ETTEVÕTTE HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN
Hädaolukorra lahendamise plaani KOOSTAJA: Teele Tuuna Lootus
Töökeskkonnaspetsialist
Tel – 558600519
e-post-
[email protected]
KOOSTAMISE KUUPÄEV: 26.04.2025
KÄITAJA NIMI
VOGLERS EESTI OÜ
JURIIDILINE AADRESS
Tuulemaa, Tirbiku küla, Kadrina vald, 45213 Lääne-Virumaa
REG.KOOD VÕI ISIKUKOOD
1
0
0
6
9
2
2
8
TELEFON
5145702
FAX
-
E-MAIL
[email protected]
KODULEHT
www.voglers.ee
KÄITISE NIMI
Voglers Eesti OÜ – Lõhkematerjalide tehas
OHTLIKKUSE KATEGOORIA
A
KÄITISE AADRESS
Lõhkeaine kinnistu, Andja küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa
KÄITISE TEGEVUS
Lõhkematerjalide tootmine ja hoiustamine
TELEFON
58600519
FAX
-
E-MAIL
[email protected]
KODULEHT
www.voglers.ee
VASTUTAV ISIK
Päästetööde algatamine ja koordineerimine
Pirkko Palm, laojuhataja
54110355,
[email protected]
(asendus: Tõnu Tuuna, segamisoperaator, 5911 2048,
[email protected])
VASTUTAV ISIK
Sidepidamine
Pirkko Palm, laojuhataja
54110355,
[email protected]
(asendus: Tõnu Tuuna, segamisoperaator, 5911 2048,
[email protected])
FIRMA TEGEVUSE KIRJELDUS
Voglers Eesti Osaühing registrikoodiga 10069228 (edaspidi “Voglers”) peamiseks majandustegevuseks on puur-lõhketööde teostamine.
Voglers hoiustab lõhkematerjale Andja Lõhkeaine kinnistu (katastritunnus 77002:001:0175, koordinaadid X: 6593579.08 Y: 641253.44 , edaspidi “Kinnistu”) territooriumil lõhkematerjalilaos ja toodab samal territooriumil asuvas lõhkematerjalitehases ka lihtlõhkeainet.
KÄITISE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Kinnistu asub Heidelberg Materials Kunda AS registrikoodiga 10156772 (edaspidi “HMK”) Aru-Lõuna lubjakivikarjääri territooriumil, mille perimeeter on piiratud piirdeaiaga ning on valvatud elektroonilise valvega. Territooriumile pääseb läbi valve all oleva pääsla, kus asub ka kaalumaja.
Kinnistu territoorium on samuti eraldatud aiaga ja varustatud modernse elektroonilise valvesüsteemiga, mille eest vastutavad AS G4S Eesti registrikoodiga 10022095 ja Voglers.
Kinnistu üldalasse pääsevad läbi Aru-Lõuna lubjakivikarjääri kaalumajas asuva kontrollpunkti ainult eelnevalt registreeritud sõidukid ja isikud.
Tehase lao- ja tootmisüksuse territoorium on piiratud kahekordse aiaga, sissepääsu juures, väljaspool piirdeaeda, asub tehase kontor (vt. joonis 1 – nr 5). Kinnistul, piirdeaia sees asub asub 4 eraldiseisvat laohoonet (ladu nr. 1, ladu nr. 2, ladu nr. 3 ja ladu nr. 4, vt. joonis 1 – nr 1 - 4). ladustamisplats (vt. joonis 1 – nr 6) ja tootmisüksus (vt. joonis 1 – nr. 7).
Joonis 1. Käitis
Joonis 2. Käitise lähiümbruse kirjeldus ning ohuala raadius 540m mõõdetud ladu nr. 4 keskpunktist
Võimalikud suurõnnetused, nende tagajärjed, vajalike ressursside arvestus ja tegevusjuhised, vastutavad isikud ning nende ülesanded
1. VÕIMALIKUD HÄDAOLUKORRAD
Tehase territooriumil teostatakse järgmisi tegevusi:
• Lõhkematerjalide transport;
• Lõhkematerjalide väljastamine ning vastuvõtmine;
• Lõhkematerjalide valmistamine (tehnilise ammooniumnitraadi baasil) lihtlõhkeaine valmistuspunktis;
• Lõhkematerjalide ladustamine koos kaasnevate tegevustega (kontroll, inventuur, jne.)
Kõige suurem ohu allikas on põleng lao territooriumil, mis tekkinud maastikupõlengu tagajärjel või äikeselöögist. Samuti ei ole välistatud tehniliste seadmete (autod, tõstuki, valmistusseadmed) rikked. Tehase territoorium on varustatud piksekaitsmetega ning laohoonetes (sees) puuduvad elektripaigaldised. Samuti ei ole laohoonetes elektroonilisi seadmeid.
Tulekahju (plahvatuse) tekke üheks põhjuseks võib olla kulupõleng. Selle välistamiseks on territoorium heakorrastatud ning kahe piirdeaia vaheline aed on korralikult niidetud, lisaks on rajatud tuleleviku tõkestamiseks kraav, mis asetseb lao territooriumit piirava aia ümber. Kuna tegemist on ühekordsete kivihoonetega, siis on tule levik lõhkematerjalidele vähetõenäoline.
Tehase territooriumil asuvate hoonete vahel on muldvallid, millega tõkestatakse ohu levik erinevate laohoonete vahel.
Ohuallikaks on ka inimlik viga, terviserikke tulemusel tekkinud õnnetus tõstukiga või avarii liikurseadme ning hoonega. Töötajad on koolitatud ning instrueeritud. Ettevõttes on koostatud juhendid tuleohutuse tagamiseks ning käitumiseks ohuolukordades. Sissepääs kõrvalistele isikutele on piiratud piirdeaedadega ning 24/7 töötavad automaatse videovalvesüsteemiga. Kõik turvameetmed on kooskõlastatud Politsei – ja Piirivalve Ametiga.
Kõikidest elektrooniliste valvesüsteemide kõrvalekalletest teavitatakse lõhkematerjalide käitlemise eest vastutavat isikut ning laojuhatajat. Samuti toimub perioodiline kontroll nii ladudes kui ka territooriumil. Elektrooniliste valvesüsteemide alla kuuluvad: mikrolaine printsiibil töötav piirdeaed, infrapunakaamerad, liikumisandurid, piksekaitsmed jm elektripaigaldised, mis kuuluvad perioodiliselt kontrollitavate seadmete hulka.
Pealmaalao hooned asuvad tootmisterritooriumist ohutul kaugusel.
Kehtestatud reeglite alusel on territooriumil lubatud korraga liikuda ainult ühel liiklusvahendil. Sellega on välistatud, et tekiks oht kokkupõrkeks.
Lõhkematerjalide vastuvõtt ja väljastamine toimub lõhkematerjalide lao eest vastutava VE töötaja juuresolekul, kes tagab, et tegevus toimuks vastavalt kehtestatud reeglitele ja eeskirjadele. Laadimistöid teostab koolituse läbinud ning pädev töötaja. VE laojuhtaja on kohustatud visuaalselt kontrollima autode ja tõstuki korrasoleku ning vastavuse lõhkematerjalide käitlemise nõuetele.
2. SUURÕNNETUSTE VÕIMALIKUD PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED
1. Tulekahju territooriumil
2. Tulekahju lihtlõhkeaine segamispunktis
3. Plahvatus
4. Sissetung
5. Inimlikud eksimused, mille tagajärjel toimub suurõnnetus või tekib hädaolukord
6. Loodusõnnetus
7. Transport
8. Tehniline rike
9. Isesüttimine (pürotehnika)
Riskianalüüsi tulemused:
Tulekahju tehase territooriumil: tõenäosus 2, tagajärg C.
Võimalikud põhjused: inimtegevus territooriumil, ohutuseeskirjade rikkumine, transport, seadmete rikked, looduslikud tingimused (äike, kulupõleng), pahatahtlikkus, terroriakt.
Tagajärjed: plahvatus vähetõenäoline, inimesed võivad saada vigastada, keskkonnareostus, materiaalne kahju.
Tegevused: Võimalusel tulekahju kustutamine, seejärel vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile tegutseb kriisimeeskond. Ohu korral on jagatud kätte hierarhia ning tegevused, mida korraldab ning organiseerib laojuhata – juhataja puudumise puhul vastutab segamisüksuse operaator ning teda saab asendada töökeskkonnaspetsialist. Ohule reageerivad ka soojussensorid, mis paigaldatud territooriumi perimeetrile. Automaatselt jõuab teade turvafirmale G4S.
Planeeritud tegevused plahvatusohu korral, kui tulekahjut pole õnnestunud kustutada: evakueerimine, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, juhul, kui automaatika pole toiminud (automaatikaga koos käivitud signaal), territooriumile pääsu tõkestamine, päästetehnika ja -personali kogunemine Aru-Lõuna karjääri värava esisele platsile (märgistatud ka sildiga „Päästjate kogunemise koht“), päästjatele info andmine lao territooriumil olevate materjalide ja nende koguste kohta, tööde ning liikluse peatamine karjääris, ohu olukorrast teavitamine vastavalt HOLP plaanile: (Lisa 3)
Leevendusmeetmed: Territooriumi heakorrastamine (niitmine), töötajate teadlikkuse (instrueerimine, pädevustunnistused), seadmete korrasoleku tagamine, transpordivahendite korrasoleku regulaarne kontroll, ohutusreeglite täitmine, turvanõuete täitmine ning kontroll. HOLP õppuste korraldamine regulaarselt.
Tulekahju lõhkematerjali lao või tootmispunkti sees: tõenäosus 2, tagajärg C
Võimalikud põhjused: maastikupõleng, äike, isesüttimine, inimlik eksitus, pahatahtlikkus, sissetung, terroriakt, seadmete rikked, välistegurid (tulekahju territooriumil), loodusõnnetus.
Tagajärjed: Tootmispunkti tulekahju puhul 1 inimene saab vigastada, laohoone põlengu korral 2 inimest saavad vigastada, keskkonnakahju, materiaalne kahju, ettevõtte tegevuse peatamine.
Ohuolukorra puhuks on jagatud kätte hierarhia ning tegevused, mida korraldab ning organiseerib laojuhata – juhataja puudumise puhul vastutab segamisüksuse operaator ning teda saab asendada töökeskkonnaspetsialist.
Planeeritud tegevused: evakueerimine, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, kõne 112 häirekeskusesse, territooriumile pääsu tõkestamine, päästetehnika ja -personali kogunemine Aru-Lõuna karjääri värava esisele platsile (märgistatud ka sildiga „päästjate kogunemise koht“), päästjatele info andmine lao territooriumil olevate materjalide koguse kohta, tööde ning liikluse peatamine karjääris.
Leevendusmeetmed: Ohutusnõuete järgimine ning kontroll, turvanõuete järgimine, seadmete korrasoleku tagamine ja kontroll, esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja kontroll, territooriumi heakorrastamine, ladustuseeskirja järgimine, kemikaaliseaduse nõuete täitmine
Plahvatus: tõenäosus 2, tagajärg E.
Võimalikud põhjused: tulekahju, inimlik eksimus, keemiline reaktsioon, seadmete rikked, sissetung, terroriakt, loodusõnnetus
Tagajärjed: 2 inimest hukkuvad (2 inimest laohoones) või kuni 4 inimest saavad vigastada (Andja lõhkematerjalitehase territooriumil viibijad), keskkonnakahju, materiaalne kahju, ettevõtte tegevuse peatamine.
Perimeetril asuvate valveseadmete korrasoleku puhul käivitub signaal, kui valveseadmed on plahvatusega kahjustada saanud, vastutab signaali eest laojuhataja. Laojuhataja tegevusvõimetuse korral helistab 112 KNC töötaja või G4S töötaja, kes on saanud automaatse teate süsteemide rikkest ning telefonitsi ei saa kätte laojuhatajat.
Planeeritud tegevused plahvatusohu korral: evakueerimine, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, kõne 112 häirekeskussesse, territooriumile pääsu tõkestamine, päästetehnika ja -personali kogunemine Aru-Lõuna karjääri värava esisele platsile (märgistatud ka sildiga „päästjate kogunemise koht), päästjatele info andmine lao territooriumil olevate materjalide koguse kohta, tööde ning liikluse peatamine karjääris.
Leevendusmeetmed: ohutuseeskirjade järgimine ning kontroll, turvanõuete järgimine, seadmete korrasoleku tagamine ja kontroll, territooriumi heakorrastus, ladustuseeskirja täitmine, aegunud toodete hävitamine. HOLP õppuste korraldamine regulaarselt.
Sissetung: tõenäosus 1, tagajärg c.
Võimalikud põhjused: lõhkematerjali vargus, terroriakt, pahatahtlikkus.
Tagajärjed: Vigastada saavad 1 – 2 inimest, materiaalne kahju, keskkonnareostus, ettevõtte tegevuse peatamine.
Tegevused: ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, kõne 112 häirekeskusesse, territooriumile pääsu tõkestamine KNC värava juures, olukorra kohta info edastamine vastavalt HOLP toodud hierarhiale ettevõtte siseselt ning ettevõttega seotud klientidele.
Leevendusmeetmed: Valvesüsteem, turvaseadmete korrasolek ning nende töö kontroll, turvanõuete järgimine. HOLP õppuste korraldamine regulaarselt.
Inimlikud eksimused: tõenäosus 3, tagajärg c.
Võimalikud põhjused: töötajad rikuvad ohutusnõudeid, ladustuseeskirjade rikkumine, hooletus, kontrollmeetmeid ei rakendata, turvanõuete rikkumine, territooriumi heakorda ei tagata.
Tagajärjed: Tulekahju, liiklusõnnetus
Tegevused: kõne 112 häirekeskusesse, tulekahju kustutamine, vigastuste vältimine inimeste evakueerimise teel, plahvatusohu korral, kui tulekahju pole õnnestunud kustutada: evakueerimine, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, territooriumile pääsu tõkestamine, päästetehnika ja -personali kogunemine Aru-Lõuna karjääri värava esisele platsile (märgistatud ka sildiga „Päästjate kogunemise koht“), päästjatele info andmine lao territooriumil olevate materjalide koguse kohta, tööde ning liikluse peatamine karjääris, ohu olukorrast teavitamine vastavalt HOLP plaanile: (Lisa 3)
Leevendusmeetmed: Inimeste koolitus, ohutusnõuete täitmine, ettevõtte sisene kontroll, kehtivate eeskirjade täitmine, ladustusnõuete järgimine, turvanõuete täitmine. Õppuste korraldamine.
Loodusõnnetus: tõenäosus 1, tagajärg B.
Võimalikud põhjused: ladude varing, tulekahju äikese tõttu, ladude ja tootmisüksuse purunemine tugeva tuule tõttu, transpordivahendite kahjustus laadimise käigus.
Tagajärjed: Vigastada võib saada 1 – 3 inimest, tulekahju tehase territooriumil, plahvatuse võimalus väga väike. Materiaalne kahju, väike keskkonna reostus.
Tegevused: Inimeste ja keskkonna kaitse, kõne 112 häirekeskusesse, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, tulekahju likvideerimine.
Leevendusmeetmed: Piksekaitsmete korrasoleku kontroll, territooriumi heakord.
Terroriakt: tõenäosus 1, tagajärg D.
Võimalikud põhjused: Destabiliseerida olukorda piirkonnas, juhtida politsei ja päästeameti tähelepanu kõrvale tõsisematelt olukordadelt, kättemaks, lõhkematerjali vargus, turvanõuete eiramine, turvaseadmete rike.
Tagajärjed: Võivad hukkuda või vigastada saada 1 – 4 inimest, suur keskkonnareostus, materiaalne kahju, ettevõtte tegevuse peatamine.
Tegevused: kõne 112, häirekeskuse teavitamine, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, põgenemine, territooriumi sulgemine, info edastamine päästemeeskondadele.
Leevendusmeetmed: Turvareeglite järgimine ning kontroll, seadmete korrashoiu tagamine, testimine.
Transport: tõenäosus 1, tagajärg C.
Võimalikud põhjused: Lõhkematerjalide transpordiks mittekohandatud sõidukite kasutamine, ADR veoeeskirjade rikkumine, liikluseeskirjade rikkumine, ohutusnõuete eiramine, tehniliselt mittekorras tehnika, lastimine ning maha – laadimine.
Tagajärjed: Vigastada saab 1 inimene. Keskkonnakahju põlengu tõttu, materiaalne kahju. Tulekahju levimine territooriumil asuvate hooneteni, tootmisüksuseni.
Tegevused: Tegevused sõltuvad kas õnnetus juhtus tühja või lõhkematerjale täis transpordivahendiga. Kui tegemist on õnnetusega tühja sõidukiga, siis tuleb kiiresti masin kustutada, vältida tule levikut ladudesse. Kui kannatada saab lõhkematerjale täis lastitud masin, siis esmane on inimeste evakueerimine, kõne 112 päästekeskusesse, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, territooriumile pääsu tõkestamine, päästetehnika ja -personali kogunemine Aru-Lõuna karjääri värava esisele platsile (märgistatud ka sildiga „päästjate kogunemise koht), päästjatele info andmine lao territooriumil olevate materjalide koguse kohta, tööde ning liikluse peatamine karjääris.
Leevendusmeetmed: Lao territooriumil seatud liikluspiirangute järgimine, liiklejate juhendamine ja teavitamine olemasolevatest reeglitest (liikuda võib vaid 1 sõiduk korraga) sõidukite visuaalne kontroll, tehnilise seisundi regulaarne hindamine spetsialistide poolt, ADR koolituse läbinud juhid, veoeeskirjade täitmise kontroll, sõidukite arvu piiramine territooriumil (mitte rohkem kui 2 sõidukit, mis ei liigu samaaegselt)
Tehniline rike: tõenäosus 1, tagajärg C
Võimalikud põhjused: Lõhkematerjali valmistusseadme rikked, piksekaitsesüsteemi rikked, diiselmootoriga kahveltõstuki rike.
Tagajärjed: Tulekahju või plahvatus ebatõenäoline, õnnetusjuhtumi puhul tootmisüksuses võib viga saada 1 inimene. Piksekaitsesüsteemi rikke korral võib tekkida kohtpõleng territooriumil, mis ei ole tõenäoline plahvatuse põhjuseks ladudes. Võimalik keskkonnareostus õli lekkest või diiselkütuse (kõrge leekpunktiga, raskesti süttiv tuleohtlik vedelik) lekkest, materiaalne kahju ning ettevõtte töö peatamine.
Tegevused: Inimeste evakuatsioon, tule leviku tõkestamine ladudesse, liikluse piiramine. Kui on näha, et tekib plahvatusoht ladudes, tuleb kustutustööd peatada ning päästemeeskonnad lahkuvad Aru kaalumaja esisele platsile. Tööd karjääris peatatakse.
Leevendusmeetmed: Territooriumil ei teostata tuletöid ega kasutata elektrilisi käsitööriistu. Laoruumides sees ei kasutata plahvatada võivaid Android seadmeid. Kasutuselolevate seadmete korrashoiusüsteemi rakendamine, seadmete perioodiline kontroll koos fikseerimisega, ohutuseeskirjadest range kinnipidamine, töötajate koolitus. Diiselmootoriga kahveltõstuk on spetsiaalselt lõhkematerjali laos töötamiseks kohandatud ning varustatud sädemepüüdjaga. Ladudes sees ei ole elektrilisi seadmeid.
Isesüttimine (pürotehnika): tõenäosus 1, tagajärg E
Võimalikud põhjused: Pürotehnilised tooted on kahjustunud, ebakvaliteetsed või on rikutud nende ladustustingimusi.
Tagajärjed: Tulekahju teke, levik lao hoones nr , plahvatus ebatõenäoline kuna pürotehnika plahvatust saab tekitada vaid kinnine ruum, kuid ventilatsiooniga tagatud hoones möödub põleng kuumalt ning kiirelt, töötajate (1-2) vigastused. Materiaalne kahju, tootmise katkemine, võimalik keskkonnareostus.
Tegevused: Esmatähtis on evakueerida inimesed. Vältida kustutustegevust, kui tulekahju on tekkinud laos. Tegevusi korraldab ning organiseerib laojuhata – juhataja puudumise puhul vastutab segamisüksuse operaator ning teda saab asendada töökeskkonnaspetsialist. Kõne 112 häirekeskusesse, tulekahju kustutamine, vigastuste vältimine inimeste evakueerimise teel, plahvatusohu korral: evakueerimine, ohusignaali käivitamine puldist distantsil kuni 500m lao kontorist mis annab signaali ka valveteenust osutavale G4S turvafirmale, territooriumile pääsu tõkestamine, päästetehnika ja -personali kogunemine Aru-Lõuna karjääri värava esisele platsile (märgistatud ka sildiga „Päästjate kogunemise koht“), päästjatele info andmine lao territooriumil olevate materjalide koguse kohta, tööde ning liikluse peatamine karjääris.
Leevendusmeetmed: Pürotehnilised materjalid paigutatakse võimalikult kaugele lõhkematerjalidest (soovitav tühi laohoone). Valdaja tagab vajalikud tingimused. Valdaja teostab ladustusajal perioodilist kontrolli - jälgima peab pürotehnika pakendite korrasolekud, niiskuskahjustusi, ventilatsiooni, lekkeid ning teavitab sellest (samuti vajalikest meetmetest) materjalide omanikku.
3. KAITSEVAHENDID JA TEHNILISED RESSURSID
• Tulekustutus- ja päästetöödeks: Tulekahju tekkimise korral on segamisüksus varustatud paiskpindadega, et ei tekiks plahvatusohtu. Laohooned on varustatud 6 kg pulberkustutitega, mis asuvad väljaspool, ning mida saab kasutada väiksemate tulekahjude kustutamiseks. Kui tuli on levinud ladudesse, siis tuleb kustutustööd koheselt lõpetada ning territooriumilt lahkuda.
• Esmaabiks: Voglers Eesti OÜ ettevõttes on esmaabikoolitusel osalenud lm lao juhataja Pirkko Palm ja lõhkemeister Janek Koitve, kes oskvad anda kannatanule kohest esmaabi. Lihtlõhkeaine segamisüksuses ning sellega samal territooriumil asetsevas soojakus on esmaabivahendid kättesaadavalt, tänapäevaselt ja kemikaalide kasutusalale kohaselt varustatud. Samuti asuvad esmaabivahendid lõhkematerjalide tehase kontoris, laos nr. 4, MTO kontoris ning MTO olmeruumis.
• Teavitamine: HMK, Voglers Eesti klientide, KOV, ning meedia teavitamiseks on koostatud nimekiri numbritest, hierarhilises järjekorras, millega tegeleb töökeskkonna spetsialist. Laojuhataja, ehk kriisimeeskonna juht või tema asendaja teavitab 112, töökeskkonna spetsialisti ning Voglers Eesti juhatajat.
• Lekete sulgemiseks ja kemikaalide kogumiseks või neutraliseerimiseks: Segamisüksuses ja sellega samal territooriumil asuvas soojakus on valmis pandud absorbendid, mille kogus on arvutatud vastavalt ladustatud kütuse ja/või muude kemikaalide piisavaks kogumiseks.
• Tehniliseks abiks: territooriumil on võimalik kasutada kahveltõstukit. Karjääri territooriumil on palju rasketehnikat (rataslaadurid, ekskavaator), mille abil on võimalik õnnetuse tagajärgi (või levikut) piirata. Samuti on võimalik HMK territooriumilt (Kunda) tuua lisatehnikat.
• Kui tegemist on plahvatusohuga või tulekahjuga, siis lõhkematerjalide tehase territooriumile juurdepääs suletakse ning tehnika koguneb päästeüksuste kogunemiskohta HMK territooriumi piirdevärava juurde kuhu on määratud ka tuletõrje, kiirabi ja politsei kogunemiskoht.
• Lõhkematerjalilao ja -tehase kontorihoones paikneb G4S paanikanupp. Nupu aktiveerimisel rakendub signalisatsioon ja G4S juhtimiskeskusesse laekub automaatselt info, häiresignaali on nupust võimalik aktiveerida kuni 500m kaugusel kontorist. Peale häiresignaali aktiveerimist nupust kontrollib G4S töötaja kaamerate pilti ning edastab info 112 ja VE juhatusele. Häiresignaal käivitub ka järsu temperatuuri tõusu puhul, analüütilise videovalve põhjal tuletatud ohu puhul G4S keskusest või plahvatuse korral, juhul, kui seadmed ei ole kahjustunud.
4. TEGEVUSJUHISED
Tulekahju tekkimise korral tuleb töötajal koheselt asuda tegelema kustutustööga, kui tulekahju on väike ning seda on võimalik kustutiga kustutada.
Suurema tulekahju korral tuleb töötajal evakueerida kõik kohapeal viibivad isikud ning teavitada tulekahjust päästeametit, ettevõtte juhatajat ning LÕHKEAINE OHUTUSE JA töökeskkonna spetsialisti.
Ettevõtte tegevusi ohjatakse erinevate juhendite kaudu, mille eest vastutab ettevõtte lõhkeaine ohutuse ja töökeskkonna spetsialist.
Objektil toimuva õnnetusjuhtumi korral vastutab õige tegevuse eest ja õnnetusest teavitamise eest laojuhataja Pirkko Palm või segamisoperaator Tõnu Tuuna, mõlemad isikud ning ka töökeskkonna spetsialist on kõige paremini kursis kohapealsete elektrisüsteemidega, kemikaalide iseloomu ning nende hetkelise kogusega, segamisüksuse toimimise ja päästevahendite asukohaga.
Tulekahju tekkimisel tehase territooriumil üritab personal kõikide abivahenditega peatada tule levikut (ennast ohtu seadmata). Samas teavitatakse päästeametit ning abistatakse tule levikut piirata.
Kui on näha, et tuli levib LM ladudesse, siis personal lahkub koheselt territooriumilt ohutusse kaugusse. Aktiveerib G4S paanikanupu ja lahkudes võtab KINDLASTI kaasa mobiiltelefoni. Telefon on vajalik sidepidamiseks eelkõige Häirekeskusega ja asjasse puutuvate ettevõtete/isikutega. Häirekeskusesse helistades tuleb kindlasti öelda evakuatsiooni koht (aadress), õnnetuse asukoht, tekkinud olnukord, kannatanud, võimalikud tekkivad edasised situatsioonid, jne. Evakuatsiooniks kasutatakse olemasolevat autotransporti või liigutakse jalgsi.
Personal koguneb Aru-Lõuna karjääri värava ning kaalukontori juurde. Karjääri territooriumilt ei tohi lahkuda enne, kui on kindlaks tehtud, kas kõik töötajad on LM tehase territooriumilt lahkunud.
Kui õnnetuse korral unustatakse telefoni tehase territooriumile, siis on võimalik kasutada HMK kaalumajas olevat telefoni. Seal on olemas ka füüsilisel kuju Voglers Eesti OÜ HOLP ning kõik vajaminevad kontaktandmed.
5. VASTUTAVAD ISIKUD, ÜLESANDED JA KRIISIMEESKOND
Kriisimeeskonna juht – Pirkko Palm (laojuhtaja) - 5411 0355
Kriisimeeskonna juhi asendaja – Tõnu Tuuna (segamisoperaator) - 5911 2048
Kriisimeeskonna sideisik - Pirkko Palm (laojuhtaja) - 5411 0355
Kriisimeeskonna sideisiku asendajad: Tõnu Tuuna (segamisoperaator) - 5911 2048
Raul Kikkas (lõhkaja/autojuht) - 5884 4389, 5330 2422, Kirill Vaab (lõhkemeister) - 5858 0720, Viive Tuuna (juhataja) - 5145 702
Kriisimeeskonna kommunikatsioonijuht - Teele Tuuna Lootus (töökeskkonnaspetsialist) – 5860 0519
Kriisimeeskonnas infot jagavad isikud:
1. Pirkko Palm (laojuhtaja) - 5411 0355
2. Tõnu Tuuna (segamisoperaator) - 5911 2048
3. Teele Tuuna Lootus (lõhkemeister/töökeskkonnaspetsialist) – 5860 0519
4. Viive Tuuna (juhataja) - 5145 702
5. Raul Kikkas (lõhkaja/ADR autojuht) - 5884 4389
6. Janek Koitve, (ADR autojuht /lõhkemeister) - 5858 0720
Õnnetusest teavitamise kord algab laojuhtajast või segamisoperaatorist või turvafirmast ning vastab käitisest lähtuvale ohule ning tagab õnnetuse korral kõigi ohustatud inimeste teavitamise.
Õnnetusest teavitamise eest vastutavad isikud: Tõnu Tuuna, segamisoperaator ja Pirkko Palm, laojuhataja
Vastutavad isikud: Teele Tuuna Lootus, töökeskkonnaspetsialist
Viive Tuuna - Juhataja
6. ÕNNETUSEST TEAVITAMISE KORD
Õnnetusteade edastatakse Häirekeskuse numbrile 112.
Kunda riikliku päästekomando kohale jõudmise ajavöönd on kuni 15 min.
Õnnetusteade edastatakse Voglers Eesti numbrile – 51 45 702 või 53 03 94 91
Õnnetusteade edastatakse TTJA numbrile - 66 72 187
Õnnetusteade edastatakse KOV numbrile – Rakvere Vallavalitsus – 32 95 944
Õnnetusteade edastatakse HMK numbrile – riskijuht – 32 29 815
Teavitatakse järgnevatest hädaolukordadest:
10. Tulekahju tehase territooriumil
11. Tulekahju laos
12. Tulekahju lihtlõhkeaine segamispunktis
13. Plahvatus
14. Sissetung
15. Inimlikud eksimused, mille tagajärjel toimub suurõnnetus või tekib hädaolukord
16. Loodusõnnetus
17. Transport
18. Tehniline rike
19. Isesüttimine (pürotehnika)
Õnnetusjuhtumi korral edastatakse informatsioon plahvatusohu ja segamisüksuses olevate ainete kohta ning teavitatakse tuletõrjet, kas plahvatus on toimunud või ei, vastasel juhul on määratud tuletõrje kogunemiskoht HMK territooriumi sissepääsu juures.
Õnnetusteates peab sisalduma järgmine informatsioon:
1. Helistaja andmed:
2. Aadress: Lõhkeaine kinnistu, Andja küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa
3. Ettevõtte andmed: Voglers Eesti OÜ, ohtlikkuse kategooria: A
4. Olukorra iseloomustus, mis juhtus:
5. Andmed kannatanute ja ohvrite kohta:
6. Kahjustused, sh inimesi, keskkonda, vara ohustavad tegurid:
7. Edasised võimalikud arengud:
8. Töös olevad protsessid:
9. Kasutusele võetud abinõud:
10. Kasutatud jõud ja ressursid:
11. Abivajaduse määr:
12. Juhtiv töötaja kohapeal:
Linna- ja vallavalitsusi informeeritakse kujunenud olukorrast ning elanikkonna informeerimiseks.
Järelevalve asutusi teavitatakse vajadusel, kui on kaasnenud keskkonna reostus või on saanud viga inimesed.
Päästeteenistust teavitatakse kõikide suuremate hädaolukordade korral esimesel võimalusel.
Edastatav info sõltub hädaolukorrast.
7. TEAVE PÄRAST ÕNNETUST
Peale juhtunud õnnetust ei tohi enne tehase territooriumile tagasi minna, kui ohutus on tagatud. Ohutus on tagatud kui tehase territooriumi on üle vaadanud Demineerimisekeskuse töötajad ja Päästeamet on lennanud drooniga territooriumi üle või teostanud valvekaamerate kaudu visuaalse kontrolli.
Vastutav isik: Teele Tuuna Lootus, töökeskkonnaspetsialist
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet: 66 72 182
Päästeamet, Ida Päästekeskus: 33 91 900
Rakvere Vallavalitsus: 32 95 944
Ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetusest annab käitaja 30 kalendripäeva jooksul Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele järgmist teavet:
1) õnnetuse asjaolud;
2) õnnetuse põhjustamisega seotud ja õnnetuse kohal asuvad ohtlikud materjalid;
3) kirjeldus õnnetuse mõjust inimestele, keskkonnale ja varale;
4) rakendatud kaitsemeetmed ja tegutsemisjuhised õnnetuse mõju vähendamiseks;
5) õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime leevendamise meetmed;
6) õnnetuse kordumise vältimise meetmed
8. KONTAKTID:
Häirekeskus 112
Voglers Eesti OÜ käitlemise korraldaja 51 45 702
LM lao juhataja -
Töökeskkonnaspetsialist 58600519
Päästeamet, Ida Päästekeskus 33 91 900
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele 66 72 187
Viru-Nigula Vallavalitsus 32 55 960
Rakvere Vallavalitsus 32 95 944
Keskkonna Inspektsioon 1313
Heidelberg Materials Kunda AS 32 29 815
Kunda Trans AS 32 21 460
Bauroc 32 95 050
Intexler 56 630 725
G4S Ida Eesti 51 78 181
32 29 985
32 29 986
1911
Hädaolukordadest teavitatakse ettevõtteid, keda antud hädaolukorra tagajärjed otseselt puudutavad.
9. PERSONALI KOOLITUS JA ÕPPUSTE KORRALDAMINE
Koolituse teema
Sihtgrupp
Korraldamise aeg
Vastutav korraldaja
Hädaolukorra lahendamise plaani koolitus koos juhendamistega
VE töötajad, juhtkond, turvatöötajad, alltöövõtjate esindajad, lao rentnike esindajad
1 kord 3 aasta jooksul
Teele Tuuna Lootus
Hädaolukorra lahendamise praktiline (teoreetiline) õppus
VE töötajad, kriisikomisjon, juhtkond
1 kord 3 aasta jooksul
Teele Tuuna Lootus (kaasatakse päästeamet ja vajadusel politsei)
Tuletõrje õppus
VE töötajad, juhtkond,
turvatöötajad
1 kord 5 aasta jooksul
Teele Tuuna Lootus
Seadmete ohutu kasutamine
VE töötajad
1 kord 3 aasta jooksul
Teele Tuuna Lootus
Praktiliste õppuste käigus pööratakse tähelepanu kõige reaalsemate hädaolukordade lahendamisele (vastavalt riskianalüüsile). Õppuste tulemusena viiakse vajadusel HOLP sisse täiendused.
10. Väljaspool ettevõtet toimuvate päästetööde abistamine
Kui ettevõttest lähtuv õnnetuse mõjud ulatuvad ettevõttest väljapoole, siis hinnata, kas ettevõtte on valmis abistama väljaspool ettevõtet toimuvaid päästetöid.
Võimalik ettevõtteväliste mõjudega sündmus
Abistamise võimalus ja pakutava abi liik
Maastiku süttimine (kulupõleng)
Piiratud võimalus, inimressurss
Kas on võimalik, et ettevõttest lähtuv õnnetus mõjutab läheduses paiknevat elanikkonda JA NAABERETTEVÕTTEID?
Juuresoleval kaardil toodud punase ringiga maksimaalne ohutusraadius 638 m
Juuresolevalt kaardilt on näha, et ka suurima ohuraadiusega õnnetuse korral ei mõjuta ettevõte läheduses paiknevat elanikkonda ja naaberettevõtteid.
MÄRKUSED:
Hädaolukorra lahendamise plaani esitamine
Ettevõtja koostab ja esitab päästeasutusele hädaolukorra lahendamise plaani õnnetuse puhul ettevõttes rakendatavate abinõude kohta enne tegevuse alustamist või seadusandluse muudatuste sisseviimisel.
Hädaolukorra lahendamise plaani läbivaatamine ja korrigeerimine
Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning muudatuste tegemise korral teavitab päästeasutust.
Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine
Hädaolukorra lahendamise plaan rakendatakse viivitamatult, kui:
(1) õnnetus on juhtunud või
(2) toimub kontrolli alt väljunud sündmus, mis oma iseloomu tõttu võib muutuda suurõnnetuseks