Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 27.05.2025 nr 3-2/1439-1

Meie 25.06.2025 nr 9.3-2/25/4482-2

Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeringuala suurusega 0,72 ha asub Tallinnas Pirita linnaosas Kose tee ja Purde tänava

ristumisalas. Planeeringuala moodustavad Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistud ning osaliselt

Kose tee T2 ja Purde tänav T3 kinnistud. Planeeringuala on hoonestamata ja rohke

kõrghaljastusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Kose tee

64 ja Purde tn 2a kinnistutest moodustada üks elamumaa sihtotstarbega krunt ja üks

transpordimaa sihtotstarbega krunt ning määrata elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus

kokku kahe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ridaelamu ning ühe abihoone

ehitamiseks. Detailplaneeringus antakse lisaks heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Koostatud detailplaneeringu

lahendus on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad ala kohta koostatud mürahinnangut (LEMMA OÜ,

04.04.2024). Peamiste müraallikatena käsitletakse nimetatud mürahinnangus detailplaneeringu

alast põhja suunda jäävat Kose teed ja ida suunda jäävat Purde teed. Mürahinnangus toodu

kohaselt muud olulised müraallikad nagu mürarikas tööstus või tehnoseadmed piirkonnas

teadaolevalt puuduvad. Planeeringuala ümbritsevate sõiduteede liiklussageduse andmete puhul

tugineti Stratum OÜ koostatud 2023.aasta õhtuse tipptunni liiklussageduse joonisele.

Olemasolevas olukorras ulatuvad detailplaneeringu maa-alal liiklusmüra tasemed päeval kuni

60 dB, öösel kuni 50 dB. Kavandatavate hoonete fassaadidele mõjuvad päeval kuni 58,1 dB ja

öösel kuni 47,7 dB liiklusmüra tasemed. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria

liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja

öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Tulenevalt eeltoodust ei ületa müra

lubatud normtasemeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Hoonete fassaadidele ei ole lubatud paigaldada kütte- ja ventilatsiooniseadmeid,

paraboolantenne (nn satelliiditaldrikuid), gaasikütte- jms seadmeid ja torusid.

2(3)

Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud

asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole.

 Hoone projekteerimisel arvestada:

o Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest”;

o siseruumide heade akustiliste tingimuste tagamiseks tuleb: 1. Hoonete

siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu

ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat

standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid

valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w 1+Ctr

2 ei oleks väiksem

standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;

o akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata

akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb

tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

o arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete

paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisa 1 normtasemeid.

 Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus Eesti standardile EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka

naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes.

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada Eesti standardist EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond.

Planeeringuala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse:

pinnase radoonisisaldus on 50 – 150 kBq/m³ (Harjumaa pinnase radooniriski kaart,

Tallinn 2008). Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni

hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja

vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad

lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitisealuses pinnases); tihendama ja

hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest

hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi

ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele

tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis

hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab

detailplaneeringu. Lisaks märgib järgmist:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra

ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja

sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud

müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute

hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud

(nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja

lähialaga“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et ehitusaegse müra lubatud tasemed on

määratud KeM määruses nr 71. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel aladel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

3(3)

 Jälgida, et ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr 42) kehtestatud

normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

54840193 [email protected]