Riigikantselei resolutsioon: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 20.06.2025 /1-1/15-686 ; Riigikantselei / 20.06.2025 / 2-5/25-01239

Resolutsiooni teema: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686  SE)

Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun Siseministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.07.2025

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.07.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.7.2025 istungil. 

Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0685. Kontroll: Siiri Pirn

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.06.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Vabariigi Valitsus

.06.2025 nr 1-1/15-686/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning

Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova

k.a 19. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686

SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri viiel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse

eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

Praktikas on järjest enam probleeme tekitanud koerte ja kasside pidamise eeskirja nöuete järelevalve ulesande täitmine. Näited on seotud olukorraga, kus kohaliku omavalitsuse uksus ei suuda oma ulesandeid taita, aga samas vabalt liikuvad ohtlikud koerad on kohaliku omavalitsuse uksuse elanike jaoks suur probleem.

Eelnöu algatajate hinnangul on tegu tösise probleemiga. Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt on koertega seoses aastas suurusjargus 600 väljakutset, mis vötab oluliselt politsei ressurssi. Väljakutsetest ligikaudu pooled on seotud lahtiselt ringi liikuva koeraga, neljandik väljakutsetest on seotud ohtliku koeraga (tekitab hirmu, ei lase liikuda, uritab riinnata). Neljandik seotud sellega, et koer on kedagi riinnanud (peamiselt inimesi, aga ka teisi koeri). On ka väljakutseid koertega, kes segavad rahu (nt haukumisega). Loomade Kiirabi tödeb, et näevad suhteliselt palju runnakuid, mis on fataalsed voi eluohtlikud teistele koertele. On olukordi, kus viga saab ka koera päästä uritav koeraomanik. Talvel on selliseid juhtumeid suurusjärgus 4 korda kuus (iga nädal), suvel 7-9 kuus (kaks korda nädalas).

31.01.2023 tegi öiguskantsler ettepaneku likvideerida olukord, kus öigusnormidest ei saa uheselt väljä lugeda, kuidas saab kohalik omavalitsus eeskirja rikkuja korrale kutsuda enne seda, kui ta on to ime pannud suiiteo. Järelevalvepädevus viidatud eeskirjade täitmise ule ei tohiks oleneda sellest, kas omavalitsus rakendab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 531 (korrakaitseametnik) sätestatut voi mitte. Ehk KOV ei pea riiklikujärelevalve tegemiseks olema moodustanud korrakaitsefiksust ega ametisse nimetanud korrakaitseametnikku. Järelevalve ulesannet vöib taita KOVis ka muu ametiasutuse ametnik.

Juhindudes öiguskantsleri suunistest on eelnöu algatajad koostöös Regionaal- ja Pöllumajandusministeeriumi ametnikega ette valmistanud käesoleva eelnöu, kus eelnöuga töstatud murekohad lahendatakse läbi riikliku järelevalve regulatsiooni ja meetmete töhustamise volikogu enda kehtestatud eeskirjade täitmise ule.

2. Seaduse eesmärk

Kohaliku omavalitsuse volikogul on öigus kehtiva KOKSi alusel kehtestada heakorraeeskirjad, sh koerte ja kasside (edaspidi lemmikloomade) pidamise eeskirjad. Kui avalikes huvides on kehtestatud pöhiseaduspärased reeglid, tuleb öigusriigis tagada ka nende täitmine ning täitmise tagamise viis peab olema seaduses kirjas. Praeguseks on kujunenud olukord, kus öigusnormidest ei saa uheselt väljä lugeda, kuidas saab KOV eeskirja rikkuja korrale kutsuda enne seda, kui ta on toime pannua suuteo. Nii näiteks vaieldakse selle ule, kas kaasinimesi ohustava koera omanikule tohib teha ettekirjutuse ohustava käitumise edaspidiseks vältimiseks. Vaieldakse selle ule, kes tohib ettekirjutuse teha, aga ka selle ule, kas korrakaitseseaduse (KorS) uldvolitus on rakendatav voi mitte. Väärteokaristused (KOKS 11 . peatukk) on ette nähtud juhtudeks, mil kahju inimese tervisele voi varale onjuba tekitatud.

lhttps://www.oieuskantsler.ee/sites/default/files/field document2/Kohaliku%20omavalitsuse%20j%C3%A4rele yaLYe%20.KC)KS_-j%20alusel%20kehtestatavate%20eeskiriade%20t%C3%A4itmise%20%C3%BCle.Ddf

Ka praegu peavad KOVid kontrollima oma eeskirjade rakendamist, kuid KOKSis ei ole sätestatud selgelt KOVi öigust teha oma eeskirjade ale riiklikku KorS tähenduses ega oigust kohaldada korrakaitselisi erimeetmeid. Eelnöuga pakutava muudatusega täpsustatakse KOV volituste ulatust riiklikujärelevalve läbiviimisel ning körvaldatakse öiguslik lunk, mis ei ole seni KOVil vöimaldanud eeskirjade täitmisel KorSi erimeetmeid kohaldada.

3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis

Kohaliku omavalitsuse kon-alduse seadust täiendatakse uue §-ga 651, mis sätestab riikliku järelevalve regulatsiooni volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise ule.

Paragrahvi 651 löikes l sätestatakse omavalitsusuksuse öigus teha riiklikku järelevalvet KOKS § 22 löike l punktis 362 (koerteja kasside pidamise, edaspidi lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine) sätestatud eeskirjade täitmise ule.

Nimetatud eeskirjades on KO V volikogud kehtestanud näiteks nöude, et looma pidamine voi looma käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist voi vara. Eeskirjades nöutakse, et avalikus kohas loomaga viibimisel peab loomapidaja tagama inimesteja loomade ohutuse. Käitumise poolest agressiivneja ohtlik koer peab avalikus kohas viibimisel kandma suukorvi. Jalutusrihmaga ohjamata lubatakse koeraga viibida kohtades (ilma jalutusrihmata viibimine ei ole lubatud linnades), kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste loomade ja inimestega ning kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera ale ning vöimalus koer vajaduse korral koheseltjalutusrihma kulge kinnitada.

Kehtiva KOKSi kohaselt saab riinnanud koera omanikku karistada uksnes väärteomenetluse korras, kui runnak onjuba toime pandudja isikule on pohjustatud tervisekahju. Kull aga ei taga kehtiv öigus KOVile piisavaid vöimalusi ennetavalt sekkuda, et välistada koerte riinnakuid inimesteja teiste loomade vastu.

KO Vide kehtestatud lemmikloomade pidamise eeskirjade eesmärgipäraseks rakendamiseks tuleb nende täitmise ule teha KOVidel järelevalvet. Kehtiv KOKS riiklikujärelevalve norme selleks paraku kehtestanud ei ole.

Riiklik järelevalve on KorS § 2 löike 4 järgi korrakaitseorgani (sh KOV) tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see väljä ja törjuda voi körvaldada korrarikkumine.

Riikliku järelevalve regulatsiooni lisamine KOKSi vöimaldab KOVil teha eesmärgipärast ja töhusat järelevalvet oma kehtestatud eeskirjade, sealhulgas lemmikloomade pidamise eeskirjade, ule. KorS 3. peatuki2jaos sätestatud korrakaitse uldmeetmed ei vaja kohaldamiseks eriseaduse volitust ehk KOVid saavaa kon-akaitseorganina riiklikus järelevalves KorSi uldmeetmete kohaldamise vajaduse ja ulatuse ale otsustada, lähtudes vöetavate meetmete proportsionaalsuse ja otstarbekuse kaalutlusest. Seetöttu puudub vajadus riikliku järelevalve uldmeetmete kohaldamist eelnöus täiendavalt reguleerida. Näiteks on KOVil öigus eeskirja rikkumise korral riikliku järelevalve käigus teavitada avalikkust voi isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust voi korrarikkumisest, teha ettekirjutus ja kohaldada selle täitmatajätmise korral asendustäitmistja sunniraha asendustäitmiseja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Paragrahvi 651 löikes 2 määratakse sunniraha igakordse kohaldamise ulemmäär, milleks on 6400 eurot.

Paragrahvi 651 löikega 3 sätestatakse, milliseid KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid vöib omavalitsusuksus järelevalve teostamisel kohaldada. KorS § 24 löike l järgi on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku jarelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada vöimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. Ohu ennetamise alused tulenevad KOV enda eeskirjadest, milles on sätestatud näiteks hulkuva koera vöimalikust rundest tingitud ohu vältimine, looma omaniku kohustamine temale kuuluva looma väljapääsu takistama (et loom ei pääseks ilma loomapidajata ruumist voi territooriumilt väljä), nöude täitmine, et loomapidaja kasutaks meetmeid isikute tervise ja varalise huve kahjustumise ohu ennetamiseks, arvestades loomakaitse seadusega loomapidamisele kehtestatud noudeid.

Omavalitsusuksus vöib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 (kusitlemine ja dokumentide nöudmine) ja §-s 32 (isikusamasuse tuvastamine) sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Omavalitsusuksus vöib vahetu ohu törjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 50 (valdusesse sisenemine), §-s 51 (valduse läbivaatus), §-s 52 (vallasasja hoiulevötmine) ja §-s 53 (hoiulevöetud vallasasja muumine voi hävitamine) sätestatud riiklikujärelevalve erimeetmeid, kui rikkumine vöib pöhjustada ohtu isiku elule voi tervisele.

KorS § 24 löige 6 vöimaldab kohaldada ka vahetut sundi, kui see on vajalik olulise voi körgendatud ohu ennetamiseks. Agressiivsete koerte runnakute puhui on vahetu sunni rakendamine vajalik nii inimeste kui teiste loomade eluja tervise kaitseks. Seda volitust aga riiklikus järelevalves KO Vile anda ei saa. Vahetu sunni kohaldamiseks tuleb kaasata politsei.

Termin ,,riiklik järelevalve" ei tähenda, et tegemist on KOV täidetava riikliku ulesandega. KOVil on oma eeskirjade kehtestamiseks antud enesekorraldusöigus. Järelevalves kontrollivad KOVid oma enesekorraldusöiguse raames seatud nöuete täitmist. Tegemist on kohaliku elu kusimuse lahendamisega, oma haldustemtooriumi elanike huvides tegutsemisega, mitte riikliku huviga. Tegemist ei ole ka KO Vile antava uue kohustusliku ulesandega. Ka siiani on pidanud KOVid kontrollima oma eeskirjade rakendamist. Eelnouga pakutava muudatusega täpsustatakse KO V volituste ulatust riikliku järelevalve läbiviimisel ning körvaldatakse öiguslik lank, mis ei ole seni KOVil voimaldanud eeskirjade taitmisel KorSi erimeetmeid kohaldada.

4. Eelnöu terminoloogia •

Eelnöus ei vöeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusega

Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega.

6. Seaduse möjud

Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse uksustele vöimaluse sekkuda oliikordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud ranne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sönastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb

nii kohaliku omavalitsuse uksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja avalikku korda.

Muudatusel on positiivne möju inimeste eluja tervise kaitsele. Muudatustega voimaldatakse KOV järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda valdusesse, teha valduse läbivaatust, vötta vallasasi hoiule, korraldada selle muumine voi hävitamine (agressiivse koera puhui nn magama panemine), mis kitsendavad omandi pöhiöiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida rakendatakse vaid vahetu ohu torjumiseks, mis vöib ohustada isiku elu voi tervist.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Muudatus ei too omavalitsustele kaasa täiendavaid ulesandeid ja kulusid, kuna hulkuvate ja ohtlike koerte probleemidega peavad omavalitsused ka tänä tegelema. Paraku on omavalitsuste tegevuse tulemuslikkus ja töhusus ktisitav, kuna puuduvad uheselt möistetavadja reguleeritud öigusnormid töhusajärelevalve probleemi lahendamiseks.

8. Rakendusaktid

Eelnöuga seonduvalt ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

9. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub uldises korras.

Algatavad Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuleyxa Izmailova 19.06.2025.a.

Lauri Läänemets / ^j!/^9^ c^Q^ ^ ^/<^/ f-Q^ Sotsiaaldemokraatliki/ Erakonna fraRtsiooni esimees

(allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab

Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse

Riigikogu liige

n

v

Andre Hanimägi Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Riigikogu liige

Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige

-^- ^^- ^ M^\ ^ ^—->

^^/ ^

-LA'~L(,^

EELNÖU

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sönastuses:

„§ 651. Riiklikjärelevalve volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise ale

(l) Omavalitsusuksusel on öigus teha riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 22 löike l punktis 362 sätestatud eeskirjade täitmise ule.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise puhui on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras iga kord rakendatava sunniraha ulemmäär 6400 eurot.

(3) Omavalitsusuksus vöib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Omavalitsusuksus vöib vahetu ohu törjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui rikkumine vöib ohustada isiku elu voi tervist.";

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuleyxa Izmailova 19.06.2025.a.

Lauri Läänemets / aM^f) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees

A^/^A^y I (

l

Riigikogu Kantse[ei Kuupäev /f. ö4-.4a Viit / ///^~

(allkirjastatuddigitaalselt) Jaak Aab

Riigikogu liige

Lndre Hanimägi

Riigikogu liige

Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse

Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik

Riigikogu liige

<=q^xT^ ft-vr^aA (j

^ /€

^\X1, (^

a ^

\

2