Otsus

30,0

30, 0

30 ,0

30 ,0

21,7

22,3

10,0

30 ,0

19,0

28,0

12,0

8,0

10,0

5,0

10,0

18,0

12,5

26,1

7,0

8,0

10 ,0

10,0

8, 0

5,0

8, 0

8, 0

8, 0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

8,0

10,0

Üksikelamu maa (EP)

Üksik-, kaksike- või ridaelamu maa (EP, EPk, ER)

Transpordimaa

Indonurga katastriüksuse detailplaneeringu lahendusskeem

MÄRKUSED: n Alusena on kasutatud Maa- ja Ruumiameti aluskaarti. n Katastriüksuse piirid Maa- ja Ruumiameti 26.03.2025 a seisuga. n Ala on tervikuna maaparandussüsteemi maa-alal.

Planeeritav krundi piir

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID Planeeritava ala piir

Planeeritav hoone võimalik asukoht

Planeeritav hoonestusala

Teekaitsevöönd

Arheoloogiamälestise kaitsevöönd

Juurdepääs krundile

TAR TU

M N

T

LAHENDUSSKEEM

Krundi ehitusõigus

Krundi pos. nr

Plan. parkimiskohtade arv õues

Plan. parkimiskohtade arv hoones

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES

MAAPEALNE HOONETE EHITISE-

ALUNE PINDALAMEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n MAA-ALUNE

HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA

1

m²

3 EPk/EP/ER 100

9 m 2K

800 800

1+2

4000 6

m²

4 EPk/EP/ER 100

9 m 2K

800 800

1+2

4000 6

m²

5 EPk/EP/ER 100

9 m 2K

800 800

1+2

4000 6 m²

13 ER/EPk/EP100

9 m 2K

800 800

1+2

4047 12

m²

10 ER/EPk/EP 100

9 m 2K

850 850

1+2

4244 14

m²

9 ER/EPk/EP100

9 m 2K

830 830

1+2

4141 12

m²

11 ER/EPk/EP100

9 m 2K

800 800

1+1

4015 12

m²

12 ER/EPk/EP 100

9 m 2K

800 800

1+2

4032 12

PLAN EER

ITAV M U

LD VALL

Planeeritav kõrghaljastus (täpsustub projekteerimisel)

m²

6 EPk/EP/ER100

9 m 2K

800 800

1+2

4004 12

m²

7 EPk/EP/ER100

9 m 2K

800 800

1+2

4010 12

m²

8 EPk/EP/ER 100

9 m 2K

800 800

1+2

4006 12

m²

2 ER/EPk/EP 100

9 m 2K

800 800

1+2

4024 6

m²

1 ER/EPk/EP 100

9 m 2K

800 800

1+2

4000 12

m²

20 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3000 3

m²

22 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3913 3

m²

23 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3000 3

m²

14 ER/EPk/EP100

9 m 2K

800 800

1+2

4015 12

m²

15 ER/EPk/EP100

9 m 2K

800 800

1+2

4010 12

m²

19 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3000 3

m²

24 LT 100

- -

- -

-

9766 -

m²

18 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3000 3

m²

16 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3000 3

m²

21 ER/EPk/EP100

9 m 2K

800 800

1+2

4858 6

m²

17 EP 100

9 m 2K

600 600

1+2

3000 3

Eesvoolu kaitsevöönd

Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala

* Juhul kui krundile rajatakse ridaelamu on lubatud 1 rajada 1 ühiskasutatav abihoone. ** Parkimiskohtade arvutamisel on võetud krundi kohta aluseks maksimaalne elamuühikute arv. Rakendatud on EVS 843:2016 Tabel 9.2 norme. Parkimiskohtade hulk täpsustub projekteerimisel.

3

4

5

6

7

8

18

17

16

15

14

19

21

24 22

23

2

1

10

9 12

11

13

20

Planeeritav asfaltkattega tee

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 23.05.2025 nr 6-3/609

Meie 20.06.2025 nr 7.2-2/25/8615-2

Seisukohtade väljastamine Indonurga

katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kastre valla Melliste küla Indonurga katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 50101:004:0035, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine elamukruntideks ja transpordimaa

sihtotstarbega maatükkideks ning kaaluda võimalusel ehitustingimuste määramist ridaelamute,

üksik-ja kaksikelamute ning abihoonete ehitamiseks. Kergliiklustee soovitakse kavandada riigitee

nr 22267 Melliste-Heiti tee kaitsevööndisse.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee km 17,09-17,39 ja nr 22267

Melliste-Heiti tee (edaspidi riigitee) km 0,01-0,64. Riigiteede aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on vastavalt 2907 ja 302 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja

planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsud riigiteelt kavandada riigitee km 0,26 ja km 0,48 (Joonis 1); täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

Tagada planeeringualalt juurdepääs ka Indovälja (katastritunnus 50101:004:0274) kinnistule.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda

ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

2 (4)

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega (Melliste bussipeatus) ning

jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. Üks ülekäigukoht kavandada riigitee ca

km 0,085, kust on tagatud ühendus Melliste kergliiklusteega. Lisaks kavandada

ülekäigukohad ka planeeringuala riigitee ristumiskohtade juurde, et planeeringualale

rajatavale kergliiklusteele pääseksid ka teisel pool riigiteed asuvate kinnistute elanikud.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklustee eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille

minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,

lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8.

Kergliiklustee ja sõidutee ristumisel tagada nähtavused vastavalt normide § 50 lg 1.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, muuhulgas ei tohi sinna istutada

hekke, püstitada piirdeid, rajada elektri liitumiskilpe jm nähtavust piiravaid rajatisi.

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

3 (4)

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

15. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamise teatise või ehitusteatise esitamist.

16. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Joonis 1. Juurdepääs planeeringualale riigiteelt, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (4)

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Lahendusskeem

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Skeem 2. Väljavõte Harku üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeritavad ala on tähistatud roosa kontuuriga.

1. SELETUSKIRI

1.1. Olemasolev olukord

Planeeritav ala, Indonurga kinnistu (50101:004:0035), asub Melliste külas, Kastre vallas, Tartu maakonas.

Tabel 1. Planeeritavad katastriüksused

Katastriüksus Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Indonurga 50101:004:0035 97085 m² Maatulundusmaa

Tabel 2. Indonurga katastriüksus (50101:004:0035) külgneb järgmiste kinnistutega:

Asustusüksus Katastriüksuse tunnus Sihtotstarve

22267 Melliste-Heiti tee 50101:004:0329 Transpordimaa 100%

45 Tartu-Räpina-Värska tee 50101:004:0331 Transpordimaa 100%

Indovälja 50101:004:0274 Maatulundusmaa 100%

Planeeritava ala reljeef on tasane. Alal on 9,7 ha haritavat maad, 0,008 ha muud maad. Alal puudub kõrghaljastus.

Ehitisregistri andmetel on maaüksus hoonestamata. Tehnovõrkude ühendused puuduvad.

Indonurga katastriüksuse (50101:004:0035) kitsendused ja mõjualad:

◼ Ala on tervikuna maaparandussüsteemi maa-alal.

◼ Melliste eesvoolu kaitsevöönd (ulatub alale vähesel määral);

◼ Alale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd nii põhja-, ida- kui ka lääneküljel.

◼ Alale ulatub arheoloogiamälestise (kalmistu) kaitsevöönd

◼ Alale ulatub sideehitise kaitsevöönd MTÜ Eesti Andmesidevõrk (15,7 m²) ja Telia Eesti AS (53,06 m²).

◼ Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd, vee survetorustiku kaitsevöönd laiusega 4 m.

1.2. Mäksa valla üldplaneering

Kehtestatud 11.09.2017 otsusega nr 45. Planeeritav ala asub üldplaneeringu kohaselt põllu- ja metsamajandusalal.

Planeeritav lahendus muudab kehtivat üldplaneeringut.

Skeem 1. Väjavõte üldplaneeringu kaardist „Maa- ja veealade üldised kasutustingimused“.

1.3. Kastre valla üldplaneering

Algatatud Kastre vallavolikogu 19. detsembril 2017. a otsusega nr 22.

Planeeritav ala paikneb elamu maa-alal ja tiheasustusalal. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv

majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja

virgestustegevuse, haljasala, tehnoehitise (ainult elamu maa-ala teenindavate tehnorajatiste jaoks) ning transpordi maa-

ala. Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, kui see ei too kaasa arvestatavat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning

liikluskoormuse suurenemist.

Väljavõte asjakohastest maakasutus- ja ehitustingimustest tiheasustusalal:

◼ elamu maa-alale on lubatud ehitada üksikelamuid, paariselamuid, ridaelamuid ja korterelamuid ning elamu juurde

kuuluvaid abihooneid;

◼ katastriüksusele on lubatud rajada üks põhihoone ja maksimaalselt kaks abihoonet; erandina on korter- ja

ridaelamute puhul lubatud ehitada katastriüksusele vaid 1 ühiskasutatav abihoone;

◼ katastriüksuse minimaalsuurus üksikelamu ehitamisel on 3 000 m²;

◼ katastriüksuse minimaalsuurus paariselamu ehitamisel on 4 000 m²;

◼ katastriüksuse minimaalsuurus ridaelamu ehitamisel on 4 000 m2 ; ridaelamute kavandamisel peab

katastriüksuse koormusindeks olema vähemalt 600 (see tähendab, et ühe ridaelamuboksi kohta peab pinda

olema vähemalt 600 m2 );

◼ maksimaalne lubatud korruselisus: üksikelamu, paariselamu ja ridaelamu puhul 2 korrust;

◼ maksimaalne harjakõrgus: üksikelamu, paariselamu ja ridaelamu puhul on kahepoolse kaldega katusel

maksimaalne harjakõrgus 9 m ning lamekatusel maksimaalne harjakõrgus 7,5 m; abihoonete puhul 5 meetrit;

hoone suurima lubatud kõrguse sisse peavad mahtuma kõik hoone tehnilised seadmed ja nende osad;

◼ katastriüksuse maksimaalne ehitisealune pind nii üksik-, paaris-, rida- kui ka korterelamu korral on 20%, kuid mitte

rohkem kui 1000 m2 ;

◼ uue korterelamu või ridaelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu või paariselamu

vahele, mis tagab üksikelamule või paariselamule vajaliku privaatsuse;

◼ uushoonestus peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st

tänava hoonestusjoont, lähiümbruses asuvate hoonete mahtu, katuse kuju ning välisviimistlusmaterjale; uute

elamute rajamisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis vältida kõrvuti

rajatavate majade puhul väga väikese katusekalde erinevusi (näiteks 45° ja 50° või 20° ja 25° või veelgi vaiksemad

vahed), sest see jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme; kõrvuti asetsetavatel majadel tuleb eeskujuks valida

ühe naabermaja katusekalle; hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peaks eelistama naturaalseid materjale (puit,

kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus); üksik-, paaris- ja/või ridaelamute piirkonnas (nii juba

olemasolevad kui ka üldplaneeringuga kavandatud) tuleb korterelamute rajamisel kasutada astmelist üleminekut,

et ei tekiks väga tajutavat kõrguste erinevust.

◼ välisvoodrita palkmaju ei ole lubatud ehitada ilma nurgalaudadeta (täisnurksed);

Skeem 2. Väljavõte Kastre valla koostamisel olevast üldplaneeringu maakasutuse joonisest.

◼ kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei arvestata teid ja tänavaid)

maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: puhke- ja virgestustegevuse maa-

ala või ühiskondliku ehitise maa-ala).

◼ uue elamu maa-ala katastriüksuste moodustamisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused avalike

veekogude kallasrajale arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega;

Planeeritav lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Kastre valla üldplaneeringuga.

1.4. Planeeringuga kavandatav

Planeeringu koostamise eesmärk on Indonurga maaüksuse jagamine 23 elamumaa krundiks, millele määratakse

ehitusõigus kuni kahekorruseliste üksikelamute või paarismajade või ridaelamute ning abihoonete püstitamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on anda planeeritavatele kruntidele ka juurdepääsude ja tehnovõrkude lahendus. Lisaks 23

elamumaa krundile kavandatakse üks transpordimaa sihtotstarbega krunt.

Tabel 3. Kruntide moodustamise tabel

Planeeritud

krundi number

Planeeritud krundi suurus,

m2

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(DP liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

1 4000 EPk/EP/ER 100% E 100%

2 4024 EPk/EP/ER 100% E 100%

3 4000 EPk/EP/ER 100% E 100%

4 4000 EPk/EP/ER 100% E 100%

5 4000 EPk/EP/ER 100% E 100%

6 4004 EPk/EP/ER 100% E 100%

7 4010 EPk/EP/ER 100% E 100%

8 4006 EPk/EP/ER 100% E 100%

9 4141 EPk/EP/ER 100% E 100%

10 4244 EPk/EP/ER 100% E 100%

11 4015 EPk/EP/ER 100% E 100%

12 4032 EPk/EP/ER 100% E 100%

13 4047 EPk/EP/ER 100% E 100%

14 4015 EPk/EP/ER 100% E 100%

15 4010 EPk/EP/ER 100% E 100%

16 3000 EP 100 % E 100%

17 3000 EP 100 % E 100%

18 3000 EP 100 % E 100%

19 3000 EP 100 % E 100%

20 3000 EP 100 % E 100%

21 4858 EPk/EP/ER 100% E 100%

22 3913 EP 100 % E 100%

23 3000 EP 100 % E 100%

24 9766 LT 100 % L 100%

Tabel 4. Kruntide ehitusõigus

Krundi

pos

number

Krundi

kasutamise

sihtotstarve DP

liikide alusel

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

katastriüksuse

liikide alusel

Planeeritud hoonete

suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

maapeal/maa-all

Suurim lubatud

planeeritud

hoonete arv

krundil (elamu/

abihoone)*

Suurim lubatud

korruselisus (elamu/

abihoone)

1 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

2 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

3 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

4 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

5 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

6 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

7 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

8 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

9 EPk/EP/ER 100% E 100% 830/830 1/2 2/1

10 EPk/EP/ER 100% E 100% 850/850 1/2 2/1

11 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

12 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

13 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

14 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

15 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

16 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

17 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

18 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

19 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

20 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

21 EPk/EP/ER 100% E 100% 800/800 1/2 2/1

22 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

23 EP 100 % E 100% 600/600 1/2 2/1

24 LT 100 % L 100% - - -

* Juhul kui krundile rajatakse ridaelamu on lubatud rajada 1 ühiskasutatav abihoone.

EP – üksikelamu maa, EPk – kaksikelamu maa, ER – ridaelamu maa, LT – tee ja tänava maa.

Juurdepääs planeeritavale alale on riigiomandis olevalt Poka teelt (22267 Melliste-Heiti tee, katastriüksuse tunnus:

50101:004:0329, kõrvalmaantee). Juurdepääs planeeritud kruntidele tagatakse planeeritava transpordimaa krundiga,

mis antakse tasuta üle kohalikule omavalitsusele. Parkimiskohtade arvutamisel on võetud krundi kohta aluseks

illustratiivne elamuühikute arv. Rakendatud on EVS 843:2016 Tabel 9.2 norme. Parkimiskohtade hulk on

lahendusskeemil orienteeruv ja täpsustub projekteerimisel.

Hoonete arhitektuursete lahenduste koostamisel tuleb arvestada piirkonnale iseloomulike hoonemahtudega, katuse

kuju ning välisviimistlusmaterjalidega. Hoonete katusekalded peavad olema omavahel sobituvad, väikeseid kallete

erinevusi vältida, et hoida ära korrapäratu üldilme tekkimist. Hoonete projekteerimisel on eelistatud naturaalsed

materjalid (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus).

Hoonestusala on antud võimalikult suured, et oleks projekteerimisel võimalik valida hoonete rajamiseks sobiv asukoht.

Samuti on antud kruntidele pos 1-15 ja pos 21 võimalus valida ehitusprojekti staadiumis, kas krundile rajatakse

üksikelamu, paarismaja või ridaelamu. Juhul kui kavandatakse ridaelamud on lubatud ainult 1 ühiskasutatav abihoone

ridaelamu kohta. Piirete rajamine on lubatud.

Tehnovõrkude lahendus antakse detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele

tingimustele.

Planeeritav ala asub Tartu-Räpina-Värska tee tugimaantee nr 45 ääres ja võimaliku maanteest tuleneva häiringu

vähendamiseks on planeeritud kruntidele pos 1, 13, 14 ja 15 haljastusega muldvall.

Tuletõrje veevarustuse ja tuleohutuse tagamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 a määrusest nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti Standardist EVS 812-

6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned)

kasutusviisi alla. Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda

päästetehnikaga sõidetavaid teid. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni

400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Esimese kasutusviisiga või sellega

võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat

veevõtukohta.

Minimaalseks eluhoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP3. Planeeritud eluhoonete arvestuslik tulekahju kestvus

EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 10 l/s.

Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti

koostamise staadiumis. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Vajadusel rajada

veevõtukoht.

Lahendus arvestab koostamisel oleva Kastre valla üldplaneeringuga.