamine ja avaldamine oleks lubatud,

kas sellisel juhul on AKI hinnangul lubatav isikuandmete töötlemine MTA poolt selliselt,

et isikuandmed esmalt anonümiseeritakse ning seejärel edastatakse teabenõude

esitajale?

AKI ei ole pädev sellele küsimusele vastata. MTA peab ise olema teadlik sellest, millistel alustel

võib ta maksusaladust sisaldava teabe edastada ja avaldada. Kui isikuandmed anonümiseeritakse

täielikult ja pöördumatult (st nende taasisikustamine on välistatud), ei ole enam tegemist

isikuandmetega ja seega ei kohaldu ka nende andmete edastamisele ei IKS ega IKÜM. Siiski ei

ole välistatud, et ka peale anonümiseerimist võib teave sisaldada teisi andmeid, millele kehtib

mõni piirang, seda peab teabevaldaja igakordselt ise hindama.

5. Millist teavet on AKI hinnangul silmas peetud AvTS § 28 lg 1 p-s 1 ja § 36 lg 1 p-s 2? Kas

MTA on ise pädev hindama, milline on üldistav majandusstatistika ja

majandusprognoosid, mis on tema ülesannetega seotud ja mis tuleb avalikustada?

MTA on ise pädev hindama, kas tegemist on üldistava majandusstatistika ja

majandusprognoosiga. Kui neid on tehtud, siis nendele juurdepääsu piirata ei saa ning neid peab

avalikustama. Üldjuhul ei sisalda üldistav majandusstatistika või majandusprognoos

isikuandmeid või muud AK piiranguga teavet. Kui mingil põhjusel on aga piiranguga teave

nimetatud dokumentide sees, peab nende avalikustamisel sellega arvestama ning katma AK

piiranguga teabe.

6. MKS § 27 lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta

avaldada igaühele maksuvõlgade ning tähtajaks tasumata MKS § 31 lõike 1 punktis 4 ja

§ 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse ja tekkimise aja, kui kõikide kohustuste

summa kokku ületab 100 eurot, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi.

Kas AKI nõustub MTA-ga, et eelnimetatud sätet tuleks tõlgendada nii, et avalik on

jooksva hetke maksuvõlg ja selle maksuvõla tekkimise aeg, mitte isiku maksekäitumise

ajalugu ehk see, kas mingil mineviku perioodil oli isikul (sõltumata sellest, kas tegemist

füüsilise või juriidilise isikuga) maksuvõlgu või mitte? Kui AKI nõustub MTA käsitlusega,

et mineviku seisuga maksuvõla puhul on tegemist maksusaladusega MKS § 26 mõttes,

millele kohaldub juurdepääsupiirang AvTS § 25 lg 1 p 16 alusel, siis kas MTA vastutab

selle eest, kui MTA avaldab jooksva hetke maksuvõlad masintöötleval kujul, kolmas isik

laeb alla jooksva hetke maksuvõlglaste nimekirja ja näiteks kuu pärast

avaldab/avalikustab see kolmas isik mineviku seisuga maksuvõlglaste nimekirja?

AKI pädevuses ei ole asuda tõlgendada MKS-i ja selles sisalduvaid mõisteid, sh anda selgitusi

maksusaladuse või MTA tööülesannete täitmise üle.

MTA nagu ka iga teine vastutav töötleja vastutab enda tegevuse eest ega pea vastutama teise isiku

tegevuse eest. Kui keegi saab enda käsutusse seaduse alusel avaldatud infot, muutub ta ise alla

laaditud andmete edaspidise töötlemise osas vastutavaks töötlejaks.

Siiski isikuandmete (eriti tundlike isikuandmete) töötlemisel peab vastutav töötleja olema hoolas

ja ettevaatlik ning rakendama vajalikud ja mõistlikud kaitsemeetmed isikuandmete

väärkasutamise vältimiseks.

Küsimuses toodud näidissituatsiooni puhul oleks mõistlik näiteks kaaluda selliste meetmete

rakendamist, mis ei võimalda avaldatud infot masinloetaval kujul alla laadida. Kui seadus ei näe

4 (4)

ette aktiivset avaldamist, siis kaaluda andmete avaldamist ainult juhul, kui keegi neid

konkreetselt küsib.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel