Otsus

+ +

+

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+

6 PA

7 PA

büroo

väliala

Müügisaal

väliala

DP Ränirahnu tee 17, 19 ja N

urm ise tiik

algatatud

E.Jahhu Projektbüroo O Ü

töö nr 661EJ22 O

Ü Lõunakeskus ärihoone.

Ränirahnu tee 21, Tartu m aakond,

Kam bja vald, Räni alevik

Teede-ehitusliku osa projekteerim

ine

PA-1

PA-3

PA-2

PA-11

PA-10

0+00

1+00

2+00

3+00

0+25

0+50

0+75

1+25

1+50

1+75

2+25

2+50

2+75

3+25

PK 0+09.8 R -110.00m

PK 0+36.0

R -110.00m

PK 0+39.0

R 1200.00m

PK 1+26.9

R 1200.00m

O lol aed üm

ber tõsta

A A

G eod

eetilin e p

u n

kt koos kaitseku

jag a

9591 klass: K

ohalik võrk 2. järk liik: PO

L Ü

m ber tõsta!

R3m

0.25

R6 R6

R5

7

R5 R5

R4

R3.5

R4

R6

R5 R5

0.5

0.25

O lol aed üm

ber tõsta

945

945

R2

R2

R2

R2

R50

R2 R2

R2

R2

0.25

0.25

0.25 3

0.25

R7

0.3

0.25

0.25 Ettepanek etapi piiriks

R9

2.5 0.25 4330.5

4 0.25 30.25

6 0.5

2.5 6

0.5

2.5 0.25

2.50.25

2.5 0.2530.5

30.25

2.5 0.25

2.5 0.2543 3

0.5 4

0.2530.25

veoautode manööverring

P29

P18

P42

P42

P45

A

F

1

P 38

1

15

A

A

RÄNIRAHNU TEE 21

P 84

R Ä

N IR

A H

N U

T EE

RÄNIRAHNU TEE 17/ 19 PLANEERITAV HOONESTUS

P42

P42

P54 P54

P93

P38

P27

1 869,7 m2

3 300,0 m2

RÄNIRAHNU TEE 387,2 ha

POS 1

POS 3

POS 2

POS 4 ÄRIHOONE 2KKINNISTU 4062 m²EH AL PIND 1870 m²BRUTOPIND 6140 m²

ÄRIHOONE 2KKINNISTU 8394 m²EH AL PIND 4000 m2 BRUTOPIND 9000 m2

H A L J A K

ÄRIHOONE 2KKINNISTU 8786 m²EH AL PIND 4000 m2 BRUTOPIND 9000 m2

ÄRIHOONE 1KKINNISTU 32 421 m²EH AL PIND 17 500 m2 BRUTOPIND 30 600 m2

LÕOVÄLJADETAILPLANEERING

2

P R O M E N A A D

P 96

P 96

P 225

P 50

P27

KRAAV

Tiigi võimalus

POS 5 KINNISTU 13 725 m²

3K

3K

3K

3K

3K

3K

3K

3K

5K

5K

3

1

POS 6 ÄRIHOONE 1KTEENINDUSJAAMKINNISTU 5282 m²EH AL PIND 840 m2BRUTOPIND 460 m²

5K

P43

P52

P 60

H A L J A K

TARTU LÕUNAKESKUS RÄNIRAHNU TEE 38 M 1:1000 06.11.23 ARHITEKTIBÜROO PEIL OÜ

RÄNIRAHNU TEE 38 JA MÄENURGA KINNISTUD POS KINNISTU EH AL PIND BRUTOPIND POS 1 32 421 m² 17 500 m2 30 600 m2

POS 2 8394 m² 4000 m2 9000 m2

POS 3 8786 m² 4000 m2 9000 m2

POS 4 4062 m² 1870 m2 6140 m2

POS 5 13 725 m² POS 6 5282 m² 840 m2 460 m2

N

RÄNIRAHNU TEE 38 AR ESKIIS DP JUURDE ARHITEKTIBÜROO PEIL 2023 V01

Kinnistu Ränirahnu tee 38 28301:001:1761 67388 m2

Kinnistu Mäenurga 94901:001:0146 5282 m2

KONTEKST

Ränirahnu tee 38 on Lõunakeskuse kaubanduspargi uus hoonegrupp Valguse tn ja Ränirahnu tee ristmiku

vahelisel alal.

Hoonegrupp oleks sissejuhatuseks sissesõidul Viljandi maanteelt ja otseseks jätkuks olemasoleva/ rajatava

kvartaliga Valguse tn põhjaküljel: Optika tn 21 (endine Ringtee 65 - LIDL), Optika tn 24 (endine Ringtee 65a –

ASKO – SOTKA- IKEA) ja ehitatav Ränirahnu tee 21. Kvartal hakkab tööle ühises linnaruumis planeeritava

Ränirahnu tee 17/ 19 hoonestuse ja naabrite kavandatava hoonestusega kinnistust lõunas (Lõovälja DP) ja

moodustab uue hoonestusfrondi rekonstrueeritava Ränirahnu tee lääneküljel.

PLANEERINGULAHEDUS JA ARHITEKTUUR

Kvartalisse on planeeritud põhiosas 2-korruselised ärihooned POS 1, POS 2, POS 3, nurkades 3-korruesliste

aktsentidega. Piki Ränirahnu teed on planeeritud 2-korruselise ärihoone aktsentideks 5-korruselised ärihooned/

majutushooned. Kinnistule POS 4 on planeeritud ärihoone/ majutushoone kuni 5 korrust.

Kesksel väljakul on aktiivses tsoonis loodud haljak, samuti Ränirahnu tee äärse hoonefrondi keskel.

POS 5 Mäenurga kinnistule on perspektiivsena ette nähtud Viljandi mnt äärne transpordi teenindushoone:

liiklusvahendite teenindus ja pesula, elektriautode laadimine, kergliiklusvahendite laadimine ja teenindus,

väikekaubandus ja toitlustus.

ÜHENDUSTEED

Rekonstrueeritav Ränirahnu tee ning Valguse tänav, mis tagab ühenduse Lõunakeskuse eesväljakuga ja

Lõunakeskuse Liikuvuskeskusega. See ühendustee koos ida-läänesuunalise Lõunakeskuse läbiva

kergliiklusteega saab kogu Lõunakeskuse kaubanduspargi uueks tuiksooneks. Antud tee koos 4m laiuse

kergliiklusteega on tänava poolt piiratud 4m haljasribaga ja kinnistu poolt võimalus rajada sajuvee kraav. Antud

ida-läänesuunaline kesktee ühendatakse naaberkinnistute teedevõrguga kinnistu edelanurgas. Kvartali keskseks

sisetänavaks saab uus põhja-lõunasuunaline allee, mis laieneb ärihoonete ja büroo vaheliseks eesväljak-

skvääriks. Ränirahnu tee lahendus vastavalt Kambja valla teeprojektiga.

Allee ja skvääriga ristub jalakäijate promenaad. POS 1 hoone on võimalik jagada kaheks, sel juhul ühendaks

promenaad keskväljakut ja Ränirahnu 17/ 19 hoone läänepoolse sissepääsuga. Ränirahnu 38 ja Mäenurga

kinnistu (kuuluvad samale omanike grupile) on omavahel ühendatud kergliiklusteega. Mäenurga kinnistul on

olemasolev ühendus riigimaanteega.

LINNARUUM

Linnaruumi aktsentideks saaksid ida-läänesuunaline Lõunakeskuse ala läbiv kergliiklustee, uueks tuiksooneks

keskne põhja–lõuna-suunaline allee, alleega paralleelne keskväljak-haljak ja Ränirahnu tee poolne väljak-

haljak. Tänavaid ja teid palistavad kõrghaljastusega haljasvööndid, paralleelsed kõnniteed ja kergliiklusteed.

Ala arendatakse välja etapiliselt, algusega Ränirahnu teega paralleelsetel kruntidel

ÜHINE ARENDUS NAABRITEGA

Lõovälja kinnistu DP eskiisiga antakse sama Ränirahnu tee läänekülje ehitusjoon ja keskne allee ühendatakse

Lõovälja keskväljaku ja alleega. Kinnistute vaheline ida-lääne suunaline tee ühendatakse liiklusringiga

kinnistute piiril lääneotsas, võimaldamaks sujuvat ühendust Viljandi mnt suunas.

EKSPLIKATSIOON kinnistu pind ehitisealune pind max brutopind

POS 1 RR38 kaubandus/ büroo 32421 m2 17 500

POS 2 RR38 kaubandus/ büroo 8394 m2 4000

POS 3 RR38 kaubandus/ büroo 8786 m2 4000

POS 4 RR38 kaubandus/ büroo/ majutus 4062 m2 1870

POS 5 RR38 teemaa 13725 m2 teekoridorid 20m, sh kraav ida-lääne

tee osas; Ränirahnu tee ääres vastavalt valla Ränirahnu tee ja Lõovälja tee projektile, kinnistu väheneb

8–10 m laiuselt.

POS 6 MÄENURGA ärimaa 5282 m2 autode ja elektriliiklusvahendite

teenindus, kiirtoit

ORIENTEERUVAD TEHNILISED NÄITAJAD

Ehitisealune pind kokku 28 210 m2

Brutopind kokku kuni 34 000 m2

Mäenurga ärihoone ehitisealune/ bruto kuni 500 m2

Tihedus ehituskruntide osas Ränirahnu 38 0,5

Tihedus Mäenurga kinnistul 0,2

PARKIMINE

Parkimine on lahendatud hoonete mitmes fassaadiküljes, et võimaldada erinevate rentnike paremat

juurdepääsu, arvutuslikult ca 55 brutopinna m2-le. Parkimisvööndid on katkestatud haljastaskutega, kuhu on

istutatud kõrghaljastus, kogujatee välisküljel olevad parkimiskohad murukiviga. Jalgrattaparkla 50% ulatuses

kaetud jalgrattaparklad ja vajalik taristu

Parkimiskohtade arv Ränirahnu kinnistutel 550

Parkimiskohtade arv Mäenurga kinnistul 50

Jalgrattaparkimiskohti hajututatult kuni 150

VERTIKAALSETE AKTSENTIDE PÕHJENDUS

Lõunakeskuse kaubanduspargis on olemas hooned kõrgusega:

Peamaja 2 korrust h 10 m

Jäähall 2 korrust h 15 m

Hotell 7 korrust h 28 m

Lähinaabruses Kogre tee 4 kortermaja 5 korrust h 17 m

Seega saab hoonete kõrgus 8m/ 12 m/ 17 m olema heaks siduvaks lüliks erinevate kõrguste vahel ja planeeritav

kvartal väärikaks sissejuhatuseks kaubanduspargile lähenemisel Viljandi maanteelt

05.11.23 Arhitekt Ülo Peil, projekti vastutav autor, Arhitektibüroo Peil OÜ

Kaasautorid arhitektid Mia Martina Peil, Greta Anet Ojavee ja Eneli Kleemann

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Riivo Leiten

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 21.05.2025 nr 6-1/157-7

Meie 20.06.2025 nr 7.2-2/25/8433-2

Seisukohtade väljastamine Ränirahnu tee 38

ja Mäenurga maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Räni aleviku Ränirahnu tee 38 ja Mäenurga maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 28301:001:1761 ja 94901:001:0146, edaspidi

planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Kambja Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega

nr 25.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Ränirahnu tee 38 ja Mäenurga maaüksuste sihtotstarvete

muutmist ärimaa kruntideks ja maaüksuste jagamist (ärimaa, transpordimaa) ning ärimaa

sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 92 Tartu – Viljandi Kilingi-Nõmme tee (edaspidi riigitee)

km 0,81-0,86. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 9937 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale, sh Mäenurga kinnistule kavandada Valguse tänavalt. Juurdepääsu

Mäenurga kinnistule võib kavandada läbi 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme te T1

(katastritunnus 94901:001:0147) kinnistu või läbi Ränirahnu tee 38 kinnistu.

Arvestada, et riigitee projekti* realiseerimise järgmiselt saab Mäenurga kinnistu juurdepääsu

tänaselt riigiteelt nr 92, mis riigitee projekti realiseerimise järgselt muutub kogujateeks.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). * Vt allpool p 5.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Samuti kanda

joonistele riigitee projektiga* kavandatava riigitee kaitsevöönd. * Vt allpool p 5.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2 (3)

Anname nõusoleku hoonete kavandamiseks Mäenurga kinnistule riigitee kaitsevööndisse kuni

16 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast.

Hoonete asukoha kavandamisel tuleb arvestada ka riigitee projektiga* ning mitte kavandada

hooneid lähemale kui 30 m kavandatud riigitee äärmise sõiduraja servast. * Vt allpool p 5.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja „Põhimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme Tartu-Rõhu

lõigu km 0,0-7,2 teemaplaneering ja eelprojekt“ (Ramboll Eesti AS, töö nr 2010-0173)

lahendustega (vt Lisa 3, väljavõte projektist).

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Antud asukohas oleme nõus lahenduspõhiselt kaaluma

sademevee juhtimist riigitee kraavi D=110 mm toru kaudu.

8. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Ranirahnu tee 38 AR eskiis DP juurde V02 A...

2. RR38 Asendiplaan

3. Väljavõte 92 eelprojektist (Lõunakeskuse läbimurre)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]