1

Siseministri määruse „Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruse nr 33

„Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on tõhustada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) tööd. Selleks antakse

keskkriminaalpolitsei isikukaitseülesanne üle Põhja prefektuurile.

Muudatus on positiivne, sest aitab paremini planeerida PPA tööjõudu ja ressursse. Edaspidi on

nii isikukaitse kui ka objektivalve koondatud ühte struktuuriüksusesse: Põhja prefektuuri. Seeläbi

saab keskkriminaalpolitsei keskenduda enam kuritegude avastamisele, tõkestamisele ja menetle-

misele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on PPA ettepaneku alusel koostöös PPA õigusbürooga koostanud ning

selle juriidilist kvaliteeti kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu

Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja

Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse siseministri 17. juuli 2014. aasta määrust nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti

põhimäärus“ (edaspidi PPA põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 09.07.2024, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises nähakse ette jõustumisaeg.

Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt on PPA ülesanne:

1) kaitsta Vabariigi Presidenti ja tema perekonda ning seaduses sätestatud juhul ka ametist

lahkunud presidenti, samuti peaministrit, välisriigi riigipäid, valitsusjuhte, välisministreid

ning PPA peadirektori või tema volitatud isiku määratud isikuid;

2) valvata Vabariigi Valitsuse või PPA peadirektori määratud objekte.

Praegu täidavad PPA-s seda ülesannet kaks struktuuriüksust: isikukaitse on keskkriminaalpolitsei

ülesanne ja objektivalve Põhja prefektuuri oma.

Otstarbekas on koondada selle ülesande täitmine ühte struktuuriüksusesse, sest isikukaitsel ja

objektivalvel on väga suur ühisosa ning ristsõltuvus ressursside planeerimisel ja rakendamisel.

1) Ühisosa on kahetine:

­ ühine eesmärk: julgestada olulisi institutsioone ja nendega seotud võtmeisikuid ning

seeläbi toetada nende ülesannete täitmist;

2

­ spetsiifiline sihtrühm: vajadus arvestada politseilises tegevuses piirangute ja erinõuetega,

näiteks diplomaatia ja protokoll.

2) Ristsõltuvust ilmestab näiteks Vabariigi Presidendi Kantselei ja Vabariigi Presidendi ning

Riigikantselei ja peaministri turvalisuse tagamine, kus muudatused näiteks objektivalve töö-

korralduses või mehitatuses avaldavad selget mõju isikukaitsele. Näiteks, kui vähendatakse

valvemeeskonda, võib tekkida vajadus suurendada kaitsemeeskonda ja vastupidi.

Praegune tööjaotus ei võimalda parimal viisil rakendada proportsionaalseid meetmeid, et tagada

ohu korral kaitsealuste isikute turvalisus. Kui nii isikukaitse kui ka objektivalve eest vastutab

sama struktuuriüksus, tekib võimalus hinnata meetmete vajadust terviklikult ja neid ka proport-

sionaalselt rakendada.

Kuna enamik kaitstavaid isikuid ja valvatavaid objekte asub ning enamik visiite ja suursündmusi

toimub Põhja prefektuuri tööpiirkonnas, on mõistlik anda see ülesanne just Põhja prefektuurile.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks PPA põhimääruse § 162 punkt 4, mille kohaselt

on keskkriminaalpolitsei ülesanne isikukaitse. Nagu eespool selgitatud, täidab seda ülesannet

edaspidi Põhja prefektuur.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 korrastatakse PPA põhimääruse §-s 17 prefektuuri põhiülesannete

loetelu ja antakse Põhja prefektuurile isikukaitseülesanne.

1) Punktiga 2 muudetakse § 17 punkte 9 ja 10.

­ Et edaspidi oleks §-s 17 ainult põhiülesanded, mida täidavad kõik neli PPA prefektuuri,

tõstetakse osa ülesandeid punktist 9 uude lõikesse 2 (vt eelnõu § 1 p 3 selgitust). Punkti 9

jääb ainult prefektuuride ühine põhiülesanne teha Eesti päästepiirkonnas otsingu- ja

päästetöid.

­ Punktist 10 jäetakse välja sõna „litsents“, sest see on sisult ametlik luba ja seega hõlmatud

sõnaga „luba“. Puudub vajadus litsentsi rõhutada. Ka eriseadustes, nagu relvaseadus ja

turvategevuse seadus, kasutatakse sõna „luba“, näiteks „relvaluba“, „relvakandmisluba“,

„soetamisluba“ ja „tegevusluba“.

2) Punktiga 3 loetakse § 17 tekst lõikeks 1 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 2. Selles esitatakse

põhiülesanded, mida ei täida kõik prefektuurid.

Kehtivast punktist 9 tõstetakse uue lõike 2 punktidesse 1 ja 2 järgmised põhiülesanded:

­ Ida ja Lõuna prefektuur – reostuse avastamine ja likvideerimine piiriveekogudel (p 1);

­ Lääne prefektuur – merereostuse avastamisel ja merepiiri valvamisel osalemine sise- ja

territoriaalmeres (p 2).

Uue lõike 2 punkti 3 lisatakse Põhja prefektuuri põhiülesandena isikukaitse (vt eelnõu § 1

p 1 selgitust) ja objektivalve. Ülesanne valvata määratud objekte on toodud PPVS-i § 3

lõike 1 punktis 8 ja PPA põhimääruse § 8 punktis 6. Seda täidab Põhja prefektuur ka praegu,

kuigi seda PPA põhimääruse §-s 17 eraldi ei ole.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PPA põhimääruse § 20, milles on sätestatud ühe siseauditi-

büroo põhiülesandena riskijuhtimise analüüsimine ja hindamine. Riskijuhtimise all mõistetakse

PPA-s riskide pidevat tuvastamist, hindamist, haldamist ja seiret, et toetada PPA eesmärkide

saavutamist. Eelmisel aastal otsustati PPA-s riskihindamine ümber korraldada ja anti selle

3

koordineerimise ülesanne üle siseauditibüroole. Kuna siseauditibüroo uus ülesanne on riski-

hindamist koordineerida, ei saa ta enam riskijuhtimist auditeerida, st analüüsida ja hinnata riski-

juhtimise mõjusust. Sõltumatu hinnang riskijuhtimisele hangitakse vajaduse järgi kord viie aasta

jooksul sõltumatult välisaudiitorilt. Küll aga vastutab siseauditibüroo riskijuhtimise raamistiku

loomise ja arendamise eest, mis on riskihindamise koordineerimise osa. Seetõttu asendatakse

riskijuhtimise mõjususe analüüsimine ja hindamine riskihindamise koordineerimisega.

Siseauditibüroo põhiülesannet analüüsida ja hinnata PPA valitsemisprotsesside ja sisekontrolli-

süsteemi toimimist sisult ei muudeta. Jäetakse üksnes välja sõna „analüüsimine“, sest see on

hindamise osa.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: PPA, eeskätt teenistujad, kelle ülesanne on isikukaitse või objektivalve. Sihtrühma

suurust ei ole võimalik välja tuua, sest PPVS-i § 4 lõike 5 kohaselt ei ole keskkriminaalpolitsei

ning isikukaitse ja objektivalve korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis

avalik teave.

Isikukaitseülesande Põhja prefektuurile üleandmine aitab PPA-l paremini planeerida tööjõudu ja

ressursse. Muudatust toetab tõsiasi, et enamik kaitstavaid isikuid ja valvatavaid objekte asub ning

enamik visiite ja suursündmusi toimub Põhja prefektuuri tööpiirkonnas. Mõju PPA töökorraldu-

sele on väike, sest viiakse üle ainult üks ülesanne keskkriminaalpolitseist Põhja prefektuuri.

Põhja prefektuuril ei ole vaja kohanemiseks lisaaega, sest isikukaitse eest vastutavad teenistujad

viiakse samuti üle. Põhja prefektuuri luuakse uus üksus, milles on ühendatud isikukaitse ja

objektivalve. Selle tulemusena väheneb ametikohtade arv ühe võrra.

4.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: teenistuja, kelle ametikoht kaotatakse.

Pärast isikukaitseülesande Põhja prefektuuri üleviimist saab jätkata isikukaitset ja objektivalvet

uues üksuses ühe ametikoha võrra väiksemas koosseisus kui praegu. Kui kaotatav ametikoht on

täidetud, pakutakse teenistujale esmalt tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta teises

struktuuriüksuses. Koondamine tuleb kõne alla ainult juhul, kui teenistuja sellega ei nõustu.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. PPA ülesanded ei muutu ja

PPA teeb kõik endast oleneva, et teenistuja, kelle ametikoht kaotatakse, ei lahkuks PPA-st, vaid

saaks jätkata teenistust teises struktuuriüksuses. Eelnõul on positiivne mõju, sest see tagab isiku-

kaitseks ja objektivalveks paremad võimalused. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole, sest

PPA-s on suurusjärgus 5000 teenistujat.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Mõjutatud teenistujatele on tehtud ettepanek minna üle Põhja prefektuuri uude üksusesse või

mõnda teise PPA struktuuriüksusesse. Kui teenistuja ettepanekuga ei nõustu, siis ta koondatakse

ja seadusjärgsed hüvitised kaetakse olemasolevast tööjõukulude eelarvest.

Määruse rakendamisega kaasneb vajadus muuta asutusesiseseid töökorraldusdokumente, seal-

hulgas nende struktuuriüksuste põhimääruseid, mille põhiülesandeid muudetakse.

Määruse rakendamisega ei kaasne otsest tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2025. See on piisav aeg, et mõjutatud teenistujad saavad otsustada, kas

minna üle teise struktuuriüksusesse. Samuti jõuab PPA muuta asutusesiseseid töökorraldus-

dokumente.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse regle-

ment“ § 6 lõikest 1, ei kooskõlastata eelnõu teiste ministeeriumidega, kuna see puudutab üksnes

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala.

MÄÄRUS

19.06.2025 nr 16

Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruse

nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruses nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 162 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 17 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:

„9) otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas;

10) lubade väljaandmise korraldamine;“;

3) paragrahvi 17 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetele on prefektuuril järgmised

põhiülesanded:

1) Ida ja Lõuna prefektuur – reostuse avastamine ja likvideerimine piiriveekogudel;

2) Lääne prefektuur – merereostuse avastamisel ja merepiiri valvamisel osalemine sise- ja

territoriaalmeres;

3) Põhja prefektuur – kaitsealuste isikute kaitsmine ja määratud objektide valvamine.“;

4) paragrahvis 20 asendatakse sõnad „, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi mõjususe

analüüsimine ja hindamine“ sõnadega „ja sisekontrollisüsteemi toimimise hindamine ning

riskihindamise koordineerimine“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler