Töövõtuleping

1

Siseministeeriumi tellitava teadusuuringu „Eesti elanikkonna usuline identiteet„ konkursitingimused

1. Uuringu taust

Eesti elanikkonna religiooniga seotud hoiakuid on regulaarselt kaardistatud iga viie aasta tagant alates 1995. aastast. Senised religioonisotsioloogilised uuringud on peegeldanud Eesti elanikkonna usulist enesemääratlust, usuliste praktikatega seotut, samuti hoiakuid erinevates ühiskondlikes ning moraali puudutavates küsimustes.

2. Lahendatavad probleemid

Eesti ühiskonnas toimuvad rahvastiku- ja ühiskondlikud muutused, sealhulgas viimaste aastate kriisid alates COVID-19 pandeemiast, peegelduvad muuhulgas religioonivaldkonnas. Ühiskondliku mitmekesisusega on eelduslikult kaasnenud ka religioosne mitmekesisus. Puudub terviklik arusaam nende protsesside mõjust Eesti elanike väärtushinnangutele, arusaamale religioonist, vaimsusest ja moraalist, mõjust (kogukondlikule) sidususele ning religioossete institutsioonide rollile ühiskonnas. Uuring keskendub teemadele ja valdkondadele, mis aitavad paremini mõista religioonisotsioloogilisi muutusi ühiskonnas ja võimaldavad kujundada asjakohaseid poliitikaid, kogukondlikke sekkumisi, strateegiaid või programme.

Religiooniga seotud hoiakute analüüs on sisend nii religiooniga haakuvate poliitikate kujundamisel, samuti erinevate arengukavade eesmärkide saavutamisel. Otseselt puudutab see Sidusa Eesti arengukava tegevussuunda 3.5: usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukonnatöös sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Samuti annab uuring sisendi Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise täitmiseks. See puudutab mh rändetaustaga usukogukondade lõimumist usuäärmusluse levikut ennetava ja tõkestava meetmena (4.1.2.). Uuringu raames eraldi analüüsitav rändetaustaga elanikkonna religiooniga seonduvad hoiakud on seni süsteemselt kaardistamata.

3. Tellitava töö eesmärk ja uurimisküsimused

Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eesti elanikkonna usulist ja maailmavaatelist identiteeti ning nendega seotud muutusi ajas. Eraldi on analüüsi fookuses erineva rändetaustaga elanikkonna religioosne identiteet ja hoiakud. Uurimistöö peab pöörama rõhku pikaajalistele trendidele ning tulemused peavad olema võrreldavad Eestis varasemalt samal teemal läbiviidud elanikkonna küsitlusuuringutega.

Seetõttu tuleb uurimisküsimustena hõlmata religioonisotsioloogilistes uuringutes kasutatud põhinäitajaid, mis puudutavad inimeste usulist enesemääratlust, usulist aktiivsust, hoiakuid moraaliküsimustes, eluvaldkondade tähtsust jne. Varasemalt kasutusel olnud küsitlusankeete tuleb täiendada aktuaalsete lisaküsimustega või küsimustega, mida on oluline edaspidi järjepidevalt uurida. Uuringu valimina tuleb kaasata ka vähemalt kolm erineva rändetaustaga elanikkonnarühma ning metoodika peab võimaldama võrrelda omavahel sihtrühmi põhikarakteristikute ja järelduste lõikes.

Taotleja esitab oma nägemuse uurimisülesande lahendusest, pakub taotluses ise välja detailsemad uurimisküsimused ja vajadusel lisasihtrühmad.

4. Eeldatav metoodika ja andmeallikad

2

Projekti taotleja poolt pakutud metoodika peab võimaldama täita uurimiseesmärki ja ammendavalt vastata püstitatud uurimisküsimustele. Tellija eeldab, et kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid allikaid ja analüüsimeetodeid. Projektitaotluses peab olema näidatud ning põhjendatud, millistele uurimisküsimustele, milliste uurimismeetoditega vastuseid otsitakse. Uurimismetoodika peab lisaks uurimismeetodite valikule kirjeldama ka valimite moodustamist ja andmeanalüüsi meetodeid.

Teadusuuringu tulemus/väljundid

Projekti tulemuseks on uurimisraport (lõpparuanne).

Töö tulemusel antakse tellijale üle järgmised väljundid:

• vahearuanne või -aruanded, milles esitatakse ülevaade tehtust, kasutatud metoodikate kirjeldus ning esmased uurimistulemused;

• lõpparuanne (hiljemalt 31.03.2026) koondab terviklikult kõiki teadustöö nõuetele vastavalt läbiviidud analüüse ja tulemusi, mis katavad kõik uurimis- ja arendusülesanded ning uurimisküsimused.

Uurimistöö läbiviimise võib planeerida etappidena. Iga etapi lõpus esitatakse vahearuanne, mille heakskiitmine tellija poolt on aluseks väljamaksete tegemisel. Uurimisetappide tegevuskava, tähtajad ja eelarve tuleb esitada pakkumises. Tellija ootus on, et uurimisprojekti jooksul esitatakse vähemalt üks vahearuanne hiljemalt 19.12 2025.

Lisaks aruannetele tuleb töö teostajal:

• esitada eraldi dokumentidena lõpptulemuste visualiseeritud lühikokkuvõtted (nn ükslehed) eesti ja inglise keeles;

• tutvustada uuringu tulemusi. Tulemuste tutvustamine toimub kuni kahel tellija poolt välja pakutud üritusel, millest üks toimub vahetult peale uuringu valmimist ning teine kuni kahe kuu jooksul pärast lõpparuande esitamist. 5. Tellitava töö kestus ja eelarve

Uurimisprojekti läbiviimiseks on aega kokku eelduslikult 11 kuud alates rahastuslepingu sõlmimise kuupäevast. Lõplik detailne ja nädala täpsusega kirjeldatud ajakava jäetakse uuringurühma pakkuda ning kinnitatakse projekti avakoosolekul.

Projekti eeldatav maksumus on 45 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kui läbiviija on käibemaksukohuslane. Uuringut rahastatakse Siseministeeriumi (tellija) eelarvest. Tegemist on riigihangete seaduse (RHS) § 11 lg 1 p-s 19 nimetatud erandi alusel tellitava teadus- ja arendusteenusega.

Makseid tehakse peale (vahe)aruannete heaks kiitmist. Väljamaksete etapid ja suurused lepitakse kokku rahastaja ja taotleja vahel lähtudes taotleja poolt tehtud ettepanekust.

6. Tehnilised nõuded

Projekti edukaks läbiviimiseks tuleb taotlejal luua uurimisrühm, mis ühendab endas nii vajalikku teaduslikku kui praktilist valdkondlikku kompetentsi.

Uurimisrühm peab minimaalselt koosnema 3 isikust:

3

• vastutav täitja (projektijuht), kellel on doktorikraad uuringu teemaga seotud valdkonnas (sotsioloogia, teoloogia) ja sarnaste teadusprojektide juhtimise kogemus;

• kaks põhitäitjat, kellel on vähemalt magistrikraad uuringu teemaga seotud valdkonnas (ETISe klassifikaatorid 2.11 sotsiaalteadused, 2.2 teoloogia), teadusprojektide täitmise kogemus ning avaldatud uuringu teemaga seotud teaduspublikatsioone.

Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust/kogemust. Uurimisrühma liikmete pädevust ja/või kogemust tuleb taotluses kirjeldada ja tõendada. Kui üks uurimisrühma liige täidab mitme pädevuse nõuet, peab ta vastama mõlemale rollile pandud nõuetele. Taotleja esitab uurimisrühma liikmete pädevused, kogemused ja rollide kirjeldused. Taotlusele lisatakse uurimisrühma liikmete CV-d või link ETIS-es asuvale CV-le.

6.1. Taotlemine ja nõuded projektitaotlusele

Projektikonkursi taotlus esitatakse e-kirja teel aadressile [email protected].

Projektitaotluses tuleb esitada:

1) kavandatava uurimiskontseptsiooni kirjeldus ja põhjendatus (eesmärk, uurimisküsimused, metoodika);

2) uurimistöö läbiviimise tegevus- ja ajakava etappide lõikes; 3) uurimistöö eelarve koos põhjendusega; 4) uuringumeeskonna kirjeldus koos CV-dega, mis annab ülevaate uurimismeeskonna

põhikoosseisust ja rollide jaotusest, uurimismeeskonna põhiliikmete senise uurimistöö teaduslikust tasemest.

6.2. Taotluste hindamine ja täitja väljaselgitamine

Taotlusi hindab tellija hindamiskomisjon, vajadusel kaasates väliseid eksperte. Hindamiskomisjon hindab taotlusi ning koostab igale taotlusele koondhinnangu ja -hinde, võttes arvesse järgnevaid kriteeriume:

Kriteerium Skaala

1. Taotleja arusaam uurimisprobleemist, sh eesmärkide, uurimisküsimuste selgus ja asjakohasus

1-5

2. Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 1-5

3. Uurimistöö teostatavus, sh eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus ning põhjendatus

1-5

4. Riskide maandamise kava 1-5

5. Vastutava täitja ja uurimisrühma võimekus kavandatavat projekti ellu viia, nende eelnev kogemus ja senine tegevus valdkonnas

1-5

Hindamiskriteerium Selgitus Skaala 1. Taotleja arusaam

uurimisprobleemist, sh eesmärkide,

Hinnatakse pakkuja sisulist arusaama lahendatavast probleemist ning seda, mida probleemi lahendamiseks teha tuleb, sh:

1 kuni 5

4

uurimisküsimuste selgus ja asjakohasus

- kui hästi taotleja on mõistnud probleemi ja selle olemust? - kui hästi on taotleja mõistnud projekti eesmärke ja selle saavutamiseks vajalikke uurimisküsimusi/ülesandeid?

2. Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus

Hinnatakse pakutud metoodilise lähenemise sobivust, sh: - kui sobivad ja põhjendatud on kavandatud uurimismeetodid? - kuivõrd on võimalik metoodika ülevaatest saada aru, kuidas ja milliste meetoditega saavad vastatud uurimisküsimused? - kui hästi on teadvustatud võimalikke metodoloogilisi probleeme ning kirjeldatud riskide maandamise meetmeid ja varuplaani?

1 kuni 5

3. Uurimistöö teostatavus, sh eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus ning põhjendatus

Hinnatakse kogu uurimisprojekti teostatavust, sh: - kui selgelt ja põhjalikult on projekti tööplaan läbi mõeldud? - kuivõrd on planeeritud töömahud ja eelarve omavahel vastavuses? - kuivõrd on eelarve põhjendatud?

1 kuni 5

4. Riskide maandamise kava

Hinnatakse projekti elluviimisega seotud riskide kaardistust ja nende maandamismeetmeid, sh: - kuivõrd adekvaatne on riskide kaardistus ja realistlikud nende maandamismeetmed?

1 kuni 5

5. Vastutava täitja ja uurimisrühma võimekus kavandatavat projekti ellu viia, nende eelnev kogemus ja senine tegevus valdkonnas

Hinnatakse uurimisrühma kompetentsust, sh: - kuivõrd omab väljapakutud uurimisrühm tervikuna piisavat kompetentsi väljapakutud projekti teostamiseks? - kuivõrd on esindatud erinevad vajalikud kompetentsid töö eesmärgi saavutamiseks? - kuivõrd selge on eri täitjate tööjaotus?

1 kuni 5

Taotlust hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Kriteeriumite piires võib hindeid anda sammuga 1 punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised:

• suurepärane (5); • väga hea (4); • hea (3); • rahuldav (2); • mitterahuldav (1).

Hinnete tõlgendused on järgmised:

• mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumide mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt nõrkusi.

• rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik aspekte käsitletud väga üldiselt või arusaamatult ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi.

5

• hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja/või selgemat käsitlemist.

• väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid väiksemaid puudusi või küsitavusi.

• suurepärane (5) – taotlus on silmapaistvalt hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumis kirjeldatule parimal võimalikul moel.

Hinnatavate kriteeriumite osakaalud on võrdsed. Hindamiskomisjon koostab koondhinnangute ja -hinnete alusel projektitaotluste paremusjärjestuse. Rahastatakse kõrgeima punktisumma saanud projekti, tingimusel, et iga kriteeriumit on hinnatud koondhindega vähemalt 3. Võrdse hinnangu korral eelistatakse hindamiskriteeriumites 2 ja 3 kõrgema hinde saanud projekti.

Pakkumus teadusuuringu „Eesti elanikkonna usuline identiteet” läbiviimiseks Eesti Kirikute Nõukogu poolt

Sissejuhatus

Siseministeeriumi tellitav teadusuuring „Eesti elanikkonna usuline identiteet” on jätk uuringusarjale „Elust, usust ja usuelust“, mida Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on järjepidevalt korraldanud alates 1995. aastast. Tuginedes ligi 30-aastasele kogemusele ja laiapõhjalisele ekspertide võrgustikule, soovib EKN kandideerida ka käesoleva uuringu läbiviijaks.

Alljärgnevalt esitame EKNi visiooni uuringu kontseptsioonist ja ülesehitusest.

Uurimiskontseptsioon ja põhjendatus

Uurimisteema pealkiri: Eesti elanikkonna usuline identiteet 2025

Eesmärk

Uuringu keskne eesmärk on kaardistada Eesti elanike usuline identiteet ja maailmavaatelised hoiakud ning hinnata nendega seotud muutusi ajas. Erilist tähelepanu pööratakse usulistele liikumistele ja kogukondadele, kus on toimunud märkimisväärseid muutusi – sealhulgas Eesti Kristlikule Õigeusu Kirikule, Eesti islamikogukonnale ning erinevatele kristlikele usuliikumistele, mille liikmeskond koosneb valdavalt uusimmigrantidest.

Uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit nii baas- kui ka rakendusuuringute jaoks ning loovad aluse tõenduspõhisteks otsusteks poliitikakujunduses ja kogukondade arendamisel. Kogutav andmestik võimaldab paremini mõista Eesti usulise ja vaimse maastiku arengusuundi, asetades need varasemate uuringute konteksti ning toetades nende teadlikku suunamist tulevikus.

Põhjendus ja taust

Eesti elanike usulised hoiakud on viimastel aastakümnetel püsinud küllaltki stabiilsena, ent viimaste aastate jooksul – eriti COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjategevuse mõjul Ukrainas – on toimunud mitmeid kiireid ja märgilisi muutusi.

Üks olulisemaid muutusi on seotud Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik) liikmeskonna hoiakute ja juriidilise staatusega. Kuigi varasemad uuringud on näidanud õigeusklike arvu kasvu, puudub selge arusaam nende suhtumisest Vene Õigeusu Kiriku ametlikesse seisukohtadesse ning nende ühildatavusest Eesti riigi väärtusruumiga.

Teiseks on märkimisväärselt muutunud Eesti religioosne maastik seoses immigratsiooniga – Ukrainast ja teistest riikidest saabunud sisserändajad on kaasa toonud uusi usulisi kogukondi ning muutnud olemasolevaid, kuid süvitsi minev teave nende kohta on seni piiratud.

Uuringusari „Elust, usust ja usuelust” on olnud juhtivaks teadmiste allikaks Eesti ühiskonna usuliste hoiakute ja väärtuste kohta alates taasiseseisvumisest. Seetõttu omab planeeritav uuring ka väärtuslikku võrdlusmomenti eelnevate andmeridadega.

Planeeritav uuring ei ole oluline üksnes akadeemilises kontekstis, vaid toetab ka selgelt erinevates riiklikes strateegiadokumentides välja toodud valdkondlikke eesmärkide elluviimist:

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030:

● Ennetav ja turvaline elukeskkond: Uuring toetab usulisel identiteedil põhinevate kogukondade paremat lõimumist ning pakub lahendusi sidususe suurendamiseks.

● Kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika: Pakub andmeid õigeusklike ja uusimmigrantide väärtushinnangute ja hoiakute kohta.

● Sisejulgeoleku tugevdamine: Uurib religioossete organisatsioonide rolli kogukondade vastupanuvõimes ja kriiside lahendamisel.

Sidusa Eesti arengukava 2021–2030:

● Lõimumist toetav Eesti: Fookuses on uued religioossed immigrantide kogukonnad ja nende ühiskondlik kohanemine.

● Kogukondlik Eesti: Aitab hinnata kogukondade sotsiaalset kaasatust ja usaldust ning panustab kodanikuühiskonna arengusse.

Uurimisküsimused:

1. Millised on Eesti elanike usulised tõekspidamised ja millised muutused on toimunud võrreldes varasemate uuringutega? (kvantitatiivne uuring)

2. Kuidas suhestuvad erineva rahvus- ja rändetaustaga elanike religioossed identiteedid Eesti ühiskonna väärtusruumiga? (kvalitatiivne uuring)

3. Milline on religiooni roll sisserände ja kogukondliku lõimumise protsessides? (kvalitatiivne uuring)

4. Kuidas tajuvad elanikud usuliste organisatsioonide rolli Eesti ühiskonnas ja sisejulgeolekus? (kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring)

Metoodika:

● Kvantitatiivne uuring: veebiküsitlus 1000 osalejaga, esindusliku täisealise elanikkonna valimiga (vanuse, soo, maakonna, koduse keele ja haridustaseme lõikes). Küsimustik koostatakse koostöös religiooni- ja sotsiaalteadlaste ekspertgrupiga (vähemalt 7 liiget). Võrdlus varasemate uuringutega (“Elust, usust ja usuelust” 1995-2020) tagatakse säilitades põhiküsimused ning rakendades analoogset valimi moodustamise printsiipi (representatiivne täisealise elanikkonna populatsiooni valim, eelistatult rahvastikuregistri

põhine juhuvalim). Küsimustikku lisatakse ka uusi sihtrühma- ja olukorra spetsiifilisi mõõdikuid. Uuringu läbiviimine kooskõlastatakse nii Andmekaitse Inspektsiooni kui Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega.

● Kvalitatiivne uuring: struktureeritud ning fookusgrupi intervjuud kolme sihtgrupi (Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku liikmeskond, islami kogukond, kristliku identiteediga uusimmigrandid) liikmete seas. Eesmärgiks on süvitsi mõista spetsiifiliste gruppide religioosset identiteeti, hoiakuid ning nende seost ühiskonda integreeritusega. Kvalitatiivsesse uuringusse kaasatakse kokku vähemalt 80 respondenti. Fookusgruppide maksimaalne suurus on 6-8 inimest. Uuringu ekspertgrupil on varasemad kontaktid kõikide fookuses olevate kogukondade liikmetega, mis hõlbustab lõpliku valimi moodustamist. Intervjuudes osalemist kompenseeritakse kinkekaartidega.

● Ekspertide kaasamine: metoodika ja küsimustike arendamisse ning andmete tõlgendamisse kaasatakse ekspertgrupp, kuhu kuuluvad lisaks projekti põhitäitjatele veel 3-4 tugeva akadeemilise taustaga valdkonna spetsialisti (religiooniuuringud, teoloogia, sotsioloogia, kultuuriteadused).

● Andmete kogumine: teostatakse koostöös Eesti Uuringukeskus OÜ-ga, kes oli ka 2020. aasta samalaadse uuringu teostamise partner. Uuringukeskusel on enam kui 15-aastane kogemus teadus- ja rakendusuuringute läbiviimisel nii era- kui avalikus sektoris, seda nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uuringute valdkonnas. Nimekiri Eesti Uuringukeskus OÜ viimase 5 aasta avaliku sektori uuringutest on leitav lisast 2.

Uuringuga seotud riskide analüüs on leitav lisast 1.

Uurimistöö tegevus- ja ajakava

Aeg Tegevus

Mai–juuni 2025

Toimuvad ekspertgrupi esimesed kohtumised, mille käigus koostatakse uurimiskava ja töötatakse välja nii kvantitatiivse uuringu küsimustik kui ka kvalitatiivse uuringu detailne plaan. Ekspertgrupp koosneb religiooni-, sotsioloogia- ja kultuuriteaduste valdkonna teadlastest ning vajadusel kaasatakse ka kogukondade praktikuid. Uuringu kooskõlastamine nii Andmekaitse Inspektsiooni kui Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega. Valimi moodustamine, eelistatult rahvastikuregistri andmete põhjal.

Juuli– august 2025

Toimub küsimustiku testimine pilootgrupi peal, et tagada küsimuste arusaadavus ja sobivus sihtrühmale. Samuti viiakse läbi tehnilised ja logistilised ettevalmistused, sealhulgas andmekogumis platvormide seadistamine ja intervjueerijate ettevalmistamine kvalitatiivse uuring läbi viimiseks. Intervjueeriatena kasutatakse varasema kogemusega spetsialiste.

September– november 2025

Kvantitatiivne osa hõlmab vähemalt 1000 vastajaga veebiküsitlust, mis viiakse läbi esindusliku täisealise elanikkonna valimi alusel. Kvalitatiivne osa koosneb struktureeritud ning fookusgrupi intervjuudest, keskendudes sihtrühmadele (Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku liikmed, islami kogukonna liikmed ning uusimmigrandid).

Detsember 2026

Teostatakse esmane andmeanalüüs ning sellele tuginev vahearuanne. Esmaseid tulemusi tutvustatakse Siseministeeriumile ja vajadusel ka laiemale avalikkusele, et saada tagasisidet ja võimalikke täiendusi lõpparuande koostamiseks.

Jaanuar– märts 2026

Teostatakse põhjalik andmeanalüüs ja tulemuste tõlgendamine koostöös ekspertidega. Selle põhjal koostatakse uuringu lõpparuanne, mis sisaldab nii kvantitatiivseid tulemusi, kvalitatiivseid sisuanalüüse kui ka järeldusi ja soovitusi poliitika- ja kogukonnatöö kujundamiseks.

Aprill 2026 Uuringu lõpparuanne esitatakse ametlikult Siseministeeriumile. Samuti korraldatakse avalik esitlus, kuhu kutsutakse asjakohased partnerid, huvirühmad ja meedia esindajad.

Eelarve koos põhjendusega Eelarverida Summa (€) Põhjendus

Kvantitatiivne küsitlus

25 000 Uuringu kodulehekülje loomine ja küsitlusplatvormi seadistamine (€1000), küsitluse korraldamine uuringufirma poolt (s.h. valimi ettevalmistamine (eelistatult rahvastikuregistri põhine juhuvalim), respondentidega kontakteerumine, andmete kogumine, vajadusel respondentide täiendav motiveerimine, andmestiku puhastamine ja kaalumine) (€21000), andmestiku kaalumine, esmane andmeanalüüs ja sagedustabelite loomine peamiste taustatunnuste alusel (85h €2500), muud kulud €500

Kvalitatiivsed intervjuud

12 000 Intervjuude ja fookusgruppide ettevalmistamine ja läbiviimine (€2300), intervjueerijate tasud (65h 2600€), intervjuude transkriptsioon (16h €500), koordinaatori tasu (50h €1500), andmetöötlus, esmane analüüs ja kokkuvõtte kirjutamine (100h €3000), kinkekaardid intervjuudes osalejatele (80tk €1600), muud kulud (€500)

Juhtimine, analüüs ja tulemuste esitlemine

8 000 Projektijuhtimine (50h €1500), ekspertgrupi kohtumiste läbiviimine metoodika ja küsimustike ettevalmistamiseks (€600), ekspertgrupi tasud (7*200=€1400) ekspertgrupiga koostöös, lõpparuande koostamine (160h €4000), tulemuste avalik esitlus (€500)

Kokku 45 000

Uuringumeeskonna kirjeldus

Vastutav täitja: Laur Lilleoja, PhD (Sotsioloogia, Tallinna Ülikool)

Kompetentsid:

● Ulatuslik kogemus sotsioloogiliste ja religioonisotsioloogiliste uuringute läbiviimisel ● Kogemus projektijuhina, sh Eesti Kirikute Nõukogu varasemates uuringutes; põhitäitjana

mitmetes teadusprojektides ● Lai teadusartiklite publitseerimise kogemus, sealhulgas usulise identiteedi ja sotsiaalse

sidususe teemadel ● Ekspertiis küsitlusuuringute metodoloogias, mida toetavad:

 • kaitstud doktoritöö antud valdkonnas  • teadustöö kogemus Euroopa juhtivas küsitlusuuringute keskuses The Research and Expertise Centre for Survey Methodology (RECSM), Universitat Pompeu Fabra, Barcelona

Roll uuringus:

● Uuringu projektijuhtimine ● Metoodika väljatöötamine ● Kvantitatiivse andmeanalüüsi läbiviimine ● Osalemine vahearuande ja lõpparuande koostamises ● Tulemuste tutvustamine, avalikustamine ja populariseerimine

CV: https://www.etis.ee/CV/Laur_Lilleoja

Põhitäitjad:

Lea Altnurme, dr. theol. (Tartu Ülikool)

Kompetentsid:

● Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia kaasprofessor ● Pikaajaline teadusprojektide kogemus nii vastutava kui ka põhitäitjana ● Osalenud varasemate „Elust, usust ja usuelust“ uuringute ekspertgrupis ● Ulatuslik teaduspublikatsioonide kogemus, sh usulise identiteedi ja sotsiaalse sidususe

teemadel

Roll uuringus:

● Metoodika väljatöötamine ● Küsimustiku ja kvalitatiivsete intervjuude kavade koostamine ● Osalemine vahearuande ja lõpparuande koostamises

● Uuringutulemuste tutvustamine ja populariseerimine

CV: https://www.etis.ee/CV/Lea_Altnurme/est/

Meego Remmel, PhD (Usuteadus, Walesi Ülikool)

Kompetentsid:

● Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu liige ● Professor, TCM International Institute ● Arendusjuht, Kõrgem Usuteaduslik Seminar ● Kogemus varasemate „Elust, usust ja usuelust“ uuringute ekspertgrupis ● Ulatuslik teaduspublikatsioonide kogemus, sh teemadel nagu usuline identiteet ja

sotsiaalne sidusus ● Lai kontaktvõrgustik kõigi kavandatava kvalitatiivse uuringu fookuses olevate

kogukondade seas

Roll uuringus:

● Metoodika väljatöötamine ● Küsimustiku ja kvalitatiivsete intervjuude kavade koostamine ● Uuringuga seotud eetiliste küsimuste lahendamine ● Osalemine vahe- ja lõpparuande koostamises ● Tulemuste avalikustamine ja teaduse populariseerimine

CV: https://www.etis.ee/CV/Meego_Remmel/est/

Ingmar Kurg, dr. theol. (Tartu Ülikool)

Kompetentsid:

● Osalenud varasemate „Elust, usust ja usuelust“ uuringute ekspertgrupis ● Varasem kogemus nii kvalitatiivsetes, kui ka kvantitatiivsetes teadusuuringutes ● Ulatuslik teaduspublikatsioonide kogemus, sh religioonisotsioloogia valdkonnas

Roll uuringus:

● Metoodika väljatöötamine ● Küsimustiku ja kvalitatiivsete intervjuude kavade koostamine ● Osalemine vahe- ja lõpparuande koostamises ● Uuringutulemuste tutvustamine ja populariseerimine

CV: https://www.etis.ee/CV/Ingmar_Kurg/est/

Helen Haas, PhD (religiooniuuringud, Tartu Ülikool)

Kompetentsid:

● Tartu Ülikooli Lähis-Ida uuringute teadur ● Ekspertiis Eesti islamikogukondade valdkonnas ● Kvalitatiivsete analüüsimeetodite tugev valdamine ● Laiapõhjaline teaduspublikatsioonide kogemus

Roll uuringus:

● Uurimismetoodika ja küsimustike väljatöötamine ● Kvalitatiivsete intervjuude kavade koostamine ● Eesti islamikogukonda käsitleva uuringumooduli kujundamine ● Kvalitatiivsete andmete analüüsimine ● Osalemine vahe- ja lõpparuande koostamises ● Uuringutulemuste tutvustamine ja populariseerimine

CV: https://www.etis.ee/CV/Helen_Haas

Riin Pärnamets, MA (sotsioloogia, Tartu Ülikool); MA (sotsiaalteadused – kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu, Tartu Ülikool, 2023)

Kompetentsid:

● Eesti Uuringukeskus OÜ uuringujuht ja juhatuse liige ● Ulatuslik kogemus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uuringute läbiviimisel ● Tugev kompetents nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmeanalüüsi meetodite

kasutamises

Roll uuringus:

● Uurimismetoodika ja küsimustike väljatöötamine ● Kvalitatiivsete intervjuude kavade koostamine ● Kvantitatiivse uuringu juhtimine, küsitluse läbiviimise koordineerimine ● Osalemine vahe- ja lõpparuande koostamises

CV: Lisa 3

Lisad: Lisa 1: Riskianalüüs

Risk Tõe- näosus

Mõju Maandamismeede

Takistused rahvastikuregistri- põhise juhuvalimi moodustamisega

Keskmine Keskmine Rahvastikuregistrist kontaktandmete taotlemise võimalusi teadusuuringute valimite moodustamiseks on viimastel aastatel oluliselt piiratud ning andmete saamise protsess on muutunud ajamahukamaks. Ekspertgrupp töötab välja alternatiivsed valimi moodustamise meetodeid juhuks, kui rahvastikuregistrist andmete hankimine ei osutu võimalikuks või kui taotlusprotsess venib nii pikaks, et see ohustab projekti õigeaegset elluviimist.

Küsitlusuuringu ebapiisav vastajate arv või madal representatiivsus

Madal Kõrge Teeme koostööd profesionaalse uuringufirmaga (Eesti Uuringukeskus), kes kasutab kvaliteetset populatsioonipõhist valimit, ning jälgib kogu andmete kogumise perioodi vältel vastamismäärasid erinevate alagruppide lõikes, tagamaks võimalikult hea representatiivsus. Vajadusel kasutab lisamotivaatoreid ning lõplik andmestiku peal rakendatakse järelkaalumist, tagamaks vastavus rahvastikuregistri andmetele.

Tehnilised tõrked andmekogumise platvormil

Madal Keskmine Uuringuplatvormina kasutataks varasemalt korduvalt kasutatud tarkvara, enne andmete kogumise algus viiakse läbi kontrolluuring. Uuringuplatvormi tehniline tugi on tagatud koostöös uuringupartneriga.

Fookusgrupi intervjuude läbiviimise raskused sihtrühmade hulgas (nt usaldamatus, kontaktide puudumine)

Keskmine Keskmine Kaasatakse usaldusisikuid kogukondadest ja vajadusel kasutatakse emakeelset intervjueerijat; tagatakse konfidentsiaalsus ning arvestatakse erinevate kultuuri kontekstidega.

Ajakava hilinemine seoses osapoolte koormuse või ootamatute asjaoludega

Madal Keskmine Iga etapi lõppedes hinnatakse progressi; lisatud on ajavaru kriitiliste tegevuste (sh andmekogumine, analüüs) jaoks.

Ekspertide asendusvajadus

Madal Madal Ekspertgrupp koostatakse piisava varuga ja vajadusel on tagatud asendusvõimalused teiste valdkonna spetsialistidega (selleks saab kasutada EKN-i ja partnerülikoolide võrgustikku).

Väline kriis (nt poliitiline või julgeolekukriis), mis mõjutab üht või mitut uuritavatest sihtrühmast

Keskmine Kõrge Sihtrühmade valimisel ja intervjueerimisel jälgitakse aktuaalset konteksti; vajadusel kohandatakse metoodikat ja ajastust paindlikult.

Aruandluse või tulemuste esitlus hilineb

Madal Madal Selge ajakava ja sisemine koordineerimine projektimeeskonnas; iga etapi lõpus valmistatakse ette vahekokkuvõte, et lõpparuanne valmiks tõhusalt ja ajakohaselt.

Lisa 2: Eesti Uuringukeskus OÜ poolt viimasel 5 aastal Eestis läbi viidud avaliku sektori uuringud Aasta Küsitlusmeetod Uuringu nimi ja Tellija 2019 CATI Tallinna elanike rahulolu uuring-3 (Tallinna Linnavalitsus) 2019 CATI Tallinna elanike rahulolu uuring-4 (Tallinna Linnavalitsus) 2019 CATI Tervisekampaaniate (rinnavähk, perearstiabi, hambaravi) järeluuring (Eesti

Haigekassa) 2019 F2F Eesti õpilaste kasvu uuring (WHO, Tervise Arengu Instituut) 2019 CATI, CAWI Maksutahte uuring (Maksu- ja Tolliamet) 2019 CATI Eesti elanikkonna turvalisuse uuring (Politsei- ja Piirivalveamet) 2019 F2F Soome turist Pärnus 2019 (Pärnu linn) 2020 CAWI Haigekassa lepingupartnerite uuring (Haigekassa) 2020 CAWI,

fookusgrupid Uuring „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakud ja kogemus“ (Justiitsministeerium)

2020 CATI Tallinna lemmikloomade uuring (Tallinna linnakantselei) 2021 Postiküsitlus,

CAWI „Elust, usust ja usuelust 2020“ (Eesti Kirikute Nõukogu, Siseministeerium)

2020 CATI, CAWI Maksutahte uuring (Maksu- ja Tolliamet) 2020 CAWI Tartu noorte vaba aja veetmise võimalustega rahulolu uuring (Tartu linn) 2021 CAWI Õpetajaameti maine ja atraktiivsus (Haridus- ja Teadusministeerium) 2021 CATI, CAWI Avalik arvamus riigikaitsest 2021 (Kaitseministeerium)

2021 Fookusgrupid Eesti elanikkonna kaitsetahe (Kaitseministeerium) 2021 CATI Elanike rahulolu Tallinna avalike teenustega (Tallinn-4) (Tallinna linn) 2021 CATI Elanike rahulolu Tallinna avalike teenustega (Tallinn-6) (Tallinna linn) 2021 Fookusgrupid Rahvusvahelise kaitse saanute kohanemine Eestis (Kultuuriministeerium) 2021 Fookusgrupid D-viisaga Eestis töötavate isikute kohanemine Eestis (Kultuuriministeerium) 2021 Fookusgrupid Kolmandatest riikidest tähtajalise elamisloaga pererändega Eestisse elama

asunud isikute kohanemine Eestis (Kultuuriministeerium) 2021 CATI Tervisekampaaniate (rinnavähk, perearstiabi, hambaravi) järeluuring (Eesti

Haigekassa) 2022 CAWI Kokkuleppemängude levik pallimängudes Eestis (Kultuuriministeerium) 2022 CATI, CAWI Avalik arvamus riigikaitsest 2022 (Kaitseministeerium) 2022 F2F Eesti õpilaste kasvu uuring (Tellija Tervise Arengu Instituut, WHO) 2022 CAWI Päästeameti töötajate valmisolek hädaolukordadeks (Päästeamet) 2022 CAWI Tule- ja kemikaaliohutuse tagamise uuring ehitise omanike seas

(Päästeamet) 2023 CAWI Elanike teadlikkus ja hoiakud tuumaenergiast (Keskkonnaministeerium) 2023 Fookusgrupid Rahvuse ja vanuse mõju kaitsetahtele (Kaitseministeerium) 2023 CAWI 15-19-aastaste arvamus riigikaitsest 2023 (Kaitseministeerium) 2023 CAWI Tuleviku tegijate teekond 2: Loodus- ja reaalainete ning tehnoloogiaõppe

võimalused ja rakendamine tuleviku tööoskuste kujundamiseks (koostöös RAK-ga, tellija: EAS)

2023 CATI Tallinna elanike arvamusuuring (Tellija: Tallinna Strateegiakeskus) 2023 CATI, CAWI Avalik arvamus riigikaitsest 2022 (Kaitseministeerium) 2023 CATI Sõjapõgenikest ukrainlased Eesti tööturul (Tellija Tööinspektsioon) 2024 CAWI Sise- ja välisturistide klienditeekonna uuring Tõstamaa ja Audru osavallas

ning Kihnus (Pärnu linn) 2024 PAPI, CAWI Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa maakonnaliinide sõitjate

rahulolu uuring (Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) 2024 CATI, CAWI Avalik arvamus riigikaitsest (Kaitseministeerium) 2024 CAWI Kooli ja lasteaiaga alustavate laste vanemate uuring (Tellija: Tallinna

Strateegiakeskus) 2024 CAWI Eesti elanike hädaolukordadeks valmisoleku uuring (Tellija Päästeamet) 2024 CAWI Korteriühistute hädaolukordadeks valmisoleku uuring (Tellija Päästeamet) 2024 CAWI, 3 eraldi

uuringut Tööandjate, lastevanemate, noorte arvamus riigikaitsest (Kaitseministeerium)

2024 Veebiküsitlus, süvaintervjuud

Teenuste kättesaadavus Hiiumaal (rõhuasetusega kogukonnateenustele (Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus)

2025 Veebiküsitlus Küsitlus huvipakkuvate tegevuste väljaselgitamiseks Käina Huvi-ja Kultuurikeskuses (eri sihtrühmad noored ja eakad (Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus).

2025 CAWI Puuetega inimeste liikumisharjumused ja vaba aja veetmise viisid (Tellija Kultuuriministeerium)

2025 CATI, CAWI Põhja-Tallinna elanike uuring (Tellija: Tallinna Strateegiakeskus)

HARIDUS

Tartu Ülikool / 2023

Sotsiaalteaduste magistrikraad kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekaval

Tartu Ülikool / 2010

Teadusmagistrikraad sotsioloogia erialal

Tallina Ülikool / 2004

Bakalaureusekraad sotsioloogia erialal (võrdsustatud MA-ga)

OSKUSED

MEESKONNA JUHTIMINE

PROJEKTIJUHTIMINE, KOOSTÖÖ KOORDINEERIMINE

KVANTITATIIVE ANDMEANALÜÜS

KVALITATIIVNE ANDMEANALÜÜS

ORGANISATSIOONIDE JA KOGUKONDADE RESSURSSIDE AVASTAMINE JA AGENTSUSE SUURENDAMINE

KAASAMISE JA KOOSLOOME PRAKTIKAD

USALDUSLIKU RUUMI LOOMINE JA HOIDMINE

MINUST

Olen kogenud professionaal uuringute valdkonnas, omades pikaajalist töökogemust erinevate ülikoolide töögruppides ja juhtides uuringumeeskondi uuringufirmades. Samuti tegutsen aktiivselt kogukondade arendamise valdkonnas, tuues kokku oma teaduslikud oskused ja praktilise kogemuse, et luua positiivset mõju.

TÖÖKOGEMUS

2009 - Praegu Meeskonna juhtimine, et tagada tõhus uurimistöö ja kvaliteetne analüüs.

jaan 2023 - Praegu • Perepesade arendamine kogukonna ankurorganisatsioonidena, keskendudes perede vajadustele ja heaolule.

jaan 2025 - Praegu • Õppetöö läbiviimine sotsiaalse disaini magistriõppekava osalusdisaini aines, edendades innovaatilist lähenemist ja praktilisi oskusi.

jaan 2007 - juuni 2009 • Vastutus uuringute tõhususe ja strateegiliste suundade

arendamise eest juhatuse tasandil.

sept 2005 - mai 2009 • Uuringumeeskonna juhtimine, sealhulgas töötajate värbamine,

arendamine ja motiveerimine.

• Vastutus uuringumeeskonna efektiivsuse ja kvaliteedi tagamise eest.

• Klientide professionaalne nõustamine teenindusstandardite ja innovaatiliste kontseptsioonide loomisel.

sept 2005 - nov 2005 • Osalesin uuringumeeskonnas, kus viisin läbi analüüsi ja tõlgendasin andmeid.

aug 2005 - nov 2005 • Osalesin uuringus “Doktorikraadiga inimeste vajadus Eestis”,

analüüsides tulemusi ja esitades leidude põhjal soovitusi.

märts 2004 - apr 2004 • Teostasin andmeanalüüsi Eesti spordi rahastamise uuringu raames ning koostasin aruande.

okt 2003 - mai 2005 • Spordisotsioloogia labor: ankeetide koostamine,

küsitlusandmete analüüs ja uuringuaruannete kirjutamine.

MAGISTRIKRAAD

MAGISTRIKRAAD

BAKALAUREUS

EESTI UURINGUKESKUS OÜ

Juhatuse liige/uuringute juht

SA LAPSE HEAOLU ARENGUKESKUS

Kogukondade arendamise juht

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

Külalisõppejõud

DIVE EESTI OÜ Juhatuse liige

DIVE EESTI OÜ Uuringute juht

SA MÕTTEKODA PRAXIS

Analüütik

TARTU ÜLIKOOL Uuringurühma liige

EESTI SPORDITEABE SIHTASUTUS

Analüütik

TALLINNA ÜLIKOOL Analüütik

RIIN PÄRNAMETS

56906433

[email protected]

TÖÖVÕTULEPING nr 7-3/1088-1

25.06.2025

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest

vastutavale asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi tellija),

ja

Eesti Kirikute Nõukogu, registrikood 80044678 aadress Tehnika tn 115, 10139 Tallinn, keda

esindab põhikirja alusel Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jean-Charles

Jourdan (edaspidi töövõtja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise

töövõtulepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu ese 1.1. Lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub kokkulepitud tingimustel ja korras läbi viima

religioonisotsioloogilise uuringu eesmärgiga kaardistada ja analüüsida Eesti elanikkonna

religiooniga seotud hoiakuid, usulist ja maailmavaatelist identiteeti ning nendega seotud

muutusi ajas (edaspidi töö). Eraldi on töö fookuses erineva rändetaustaga elanikkonna

religioosne identiteet ja hoiakud. Samuti peab töö pöörama rõhku pikaajalistele trendidele

ning tulemused peavad olema võrreldavad Eestis varasemalt samal teemal läbiviidud

elanikkonna küsitlusuuringutega.

1.2. Leping sõlmitakse tellija kodulehel 31.03.2025 avaldatud pakkumuskutse ja töövõtja

22.04.2025 esitatud pakkumuse alusel, mis on lepingu lahutamatud osad.

1.3. Töö peab sisaldama pakkumuse kutses ja pakkumuses kirjeldatud tulemusi:

1.3.1. Analüütiline aruanne, mis peab sisaldama uuringu teoreetilist raamistikku ja

tulemuste analüüsi koos järelduste ning soovitustega. Lisana tuleb esitada

metoodikaraport, mis kirjeldab andmete kogumise ja analüüsi meetodeid, sh

intervjuude või fookusrühmade korraldamise kirjeldust, intervjuukavasid, valimit,

keda intervjueeriti ja intervjuuküsimusi.

1.3.2. Visualiseeritud lühikokkuvõte uuringu kõige olulisematest järeldustest ja

lõpptulemustest eesti ja inglise keeles.

1.3.3. Uuringu tulemuste esitlemine, kus uuringu töövõtja teeb kuni kahel tellija poolt

välja pakutud üritusel ülevaate ja tutvustuse uuringu tulemustest.

1.4. Töövõtja tagab projekti kandmise Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) hiljemalt lõppraporti

tellijale üleandmise ajaks.

1.5. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised dokumendid:

1.5.1. lisa 1 – aruande vorm;

1.5.2. lisa 2 – pakkumuskutse;

1.5.3. lisa 3 – pakkumus.

2. Lepingu täitmine

2.1. Pooled on kokku leppinud töö tegemise perioodiks lepingu jõustumisest kuni 31.05.2026.

2.2. Töövõtja kohustub andma lepingutingimustele vastava töö tellijale üle hiljemalt

31.05.2026.

2.3. Töövõtja on kohustatud tegema lepingu punktis 1 nimetatud töö isiklikult. Teised isikud

võib töö tegemisse kaasata vaid poolte eelneval kokkuleppel.

2.4. Lepingus ja selle lisades sätestatud tähtajad ja tähtpäevad on lõplikud ning neid võib muuta

üksnes poolte eelneval kirjalikul kokkuleppel.

2.5. Töö kvaliteet peab vastama tavaliselt sellistele töödele esitatavatele nõuetele, välja arvatud

juhul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.6. Tellija kontaktisik juhendab töö tegemist, tagab töövõtjale vajaliku teabe andmise ja

kontrollib töö kvaliteeti.

2.7. Tellijal on õigus töö tegemise käiku jooksvalt kontrollida. Töövõtja on kohustatud tellijat

töö tegemise käigus tekkinud probleemidest kohe teavitama ning küsima tellijalt juhiseid

ja teavet.

3. Aruanded 3.1. Töövõtja esitab tellijale töö kohta vahearuande hiljemalt 19.12.2025 ning lõpparuande

hiljemalt 31.05.2026.

3.2. Tellija on kohustatud punktis 3.1 nimetatud aruande üle vaatama kümne tööpäeva jooksul

selle saamisest arvates ning teavitama kirjalikult töövõtjat avastatud puudustest ja andma

töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi vastuväited). Kui tellija ei ole kümne

tööpäeva jooksul töövõtjat puudustest teavitanud, loetakse, et tellija aktsepteerib aruande.

3.3. Kui töövõtja peab koos aruandega andma tellijale üle ka töö, siis loetakse, et aruande

aktsepteerimisega võtab tellija üleantud töö vastu.

3.4. Pärast seda, kui tellija on aruande aktsepteerinud, läheb töö omandiõigus tellijale üle ja

töövõtjal tekib õigus saada lepingus kokkulepitud tasu.

4. Töövõtjale makstav tasu

4.1. Tellija maksab töövõtjale lepingutingimustele vastava töö eest tasu summas 45 000

(nelikümmend viis tuhat) (edaspidi lepingu hind).

4.2. Töövõtja esitab tellijale pärast aruande aktsepteerimist arve.

4.2.1. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved. E-arves peab

lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka tellija

kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. E-arvet on võimalik saata e-arvete

operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). E-arve loetakse

laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

4.3. Töövõtja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama nende

osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta.

4.4. Töö eest tasutakse 21 päeva jooksul pärast nõuetekohase arve saamist. Lepingust tulenevad

maksed tasutakse arvel märgitud arvelduskontole.

4.5. Punktis 4.1 sätestatud tasu suurus on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või

mistahes muu põhjuse tõttu.

4.6. Töövõtjale makstav tasu makstakse välja Siseministeeriumi eelarvest.

5. Poolte vastutus

5.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest.

5.2. Kui töövõtja ei anna tööd üle lepingu punktis 2.2 kokkulepitud tähtpäevaks, on tellijal õigus

nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest,

kuid kokku kõige rohkem 50% lepingu hinnast. Tellijal on õigus vähendada töövõtjale

makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

5.3. Tellijal on õigus nõuda punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja

teeb töös tellija vastuväidete tõttu parandusi.

5.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja töövõtjal kohustus

maksta leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise juhtumi

korral.

5.5. Kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus

nõuda viivist summas 0,2% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva

eest, kuid kõige rohkem 50% tasumisega viivitatud summast.

5.6. Kui töövõtja ei täida lepingus sätestatud autoriõigustega seotud kohustusi, on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise

juhtumi korral.

5.7. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale mõistliku aja jooksul

arvates päevast, mil tellija sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise

õigusest.

5.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

5.9. Töövõtja vastutab oma tegevusse kaasatud kolmandate isikute eest lepingu täitmisel.

Töövõtja vastutab tellija ees lepingu täitmise käigus tema töötajate tekitatud kahju eest.

5.10. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud

juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et hoida

ära teisele poolele kahju tekkimine, ja tagama võimalikult suures ulatuses lepingu

täitmise.

5.11. Vääramatu jõuna käsitavad pooled asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu

esinemine peab olema tõendatud selle poole poolt, kes soovib sellele asjaolule viidata kui

alusele, et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale

lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest.

5.12. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu,

on kohustatud sellest viivitamata teisele poolele kirjalikult teatama. Teavitamiskohustuse

mittetäitmisel vastutab pool oma lepingujärgsete kohustuste rikkumise eest lepingus

sätestatud korras.

6. Töö kvaliteedi tagamine

6.1. Töövõtja kohustub tegema töö, kasutades oma parimaid teadmisi ja oskusi.

6.2. Tellijal on õigus kontrollida töö kvaliteeti ja lepingu tingimustest kinnipidamist.

6.3. Töövõtjal on kohustus teavitada viivitamata tellijat probleemidest, mis võivad mõju

avaldada töö nõuetekohasele täitmisele ning nõuda vajaduse korral tellijalt juhiseid ja

teavet.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

7.2. Töövõtja täidab kõiki kehtivaid andmekaitset ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

Töövõtja ja tellija edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need isikud on

konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda.

7.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud

teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.

7.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute eest, kelle

ta on lepingu täitmisse kaasanud.

7.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist.

8. Autoriõigused

8.1. Lepinguga loovutab töövõtja tellijale kõik talle lepingu täitmisel tekkivad või loovutatud

varalised autoriõigused. Töövõtja tagab, et tellijale lähevad lepingu lõppedes üle kõik

lepingu täitmisel töövõtja töötajatele või töövõtja kasutatud kolmandatele isikutele

tekkinud varalised autoriõigused.

8.2. Töövõtja annab üle või tagab tellijale lepingu täitmisel tekkinud varaliste autoriõiguste

ainuõigused töö tulemit vabalt ilma geograafilise piirangu ja tähtajata kasutada, sealhulgas

õigus seda muuta ja töödelda, avalikustada ja täiendada.

8.3. Tasu autoriõiguste eest sisaldub lepingu hinnas.

8.4. Pool on kohustatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel hoiduma teise

poole õiguste ja huvide kahjustamisest.

9. Lepingu kehtivus ja muutmine

9.1. Leping jõustub alates lepingule allakirjutamisest mõlema poole poolt. Leping kehtib poolte

kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

9.2. Tellija võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest töövõtjat

vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu

ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö eest, välja arvatud juhul, kui lepingu

ülesütlemise põhjuseks on töövõtja poolt lepingu rikkumine. Töövõtja on kohustatud

andma tellijale üle lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö.

9.3. Kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt ühe kuu möödumisel punktis 2.2

kokkulepitud tähtpäevast arvates, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepitud tasu

maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud

kahju.

9.4. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes tellijalt lepingu ülesütlemise

ajaks faktiliselt tehtud ja tellijale üleantud töö maksumuse tasumist, kui tellija viivitab

töövõtjale tasu maksmisega rohkem kui 30 päeva.

9.5. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused

tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

10. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud

10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud

juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei

ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks:

10.1.1. kontaktisiku või tööandja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul

samal päeval, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud

elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;

10.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja

postitamisest on möödunud viis päeva.

10.2. Tellija kontaktisik lepingu täitmisel on Ringo Ringvee, Siseministeeriumi usuasjade ja

kodanikuühiskonna osakond, nõunik, e-post [email protected].

10.3. Tellija kontaktisik annab juhiseid töö tegemiseks, tagab töövõtjale vajaliku teabe,

kontrollib töö kvaliteeti ja kooskõlastab aruanded.

10.4. Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Vilver Oras, Eesti Kirikute Nõukogu

täitevsekretär, telefon 512 2564, e-post [email protected].

10.5. Pooled kohustuvad mistahes kontaktandmete muudatustest teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kuni teate kättesaamiseni

loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud.

11. Lõppsätted

11.1. Töövõtja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas nõudeid,

kolmandale isikule üle anda ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija nõusolek

ei vabasta töövõtjat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üleandmata

kohustuste osas.

11.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on

lepingu ettevalmistamise käigus teinud.

11.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast neile allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte

kirjalikult määratud tähtpäeval.

11.4. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

12. Poolte rekvisiidid

Siseministeerium nimi Eesti Kirikute Nõukogu

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Tehnika tn 115, 10139 Tallinn

612 5008 telefoninumber 646 1028

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

(allkirjastatud digitaalselt)

Philippe Jean-Charles Jourdan

Lisa 1. Töövõtulepinguga 25.06.2025 nr 7-3/1088-1 tehtud tööde aruanne [nr]

Tellija Siseministeerium

Töövõtja

Aruandlusperiood

Aruande esitamise kuupäev

Üleantava töö kirjeldus

 …

 …

Maksumus

Rahastamisallikas Osakaal %

(allkirjastatud digitaalselt)

[töövõtja nimi]

kuupäev