Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/25/9074-2 |
Registreeritud | 20.06.2025 |
Sünkroonitud | 23.06.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Peipsiääre Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Peipsiääre Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Raimond Võimre
Peipsiääre Vallavalitsus
Tartu mnt 4
60201, Tartu maakond, Peipsiääre
vald, Alatskivi alevik
Teie 30.05.2025 nr 6-2/1474
Meie 20.06.2025 nr 7.2-2/25/9074-2
Seisukohtade väljastamine Kasepää alevikus
Lapinki tn 13 kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Peipsiääre vallas Kasepää alevikus Lapinki tn 13 kinnistu
detailplaneeringu (katastritunnus 58701:003:0232, edaspidi planeering) koostamiseks. Peipsiääre
Vallavalitsuse 27.05.2025 korraldusega nr 244 muudeti Peipsiääre Vallavolikogu (endine
Peipsiääre vald) 23.09.2014 otsusega nr 27 kinnitatud lähteülesannet.
Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine abi- ja ärihoonete ning väiketootmise hoone
püstitamiseks. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut soovitakse 15% ulatuses määrata
väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maaks lähtuvalt huvitatud isiku soovist tegeleda
kohapeal kala töötlemisega. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22242 Alatskivi-Varnja
km 12,12-12,46. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 199 autot. Võttes aluseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Nõustume juurdepääsu kavandamisega kohalikult Lapinki tänavalt. Määrata planeeringuala
liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Kavandada ristmiku
ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Oleme valmis eskiisi
alusel täpsustama ristmiku ümberehituse või remondi ulatust (katte asendamine, truubi
pikendamine jmt). Eskiisis täpsustada kala töötlemiseks vajalike hoonete maht, lisanduv
liiklussagedus ja lisanduv liikluskoosseis ning kanda ristmikule ebasobivaima sõiduki
pöördekoridorid. Vajadusel tuleb ristmikule ette näha laiendused.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu
koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole (vähemalt elukondlikud hooned), kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon. Riigiteel kehtib 90 km/h piirkiirus, millega kaasneb arvestatav
2 (3)
mõju (müra, vibratsioon, õhusaaste). Kuna 30 m kaitsevöönd katab suurema osa kinnistust,
siis oleme valmis kaaluma abihoonete rajamist vähesel määral teekaitsevööndisse.
4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute lahendustega.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti
juhendist “ Riigiteede valgustuse kavandamine“.
8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
3 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
58603278, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|