Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 21.09.2022 nr 6-1/104-1

Meie 13.10.2022 nr 7.2-2/22/21356-2

Seisukohtade väljastamine Räni alevikus

Liiva maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus Liiva maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 94901:005:1597, edaspidi planeering) algatamisest.

Riigitee ohutuse ja toimivuse seisukohast peame vajalikuks väljastada seisukohad, millega palume

planeeringu koostamisel arvestada.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamute ning ühiskondlike hoonete ja rajatiste

ehitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22128 Lemmatsi-Leilovi km 0,99-1,31. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1179 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Kinnistu

edelaossa kavandada riigiteele üks ühine ristmik juurdepääsu võimaldamiseks kogu

planeeringualale. Kavandatav tänavavõrk tuleb lahendada selliselt, et tekiks ühendus ka

Maarjatähe ja/või Ristikheina tänavaga. Ristmik kavandada kinnistu edelaosast, kus on

tagatud juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased kaugused

olemasolevatest kohalike teede ristmikest ja vajalikud nähtavusalad. Ristmiku ehitus

kavandada kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2 (3)

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Anname nõusoleku hoonete kavandamiseks vastavalt Ristikheina tn väljakujunenud

hoonestusjoonele.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]