Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks ja jõustamiseks

1

Memorandum

Kuupäev: 13.06.2025

Kellele: Tööinspektsioon, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet

Kellelt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teema: Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks

1. Määrus ja selle eesmärgid

13. detsembril 2024 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3015, mille keskne

eesmärk on keelata ettevõtjatel sunniviisilise töö1 tulemusena valmistatud mistahes toodete EL-i

turule laskmine (sh kaugmüügi kaudu), seal kättesaadavaks tegemine ja EL-i turult eksportimine

kolmandatesse riikidesse, et parandada siseturu toimimist ja aidata kaasa sunniviisilise töö

tõkestamisele (sunnitöö määrus) (artikkel 3).

Määruse laiem eesmärk on aktiivselt toetada ülemaailmseid jõupingutusi, mis on suunatud

sunniviisilise töö kaotamisele ning töötajate ja laste õiguste kaitsele. Sunniviisilist tööd leidub

paljudes sektorites. Mõned teenindussektorid – tekstiilitööstus, kaevandamine ja põllumajandus –

kuuluvad nende sektorite hulka, kus on sageli teatatud sunniviisilise töö kasutamisest. Sunniviisilisel

tööl on selge mõju tõrjutud ja vähekaitstud rühmadele nagu lapsed, naised, rändajad, pagulased või

põlisrahvad.

2. Määruse kohaldamisala ja selle ulatus

Määrus keskendub toodetele. Määrus ei ole suunatud konkreetsetele riikidele, ettevõtetele või

tööstusharudele, vaid määruse eesmärk on keelata tõhusalt ära sunniviisilise töö kasutamisega seotud

toodete müük EL-is sõltumata nende päritolust. Seega hõlmab määrus kõiki EL-i turul kättesaadavaks

tehtud tooteid, st nii EL-is kodumaise tarbimise kui ka ekspordi tarbeks valmistatud tooteid, aga ka

imporditud kaupu.

Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu kohaldatakse toodete suhtes, mille ükskõik,

millises tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh selliste toodetega seotud töö

või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd. Keeld rakendub mis tahes liiki toodetele, sh

nende komponentidele, olenemata sektorist, päritolust, sellest, kas need on toodetud liidus või

imporditud, lastud liidu turule või tehtud liidu turul kättesaadavaks või eksporditud.

Määrusega antakse liikmesriikide pädevatele asutustele õigused pidada otseselt kinni või

konfiskeerida tooteid või nõuda nende toodete turult kõrvaldamist, kui need on valmistatud täielikult

või osaliselt sunniviisilise töö tulemusena.

1 Sunniviisilise töö mõiste määratleb ILO konventsiooni nr 29 art 2 lg 1, mille järgi sunniviisiline või kohustuslik töö tähendab a)

igasugust tööd või teenust, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja b) milleks see isik ei ole

ennast vabatahtlikult pakkunud.

2

3. Liikmesriigi kohustus määrata pädev(ad) asutus(ed)

Igal liikmesriigil tuleb määrata üks või mitu pädevat asutust, kes vastutab määruses sätestatud

kohustuste täitmise eest. Liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa Komisjon teevad tihedat

koostööd ning vastutavad sunnitöö määruse tulemusliku ja ühetaolise rakendamise eest kogu liidus.

Sunnitöö määruse järgi peavad liikmesriigid esitama hiljemalt 14.12.2025 Euroopa Komisjonile ja

teistele liikmesriikidele järgmise teabe:

a) pädeva(te) asutus(t)e nime(d), aadressi(d) ja kontaktandmed;

b) pädeva(te) asutus(t)e pädevusvaldkonnad.

Liikmesriikidelt saadud tagasiside põhjal on paljudes riikides arutelud pädevate asutuste määramise

küsimus veel suhteliselt algusjärgus, kuid esitatud tagasisidest ilmneb, et näiteks Horvaatia, Poola ja

Leedu kaaluvad turujärelevalveasutuste, tööinspektsiooni ja/või tolliasutuse määramist pädevateks

asutusteks.

Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 14. juuniks 2026 mitmed suunised, mis on mõeldud nii

pädevatele asutustele, tolliasutustele, ettevõtjatele kui ka liikmesriikidele ning mille eesmärk on

toetada määruse praktilist rakendamist (artikkel 11).

Liikmesriigid on kohustatud sunnitöö määrust hakkama rakendama alates 14. detsembrist 2027.

Lühidalt kokkuvõetuna on pädevate asutuste ülesanne teha kindlaks sunniviisilise töö tulemusena

valminud toodete keelu rikkumised, st kas toote valmistamise mõnes etapis on kasutatud sunniviisilist

tööd (vt täpsemalt punkti 4).

4. Juhtiva pädeva asutuse määratlemine ja menetluse etapid

Sunnitöö määrus kasutab terminit „juhtiv pädev asutus“. Määruse kontekstis on juhtiv pädev asutus,

kas konkreetne liikmesriik või Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide pädevatele

asutustele antakse volitus põhjendatud kahtluse korral uurida sunniviisilise töö kasutamist ettevõtete

tarneahelates.

Kui kahtlustatav sunniviisiline töö leiab aset liikmesriigi territooriumil, tegutseb juhtiva pädeva

asutusena kõnealuse liikmesriigi pädev asutus. See tähendab, et kui esineb põhjendatud kahtlus, et

näiteks Eestis kasutatakse sunniviisilist tööd, siis tegutseb juhtiva pädeva asutusena Eesti pädev(ad)

asutus(ed). Kui kahtlustatav sunniviisiline töö leiab aset väljaspool EL-i territooriumi, tegutseb

juhtiva pädeva asutusena Euroopa Komisjon.

Menetluse etapid, kui juhtiv pädev asutus on liikmesriik:

1. Eesti pädev asutus saab teabe sunniviisilise töö riski esinemise kohta:

a) Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu võimalikust rikkumisest

teatamine pädevale asutusele: füüsiline isik, juriidiline isik või juriidilise isiku

staatuseta ühendus esitab ühtse teabe esitamise punkti2 kaudu pädevale asutusele

2 Euroopa Komisjoni loodav tsentraliseeritud teabe esitamise mehhanism, mis on kättesaadav kõigis liidu institutsioonide ametlikes

keeltes ja tehakse tasuta kättesaadavaks (artikkel 9). See teave tuleb teha kättesaadavaks ka ühtses sunniviisilist tööd käsitlevas

veebiportaalis, mille loob samuti Euroopa Komisjon (artikkel 12).

3

teabe, kui tema hinnangul lastakse EL-i turule või tehakse EL-i turul kättesaadavaks

sunniviilise tööjõu abil valminud tooteid.

b) EL-i liikmesriikide pädevad asutused jagavad teavet teiste liikmesriikidega, kui

nad kahtlustavad, et määruse rikkumised toimuvad teistes EL-i osades. Euroopa

Komisjoni loodavast sunniviisilise töö riski andmebaasist leitakse info selle kohta, et

esineb sunniviisilise töö risk teatavate geograafiliste piirkondade majandussektorites

või teatavate toodete või tooterühmade puhul, sh riigiasutuste rakendatava

sunniviisilise töö kohta.

2. Sunniviisilise töö juhtumite tuvastamine. Uurimisprotsess, mis toimub kahes etapis:

a) Esialgne uurimise etapp: enne uurimise algatamist hindavad pädevad asutused, kas

on põhjendatud alus kahtlustada, et toode on tõenäoliselt valmistatud sunniviisilist

tööd kasutades. Selleks küsib juhtiv pädev asutus enne uurimise alustamist uuritavatelt

ettevõtjatelt meetmete kohta, mille nad on hinnatava toote puhul oma tegevuse käigus

ja tarneahelas võtnud selleks, et leevendada, vältida või kõrvaldada sunniviisilise töö

riski või heastada sunniviisilisega tööga tekitatud kahju3. Juhtiv pädev asutus võib

otsustada mitte küsida uuritavalt ettevõtjalt lisateavet, kui tema hinnangul võib

ettevõtja seetõttu püüda sunniviisist tööd varjata ja sellega seada ohtu uurimise.

• Selleks et aidata hinnata võimalikke sunniviisilise töö tulemusena valminud

toodete keelu rikkumisi, loob Euroopa Komisjon andmebaasi, mis sisaldab

kontrollitavat ja regulaarselt ajakohastatavat teavet sunnitööga seotud

riskipiirkondade või toodete või tooterühmade kohta.

• Juhtiv pädev asutus võib küsida ka muudelt asjaomastelt sidusrühmadelt, sh

isikult või ühenduselt, kes esitas pädevale asutusele asjakohase teabe, teavet

enne uurimise algatamist.

• Juhtiv pädev asutus peaks vajaduse korral küsima enne ettevõtjate poole

pöördumist ka muudelt asutustelt (nt turujärelevalveasutustelt) teavet selle

kohta, kas hinnatava ettevõtja suhtes kohaldatakse sunniviisilise tööga seotud

hoolsuskohustust ja kas ta täidab seda kooskõlas kohaldatava EL-i või

riigisisese õigusega, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud

hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded.

• Ettevõtjad peavad vastama teabenõudele 30 tööpäeva jooksul alates

teabenõude kättesaamise kuupäevast.

• Juhtiv pädev asutus viib 30 tööpäeva jooksul alates teabe saamise kuupäevast

lõpule esialgse uurimise etapi ning hindab kogu kättesaadava ja kogutud teabe

alusel, kas on olemas põhjendatud kahtlus sunniviisilise töö tulemusena

valminud toodete keelu rikkumise kohta, et algatada uurimine.

→ Otsus algatada uurimine – Juhtiv pädev asutus teeb otsuse algatada uurimine:

(1) juhul, kui ta teeb kindlaks kogu kättesaadavat teavet hinnates või

(2) juhul, kui teavet või tõendeid ei olnud võimalik koguda, kuid muude

kättesaadavate asjaolude alusel tehakse uurimise esialgses etapis kindlaks, et on

põhjust kahtlustada sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu

rikkumist.

3 Oluline on siinkohal, et ettevõtjad täidaksid omalt poolt hoolsuskohustust nõuetekohaselt, et vähendada riski, et nende tegevuse ja

tarneahelate raames kasutatakse sunniviisilist tööd.

4

Kui juhtiv pädev asutus teeb otsuse algatada uurimine, siis lähtuvalt õigusest heale

haldusele, mis hõlmab mh õigust ärakuulamisele enne isikut kahjustava

üksikmeetme kohaldamist, peab uurimist läbiviiv juhtiv pädev asutus teavitama

asjaomaseid ettevõtjaid uurimise algatamisest ja selle võimalikest tagajärgedest.

→ Otsus mitte algatada uurimist – Juhtival pädeval asutusel ei tule algatada uurimist,

kui juhtiva pädeva asutuse hinnangul ei esine sunniviilise töö tulemusena valminud

toote keelu rikkumise põhjendatud kahtlust või põhjendatud kahtluse aluseks olnud

põhjused on kõrvaldatud, näiteks (aga mitte ainult) tulenevalt sunniviisilise tööga

seotud hoolsuskohustusest, mida kohaldatakse viisil, mis leevendab või tõkestab

sunniviisilise töö riski või kõrvaldab selle.

b) Uurimiste etapp: kui leitakse, et on olemas põhjendatud kahtlus selleks, et tegemist

on sunniviisilise töö kasutamisega, jätkatakse uurimiste etapiga, millest teavitatakse

uuritavaid ettevõtjaid 3 tööpäeva jooksul alates uurimise algatamise otsuse tegemisest.

• Juhtiv pädev asutus teavitab turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS)

kaudu uurimise algatamisest.

• Kui juhtiv pädev asutus esitab ettevõtjale teabenõude, siis peab uuritav

ettevõtja esitama mistahes teabe, mis on uurimise jaoks asjakohane ja vajalik.

• Uurimise ajal teavet küsides tuleks juhtival pädeval asutusel võimaluste piires

omistada suuremat tähtsust ja keskenduda uurimisalustele ettevõtjatele, kes

osalevad tarneahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö

kasutamise tõenäolise riskiga etapile ja kellel on suurim mõju sunniviisilise

töö tõkestamisele, leevendamisele ja kaotamisele. Samuti peaks võtma arvesse

ettevõtja suurust ja majanduslikke ressursse, kas ettevõtja on VKE, asjaomaste

toodete kogust, tarneahela keerukust ja kahtlustatava sunniviisilise töö

kasutamise ulatust.

• Juhtiv pädev asutus määrab ettevõtjale teabe esitamise tähtaja, mis on

vähemalt 30 tööpäeva, kuid mitte pikem kui 60 tööpäeva. Ettevõtja võib

esitada tähtaja pikendamise taotluse, milles peab sisalduma ka põhjendus.

• Juhtiv pädev asutus võib teha kõiki vajalikke kontrolle ja ka kohapealseid

kontrolle.

• Juhtiv pädev asutus peab andma ettevõtjale taotluse korral võimaluse esitada

uurimiste vältel pädevale asutusele enda kaitseks teavet.

Uurimiste käigus hindab juhtiv pädev asutus kogu nende käsutuses olevat teavet, mis

hõlmab mh:

• sõltumatut ja kontrollitavat teavet riskide kohta, et tootmisprotsessis on

kasutatud sunniviisilist tööjõudu;

• teavet turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, mida teised liikmesriigid

jagavad;

• kolmandate isikute, sh kodanikuühiskonna esitatud teavet;

• teavet selle kohta, kas ettevõte rakendab oma tegevuses ja tarneahelates

sunniviisilise tööjõu kasutamise nõuetekohast hoolsust.

3. Otsuse tegemine: juhtiv pädev asutus hindab mõistliku aja jooksul (hiljemalt 9 kuu jooksul

alates uurimise algatamise kuupäevast), kas EL-i turule lastud või seal kättesaadavaks tehtud

5

või eksporditud toote tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh tootega

setud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd.

• Otsuse tegemisel tuleb lähtuda uurimise käigus, sh selle esialgses etapis,

kogutud kogu teabest ja kõigist tõenditest. Liikmesriigi pädevate asutuste

tehtud otsus kehtib kõigis teistes liikmesriikides vastastikuse tunnustamise

põhimõtte alusel4. Juhtiva pädeva asutuse otsused tehakse ka üldsusele

kättesaadavaks.

• Kui ettevõtja või avaliku sektori asutus keeldub ilma mõjuva põhjuseta nõutud

teavet esitamast või jätab teabe ilma mõjuva põhjuseta esitamata, esitab

puudulikku või ebaõiget teavet eesmärgiga uurimist tõkestada, esitab eksitavat

teavet või takistab uurimist muul viisil, saab juhtiv pädev asutus teha kindlaks,

et sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu on rikutud, kasutades

selleks muud asjakohast ja kontrollitavat teavet, mis on kogutud uurimise

esialgses etapis ja uurimiste käigus.

Otsuseid on kahte liiki:

a) Otsus, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete

keelu rikkumine5: selles otsuses märgib juhtiv pädev asutus uurimise tulemused ja

teabe ning tõendid, millel tulemused põhinevad, määrab ettevõtjatele mõistliku tähtaja

sellise otsuste täitmiseks ning esitab teabe, mis võimaldab teha kindlaks toote, mille

suhtes otsust kohaldatakse, ja teabe otsuse kohtuliku kontrolli taotlemise kohta.

Samuti sisaldab see otsus järgmist:

i. keeldu lasta asjaomast toodet liidu turule, teha see liidu turul kättesaadavaks ja

seda eksportida;

ii. korraldust uuritud ettevõtjatele juba liidu turule lastud või liidu turul

kättesaadavaks tehtud asjaomased tooted liidu turult kõrvaldada6 või

eemaldada veebiliidesest nendele toodetele või nende loeteludele viitav sisu;

iii. korraldust uuritud ettevõtjatele kõrvaldada asjaomased tooted või toote osad,

millega rikutakse sunniviisise töö tulemusena valminud toodete keeldu.

Seega kui juhtiv pädev asutus tuvastab sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete

keelu rikkumise, peab ta viivitamata keelama nende toodete EL-i turule laskmise, turul

kättesaadavaks tegemise ja ekspordi EL-ist ning nõudma, et uuritud ettevõtjad

kõrvaldaksid asjaomased tooted EL-i turult, kui need on juba seal kättesaadavaks

tehtud, ja annetaksid kergesti riknevad tooted heategevuslikel või avaliku huvi

eesmärkidel.

Asjaomane ettevõtja peab:

• lõpetama selle toote EL-i turul müümise ja EL-i turult eksportimise;

4 Ühe liikmesriigi juhtiva pädeva asutuse otsuseid peavad tunnustama ja nende täitmise tagama teiste liikmesriikide pädevad asutused,

kui need käsitlevad sama tarneahela tooteid, mille puhul on tehtud kindlaks sunniviisilise töö kasutamine. 5 Kui juhtiv pädev asutus on Euroopa Komisjon, siis võetakse see otsus vastu rakendusaktiga ja kohaldatakse kontrollimenetlust.

Liikmesriigi pädeva asutuse vastu võetud otsuse, millega on tehtud kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu

rikkumine, suhtes kohaldatakse vastava liikmesriigi õiguses ettenähtud kohtulikku kontrolli. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused

vaatab läbi Euroopa Liidu Kohus. 6 Erand kohustusest nõuda asjaomase toote turult kõrvaldamist: Erilist tähelepanu tuleb pöörata EL-i jaoks strateegilise või kriitilise

tähtsusega tarneahelate häirete vältimisele ja sellega seoses toodetele, mille kõrvaldamine muudaks siseturu ja tarneahelate

nõuetekohast toimimist. Neil juhtudel peab juhtiv pädev asutus nõudma, et asjaomast toodet peetakse kindlaksmääratud aja jooksul

ettevõtte kulul kinni selle asemel, et nõuda toote EL-i turult kõrvaldamist.

6

• kui toode on juba EL-i turule lastud või kättesaadavaks tehtud, peab sellised

tooted EL-i turult kõrvaldama7, sh eemaldama veebipoodidest (keelatud

toote kõrvaldamise kulud kannab asjaomane ettevõtja);

• kui tooted ei ole kergesti riknevad, peab need ringlusse võtma, ja kui see ei

ole võimalik, peab laskma need tooted hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks

või kõrvaldama need muul viisil kooskõlas EL-i õiguse (sh jäätmekäitlust

käsitleva õigusega) ja vastava riigisisese õigusega.

b) Otsus, millega uurimine lõpetatakse: kui juhtiv pädev asutus ei suuda kindlaks teha,

et asjaomased tooted on turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud või neid

eksporditakse sunniviisilise töö tulemusena valinud toodete keeldu rikkudes. Uurimise

lõpetamisest tuleb teavitada uurimise all olnud ettevõtjaid ja kõiki teisi pädevaid

asutusi ICSMS-i kaudu.

4. Otsusest teavitamine: juhtiv pädev asutus teavitab otsusest, millega tehti kindlaks

sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, kõiki ettevõtjaid, kellele see

otsus on adresseeritud.

5. Otsuse tunnustamine ja edastamine ICSMS-i kaudu teistele liikmesriikidele ning

liikmesriikide tolliasutuste teavitamine: juhtiva pädeva asutuse otsust, millega tehti

kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, tuleb tunnustada

teiste liikmesriikide päevatel asutustel ja see tuleb edastada ICSMS kaudu teiste liikmesriikide

pädevatele asutustele, misjärel peavad need pädevad asutused, keda kõnealune otsus

puudutab, võtma määruses sätestatud meetmed otsuse täitmise tagamiseks. Samuti peab juhtiv

pädev asutus teavitama liikmesriikide tolliasutusi sellekohasest otsusest.

6. Otsuse täitmise tagamine: liikmesriikide pädevad asutused vastutavad otsuste, sh Euroopa

Komisjoni vastu võetud otsuste, täitmise tagamise eest oma riigi territooriumil. Kui ettevõtja

ei ole talle määratud mõistliku tähtaja jooksul täitnud otsust, millega tehti kindlaks

sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis vastutab pädev asutus

selle otsuse täitmise tagamise eest ja tagab kõik järgmise:

a) keelab asjaomaseid tooteid EL-i turule lasta või seal kättesaadavaks teha ning

eksportida;

b) kõrvaldab juba EL-i turule lastud või kättesaadavaks tehtud tooted (keelatud toote

kõrvaldamise kulud kannab asjaomane ettevõtja);

c) piirab juurdepääsu asjaomastele toodetele ja kõnealustele toodetele viitavatele

loeteludele, nõudes asjaomaselt kolmandalt isikult sellise piirangu rakendamist;

d) kui tooted ei ole kergesti riknevad, siis võetakse need ringlusse, ja kui see ei ole

võimalik, siis peab laskma ettevõtjate kulul tooted hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks

või kõrvaldada muul viisil kooskõlas EL-i õigusele vastava riigisisese õigusega;

e) kui ettevõtja ei ole täitnud otsust, millega tehti kindlaks sunniviisilise töö tulemusena

valminud toodete keelu rikkumine ning keelati selle toote liidu turul kättesaadavaks

tegemine ja turult eksportimine ja anti korraldus juba liidu turule lastud või liidu turul

kättesaadavaks tehtud tooted liidu turult kõrvaldada või eemaldada veebiliidesest

nendele toodetele või nende loeteludele viitav sisu ning nõuti toodete või toote osade

7

kõrvaldamist, siis pädev asutus määrab karistuse kas otse, koostöös teiste asutustega

või taotleb karistuse määramist pädevalt õigusasutuselt.8

7. Otsuse jõustamine EL-i välispiiril: liikmesriikide tolliasutused vastutavad sunniviisilise töö

tulemusena valminud toodete keelu jõustamise eest EL-i välispiiril, st EL-i tolliasutused

peavad sunniviisilise töö tulemusena valinud toodete keeldu rikkuvad tooted kinni.

Tolliasutused tuginevad liikmesriikide pädevate asutuste otsustele, mille alusel teostavad

kontrolle toodete impordi ja ekspordi üle.

a) Selleks, et toll saaks teha kindlaks tooted, millega rikutakse sunniviisilise töö

tulemusena valminud toodete keeldu, tuleb juhtival pädeval asutusel esmalt lisada

otsused ICSMS-i ja seejärel edastada vastavad otsused ICSMS-ist elektroonilisse tolli

riskijuhtimise süsteemi.

b) Ettevõtjad peavad esitama tollile lisateavet, mis võimaldab kindlaks teha asjaomase

toote vastavuse juhtiva pädeva asutuse otsusele. See hõlmab teavet toote valmistaja

või tootja ja toote tarnijate kohta ning muud teavet toote enda kohta9.

c) Kui toll teeb kõnealuse toote kindlaks (st teeb kindlaks, et toode võib olla hõlmatud

juhtiva pädeva asutuse otsusega, millega on tehtud kindlaks sunniviisilise töö

tulemusena valminud toodete keelu rikkumine), siis peab ta peatama kõnealuse toote

vabasse ringlusse lubamise ja ekspordi ning teatama sellest viivitamata oma

liikmesriigi pädeva(te)le asutus(t)ele.

d) Seejärel liikmesriigi pädev(ad) asutus(ed) teevad mõistliku tähtaja jooksul otsuse

juhtumis, millest toll on neile teatanud, kas kinnitades, et konkreetne toode on

otsusega hõlmatud või mitte.

e) Kui liikmesriigi pädev(ad) asutus(ed) ei tee 4 tööpäeva jooksul alates toote vabasse

ringlusse ja ekspordi peatamisest otsust või kui pädev(ad) asutus(ed) on teavitanud

tolli vabasse ringlusse lubamisest või ekspordi lubamisest, siis lubab toll tooted

vabasse ringlusse või lubab neid eksportida, kui kõik muud nõuded ja formaalsused

on täidetud10.

f) Kui juhtiv pädev asutus järeldab, et toode on hõlmatud otsusega, millega on tehtud

kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis tuleb

pädevatel asutustel sellest viivitamata teavitada tolli, misjärel peab toll keelama toote

vabasse ringlusse laskmise või ekspordi ning kõrvaldama asjaomase toote kooskõlas

EL-i õigusele vastava riigisisese õigusega.

g) Juhtiva pädeva asutuse taotlusel, nimel ja vastutusel võib toll teise võimalusena

kõnealuse toote konfiskeerida ning anda selle juhtiva pädeva asutuse valdusse ja

käsutusse. Sel juhul peab konkreetne juhtiv pädev asutus võtma kõik vajalikud

meetmed, et tagada asjaomase toote nõuetekohane kõrvaldamine (toote annetamine

heategevuslikul või avaliku huvi eesmärgil, selle ringlusse võtmine või muul viisil

kõrvaldamine asjaomase ettevõtja kulul).

h) Mh edastab toll peatamise teate, pädevate asutuste järelduse ja tolli võetud meetmete

tulemuse riiklikku tollisüsteemi.

i) Tingimused, mida kohaldatakse toodete suhtes nende vabasse ringlusse lubamise või

ekspordi peatamise, sh vabasse ringlusse lubamisest keeldumise puhul nende

8 Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele suunised rahaliste karistuste arvutamise meetodi ja kohaldatavate künniste kohta. 9 Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määrab kindlaks ettevõtjate poolt tollile esitatava teabe üksikasjad. 10 Toote vabasse ringlusse lubamist või eksporti ei tohi üldjuhul pidada tõendiks selle kohta, et toode vastab EL-i õigusele, sest ringlusse

lubamine ei tähenda tingimata täielikku nõuetele vastavuse hindamist.

8

ladustamise, hävitamise ja kõrvaldamise ajal, peab kindlaks määrama toll kooskõlas

määrusega (EL) nr 952/2013.

8. Otsuse kehtetuks tunnistamine11: juhtiv pädev asutus peab tunnistama otsuse kehtetuks, kui

ettevõtjad tõendavad, et nad on otsuse täitnud ja kõrvaldanud sunniviisilise töö kasutamise

oma äritegevusest või tarneahelatest asjaomase toote puhul.

9. Süstemaatiline teabevahetus ja koostöö pädevate asutuste, tollide ja Euroopa Komisjoni

vahel: EL-i turule tulevate või sealt väljaviidavate sunniviisilise töö tulemusena valminud

toodete keelu ühetaolise täitmise tagamiseks.

10. Juhtiva pädeva asutuse kohustus kasutada turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi

(ICSMS) määruse rakendamiseks: pädevad asutused peavad kasutama kooskõlas määruse

(EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud süsteemi ICSMS, et koguda, töödelda ja säilitada

struktureeritud kujul teavet uurimiste, otsustusprotsessi ja sunniviisilise töö tulemusena

valminud toodete keelu täitmisega seotud küsimuste kohta. Euroopa Komisjonil, pädevatel

asutustel ja tollidel on ligipääs sellele süsteemile, et täita määrusest tulenevaid ülesandeid.

11. VKE-de kontaktpunktide määramine: Pädevad asutused peavad määrama VKE-de

kontaktpunktid, mis võivad olla olemasolevad äritegevuse ja inimõiguste kasutajatoed või

hoolsuskohustuse kontaktpunktid. VKE-de kontaktpunktid annavad teavet sunnitöö määruse

kohaldamise küsimustes.

11 Kui juhtiv pädev asutus on Euroopa Komisjon, siis võetakse see otsus vastu rakendusaktiga ja kohaldatakse kontrollimenetlust.