Õigusakti eelnõu

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 27 final

VALGE RAAMAT

kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse

tõhustamise poliitikavariantide kohta

1

VALGE RAAMAT KAHESUGUSE KASUTUSEGA TEHNOLOOGIA ALASELE TEADUS- JA

ARENDUSTEGEVUSELE ANTAVA TOETUSE TÕHUSTAMISE POLIITIKAVARIANTIDE KOHTA

Käesoleva valge raamatu eesmärgiks on käivitada ELi tasandil avalik konsultatsioon

kahesuguse kasutusega tehnoloogiat puudutava teadus- ja arendustegevuse toetamise kohta.

Sellest lähtuvalt vaadatakse läbi ELi asjakohased rahastamisprogrammid, mida praegu

rakendatakse, ja hinnatakse, kas toetus on Euroopa majandusjulgeoleku strateegias kirjeldatud

praeguste ja esilekerkivate geopoliitiliste ohtude valguses endiselt piisav ja otstarbekohane.

Seejärel pannakse ette võimalikud poliitikavariandid, mida avalikul konsultatsioonil arutada.

Käesolevas valges raamatus kasutatakse mõistet „kahesugune kasutus“ seoses teadus- ja

arendustegevuse toetamisega ning sellise tarkvara ja tehnoloogia kohta, mida on võimalik

kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel1. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud

teadus- ja arendustegevuse toetamise aluseks on soov kaotada eelkõige elutähtsa ja

kujunemisjärgus tehnoloogia puhul lõhe pelgalt tsiviilotstarbelise ning pelgalt kaitsealase

teadus- ja arendustegevuse vahel.

1. SISSEJUHATUS

Vajadused ja võimalused suurendada kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja

arendustegevuse toetamise viise on olnud viimastel aastatel arutluse all. 2018. aasta juunis

tehtud ettepanekus võtta vastu määrus programmi „Euroopa horisont“ kohta2 oli komisjon

seisukohal, et programmi „Euroopa horisont“ raames toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus

peaks keskenduma (kuigi mitte eranditult) tsiviilrakendustele, samas kui Euroopa Kaitsefondi

raames tehtavad teadusuuringud peaksid keskenduma üksnes kaitserakendustele.

Läbirääkimiste käigus muutsid Euroopa Parlament ja nõukogu akti teksti nii, et programmi

„Euroopa horisont“ eriprogrammi3 ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi

(EIT)4 raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks keskenduda üksnes

tsiviilrakendustele. Samas jätsid kaasseadusandjad Euroopa Kaitsefondi raames toimuvat

1 See määratlus on kooskõlas 20. mai 2021. aasta määruses (EL) 2021/821 (millega kehtestatakse liidu kord

kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise

kontrollimiseks) esitatud kahesuguse kasutusega kaupade määratlusega. „Kahesuguse kasutusega kaubad –

kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. 2 Määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse

selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018) 435 final, 7.6.2018). 3 Otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa

horisont“ rakendamise eriprogramm. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja

Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud).

2

kaitsealast teadus- ja arendustegevust reguleerivad sätted puutumata – ehkki nad osutasid

tsiviil- ja kaitsealase koostoime potentsiaalile –, nii et need keskenduvad endiselt üksnes

kaitserakendustele5. Samuti nentisid nad, et vältida tuleks tarbetut dubleerimist. See tähendab,

et kaasseadusandjad on teinud teadliku poliitilise valiku käsitleda tsiviil- ja kaitsealast teadus-

ja arendustegevust täiesti eraldiseisvate valdkondadena, mis on suunatud põhimõtteliselt

erinevatele sidusrühmadele, kelle kohta kehtivad erinevad õigusnormid, kellel on erinevad

eesmärgid ja kes kasutavad erinevaid rakendusi.

Komisjon on tunnistanud, et tsiviil- ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse vastastikuse

täiendavuse parandamiseks puuduvad sobivad vahendid, ning käivitanud alates 2021. aastast

mitu meedet, millega parandada ELi programmide koostoimet ja edendada elutähtsa

tehnoloogia reguleerimisel kogu ELis ühtseid põhimõtteid, kasutades selleks ära ELi teadus-

ja arendustegevuse programmide kõiki võimalusi.

ELi algatused, millega toetatakse tsiviil-, kaitse- ja kosmosevaldkonnas toimuva

teadus- ja arendustegevuse vastastikust täiendavust

Vajadusele parandada asjaomaste ELi programmide ja vahendite vastastikust täiendavust

ning suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust on viidatud ka 2021. aasta

veebruaris esitatud tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat käsitlevas

tegevuskavas6. Komisjoni esimeses eduaruandes, mis võeti vastu 2022. aasta novembris,

nenditi vajadust „analüüsida ELi vahenditest antavaid toetusi, et selgitada välja, kuidas saaks

toetusi tootearenduse eri etappides – teadus- ja arendustegevusest kuni selle etapini, kus

uuendused turule jõuavad või riigihanke raames kasutusele võetakse – parandada, ning

selgitada välja, milline vahend on millisel otstarbel kõige kohasem. Selle analüüsi tulemusi

tuleks kasutada järgmise [mitmeaastase finantsraamistiku] kavandamisel.“7

2022. aasta veebruaris tunnistati teatises „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia

tegevuskava“,8 et olemasolevate programmide ja vahendite raames puudub raamistik

kahesuguse kasutusega toodete otseseks toetamiseks , ning lubati, et „2023. aastal vaatab

komisjon läbi ELi olemasolevad vahendid ja pakub välja täiendavad viisid kahesuguse

kasutusega teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamiseks ELi

tasandil.“ Komisjon on analüüsinud ka võimalust tugevdada kahesuguse kasutuse

võimalusega tehnoloogia toetamist ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) kaudu, mis selles

teatises välja kuulutati ja 2022. aasta mais Euroopa Kaitsefondi osana käivitati, ja sellega

seotud piiranguid.

2022. aasta mais avaldatud ühisteatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja

edasised sammud“9 teatati „kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni

raamistiku võimalikust muutmisest, et parandada tsiviil- ja kaitsevahendite koostoimet“.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute

ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013. 6 COM(2021) 70, 22.2.2021. 7 SWD(2022) 362, 10.11.2022. 8 COM(2022) 61, 15.2.2022. 9 JOIN(2022) 24, 18.5.2022.

3

Samas ühisteatises peeti vajalikuks töötada „strateegiliste projektide ning olulisemate

tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamiseks“ välja „uusi meetmeid, nagu ELi vahenditel

ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudel põhinevate projektikonkursside omavaheline

koordineerimine“.

2022. aasta juulis võttis komisjon vastu Euroopa uue innovatsioonikava10. Süvatehnoloogia

innovatsiooni raamtingimuste suhtes rõhutatakse innovatsioonikavas, et „kasutades ära

avaliku sektori rolli juhtiva kliendina“ saab kiirendada avalike teenuste ajakohastamist ja

tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet kogu maailmas. Selle tulemusel on komisjon

käivitanud projektikonkursid, millega toetada liikmesriikide innovatsioonihankeid

edendavate riiklike strateegiate väljatöötamist, ning parandab ühtlasi andmete kogumist

innovatsioonihangete kohta tsiviil- ja kaitsesektoris. Kuna suur hulk kahesuguse kasutuse

võimalusega elutähtsat tehnoloogiat on digisektoris, on samuti oluline märkida, et komisjoni

2023. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta11 soovitatakse liikmesriikidel „koostada

innovatsioonihangete toetamise tegevuskava ja suurendada riigihangete kaudu

investeeringuid uuenduslike digilahenduste väljatöötamisse, katsetamisse ja

kasutuselevõttu“.

2023. aasta märtsis võtsid komisjon ja kõrge esindaja vastu Euroopa julgeoleku- ja

kaitsevaldkonna kosmosestrateegia12. Selles rõhutatakse, et „kosmosesüsteemidel ja -

teenustel on kaitse ja julgeoleku toetamisel üha suurem roll. ELi ja selle liikmesriikide

strateegilise autonoomia suurendamiseks arendatakse edasi ELi kosmoseprogrammides ette

nähtud kahesuguse kasutusega teenuseid, mida osutavad äriüksused, järgides muu hulgas

kosmosetööstuse uut mudelit,“ ning et „ELi kosmoseprogrammide edasist arendamist ette

valmistades võtab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega arvesse kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna kasutajate pikaajalisi vajadusi (2035. aasta perspektiiv). Nii

olemasolevate kui ka kavandatavate kosmosesüsteemide kaitse ja julgeoleku seisukohast on

vaja parandada süsteemide koostalitusvõimet ja leida võimalusi kosmoseaparaatide

kandevõime paremaks ärakasutamiseks. Selleks otsitakse Euroopa Kaitsefondi kaudu

suuremat koostoimet. Ühtlasi tuleks kaitsealases teadus- ja arendustegevuses arendada

kosmosesüsteemide kandevõimet selliselt, et võimaldada rohkemate kaitseotstarbeliste

teenuste osutamist. Lisaks sellele kasutatakse järjepidevalt ELi kosmoseprogrammide

raames pakutavaid valitsusasutuste teenuseid.“

2023. aasta juunis võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), et säilitada Euroopa edu rohe- ja

digipöörde seisukohast olulise elutähtsa ja kujunemisjärgus tehnoloogia vallas: platvorm

hõlmab nii andmetöötlusega seotud tehnoloogiat, sealhulgas mikroelektroonikat,

kvantandmetöötlust ja tehisintellekti kui ka biotehnoloogiat ja biotootmist ning

nullnetotehnoloogiat. Lisaks Euroopa Arengufondi vahendite suurendamisele tõhustatakse

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil ELi vahendeid, mis eraldatakse

ühtekuuluvuspoliitika projektide kaasrahastamiseks, et toetada elutähtsa tehnoloogia

arendamist ja tootmist, kuna suurt osa sellisest tehnoloogiast saab kasutada kahesugusel

viisil.

10 COM(2022) 332, 5.7.2022. 11 https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/2023-report-state-digital-decade 12 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna

kosmosestrateegia“, JOIN(2023) 9 final.

4

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia13 kohta tehti

ettepanek käsitleda Euroopa tasandi majandusjulgeoleku strateegias ka riskide vähendamist ja

tehnoloogilise edumaa hoidmist elutähtsates sektorites. Strateegias on sätestatud kolm

prioriteeti: ELi enda konkurentsivõime edendamine, kaitse majandusjulgeolekut ähvardavate

ohtude eest, partnerlussuhted võimalikult laia ringi riikidega, kes jagavad ELiga

majandusjulgeolekualaseid muresid ja huvisid. Strateegia eesmärgiks on suurendada ELi

majanduslikku julgeolekut ja muuta EL majanduslikult vastupidavamaks, ühtlasi säilitades ja

suurendades tehnoloogilist edumaad ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa

tehnoloogia vallas. Sellist tehnoloogiat saab sageli kasutada kahesugusel viisil: see on vajalik

nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonna eri harude rakenduste jaoks. 2023. aasta oktoobris esitas

komisjon soovituse14 elutähtsate tehnoloogiavaldkondade kohta ja algatas koos

liikmesriikidega ühise riskihindamise.

Ühisteatises võttis komisjon kohustuse anda pärast olemasolevate vahendite kohaldamise

läbivaatamist aru selle kohta, kuidas tagada toetus kahesuguse kasutuse võimalusega

tehnoloogiale. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse

rahastamistingimused tuleb kavandada selliselt, et need võimaldaksid sellise tehnoloogia ELis

kiiremini turule viia, olgu see siis ärilistel eesmärkidel, liikmesriikide valitsuste (tsiviil- ja

kaitsevaldkonna) vajaduste rahuldamiseks või ELi tasandi taristu loomiseks.

EL saab pakkuda kahesuguse kasutusega toodete arenduse eri etappides – teadus- ja

arendustegevusest kuni selle etapini, kus uuendused turule jõuavad või riigihanke raames

kasutusele võetakse – vajalikku sihipärast toetust. Toetusmeetmed võivad tugineda Euroopa

strateegiliste tehnoloogiate platvormi sünergiapotentsiaalile ja tõhusamale koordineerimisele

teiste ELi organisatsioonide kahesuguse kasutusega toodete toetusprogrammidega, näiteks

Euroopa Investeerimispanga (EIP) Euroopa strateegilise julgeolekualgatusega15. Selleks tuleb

uurida, milline ELi vahend on igas olukorras parim, ja töötada elutähtsa tehnoloogia ja

tööstussuutlikkuse edendamiseks välja strateegilisi projekte.

2023. aasta novembris palus president von der Leyen parandada ELi suutlikkust töötada välja

kahesuguse kasutusega tehnoloogiat: „Kuigi EL on tugevdanud oma kaitsealast teadus- ja

13 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“

(JOIN(2023) 20 final). 14 Komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitus, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa

tehnoloogia kasutusvaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega (C(2023) 6689 final). 15 Vt ka Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2023. aasta järeldused, milles kutsutakse üles „suurendama

Euroopa Investeerimispanga Grupi rolli Euroopa julgeoleku ja kaitse toetamisel, tuginedes panga Euroopa

strateegilisele julgeolekualgatusele“.

5

arendustegevust, oleks ühtlasi vaja parandada tsiviiltehnoloogia integreerimist

kaitsetööstusbaasi... Kaitsetehnoloogia vallas käib vilgas innovatsioonitegevus, mille

lähtekohaks on olnud tsiviilrakendused. See lünk on vaja täita. Selleks on komisjonil kavas

avaldada kahesuguse kasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute kohta valge raamat, milles

panna ette võimalikud poliitikavariandid.“16

2. VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

Viimastel aastatel on hoogustunud arutelu selle üle, milliseid uusi võimalusi võiks ELi

programmidest kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava

otsetoetuse tõhustamine anda ja millistele takistustele võib see põrkuda. Sellise arutelu najal

saab rajada Euroopa teadus- ja tehnoloogiasektori konkurentsi- ja vastupanuvõimele veelgi

tugevama aluse. Samuti peaks see tiivustama tehnoloogilise innovatsiooniga tegelevaid

idufirmasid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Tsiviil- ja

kaitsevaldkonna koostoime võib luua mitmesuguste tööstussektorite ettevõtetele uusi

turuvõimalusi ning tugevdada majandust laiemalt.

Tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel17 nenditakse, et tsiviil-

ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse vahele on paljudel juhtudel raske tõmmata selget

eraldusjoont. Kui alusuuringute käigus (mille tehnoloogilise valmiduse tase on madal) ei ole

rakendusvaldkonnad projekti alguses alati ette teada („rakenduslik sõltumatus“), siis keskmise

ja kõrge tehnoloogilise valmiduse tasemega teadus- ja arendustegevust on võimalik kallutada

kohe algusest peale vähem või rohkem oluliste kohanduste abil kahesuguse kasutusega

rakenduste poole, isegi kui need on algselt mõeldud eranditult tsiviil- või eranditult

kaitsevaldkonna jaoks. Ka kaitsealast teadus- ja arendustegevust võib kohandada nii, et sel on

tsiviilotstarbelisi rakendusi. Seega on selge, et tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja

arendustegevus võivad teineteist vastastikku täiendada.

2.1. Probleemi püstitus

Julgeoleku- ja kaitsevõime parandamiseks kasutatav tehnoloogia pärineb üha enam

tsiviilvaldkonnast, kus erasektori investeeringud on suuremad, kaudsed kulud väiksemad ning

teadus- ja arendustegevuse tsüklid kiiremad. ELis tuleks jätkata programmide ja vahendite

16 President von der Leyeni sõnavõtt Euroopa Kaitseagentuuri 2023. aasta konverentsi peakõnelejana: Euroopa

kaitsevõime suurendamine, 30.11.2023.

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/SPEECH_23_6207 17 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ (COM(2021) 70, 22.2.2021).

6

koostoime edendamist, et vallandada seni kasutamata potentsiaali luua tsiviilotstarbelise

teadus- ja arendustegevuse varal kaitsesektoris võrserakendusi ning kaitsealase teadus- ja

arendustegevuse varal jälle tsiviilrakendusi.

Sealjuures tuleb märkida, et mõistel „kahesugune kasutus“ puudub nii ELi kui ka

rahvusvahelisel tasandil teadus- ja arendustegevuse toetamise kontekstis ühine põhistatud

määratlus. Sellise määratluse puudumine tekitab probleeme. Näiteks kasutab Euroopa

Investeerimispank (EIP) panganduse jaoks välja töötatud mõistet,18 mille kohaselt eeldatakse,

et projekti elluviija saab suurema osa tulust tsiviilrakendustest. EL ei ole oma

rahastamisprogrammides mõistet „kahesuguse kasutusega tehnoloogia“ üldse määratlenud.

Näiteks ei ole olnud lihtne ühtlustada selle mõiste kasutamist Euroopa Investeerimispangaga

kahesuguse kasutusega tehnoloogia edendamiseks tehtavate ühisinvesteeringute

ettevalmistamisel.

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määruses19 on esitatud kahesuguse

kasutusega kaupade määratlus ja mitmesaja ühikuga loetelu kahesuguse kasutusega kaupadest

(ja nende tehnilistest kirjeldustest), mille hulgas on materiaalsete kaupade kõrval ka

immateriaalsed kaubad, nagu tarkvara ning tehnilised andmed ja tehniline abi. See loetelu

kajastab rahvusvahelise ekspordikontrollirežiimi raames saavutatud kokkulepet ning seda

ajakohastatakse igal aastal. Avaliku julgeoleku ja inimõiguste kaalutlustel võivad liikmesriigid

loetelusse kandmata kahesuguse kasutusega kaupade korral seda raamistikku täiendada ka oma

meetmetega. See määratlus on koostatud ekspordikontrolli kontekstis ja selle konkreetne

eesmärk on vältida olukorda, kus riigid, valitsused või valitsusvälised organid väärkasutavad

tsiviiltehnoloogiat või kasutavad seda sõjalisel otstarbel rahu või julgeoleku õõnestamiseks või

seoses siserepressioonide või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete

rikkumistega. ELi rahastatavate tegevuste ulatuse kindlaksmääramiseks võiks seda määratlust

kohandada. Komisjon võiks siiski tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste

finantsasutustega „kahesuguse kasutuse“ ühise määratluse väljatöötamist jätkata.

Võttes arvesse käesoleva dokumendi arutlevat laadi, kutsub komisjon vastajaid üles jagama

oma seisukohti selle kohta, millistest elementidest kahesuguse kasutuse võimalusega

tehnoloogia määratluse puhul lähtuda, et võimaldada tehnoloogia ülekandmist tsiviilkasutuselt

18 Kättesaadav järgmisel aadressil: Euroopa strateegiline julgeolekualgatus (eib.org) 19 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.

7

kaitsele ja vastupidi ning edendada ühisinvesteeringuid teiste partneritega, näiteks Euroopa

Investeerimispanga grupiga.

Lisaks on ELil jätkuvalt raskusi tagada teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute

tulemusel loodud tehnoloogia kiire kasutuselevõtt ja turuleviimine ELis, sealhulgas

kahesuguse kasutusega tehnoloogia puhul. Suure potentsiaaliga uuendusi rakendatakse sageli

mujal maailmas, kus murrangulise innovatsiooni saavutamine on muutunud pakiliseks

prioriteediks, mis on viinud muu hulgas selleni, et luuakse organisatsioone ja töötatakse välja

doktriine, mille abil edendada kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia kasutamist kaitse

valdkonnas. Euroopas seevastu ei vii kahesuguse kasutusega tehnoloogia vallas tehtav

innovatsioon, st ideede ja teadmiste muutmine uuteks või parandatud sõjalise ja kaubandusliku

otstarbega toodeteks, protsessideks ja teenusteks, mitmesugustel põhjustel sageli suure

turueduni, muu hulgas seetõttu, et puuduvad esimesed kliendid, eelkõige avaliku sektori näol,

ning vaja oleks teadus- ja arendustegevust paremini sihitada. Vähene investeerimine

innovatsioonihangetesse ei ole üksnes üks põhjuseid, mis takistab Euroopa taristu

ajakohastamist uuendusliku tehnoloogia abil loodud uute võimetega, vaid see pärsib ka

Euroopa tööstuse konkurentsivõimet20. Kuna kahesuguse kasutusega tehnoloogia

kasutuselevõtuks tsiviil- ja kaitsesektori süsteemides ja toodetes on vaja dünaamilist

koduturgu, on innovatsioonihangete rakendamine nende puhul väga asjakohane.

2.2. Eesmärgid

Käesoleva valge raamatu laiem eesmärk on uurida, kuidas parandada Euroopa tööstuses tsiviil-

ja kaitsetehnoloogia integreeritust ja vastastikust täiendavust. Selleks innustatakse projektide

tulemusi paremini ellu rakendama ning tehakse kindlaks meetmed, mis võimaldavad

tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist kaitsealastes

rakendustes ning kaitsealase teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist

tsiviilotstarbel.

3. LÄHTEOLUKORD: PRAEGUNE ÕIGUSRAAMISTIK

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 kohaselt on kõik ELi teadus- ja

tehnoloogiaarenduse meetmed sätestatud mitmeaastases raamprogrammis. Raamprogrammi

20 Vt komisjoni Innovatsioonihangetesse tehtavate investeeringute ja poliitikaraamistike võrdlusanalüüs kogu

Euroopas, märts 2023 (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/benchmarking-innovation-procurement-

investments-and-policy-frameworks-across-europe).

8

„Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammis21 keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele,22

kuna kaitsealaseid teadusuuringuid viiakse läbi raamprogrammi „Euroopa horisont“ teise

eriprogrammi alusel, mis on eranditult pühendatud kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele

ning mille suhtes on Euroopa Kaitsefondi määruses23 sätestatud eraldi osalemisreeglid, eelarve,

rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem.

Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses viidatakse sellele, et koostoime Euroopa

Kaitsefondiga võib tuua kasu tsiviil- ja kaitsealastele teadusuuringutele, hoides ära tarbetut

dubleerimist. Samal ajal on Euroopa Kaitsefondi määruses sõnaselgelt öeldud, et „teatavatel

juhtudel võib oodata positiivset ülekanduvat mõju ka tsiviilsektoris“24 ning et „komisjon võtab

arvesse muid […] raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatavaid tegevusi, et vältida

asjatut dubleerimist ning tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune

täiendavus ja koostoime“25.

3.1. Tsiviilotstarbeline teadus- ja arendustegevus kahesuguse kasutuse võimalusega

tehnoloogia loomiseks

Kuigi raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel saab toetada üksnes sellist

teadus- ja arendustegevust, mis keskendub tsiviilrakendustele, võib sellistel rakendustel olla

näiteks digitehnoloogias, küberturvalisuses, energeetikas, liikuvuses, tervishoius,

materjaliteaduses, kosmoseuuringutes ja muudel sellistel aladel kahesuguse kasutuse

potentsiaal, mistõttu saaks neid kasutada ka kaitsevaldkonnas. Siiski piirdub projektide valik

selliste projektidega, millega küll arendatakse kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogiat,

kuid mis keskenduvad üksnes tsiviilrakendustele. Kui projekti ettepanek sisaldab

kaitserakendusi, ei tohiks seda raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi tingimuste

kohaselt rahastada26.

21 Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013) artikli 7 lõige 1. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092. 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/697 (millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092) põhjendus 35. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/697 (millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092) põhjendus 33. 26 Kaitserakendustele keskenduvate projektide rahastamist saab teha Euroopa Kaitsefondi raames ja vastavalt

Kaitsefondi määruse sätetele.

9

Seetõttu ei ole kaitsetööstuse sidusrühmadel võimalik saada ühegi tegevuse jaoks, millel on

kaitseotstarbelisi rakendusi, programmi „Euroopa horisont“ kaudu pakutavat kapitali ja

teenuseid (eelkõige kehtib see Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi

„Accelerator“ kohta) ning kaitseministeeriumid ega -asutused ei saa taotleda sellise tegevuse

jaoks programmi „Euroopa horisont“ raames antavat innovatsioonihangete rahastust. Kuigi

kaitsesektori sidusrühmi ei jäeta raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel

rahastuse andmisel automaatselt kõrvale, saab nende osalemist põhjendada üksnes juhul, kui

nende teadus- ja arendustegevuse projektid keskenduvad üksnes tsiviilrakendustele.

3.2. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia

loomiseks

Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua kaitserakendusi,

rahastatakse Euroopa Kaitsefondist. Tehnoloogia arendamine, mille puhul keskendutakse

üksnes edasistele sõjaliste rakendustele, erineb tsiviilsektorile loodud tehnoloogiast, kuna

selles on esikohal sõjalised operatiivvajadused ja selle lõppkliendiks on kaitsesektor. Projekti

tulemuste suhtes kohaldatakse sageli ekspordikontrolli ja vajaduse korral salastatakse projekti

rakendamise ajal sellega seotud teave. Siiski on juba mitmeid näiteid rahastatud meetmetest,

mida saab edukalt kohaldada ka tsiviilsektoris ning mis võivad aidata tugevdada tsiviilsektori

teaduslikku ja tehnoloogilist baasi. Kuigi Euroopa Kaitsefondist toetatavad projektid

keskenduvad eranditult kaitsele, võivad neil olla ka asjakohased tsiviilrakendused (seega on

neil kahesuguse kasutuse mõõde).

Euroopa Kaitsefondist rahastatavad projektid ning raamprogrammi „Euroopa horisont“

eriprogrammi tsiviiljulgeoleku ja kosmoseuuringutega seotud projektid sisaldavad osaliselt

salastatud teavet ning osalevate üksuste suhtes kohaldatakse julgeolekupõhiseid

rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja tehnoloogialekke vältimise nõudeid. Kahesuguse

kasutusega tehnoloogia ja selle rakendamise strateegiline ja tundlik olemus nõuab suurema

tähelepanu pööramist julgeolekunõuetele, sealhulgas projektide ja osalejate valimisel, samuti

võib olla vaja rakendada osalejate suhtes julgeolekukontrolli või salastada asjakohased

uurimistulemused. ELi rahastatavate projektide ja programmide ning rahvusvahelise koostöö

algatuste suhtes tuleks järjepidevuse huvides kohaldada kahesuguse kasutusega tehnoloogia

toetamisel samu julgeolekunõudeid.

10

3.3. Olemasolevate vahendite kohaldamisala läbivaatamine

Tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel27 tehti ettepanek

käivitada kahesuguse kasutusega tehnoloogia innovatsiooniinkubaator, mille kaudu

soodustada koostoimet, jälgida teadustöö tulemusi ning teha saadud teave võimalikult kiiresti

laiemalt kättesaadavaks, et oleks võimalik leida tehnoloogiale uusi rakendusvõimalusi,

sealhulgas muudes valdkondades kui algselt kavandatud.

Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Pathfinder“ alusel konsortsiumide poolt

välja töötatud rakenduste tehnoloogilise valmiduse tase on madal ja need on sageli rakendustest

sõltumatud. Rahastamisvahendist „Accelerator“ toetatakse investeeringutega valitud VKEsid,

mille toodangul on kõrgem tehnoloogilise valmiduse tase, et aidata neil leida vajaminevat raha

ja edukalt kasvada. Selline toetus koosneb toetuskomponendist ja omakapitali komponendist.

Omakapitali komponendi otsustab Euroopa Innovatsiooninõukogu fond pärast komisjoni

toetuse andmise otsust. Rahastamisvahendist „Accelerator“ on toetatud VKEsid ja idufirmasid,

kes toodavad paljulubavat innovaatilist tehnoloogiat, millel on kahesuguse kasutuse võimalus,

näiteks droonide, mehitamata sõidukite, küberturvalisuse ja tehisintellekti valdkonnas,

keskendudes üksnes tsiviilrakendustele. Alates 2023. aastast on Euroopa

Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“ (mis pakub jätkutoetust teadusuuringute

tulemustest kommertsrakenduste väljatöötamiseks) avatud ettepanekutele, millega püütakse

arendada edasi kaitsealase teadus- ja arendustegevuse (st Euroopa Kaitsefondi toetuse alusel)

kaudu saavutatud tulemusi, tingimusel et need ettepanekud keskenduvad üksnes

tsiviilrakendustele. Kahesuguse kasutusega projektide portfelli suurust ja ELi rahastatud

kaitsealaste teadusuuringute võrserakendusi tsiviilvaldkonnas on praegu üsna vähe uuritud,

sest EL alustas kaitsealaste teadusuuringute rahastamist alles hiljuti.

Komisjon on analüüsinud ka võimalusi suurendada kahesuguse kasutusega tehnoloogia

toetamist ELi kaitseinnovatsiooni kava kaudu ja sellega seotud piiranguid. Kaitseinnovatsiooni

kava kuulutati välja 2022. aasta veebruari teatises „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa

tehnoloogia tegevuskava“28 ja käivitati 2022. aasta mais Euroopa Kaitsefondi osana. Sellega

antakse VKEdele, idufirmadele ja muudele kaitsetööstuse mittetraditsioonilistele osalejatele

paremad võimalused Euroopa Kaitsefondile ligi pääseda ja selle vahendeid kasutada.

27 COM(2021) 70, 22.2.2021. 28 COM(2022) 61, 15.2.2022.

11

Kaitseinnovatsiooni kava on nüüd täielikult toimiv ja aitab innovatsiooni stimuleerimisel

saadud tõendatud kogemuste najal kaasa komisjoni püüdlustele tsiviil- ja kaitsevaldkonna

osalejaid ja tehnoloogiat paremini omavahel ühendada. 2023. aastal oli kaitseinnovatsiooni

kava alusel kaitseinnovatsiooni toetamiseks korraldatud projektikonkursside kogusumma 224

miljonit eurot. Väga edukaks on osutunud pooketehnoloogia projektikonkursid ning komisjoni

talitused jätkavad koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga tsiviilprogrammide tulemuste

süstemaatilist jälgimist, et hinnata võimalust neid edaspidi kaitsevaldkonnas kasutusele võtta.

Eriti suurt huvi on täheldatud VKEdele ja murrangulisele tehnoloogiale pühendatud

mittetemaatiliste projektikonkursside puhul, kus taotluste arv on võrreldes 2022. aastaga enam

kui kahekordistunud. Suur huvi projektikonkursside vastu, milles saavad osaleda vaid VKEde

konsortsiumid ja lõhkuvale tehnoloogiale keskendunud VKEd, kinnitab, et Euroopa

Kaitsefond on väiksemate ettevõtjate ja kaitsesektori uute tulijate jaoks jätkuvalt väga

atraktiivne.

Tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga jätkab komisjon veel praeguse mitmeaastase

finantsraamistiku ajal kaitseinnovatsiooni rakkerühma raames ELi kaitseinnovatsiooni kava

laiendamist, keskendudes tsiviilinnovatsiooni kasutuselevõtule kaitsevaldkonnas. Sellega

seoses on komisjonil kavas rahastada alates 2024. aastast ELi kaitseinnovatsiooni kava

ärikiirendit, arendada kontaktide loomise teenuseid ja suurendada ärialast nõustamist kõigi

Euroopa Kaitsefondis osalevate VKEde jaoks; eelkõige selleks, et hõlbustada nende sisenemist

kaitseturule. Teisipidi oleks vaja uurida ka seda, kuidas hõlbustada juurdepääsu kaitsealase

teadus- ja arendustegevuse teel saadud tulemustele ning hoogustada investeeringuid

tsiviilotstarbelisse teadus- ja arendusalasesse jätkutegevusse.

Lisaks on komisjon rahastanud edukaid innovatsioonihangete projekte programmi „Euroopa

horisont“ ning selle varasemate programmide „Horisont 2020“ ja seitsmenda raamprogrammi

raames. Kommertskasutusele eelnevad hanked on vabastatud rahvusvahelistest

riigihankelepingutest ning neile võib lisada tingimusi, millega näha ette lahenduste

väljatöötamine ja tootmine Euroopas. Näiteks võib sellised hankeid piirata Euroopas asutatud

ja Euroopast kontrollitavate ettevõtetega või näha ette, et esimeste uuenduslike lahenduste

kasutuselevõtt kaitse- või tsiviiljulgeolekusektoris on lubatud vaid töövõtjatel, kes osalesid

esialgses kommertskasutusele eelnevas hankes.

Euroopa Kaitsefondi tegevust reguleerivad õigussätted sisaldavad võimalust toetada

kommertskasutusele eelnevaid hankeid, andes hankijatele toetust kaitsealaste teadus- ja

arendustegevuse teenuste ühiseks hankimiseks. Seni ei ole seda võimalust siiski kasutatud.

12

Euroopa Kaitsefondi kaudu ei ole võimalik minna kaugemale teadus- ja arendustegevuse

etapist, mistõttu keskendutakse selle puhul just teadus- ja arendustegevuse ühishangetele.

Sellegipoolest tuleks mõlema programmi puhul täiendavalt uurida kommertskasutusele

eelnevate teadus- ja arendustegevuse teenuste hangete võimalusi. Et kahesuguse kasutusega

tehnoloogia potentsiaali paremini ära kasutada, võiks komisjon välja selgitada, kuidas

üldisemalt hõlbustada kummagi programmi raames välja töötatud uuenduste sujuvat liikumist

tsiviil- ja kaitseturgudel innovaatilisi lahendusi pakkuvate hankijate kätte.

3.4. Koostoime muude ELi programmide ja poliitikavaldkondadega

Ka teistel ELi programmidel, isegi kui nende kaudu ei rahastata otseselt teadus- ja

arendustegevust, on tsiviil- ja kaitserakenduste juures oma osa, eelkõige tehnoloogia

kasutuselevõtu rahastamisel. Et teadmisi ja lahendusi, mis tulenevad selliste programmide

projektidest, millest otseselt rahastatakse teadus- ja arendustegevust, nagu „Euroopa horisont“

ja Euroopa Kaitsefond, saaks võtta kasutusele ja levitada muude ELi programmide eesmärkide

saavutamiseks, tuleb ühelt poolt programmi „Euroopa Horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi ning

teiselt poolt terve rea ELi programmide, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi,29 Euroopa

ühendamise rahastu, programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „InvestEU“,

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ja kosmoseprogrammi vahel

arendada koostoimet. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil peaks ühtlasi

suurendatama ELi vahendeid, mis eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika projektide

kaasrahastamiseks, et toetada elutähtsa tehnoloogia arendamist ja tootmist, kuna suurt osa

sellisest tehnoloogiast saab kasutada kahesugusel viisil. Muude ELi rahastamisprogrammide ja

-vahendite õiguslike aluste analüüs näitab, et need ei ole ette nähtud kahesuguse kasutusega

tehnoloogia kasutuselevõtu otseseks toetamiseks.

4. VÕIMALIKUD POLIITIKAVARIANDID

Lähtudes komisjoni ja kõrge esindaja viimaste aastate kaitsealastest algatustest, eriti neist, mis

on tehtud pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina vastu agressioonisõda, ja laiendades neid,

kinnitatakse käesolevas valges raamatus jätkuvat vajadust asjakohasema toetuse järele, et

edendada ELis teadus- ja arendustegevust tipptasemel kaitsevõime loomiseks vajaliku

kahesuguse kasutusega tehnoloogia vallas. Kaitsesektori rahastamise kaudu välja töötatud uue

29 Kui projekti eesmärk on täielikult või valdavas osas aidata kaasa ebavõrdsuse vähendamisele ja ELi sotsiaalsele

ühtekuuluvusele, hõlmab seda ELi lepingu artikkel 174, sealhulgas juhul, kui projekt hõlmab julgeoleku- või

kaitsetegevuse huvides tehtavaid investeeringuid.

13

tehnoloogia integreerimine tsiviilsektorisse on siiski endiselt piiratud ja sellise tehnoloogia

potentsiaal suures osas kasutamata. ELi institutsioonid peavad pidevalt uurima võimalusi

teadus- ja arendustegevuse ja sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogia arendamise

toetamisel vastastikust täiendavust tugevdada, võttes samal ajal arvesse tsiviil- ja sõjalise

valdkonna põhimõttelisi erinevusi.

Ka geopoliitiline kontekst on näidanud, et ELi kerksuse tagamiseks peavad kaitsevõimega

kaasnema tugevad tsiviiljulgeoleku meetmed, millega muu hulgas kaitsta elutähtsat

tsiviiltaristut, hoida ära piiridega seotud julgeolekuohte, taastada kriisi ajal olulised teenused

ning leevendada desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete järel sotsiaalsete rahutuste

ohtu. Sellest nähtub, et ELi kerksuse suurendamine on esmatähtis nii kaitse kui ka

sisejulgeoleku vajaduste seisukohast.

Nende probleemide lahendamiseks on komisjon koostanud kolm võimalikku poliitikavarianti,

mis on esitatud allpool. Poliitikavariandis 1 kirjeldatakse, mida on võimalik praeguses

raamistikus veel teha, kui rakendada meetmeid ilma kehtivat õiguslikku alust muutmata.

Poliitikavariandid 2 ja 3 nõuavad edaspidi uute õiguslike aluste kehtestamist.

Poliitikavariantide 2 ja 3 puhul on vaja teha parema õigusloome põhimõtete kohane täiendav

analüüs (nt teha mõjuhinnang, konsulteerida sidusrühmadega jne), et uurida nende mõju ja

lisaväärtust, sealhulgas järgmistes küsimustes: vastastikune täiendavus riiklike prioriteetidega;

võimalike uute toetusesaajate ligimeelitamine; hindamis- ja rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumid ja protsessid; osalemisreeglid; programmide avatus kolmandatele riikidele,

sealhulgas eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidele; volituste

delegeerimine rakendusametitele (või delegeerimata jätmine) ning selleks vajaminevad

töötajad ja nende profiilid.

Rahastamiskõlblikkuse eritingimusi kohaldataks üksnes kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga

seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Nende suhtes kohaldataks laialdasemalt

teadusjulgeolekualaseid kaitsemeetmeid, samas kui ülejäänud programm jääks suures osas

avatuks. Seetõttu võib täpsemini piiritletud julgeolekualaseid piiranguid kehtestada üksnes

mingi kindla kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse puhul.

Kõik poliitikavariandid tuleks kavandada nii, et järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammis täiendaksid tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusele suunatud

eriprogrammid teineteist, kuid samas tuleks võtta arvesse ka Euroopa majandusjulgeoleku

strateegias rõhutatud vajadust suurendada ELi juhtpositsiooni ja konkurentsivõime tagamiseks

14

investeeringuid strateegilise kujunemisjärgus tehnoloogia alasesse teadus- ja

arendustegevusse. Kõikide poliitikavariantide puhul peab olema tagatud vastavus Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmete30 tingimustele ja

nendega seotud menetlustele, samuti muudele kujunemisjärgus tehnoloogiat käsitlevatele

regulatiivsetele nõuetele ja rahvusvahelistele kohustustele.

4.1. Poliitikavariant 1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel

See poliitikavariant tugineks praegusele lähenemisviisile, mida on seni ellu viidud kehtiva

mitmeaastase finantsraamistiku alusel, kuid nõuaks sellesse paranduste tegemist. Samuti tuleks

hoogustada juba rakendatud meetmeid, millega ei ole veel mõju saavutatud. See on ainus

poliitikavariant, mida saab olemasolevate vahendite piires katsetada juba praeguste ELi

rahastamisprogrammide raames.

Selle alusel tehtavad algatused tugineksid asjakohastele meetmetele ja tegevustele, millega on

juba alustatud, nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“, Euroopa

Kaitsefondi alla kuuluva ELi kaitseinnovatsiooni kava eri töösuunad, näiteks pooketehnoloogia

projektikonkursid, võimalus toetada programmi „InvestEU“ raames kahesuguse kasutusega

tehnoloogiat tootvaid ettevõtteid ning elutähtsat tehnoloogiat rakendavate meetmete tulemuste

suhtes kehtestatud täiendava kasutamise kohustus, nagu see oli programmi „Euroopa horisont“

COVID-19-ga seotud projektikonkursside puhul. See poliitikavariant näeks ette

kaitseuuringute käigus saadud tulemuste kasutamise tsiviilrakendustes, näiteks

võrsetehnoloogia projektikonkursside kaudu.

Kahesuguse kasutusega tehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid aitaks edendada see, kui

komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp, sealhulgas Euroopa Investeerimispank ja

Euroopa Investeerimisfond, lepiksid kokku kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia

ühises määratluses. Eelkõige peaks see puudutama investeeringuid sõjaväelise liikuvuse,

rohepöörde, elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa kommunikatsioonitaristu, kujunemisjärgus

ja lõhkuva tehnoloogia ja kaitseinnovatsiooni ning kosmosetehnoloogia valdkonnas. Sellise

kokkuleppe saavutamine eeldaks seda, et Euroopa Investeerimispank vaatab läbi oma

kaitsealastest investeeringutest hoidumise poliitika, mis pärsib grupi ühisinvesteeringute

potentsiaali. Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp peaksid jätkama korrapärast

30 Eelkõige peab komisjon tagama kõigi poliitikavariantide vastavuse Euroopa Liidu piiravatele meetmetele

kolmandatele isikutele rahastuse andmisel. Sellistes olukordades peab komisjon alati otsima lahendusi, mis ei riku

Euroopa Liidu piiravaid meetmeid.

15

teabevahetust, et arutada võimalusi, mida pakuvad uued ELi algatused võtta ühiselt

kokkulepitud ulatuses ühismeetmeid.

Meetmeid tuleks rakendada praeguste programmide õigusnormide raames, muutes vajaduse

korral rakenduspõhimõtteid, ilma et see koormaks põhjendamatult komisjoni/rakendusameteid

või taotlejaid/toetusesaajaid. Selliste põhimõtete seas, mida saaks rakendada kehtivate

õigusnormide alusel ja mida võiks kasutada ka täiendavate valikuvõimaluste loomiseks, on

muu hulgas järgmised.

➢ Nii tsiviil- kui ka kaitsealase teadus- ja arendustegevuse projekte ja nende tulemusi

tuleks kohandada nii, et neid saaks kasutada kahesuguse kasutusega rakenduste puhul,

lähtudes tulemuste otsimisel ELi andmebaasides olemasolevast teabest ning jälgides

käimasolevaid teadus- ja arendustegevuse projekte.

➢ Tuleks jätkata koostoimevõimaluste otsimist, edendades tsiviil- ja kaitsevaldkonna

teadus- ja arendustegevuse varase etapi teabevahetust ning vastavate tööprogrammide

(ja nende osade) paremat koordineerimist, sealhulgas tuleks kõikide programmide

puhul otsida võimalusi toetada teadus- ja arendustegevuses kommertskasutusele

eelnevaid hankeid, parandada juurdepääsu projektitulemustele ja projektiaruandlusele

ning ergutada teemapõhist teabevahetust tsiviil- ja kaitsekogukonna vahel.

➢ Kaalumist väärib võimalus kehtestada komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovituse

alusel algatatud kollektiivse riskihindamise põhjal asjakohaste tööprogrammide osade

ning projektikonkursside suhtes, mis puudutavad nimetatud soovituses kindlaks

määratud elutähtsa tehnoloogia kasutusvaldkondi, täiendav kohustus kasutada teadus-

ja arendustegevuse tulemusi ELis (programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse

2021/695 artikli 39 alusel).

➢ Programmi „Euroopa horisont“ eriprogrammide alusel koostatud tööprogrammides

kasutatava teemade märgistamise eeskujul võiks kasutusele võtta kahesuguse

kasutusega kaupade märgistamise mehhanismi (nt projektikonkurssi või projekti

tasandi märgisega), millega anda teada tehnoloogia kahesuguse kasutuse võimalusest,

ning pooke- ja võrsehangetest.

➢ Toetusesaajatele, kes tegelevad kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga, tuleks pakkuda

vajaduse korral täiendavaid suunised ja toetust. Et ametiasutused ja

teadusorganisatsioonid võtaksid nõuetekohaselt arvesse riske, tuleb võtta aluseks

16

kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadusuuringuid käsitlevad ELi suunised31

ning teadusuuringute turvalisuse suurendamist käsitlev nõukogu soovituse ettepanek.

Poliitikavariant 1 on teostatav kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Et tsiviil- ja

kaitsevaldkonna koostoime ja vastastikune täiendavus oleks süsteemne, tuleks siiski

ühtlustatud lähenemisviisi koos kokkulepitud mehhanismidega edasi arendada. Samuti oleks

vaja tsiviil- ja sõjalise tehnoloogia arengu edendamiseks parandada koordineerimist

programmitöö etapis ning teha teatavas ja asjakohases ulatuses tehnoloogia tegevuskavad

vastastikku kättesaadavaks.

4.2. Poliitikavariant 2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud

osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele.

Selle poliitikavariandi elluviimine tähendaks tulevase mitmeaastase teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi valitud osade sisulist ja rakenduslikku muutmist.

Selleks tuleks näiteks programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammi valitud osade puhul, kus

kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia on kõige olulisem, asendada väljend

„keskendub eranditult“ väljendiga „keskendub“. Kõik ülejäänud programmi osad keskenduks

jätkuvalt „eranditult“ tsiviilrakendustele. Sel viisil saaks säilitada programmi „Euroopa

horisont“ jätkuprogrammi raames selle peamised poliitilised tunnusjooned, nagu

raamprogrammide pikaajaline avatus kolmandatele riikidele vastastikust huvi pakkuvates

valdkondades, võimaldades samas rakendada piiranguid programmi valitud osades, mis on

seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga.

Selle poliitikavariandi puhul saaks toetada strateegilist kujunemisjärgus tehnoloogiat sõltumata

sellest, mis valdkonnas programmi valitud osi rakendatakse, nii et ei oleks vaja lükata kõrvale

tipptasemel projekte, mis ei ole ette nähtud üksnes tsiviilrakendusteks.

Mis puudutab vahetegemist Euroopa Kaitsefondi jätkuprogrammi raames võetavate tulevaste

kaitseinnovatsiooni meetmetega, siis võimaldaks see poliitikavariant kavandada

pooketehnoloogia projektikonkursse, mis hõlmavad kaitsealaste projektide tulemusi, otse

programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammi raames, samas kui Euroopa Kaitsefondi

jätkuprogramm pakuks jätkurahastust tsiviilprojektide kõige paljutõotavamate tulemuste

edasiarendamiseks kaitsevaldkonna vajaduste jaoks. See poliitikavariant meelitaks tõenäoliselt

31 EUR-Lex – 32021H1700 – ET – EUR-Lex (europa.eu)

17

tööstuslikke sidusrühmi rohkem teadus- ja arendustegevuse projektides osalema, mis aitaks

kaasa tsiviil- ja kaitsetööstuse vastastikusele täiendavusele.

Teisest küljest võib tsiviilvaldkonnas tegutsevatel sidusrühmadel olla tõrkeid osaleda

programmi valitud osa raames korraldataval projektikonkursil, kui selles ei keskenduta üksnes

tsiviilrakendustele.

Vastavalt valitud valdkonnale oleks vaja hinnata sellise lähenemisviisi võimalikku mõju

muudele programmidele. Lisaks tuleb komisjoni ettepanekute ettevalmistamisel hinnata

teistest ELi programmidest saadud kogemuste põhjal teatavaid parameetreid, eelkõige seoses

julgeolekualaste piirangutega. Sellised parameetrid peaksid hõlmama järgmist:

➢ programmide rakendusprioriteetide planeerimine ja programmitöö, tuginedes

programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi juhtimispõhimõtetest

tulenevatele usaldusväärsetele mehhanismidele;

➢ kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogiavaldkondade kindlaksmääramine;

➢ eelarve jaotamise eelisjärjekord projektikonkursside ja teemade kaupa;

➢ liikmesriikide valitsuste koostööpartnerite kategooriad, sealhulgas riikide

ministeeriumid ja muud asutused;

➢ vastastikune täiendavus liikmesriikide prioriteetidega, mida saaks ELi meetmete

tulemuste edasiarendamiseks täiendada;

➢ võimalike (uute) toetusesaajate ring lähtuvalt nende suutlikkusest teha eri liiki

teadusuuringuid;

➢ taotlejate esitatud ja toetusesaajate loodud tundliku ja salastatud teabe käitlemine;

➢ toetuste hindamine ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning protsessid,

eetikanõuded ja julgeolekukontroll;

➢ väliskontroll rahastamiskõlblike üksuste üle ja intellektuaalomandi õiguste haldamine;

➢ rahastamiskõlblikkus ja kulukategooriad ning nende hüvitamine;

➢ konsortsiumide struktuurid, mille puhul on määratud kindlaks osalejate ja

koordinaatorite kodakondsus, osalejate liigid ja nende suhteid reguleerivate

kokkulepete vorm;

➢ osalejate õigused, sealhulgas intellektuaalomandi kaitse, avatud teadus ja akadeemiline

vabadus;

➢ hankelepingute sõlmimise kord ning rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumite

eritingimused;

➢ juhtimisviisid;

18

➢ kaitsemeetmed tundliku tehnoloogia probleemsetesse sihtkohtadesse lekkimise

vältimiseks;

➢ rakendusviis ja programmidest tulenevate ülesannetega seotud volituste delegeerimine

rakendusametitele (või delegeerimata jätmine) ning otsused selleks vajaminevate

töötajate ja nende profiilide kohta.

Poliitikavariant 2 ja poliitikavariant 3 on vastastikku välistavad.

4.3. Poliitikavariant 3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja

arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument

See poliitikavariant võib realiseeruda mitmesugustes vormides.

➢ Näiteks võib luua kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadusuuringute jaoks

omaette instrumendi, millel on oma eelarve, osalemise ja tulemuste levitamise nõuded,

komiteemenetluse/juhtimise sätted, hindamis- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid,

konsortsiumide struktuuri reeglid jne.

➢ Võib suurendada toetust kahesuguse kasutusega tehnoloogia kasutuselevõtuks ELi

turul spetsiaalse mehhanismi või struktuuri kaudu (mis luuakse rakendusameti juurde

või spetsiaalse ühisettevõttena) või ELi hankevajadustega (nt IRIS2) seotud ja ELis

asutatud lõppkasutajate korraldatavate riigihangete kaudu või hangete toetusvahendite

kasutamise kaudu (nt tolli- ja piirivalveseadmete puhul). Olenevalt sellest, kas

omanik/lõppkasutaja (esmakordne turuleviija) on ELi asutus, riiklik valitsusasutus või

äriasutus, võib ette näha mitu erinevat allvarianti. Meetmete puhul, mille lõppkasutaja

esindab riigiasutusi, tuleb arvesse võtta ELi lisaväärtust (nt ühishangete hõlbustamine).

➢ Võib kavandada kahesuguse kasutusega tehnoloogia juhtprojekte,32 mis toetavad

elutähtsa tehnoloogia arendamist, tuginevad koostoimele teiste ELi

poliitikavaldkondade ja instrumentidega ning mida rakendatakse võimaluse korral

kooskõlas Euroopa Investeerimispanga kahesuguse kasutusega tehnoloogia

programmiga. Sellised projektid tugineksid komisjonis või koostöös liikmesriikidega

tehtud ettevalmistava töö tulemustele ning EL oleks nende puhul kaitse- ja

tsiviilvaldkonna avalikku huvi pakkuvate teenuste juhtiv klient. Näiteks võib tuua ELi

kosmosesüsteemide tulevaste põlvkondade tehnoloogia (kaitse-, julgeoleku- ja

32 Need projektid võivad tugineda ka elutähtsale tehnoloogiale ja neid võib kavandada koos Euroopa

Investeerimispangaga vastavalt komisjoni teatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs“ esitatud

seisukohale: „strateegiliste projektide ning olulisemate tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamiseks töötab

komisjon välja uusi meetmeid, nagu ELi vahenditel ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudel põhinevate

projektikonkursside omavaheline koordineerimine“.

19

keskkonnapoliitika raames), ELi autonoomsed sõidukid (kaitse- ja piirikontrolli ning

mere- ja elutähtsa taristu edendamise poliitika raames) ja muud üleeuroopalist huvi

pakkuvad projektid. Kuna lõppkasutajate vajadused võivad operatiivnõuetest johtuvalt

üksteisest erineda, on ülimalt oluline kaasata asjaomaseid sidusrühmi kohe algusest

peale.

See poliitikavariant suurendaks märkimisväärselt kahesuguse kasutusega teadus- ja

arendustegevuse nähtavust, kuid võib juba niigi ülekoormatud teadus- ja arendustegevuse

toetamise raamistikku veelgi keerukamaks muuta. Võrreldes poliitikavariandiga 2 oleks

eelarve jaotus kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning

üksnes tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevuse vahel läbipaistvam ja selgem, sest selle

saaks sätestada õigusaktis, millega luuakse programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogramm.

Samas tooks see kaasa jäikuse vahendite eraldamises programmiperioodi jooksul. Lisaks tekiks

dubleerimise oht, mis mõjutaks prioriteetide planeerimist ja programmitööd kahesuguse

kasutusega teadus- ja arendustegevuse ning üksnes tsiviilotstarbelise teadus- ja

arendustegevuse vahel, samuti seoses nende meetmetega, mida võetakse üksnes kaitseotstarbel

Euroopa Kaitsefondi jätkuprogrammi raames. Tõenäoliselt on ka väga vähe olukordi, kus

tehnoloogia projektijärgne kahesuguse kasutuse võimalus ei mõjutaks lõpptoote turuletoomist

tsiviil- või kaitsesektoris, millel on tavaliselt üsna erinevad nõuded (vt punkt 2). Kokkuvõttes

on tõenäoline, et see poliitikavariant muudaks praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Seda nii

taotlejate jaoks, kes peaksid esitama veel ühe taotluse mõne muu mehhanismi/programmi

kohta, millel on teistest erinevad nõuded, kui ka komisjoni jaoks, kes peaks hakkama

koordineerima kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning

muid teadus- ja arendustegevuse projektikonkursse, millel on erinevad komiteemenetluse ja

juhtimise põhimõtted.

Poliitikavariant 3 ja poliitikavariant 2 on vastastikku välistavad.

5. KOKKUVÕTE

Kahesuguse kasutusega tehnoloogiat hõlmava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikum

toetamine ELi tasandil looks uusi võimalusi, kuid tekitaks ka uusi kitsaskohti. Tsiviil- ja

kaitsealase koostoime optimeerimine võib tuua kasu Euroopa tööstusele ning kiirendada

teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu majanduses. Samal ajal on

kahesuguse kasutusega tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse potentsiaali raske

ennustada, isegi kui see on ette nähtud üksnes tsiviil- või kaitseotstarbelisteks rakendusteks.

20

Jõupingutusi tsiviil- ja kaitsesektori vastastikuse täiendavuse edendamiseks tuleks teha nii, et

peetakse silmas nende sektorite eripära.

Euroopa majandusjulgeoleku strateegia esimene prioriteet edendada omaenda

konkurentsivõimet nõuab, et EL säilitaks konkurentsieelise rohe- ja digipöörde seisukohast

olulise elutähtsa ja kujunemisjärgus tehnoloogia vallas, sealhulgas kasutades nii tsiviil- kui ka

kaitsevaldkonnas paremini ära ELi rahastatud teadus- ja arendustegevuse projektide tulemusi,

kuid samal ajal tuleb pöörata tähelepanu ka majandusjulgeoleku strateegia teistele

prioriteetidele: tugevdada tuleb nii kaitset ähvardavate ohtude eest kui ka partnerlussuhteid.

Käesoleva valge raamatuga algatab komisjon koos avaliku sektori asutuste,

kodanikuühiskonna ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondadega ulatusliku

konsultatsiooni kahesuguse kasutusega tehnoloogia strateegilise toetamise poliitikavariantide

üle. Valges raamatus antakse ülevaade praegusest õigusraamistikust, mida iseloomustab

vastastikku välistav keskendumine kas tsiviil- või kaitserakendustele, samuti „kahesuguse

kasutuse“ ühiselt kokkulepitud määratluse puudumine, ning tuuakse välja praegustes ja

tulevastes ELi rahastamisprogrammides ette nähtud võimalused ning põhiparameetrid, mis

vajavad täiendavat analüüsi. Konsultatsioon võimaldab igakülgset dialoogi kõigi asjaomaste

osapooltega ja laob aluse komisjoni edasistele sammudele.

Komisjon kutsub üles esitama avalikul konsultatsioonil käesolevas dokumendis esitatud

poliitikavariantide kohta oma märkusi. Konsultatsioon on kättesaadav aadressil:

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say_en. Konsultatsioon on

märkuste esitamiseks avatud kuni 30. aprillini 2024. Tavapäraselt avaldab komisjon avaliku

konsultatsiooni tulemusel saadud tagasiside. Samas on võimalik esitada taotlus, et tagasiside

jääks osaliselt või täielikult konfidentsiaalseks. Sellisel juhul tuleb edastatava dokumendi

esimesele leheküljele teha selge märge avaldamiskeelu kohta ja saata komisjonile tagasiside

mittekonfidentsiaalne versioon, mille ta võib avaldada.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Haridus- ja Teadusministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/24-00242

Resolutsiooni teema: Kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevus

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, COM(2024) 27.

EISi toimiku nr: 24-0043

Tähtaeg: 15.04.2024

Adressaat: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 01.04.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.04.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (17.04.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 15.04.2024.

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 12.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

09.02.2024

VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, COM(2024) 27

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 01.04.2024

KOKi esitamise tähtpäev 17.04.2024

VV esitamise tähtpäev 25.04.2024

Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium;

Kaasvastutajad: Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Eesmärk on käivitada avalik konsultatsioon uurimaks välja, kas praegused ELi rahastusprogrammid kahesuguse kasutusega (nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on endiselt asjakohased, arvestades praegusi geopoliitilisi ohtusid. Püütakse leida vastust küsimusele, kuidas parandada Euroopa tööstuses tsiviil- ja kaitsetehnoloogia integreeritust ja vastastikust täiendavust ning võimaldada tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist kaitsealastes rakendustes ja ka vastupidi.

ELi teadus- ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastases raamprogrammis on tsiviilrakenduste ja kaitsealaste teadusuuringute toetamiseks eraldi eriprogrammid ning neile kehtivad erinevad osalemisreeglid, eelarve, rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem, samas on seatud ka eesmärgiks vastastikune täiendavus, koostoime ja dubleerimise vältimine.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel saab toetada üksnes tsiviilrakendustele keskenduvaid teadus- ja

arendustegevusprojekte, isegi kui neil oleks kasutuse potentsiaal ka kaitsevaldkonnas.

Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua kaitserakendusi, rahastatakse Euroopa Kaitsefondist, mille raames kohaldatakse projekti tulemuste suhtes sageli ekspordikontrolli ja vajaduse korral salastatakse projekti rakendamise ajal sellega seotud teave. Samal ajal võib nendel projektidel olla ka asjakohaseid tsiviilrakendusi, kuid nende kahesugusest kasutamisvõimalusest tulenev strateegiline ja tundlik olemus nõuab suurema tähelepanu pööramist julgeolekunõuetele, mistõttu ELi rahastatavate algatuste suhtes tuleks järjepidevuse huvides kohaldada samu julgeolekunõudeid.

Konsultatsioonis pakutakse välja kolm poliitikavalikut:

1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel.

2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele.

3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid.

2