Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

E-kiri.eml

Tere

Teile on saadetud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga
"Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine", mis on registreeritud 19.06.2025 numbriga 1-4/25/2872.

Lugupidamisega

Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
telefon 626 2802
[email protected]
www.kliimaministeerium.ee

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRES SUTT PNOEE-36711110210 2025-06-19 11:37:44

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu (EN).pdf

1

EELNÕU

…..

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 77 lõike 71 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldised;

6) pildindusseadmed.“;

2) paragrahvi 3 tekstis asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „kuue“;

3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhastustoodete ja -teenuste hulka ei loeta

desinfitseerimist ega sanitaarpuhastust, mille käigus kasutatakse selliseid aineid või segusid,

mida käsitletakse Euroopa Liidu õiguses biotsiididena ning mille turule lubamisele ja

kasutamisele kehtivad eraldi nõuded.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid

(1) Teevalgustus ja foorid käesoleva määruse tähenduses on:

1) teevalgustus uutes valgustuspaigaldistes;

2) olemasolevate valgustuspaigaldiste moderniseerimine eri valgustitega;

3) olemasolevate valgustite moderniseerimine eri valgusallikate või talitlusseadistega;

4) olemasolevates valguspaigaldistes valgusallikate, lampide või valgustite väljavahetamine

sarnaste valgusallikate, lampide või valgustitega.

(2) Teevalgustuse all mõistetakse kohtkindlaid valgustuspaigaldisi, mis on ette nähtud hea

nähtavuse kasutajatele tagamiseks avalikel teedel ja välisliiklusaladel pimedal ajal, et tagada

liiklusohutus, häirevaba liiklus ja avalik julgeolek.

(3) Valgustuspaigaldis käesoleva määruse tähenduses on elektrivalgustusseade, mis koosneb

valgusallikast, korpusest, optilisest süsteemist, juhtimisseadmest ning vajaduse korral

jahutuselemendist ja kinnituskonstruktsioonist ning mis on ette nähtud paigaldamiseks

välitingimustesse teede valgustamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teevalgustuse hulka ei loeta tunnelites,

tollipunktides, kanalites ja lüüsides, parkimisplatsidel, kaubandusaladel, tööstusaladel,

spordirajatistel, hoonefassaadidel paiknevaid ning ausambaid valgustavaid valgustuspaigaldisi.

2

(5) Fooriks loetakse liiklusseaduse tähenduses liikluses kasutatavate fooride 200 mm ja 300

mm läbimõõduga ümmargused punased, kollased ja rohelised signaaltuled, mis vastavad

standardile EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid“ või samaväärsele standardile.

Teisaldatavad signaaltuled ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Busside eelisfoorid

(valge horisontaalne või vertikaalne joon liiklusseaduse § 7 lõike 5 järgi) peavad samuti

vastama standardile EVS-EN 12368 või samaväärsele standardile ning tagama signaalide selge

eristatavuse tavapärastest fooritulede signaalidest.

(6) Teevalgustus ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud

käesoleva määruse lisas 5.“;

5) määrust täiendatakse §-ga 82 järgmises sõnastuses:

„§ 82. Pildindusseadmed ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid

(1) Pildindusseadmed käesoleva määruse tähenduses on tooted, mis on mõeldud digikujutiste

paberkandjale edastamiseks või digikujutiste loomiseks. Seadmetel on vähemalt üks järgmistest

funktsioonidest:

1) digikujutise edastamine paberkandjale printimise teel;

2) digikujutise loomine paberkandjalt (või muu skaneeritav materjal) skaneerimise teel.

(2) Pildindusseadmed on järgmised:

1) printer on toode, mille põhifunktsioon on elektroonilisest sisendist (nt arvutist,

andmekandjalt, võrgukettalt, e-postist või muudest sisenditest) paberkandjal väljundi tootmine.

Määruse tähenduses käsitatakse printeritena nii printeritena müüdavaid tooteid kui ka

printereid, mida saab kohapeal uuendada, et need vastaksid multifunktsionaalse seadme

määratlusele;

2) koopiamasin, sealhulgas digitaalne koopiamasin, on toode, mille põhifunktsioon on

valmistada paberkandjal originaalist paberkandjal koopiaid;

3) skänner on skännerina müüdav toode, mille põhifunktsioon on teisendada originaalmaterjal

(paber või muu skaneeritav materjal) elektrooniliseks kujutiseks, mida saab salvestada,

töödelda, teisendada ja edastada, peamiselt personaalarvuti keskkonnas;

4) multifunktsionaalne seade on toode, mis täidab vähemalt kahte põhifunktsiooni (printimine,

skaneerimine, kopeerimine). Multifunktsionaalsel seadmel võib olla sisseehitatud vormitegur

või see võib koosneda mitmest funktsionaalselt ühendatud komponendist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendusalasse ei kuulu:

1) digitaalsed duplikaatorid;

2) kirjasaatmismasinad;

3) faksimasinad.

(4) Kulumaterjalid käesoleva määruse tähenduses on asendatavad tooted, mis on vajalikud

pildindusseadmete tavapäraseks toimimiseks ning mille saab seadme eluaja jooksul

lõppkasutaja või teenusepakkuja vahetada või lisada.

(5) Kulumaterjalid käesoleva määruse reguleerimisalas on uued või taastatud või täidetud

anumad ja kassetid:

1) anum on lõppkasutaja poolt asendatav toode, mille sees on tooner või tint ja mis

paigaldatakse pildindusseadme peale või sisse või tühjendatakse selle sisse. Anumad ei sisalda

pildindusseadme toimimiseks vajalikke sisseehitatud komponente ega liikuvaid osi;

2) kassett (tindikassett või toonerkassett) on lõppkasutaja poolt asendatav toode, mis

paigaldatakse pildindusseadme sisse või peale ning millel on printimisega seotud funktsioon ja

3

mis sisaldab lisaks tindile või toonerile pildindusseadme toimimiseks vajalikke sisseehitatud

komponente või liikuvaid osi.

(6) Pildindusseadmed ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva

määruse lisas 6.“;

6) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

7) määrust täiendatakse lisaga 5 „Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid“ (lisatud).

8) määrust täiendatakse lisaga 6 „Pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid“

(lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2025. aasta 1. septembril.

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

19.06.2025 nr 1-4/25/2872

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“ muutmine“ eelnõu koos lisade ja seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu

2. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse seletuskiri

3. Määruse lisa 1. Keskkonnaministri määruse nr 35 lisa 6 „Pildindusseadmete

keskkonnahoidlikud kriteeriumid“

4. Määruse lisa 2. Keskkonnaministri määruse nr 35 lisa 5 „Teevalgustuse ja fooride

valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid“

5. Määruse lisa 3. Keskkonnaministri määruse nr 35 lisa 2 „Puhastustoodete

ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid“

Lisaadressaadid: AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed,

AS Metrosert, AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam,

AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil, Cityntel OÜ,

Eesti Energia AS, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,

Eesti Kaubandus Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit,

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ,

Eesti Loodusmuuseum, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Elering AS, Enefit Connect, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT), Lennuliiklusteeninduse AS,

Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, Rahandusministeeriumi

infotehnoloogiakeskus (RmiT), Rail Baltic Estonia OÜ, Registrite ja Infosüsteemide Keskus

(RIK), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (Riigi IT Keskus, RIT),

Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus,

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(SMIT), Solita, Tallinna Transpordiamet, Transpordiamet.

Karen Silts, 626 2708

[email protected]

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse seletuskiri (SK).pdf

1

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a

määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad

tingimused“ muudetakse riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 771 lõike 71 alusel.

Avalik sektor on üks suuremaid tarbijaid Eestis. 2024. aastal korraldati Eestis 8788 riigihanget

kogumaksumusega ligikaudu 6 miljardit eurot, mis moodustas hinnanguliselt 13–14%

sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ligi kolmandiku riigieelarve kuludest. Sellises mahus

raha kasutamisel lasub riigil vastutus tarbida teadlikult, jätkusuutlikult ja ühiskondlikke huve

arvestades.

Keskkonnahoidlike riigihangete osakaal 2024. aastal moodustas kõikidest hangetest arvuliselt

12,3% ning maksumuse alusel 23%. Keskkonnahoidlike kriteeriumite rakendamine

riigihangetes on tõhus meede, millega edendada keskkonnateadlikkust ning tagada

loodusressursside säästlik kasutamine avalikus sektoris. Riik on eeskujuks – avaliku sektori

asutused saavad oma hangetega kujundada turu ootusi, suunata kestlike lahenduste

kasutuselevõttu ning edendada vastutustundlikku ettevõtlust.

Euroopa Komisjon on välja töötanud riigihangete keskkonnahoidlikud kriteeriumid

kahekümnele toote- ja teenuserühmale1, mille rakendamine on liikmesriikidele vabatahtlik.

Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestatavad tingimused“ (edaspidi määrus nr 35) sätestab kohustuslikud- ja valikkriteeriumid

järgmistele tooterühmadele: mööbel; puhastustooted ja -teenused; kontori IT-seadmed; koopia-

ja joonestuspaber.

Määruse muutmise eelnõu eesmärk on suunata hankijaid rakendama keskkonnahoidlikke

kriteeriumeid suuremas ulatuses, vähendades seeläbi keskkonnamõju hangete korraldamisel.

Eelnõu keskendub eelkõige keskkonnahoidlike tingimuste kehtestamisele teevalgustuse ja

fooride ning pildindusseadmete hangetel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik

Karen Silts (tel 626 2708, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected]).

2. Eelnõu sisu

Määruse muudatuse eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja kolmest lisast.

1 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm.

2

Eelnõu eesmärk on kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid teevalgustuse ja

fooride valgustuspaigaldiste ning pildindusseadmete (sh printerid, skännerid, koopiamasinad,

multifunktsionaalsed seadmed) hangetele, et suunata hankijaid keskkonnasäästlikumate

lahenduste eelistamisele riigihangetes. Kavandatavad kriteeriumid toetavad energiatõhusate,

kauakestvate ja väiksema keskkonnamõjuga toodete soetamist, aidates seeläbi vähendada

avaliku sektori energiakasutust ning kasvuhoonegaaside heidet, soodustades ressursitõhusust

ning piirates ohtlike ainete kasutamist. Eelnõu rakendamine toetab riigi kestlikkuse eesmärke ja

aitab kaasa Euroopa Liidu ning Eesti kliimapoliitika sihtide täitmisele, sh kliimaneutraalsuse

saavutamisele aastaks 2050.

Paragrahv 1 sätestab reguleerimisala kahele uuele valdkonnale: teevalgustuse ja fooride

valguspaigaldised ning pildindusseadmed.

Eelnõukohase määrusega sätestatakse avaliku sektori hankijale kohustus arvestada riigihangetes

keskkonnamõju vähendamisega lisaks mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori

IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi toote- ja teenusrühmadele nüüd ka teevalgustuse ja

fooride valgustuspaigaldiste ning pildindusseadmete tooterühmade puhul.

Määruse §-s 3 on sätestatud keskkonnahoidlike kriteeriumite kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestatavad tingimused. Lähtudes § 1 punktist 3 peavad hankijad

riigihankeid tehes lähtuma kuue kohustusliku valdkonna kriteeriumitest.

Määruse § 6 lõike 2 sõnastust ajakohastatakse ning lisa 2 punktis 2.2 muudetakse kategooria

nimetust Euroopa Liidu ökomärgise määruses tehtud muudatuse alusel.

Määrust täiendatakse §-ga 81, mis käsitleb teevalgustust ja fooride valgustuspaigaldisi,

sätestades, tänapäevased keskkonnahoidlikud miinimumnõuded, mis soodustavad

energiatõhusust, vastupidavust ja väiksemat keskkonnamõju. Samuti annab see hankijatele

võimaluse rakendada veelgi rangemaid valikkriteeriumeid, et toetada laiemalt riiklikke

keskkonnakaitse ja kliimaeesmärke.

Muudatused käsitlevad nii uute valgustuspaigaldiste rajamist kui ka olemasolevate

moderniseerimist, sh LED-tehnoloogia kasutamist, valgustite suurimat energiatõhusust ning

komponentide vahetatavust ja parandatavust. Lisaks sätestatakse nõuded valgustite ja

fooritulede vastupidavusele, töökindlusele ning valguse suunamisele, et vältida valgusreostust

ja vähendada mõju ökosüsteemidele. Paragrahvis täpsustatakse ka, millised

valgustuspaigaldised jäävad määruse reguleerimisalast välja, ning sätestatakse kohustusliku

materjalikasutuse ja vastupidavusnõuded mereäärsetes tingimustes. Keskkonnahoidlike

kriteeriumite rakendamise eesmärk on vähendada valgustuspaigaldiste energiatarbimist,

pikendada seadmete eluiga, soodustada jäätmete ringlussevõttu ning toetada liiklusohutust,

valgustades öist looduskeskkonda.

Paragrahvi 81 lõikes 6 on viide lisale 5, kus on sätestatud teevalgustuse ja fooride

valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud

kriteeriumid on loetletud lisa 5 punktis 1. Need on hanke nõuded, millele seadmed ja teenused

peavad kindlasti vastama. Vabatahtlikud kriteeriumid, mis on esitatud lisa 5 punktis 2,

võimaldavad hankijal soovi korral seada lisatingimusi, et soodustada veelgi

keskkonnasõbralikumaid lahendusi.

Kriteeriumite väljatöötamisel on lähtutud on ELi keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi

koostatud teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlike kriteeriumite

3

juhendiga2 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on muu

hulgas selgitatud, kuidas hankija peaks keskkonnahoidlikke kriteeriumeid tõendama ning

arvestama olelusringi. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab

keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ning ühtlasi säästa ka keskkonda. Kui

riigihange on läbi mõeldud, saab hoida kokku materjali ja energiat, tekitada vähem jäätmeid ja

saastet ning soodustada säästvust.

Valgustite valgusviljakus sõltub suurel määral valgusti konstruktsioonist ja optilistest

omadustest ning võimest suunata rohkem valgust seda vajavale alale, mistõttu ei ole õige

võrrelda valgustite valgusviljakust ainult numbriliselt. Mitmel tootjal on kasutusel sellised

optilised süsteemid, mis piiravad valguse sattumist kõrvalaladele ja on suunatud ainult

valgustamist nõudvale alale, mis teeb valgusti valgusviljakuse väiksemaks.

Kuigi teevalgustite valgusviljakus võiks olla 120 lm/W 3000 K korral ja 130 lm/W 4000 K

korral, on see näitaja ligikaudne ega anna energiasäästust ning keskkonnahoidlikust lahendusest

tegelikku ülevaadet. Väiksema tarbimisvõimsusega valgusti on märksa keskkonnahoidlikum ja

energiasäästlikum ning peaks olema hankes esmane valik valgusviljakuse ees. Asjakohased

näitajad saadakse valgustustehnilistest arvutustest.

Määrust täiendatakse §-ga 82, mis käsitleb pildindusseadmete keskkonnahoidlikke

kriteeriumeid. Paragrahvis 82 määratletakse pildindusseadmed, täpsustades, milliste toodete

kohta nõuded sätestatakse. Seade loetakse pildindusseadmeks, kui see suudab kas edastada

digikujutist paberkandjale (printimine) või luua digikujutise paberkandjalt või mõnelt muult

skaneeritavalt materjalilt (skaneerimine).

Pildindusseadmed on liigitatud nelja põhitüüpi: printerid, koopiamasinad, skännerid ja

multifunktsionaalsed seadmed. Lisaks sätestatakse, et digitaalsed duplikaatorid,

kirjasaatmismasinad ja faksimasinad ei kuulu selle määruse rakendusalasse.

Paragrahvis on määratud kindlaks ka kulumaterjalid, mida seadmed tavapäraseks tööks vajavad,

sealhulgas kassettide ja anumate erisused.

Paragrahvi 82 lõikes 6 on viide lisale 6, kus on sätestatud pildindusseadmete

keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lähtutud on ELis välja töötatud keskkonnahoidlikest

kriteeriumitest. ELi koostatud pildindusseadmete keskkonnahoidlike kriteeriumite juhendiga3

on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on muu hulgas

selgitatud, kuidas hankija peaks keskkonnahoidlikke kriteeriumeid tõendama ning arvestama

olelusringi. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab

keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ja ühtlasi säästa ka keskkonda.

Pildindusseadmete keskkonnamõju on mitmetahuline, hõlmates kogu toote elutsüklit alates

tootmisest kuni kasutuse ja käitlemiseni. Seetõttu on eelnõus sätestatud kriteeriumid, mis

suunavad valikuid keskkonnasäästlikumate seadmete ja teenuste poole. Peamised

keskkonnaaspektid on järgmised:

1) elektrienergia kasutamine – seadmete energiatõhusus on üks keskseid valikukriteeriumeid,

et vähendada seadmete kasutamise ajal tekkivat keskkonnamõju;

2) kulumaterjalide, eriti paberi ja kassettide, säästlik kasutamine – seadmetelt nõutakse

kahepoolse printimise võimalust ja paberikasutuse optimeerimist, samuti võimalust kasutada

ringlusse võetud paberit;

2 https://circabc.europa.eu/ui/group/44278090-3fae-4515-bcc2-44fd57c1d0d1/library/00a7ca20-1230-4f71-

9dd8-f4df1501b9f5/details. 3 https://circabc.europa.eu/ui/group/44278090-3fae-4515-bcc2-44fd57c1d0d1/library/f1b77f0a-74cf-4d1f-adfd-

e43e111e637f/details.

4

3) seadmete tootmine ja energiatõhusamad tehnoloogiad – eelistatakse laser- ja muid

tehnoloogiaid, mille tootmisprotsess ja kasutamine on väiksema keskkonnamõjuga;

4) seadmete elutsükli lõpu juhtimine – selleks, et vältida ohtude tekkimist vanade seadmete

kõrvaldamisel, tuleb seadmete kogumine, andmete turvaline kustutamine ning

korduskasutuseks või materjalina ringlusse suunamine korraldada jäätmeseaduse nõuete

kohaselt;

5) kasutusaegne heide – eelistatakse tooteid, mille kasutamisel eraldub ruumiõhku minimaalselt

saasteaineid;

6) ohtlike ainete piiramine – plastikosades ja värvainetes ei tohi esineda REACH

kandidaatainete nimekirjas loetletud ohtlikke aineid ega teisi keskkonna- ja terviseohtlikke

kemikaale;

7) ringlusse võetud ja taastatud materjalide kasutamine – nõutakse seadmete ja kulumaterjalide

tootmist viisil, mis võimaldab kasutada ringlusse võetud ja taastatud komponente;

8) komponentide parandatavus – seadmed peavad olema projekteeritud nii, et nende

põhikomponente saab vajaduse korral parandada, pikendades seeläbi seadmete eluiga ja

vähendades jäätmeteket;

9) keskkonnasäästlikkuse kohta teabe esitamine – pakkujad peavad esitama infot toodete

energiatõhususe, materjalide käitlemise ja seadmete hooldamise kohta;

10) printimisprotsessi optimeerimise teenused – riigihangetes soovitatakse kaasata teenuseid,

mis aitavad analüüsida ja vähendada printimisega seotud ressursikasutust ning

süsinikujalajälge;

11) kvaliteetsed ja kontrollitud kulumaterjalid – nõutakse, et kasutatavad tindid ja

toonerkassetid vastaksid rangetele keskkonna- ja ohutusnõuetele.

Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on loetletud lisa 6 punktis 1. Need on nõuded,

millele seadmed ja teenused peavad hankes kindlasti vastama.

Vabatahtlikud kriteeriumid, mis on esitatud lisa 6 punktis 2, võimaldavad hankijal soovi korral

seada lisatingimusi, et soodustada veelgi keskkonnasõbralikumaid lahendusi (nt varuosade

pakkumine, olelusringi kulude arvestamine või kasutatud seadmete hankimine).

Paragrahvi 82 eesmärk on suunata riigihankeid ja avalikku sektorit pildindusseadmete

soetamisel keskkonnasäästlikemate valikute poole, vähendada pildindusseadmete ja nendega

seotud kulumaterjalide keskkonnamõju kogu nende olelusringi vältel ning tagada, et seadmed

oleksid vastupidavad, energiatõhusad ja jäätmete tekkimist minimeerivad.

Paragrahvis 2 sätestatakse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumise aeg. Määrus jõustub

1. septembril 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL riigihangete

kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–

242). Käsitletavate teenuste ja toodete puhul Euroopa Liidus reguleeritud keskkonnahoidlikud

kriteeriumid puuduvad.

4. Määruse mõju

Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud riigihanked suudavad oluliselt

mõjutada turul pakutavaid tooteid ja teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma

tootmise, tooted või teenused keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud

5

võimalikult tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastates ning neil on minimaalne mõju

keskkonnale nii kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel.

Muudatused võivad mõningal määral suurendada hankija töökoormust. Kui hankija pole varem

arvestanud riigihankes keskkonnamõju vähendamisega, siis nüüd võib kuluda veidi rohkem

aega keskkonnahoidlike kriteeriumite läbimõtlemiseks. Oluline, et hankijad oleks kursis

keskkonnahoidlikke teenuste ja toodetega. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine ei pea

alati tähendama toote või teenuse kallinemist. Keskkonnahoidlik toode või teenus võib olla

ostmisel kallim kui tavatoode, kuid tervet olelusringi arvestades on toode või teenus siiski

odavam. Suurema keskkonnahoidlike toodete või teenuste nõudlusega tekib tõenäoliselt turule

ka rohkem pakkujaid, mis omakorda mõjutab ka toote või teenuse hinda tellijale soodsamas

suunas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja

uuenduslikkust. Lisaks sellele aitavad sellised riigihanked kokku hoida raha (kaitstes samas

keskkonda), kui valitakse näiteks energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat

energiatarvet jms.

Teadlikkuse suurendamist on vaja toetada ka raha ja nõuga. Selleks plaanib Kliimaministeerium

suunata dokumendi „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste

rakendamiseks“ kaudu koolitusi ja juhendmaterjale.

Kliimaministeerium on järjepidevalt koolitanud ja informatsiooni jaganud ning plaanib seda

teha ka edaspidi.

Lisaks on vaja riigihangete registris uuendada ja täpsustada kahe uue tooterühma ja teenuse

eelsisestatud keskkonnahoidlikke kriteeriumeid. Kuigi riigihangete registris on vaja teha

muudatusi, ei vaja need riigieelarvest lisaraha. Hankijatel on võimalik olnud 2019. aasta suvest

lisada riigihangete registris eelsisestatud keskkonnahoidlikke kriteeriumeid mööbli,

puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete, koopia- ja joonestuspaberi puhul.

7. Määruse mitteametlik kooskõlastamine

Määruse muudatused, millega kehtestatakse keskkonnahoidlikud kriteeriumid kahele uuele

valdkonnale, on läbinud mitteametliku kooskõlastamise.

Määruse eelnõu muudatus, mis käsitleb teevalgustuse, fooride ja nende keskkonnahoidlike

kriteeriumite kehtestamist, edastati 21. veebruaril 2024 mitteametlikule kooskõlastamisele

järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti

Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed,

AS Operail, AS Metrosert, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil,

Eesti Energia AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Elering AS, Rail Baltic Estonia OÜ,

Riigi Kinnisvara AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna Transpordiamet,

Keskkonnaamet, Transpordiamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS A.L.A.R.A., Lennuliiklusteeninduse AS, AS Nordic

Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, MTÜ Eesti Taristuehituse Liit,

Rahandusministeerium, Enefit Connect OÜ, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

6

Assotsiatsioon, Cityntel OÜ, Solita, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti

Keemiatööstuse Liit.

Määruse eelnõu muudatus, mis käsitleb pildindusseadmete ja nende keskkonnahoidlike

kriteeriumide kehtestamist, edastati 22. oktoobril 2024 mitteametlikule kooskõlastamisele

järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liit, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,

Rahandusministeerium, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Keemiatööstuse Liit.

Mitteametliku kooskõlastuse käigus laekunud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel on

seletuskirja lisas.

8. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. septembril, et anda hankijatele riigihangete

planeerimisel ja korraldamisel aega määruse nõuetega arvestamiseks.

9. Määruse kooskõlastamine

Määruse muudatus saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu

ministeeriumitele ja järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi Tugiteenuste Keskus,

Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS A.L.A.R.A.,

AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed, AS Metrosert, AS Operail, AS Saarte

Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS

Ökosil, Cityntel OÜ, Eesti Energia AS, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,

Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit,

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Taristuehituse Liit MTÜ, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon, Elering AS, Enefit Connect OÜ, Keskkonnaagentuur,

Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Lennuliiklusteeninduse AS,

Rail Baltic Estonia OÜ, Rahandusministeerium, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Kinnisvara AS, Riigimetsa Majandamise Keskus,

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus,

Solita, Tallinna Transpordiamet, Transpordiamet.

7

Lisa

Mitteametliku kooskõlastuse käigus saadud märkuste arvestamise tabel

Teevalgustuse ja fooride tooterühma märkused

Esitaja § või

koht

eelnõus

Ettepanek/arvamus Kliimaministeeriumi arvamus ja

uued sõnastused

AS Eesti

Raudtee

Oleme määruse eelnõuga tutvunud ja

meil puuduvad selle kohta

kommentaarid ning ettepanekud.

Teadmiseks võetud.

AS Tallinna

Sadam

Aktsiaselts Tallinna Sadam on tutvunud

esitatud materjalidega ja palub

täpsustada punktis 1.1 esitatud nõuet:

„Mereäärsesse piirkonda (0,5 km

merepiirist) paigaldatavad valgustid

peavad omama kaitset sooladest tingitud

elektrokeemilise korrodeerumise vastu.“

Palume täpsustada valgustitele

esitatavaid nõudeid, kas peab olema

tagatud valgustite keskkonnaklass C4

või C5, kas soola testi tulemusel peab

olema valgutite korrosioonikaitse

tagatud 500 või 1000 tundi ning

täpsustada meetmed, mis tagavad

valgustite korrodeerumise vastase kaitse

ning milliseid katsetuste protokolle

peavad valgustid omama tõendamaks

vastavust määruses sätestatule.

Selgitus. Valgustid, mis

paigaldatakse

mereäärsesse piirkonda

(0,5 km merepiirist),

peavad vastama

vähemalt

keskkonnaklassile C4

vastavalt standardile ISO

9223 ning olema

vastavalt katsetatud

soolapihustustestis

vähemalt 500 tunni

kestel standardi ISO

9227 kohaselt ilma

nähtavate

korrosioonikahjustusteta.

Valgustite

korrosioonikaitse

tagamiseks tuleb

kasutada sobivaid

korrosioonivastaseid

katteid või

sulamitehnoloogiaid (nt

anodeeritud alumiinium,

roostevaba teras,

spetsiaalsed

korrosioonikindlad

pinnakattematerjalid).

Vastavuse tõendamiseks

peab tootja esitama

usaldusväärsete

katseasutuste (nt

akrediteeritud laborite)

8

väljastatud

katsetustulemused ja

protokollid, mis

kinnitavad valgustite

vastavust nõutud

keskkonnaklassile ja

soolapihustustesti

tingimustele.

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab

võimaluse eest avaldada arvamust

keskkonnahoidlike riigihangete

kategooria "Teevalgustus, foorid ja

nende keskkonnahoidlikud

kriteeriumid" kohta. Annan teada, et

Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ei ole

kriteeriumite kohta kommentaare.

Teadmiseks võetud.

Lennuliiklus-

teeninduse

AS

Üks tähelepanek tekkis seoses nõude

osas, mis on sätestatud alapunktis

„Valikkriteeriumid projekteerimisrühma

pädevusele“. Nimelt on küsitav, kas on

võimalik hankes sätestada järgmist nõuet?

Pakkuja tõendab, et projekti kontrollivad

ja kiidavad heaks töötajad, kellel on

vähemalt järgmine töökogemus ja

kvalifikatsioon: vähemalt kolmeaastane

töökogemus valgustusprojektide alal,

elektriahelate dimensioonimisel ning

elektrijaotusvõrkude alal. Milline on

ministeeriumi seisukoht? Kas see ei ole

diskrimineeriv nõue, nende inimeste

suhtes, kes vahepeal on viibinud näiteks

lapsehoolduspuhkusel? Kas siin ei võiks

muuta nõuet selliselt, et kvalifitseeruksid

ka need töötajad, kes vahepeal on

viibinud töökohalt eemal seoses

perekondlike kohustuste või mõne teise

kohustuse tõttu, mis ei ole võimaldanud

töötamist jätkata?

See kriteerium on valikkriteeriumite

loetelust välja arvatud.

9

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

Tänan teid Riigimetsa Majandamise

Keskusele (RMK) saadetud

Keskkonnahoidlike riigihangete mitteametlik

kooskõlastus kategoorias "Teevalgustus,

foorid ja nende keskkonnahoidlikud

kriteeriumid" mitteametliku kooskõlastuse

küsimise eest. RMK annab teada, et

kooskõlastab eelnõu märkusteta.

Teadmiseks võetud.

Rahandus-

ministeerium

§-s 9 Juhime tähelepanu, et kooskõlastuskirjas ja

määruse lisas 1 on märgitud, et uued

kriteeriumid

sätestatakse määruse §-s 9. Samas hetkel

kehtivas määruses on § 9 „Määruse

jõustamine“. Üldjuhul

seaduses luuakse sellises olukorras § 91, seega

soovitame täpsustada, mida normitehnika

määruste

puhul ette näeb.

Arvestatud. Paragrahvide

numbrid ja nimetused

muudetud.

Rahandus-

ministeerium

Määruse lisas 2 (jõustumisel määruse lisa 5)

kasutatakse viiteid standarditele (EVS-EN

13032, EN13201, EVS-EN 12368). Kui

riigihanke alusdokumentides nimetatakse

konkreetset standardit, siis standardile peaks

olema lisatud RHS § 88 lg-st 3 tulenevalt

märge „või samaväärne“.

Arvestatud.

10

Rahandus-

ministeerium

Määruse lisas (jõustumisel määruse lisa 5)

punktis 4.2. on viidatud tehnilisele

spetsifikatsioonile C/E/ISO TS….

Riigihangete vaatest peaks olema tehnilise

spetsifikatsiooni numbri järele lisatud „või

samaväärne“ (vt RHS § 88 lg 2 ja lg 3).

See kriteerium on

valikkriteeriumite loetelust välja

arvatud.

Rahandus-

ministeerium

Palume määruse lisas 2 (jõustumisel määruse

lisa 5) läbivalt asendada sõna „hange“

mõistega „riigihange“ vastavas käändes.

Palume määruse lisas 2 (jõustumisel määruse

lisa 5) punktis 2.1 (alapealkiri 2. Nõuded

valgusti elektrilistele parameetritele) muuta

lauset: „Hankija võib vastava nõude lisada

hankesse“ järgnevaks: „Hankija võib vastava

nõude lisada riigihanke alusdokumentidesse.“

Sama kommentaar alapealkirjas „5.

Valikkriteeriumid valgustite juhtimisele ja

hämardamisele“: „kirjutatakse hankesse

nendest valikutest ainult üks“ asemel

„sätestatakse riigihanke alusdokumentides

nendest valikutest ainult üks“ ja punktis 6.6.:

„hankesse sisse kirjutatud“ asemel „riigihanke

alusdokumentides määratud“. Sama

kommentaar alapealkirjas „7. Valikkriteerium

kontrollimõõtmistele uutes või

rekonstrueeritavates valgustuspaigaldistes.“

Sõnastust on muudetud.

11

Rahandus-

ministeerium

Palume muuta määruse lisas 2 (jõustumisel

määruse lisa 5) punktis 5.3. sõnastust

järgnevas lauses: „Hankija esitab vajaliku

graafiku hanke käigus.“ Juhime tähelepanu, et

hankija peab riigihanke algatamisel sätestama

riigihanke alusdokumentidesse kõik

kavandatud tingimused, nõutud dokumendid,

nõudmised hangitavale tööle, esemele ja

teenusele jne. Riigihanke alusdokumendid

tuleb üldjuhul kättesaadavaks teha

hankemenetluse algamisest arvates (RHS § 77

lg 1). Antud eelnõu sõnastusest võib jääda

eksitav mulje, et hankija võib justkui pärast

riigihanke menetluse algust lisada olulisi

tingimusi. Palume ümber sõnastada selliselt,

et riigihanke menetluse algamisel peab graafik

juba määratud ja avaldatud olema. Sama

kommentaar ka punkti 5.4. ja 5.5 osas.

Need kriteeriumid on määruse

loetelust välja arvatud.

Rahandus-

ministeerium

Palume täpsustada määruse lisas 2

(jõustumisel määruse lisas 5) punktis 6.2,

mida peetakse silmas lausega „Juhendid

esitatakse hankija nõudmisel hanke käigus.“

Tingimusest ei selgu, kas juhendid peab

pakkuja esitama pakkumuses või lepingu

täitmise käigus või on hankijal õigus

otsustada, millises etapis.

Selgitus. Lepingu täitmise

käigus.

Rahandus-

ministeerium

Palume täpsustada määruse lisas 2

(jõustumisel määruse lisas 5) punktis 6.5.

mida peetakse silmas: „Hankijal on õigus

küsida ka eraldi faile.“ Mis faile ja millal

täpsemini küsitakse?

See kriteerium on määruse

loetelust välja arvatud.

Rahandus-

ministeerium

Palume täpsustada määruse lisas 2

(jõustumisel määruse lisas 5) punktis 6.6

näidise esitamist. Juhime tähelepanu, et

hankija kontrollib esitatud pakkumuse

vastavust riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 1).

Pakkumuste esitamise tähtpäev määratakse

riigihanke alusdokumentides (RHS § 77 lg 1 p

16), hankijal ei ole lubatud määrata

pakkumuses sisalduvate näidiste esitamiseks

teistsugust tähtpäeva. See tähendab, et kui

hankija peab vajalikuks pakkumuste

vastavuse kontrollimiseks näidiste esitamist,

tuleb nende esitamist nõuda koos

pakkumusega st 2 pakkumuste esitamise

tähtpäevaks, täpsemad näidise esitamise

tingimused ja kord tuleb määrata riigihanke

alusdokumentides (RHS § 77 lg 1 p 13).

See kriteerium on määruse

loetelust välja arvatud.

Rahandus-

ministeerium

Lisa 2 Palume täpsustada määruse lisas 2

(jõustumisel määruse lisas 5) punkti 7

„Hankijal on õigus kirjutada hankesse sisse

nõue kontrollida valgustuspaigaldise nõuetele

vastavust akrediteeritud laboris vastavalt

standardi EN 13201 nõuetele.“ Tingimusest ei

See kriteerium on määruse

loetelust välja arvatud.

12

selgu, kas silmas peetakse, et hankijal on

õigus kontrollida lepingu täitmise etapis või

mingis muus etapis. Määruse sõnastusest võib

mõista, et üldjuhul terminiga „hankes“

peetakse silmas riigihanke menetlust (st

hanketeate avaldamisest kuni hankelepingu

sõlmimiseni).

Rahandus-

ministeerium

Lisa 2 Määruse lisas 2 (jõustumisel määruse lisas 5)

punktis on toodud, et valikkriteeriumid

projekteerimisrühma ja paigaldusrühma

pädevusele sisaldab mh tingimust

„kutseorganisatsiooni liikmelisus“. Juhime

tähelepanu, et RHS § 99 lg 1 kohaselt saab

hankija kehtestada kutseorganisatsiooni

kuulumise nõude ainult juhul kui sellisesse

organisatsiooni kuulumine on teenuse

osutamiseks ettevõtja asukohariigi

õigusaktide kohaselt nõutav, lisaks võib

hankija kutseorganisatsiooni kuulumise nõude

kehtestada ainult teenuste hankelepingu

korral. Antud juhul kehtestatakse nõuded

teevalgustusele ja fooridele, mida üldjuhul

tellitakse ehitustööde hankelepinguga või siis

asjade hankelepinguga, harvemini teenuste

hankelepinguga.

See kriteerium on määruse lisast

välja arvatud.

Pildindusseadmete tooterühma märkused

Registrite ja

infosüsteemid

e Keskus

"Pildindusseadmed ja nende

keskkonnahoidlikud kriteeriumid" määrusele

Registrite ja Infosüsteemide Keskusel

kommentaare ega ettepanekuid ei ole.

Teadmiseks võetud.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Punktis 1.3.palume lisada viide ENERGY

STAR standardile või õigusaktile, millele

vastavust oleks võimalik kontrollida. Palume

täpsustada, et kuna ENERGY STAR on

mõeldud USA turu jaoks, siis kas EL-is

kehvad ka samalaadsed ökodisaini või

energiatõhususe nõuded pildindusseadmete

jaoks. Abiks oleks ka seletuskiri, kui seal on

kätte antud viited pakkujale.

Arvestatud. Kriteerium on

muudetud järgmiselt:

„Pildindusseade peab vastama

kõigile energiatõhususe ja

energiahalduse nõuetele ning

kuuluma kõrgeimasse

võimalikku energiatõhususe

klassi, eelistatult A-, B- või C-

klassi.“

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Punktis 1.9 on viidatud elektroonikaromu

direktiivile (2012/19/EL), mis on oma nõuete

poolest suunatud liikmesriigile. Seega on

ettepanek viidata pigem jäätmeseadusele,

millest saaks pakkuja lähtuda. Lisaks palume

välja jätta viide kõrvaldamisele, kuna

elektroonikaromu direktiiv ei luba kõrvaldada

tervikuna seadmeid, vaid lubatud on ainult

teatud eraldatud osade ja neis sisalduvate

ohtlike ainete hävitamine (nt püsivaid

orgaanilisi saasteaineid sisaldavad osad).

Kõrvaldamisele on viidatud ka punktis 1.10.3,

Osaliselt arvestatud.

Täpsustatud sõnastus on

järgmine: „Pakkuja pakub

kasutuselt kõrvaldatud

seadmete korduskasutuseks

ettevalmistamise ja materjalide

ringlussevõtu teenust.

Korduskasutuseks

ettevalmistamise ning

ringlussevõtu toimingud peavad

vastama jäätmeseaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide

nõuetele. Kui pakkuja on

13

mille osas on sama ettepanek ehk jätta välja

viide kõrvaldamisele.

ühinenud

tootjavastutusorganisatsiooniga

(TVO), korraldab jäätmete

kogumist ja käitlemist TVO.

Hankija kontrollib

probleemtoodete registrist, kas

pakkuja on ühinenud TVO-ga.

Kui pakkuja ei ole ühinenud

TVO-ga, kuid korraldab käitlust

luba omava jäätmekäitlejaga,

esitab pakkuja tõendi

koostööpartneri kohta. Kui

pakkuja korraldab käitlust ise,

esitab pakkuja tõendi, et tal on

jäätmevaldkonna

keskkonnaluba.“

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Palume täpsustada kas punktis 1.10 toodud

andmed tuleb esitada juba osana pakkumise

esitamisest või peab pakkuja esitama selle info

hankijale ning ta saab pakkumist esitades

piirduda kinnitusega (st et pakkuja edastab

info hankijale hilisemas etapis). Palume

täpsustada, kas punktis 1.10.3 viidatud

ringlussevõtu suunamise korral on kohustus

pakkujal endal käitlusesse suunatavad

seadmed vastu võtta ja käitlusse suunata või

peab ta jagama infot selle kohta kuhu hankija

saab edaspidi vanu seadmed ära anda.

Tegemist on

vastavustingimusega - alguses

saab piirduda kinnitusega.

Punkt 1.10.3 kaudu saab hankija

veenduda korduskasutuse ja

ringlussevõtu teenuse

toimimises. Kui seadmed

suunatakse ringlussevõtuks,

peab pakkuja korraldama nende

vastuvõtu ja edasise käitlemise,

tagades, et see toimub

jäätmeseaduse ja selle alusel

kehtestatud nõuete kohaselt.

Pakkuja peab nimetama

käitleja(d) või käitluskoha(d),

kelle kaudu seadmete kogumine

ja edasine ringlussevõtt toimub.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Palume täpsustada punktis 1.11 kas kindlasti

on vajalik teha just veebikoolitus, võimalus on

piirduda ka lihtsalt koolitusega. Praegu näeb

nõue ette, et kasutusjuhend peab olema

alternatiivselt avaldatud tootja lehel. Pigem

peaks olema see pakkuja enda lehel, sest

tootjad on globaalsed ettevõtted, kelle

kodulehele puudub pakkujal ligipääs ning

võimalus sellist juhendit üles panna.

Arvestatud. Kriteerium on

muudetud järgmiselt: „Koolitus

tootja pakutava konkreetse

pildindusseadme

keskkonnahoidlikkuse

suurendamise kohta ning

sellega seotud kulumaterjalide

kasutamise parima tava kohta.

Alternatiivina võib esitada

keskkonnahoidlikkuse

haldamise juhendi

kasutusjuhendi eraldi osana

ja/või digitaalselt pakkuja

veebilehel.“

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Palume täpsustada kas punktis 2.2. on

mõeldud tootes sisalduvaid ringlusse võetud

plaste või on mõeldud juba seadmete

hilisemas käitlusetapis saavutatavat

elektroonikaromude ringlussevõttu.

See kriteerium on

valikkriteeriumite loetelust

välja arvatud.

14

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Palume täpsustada kas punktis 2.3. on olemas

ka standardne metoodika või soovituslikud

juhendid, millest võiks lähtuda.

Euroopa Komisjon on välja

töötanud metoodika ja juhendi.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Punktis 2.6. viidatud tõend jääb segaseks,

palume täpsustada mida on mõeldud, kuivõrd

direktiiv on ise suunatud liikmesriigile ning

vastav säte peaks olema pigem

jäätmeseaduses. Soovitus oleks kohustusliku

kriteeriumina kehtestada just

printerikassettide käitlus, kuivõrd see omab

kasutusetapis suurimat mõju.

Arvestatud. Punkt 2.6 on nüüd

asendatud punktiga 2.4

järgmiselt: „Pakkuja peab

hankijale tasuta pakkuma

süsteemi printerikassettide ja

tindianumate tagasivõtuks, et

suunata need korduskasutusse

või materjalina ringlusse.

Käitlus peab toimuma

jäätmeseaduse nõuete

kohaselt.“

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Punktis 2.9. on eelnõus tingimus, et

kulumaterjalid (värvained, nt toonerid, tindid,

tahked tindid jms) ei tohi sisaldada tahtlikult

lisatud aineid. Kõik ained, mida lisatakse toote

koostamisel, on tahtlikud lisatud. Kas siin on

mõeldud pigem ohtlikuks liigitatavaid

kemikaale?

Arvestatud. Punkt 2.9 on

asendatud nüüd punktiga 2.7.

Antud juhul on mõeldud

ohtlikuks liigitatavaid

kemikaale.

Eesti

Keemiatööstu

se Liit

Nimelt: 2.9 Kulumaterjalid (värvained, nt

toonerid, tindid, tahked tindid jms) ei tohi

sisaldada tahtlikult lisatud aineid.

Kulumaterjalid peavad vastama järgmistele

ohtlike materjalide nõuetele:… Kõik segud sh

kulumaterjalid nagu tindid sisaldavad alati

tahtlikult lisatud aineid. Selles lauses peaks

olema täpsustatud, et need ei tohi sisaldada

punktides 2.9.1-2.9.3 kirjeldatud tahtlikult

lisatud aineid.

Arvestatud. Punkt 2.9 on

asendatud nüüd punktiga 2.7.

2.7. Kulumaterjalid (värvained,

nt toonerid, tindid, tahked tindid

jms) peavad vastama järgmistele

ohtlike materjalide nõuetele:

2.7.1 ei tohi sisaldada REACH

kandidaatainete loetelus olevaid

aineid üle 0,1%

kontsentratsioonis (kaalu järgi);

2.7.2 toonerid ja tindid ei tohi

sisaldada elavhõbeda-,

kaadmiumi-, tina-, nikli- või

kroom VI ühendeid. Erandi

moodustavad värvainetena

kasutatavad suure

molekulmassiga komplekssed

nikliühendid;

2.7.3 toonerid ja tindid ei tohi

sisaldada asovärve (värvid või

pigmendid), mis võivad eritada

kantserogeenseid aromaatseid

amiine.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Nõuetega koos sooviksime juhiseid, kuidas

hankijad kavandavate nõuete täitmist saavad

sisuliselt kontrollida, sest riigihangete seadus

(edaspidi RHS) nõuab nõuete sisulist

kontrollimist. Eelnõus on kavandatud 11 uut

kohustuslikku nõuet, osadel ka alamnõuded.

Kas kontrolli aluseks on pakkuja kinnitus

sobiv? Kui tahta päriselt sisuliselt kontrollida

Riigihangete seaduse (RHS)

§ 100 lg 1 p 7 ja kohtupraktika

kohaselt peab hankija enne

pakkumuse vastuvõtmist

kontrollima esitatud tõendite

või muude asjakohaste andmete

põhjal, kas pakkuja ja tema

pakkumus vastavad

15

neid nõudeid, siis tuleks igal juhul küsida ka

demoseadet ning omada vastavat kompetentsi.

Väiksematele hankijatele võib nõuete sisuline

kontrollimine vastava kompetentsi puudumise

tõttu osutuda keeruliseks.

hankedokumentides sätestatud

tingimustele ja nõuetele.

Sertifikaat või katselabori

testitulemused (nt

akrediteeritud labori katsed,

vastavusdeklaratsioonid), tootja

kinnitus lähtuvalt RHS-ist on

sobiv. Määruse lisa 6

kriteeriumitele tuleb juhis

juurde.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Palume selgitada, kas muudatused tulenevad

Euroopa Liidu õigusest või on see vabatahtlik

"Green Public Procurement" initsiatiiv?

Soovime teada, kas keskkonnahoidlikele

tingimustele vastavuse kohustuse täitmise

jälgimist on kaalutud anda ka maaletoojatele?

Kavandatavad muudatused mõjutavad

eelkõige asutusi, kellel võib tekkida vajadus

hankida marginaalses koguses näiteks

printereid. Nende hankimiseks peab edaspidi

tekitama ning hoidma kompetentsi, mida

kavandatavad muudatused eeldavad.

Arvestades RITi kogemust printerite hanke

läbiviimisel ning kavandatavaid muudatusi,

eeldab see märkimisväärset tööd.

Kavandatavad muudatused

põhinevad Euroopa Komisjoni

algatatud vabatahtlikel

keskkonnahoidlike riigihangete

(Green Public Procurement,

GPP) kriteeriumitel. Need ei

tulene otseselt siduvast Euroopa

Liidu õigusest, vaid on

soovituslikud. Siiski,

riigihangete strateegiast ja

keskkonnahoidlike riigihangete

edendamise riiklikest

eesmärkidest tuleneb kohustus

rakendada riiklikul tasandil

keskkonnahoidlikke

kriteeriumeid ja arendada välja

uusi kategooriaid, toetades

Euroopa roheleppe ja

ringmajanduse sihte.

Keskkonnahoidlikele

tingimustele vastavuse täitmise

jälgimise kohustus jääb

hankijale riigihangete seaduse

järgi. Maaletoojatele selle

kohustuse andmist ei ole seni

kaalutud, sest RHS näeb ette, et

tingimuste täitmist

kontrollitakse hankemenetluse

käigus ning eelkõige pakkuja

vastutusel ja hankija kontrolli

all. Pakkujate kohustused

võivad sisaldada

vastavusdokumentide esitamist,

tooteandmete tõendamist ning

vajaduse korral demoseadmete

esitamist.

On mõistetav, et kavandatavad

nõuded võivad tekitada

väiksemates asutustes, kellel on

vajadus hankida üksikuid

printereid või muid

pildindusseadmeid,

lisakoormuse nii kompetentsi

hoidmiseks kui ka

kontrollimiseks. Seda riski

teadvustatakse. Seetõttu

16

kaalutakse lisameetmete

loomist, näiteks

juhendmaterjalide pakkumist,

mis aitavad nõuete kontrolli

ühtlustada ja lihtsustada,

vähendades väiksemate

hankijate halduskoormust.

Samuti kaalutakse võimalusi,

kuidas nõuete täitmise kontrolli

toetada, näiteks:

1) piirdumine tootjate või

maaletoojate

vastavusdeklaratsioonide

nõudmisega,

• standardiseeritud

tõendite

aktsepteerimine (nt

ökomärgised,

energiatõhusussertifika

adid),

• vajaduse korral

tehniliste andmelehtede

ja demoseadmete

esitamise nõue ainult

suuremate hangete

puhul.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

RITil ja suure tõenäosusega ka teistel

hankijatel tekivad raskused keemiliste

ühendite kontrollimisega. Nende üksikute

ühendite kontrollimise nõudmise asemel

võiks nõuda konkreetsete sertifikaatide

olemasolu, mis katavad nende ühendite

nõuded. On olemas spetsiaalsed asutused, mis

neid kontrolle teevad ja sertifikaate

väljastavad. Euroopa Liidus müügile

tulemiseks on nõutav printeritel CE

markeering. CE markeering ise endas hõlmab

palju nõudeid ning selle markeeringu

kasutamist ja vastavust peab kontrollima

liikmesriigis turujärelevalveasutus (või -

asutused). Kas RIT (või hankijad) hakkavad

olema selles mõttes turujärelevalve asutused,

et hankimisel peavad nendele nõuetele

vastavust kontrollima? Meile teadaolevalt

CE-markeering juba nõuab ise RoHS

direktiivile vastavust, mis sätestab nõuded,

milliseid keemilisi ühendeid ei või toodetes

olla ja millised on erandid. Praegu pole selge,

mis ühendeid me veel soovime täpsemalt

kontrollida, mida RoHS juba ei kata? Seega

piisaks üksnes CE markeeringu nõudmisest

(CE-ga RoHS vastavusnõue juba kehtib

automaatselt). Märgise olemasolu on

hankijatel kontrollitav. Eesmärk oleks vältida

topeltkontrolli. Teeme ettepaneku analüüsida,

Mittearvestatud. 1. CE-märgis

elektri- ja

elektroonikaseadmetel hõlmab

RoHS-direktiivi (2011/65/EL)

järgimist: RoHS piirab

seadmetes elavhõbeda,

kaadmiumi, kuuevalentse

kroomi ja pliiga seotud ainete

kasutamist. Seega punkt 2.7.2

(elavhõbeda-, kaadmiumi-, tina-

, nikli- või kroom VI ühendid)

on osaliselt juba kaetud RoHS

nõuetega (v.a tina ja nikli puhul,

kus RoHS eraldi piiranguid ei

kehtesta).

2. REACH kandidaataineid CE-

märgis ei kata. REACH määrus

(1907/2006/EÜ) ja selle

kandidaatainete loetelu (SVHC

– Substances of Very High

Concern) ei kuulu CE-märgise

kohustuste alla. Seega punkt

2.7.1 (kandidaataineid alla

0,1%) vajab eraldi nõudena

sätestamist ja ei saa loota ainult

CE-märgisele.

3. Asovärvid ja aromaatsed

amiinid:

17

kas poleks võimalik taandada vastavuse

kontrollimist sertifikaatide ja kinnituste (Blue

Angel, RoHS, WEEE, CE vm) tasemele, et

lihtsustada kontrollimist (ja ka pakkumist)?

Näiteks praktikas vabatekstiga esitatud

pakkumus näitab, et kirjeldatud sisu on

ebaühtlane, väiksematel ettevõtetel puuduvad

tõenäoliselt vastava pädevusega inimesed.

Millegi tõendamiseks peaksid pakkujad

esitama sertifikaate, deklaratsioone, vastama

küsimustele JAH/EI vms.

RoHS ega CE-märgis ei sisalda

nõudeid asovärvide ja

aromaatsete amiinide kohta.

Asovärvide kasutust reguleerib

REACH, kuid spetsiifiliselt

tekstiilide ja naha korral

(allikad: REACH XIV ja XVII

lisa keelud). Seega ka punkt

2.7.3 (asovärvid, aromaatsed

amiinid) ei ole kaetud CE-

märgisega ja vajab eraldi

reguleerimist.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 1 (§ 10 lg 1 sissejuhatavas lauses)

sätestab, et „(1) Pildindusseadmed käesoleva

määruse tähenduses on tooted, mis on

mõeldud kasutamiseks kontoris või kodus või

mõlemas ning millel on üks või mitu järgmist

funktsiooni:“. Palume selgitada, kas nõue

kohaldub laevadel või ka näiteks autodes

kasutatavaid seadmeid (kaasaskantavad)?

Teeme ettepaneku välja jätta lauseosa, kus

need kasutamiseks on mõeldud ning sätestaks

pigem läbi seadme funktsioonide.

Arvestatud. Pildindusseadmed

määruse tähenduses on tooted,

mis on mõeldud digikujutiste

paberkandjale edastamiseks või

digikujutiste loomiseks.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 1 (§ 10 lg 1 p 1) sätestab, et „1)

märgistusprotsessi käigus võrgu/kaardiliidese

kaudu saadud digikujutised või paberkandjalt

skännimise/kopeerimise teel prinditud

kujutise tootmine paberdokumendi või

fotona;“. Palume selgitada, mida täpsemalt

tähendab „märgistusprotsessi käigus“ ning

teeme ettepaneku välja jätta lauseosa, mille

kaudu on saadud digikujutis, sest neid allikaid,

mille kaudu seadmed suudavad digikujutisi

saada, on palju. Kavandatava sõnastuse

kohaselt jääksid osad printerid välja. Põhiline

funktsioon on digikujutise või skaneeritud

kujutise tootmine paberdokumendi või fotona.

Arvestatud. Digikujutise

edastamine paberkandjale

printimise teel.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 1 (§ 10 lg 1 p 2) sätestab, et „digikujutise

loomine paberkandjalt

skännimise/kopeerimise teel.“. Teeme

ettepaneku kopeerimine välja jätta.

Kopeerimine käib paber või muu skännitav

materjalilt paberile. Ilmselt on mõeldud

skännerit, kopeerimisega ei looda ju

digikujutist (vt lg 2 p 2 koopiamasin).

Sõnastuses võiks kasutada näiteks

„digikujutise loomine paberkandjalt

skännimise teel“. Küll aga tekib küsimus,

miks piiritleda üksnes paberkandjaga.

Skännerid suudavad skännida kõigelt, mida

nad näevad või endast läbi lasta suudavad.

Arvestatud. Digikujutise

loomine paberkandjalt (või muu

skaneeritav materjal)

skaneerimise teel.

18

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 1 (§ 10 lg 2 p 1) sätestab, et „Printer“ on

toode, mille põhifunktsioon on valmistada

elektroonilisest sisendist paberkandjal

väljund. Printer suudab vastu võtta infot ühe

kasutajaga või võrku ühendatud arvutitest või

muudest sisendseadmetest (nt digikaamerad).

See määratlus hõlmab tooteid, mida müüakse

printeritena, ning printereid võib saada

kohapeal ajakohastada nii, et need vastavad

multifunktsionaalse seadme määratlusele.“.

Juhime tähelepanu, et võrku ühendatus ei tee

arvutit mitme kasutaja omaks. Võrgus olev

arvuti või olla ühe kasutaja oma. Parem

sõnastus oleks "printeriga otse ühendatud või

printeri võrku ühendatud arvutitest", kasutajat

poleks vaja mainida. Lisaks palume

täpsustada sõna „info“. Info on

"Elektrooniline sisend", mis võrdub

digikujutisega ja mida saab prindikäsklusega

printida. Printimise võimalusi on veel,

printerid suudavad ka välistelt

andmekandjatelt, võrguketastelt, e-posti

kaudu, NFC kaudu, Bluetoothi kaudu saada

infot. Selleks, et katta kõik ära oleks parem

"sisendseadmetest" asendada "sisenditest".

Arvestatud. Printer on toode,

mille põhifunktsioon on

elektroonilisest sisendist (nt

arvutist, andmekandjalt,

võrgukettalt, e-postist või

muudest sisenditest)

paberkandjal väljundi tootmine.

Määratlus hõlmab printeritena

müüdavaid tooteid ning

printereid, mida saab kohapeal

uuendada, et need vastaksid

multifunktsionaalse seadme

määratlusele.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 2 (punkt 1.6.3) on sätestatud, et

„plastosad, mille mass on kuni 25 grammi.

Need ained ei tohi sisaldada

polübromiidbifenüüle (PBB), polübroomitud

difenüüleetreid (PBDE) ega klooritud

parafiine (see erand ei puuduta juhtpaneeli

koode);“. Palume täpsustada, mida tähistab

lauseosa „see erand ei puuduta juhtpaneeli

koode“.

See kriteerium on määruse lisast

välja võetud.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 2 (punkt 1.11.4). Tekkis küsimus, kui

pakkuja ei esitle pakkumuses 1.11.4

veebipõhist videokoolitust või

keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi

kasutusjuhendit tootja veebilehel, mis sisaldab

"parem olelusringi lõpu haldus", kas siis on

pakkumus mittevastav? Sellise nõudena

tundub ebaproportsionaalne.

Jah, pakkumuse 1.11.4 nõue

tuleb täita koolituse või vastava

juhendiga.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 2 (punkt 1.11) on sissejuhatavas lauses

sätestatud, et „Koolitus peab see sisaldama

vähemalt järgmisi elemente:“. Palume

kontrollida, kas sõna „see“ on asjakohane?

Arvestatud.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 2 (punkt 1.7) esimene lause vastuolus

ülejäänud punktiga. Esimene lause ütleb, et

püsivara värskendus ei tohi takistada, aga

järgnevad laused kirjeldavad olukorda, kus

tuleb kasutada vanemaid versioone tarkvarast.

Palume sätte sõnastused üle kontrollida.

Arvestatud. Ükski püsivara

värskendus ei tohi takistada

korduskasutatud/taastatud

kulumaterjalide kasutamist.

Alternatiivina peab pakkuja

kinnitama, kui

tarkvaravärskendus takistab

korduskasutatud/taastatud

19

kulumaterjalide kasutamist,

pakutakse lahendust, mis

võimaldab

korduskasutatud/taastatud

kulumaterjale püsivalt kasutada.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Lisa 2 (punkt 2.8), sätestab, et „Hankelepingu

täitmiseks kasutatavad pildindusseadmed

peavad olema teise ringi seadmed ehk

korduskasutatud.“. Palume selgitada, kas

tegemist on uute printerite hankimise

keeluga? Sellisel juhul ei ole antud nõue

mõistlik.

Selgitus. Tegemist on

valikkriteeriumiga ja

vabatahtlikus korras rakendatav.

Riigi Info- ja

Kommunikats

ioonitehnoloo

gia Keskus

(RIT)

Kavandatud eelnõul on lisa 3. Kes seda peab

täitma?

Keskkonnaministri määruse nr

35 muudatus ei käsitle määruse

lisa 3 muudatusi. Määruse lisa 3

rakendamine on avaliku sektori

ja võrgustiku sektori hankijale

1.01.2022. aastast alates

kohustuslik.

Rahandusmin

isteerium

1.9 Pakkuja peab pakkuma korduskasutuse ja

ringlussevõtu teenust seadmetele, mis on

kasutuselt kõrvaldatud. Esemete

korduskasutuseks ettevalmistamine ning

ringlussevõtu- ja kõrvaldamistoimingud

peavad täielikult vastama kehtiva direktiivi

2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest

tekkinud jäätmete (elektroonikaromude)

kohta. Viide on direktiivile, kui direktiiv on

Eesti õigusesse üle võetud, oleks kohasem

viidata Eesti vastavale õigusaktile.

Arvestatud.

Rahandusmin

isteerium

1.11. Veebipõhine koolitus tootja pakutava

konkreetse pildindusseadme

keskkonnahoidlikkuse suurendamise kohta

ning sellega seotud kulumaterjalide

kasutamise parima tava kohta. Alternatiivina

võib esitada keskkonnahoidlikkuse haldamise

juhendi kasutusjuhendi eraldi osana ja/või

digitaalselt tootja veebilehel. Esimeses lauses

pole aru saada, kes mida ja millal teeb.

Selgitus. Pakkuja peab pakkuma

koolitust konkreetse

pildindusseadme

keskkonnahoidlikkuse

suurendamise ja sellega seotud

kulumaterjalide parima

kasutustava kohta.

Alternatiivina võib pakkuja

esitada keskkonnahoidlikkuse

haldamise juhendi, mis on eraldi

osana lisatud seadme

kasutusjuhendile ja/või

kättesaadav digitaalselt pakkuja

veebilehel. Koolitus või juhend

peab sisaldama vähemalt

järgmisi teemasid:

1.11.1. paberihalduse

funktsioonide kasutamine ja

seadistamine;

1.11.2. energiatõhususe

funktsioonide kasutamine ja

seadistamine;

1.11.3. kulumaterjalide tõhus

kasutamine ja

20

1.11.4. seadme ja

kulumaterjalide parem

lõppkasutuse ja taaskasutuse

korraldus.

Rahandusmin

isteerium

2.3 Pildindusseadmete hankimisel lähtutakse

hankija poolt etteantud olelusringi kulude

arvestamise juhendist ja arvutustööriistast.

Kas juhend ja tööriistakastid on hankijatele

võimalik ette anda?

Jah, Euroopa Komisjon on

metoodika ja tööriista välja

töötanud.

Rahandusmin

isteerium

1.6.4 eriplastosad, mis asuvad kütte- ja

kuumutielementide lähedal. Need osad ei tohi

aga sisaldada PBBsid, PBDEsid ega klooritud

parafiine; Lauseosa lõpus peaks olema punkt.

See kriteerium on määruse lisast

välja jäetud.

Rahandusmin

isteerium

1.7. Ükski püsivara värskendus ei tohi

takistada korduskasutatud/taastatud

kulumaterjalide kasutamist.

Pildindusseadmetel peab olema funktsioon,

mis võimaldab tühistada püsivara

värskenduse ja taastada varem installitud

versioon. Seda funktsiooni võib pakkuda

arvutiga ühendatud võrgu või

pildindusseadme enda kaudu. Tehnilises

dokumentatsioonis peavad olema juhised

püsivara värskenduse tühistamise kohta. Kui

püsivara eelmine versioon tehakse pärast selle

esimest väljaandmist internetis avalikult

kättesaadavaks ja kasutajatele antakse selged

juhised, kus see asub, on selle kriteeriumi

eesmärgid täidetud. Alternatiivina peab

pakkuja kinnitama, et kui tarkvaravärskendus

takistab korduskasutatud/taastatud

kulumaterjalide kasutamist, pakutakse

lahendust, mis võimaldab

korduskasutatud/taastatud kulumaterjale

püsivalt kasutada. Lause lõpus peaks olema

punkt.

Arvestatud.

Rahandusmin

isteerium

2.6 Kassettide ja anumate tagasivõtusüsteemi

tuleb pakkuda hankiva asutuse jaoks tasuta,

eesmärgiga suunata kassetid ja anumad või

nende osad korduskasutusse või

materjaliringlusesse. Lisaks tuleb esitada

elektroonikaromude direktiivi

reguleerimisalasse kuuluvate kassettide tootja

elektroonikaromude direktiivi kohase

registreerimise tõend (kui on asjakohane).

Viide on direktiivile, kui direktiiv on Eesti

õigusesse üle võetud, oleks kohasem viidata

Eesti vastavale õigusaktile.

Arvestatud. Viide

jäätmeseadusele.

Rahandusmin

isteerium

Pildindusseadmed peavad vastama kõigile

energiatõhususe ja energiahalduse nõuetele,

mis on kehtestatud ENERGY STARi kõige

värskemas kirjelduses. Kust hankija leiab

selle info?

See kriteerium on määruse lisast

välja jäetud.

21

Rahandusmin

isteerium

Lisa 6 punkt 1.11 viimane lause: Koolitus

peab see sisaldama vähemalt järgmisi

elemente: Üleliigne on sõna "see".

Arvestatud.

Rahandusmin

isteerium

Esitada tuleb tarbimisjärgselt ringlusse võetud

plasti sisalduse protsent, mis arvutatakse

protsendina kogu plastist (kaalu järgi). Ei saa

täpselt aru kes esitab, pärast mille tarbimisse

võtmist. Kes peab plasti ringlusesse võtma?

Kas mõeldud on kui palju võtab pakkuja plasti

taaskasutusse pärast printeri hankelepingu

sõlmimist ja ta peab näitama taaskasutusse

võetud plasti hulka protsendina printeri

kaalust?

See kriteerium on määruse lisast

välja jäetud.

Rahandusmin

isteerium

Üldine märkus. Millist direktiivi üle võetakse

või on see siseriiklik regulatsioon? Millest just

niisugused valikud ja kas turuosalistega on

läbi räägitud. Rahandusministeerium ei oska

hinnata kas nimetatud kriteeriumid on

realistlikud arvestades turul pakutavaga.

Samuti puudub info kas määruse muudatus

jõustub üldises korras või antakse

hankijatele/pakkujatele üleminekuaeg?

Kavandatavad muudatused

põhinevad Euroopa Komisjoni

algatatud vabatahtlikel

keskkonnahoidlike riigihangete

(Green Public Procurement,

GPP) kriteeriumitel. Need ei

tulene otse siduvast Euroopa

Liidu õigusest, vaid on

soovituslikud ja kohandatakse

keskkonnaministri määruse nr

35 uue lisakategooriana. Siiski,

riigihangete strateegiast ja

keskkonnahoidlike riigihangete

edendamise riiklikest

eesmärkidest tuleneb kohustus

rakendada riiklikul tasandil

keskkonnahoidlikke

kriteeriumeid ja arendada välja

uusi kategooriaid, toetades

Euroopa roheleppe ja

ringmajanduse sihte.

Turuosalistega on

mitteametlikult kooskõlastatud.

Määruse muudatus jõustub 1.

septembril 2025. aastal, et anda

hankijatele/pakkujatele piisav

üleminekuaeg.

Lisa 1 Keskkonnaministri määrus nr 35 lisa 5 Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid.pdf

Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta

riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“

Lisa 5

Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid

1 Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid teevalgustuse ja fooride

valgustuspaigaldistele on järgmised.

1.1. Valgustuspaigaldise korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule

vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusjuhtivusomadustega

metallist, tagamaks piisava soojusvahetuse. Sundjahutamist (nt ventilaatorid, pumbad vms)

kasutada ei ole lubatud. Mereäärsesse piirkonda (0,5 km merepiirist) paigaldatavad valgustid

peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektrokeemilise korrosiooni vastu.

1.2. Valguspaigaldises peab valgusallikana kasutama LED-tehnoloogiat.

1.3. Valgusti peab vastama kehtiva energiamärgistuse alusel kõrgeimale võimalikule

energiatõhususe klassile.

1.4. Kõik valgusti komponendid peavad olema tuvastatavad ning kandma tootja nime,

tootekoodi, seerianumbrit, tootmise kuupäeva, nimisisendvõimsust, valgusvoogu 25 °C juures

ja ülespoole suunatud valguse osatähtsust. Komponendid peavad olema ligipääsetavad ja

eemaldatavad ilma valgustit või komponenti kahjustamata, st LED-moodulid ja elektrilised

komponendid ei tohi olla korpuse külge liimitud ning peavad ka pärast garantiiperioodi lõppu

olema vahetatavad selleks ettenähtud tingimustes.

1.5. Valgusti tehniline lahendus peab tagama keskkonnatingimustele vastava pikaealise

valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ning vältima kondensatsioonivee

tekkimist valgustisse.

1.6. Valgusti peab taluma valgustivälist keskkonnatemperatuuri –40…+50 °C. Valgusti

tunnustoimivusnäitajad peavad olema tagatud keskkonnatemperatuuril –25…+25 °C.

1.7. Valgusti kinnitus peab tagama valgusti püsiva asendi ka tugevate tuulte korral.

1.8. Foorituled peavad oma elektriliste ja optiliste parameetrite poolest vastama standardis

EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid“ esitatud nõuetele või samaväärsele

standardile. Foorituled ei tohi tekitada liiklust ning keskkonda häirivat värelust ega

fantoomkujutisi.

1.9. Fooritulede keskkonnatemperatuuritaluvus peab olema piirides –40…+60 °C.

1.10. Fooritulede toimivusnäitajad 25 °C juures peavad LED-tehnoloogiat kasutavate

valgusallikate korral vastama kehtivatele standarditele ning tagama fooritulede nõuetekohase

nähtavuse, töökindluse ja energiatõhususe.

1.11. Pakkuja peab esitama fooritulede paigaldus- ja kasutusest kõrvaldamise juhendid.

1.12. Fooritulede hämardamisel peab pakkuja esitama selleks vajalikud skeemid ja

kasutusjuhendid.

1.13. Pakkuja peab tagama garantiiperioodi jooksul LED-moodulite ootamatute rikete

kõrvaldamiseks vajalike varuosade olemasolu. Pakkuja esitab varuosade tarnimiseks vajalikud

kontaktandmed.

1.14. Tuleb rakendada asjakohaseid keskkonnameetmeid nende jäätmete vähendamiseks ja

ringlussevõtuks, mis tekivad uue või renoveeritud valgustuspaigaldise rajamisel. Kõik

valgustuspaigaldise käigus tekkinud materjalid tuleb eraldada ja käidelda jäätmeseaduse nõuete

kohaselt.

1.15. Pakkuja esitab uue või renoveeritud valgustuspaigaldise kohta järgmise teabe:

1.15.1 valgustite demonteerimise juhised;

1.15.2 valgusallikate (LED-moodulite) vahetamise juhised (vajaduse korral) ning juhised selle

kohta, milliseid valgusallikaid võib kasutada energiatõhusust vähendamata;

1.15.3 valgustuse juhtsüsteemide käitamise ja hooldamise juhised;

1.15.4 päevavalgusega seotud juhtsüsteemide rekalibreerimise ja kohandamise juhised;

1.15.5 aeglülitite puhul juhised väljalülitusaegade kohandamiseks ning soovitused, kuidas

kohandamine võimaldab tagada visuaalse kvaliteedi säilimise energiatarbimist ülemäära

suurendamata.

2. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid:

2.1. Vähendamaks häirivat valgust ja pimestamist, peab kõikide valgustite ülespoole suunatud

valguse osatähtsus RULO (ULOR) olema 0,0%. Kui on vaja kasutada kallutusnurka, et

optimeerida posti valgusjaotust või võtta arvesse asukoha piirangutest tulenevat posti paigutust,

peab RULO olema 0,0%, isegi kui valgustit kallutatakse nõutava nurga all.

2.2. Ökoloogilise valgusreostuse vältimiseks parkides, aedades ja aladel, mida hankija peab

ökoloogiliselt tundlikuks, peab G-indeks olema vähemalt 1,5.

2.3. Öösel ehk pimedal ajal peavad foorituled talitlema väiksema valgusintensiivsusega kui

päevasel valgel ajal.

Lisa 2 Keskkonnaministri määrus nr 35 lisa 6 Pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid.pdf

Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta

riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“

Lisa 6

Pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid

1. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on järgmised:

1.1. Pildindusseadme standardfunktsioonide hulgas peab olema võimalus printida tootja

pakutava originaaltarkvara abil (printeridraiver) dokumendi kaht või enamat lehte ühel lehel.

1.2. Pildindusseade peab vastama kõigile automaatse kahepoolse pildinduse nõuetele. Tootja

paigaldatud algses tarkvaras peab kahepoolse pildinduse funktsioon olema seatud

vaikeväärtuseks.

1.3. Pildindusseade peab vastama kõigile energiatõhususe ja energiahalduse nõuetele ning

kuuluma kõrgeimasse võimalikku energiatõhususe klassi, eelistatult A-, B- või C-klassi.

1.4. Pildindusseade, välja arvatud skänner, peab olema võimeline töötlema ringlusse võetud

paberit, mis vastab standardi EVS-EN 12281 või samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni

kehtestatud kvaliteedinõuetele.

1.5. Pildindusseadme ümbrised, raam, elektri-/elektroonikasõlmed ja kassetid/anumad on

eraldatavad või ühendatud eraldusabidega ehk ettenähtud murdepunktidega.

1.6. Ümbristes ja ümbriseosades kasutatavatesse plastidesse ei tohi tahtlikult olla lisatud

REACH kandidaatainete loendi aineid. Nõuded kehtivad ka ringlusse võetud materjali kohta.

Vastavus tuleb tagada väga ohtlike ainete loendi viimase versiooniga, mis oli kättesaadav üks

aasta enne toote tootmise kuupäeva.

1.7. Ükski püsivara värskendus ei tohi takistada korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide

kasutamist. Alternatiivina peab pakkuja kinnitama, kui tarkvaravärskendus takistab

korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamist, pakutakse lahendust, mis võimaldab

korduskasutatud/taastatud kulumaterjale püsivalt kasutada.

1.8. Pakkuja peab andma vähemalt kaheaastase lisakuludeta garantii, mis hakkab kehtima alates

toote tarnimisest. Garantii katab parandamist või asendamist. Garantii peab tagama, et tooted

vastavad lepingu tingimustele ilma lisakuludeta. Garantii ei tohi kaotada kehtivust

korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamise tõttu pildindusseadmetes, välja arvatud

juhul, kui tõendatakse, et tõrge või kahjustus tekkis otseselt korduskasutatud/taastatud

kulumaterjali kasutamise tõttu.

1.9. Pakkuja pakub kasutuselt kõrvaldatud seadmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja

materjalide ringlussevõtu teenust. Korduskasutuseks ettevalmistamise ning ringlussevõtu

toimingud peavad vastama jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kui

pakkuja on ühinenud tootjavastutusorganisatsiooniga (TVO), korraldab jäätmete kogumist ja

käitlemist TVO. Hankija kontrollib probleemtoodete registrist, kas pakkuja on ühinenud TVO-

ga. Kui pakkuja ei ole ühinenud TVO-ga, kuid korraldab käitlust luba omava jäätmekäitlejaga,

esitab pakkuja tõendi koostööpartneri kohta. Kui pakkuja korraldab käitlust ise, esitab pakkuja

tõendi, et tal on jäätmevaldkonna keskkonnaluba.

1.10. Pakkuja kirjeldab, kuidas ja kelle kaudu kavatseb ta korraldada korduskasutuse ja

ringlussevõtu teenuse järgmisi aspekte (olenevalt pildindusseadmest, seisukorrast ja kohusest

tuleb ära märkida järgmised punktid):

1.10.1 kogumine;

1.10.2 andmekandja konfidentsiaalne käitlemine ja andmete kustutamine;

1.10.3 seadmete suunamine korduskasutusse või nende lammutamine materjalide ringlussevõtu

eesmärgil.

1.11. Pakkuja peab pakkuma koolitust konkreetse pildindusseadme keskkonnahoidlikkuse

suurendamise ja sellega seotud kulumaterjalide parima kasutustava kohta. Alternatiivina võib

pakkuja esitada keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi, mis on eraldi osana lisatud seadme

kasutusjuhendile ja/või kättesaadav digitaalselt pakkuja veebilehel. Koolitus või juhend peab

sisaldama vähemalt järgmisi teemasid:

1.11.1 paberihalduse funktsioonide kasutamine ja seadistamine;

1.11.2 energiatõhususe funktsioonide kasutamine ja seadistamine;

1.11.3 kulumaterjalide tõhus kasutamine ja

1.11.4 seadme ja kulumaterjalide parem lõppkasutuse ja taaskasutuse korraldus.

2. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid:

2.1. Tooted ei tohi olla projekteeritud selliselt, et neis ei saa kasutada taastatud tooneri- ja/või

tindikassette ja -mahuteid. Ehitus-, tarkvara- ega muid meetmeid, mis takistaksid taastatud

kassettide ja anumate kasutamist, ei tohi olemas olla ega rakendada.

2.2. Pildindusseadmete hankimisel lähtutakse olelusringi kulude arvestamise juhendist ja

arvutustööriistast.

2.3. Pakkuja peab andma vähemalt kolmeaastase lisakuludeta garantii, mis hakkab kehtima

alates toote tarnimisest. Garantii katab parandamist või asendamist. Garantii peab tagama, et

tooted vastavad lepingu tingimustele lisakuludeta. Garantii ei tohi kaotada kehtivust

korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamise tõttu pildindusseadmetes, välja arvatud

juhul, kui tõendatakse, et tõrge või kahjustus tekkis otseselt korduskasutatud/taastatud

kulumaterjali kasutamise tõttu.

2.4. Pakkuja peab hankijale pakkuma süsteemi printerikassettide ja tindianumate tagasivõtuks,

et suunata need korduskasutusse või materjalina ringlusse. Käitlus peab toimuma

jäätmeseaduse nõuete kohaselt.

2.5. Teenus peab sisaldama varuosade pakkumist kõigile pildindusseadmetele, mida lepingu

kehtivuse ajal edasi kasutatakse.

2.6. Hankelepingu täitmiseks kasutatavad pildindusseadmed peavad olema teise ringi seadmed

ehk korduskasutatud.

2.7. Kulumaterjalid (värvained, nt toonerid, tindid, tahked tindid jms) peavad vastama

järgmistele ohtlike materjalide nõuetele:

2.7.1 ei tohi sisaldada REACH kandidaatainete loetelus olevaid aineid üle 0,1 %

kontsentratsioonis (kaalu järgi);

2.7.2 toonerid ja tindid ei tohi sisaldada elavhõbeda-, kaadmiumi-, tina-, nikli- või kroom VI

ühendeid. Erandi moodustavad värvainetena kasutatavad suure molekulmassiga komplekssed

nikliühendid;

2.7.3 toonerid ja tindid ei tohi sisaldada asovärve ega -pigmente, mis võivad lagunemisel

eraldada kantserogeenseid aromaatseid amiine.

2.8. Pakendid peavad koosnema kergesti ringlusse võetavast materjalist ja/või taastuvatest

ressurssidest pärit materjalidest või olema korduskasutatavad. Kõiki pakendimaterjale peab

saama käsitsi sorteerida ühest materjalist koosnevateks ringlusse võetavateks osadeks (nt

kartong, paber, plast, tekstiil).

Lisa 3 Keskkonnaministri määrus nr 35 lisa 2 Puhastustooted ja -teenused ning nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid.pdf

Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta

riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“

Lisa 2

(Energeetika- ja keskkonnaministri …. määruse nr … sõnastuses)

Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid

1. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puhastusteenusele on järgmised:

1.1. Pakkujal peavad olema keskkonnahoidlike puhastusteenuste siseruumides osutamise

pädevus ja kogemus vähemalt järgmises:

1.1.1 kogemus selliste puhastusvahendite kasutamiseks, millele on kõva pinna puhastamise

korral Euroopa Liidu ökomärgis või muu standardi EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgis, mis on

Euroopa Liidus ametlikult tunnustatud;

1.1.2 personali pädevuse suurendamine organisatsioonisisese või -välise koolitamisega, kus

käsitletakse potentsiaalseid keskkonnamõjureid, nagu puhastusvahendi õige lahjendamine ja

doseerimine, reovee kõrvaldamine ja jäätmete liigiti kogumine.

1.2. Hankelepingu täitmise ajaks kehtestab pakkuja tegevuskorra, mille alusel ta jälgib ja

talletab pakkumuses esitatud näitajate (edaspidi seire) täitmist. Seire miinimumsagedus on üks

täistööpäev vähemalt iga nelja kuu tagant.

Seire käigus tuleb talletada järgmised näitajad:

1.2.1 kasutatud puhastusvahendite kogus (koos märkega selle kohta, kas neil on Euroopa Liidu

ökomärgis ja milline on nende lahjendusaste);

1.2.2 milliseid puhastustarvikuid kasutati (nende liik ja korduskasutatavus);

1.2.3 puhastamiseks kasutatud veekogus ja vee kõrvaldamise koht;

1.2.4 puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogus ja nende liigiti kogumine.

1.3. Puhastusteenuse osutamisel tagab pakkuja punktis 1.2 nimetatud jälgitavate ja talletatavate

näitajatega seotud vähese keskkonnamõju. Pakkujal tuleb:

1.3.1 kasutada puhastusvahendeid kasutusjuhendi kohaselt;

1.3.2 igal pool, kus võimalik kasutada Euroopa Liidu ökomärgisega või samaväärsed I tüüpi

ökomärgisega puhastusvahendeid;

1.3.3 minimeerida ühekordselt kasutatavate puhastustarvikute kasutamist;

1.3.4 tagada optimaalne veekasutus;

1.3.5 vähendada puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogust;

1.3.6 tagada jäätmete liigiti kogumine.

2. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puhastustoodetele on järgmised:

2.1. Kõik hankelepingu täitmiseks kasutatavad puhastusvahendid peavad vastama kõvade

pindade puhastamise vahendite Euroopa Liidu ökomärgise kriteeriumitele 1 (mürgine toime

veeorganismidele) ja 4 (keelatud ja piiratud kasutusega ained).

2.2. Kätepesuseep peab vastama mahapestavate kosmeetikatoodete ja loomahooldustoodete

Euroopa Liidu ökomärgise nõuetele.

2.3. Kõik pehmepaberist tooted peavad vastama EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgise või muu

samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni standardile.

3. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid:

3.1. Kõik tekstiilist puhastustarvikud (nt lapid, mopid), mida lepingu täitmiseks kasutatakse,

peavad olema mikrokiust või vastama tekstiiltoodetele Euroopa Liidu ökomärgise andmise

nõuetele. Pakkuja peab esitama toote tehnilise dokumentatsioon, kus on märgitud kasutamise

ja pesemise juhised.

3.2. Vähemalt 50% tekstiilist käterättidest (tk), millega pakkuja hankijat lepingu täitmisel

varustab, vastavad tekstiiltoodete Euroopa Liidu ökomärgise nõuetele.