Aruküla Põhikool_tasemeklassid ja temporühmad

Avo Möls

direktor

Aruküla Põhikool

[email protected]

Teie nr

Meie 25.06.2025 nr 7-5/250373/2504677

Tasemeklasside ja temporühmade moodustamine Aruküla Põhikoolis

Lugupeetud Avo Möls

Teile teadaolevalt paluti õiguskantsleril kontrollida, kas seadusega on kooskõlas, et

Aruküla Põhikoolis moodustatakse kõigis õppeainetes tasemeklassid keskmise hinde alusel. See

tähendab, et 7. ja 8. klassi lõpus komplekteeritakse klassid õpilaste eelmise õppeaasta kõikide

ainete keskmise hinde alusel järgmiseks õppeaastaks ümber (kooli õppekava p 11.1.1).

Seadus ei luba õpilasi sel moel sunniviisiliselt ümber tõsta. Samuti ei ole seadusega kooskõlas, et

algklassides moodustatakse eesti keeles ja matemaatikas keskmise hinde alusel temporühmad

(kooli õppekava p 9.1.2).

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kehtib Eestis ühtluskooli põhimõte: see tähendab, et

kõikidel lastel sõltumata nende perekondlikust taustast, tervisest ja elukohast on õigus saada

põhikoolis parim võimalik haridus ja õppida koos, v.a seaduses ette nähtud erandite korral. Nõnda

harjuvad lapsed sellega, et inimesed ja nende võimed on erinevad. Seadus sätestab klassi tüübid

(tavaklass, eriklass) ja ka õppegruppide moodustamise alused tuge vajavatele õpilastele.

Nüüdisaegne õpikäsitus ei välista iseenesest rühmades õppimist, ent sellise rühmaõppe korral

liiguvad õpilased pidevalt ja sujuvalt ühest rühmast teise, sõltuvalt teemast ja konkreetse õppeaine

spetsiifikast (nt õpilasi, kes matemaatika tekstülesandeid hästi ei oska, proovitakse seda teemat

selgitada eraldi neist, kellel see hästi välja tuleb jne).

Õpilase õppimistase muutub kogu aeg, õpilase areng igas aines erineb sõltuvalt õpitavast teemast.

Keskmine hinne õppeaines esimese klassi lõpus (ja järgnevatel aastatel) ei kajasta õpilase arengu

dünaamikat ega tema tegelikku taset ja võimeid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) ega

põhikooli riiklik õppekava, mis kehtestab õpilase hindamise alused, pole kasutatud keskmise hinde

mõistet. 1

1 Klasside ülese ainete kaupa grupeerimise kohta vt ka Jeremy Hodgen jt „The achievement gap: The impact of

between-class attainment grouping on pupil attainment and educational equity over time“. Klassi sees grupeerimise

kohta vt nt „ Ability-grouping and problem behavior trajectories in childhood and adolescence: Results from a U.K.

population-based sample.“ Efstathios Papachristou, Eirini Flouri, Heather Joshi, Emily Midouhas, Glyn Lewis. Child

DevelopmentVolume 93, Issue 2, 29 September 2021.

(https://srcd.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/cdev.13674)

2

On õige, et õpetamisel tuleb lähtuda iga õpilase individuaalsetest õpivajadustest ja õpet

diferentseerida, sealhulgas anda võimekamatele ja kiirematele neile sobivaid ülesandeid ning

järele aidata neid, kes seda vajavad. Seda tuleb aga teha ilma õpilasi keskmise hinde alusel

püsivatesse klassidesse või gruppidesse jagamata.

Kuidas kasutada rühmaõppe meetodit, saab vajaduse korral põhjalikult selgitada Haridus- ja

Teadusministeerium.

Palun viige kooli õppekava nimetatud punktid seadusega kooskõlla. Andke palun hiljemalt

29. augustiks 2025 teada, mida olete ette võtnud.

Põhiõigus haridusele

1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõike 5 järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all.

Riigikogu on võtnud vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, milles on kehtestatud üldhariduse

korraldus. Muu hulgas on Riigikogu otsustanud, et Eesti põhikool on üles ehitatud ühtluskooli (vt

nt PGS § 6 p 2, § 10 lg 1, § 15) ja kaasava hariduse (PGS § 6 p 1; § 46 lg 9) põhimõtete kohaselt.

Ühtluskooli põhimõtte järgi ei valita lapsi koolidesse nende erinevate vajaduste ja võimete alusel.2

PGS-i järgi tagatakse igale lapsele koolikoht elukohajärgses koolis ilma katsete või muude

tingimusteta, mis õpilasi selekteeriks.3 Erandi sellest põhimõttest sätestab PGS § 2 lõige 4, mis

annab õiguse pidada tõhustatud või erituge vajavatele õpilastele eraldi kooli.

Kaasava hariduse põhimõtte järgimine tähendab, et lapsed õpivad üldjuhul koos elukohajärgses

koolis, sõltumata nende erinevatest vajadustest.4

Nende seaduses sätestatud nõuetega tuleb koolidel arvestada ka kooli õppe korraldamisel (PS § 3).

2. Reeglit, et kooli tegevuse piirid on seadusega määratud, väljendab ka Eesti Vabariigi

haridusseaduse § 29 lõige 2, mille järgi on haridusasutused õpetamise ja kasvatamise

korraldamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.

Õpilaste klassidesse jaotamine

3. Aruküla Põhikooli õppekava punkt 11.1.1 sätestab: „III kooliastmes alustavate klasside puhul,

toimub iga õppeaasta lõpus aastahinnete põhjal klasside ümberkomplekteerimine keskmise hinde

alusel ja arvestades klassi täituvuse piirnormi.“

2 OECD 2012. a väljaandes „Equity and Quality in Education. Supporting disadvantaged students and schools“

selgitatakse, kuidas on ühtluskooli põhimõte aidanud tõsta riikide üldist haridustaset. Ühtluskooli (comprehensive

school system) all peetakse seejuures silmas koolisüsteemi, kus õpilasi ei valita kooli vähemalt kuni põhikooli lõpuni

ning eesmärk on anda kõigile õpilastele ühesugused haridusvõimalused, tagades vajadusel individuaalse toetuse

klassis õppivatele erinevate vajadustega õpilastele (lk 56). Tõdetakse, et ühtluskooli strateegia on erinevates edukates

haridussüsteemides pisut erinev (lk 37). 3 Vt õiguskantsleri ettekanne Riigikogule, p 5: hariduse kihistumine. 4 Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., Malva, L. Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti

kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. 2020, 8(1), lk 50

„…Siiski, levinuim kaasava hariduse käsitlus on arusaam, et kõik õpilased olenemata nende erisuste või takistuste

iseloomust õpivad kodulähedases tavakoolis koos eakaaslastega, saavad seal kvaliteetset õpetust, vajalikku sekkumist

ja tuge, et täita õppekava edukalt (Alquraini ja Gut, 2012). Domineeriv idee on siinkohal just demokraatlikud

väärtused ja sotsiaalne õiglus ning enamik Euroopa riike püüdleb selle poole, et kaasavat haridust realiseerida just

nimetatud käsitluse põhjal (Haug, 2017).“

3

4. Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri nõunikule, et tasemeklasside moodustamisel olete

lähtunud PGS § 3 punktist 1, § 4 punktist 2; § 6 punktidest 1, 3 ja 4 ning § 37 punktist 1. Leiate,

et tasemeklasside moodustamisega soovitakse võimaldada õpilasel areneda oma võimetele

vastavas õpikeskkonnas. Ühtlasem keskmine tase annab pedagoogidele võimaluse valida tundide

jaoks õige töötamise kiirus ja töö maht. Teie hinnangul annab PGS § 6 koolidele vabaduse

kehtestada õppe korraldamise põhimõtted. Teie hinnangul pole tasemeklasside moodustamine

seadusega keelatud. Kool on arvestanud lastevanemate ettepanekuid, kooskõlastanud oma

tegevuse hoolekoguga ja õpilastega.

Leiate, et kui õpilaste keskmise hinde väärtus jääbki alla 4,2 palli, siis see ei tähenda, et õpilased

oleksid saamatud ja nende areng oleks seisma jäänud. Keskmise hinde väärtus ei ole teie koolis

fikseeritud suurus, vaid muutub õppeaastate jooksul, sõltuvalt klasside õpitulemustest.

5. Tasemeklasside moodustamine õpilaste keskmiste hinnete alusel ei ole kooskõlas seadusega,

kuna nii ei ole järgitud ühtluskooli ja kaasava hariduse põhimõtteid. Samuti ei ole see

haridusteaduslikult põhjendatud. 5

6. PGS-is ei ole otsesõnu öeldud, kuidas tuleb õpilased põhikoolis klassidesse jaotada. Siiski on

õigusaktidest võimalik järeldada, mis on seaduse järgi lubatud ja mis mitte.

7. Lapsed õpivad elukohajärgses koolis tavaklassis (vt mõistet: PGS § 46 lg 10). Kui koolis on

ühes lennus lapsi rohkem, kui klassi täitumuse piirnorm ette näeb (PGS § 26 lg-d 1-3), tuleb

õpilased jagada mitme paralleelklassi vahel. Põhikooli õppekorralduse aluseks olevaid ühtluskooli

(lapsi ei valita kooli, välja arvatud seaduses lubatud erand: PGS § 2 lg 4) ja kaasava hariduse

(erinevate vajadustega lapsed õpivad koos) põhimõtteid tuleb arvestada ka laste jagamisel

paralleelklassidesse. Seega ei saa klasse moodustada alustel, mis lähevad nende põhimõtetega

vastuollu (õpilaste jagamine klassideks õppeedukuse, võimete, taseme jm alusel).

8. Erandiks tavaklassist on eriklass (PGS § 46 lg 10, § 26 lg 5). Selles klassis võib õppida õpilane,

kes vajab tuge PGS mõttes (üldtugi õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või

mahajäämus õpitulemuste saavutamisel (PGS § 46 lg 5); tõhustatud tugi (PGS § 49 lg 1); eritugi

(PGS § 49 lg 2)). Eriklassis õppimine peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja

ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või

koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Õpilase saab eriklassi nimekirja arvata,

kui vanem on andnud selleks nõusoleku (PGS § 46 lg 11).

9. Samuti on erandiks klassi moodustamine õppekeele alusel (vt ka põhikooli riiklik õppekava

(PRÕK) § 15 lg 31). Muus keeles kui eesti keeles võivad õppida hariduslike erivajadustega

õpilased (PGS § 21 lg 6) ning eestikeelsele õppele ülemineku perioodil (PGS § 10015).

5 Vt ka õpilaste grupeerimisest Kaire Põder, Triin Lauri ja Andre Veski „Kas Eesti PISA on viltu?” (2023), lk 282-283.

Autorid leiavad, et klassidesse grupeerimine võimete alusel mõjub negatiivselt nii haridusefektiivsusele kui

haridusõiglusele. Hinnete alusel selektsiooni vähene tõhusus tuleneb nõrgemate gruppide haridustulemuste suhteliselt

suuremast kaotusest võrreldes tugevama grupi võiduga; vt ka OECD Education GPS. Organisation & governance,

(Differences in mathematics performance between students who attended schools that practice and those that do not

practice ability grouping tended to be small, after accounting for the socio-economic profile of students and schools;

While grouping students by ability in class for some subjects is positively correlated with performance in reading,

ability grouping for all subject has a negative impact on reading performance); vt ka „Educational tracking, inequality

and performance: New evidence from a differences-in-differences technique.“ Jeroen Lavrijsen, Ides Nicaise.

Research in Comparative and International EducationVolume 11, Issue 3, September 2016.

(https://journals.sagepub.com/doi/epub/10.1177/1745499916664818).

4

10. Kuigi seadus ei ütle, kui pikaks ajaks klass moodustatakse (kas kogu põhikooli õppe ajaks või

muuks perioodiks), tuleb kord moodustatud klassi ümberkorraldamisel arvestada, mis on lapse

huve arvestades kõige parem, ning hinnata, kuidas mõjutab lapse ühest klassist teise suunamine

lapse heaolu. Kord moodustatud klasside ümberkomplekteerimine võib kõne alla tulla

koolikorralduslikul põhjusel (näiteks suletakse mõni kool ja koolil tuleb ära mahutada lisanduvad

õpilased). Samuti võib õpilase ühest klassist teise suunata õpilasest lähtuvalt (näiteks kehvade

suhete tõttu klassis, vt õiguskantsleri 23.03.2020 seisukoht, 29.08.2023 seisukoht).

11. Teie selgitustest võib järeldada, et õpilasi jagatakse klassidesse keskmise hinde alusel, mis jääb

kas üle või alla 4,2. Pole selge, miks on valitud selekteerimise lähtekohaks just see number ning

kuidas tagatakse, et õpilaste arv paralleelklassides märgatavalt ei erineks. Aastahinnete keskmise

põhjal õpilase taseme ja võimekuse üle otsustamine on meelevaldne, sest see ei näita, mis aines ja

millises teemas/valdkonnas või milliste oskuste poolest on laps võimekam ning mille poolest

mitte. Õpilane võib olla hea eesti keeles, kuid füüsika võib talle valmistada raskusi. See tähendab,

et aasta keskmise hinde alusel klasse moodustades ei saavutata ka kooli taotletud eesmärki

koondada sarnase vajadustega lapsed ühte gruppi.

12. PGS § 17 lõike 1 järgi koostab kool riiklike õppekavade alusel kooli õppekava, mis on koolis

õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike

õppekavade raames. Kuigi PGS § 6 punktid 3 ja 4 ning § 37 lõige 1 kohustab kooli arvestama

õpilase vajadusi ja kohandama vastavalt sellele õpet, ei tulene neist sätetest, et õpilase vajadustele

vastava õppe kohandamiseks tohib kool rühmitada lapsed klassidesse õppeedukuse alusel. Seega

ei saa õpilaste erisustega arvestamise nõudest tuletada õigustust koondada sarnase õppeedukusega

lapsed ühte klassi. Õpet saab ja tuleb diferentseerida (tava)klassi raames, sealhulgas pakkuda

vähem võimekamatele lisatuge (lisaselgitusi, konsultatsioone jne) ning võimekatele lisapingutust

nõudvaid ülesandeid.

13. Ka ei saa tasemeklasside moodustamise õigustuseks olla asjaolu, et seda soovib osa vanemaid,

õpilasi või kooli hoolekogu. Vanemate, hoolekogu ja õpilaste soovidega saab arvestada, kui need

mahuvad seaduse raamidesse.

14. Leian, et õppeedukuse alusel tasemeklasside moodustamine on ka sildistav ja üldjuhul

kahjustab laste enesehinnangut.6 Seetõttu ongi nii Eesti kui teised Euroopa riigid pidanud

vajalikuks kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, et tasemeklasside taolist selektsiooni

välistada. Koolis tuleb luua sotsiaalne ja vaimne keskkond, kus kõiki õpilasi koheldakse

eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära, märgatakse ja

tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu ning hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende

eneseusu vähendamisest (põhikooli riikliku õppekava § 6 lg 3 p-d 3 ja 5).

15. Selgitasite, et õpilase keskmine hinne muutub, saab ta liikuda ühest klassist teise. Samuti olevat

õpilasel soovi korral võimalus vahetada tasemeklassi. Seda võimalust olevat kasutanud mitmed

õpilased ja õppenõukogu on need otsused kinnitanud.

Kuigi õpilasel olevat võimalik soovi korral pöörduda õppenõukogu poole, et ta viidaks ühest

tasemeklassist teise, ei tee tasemeklassi moodustamist seaduspäraseks. Sellist võimalust ei ole

õppekavas ka ette nähtud ning on küsitav, kuidas peaks lapsevanem selle peale tulema, et lapse

ühest klassist teise üleviimist taotleda, ja mis tingimustel seda tehakse.

6 Vt ka Deirdre McGillicuddy (2021) „They would make you feel stupid” - Ability grouping, Children’s friendships

and psychosocial Wellbeing in Irish primary school“.

5

Õpilaste temporühmadesse jaotamine

16. Aruküla Põhikooli õppekava punktis 9.1.2 on sätestatud: „Alglassides (1.-4. klass)

moodustatakse vajadusel alates 2. klassist eesti keeles ja matemaatikas paralleelklasside lõikes

temporühmad.

1. 9.1.2.1. Temporühmade moodustamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine hinne vastavas

õppeaines ning klassiõpetajate sisend õpitulemuste saavutamise osas.“

17. PGS eristab klassi ja õpperühma (PGS § 26 pealkiri ja lg 1). Õpperühma mõistet seadus

täpsemalt ei ava. PGS-i arvestades saab öelda, et õpperühmade all on silmas peetud gruppe, mis

pole klassid (tavaklassid ega eriklassid).

18. Seaduse järgi on kooli õpilased jagatud tavaklassidesse ning vaid erandjuhul õpib õpilane

eriklassis (toevajadusega õpilane). Tavaklassidesse tohib õpilasi jagada viisil, mis arvestab

ühtluskooli ja kaasava hariduse põhimõtet (õpilasi ei valita hinnete, võimete, taseme alusel).

Lisaks tavaklassile või eriklassile (lisaks sellele või selle sees) võib õpilane kuuluda õpperühma.

Õpperühma moodustamisel tuleb samuti järgida ühtluskooli ja kaasava hariduse põhimõtet, välja

arvatud juhul, kui seadus lubab sellest kõrvale kalduda (õpiabirühm, tasemerühm toevajadusega

õpilasele, PGS § 46 lg 10).

19. Temporühma mõistet põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ei leia. Ka ei ava seda mõistet

Aruküla Põhikooli õppekava. Sõnaveebi järgi on tegu rühmaga, kuhu on koondatud õpilased, kes

omandavad ainet sarnase võimekusega.

20. Üks võimalus oleks käsitada sellist temporühma tasemerühmana PGS § 46 lõike 10 mõistes.

Sel juhul tuleb aga kinni pidada seaduses sätestatust: tasemerühma võib moodustada toe

pakkumiseks (üldtugi, tõhustatud tugi, eritugi) õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide

täitmiseks. Õpe selles rühmas peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt

piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise

nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi, vanem peab olema andnud nõusoleku lapse sellesse

rühma suunamiseks (PGS § 46 lg 11).

21. Siiski viitab kooli õppekava punkti 9.1.2 sõnastus, et tegu pole tuge vajavatest lastest

moodustatud tasemerühmaga, sest õpilasi jagatakse rühmadesse keskmise hinde alusel. Selliste

õpperühmade moodustamist seadus ette ei näe. Iga kehvema õppeedukusega, ent positiivsete

õpitulemustega õpilane ei ole automaatselt toevajadusega õpilane PGS mõttes. Toevajadus tuleb

välja selgitada ja tuge tuleb pakkuda kooskõlas seadusega (PGS § 46 lg-d 4-6).

22. Aruküla Põhikooli õppekava järgi moodustatakse temporühmad vajaduse korral. Millise

vajaduse korral (milliste õpilaste huvides ja mis tingimustel) seda tehakse, õppekava ei ava. Selge

pole ka see, kui kõrge peab olema keskmine hinne konkreetses aines ning mida ja kuidas on

klassiõpetaja hinnanud, et õpilane arvataks sellesse rühma. Siiski annab õppeaines saadud

keskmine hinne (aritmeetiline keskmine; PGS § 29 lõike 2 järgi hinnatakse õpilaste teadmisi,

oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis) aimu, et rühma moodustamise aluseks on üldine hinnang

õpilase teadmistele, oskustele ja vilumustele. Seega ei ole rühma moodustamise aluseks see, kui

kiiresti õpilane teemat haarab (hinne ei anna edasi teavet selle kohta, kui palju on õpilane pidanud

tegema tunniväliselt tööd) või kui pädev on ta konkreetses teemas (näiteks kui hästi loeb või

kirjutab, kui hästi lahendab tekstülesandeid või arvutab peast), vaid õpilase teadmiste ja oskuste ja

vilumuste üldistatud tase konkreetses aines.

6

23. Niisiis on temporühmade moodustamine Aruküla Põhikooli õppekava kohaselt keskmise hinde

alusel vastuolus seadusega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Raasiku Vallavalitsus

Aigi Kivioja 6938428

[email protected]