Dokumendiregister | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Viit | 1-9/2025/0706 |
Registreeritud | 20.06.2025 |
Sünkroonitud | 23.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Juhtimine, asjaajamine, arhiivitöö korraldus, suhtekorraldus 2020 - ... |
Sari | 1-9 Kirjavahetus isikute-, asutuste ja organisatsioonidega |
Toimik | 1-9/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Jana Baljutis-Kütt (Users, Tehnikaosakond, Tooteohutuse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: TTJA Info <[email protected]>
Sent: Fri, 20 Jun 2025 07:47:50 +0000
To: Maaja Pontus - RTK <[email protected]>
Subject: FW: Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks ja jõustamiseks
Tere
Edastan registreerimiseks
From: Ulla Saar - MKM <[email protected]>
Sent: Thursday, June 19, 2025 4:39 PM
To: [email protected]; [email protected]; TTJA Info <[email protected]>
Cc: Stella Vogt - MKM <[email protected]>; Maria-Helena Rahumets - MKM <[email protected]>; Seili Suder - MKM <[email protected]>; Risto Jõgi - MKM <[email protected]>; Kaire Saarep <[email protected]>; Kristi Talving <[email protected]>
Subject: Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks ja jõustamiseks
Tere
13. detsembril 2024 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3015, mille keskne eesmärk on keelata ettevõtjatel sunniviisilise töö tulemusena valmistatud mistahes toodete EL-i turule laskmine (sh kaugmüügi kaudu), seal kättesaadavaks tegemine ja EL-i turult eksportimine kolmandatesse riikidesse, et parandada siseturu toimimist ja aidata kaasa sunniviisilise töö tõkestamisele (sunnitöö määrus). Aitäh, et olite kõnealuse määruse loomisega kaasas ja aitasite panustada Eesti seisukohtade kujundamisse. Pöördume taaskord teie poole, et leida lahendus määruse rakendamiseks.
Nimelt seab sunnitöö määrus liikmesriikidele kohustuse määrata ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad määruse rakendamise ja jõustamise eest ning esitada hiljemalt 14. detsembriks 2025 Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele pädevate asutuste nimed, aadressid ja kontaktandmed ning nende pädevusvaldkonnad. Selleks ajaks püüame leida lahenduse, milline Eesti ametiasutus või -asutused võiksid kõige paremini täita määruses sätestatud ülesandeid.
Kui vaadata sunnitöö määrusest tulenevaid pädeva asutuse kohustusi, siis jaotuvad need laias laastus kahte rühma:
Eesti pädev(ad) asutus(ed) peab viima läbi menetluse (otsustama uurimise vajalikkuse üle, teostama uurimise, tegema otsuse, tagama otsuse täitmise ja selle jõustama piiril) siis, kui sunniviisilist tööd kasutatakse Eestis. Kuna Eestis on sunniviisilise töö kasutamise juhtumid haruldased, siis ei kaasne Eesti ametiasutustele selle määruse rakendamisega eelduslikult suurt töökoormust.
Meie hinnangul on mõistlik jaotada sunnitöö määrusest tulenevate ülesannete täitmine kahe pädeva asutuse – Tööinspektsiooni ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti – vahel, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada nende olemasolevat pädevust, kogemusi ja oskusi. Nii saame toetuda nimetatud asutuste kompetentsile ning tagada määruse rakendamise tõhusalt ja kuluefektiivselt. Asutuste olemasolevatele pädevustele tuginevalt tundub otstarbekas jagada sunnitöö määrusega kehtestatud ülesanded järgmiselt: 1) sunniviisilise töö juhtumite uurimiste, otsuste tegemise, karistuste kohaldamise ja koostööga seotud ülesandeid täidaks pädeva asutusena Tööinspektsioon ning 2) toodetega seotud otsuste täitmise tagamise, jõustamise ja koostööga seotud ülesandeid täidaks pädeva asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Arvestades sunnitöö määruse menetlemise käigus toimunud arutelusid ja seisukohti, loodame, et tegemist on tasakaalustatud kompromissiga. Meie hinnangul on selline lahendus põhjendatud eelnimetatud asutuste olemasoleva pädevuse, funktsioonide ja senise tegevusvaldkonna alusel, võttes arvesse eelkõige järgmist:
Määrus eristab selgelt pädevaid asutusi ja tolliasutusi. Liikmesriikide tolliasutused on sunnitöö määruse alusel kohustatud täitma konkreetseid piiriüleseid ülesandeid (vt artiklid 26–31), st siin ei ole liikmesriigil mingit täiendavat otsustusõigust. Lühidalt öeldes vastutavad liikmesriikide tolliasutused (Eestis Maksu- ja Tolliamet) määruse kohaselt sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu jõustamise eest EL-i välispiiril – st EL-i tolliasutused teevad kindlaks tooted, millega rikutakse sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu ja peavad sellised tooted piiril kinni. Tolliasutused peavad seejuures tuginema liikmesriikide pädevate asutuste otsustele, mille alusel teostavad kontrolle toodete impordi ja ekspordi üle. Eestis vastutab Maksu- ja Tolliamet täna EL-i turule tulevate toodete vastavuse kontrolli eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliamet kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust ning teeb selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaameti, Ravimiameti, Põllumajandusi- ja Toiduameti, Terviseameti ja Transpordiametiga) (TNVS § 50 lg 9). Samuti teostab Maksu- ja Tolliamet riiklikku järelevalvet EL-i välispiiril.
Kuigi on võimalik jagada ülesanded ära veel rohkemate asutuste vahel, kui ülal on välja pakutud, suureneb sellega asutustevaheline koordineerimise vajadus iga täiendava asutuse lisandumisega määruse rakendamise protsessi. Lisaks, kuivõrd sunniviisilise tööga valminud toodetega seotud küsimustel on selge puutumus mitmel asutusel, ei tundu esmapilgul mõistlik määrata pädevaks asutuseks vastupidiselt ka vaid ühte konkreetset ametiasutust.
Hiljuti saatis rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch EL-i liikmesriikidele soovitused selle kohta, milliseid asutusi võiks liikmesriik kaaluda pädevate asutustena määramisel sunnitöö määruse kontekstis. Human Rights Watch soovitas liikmesriikidel määrata tööinspektsioonid või muud asutused, kellel on juba olemas vahendid tööõiguse rikkumiste uurimiseks töökohtades ja võimekus uurida tööjõu kuritarvitusi ning kes tunnevad riiklikku ja EL-i tööõigust, pädevaks asutuseks, kelle põhikohustusteks oleks sunniviisilise töö abil valmistatud toodete uurimismenetluse läbiviimine ja otsuste tegemine. Tehtud otsuste täitmise tagamise ja jõustamisega seotud ülesannete puhul soovitati määrata pädevaks asutuseks riiklik turujärelevalveasutus ja/või toll. Seega MKM-i ülal väljapakutud lahendust toetavad ka Human Rights Watch’i antud soovitused.
On otsustuskoht, kas määrata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevaks asutuseks, kes vastutab kõigi tooterühmade puhul otsuste, millega tehti kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, täitmise tagamise eest, või jääb TTJA vastutama üksnes TNVS § 50 lg-s 5 nimetatud toodetega seotud otsuste täitmise tagamise eest ning teiste tooterühmade (nt meditsiiniseadmed, probleemtooted, põllumajandustooted jm tooterühmad) puhul tagab otsuste täitmise konkreetne turujärelevalveasutus, kes täna juba teeb riiklikku järelevalvet vastava tooterühma üle. Viimasel juhul täidaks TTJA lisaks nn kontaktpunkti ja koordineeriva asutuse rolli, et tagada sujuv koostöö ja info liikumine määruse rakendamisel erinevate ametiasutuste vahel, et tagada lõppastmes otsuste täitmine.
Ühtlasi rõhutame, et kuigi määrusest tulenevate kohustuste sisu võib esmapilgul tunduda uus ja keeruline, ei pea osapooled kõiki rakenduslikke detaile kohe iseseisvalt lahendama hakkama. Esmalt tuleb liikmesriigil teha otsus pädeva(te) asutuse(te) määramise kohta. Seejärel on Euroopa Komisjonil kohustus koostada ja avaldada hiljemalt 14. juuniks 2026 mitmed suunised, mis on mõeldud nii pädevatele asutustele, tolliasutustele, ettevõtjatele kui ka liikmesriikidele ning mille eesmärk on toetada määruse praktilist rakendamist. Seetõttu on meie praegune fookus sellel, et määrata kindlaks pädev(ad) asutus(ed), kellele määrusest tulenevad ülesanded usaldada. Liikmesriigid on kohustatud sunnitöö määrust hakkama rakendama alates 14. detsembrist 2027. Seega on meil piisavalt aega ettevalmistusteks ja rakenduslike küsimuste läbimõtlemiseks.
Lisame kirjale ka memorandumi, mis annab detailsema ülevaate kõnealusest määrusest ja pädevate asutuste ülesannetest sunniviisilise töö keelu kohaldamise erinevates menetlusetappides.
Palume Teil tutvuda MKM-i ettepaneku ja memorandumiga ning edastada kirjalikult oma mõtted-tähelepanekud hiljemalt 31. augustiks, pärast mida lepime teiega kokku ühise aja kohtumiseks ja aruteluks.
Parimatega
Ulla
Ulla Saar |
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
1
Memorandum
Kuupäev: 13.06.2025
Kellele: Tööinspektsioon, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet
Kellelt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teema: Pädevate asutuste kindlaksmääramine määruse (EL) 2024/3015 rakendamiseks
1. Määrus ja selle eesmärgid
13. detsembril 2024 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3015, mille keskne
eesmärk on keelata ettevõtjatel sunniviisilise töö1 tulemusena valmistatud mistahes toodete EL-i
turule laskmine (sh kaugmüügi kaudu), seal kättesaadavaks tegemine ja EL-i turult eksportimine
kolmandatesse riikidesse, et parandada siseturu toimimist ja aidata kaasa sunniviisilise töö
tõkestamisele (sunnitöö määrus) (artikkel 3).
Määruse laiem eesmärk on aktiivselt toetada ülemaailmseid jõupingutusi, mis on suunatud
sunniviisilise töö kaotamisele ning töötajate ja laste õiguste kaitsele. Sunniviisilist tööd leidub
paljudes sektorites. Mõned teenindussektorid – tekstiilitööstus, kaevandamine ja põllumajandus –
kuuluvad nende sektorite hulka, kus on sageli teatatud sunniviisilise töö kasutamisest. Sunniviisilisel
tööl on selge mõju tõrjutud ja vähekaitstud rühmadele nagu lapsed, naised, rändajad, pagulased või
põlisrahvad.
2. Määruse kohaldamisala ja selle ulatus
Määrus keskendub toodetele. Määrus ei ole suunatud konkreetsetele riikidele, ettevõtetele või
tööstusharudele, vaid määruse eesmärk on keelata tõhusalt ära sunniviisilise töö kasutamisega seotud
toodete müük EL-is sõltumata nende päritolust. Seega hõlmab määrus kõiki EL-i turul kättesaadavaks
tehtud tooteid, st nii EL-is kodumaise tarbimise kui ka ekspordi tarbeks valmistatud tooteid, aga ka
imporditud kaupu.
Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu kohaldatakse toodete suhtes, mille ükskõik,
millises tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh selliste toodetega seotud töö
või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd. Keeld rakendub mis tahes liiki toodetele, sh
nende komponentidele, olenemata sektorist, päritolust, sellest, kas need on toodetud liidus või
imporditud, lastud liidu turule või tehtud liidu turul kättesaadavaks või eksporditud.
Määrusega antakse liikmesriikide pädevatele asutustele õigused pidada otseselt kinni või
konfiskeerida tooteid või nõuda nende toodete turult kõrvaldamist, kui need on valmistatud täielikult
või osaliselt sunniviisilise töö tulemusena.
1 Sunniviisilise töö mõiste määratleb ILO konventsiooni nr 29 art 2 lg 1, mille järgi sunniviisiline või kohustuslik töö tähendab a)
igasugust tööd või teenust, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja b) milleks see isik ei ole
ennast vabatahtlikult pakkunud.
2
3. Liikmesriigi kohustus määrata pädev(ad) asutus(ed)
Igal liikmesriigil tuleb määrata üks või mitu pädevat asutust, kes vastutab määruses sätestatud
kohustuste täitmise eest. Liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa Komisjon teevad tihedat
koostööd ning vastutavad sunnitöö määruse tulemusliku ja ühetaolise rakendamise eest kogu liidus.
Sunnitöö määruse järgi peavad liikmesriigid esitama hiljemalt 14.12.2025 Euroopa Komisjonile ja
teistele liikmesriikidele järgmise teabe:
a) pädeva(te) asutus(t)e nime(d), aadressi(d) ja kontaktandmed;
b) pädeva(te) asutus(t)e pädevusvaldkonnad.
Liikmesriikidelt saadud tagasiside põhjal on paljudes riikides arutelud pädevate asutuste määramise
küsimus veel suhteliselt algusjärgus, kuid esitatud tagasisidest ilmneb, et näiteks Horvaatia, Poola ja
Leedu kaaluvad turujärelevalveasutuste, tööinspektsiooni ja/või tolliasutuse määramist pädevateks
asutusteks.
Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 14. juuniks 2026 mitmed suunised, mis on mõeldud nii
pädevatele asutustele, tolliasutustele, ettevõtjatele kui ka liikmesriikidele ning mille eesmärk on
toetada määruse praktilist rakendamist (artikkel 11).
Liikmesriigid on kohustatud sunnitöö määrust hakkama rakendama alates 14. detsembrist 2027.
Lühidalt kokkuvõetuna on pädevate asutuste ülesanne teha kindlaks sunniviisilise töö tulemusena
valminud toodete keelu rikkumised, st kas toote valmistamise mõnes etapis on kasutatud sunniviisilist
tööd (vt täpsemalt punkti 4).
4. Juhtiva pädeva asutuse määratlemine ja menetluse etapid
Sunnitöö määrus kasutab terminit „juhtiv pädev asutus“. Määruse kontekstis on juhtiv pädev asutus,
kas konkreetne liikmesriik või Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide pädevatele
asutustele antakse volitus põhjendatud kahtluse korral uurida sunniviisilise töö kasutamist ettevõtete
tarneahelates.
Kui kahtlustatav sunniviisiline töö leiab aset liikmesriigi territooriumil, tegutseb juhtiva pädeva
asutusena kõnealuse liikmesriigi pädev asutus. See tähendab, et kui esineb põhjendatud kahtlus, et
näiteks Eestis kasutatakse sunniviisilist tööd, siis tegutseb juhtiva pädeva asutusena Eesti pädev(ad)
asutus(ed). Kui kahtlustatav sunniviisiline töö leiab aset väljaspool EL-i territooriumi, tegutseb
juhtiva pädeva asutusena Euroopa Komisjon.
Menetluse etapid, kui juhtiv pädev asutus on liikmesriik:
1. Eesti pädev asutus saab teabe sunniviisilise töö riski esinemise kohta:
a) Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu võimalikust rikkumisest
teatamine pädevale asutusele: füüsiline isik, juriidiline isik või juriidilise isiku
staatuseta ühendus esitab ühtse teabe esitamise punkti2 kaudu pädevale asutusele
2 Euroopa Komisjoni loodav tsentraliseeritud teabe esitamise mehhanism, mis on kättesaadav kõigis liidu institutsioonide ametlikes
keeltes ja tehakse tasuta kättesaadavaks (artikkel 9). See teave tuleb teha kättesaadavaks ka ühtses sunniviisilist tööd käsitlevas
veebiportaalis, mille loob samuti Euroopa Komisjon (artikkel 12).
3
teabe, kui tema hinnangul lastakse EL-i turule või tehakse EL-i turul kättesaadavaks
sunniviilise tööjõu abil valminud tooteid.
b) EL-i liikmesriikide pädevad asutused jagavad teavet teiste liikmesriikidega, kui
nad kahtlustavad, et määruse rikkumised toimuvad teistes EL-i osades. Euroopa
Komisjoni loodavast sunniviisilise töö riski andmebaasist leitakse info selle kohta, et
esineb sunniviisilise töö risk teatavate geograafiliste piirkondade majandussektorites
või teatavate toodete või tooterühmade puhul, sh riigiasutuste rakendatava
sunniviisilise töö kohta.
2. Sunniviisilise töö juhtumite tuvastamine. Uurimisprotsess, mis toimub kahes etapis:
a) Esialgne uurimise etapp: enne uurimise algatamist hindavad pädevad asutused, kas
on põhjendatud alus kahtlustada, et toode on tõenäoliselt valmistatud sunniviisilist
tööd kasutades. Selleks küsib juhtiv pädev asutus enne uurimise alustamist uuritavatelt
ettevõtjatelt meetmete kohta, mille nad on hinnatava toote puhul oma tegevuse käigus
ja tarneahelas võtnud selleks, et leevendada, vältida või kõrvaldada sunniviisilise töö
riski või heastada sunniviisilisega tööga tekitatud kahju3. Juhtiv pädev asutus võib
otsustada mitte küsida uuritavalt ettevõtjalt lisateavet, kui tema hinnangul võib
ettevõtja seetõttu püüda sunniviisist tööd varjata ja sellega seada ohtu uurimise.
• Selleks et aidata hinnata võimalikke sunniviisilise töö tulemusena valminud
toodete keelu rikkumisi, loob Euroopa Komisjon andmebaasi, mis sisaldab
kontrollitavat ja regulaarselt ajakohastatavat teavet sunnitööga seotud
riskipiirkondade või toodete või tooterühmade kohta.
• Juhtiv pädev asutus võib küsida ka muudelt asjaomastelt sidusrühmadelt, sh
isikult või ühenduselt, kes esitas pädevale asutusele asjakohase teabe, teavet
enne uurimise algatamist.
• Juhtiv pädev asutus peaks vajaduse korral küsima enne ettevõtjate poole
pöördumist ka muudelt asutustelt (nt turujärelevalveasutustelt) teavet selle
kohta, kas hinnatava ettevõtja suhtes kohaldatakse sunniviisilise tööga seotud
hoolsuskohustust ja kas ta täidab seda kooskõlas kohaldatava EL-i või
riigisisese õigusega, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud
hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded.
• Ettevõtjad peavad vastama teabenõudele 30 tööpäeva jooksul alates
teabenõude kättesaamise kuupäevast.
• Juhtiv pädev asutus viib 30 tööpäeva jooksul alates teabe saamise kuupäevast
lõpule esialgse uurimise etapi ning hindab kogu kättesaadava ja kogutud teabe
alusel, kas on olemas põhjendatud kahtlus sunniviisilise töö tulemusena
valminud toodete keelu rikkumise kohta, et algatada uurimine.
→ Otsus algatada uurimine – Juhtiv pädev asutus teeb otsuse algatada uurimine:
(1) juhul, kui ta teeb kindlaks kogu kättesaadavat teavet hinnates või
(2) juhul, kui teavet või tõendeid ei olnud võimalik koguda, kuid muude
kättesaadavate asjaolude alusel tehakse uurimise esialgses etapis kindlaks, et on
põhjust kahtlustada sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu
rikkumist.
3 Oluline on siinkohal, et ettevõtjad täidaksid omalt poolt hoolsuskohustust nõuetekohaselt, et vähendada riski, et nende tegevuse ja
tarneahelate raames kasutatakse sunniviisilist tööd.
4
Kui juhtiv pädev asutus teeb otsuse algatada uurimine, siis lähtuvalt õigusest heale
haldusele, mis hõlmab mh õigust ärakuulamisele enne isikut kahjustava
üksikmeetme kohaldamist, peab uurimist läbiviiv juhtiv pädev asutus teavitama
asjaomaseid ettevõtjaid uurimise algatamisest ja selle võimalikest tagajärgedest.
→ Otsus mitte algatada uurimist – Juhtival pädeval asutusel ei tule algatada uurimist,
kui juhtiva pädeva asutuse hinnangul ei esine sunniviilise töö tulemusena valminud
toote keelu rikkumise põhjendatud kahtlust või põhjendatud kahtluse aluseks olnud
põhjused on kõrvaldatud, näiteks (aga mitte ainult) tulenevalt sunniviisilise tööga
seotud hoolsuskohustusest, mida kohaldatakse viisil, mis leevendab või tõkestab
sunniviisilise töö riski või kõrvaldab selle.
b) Uurimiste etapp: kui leitakse, et on olemas põhjendatud kahtlus selleks, et tegemist
on sunniviisilise töö kasutamisega, jätkatakse uurimiste etapiga, millest teavitatakse
uuritavaid ettevõtjaid 3 tööpäeva jooksul alates uurimise algatamise otsuse tegemisest.
• Juhtiv pädev asutus teavitab turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS)
kaudu uurimise algatamisest.
• Kui juhtiv pädev asutus esitab ettevõtjale teabenõude, siis peab uuritav
ettevõtja esitama mistahes teabe, mis on uurimise jaoks asjakohane ja vajalik.
• Uurimise ajal teavet küsides tuleks juhtival pädeval asutusel võimaluste piires
omistada suuremat tähtsust ja keskenduda uurimisalustele ettevõtjatele, kes
osalevad tarneahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö
kasutamise tõenäolise riskiga etapile ja kellel on suurim mõju sunniviisilise
töö tõkestamisele, leevendamisele ja kaotamisele. Samuti peaks võtma arvesse
ettevõtja suurust ja majanduslikke ressursse, kas ettevõtja on VKE, asjaomaste
toodete kogust, tarneahela keerukust ja kahtlustatava sunniviisilise töö
kasutamise ulatust.
• Juhtiv pädev asutus määrab ettevõtjale teabe esitamise tähtaja, mis on
vähemalt 30 tööpäeva, kuid mitte pikem kui 60 tööpäeva. Ettevõtja võib
esitada tähtaja pikendamise taotluse, milles peab sisalduma ka põhjendus.
• Juhtiv pädev asutus võib teha kõiki vajalikke kontrolle ja ka kohapealseid
kontrolle.
• Juhtiv pädev asutus peab andma ettevõtjale taotluse korral võimaluse esitada
uurimiste vältel pädevale asutusele enda kaitseks teavet.
Uurimiste käigus hindab juhtiv pädev asutus kogu nende käsutuses olevat teavet, mis
hõlmab mh:
• sõltumatut ja kontrollitavat teavet riskide kohta, et tootmisprotsessis on
kasutatud sunniviisilist tööjõudu;
• teavet turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, mida teised liikmesriigid
jagavad;
• kolmandate isikute, sh kodanikuühiskonna esitatud teavet;
• teavet selle kohta, kas ettevõte rakendab oma tegevuses ja tarneahelates
sunniviisilise tööjõu kasutamise nõuetekohast hoolsust.
3. Otsuse tegemine: juhtiv pädev asutus hindab mõistliku aja jooksul (hiljemalt 9 kuu jooksul
alates uurimise algatamise kuupäevast), kas EL-i turule lastud või seal kättesaadavaks tehtud
5
või eksporditud toote tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh tootega
setud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd.
• Otsuse tegemisel tuleb lähtuda uurimise käigus, sh selle esialgses etapis,
kogutud kogu teabest ja kõigist tõenditest. Liikmesriigi pädevate asutuste
tehtud otsus kehtib kõigis teistes liikmesriikides vastastikuse tunnustamise
põhimõtte alusel4. Juhtiva pädeva asutuse otsused tehakse ka üldsusele
kättesaadavaks.
• Kui ettevõtja või avaliku sektori asutus keeldub ilma mõjuva põhjuseta nõutud
teavet esitamast või jätab teabe ilma mõjuva põhjuseta esitamata, esitab
puudulikku või ebaõiget teavet eesmärgiga uurimist tõkestada, esitab eksitavat
teavet või takistab uurimist muul viisil, saab juhtiv pädev asutus teha kindlaks,
et sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu on rikutud, kasutades
selleks muud asjakohast ja kontrollitavat teavet, mis on kogutud uurimise
esialgses etapis ja uurimiste käigus.
Otsuseid on kahte liiki:
a) Otsus, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete
keelu rikkumine5: selles otsuses märgib juhtiv pädev asutus uurimise tulemused ja
teabe ning tõendid, millel tulemused põhinevad, määrab ettevõtjatele mõistliku tähtaja
sellise otsuste täitmiseks ning esitab teabe, mis võimaldab teha kindlaks toote, mille
suhtes otsust kohaldatakse, ja teabe otsuse kohtuliku kontrolli taotlemise kohta.
Samuti sisaldab see otsus järgmist:
i. keeldu lasta asjaomast toodet liidu turule, teha see liidu turul kättesaadavaks ja
seda eksportida;
ii. korraldust uuritud ettevõtjatele juba liidu turule lastud või liidu turul
kättesaadavaks tehtud asjaomased tooted liidu turult kõrvaldada6 või
eemaldada veebiliidesest nendele toodetele või nende loeteludele viitav sisu;
iii. korraldust uuritud ettevõtjatele kõrvaldada asjaomased tooted või toote osad,
millega rikutakse sunniviisise töö tulemusena valminud toodete keeldu.
Seega kui juhtiv pädev asutus tuvastab sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete
keelu rikkumise, peab ta viivitamata keelama nende toodete EL-i turule laskmise, turul
kättesaadavaks tegemise ja ekspordi EL-ist ning nõudma, et uuritud ettevõtjad
kõrvaldaksid asjaomased tooted EL-i turult, kui need on juba seal kättesaadavaks
tehtud, ja annetaksid kergesti riknevad tooted heategevuslikel või avaliku huvi
eesmärkidel.
Asjaomane ettevõtja peab:
• lõpetama selle toote EL-i turul müümise ja EL-i turult eksportimise;
4 Ühe liikmesriigi juhtiva pädeva asutuse otsuseid peavad tunnustama ja nende täitmise tagama teiste liikmesriikide pädevad asutused,
kui need käsitlevad sama tarneahela tooteid, mille puhul on tehtud kindlaks sunniviisilise töö kasutamine. 5 Kui juhtiv pädev asutus on Euroopa Komisjon, siis võetakse see otsus vastu rakendusaktiga ja kohaldatakse kontrollimenetlust.
Liikmesriigi pädeva asutuse vastu võetud otsuse, millega on tehtud kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu
rikkumine, suhtes kohaldatakse vastava liikmesriigi õiguses ettenähtud kohtulikku kontrolli. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused
vaatab läbi Euroopa Liidu Kohus. 6 Erand kohustusest nõuda asjaomase toote turult kõrvaldamist: Erilist tähelepanu tuleb pöörata EL-i jaoks strateegilise või kriitilise
tähtsusega tarneahelate häirete vältimisele ja sellega seoses toodetele, mille kõrvaldamine muudaks siseturu ja tarneahelate
nõuetekohast toimimist. Neil juhtudel peab juhtiv pädev asutus nõudma, et asjaomast toodet peetakse kindlaksmääratud aja jooksul
ettevõtte kulul kinni selle asemel, et nõuda toote EL-i turult kõrvaldamist.
6
• kui toode on juba EL-i turule lastud või kättesaadavaks tehtud, peab sellised
tooted EL-i turult kõrvaldama7, sh eemaldama veebipoodidest (keelatud
toote kõrvaldamise kulud kannab asjaomane ettevõtja);
• kui tooted ei ole kergesti riknevad, peab need ringlusse võtma, ja kui see ei
ole võimalik, peab laskma need tooted hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks
või kõrvaldama need muul viisil kooskõlas EL-i õiguse (sh jäätmekäitlust
käsitleva õigusega) ja vastava riigisisese õigusega.
b) Otsus, millega uurimine lõpetatakse: kui juhtiv pädev asutus ei suuda kindlaks teha,
et asjaomased tooted on turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud või neid
eksporditakse sunniviisilise töö tulemusena valinud toodete keeldu rikkudes. Uurimise
lõpetamisest tuleb teavitada uurimise all olnud ettevõtjaid ja kõiki teisi pädevaid
asutusi ICSMS-i kaudu.
4. Otsusest teavitamine: juhtiv pädev asutus teavitab otsusest, millega tehti kindlaks
sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, kõiki ettevõtjaid, kellele see
otsus on adresseeritud.
5. Otsuse tunnustamine ja edastamine ICSMS-i kaudu teistele liikmesriikidele ning
liikmesriikide tolliasutuste teavitamine: juhtiva pädeva asutuse otsust, millega tehti
kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, tuleb tunnustada
teiste liikmesriikide päevatel asutustel ja see tuleb edastada ICSMS kaudu teiste liikmesriikide
pädevatele asutustele, misjärel peavad need pädevad asutused, keda kõnealune otsus
puudutab, võtma määruses sätestatud meetmed otsuse täitmise tagamiseks. Samuti peab juhtiv
pädev asutus teavitama liikmesriikide tolliasutusi sellekohasest otsusest.
6. Otsuse täitmise tagamine: liikmesriikide pädevad asutused vastutavad otsuste, sh Euroopa
Komisjoni vastu võetud otsuste, täitmise tagamise eest oma riigi territooriumil. Kui ettevõtja
ei ole talle määratud mõistliku tähtaja jooksul täitnud otsust, millega tehti kindlaks
sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis vastutab pädev asutus
selle otsuse täitmise tagamise eest ja tagab kõik järgmise:
a) keelab asjaomaseid tooteid EL-i turule lasta või seal kättesaadavaks teha ning
eksportida;
b) kõrvaldab juba EL-i turule lastud või kättesaadavaks tehtud tooted (keelatud toote
kõrvaldamise kulud kannab asjaomane ettevõtja);
c) piirab juurdepääsu asjaomastele toodetele ja kõnealustele toodetele viitavatele
loeteludele, nõudes asjaomaselt kolmandalt isikult sellise piirangu rakendamist;
d) kui tooted ei ole kergesti riknevad, siis võetakse need ringlusse, ja kui see ei ole
võimalik, siis peab laskma ettevõtjate kulul tooted hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks
või kõrvaldada muul viisil kooskõlas EL-i õigusele vastava riigisisese õigusega;
e) kui ettevõtja ei ole täitnud otsust, millega tehti kindlaks sunniviisilise töö tulemusena
valminud toodete keelu rikkumine ning keelati selle toote liidu turul kättesaadavaks
tegemine ja turult eksportimine ja anti korraldus juba liidu turule lastud või liidu turul
kättesaadavaks tehtud tooted liidu turult kõrvaldada või eemaldada veebiliidesest
nendele toodetele või nende loeteludele viitav sisu ning nõuti toodete või toote osade
7
kõrvaldamist, siis pädev asutus määrab karistuse kas otse, koostöös teiste asutustega
või taotleb karistuse määramist pädevalt õigusasutuselt.8
7. Otsuse jõustamine EL-i välispiiril: liikmesriikide tolliasutused vastutavad sunniviisilise töö
tulemusena valminud toodete keelu jõustamise eest EL-i välispiiril, st EL-i tolliasutused
peavad sunniviisilise töö tulemusena valinud toodete keeldu rikkuvad tooted kinni.
Tolliasutused tuginevad liikmesriikide pädevate asutuste otsustele, mille alusel teostavad
kontrolle toodete impordi ja ekspordi üle.
a) Selleks, et toll saaks teha kindlaks tooted, millega rikutakse sunniviisilise töö
tulemusena valminud toodete keeldu, tuleb juhtival pädeval asutusel esmalt lisada
otsused ICSMS-i ja seejärel edastada vastavad otsused ICSMS-ist elektroonilisse tolli
riskijuhtimise süsteemi.
b) Ettevõtjad peavad esitama tollile lisateavet, mis võimaldab kindlaks teha asjaomase
toote vastavuse juhtiva pädeva asutuse otsusele. See hõlmab teavet toote valmistaja
või tootja ja toote tarnijate kohta ning muud teavet toote enda kohta9.
c) Kui toll teeb kõnealuse toote kindlaks (st teeb kindlaks, et toode võib olla hõlmatud
juhtiva pädeva asutuse otsusega, millega on tehtud kindlaks sunniviisilise töö
tulemusena valminud toodete keelu rikkumine), siis peab ta peatama kõnealuse toote
vabasse ringlusse lubamise ja ekspordi ning teatama sellest viivitamata oma
liikmesriigi pädeva(te)le asutus(t)ele.
d) Seejärel liikmesriigi pädev(ad) asutus(ed) teevad mõistliku tähtaja jooksul otsuse
juhtumis, millest toll on neile teatanud, kas kinnitades, et konkreetne toode on
otsusega hõlmatud või mitte.
e) Kui liikmesriigi pädev(ad) asutus(ed) ei tee 4 tööpäeva jooksul alates toote vabasse
ringlusse ja ekspordi peatamisest otsust või kui pädev(ad) asutus(ed) on teavitanud
tolli vabasse ringlusse lubamisest või ekspordi lubamisest, siis lubab toll tooted
vabasse ringlusse või lubab neid eksportida, kui kõik muud nõuded ja formaalsused
on täidetud10.
f) Kui juhtiv pädev asutus järeldab, et toode on hõlmatud otsusega, millega on tehtud
kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis tuleb
pädevatel asutustel sellest viivitamata teavitada tolli, misjärel peab toll keelama toote
vabasse ringlusse laskmise või ekspordi ning kõrvaldama asjaomase toote kooskõlas
EL-i õigusele vastava riigisisese õigusega.
g) Juhtiva pädeva asutuse taotlusel, nimel ja vastutusel võib toll teise võimalusena
kõnealuse toote konfiskeerida ning anda selle juhtiva pädeva asutuse valdusse ja
käsutusse. Sel juhul peab konkreetne juhtiv pädev asutus võtma kõik vajalikud
meetmed, et tagada asjaomase toote nõuetekohane kõrvaldamine (toote annetamine
heategevuslikul või avaliku huvi eesmärgil, selle ringlusse võtmine või muul viisil
kõrvaldamine asjaomase ettevõtja kulul).
h) Mh edastab toll peatamise teate, pädevate asutuste järelduse ja tolli võetud meetmete
tulemuse riiklikku tollisüsteemi.
i) Tingimused, mida kohaldatakse toodete suhtes nende vabasse ringlusse lubamise või
ekspordi peatamise, sh vabasse ringlusse lubamisest keeldumise puhul nende
8 Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele suunised rahaliste karistuste arvutamise meetodi ja kohaldatavate künniste kohta. 9 Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määrab kindlaks ettevõtjate poolt tollile esitatava teabe üksikasjad. 10 Toote vabasse ringlusse lubamist või eksporti ei tohi üldjuhul pidada tõendiks selle kohta, et toode vastab EL-i õigusele, sest ringlusse
lubamine ei tähenda tingimata täielikku nõuetele vastavuse hindamist.
8
ladustamise, hävitamise ja kõrvaldamise ajal, peab kindlaks määrama toll kooskõlas
määrusega (EL) nr 952/2013.
8. Otsuse kehtetuks tunnistamine11: juhtiv pädev asutus peab tunnistama otsuse kehtetuks, kui
ettevõtjad tõendavad, et nad on otsuse täitnud ja kõrvaldanud sunniviisilise töö kasutamise
oma äritegevusest või tarneahelatest asjaomase toote puhul.
9. Süstemaatiline teabevahetus ja koostöö pädevate asutuste, tollide ja Euroopa Komisjoni
vahel: EL-i turule tulevate või sealt väljaviidavate sunniviisilise töö tulemusena valminud
toodete keelu ühetaolise täitmise tagamiseks.
10. Juhtiva pädeva asutuse kohustus kasutada turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi
(ICSMS) määruse rakendamiseks: pädevad asutused peavad kasutama kooskõlas määruse
(EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud süsteemi ICSMS, et koguda, töödelda ja säilitada
struktureeritud kujul teavet uurimiste, otsustusprotsessi ja sunniviisilise töö tulemusena
valminud toodete keelu täitmisega seotud küsimuste kohta. Euroopa Komisjonil, pädevatel
asutustel ja tollidel on ligipääs sellele süsteemile, et täita määrusest tulenevaid ülesandeid.
11. VKE-de kontaktpunktide määramine: Pädevad asutused peavad määrama VKE-de
kontaktpunktid, mis võivad olla olemasolevad äritegevuse ja inimõiguste kasutajatoed või
hoolsuskohustuse kontaktpunktid. VKE-de kontaktpunktid annavad teavet sunnitöö määruse
kohaldamise küsimustes.
11 Kui juhtiv pädev asutus on Euroopa Komisjon, siis võetakse see otsus vastu rakendusaktiga ja kohaldatakse kontrollimenetlust.