Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE)

Vabariigi Valitsus

.06.2025 nr 1-1/15-684/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks 37 Riigikogu liikme k.a 19. juunil algatatud Vabariigi

Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel

2) seletuskiri kuuel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seadus

Vabariigi Presidendi valimise seaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) paragrahvi 15 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

,,Vabariigi Presidendi korralisel valimisel algab kandidaatide registreerimiseks esitamine kaheteistkumnendal päeval keli 9.00 ja löpeb iiheksandal päeval keli 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva.";

2) paragrahvi 15 täiendatakse löikega 3I järgmises sönastuses:

,,(3') Vabariigi Presidendi erakorralisel valimisel algab kandidaatide registreerimiseks esitämme neljandal päeval keli 9.00 ja löpeb teisel päeval keli 18.00 enne esimese hääletusvoom päeva.";

3) seadust täiendatakse §-ga 15 järgmises sönastuses:

㤠151. Kandidaadi esinemine

(l) Enne esimest ja teist hääletusvooru on ulesseatud kandidaadil öigus esineda kuni kumneminutise ettekandega.

(2) Kandidaadid esinevad nende registreerimiseks esitamisejärjekorras.";

4) Paragrahvi 22 löige 2 sönastatakse hetkel kehtiva »Eesti hääleöiguslike kodanike riiklikku registrisse" formuleeringu asemel ,,Rahvastikuregistrisse"

5) paragrahvi 23 täiendatakse löikega 21 järgmises sönastuses:

,,(2 ) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab seitsmendal päeval keli 9.00 ja löpeb viiendal päeval keli 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva.";

6) paragrahvi 23 löike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ,,löigetele 3-10" tekstiosaga ,,löigetele4-10";

7) seadust täiendatakse §-ga 24 järgmises sönastuses: Riigikogu Kantselei

Kuupäev / /, t^fo<

Viit /~

㤠241. Kandidaadi esinemine

(l) Enne esimest hääletusvooru on ulesseatud kandidaadil öigus esineda kuni kumneminutise ettekandega.

(2) Kandidaadid esinevad nende registreerimiseks esitamisejärjekorras.".

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab: ^

/ r^^U^ C//^A1^ ^. /<-OCU^

$. L^K E:£^>M^ft ^ f^Oo KW^C 5 "To< ^-^ f^ l L <

^. {^^. T^ 9. D /A^A ^ yA^A^vJA ^. Ä<&L^>^^^^

^ J^^-^L^ W^ ^o L^.^^' L_o^^s^^i^ /f^( P, i^O^ A^/^^L

^-^-^

i-L.

»

Ot^^ ^ ^>

~i-

/^^v_ •^~) ^£ . fe&^ S^Oy)^^ .^^S

^.-^./ -<^5.

^ ha/tö 1^7 -^.0 f(;C^

/^ Jo^W^

^iSL^U

Y<f. O^f -r)47ff-n7^^

/^. ^M-^TIC. ^ <?ö. ^1. ^. Z3. ^. Ä^. •t-^. 2^.

o

\

4\L<J^a-l-\

^^^7 ^3

V^c^^j

//}6i/^^

/

^

)Cu^

-^\S-^1^ Sv^ )^^\}^U JlUu^ ^Ujhw- 6^^M^^ cAuV kji^^n^

/ (,>£> ^CL>

W^i ^ /C//C' I-9-

TkL(

^f.

s^- ^1. S3.

^. 5 S-. 5(7. z^.

^^A^

Ä^.^ ^Ä^< 1^-4^ 2^\^MA

^OlvO 'fylAA^SO^ ^c=x<~V^^Ö ^<^.VA'^

^/1>(Ä ^^

-c\~u

L

^

^a^L^^ ^

/'

2£.

^ <) •^/^)

\/

^((Tf /

Cf^ ^

ÖLU\^ Tâ

^-^fc^<^

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) muutmise kusimus töuseb teatava kindla regulaarsusega, st iga viie aasta tagant Vabariigi Presidendi valimise ajal taas avalikkuse ette. Pöhiseaduse paragrahvi 79 annab kuli Vabariigi Presidendi valimise pöhireeglid ette, kuid delegeerib siiski Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestamise seaduse VPVS tasandile. Nii saab pöhiseaduse raame arvestades seadusega Vabariigi Presidendi valimise korda täpsustada.

Riigikogude erinevad koosseisud on uritanud Vabariigi Presidendi valimisega seonduvalt muuta nii pöhiseadust kui ka VPVS-i. Esimest on soovitud muuta tervelt 18 korral kuid mitte kordagi önnestunult. Peamiselt on soovitud muuta pöhiseadust selliselt, et presidendi saaks valida rahvas. VPVS on olnud menetluses 7 korda j a kahel korral on ka väiksemad j a vältimatud parandused seaduseks hääletatud.

Vabariigi Presidendi valimistega on avalikkuse ees käsitletud pöhiliselt kolme suurt teemat: presidendi otsevalimine rahva poolt, potentsiaalne presidendivalimiste loputu ringkäik Riigikogust Valimiskokku, sealt tagasi Riigikokkujne ning liiga väike vöimalus tutvuda presidendikandidaatide seisukohtadega.

Presidendi otsevalimist nöudvad ettepanekud vajaksid pöhiseaduse muutmist, mis on praegu ajaliselt keemline teostada. Selle kusimusega saab tegeledajärgmise Riigikogu koosseisu ajal.

Nii nagu indikeerisid 2016. aasta presidendivalimised, on patiseisu korral vöimalik, et Riigikoguja valimiskogu saavaa löputult presidendi valimise vastutust teineteisele ule anda. Eksperdid on pakkunud, et valimiskogu kolmas hääletusvoor peaks andma löpliku tulemuse, kas siis alandades kunnist voi parandades hääletusreegleid. Siiski on olemas ka täiesti argumenteeritud juriidiline teooria, mille kohaselt nöuaks niisugune otsus siiski pöhiseadusesse täpsustavat fraasi, ega ole seetöttu antud seaduse ,,ulatuses". (Vabariigi Valitsuse seisukoht aastast 2016, allkirjastanud justiitsminister Urmas Reinsalu). Ehkki viimati nimetatud arvamus ei ole umberlukkamatu, ei ole antud eelnöu raames seda kusimust lahendamiseks vöetud, kuid see onjätkuvalt avatud aruteludeks.

Demokraatliku protseduuri seisukohalt iilimalt oluliseks lahendusena saab VPVSi muutes pakkuda kandidaatidele vöimalust end varem avalikkusele tutvustada valimisdebattides jms avalikkusele suunatud uritustel osaledes ning president! valiva kogu ees sonavötuga esinedes. Paljude parlamentaarsete riikide valimispraktikas ei ole presidendikandidaadi parlamendis esinemist ette nähtud, kuid Eesti saaks eesköndijana siin suunda näidata. Teisalt looks see ajaloo/arhiiviallika, kus presidendiks kandideerija saab sönastada omapoolsed ideed, plaanidja lubadused. Sellise vöimaluse tekitamine on oluline ka seetöttu, et kodanikkonnal tervikuna on siis selgem informatsioon, milliste vöimalike tulevikustsenaariumite vahel Riigikogu/valimiskogu otsustada saab.

1.1 Seaduse eesmärk

l

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnöu on algatatud eesmärgiga muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaksja selgepiirilisemaks.

Praegune seadus näeb ette, et valimiskampaaniate ajal saab kandidaate registreerida alles vahetult enne valimiste al gust, mis omakorda vähendab avalikkusele ja isegi poliitikutele möeldud aega amtledaja väidelda kandidaatide ule.

Oluline on, et kandidaatidel oleks vöimalus oma seisukohti tutvustada ja osaleda täisväärtuslikus debatis. Selleks muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkumnendal päeval keli 9.00 ja löpeb uheksandal päeval keli 18.00 enne esimese hääletusvoom päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob vöimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasemja selgem ajaraam vöimaldab korraldada kandidaatide tutvustused susteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele vöimaluse kandidaatide seisukohtadega pohjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analiiusiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval keli 9.00jalöpeb teisel päeval keli 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva).

Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvoom Riigikogus ning enne esimest hääletusvoom valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamisejärjekorras. Igal kandidaadil on öigus pidada kuni kumneminutine ettekanne. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatidele vördsed vöimalused oma seisukohtadeja amsaamade tutvustamiseks, vöimaldada valijatel teha teadlik valik ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab Vabariigi Presidendi institutsiooni autoriteetija legitiimsust.

Kokkuvöttes on seaduse muutmise eelnou algatatud sooviga muuta presidendi valimise protsess läbipaistvamaks, töhusamaks ja kaasavamaks Eesti demokraatia jaoks. Vabariigi president Alar Karis on röhutanud, et presidendi leidmine moodsas Eestis nöuab pikaajalist mötlemist ja kohanemist tulevaste muutustega. Eelnöu esitamine soodustab (vallandab) sellise möttetöö algamist ning tulemuse juriidilist realiseerimist.

1.2 Eelnöu ettevalmistaj^

Seaduse muutmise eelnöuja seletuskirja on koostanud selle esitamiseks allkirja andnud Riigikogu liikmed. Ettevalmistused on vallandatud nii Vabariigi Valitsuse Tööplaanis kirjapandust, aastakumnete pikkusest kogemusest Seaduse muutmiskatsetega, ning sellest johtuvalt Riigikogu Esimehe institutsioonijärjepidevusest töökohustuste täitmisel.

1.3 Märkused

Eelnöu ei ole seotud uhegi menetluses oleva eelnöuga.

Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

2

Eelnöu koosneb seitsmest punktist:

Punkt l näeb ette uue tähtaja kandidaatide esitamiseks Riigikogus toimuva esimese hääletusvooru eel. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on tähtaja löpp liiga lähedal esimese voom valimistoimingule, mistöttu näiteks ametlikku kandideerimist kahel puKkepäeval ei saa pidada piisavaks uhiskonna kaasamise ajaks. Seega toob eelnöu esimese voom kandidaatide registreerimise tähtaja varasemaks.

Punkiga 2 nähakse ette erisus, mille kohaselt Vabariigi Presidendi erakorralise valimise puhui j ääb kehtima senine kandidaatide esitamise tähtaeg. Muudatus on tarvilik just selles kontekstis, et regulaarsedja erakorralised valimised on ja jäävää erinema.

Punkt 3 sätestab Vabariigi Presidendi kandidaadiks iilesseatud isikute Riigikogus esinemise. Kandidaadid esinevad istungi alguses enne esimest hääletusvooru ja enne teist hääletusvooru. Kandidaadid saavaa esineda kuni kumneminutise ettekandega. Esinemine toimub kandidaadiks registreerimise järjekorras. Teise hääletusvooru eel saavaa ettekande pidada köik teiseks vooruks iilesseatud kandidaadid, sh need, kes olid kandidaadid juba esimeses hääletusvoorus. Kolmandas voorus pole kandidaatide esinemist ette nähtud, sest sinna jöuavad vastavalt pöhiseadusele vaid 2 enim haali saanud kandidaati, kes on esitatud hiljemalt enne teist valimisvooru ja seegajuba saanud ennast tutvustada.

Valimiskogus saavaa taaskord sönavötuga esineda nii Riigikogust otseteel esitatud kandidaadid kui ka vöimalikud valimiskogus esitatavad kandidaadid. Valimiskogu teises hääletusvoorus kandidaadid uuesti söna ei saa.

IVIuudatus 4 (VPVS § 22 löikes 2) korrigeerib terminoloogilise ebatäpsuse: Eesti hääleöiguslike kodanike riiklikku registrit ei eksisteeri, selle asemel kasutatakse praktikas rahvastikuregistri andmeid.

Punktiga 5 nähakse ette uus tähtaeg kandidaatide esitamiseks valimiskogus toimuva Vabariigi Presidendi valimise esimese hääletusvoom eel.

Punktis 6 on tehniline muudatus § 23 löikes 2, mis on seotud eelnou punktidega 1, 2 ja 5.

Punkt 7 näeb ette Vabariigi Presidendi kandidaadiks ulesseatud isikute valimiskogus esinemise samamoodi nagu Riigikogus toimuva esimeseja teise hääletusvooru eel.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei vöeta kasutusele uusi termineid, väljä arvatud vigade parandusena muudetav ,,Eesti hääleöiguslike kodanike register" asendatakse korrektse terminiga ,,rahvastikuregister".

4. Seaduse möjud

3

Seaduse mojul pikeneb presidendikandidaatide ametlikuks/esitatud kandidaadiks olemise aeg enne esimest Riigikogu hääletusvooru. Teiseks antakse esmakordselt köikidele registreeritud kandidaatidele luhikese sönavötuga esinemiseks valiva kogu (Riigikoguja valimiskogu) ees.

5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kulu ja tulu rahalises tähenduses ei teki. Väljä arvatud minimaalne kulu seoses valimistoimingu (kandidaatide registreerimine) ajalise pikenemise töttu Vabariigi Valimiskomisjoni töös.

6. Rakendusaktid

Seaduse muutmiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte.

7. Seaduse jöustumine

Käesolev seadusjöustub iildises konras.

...juuni2025.

ALGATAJAD:

/ (^/U^^/ D(_C^^ /^o0^

3. ^Fkvi ^t^^^ ^ /-M» /<^/'^^

A<

D^CLU^^

/ S ^Ot^ 'l-<^

(0; 7.

<s- 3.

lLup/^n\j^f^L\

\&x=>\ry^€^^ OjV>^^ ^k^-^LL€ ^AlD

Ao. L^i^ L^^^i' /[/[. ^=^Y^f .se ^. l^^ LUr^^^

^(5. W^<3^na^^. .^, ^/ ^f-

^ ^

^t

3

1 \ •s

L

\is. W(5 {^^ /fc. ^, ^ 1^°^- /^ /^ ^L^ ^L^^, /J9. ^^^ H ^5o^

ft. etL-^f^ ^A<^ ^. //^ ^j. M\ ^(MAQ ^ ^^ AL^Q,^^

r 6^^sr//?/

<^G€^i-sf-^^

V— V_L^

^^

VP^

2S • ^S+;;L^, ^^^ -. ^ ^ ^ JitM^a v^!^^- ^^A^^p^

' t/t^t^ K^6^^\/y^i^

^ l PO nä^ fMs/^/^ ^' ^?. f^%^ r^-^

;^i^

\f

^. So. ^ ^.

^>^.

3^. 3^.

•^, ^

i^r^

/Lwio Ä^i^1 -ÄS^ ^^\^>^<^

tUaot^^ TkfvA-(

; ^

^ ^

"\^^^* *^^^> '~~"\C2(S^VA^

rr ^/W3^

1/

/^A€^ ^ 4-—^LVJ^

/CIU-A c/<tcyuu/ '^v^U ^I^U^i^t

t

I'CWL^

^-

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 20.06.2025 / 1-1/15-684; Riigikantselei / 20.06.2025 / 2-5/25-01235

Resolutsiooni teema: Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.07.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.7.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0686. Kontroll: Andres Kruus

Teadmiseks riigiasutustes: Siseministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.06.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.