Saku valla Tänassilma küla Jälgimäe tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7-120-2 20.06.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SILVER RIISALO PNOEE-37608310221 2025-06-20 10:02:33

Algatamisettepaneku eskiis.pdf

71801:001:0795 Jälgimäe tee T1

71801:001:1467 Jälgimäe tee 16

71801:001:1081 Tänassilma tee 13a

71801:001:0794 Jälgimäe tee 14

71801:001:1082 Tänassilma tee 15b

71801:001:1079 Merekindluse

71 80

1: 00

1: 10

73 11

34 0

Ta lli

nn -S

ak u-

La ag

ri te

e

71801:001:0796 Jälgimäe tee lõik 2

71 80

1: 00

1: 10

16 11

34 0

Ta lli

nn -S

ak u-

La ag

ri te

e

71801:001:1038 Tänassilma tee 19

71801:001:1283 Jälgimäe tee 15

71801:001:1015 Jälgimäe tee 13

71801:001:1109 Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11

1-3K

P-6

m² P -

2 Üm

_ _

-

2509 -

Nr 8888

50,0

P-6

P-5

JÄ LG

IM Ä

E T

E E

URDA TEE

R20,0

Ø11,0

R20,0

Imbväljak või haljastatud viibetiik

1-3K

1K

Ø11,0

48,5

13,0

13 ,0

10 ,0

14,7

2, 7 8,0

Reovee ühtlustusmahutid

20,0 P-12

ava 5,00 m

4, 5

5, 013,8

15,4

7, 0

5, 0

1, 0

25 ,32,75,

0

5,0

8,0

5, 0

5,0

21 ,0

10,9

21 ,5

5, 0

m² P -

1 Ä ja/või Th

18 m 3

5895 _ 3

16184 47

21,0

28,5

Märkused: ALUSKAART: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 2025.

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

Th Tootmishooned

Üm Üldkasutatav maa

Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni rooduvarjend nr 6 1913-1917. a

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht ja korruselisus

Autode võimalik juurdepääs krundile

Haljasala

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev juurdepääs

P-0 Parkimiskohtade arv

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht

Planeeritud autovärava võimalik asukoht

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudiga ala

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Kultuurimälestis Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni roduvarjend nr 6 1913-1917. a

Kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

1-2K

SJ

Koostatud: 19.06.2025 K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti

tel +372 626 4100, [email protected]

Jälgimäe tee 15 kinnistu detailplaneering Algatamisettepanek

M 1:500

Algatamisettepaneku seletuskiri.pdf

KÖITE SISUKORD

I MENETLUSDOKUMENDID

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, 30.04.2025

II SELETUSKIRI ....................................................................................... 2

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................... 2

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................ 2

3 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS ......................... 2

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 3

III LISAD

1. Planeeringulahenduse illustratiivne materjal

IV JOONISED

1. Asukohaskeem

2. Algatamisettepaneku eskiislahendus

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 25021 Saku vald, Tänassilma küla

Jälgimäe tee 15 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 19.06.2025

U:\OBJEKTID\25021 Jälgimäe tee 15 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\25021 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx

2 / 4

II SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata praegu tootmismaa sihtotstarbega krundile kasutamise tingimused ja ehitusõigus ühele kuni 2- korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Sakus Tänassilma külas Jälgimäe tee ääres.

Kinnistul asub Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni rooduvarjend nr 6

(ehitatud 1913‐1917).

Jälgimäe tee 15 kinnistu on EHR andmetel hoonestamata. Kinnistul asub 2

vundamenti, üks lagunenud hoone ja rooduvarjend.

Maa-alal asuv kinnistu:

Nr Aadress Pindala

m²

Registri-

osa

nr

Katastri-

tunnus

Siht-

otstarve

Omanik

1 Jälgimäe

tee 15 18649 13974002

71801:001:128

3

Tootmismaa

100% Bongusto

OÜ

Tehnovõrgud:

Piirkond on tehnovõrkudega varustatud. Planeeritav ala ei kuulu kaugkütte võrgu piirkonda. Jälgimäe teel asuvad gaasitorustik, veetorustik

Tänassilma Tehnopargi territooriumile, sh Jälgimäe teel on tarbe‐ ja

tuletõrjevee‐, reovee‐ ja sajuveekanalisatsiooni‐, gaasi‐, side‐ ja elektritrassid,

samuti tänavavalgustus. Planeeritava krundi juures liitumispunktid puuduvad.

Kitsendused:

Kinnistu kagunurgas asub Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni

rooduvarjend nr 6 (ehitatud 1913‐1917). Varjend ja sellega seotud tunnelite

süsteem on muinsuskaitse all, rooduvarjendi mälestise reg nr 8888, mälestise kaitsevöönd on 50m väliskontuurist. Varjenditevahelise tunnelisüsteemi, mälestise reg nr 8889, kaitsevöönd on 10m. Ilma Muinsuskaitseameti loata on

kaitsevööndis keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja

trasside rajamine ning muud mulla‐ ja ehitustööd, samuti puude ja põõsaste

istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Rooduvarjendi tunnelites elavad nahkhiired, kes on looduskaitse all. Vastavalt Keskkonnaministri 12.07.2006

määrusele nr 50 „Nahkhiirte Vääna‐Viti, Vääna‐Posti ja Laagri püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse‐eeskiri“ on osa kinnistust piiratud Laagri nahkhiirte

püsielupaiga sihtkaitsevööndiga (KLO3100654), mis ulatub tunnelisuust 50m

kaugusele. Vastavalt kaitse‐eeskirjale Laagri püsielupaigas ei ole lubatud uute

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 25021 Saku vald, Tänassilma küla

Jälgimäe tee 15 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 19.06.2025

U:\OBJEKTID\25021 Jälgimäe tee 15 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\25021 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx

3 / 4

ehitiste ja rajatiste püstitamine maa‐aluste käikude telgjoontele lähemale kui 20

m, kaevude rajamine allmaa‐käikude telgjoontele lähemale kui 30 m ning

ehitamisel lõhketööde tegemine. Sihtkaitsevööndis on lubatud: tee või

tehnovõrgu rajatise püstitamine kinnistu või püsielupaiga tarbeks; olemasolevate ehitiste hooldustööd; rajatiste püstitamine püsielupaiga tarbeks; koosluse

kujundamine vastavalt kaitse‐eesmärgile, poollooduslike koosluste ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilimiseks

vajalik tegevus; olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi

taastamine. viibimine blindaažides ja maa‐alustes käikudes on keelatud

ajavahemikul 1.septembrist kuni 30.aprillini. Rooduvarjendi välisgabariidist 20m ulatuses maa‐ala ei planeerita ning säilitatakse olemasolev haljasala.

Ehitustegevusel jälgida kaitse‐eeskirjas kirjeldatud ehitustegevuse piiranguid.

Nahkhiirte püsielupaiga sihtkaitsevööndi ulatus on 50m tunnelisuust ning sissepääsud rooduvarjendisse asuvad varjendi keskel.

3 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS

Saku valla üldplaneeringuga on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmisettevõtete maa-ala ning osaliselt haljasala ja parkmetsa maa, kaitsehaljastuse maa.

Äri- ja tootmisettevõtete juhtotstarbega maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna.

Planeeringulahendus ei sisalda ettepanekut Saku valla üldplaneeringu muutmiseks.

Planeeritava ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

Planeeringuala on põhja, lõuna ja loodeküljest ümbritsetud äri- ja tootmishoonetega. Kinnistust lääne pool, üle Jälgimäe tee asub 100% ärihoone. Kinnistust ida pool on maatulundusmaa.

Ühistranspordi ühendus on piirkonnas hea, lähim bussipeatus on „Paunamäe“

planeeritava kinnistu piiril Jälgimäe teel. Kinnistu kagunurgas asub Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni

rooduvarjend nr 6 (ehitatud 1913‐1917). Varjend ja sellega seotud tunnelite

süsteem on muinsuskaitse all, rooduvarjendi mälestise reg nr 8888, mälestise

kaitsevöönd on 50m väliskontuurist. Varjenditevahelise tunnelisüsteemi, mälestise reg nr 8889, kaitsevöönd on 10m

4 PLANEERINGUS KAVANDATU

Planeeritaval kinnistul asuv Peeter Suure rooduvarjendile nr 6 (mälestis nr 8888) on ette nähtud eraldi kinnistu 100% üldmaa sihtotstarbega.

Juurdepääs planeeritavale kinnistule on Jälgimäe teelt.

Jälgimäe tee 15 kinnistule on planeeritud 2 hästi ligipääsetavad äri ja/või tootmis- ja laohoonet. sadulautode juurdepääs ja laadimisalad on planeeritud hoonete

vahelisele alale. Hoonetesse on kavandatud väiketootmis-, veondus-, laondus-,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 25021 Saku vald, Tänassilma küla

Jälgimäe tee 15 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 19.06.2025

U:\OBJEKTID\25021 Jälgimäe tee 15 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\25021 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx

4 / 4

äri-, büroo- või kaubanduspinnad. Nimetatud tegevused sobivad Jälgimäe tee

äärde, kuna planeeritav kinnistu on ümbritsetud äri-, tootmis- ja laohoonetega.

Lisaks on kinnistu idakülge kavandatud 13mx13m ehitisealuse pinnaga ühekordne

pumplahoone ja kaks kuni 250 m3 mahuga reoveemahutit ning neid teenindav tee. Reoveemahutite ja pumpla ümber on ette nähtud piirdeaed.

Klientide ja töötajate parkimine on kavandatud maja ette maapealsetele

parkimiskohtadele.

3-korruselise hoone maksimaalne kõrgus: 18,0 m

Hoone ehitisealune pindala on 5895 m2 ehk 36% planeeritud kinnistu pindalast.

Haljastuse osakaal on ≥10 %.

Jälgimäe tee 15 DP seisukoha küsimine_ amet.pdf

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Keskkonnaamet [email protected] 20.06.2025 nr 7-1/20-2

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja

planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla

Tänassilma küla Jälgimäe tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise

algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korralduse eelnõu. Lisamaterjalina (kirja lisad 5 ja 6) on kaasas ka arendaja poolt

detailplaneeringu algatamiseks esitatud esialgne eskiis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Riisalo

ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1

3. Korralduse lisa 2

4. Korralduse lisa 3

5. Eskiisi joonis

6. Eskiisi seletuskiri

Kristina Suits

671 2424 [email protected]

Jälgimäe tee 15 DP_LS (lisa 1).pdf

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse ....2025

korraldusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Tänassilma küla Jälgimäe tee 15 maaüksusel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu

koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;

1.3 Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja

planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus (PlanS);

1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

1.8 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Tänassilma küla

Jälgimäe tee 15 maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega Jälgimäe tee 15

maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa ning üldkasutatava maa sihtostarbega kruntideks ning

ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga

tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja

parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale on 11340 Tallinn-Saku-Laagri

teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala (ÄT) ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning lähiala on

liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). HM ala jääb kaitstava liigi püsielupaiga

sihtkaitsevööndisse. Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale

alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud

isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Tänassilma külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Jälgimäe tee 15 (71801:001:1283, tootmismaa 100%, pindala

18 693 m²) ja lähiala 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:1073 ja 71801:001:0881,

transpordimaa 100%) ning Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11 (71801:001:1109)

maaüksustest.

3.3 Planeeringuala piirneb Jälgimäe tee 13 (71801:001:1015), Merekindluse (71801:001:1079),

Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11 (71801:001:1109) ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee

(71801:001:0881 ja 71801:001:1073) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 2,2 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: maaüksusel asub ehitismälestis Peeter Suure Merekindluse

Pääsküla positsiooni rooduvarjend nr 6 (ehitatud 1913‐ 1917), lisaks kaks vundamenti ja üks

lagunenud hoone.

3.6 Planeeringualal ehitisregistri andmetel hooneid registreeritud ei ole.

3.7 Planeeringualal on kitsendusteks elektripaigaldise kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni vöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ja muinsuskaitsealuse mälestise

(Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni rooduvarjend nr 6, 1913-1917. a

kultuurimälestiste registri nr 8888) kaitsevöönd. Lisaks leidub alal II kaitsekategooria

looduskaitsealuseid nahkhiire liike: Myotis brandtii (tõmmulendlane), Plecotus auritus

(pruun-suurkõrv), Myotis dasycneme (tiigilendlane), Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir),

Myotis nattereri (nattereri lendlane), Myotis daubentonii (veelendlane) ja Myotis

brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane). Osa planeeritavast alast jääb ka Laagri

nahkhiirte püsielupaiga sihtkaitsevööndisse (keskkonnaregistri kood KLO3000563).

3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on 11340 Tallinn-Saku-Laagri teelt.

3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool

planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus,

olemasolevad tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala

piir, leppemärkide selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise

kuupäev.

4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda

skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.

4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud

ja kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete

kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja

kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise

võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,

tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja

juhtotstarbed.

4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede

nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,

dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid

vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö

number ja koostamise kuupäev.

4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja

hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,

vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku

ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus

ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta

ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning

maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,

olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi

tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste

põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis

kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel

sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele

valguva vee hulga suurenemise.

4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,

kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.

4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning

lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.

4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates

maa-ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna

analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise

keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades.

Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse

rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on

valitud hoone asukoht, määratud hoonestusala või ehitusjoon, mida üldse kogu planeeringuga

kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.

4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele.

4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse

kaalutlused ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu

koostamise käigus esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.

4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala

ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim

lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka

absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded

paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,

samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja

ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või

hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;

nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse

põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete

lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus

planeeritaval maa-alal.

4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse

jne planeerimise põhimõtted.

4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates

peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.

4.14 ehitusprojekti nõuetesse lisada:

4.14.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus).

Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

4.14.2 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

4.14.3 Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 25

lõike 5 alusel esitada lammutatava hoone andmed: lammutamisel tekkivate jäätmete

ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise

korraldus.

4.14.4 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada

lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

4.14.5 Suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad

vihma- ja lumeveel maasse imbuda. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral

kinnistutel.

4.14.6 Kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi poolt koostatava

määrusega „Varjendite ja varjumiskohtade tehnilised nõuded" ja hoonetesse kavandada

nõuetele vastav varjend.

4.15 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule, Saku valla kliima- ja

energiakavale jt loetletud standarditele ja alusdokumentidele.

4.16 Detailplaneeringu koostamisel peab arvestama Saku Vallavalitsuse 26.09.2024. a kirjas nr 5-

7/2357-1 tooduga, mille kohaselt tuleb planeeritavale alale kavandada piirkonda teenindavad

ühtlustusmahutid ja reoveepumpla, täpse sisendi saamiseks teha koostööd AS-ga Saku Maja.

4.17 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast, igakordse kaalumise

korral 50%. Hoone maksimaalne kõrgus põhimahul on kuni 14 meetrit.

4.18 Kavandada planeeritud haljastus nii, et see moodustaks äri- ja tootmisettevõtte juhtotstarbega

määratud maa-alast tervikliku ja kompaktse 10% suuruse kõrghaljastusega haljasala.

4.19 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate

piirangutega ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.20 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.21 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.22 Detailplaneeringuga kavandatava tee äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada tehnovõrkude ja

tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.23 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,

parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

4.24 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude

ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

4.25 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning

vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste

tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Säilitada

maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse

juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid

lahendusi.

4.26 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.27 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paberi ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

4.28 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm

negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

4.29 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.30 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.

Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud.

Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja

teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused.

Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja

reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude

ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus

saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse

lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade

väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja

kõnniteed jne).

4.31 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.32 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

6.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

6.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Keskkonnaametiga,

Muinsuskaitseametiga ja Transpordiametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud

täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

6.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

6.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,

võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

6.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneering.

6.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .

6.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

6.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 a. määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

6.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

6.12 Planeering kehtestatakse eeldatavalt aastal 2026.

6.13 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Kristina Suits

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2424

[email protected]

Jälgimäe tee 15 DP_algeelnõu.pdf

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Saku valla Tänassilma küla Jälgimäe tee 15

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade

andmine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

EELNÕU

Saku 2025 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ning § 128 lõigete 1 ja 5

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike

2 punkti 10 ja 22, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi

Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning

Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas” § 3 punkti 1 ja 3 alusel ning tulenevalt Bongusto OÜ 06.05.2025. a

esitatud detailplaneeringu algatamise avaldusest.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Tänassilma küla

Jälgimäe tee 15 maaüksusel.

Planeeritav ala koosneb Jälgimäe tee 15 (71801:001:1283, tootmismaa 100%, pindala

18 693 m 2 ) ja lähiala 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:1073 ja 71801:001:0881,

transpordimaa 100%) ning Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11 (71801:001:1109)

maaüksustest (vt lisa 3).

Planeeringuala piirneb Jälgimäe tee 13 (71801:001:1015), Merekindluse (71801:001:1079),

Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11 (71801:001:1109) ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee

(71801:001:0881 ja 71801:001:1073) maaüksustega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega Jälgimäe tee 15

maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntideks

ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale on 11340

Tallinn-Saku-Laagri teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt äri-

ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT) ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning lähiala

on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). HM ala jääb kaitstava liigi püsielupaiga

sihtkaitsevööndisse. Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale

alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud

isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu” § 13 punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku

Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile ja Transpordiametile

vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise

eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …….. a kirjaga nr …. seisukohal, ………………..

Muinsuskaitseamet on oma … a kirjaga nr …… seisukohal, et …………….

Transpordiamet on oma …. a kirjaga nr….. seisukohal, et …..

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja

detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu

edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha

täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Tänassilma küla Jälgimäe tee 15 maaüksusel ja

lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Tänassilma küla Jälgimäe

tee 15 maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2)

eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga

planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust

huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus

kavandatavate, detailplaneeringu elluviimiseks vajalike või sellega seotud avalikuks

kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste,

haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste

ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamise

(kaas)finantseerimise.

5. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

6. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

7. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku

Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-

detailplaneeringud.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marti Rehemaa

vallavanem Siiri Raagmets

vallasekretär

Jälgimäe tee 15 DP_skeem (lisa 3).pdf

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Tänassilma küla

Jälgimäe tee 15 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuala skeem

Tingmärgid maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist

Jälgimäe tee 15 KSH eelhinnang (lisa 2).pdf

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2024

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla, Jälgimäe tee 15

maaüksus ja lähiala

Katastritunnus: 71801:001:1283

Sihtotstarve: 100% tootmismaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 2,2 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega Jälgimäe tee 15

maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa ning üldkasutatava maa sihtostarbega kruntideks ning

ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Jälgimäe tee 15 (71801:001:1283, tootmismaa 100%, pindala

18 693 m²) ja lähiala 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:1073 ja 71801:001:0881,

transpordimaa 100%) ning Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11 (71801:001:1109)

maaüksustest.

Maaüksusel asub ehitismälestis Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni rooduvarjend

nr 6 (ehitatud 1913‐ 1917), lisaks kaks vundamenti ja üks lagunenud hoone. Planeeringualal

ehitisregistri andmetel hooneid registreeritud ei ole. Tehnovõrgud: Piirkond on

tehnovõrkudega varustatud. Planeeritav ala ei kuulu kaugkütte võrgu piirkonda. Lähedal

asuvad tuletõrjevee‐ , reovee‐ ja sademeveekanalisatsiooni‐ , gaasi‐ , side‐ ja elektritrassid,

samuti tänavavalgustus. Planeeritava krundi juures liitumispunktid puuduvad.

Esitatud eskiislahendus on järgmine:

Arendaja soov on määrata praegusele tootmismaa sihtotstarbega krundile kasutamise

tingimused ja ehitusõigus kolmele kuni 3- korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

Jälgimäe tee 15 kinnistule on planeeritud hästi ligipääsetavad äri ja/või tootmishooned ja

laopinnad. Kinnistu siseossa on planeeritud sadulautode juurdepääs ja laadimisalad. Hoonesse

on kavandatud väiketootmis-, veondus-, laondus-, äri-, büroo- või kaubanduspinnad.

2

Nimetatud tegevused sobivad Jälgimäe tee äärde, kuna planeeritav kinnistu on ümbritsetud

äri-, tootmis- ja laohoonetega. Klientide ja töötajate parkimine on kavandatud maja ette

maapealsetele parkimiskohtadele. 3-korruselise hoone maksimaalne kõrgus: 18,0 m Hoone

ehitisealune pindala on 5895 m2 ehk 36% planeeritud kinnistu pindalast. Haljastuse osakaal

on ≥10 %.

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja

poolset üldist nägemust.

Alale kavandatakse ka kohaliku vee-ettevõtja ja piirkonna ühiskanalisatsiooni tarbeks reovee

ühtlustusmahutid ja reoveepumpla. Tegu on Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava kohase lahendusega.

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt äri-

ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT) ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning lähiala

on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). HM ala jääb kaitstava liigi püsielupaiga

sihtkaitsevööndisse. Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale

alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud

isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Jälgimäe tee 15 maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse

kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritava maaüksuse ja lähiala ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukavaga, Saku valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, Saku valla jäätmekavaga ja Saku valla kliima- ja

3

energiakavaga. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv

ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb Jälgimäe tee 13 (71801:001:1015), Merekindluse (71801:001:1079),

Jälgimäe tee 17 // Tänassilma tee 11 (71801:001:1109) ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee

(71801:001:0881 ja 71801:001:1073) maaüksustega.

Planeeringuala on põhja, lõuna ja loodeküljest ümbritsetud äri- ja tootmishoonetega.

Kinnistust lääne pool, üle Jälgimäe tee asub 100% ärihoone. Kinnistust ida pool on

maatulundusmaa.

Seega üldiselt sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda ja ei lähe olemasolevate

tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva informatsiooni kohaselt

eeldada ei ole.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele

võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee

kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis.

Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete

järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete,

ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid.

Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete

sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab

võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus

teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu

ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki. Alale kavandatakse ka

4

piirkonna ühiskanalisatsiooni tarbeks reovee ühtlustusmahutid ja reoveepumpla, kuid ka selle

objektiga ei ole põhjaveele reaalset ohtu, sest tegu on kinniste süsteemidega ja loodusesse

midagi ei juhita.

Planeeritavalal alal leidub II kaitsekategooria looduskaitsealuseid nahkhiire liike (Myotis

brandtii (tõmmulendlane), Plecotus auritus (pruun-suurkõrv), Myotis dasycneme

(tiigilendlane), Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis nattereri (nattereri lendlane),

Myotis daubentonii (veelendlane) ja Myotis brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane).

Osa planeeritavast alast (kaguosa) jääb ka Laagri nahkhiirte püsielupaiga sihtkaitsevööndisse

(keskkonnaregistri kood KLO3000563). Planeerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri

12.07.2006 määrusest nr 50 „Nahkhiirte Vääna‐ Viti, Vääna‐ Posti ja Laagri püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse‐ eeskiri“.

Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise

ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi

olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms)

ebasoodsamaks muutumise. Kui planeerimisel lähtutakse nahkhiirte kaitse-eeskirjast ja

planeering saab püsielupaiga valitsejalt (st Keskkonnaametilt) kooskõlastuse, siis oluline

otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele eeldatavalt puudub. Kaudne mõju või häiring

võib mõningasel määral tekkida, sest praegune nn looduslik ala võetakse aktiivsesse

kasutusse. Samas ei ole põhjust eeldada, et see oleks oluline. Kui püsielupaiga valitseja peab

vajalikuks, siis tuleb planeeringu koostamisse kaasata nt nahkhiirte ekspert. See vähendaks

veelgi võimaliku mõju esinemist kaitsealustele liikidele.

Kinnistu kagunurgas asub ka Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni rooduvarjend nr

6 (ehitatud 1913‐ 1917). Varjend ja sellega seotud tunnelite süsteem on muinsuskaitse all (

rooduvarjendi mälestise reg nr 8888), mälestise kaitsevöönd on 50m väliskontuurist.

Varjenditevahelise tunnelisüsteemi (mälestise reg nr 8889) kaitsevöönd on 10m.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, rohelise võrgustiku, ja

Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa tekkida.

Maa-ameti andmetel ei asu Jälgimäe tee 15 maaüksusel metsamaad. Seega kahju metsamaale

tekkida ei saa.

Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle vahetus naabruses. Seega rohevõrgustikule

eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.

Planeeritaval ala ei jää maardla peale või selle vahetuslähedusse. Seega otsest mõju

maavaradele ja maardlale ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb

maavarasid siiski kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks

vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja

liiva. Teede ja parklate katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku

vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad.

Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt

5

mõju loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on alal järgmised kitsendused:

- elektripaigaldise kaitsevöönd,

- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd,

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

- muinsuskaitsealuse mälestise (Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni

rooduvarjend nr 6, 1913-1917. a kultuurimälestiste registri nr 8888) kaitsevöönd

- lisaks leidub alal II kaitsekategooria looduskaitsealuseid nahkhiire liike (Myotis

brandtii (tõmmulendlane), Plecotus auritus (pruun-suurkõrv), Myotis dasycneme

(tiigilendlane), Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis nattereri (nattereri

lendlane), Myotis daubentonii (veelendlane) ja Myotis brandtii/mystacinus (tõmmu-

või habelendlane).

- osa planeeritavast alast jääb ka Laagri nahkhiirte püsielupaiga sihtkaitsevööndisse

(keskkonnaregistri kood KLO3000563).

Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti kaardiandmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

6

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul

tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole. Samuti pole hetkel teadaolevalt

tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks oodata ülemäärast müra tekkimist.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja -

koormust. Juurdepääsu võimalus planeeritavale alale on avalikult Tallinn-Saku-Laagri teelt.

Seega olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna

elanikkonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva

koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke

informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

7

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige kaugemal asuvad naabrid, kes on siiani

harjunud kõnealusel alal nägema hoonestamata maad. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma

olemasolevasse keskkonda. Olulisi tootmistegevusest tulenevaid mõjusid hetkel teadaoleva

informatsiooni kohaselt oodata ei ole. Võimalik, et kohalikele elanikele tekib uusi võimalikke

töökohti.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi üldiselt normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks

võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring.

Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega vahetusläheduses ei asu Natura 2000 alasid,

hoiualasid, kaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku ega

rohevõrgustikku. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne mõju. Maavarade

kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka sellist visuaalset

häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel,

ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel

järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis

olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki.

Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni ning muud olulist

negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Laagri nahkhiirte püsielupaigaga ja seal

kehtiva kaitse-eeskirjaga tuleb planeerimisel arvestada ja planeering kooskõlastatakse

kaitseala valitseja ehk Keskkonnaametiga. Seega kaitstatavatele nahkhiirtele ja nende

püsielupaigale olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Muinsuskaitsealuse objektiga seotud

tegevused vaatab üle Muinsuskaitseamet, kellega detailplaneering samuti kooskõlastatakse.

8

Praeguse informatsiooni põhjal ei ole ka muinsuskaitselausele objektile eeldataval olulist

negatiivset mõju eeldada.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ja väikese mõjuga ehitisi.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile ja Transpordiametile

vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise

eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …….. a kirjaga nr ……. seisukohal, et …………..

Muinsuskaitseamet on oma …….. a kirjaga nr ……. seisukohal, et …………..

Transpordiamet on oma …….. a kirjaga nr ……. seisukohal, et …………..

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

E-kiri.eml

Tere!

Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Seisukoha küsimine", mis on registreeritud 20.06.2025, numbriga 7-1/20-2.

Saku Vallavalitsus
Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA
Tel 671 2431
e-post: [email protected]