Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Andi Juuriste

OÜ Vehendi

[email protected]

25.06.2025 nr 2.1-1/25/765-1638-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai sekkumistaotluse, mille kohaselt kasutab OÜ Vehendi

videovalve kaamerat väljaspool enda kinnistut asuva ala filmimiseks, sh on kaamera suunatud

avalikule teele ja naaberkinnistule.

Saadud pöördumisest ajendatuna juhib AKI kaamera(te) kasutamisega seoses OÜ Vehendi

juhatuse tähelepanu isikuandmete kaitse nõuetele.

Andmekaitse Inspektsiooni selgitused

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

1. Isikuandmete töötlemise alused

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav

füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul

tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb

järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid.

Isikuandmete vastutav töötleja – ettevõte, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle

kasutamise eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM

artiklis 6 nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM artiklis 5 kehtestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema

võimeline ka nende põhimõtete täitmist tõendama.1

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest.

a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas

isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks

peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektidele ehk isikutele, kes

jäävad kaamera vaatevälja, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud.

Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja

kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel

keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele

kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega

inimesele avaldada

 kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt;

2 (3)

 millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning

 kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.

AKI veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab

kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks.

Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat

infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada

andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12–14.

Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele.

b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg

1 punktid b, c ja e)

Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb:

1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;

2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et

isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks

andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada, milliseid

andmeid tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on, sh läbi mõelda kaamera

vaateväli. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata

kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid

koguti.

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad

isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.2 Euroopa Andmekaitsenõukogu

seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt –

mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on

pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise

vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega,

tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt

põhjendada.3

c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)

Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on

vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. AKI hinnangul on logimine ainuke võimalik viis,

mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud

ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

2. Õigustatud huvi analüüs

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik

kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM art 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele – õigustatud

huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on vajalik

vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi

kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta

isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

3 (3)

 vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

 isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

 vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja -vabadused.

Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed

õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate

õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev

(st mitte spekulatiivne).

Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku

õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide

põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil. Kuidas õigustatud

huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui andmetöötleja jätab õigustatud

huvi analüüsi korrektselt tegemata, on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM

nõuete rikkumisega.

Lisaks juhime tähelepanu, et naaberkinnistu filmimiseks ei esine ühtegi õiguslikku alust, mistõttu

ei saa sellist tegevust pidada lubatavaks. Avaliku ala (nt tee või tänava) filmimist võib teatud

juhtudel põhjendada õigustatud huviga, kuid sel juhul tuleb nähtavale kohale paigutada

kaamerate kasutamisest teavitavad sildid (enne isikute kaamera filmimise alasse sisenemist) koos

andmetöötleja kontaktandmetega ja viitega videovalve kasutamise korrale ehk

andmekaitsetingimustele.

Kokkuvõttes palume teil

 vaadata üle oma kaamera(te) asukoht(ad) ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi

kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk;

 samuti tuleb kaamerate kasutamisel paigaldada teavitussilt(-sildid) ja

 võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate AKI kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda

ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi veel isikuandmete töötleja

üldjuhendist.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele AKI vastust ei oota, kuid selgitame, et AKI võib igal ajal ette

teatamata kontrollida kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud huvi analüüsi ja

andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid. Rikkumise

korral võib AKI algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

Mona-Reti Pavlov

jurist

peadirektori volitusel