Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus 25231551460

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.06.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231551460

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 20.04.2025, 21.04.2025

Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231551460 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise

inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähi-

või sõltuvussuhtes ja korduvalt) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja KarS § 120

(tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine,

kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

on jõudnud seisukohale, et kahtlustatava tegu kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kogutud

tõenditest selgub, et vägivallajuhtumid leidsid aset abikaasade xxx ja xxx vahel, kes läksid lahku

2025. aasta märtsikuus ja elasid erinevatel elamispindadel. Menetlusosalisi seob vaid nende ühine

alaealine laps. Kehtiva Riigikohtu praktika (RKKK 09.03.2020, 1-19-3377/32, p 10) kohaselt on lähi-

ja peresuhe väga tihti kattuvad mõisted. Lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte

vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-,

sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side

inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt.

Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse

jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte

sotsiaalset turvatunnet. Tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole võimalik menetlusosaliste vahel

tuvastada lähi- ega sõltuvussuhet.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx tegu

kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Arvestades tuvastatud

asjaolusid ja isikulisi tõendeid, tuleb prokuröri hinnangul kriminaalasjas menetlus lõpetada KarS §

120 lg 1 järgi KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Lisaks xxx kohtueelses menetluses antud ütlustele suhtles prokurör täiendavalt kannatanuga

18.06.2025. xxx sõnul elavad menetlusosalised erinevatel elamispindadel, suhtlevad peamiselt nende

ühist last puudutavatel teemadel. Olukord on rahulik, stabiilne, kuid xxx kardab jätkuvalt

vägivallajuhtumite kordumist. Kannatanu xxx kohtueelses menetluses väljendatu kohaselt ei ole tal

nõudeid kahtlustatava vastu.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx ei ole karistusi, samuti ei ole

menetluses ühtegi uut kriminaalasja. Kohtueelses menetluses antud selgituste kohaselt tunnistas

kahtlustatav enda süüd vägivallakuriteoepisoodides, kahetses ja selgitas oma käitumist. Prokuratuuris

19.06.2025 toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav korduvalt, et kahetseb teo toimepanemist, ja

esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 202 alusel.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Tegemist on

kuriteoepisoodidega, mis leidsid aset lühikese aja jooksul ja olid tingitud menetlusosaliste

lahkuminekust tingitud olukorrast ja kokkulepete mittetäitmisel. Käesoleval juhul puudub avalik

menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel

kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud

talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel

määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekaks.

xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 abiprokurör määras:

Lõpetada kriminaalasjas nr 25231551460 menetlus xxx suhtes KarS § 120 lg 1 järgi kuriteoepisoodi

osas.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231551460 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud

2.1. hoiduma vägivallast – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel. Tähtajaks määrata 19.02.2026.

2.2. tegema 50 ÜKT tundi tähtajaga 19.11.2025 - KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel.

2.3. läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi tähtajaga 19.02.2026 -

KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD- ja 1 DVD-plaati jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

6. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanutele xxx ja xxx

ning Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kahtlustatavale xxx ja tema kaitsjale Aleksandr

Mironovile antakse määruse koopia allkirja vastu.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).