Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 26.05.2025 nr 6-1/13-42

Meie 20.06.2025 nr 9.3-4/24/9003-6

Lüganuse valla Varja tuulikupargi

planeeringuala nr 1 ja nr 3

detailplaneeringute ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise

kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 85 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused” § 2 lg 2 ja § 3 alusel tutvumiseks ning kooskõlastuse andmiseks

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala nr 1 ja nr 3 detailplaneeringud ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) materjalid.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada taastuvenergiakompleks (tuulikupark), milles on

algatamisotsuste põhjal maksimaalselt kokku 26 tuulikut. Detailplaneeringute põhjal on

planeeritud tuulikute positsioonid jaotatud kolme tuulikute gruppi (tuulealad). KSH on algatatud

kõigile tuulealadele ühiselt. Kavandatavate tuulikute maksimaalne kõrgus on kuni 300 m

maapinnast ja ühe tuuliku võimsus on eelduslikult 6,2 MW.

Planeeringuala ehk tuuleala nr 1 paikneb Koljala, Vainu, Matka, Satsu, Purtse ja Varinurme

külade territooriumitel. Ala suurus on 213,8 ha ja alale on planeeritud viis tuulikut. Ala 1 puhul

tuleb planeerimisel arvestada ka olemasolevate tuulikutega.

Planeeringuala ehk tuuleala nr 3 paikneb Varja, Voorepera ning Aa külade territooriumitel.

Ala suurus on 177,5 ha ja alale on planeeritud kaheksa tuulikut.

Tuuleala oli planeeritud ka alale nr 2 (Lüganuse aleviku, Varja, Mustmätta ning Purtse küla),

kuid planeeringu menetlus on teadmata ajaks peatatud, mistõttu tuuleala nr 2 KSH aruandes ei

käsitleta.

Detailplaneeringute koostamise hetkel kehtinud Lüganuse valla üldplaneeringus ja Sonda valla

üldplaneeringus ei ole antud tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ega tingimusi. Kehtivaid

üldplaneeringuid täpsustavad Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti

(„Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering ja Lüganuse valla olulise

ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu

teemaplaneering. Planeeritud lahendustega kavandatakse kehtivate üldplaneeringute

teemaplaneeringutega võrreldes maa sihtotstarbe, tuulikute paiknemise ning kõrguse muutmist.

Planeerimisprotsessiga paralleelselt läbiviidud KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringute

elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide (ehitusaegne mõju

seoses taristu rajamisega; visuaalsed aspektid; mõju inimese tervisele - müra, vibratsioon,

varjutamine; mõju pinnasele; pinna- ja põhjaveele; kumulatiivsed mõjud) lõikes. KSH käigus

2(4)

korraldati müra uuring ja modelleerimine, varjutamise modelleerimine, visualiseeringud ja

fotomontaažid.

Detailplaneeringutes on muuhulgas välja toodud järgnev:

- Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele

ajale mitte kavandada.

- Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on soovitatav aluseks

võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal

vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas

olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamualadel lähtuda

ka piirväärtuse nõuetest (45 dB).

- Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja

töötada detailsed meetmed ja tingimused, mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete

täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju

esinemise (öisel ajal) tuuleala 1 läheduses asuvate olemasolevate tuulikutega.

- Tuulepargi rajamise järgselt on soovitatav teostada müra kontrollmõõtmised, sh

hindamaks, kas tuulikute töörežiimi piirangud müra normtasemete tagamiseks ning ala

1 piirkonnas öise täiendava müra mõju minimeerimiseks on asjakohased.

- Kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud

ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid (ebasoovitava varjutamise

ilmnemise ajal automaatset välja lülitamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud

piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Olemasolevate ja

kavandatavate tuulikute koosmõju esinemise piirkonnas asuvate elamualade puhul

(tuuleala 1 piirkonnas) on soovitatav eesmärgiks võtta täiendava varjutamise kui

häiringu lisandumise vältimine.

- Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem

varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise

põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks liigse varjutamise

(olemasolevate ja kavandatavate tuulikute koosmõju esinemise piirkondades täiendava

varjutamise) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll

ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise

(seiskamise) täpne ajagraafik.

- Planeeringuala nr 1 detailplaneeringus on välja toodud, et tuleb taotleda Vainu külas

Mardika maaüksusel (katastriüksuse tunnus 75101:003:0292) paikneva puurkaevu nr

PRK0002418 puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist või ümber määramist

hooldusalaks või muuta elektrikaabli asukohta selliselt, et see ei läbiks sanitaarkaitseala.

KSH-s on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringu puhul ei ole ette näha infraheliga seonduvate häiringute esinemist.

 Välja pakutud tuulikute arvu ja asetuse korral jäävad mitmed elamupiirkonnad 40 dB-st

(ehk öisest müra sihtväärtusest) kõrgema müratasemega alale ja seda kõigi arendusalade

puhul. Seetõttu analüüsiti ka müra vähendavate meetmete rakendamise võimalusi

tagamaks lähimate eluhoonete juures 40 dB müratasemest väiksem müratase.

Võimalikeks meetmeteks on teatud tuule suuna korral tööaja või töörežiimi piirangute

rakendamine.

 Ala nr 1 puhul tuleb arvestada ka olemasolevate tuulikutega ning uute tuulikute

kavandamisel ning koosmõju hindamisel on KSH soovituseks tagada olukord, mille

korral öisel ajal erineval ajal rajatud (või rajatavate) tuulikuparkide vahelistes

elamupiirkondades märkimisväärset täiendavat müra mõju ei lisandu. Seega on

olemasolevate tuulikutega koosmõjus teatud tuule suuna korral vajalik rakendada

täiendavaid tööaja või töörežiimi piiranguid, mis tagavad öise müra sihtväärtuse nõude

täitmise ning minimeerivad ka võimaliku müra koosmõju esinemise elamupiirkondades.

 Piirtase (45 dB öösel) on välja pakutud tuulikute arvu ja asetuse korral tagatud

(arvestades ka koosmõju olemasolevate tuulikutega).

3(4)

 Madalsagedusliku müra osas näitavad arvutustulemused, et teatud sagedusvahemikus (nt

40-80 Hz) võib madalsageduslik müra teatud tingimustel (sobiv tuule suund ja tuulikute

töötamine täisvõimsusel) siseruumides kuuldav olla, aga jääb normtaseme piiridesse.

Müra normtasemete tagamise ning koosmõju minimeerimise eesmärgil välja pakutud

tuulikute tööaja öised piirangud aitavad vältida ka madalsagedusliku müra täiendava

mõju esinemist tuulikuparkide lähedusse jäävates elamupiirkondades.

 Ala nr 1 ja ala nr 3 puhul on soovitatav tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel,

samuti lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel teostada täiendav müra modelleerimine (nt

ehitusloa menetlemise etapis), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid (tuuliku

mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb välja töötada

detailsed meetmed ja tingimused, mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise

lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju esinemise

(öisel ajal) piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega.

 Tuulepargi rajamise järel (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teha müra

kontrollmõõtmisi (vajadusel ka siseruumides), sh hindamaks, kas KSH aruandes toodud

tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku

mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) öiste müra normtasemete

tagamiseks ning arendusala 1 läheduses olemasolevate tuulikutega öise koosmõju

minimeerimiseks on asjakohased.

 Varjutamise osas leiti, et kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete

tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks

ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Kindla tuulikutüübi

väljavalimisel tuleb varjutamine täpsemalt modelleerida ning kõigi lähimate mõjutatud

alade kaupa detailselt käsitleda varjutamise ilmnemisekellaaegu ja kuupäevi, mis võiks

olla aluseks näiteks ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava

tuuliku ajutiseks seiskamiseks (ning vastava tuuliku töötamise ajagraafiku

väljatöötamiseks).

Amet on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning kooskõlastab Varja

tuulikupargi planeeringualade nr 1 ja nr 3 detailplaneeringud ja KSH järgmistel

tingimustel:

1. Amet nõustub välja toodud soovitusega, et kavandatavate tuulikute töötamisega

kaasneva müra hindamisel võtta aluseks tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40

dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras

tagatud. Koosmõju hindamisel on parimaks võimalikuks eesmärgiks tagada olukord, mille

korral öisel ajal erineval ajal rajatud (või rajatavate) tuulikuparkide vahelistes

elamupiirkondades olulist täiendavat müra mõju ei lisandu ning jätkuvalt tagatakse öisele

piirväärtusele (45 dB) vastav olukord. 2. Joonisel 4-8 Arendusala 1 mürakaart jääb müratundlik ala 16 mürataseme osas 40 dB

piirile. Kuna KSH annab soovituse, et planeeritavate tuulikutega märkimisväärset

täiendavat müra mõju ei lisanduks, siis tuleks tuulikute osas rakendada täiendavaid

tööaja või töörežiimi piiranguid.

3. Amet nõustub KSH soovitusega, et tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel ning

lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel teostada ala nr 1 ja ala nr 3 täiendav müra

modelleerimine (sh madalsageduslik müra), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid

ning täpset paigutust.

Lisaks tuleb koostada täiendav müra modelleerimine koosmõjus teiste olemasolevate

tuulikute ja planeeritavate tuulikutega.

4. Täiendava müra modelleerimise käigus tuleb lisaks tuulikute tekitavale mürale arvesse

võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid, näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid.

Need komponendid võivad tekitada eelkõige tonaalset müra ja neid tuleb hinnata koos

tuuliku müraga.

5. Amet nõustub välja toodud soovitusega tuulikute kasutusloa menetlemise raames

teostada lähimate eluhoonete juures tuulikute välisõhu müra mõõtmised eesmärgiga

4(4)

kontrollida, kas olukord vastab kehtivatele normtasemetele (sh madalsageduslik müra)

või planeeringus fikseeritud tingimustele.

6. Kaasata amet planeeringu ehituslubade menetluse etapis, et amet saaks hinnata

planeeritava tegevuse (täiendava müra modelleerimise tulemused) vastavust

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele.

Lisaks toob amet välja järgneva:

 Varja tuulikupargi planeeringuala nr 1 detailplaneeringu seletuskirjas lk 7 on välja

toodud, et „Planeeringuala asub Lüganuse vallas Varja külas, ...“. KSH aruande ja

jooniste järgi ei asu planeeringuala nr 1 Varja külas.

 Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneeringu seletuskirjas lk 9 on kirjas

„Planeeringuala nr 1 alale on planeeritud ...“, lk 26 punktides 3 ja 4 on samuti viidatud

alale 1, kuid detailplaneering on koostatud ala nr 3 kohta.

 KSH-s lk 46 vaadata üle müratundlike alade numeratsioon (esimeses lauses üleliigne

(05) ja ebakorrektne Mardika eluhoone number).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]