Kooskõlastuse taotlus Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringule

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] Meie: 24.10.2024 nr 9-6.1/1926

Kooskõlastuse taotlus Paope külas asuva

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 118 jäeti algatamata Paope küla Tõnsu

maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele (39201:002:3080) juurdepääsutee

asukoha määramine, ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste

määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi

vähendamist Putkaste metskond 183 maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare

Valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud

detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.7.2.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 22-29 ”Paope külas asuva Tõnsu

maaüksuse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Mäeumbaed

abivallavanem

Lisa: Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERINGUALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

10 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaardilehti nr. 62302 , 62304, 62311 ja 62313 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE DETAILPLANEERINGU

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAITSEALA NIMEGA

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RATSUTAMISRADA

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV LOODUSLIK TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

TÖÖ NR. 22 - 29

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE JALGRATTA PÕHIMARSRUUT

0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-23

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. OPTILINE SIDEKAABEL

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA NIMEGA

400 m

VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

KOHUSTUSE ALA PIIR

TÕNISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09-31 Paope küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

Luidja maastikukaitseala, Luidja sihtkaitsevöönd

Registrikood: KLO1100038Natura 2000 Luidja loodusala Registrikood: RAH0000481

Luidja maastikukaitseala Registrikood: KLO1000523

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugioonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 14. märts 2022. a. koostatud "Tõnsu kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-012. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 22 - 29

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TINGMÄRGID

KRUUSAKATTEGA TEE

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

HOONE

OLEMASOLEV KRAAV TEERADA

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA VÄLISPIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

PINNASTEE

METS VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUDHARVIK

MÄRGALA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

VALL, NÕLV

PÕÕSASTIK, VÕSA

ROHUMAA

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

VILJAPUU

TÕNGERNAA

PUURKAEV

p3 SA

1

2

2

2

R= 10

m

5 9.38

62 .94

84.72

60.05minimaalselt30 m³

Vee maht

8.0 0

20.00

5 .00

40 .00

10.0010.00

LK

UUS SILD JA TRUUP

REKONSTRUEERITAV

PLANEERITUD

TÕNISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09-31 Paope küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

Luidja maastikukaitseala, Luidja sihtkaitsevöönd

Registrikood: KLO1100038Natura 2000 Luidja loodusala Registrikood: RAH0000481

Luidja maastikukaitseala Registrikood: KLO1000523

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

maa- pealne

maa-alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

1 13446 500 0 4 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamu 915 500 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 8,0 (10,3), põhimahul - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel 30°-45°, - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (8,3) viilkatus. - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Luija-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslik maastik.

Abihoonel 15°-45°,

Viilkatus ja pultkatus.

2 2580 LT / 100 - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, juurdepääsutee osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; - Olemasolev kohalik maantee, Paope lautritee; - Planeeritud juurdepääsuservituut Tõnsu maaüksuse kasuks; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Luidja - Paope - Jõeranna (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 16026 500 0 4 915 500 3 3

Olemasolevate kruntide aadressid

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Tõnsu

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Putkaste metskond 183

Ei määrata Ei määrata

Hoonestusala ca 3910 m²

3 "TÕNSU"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 13446 m²

500 m²

1

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 14. märts 2022. a. koostatud "Tõnsu kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-012. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 5. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 22 - 29

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22 - 29

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD KRUNDI BIOLOOGILISE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI SÕIDUAUTODE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

OLEMASOLEV KOHALIK MAANTEE

PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK

PLANEERITUD TIIGI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

IMBVÄLJAKU JA VEEHAARDE HOOLDUSALA VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalale lähemal kui 50 m)

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE

OLEMASOLEV KRAAV PLANEERITUD UUE KRAAVI OSA VÕIMALIK ASUKOHT

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV VÕSA

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE OLEMASOLEV TEERADA

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TRUUBI ASUKOHT

30 m³

PARKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHT

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA NAABERKRUNDI PUURKAEV

Ei määrata

"TÕNSU TEE"

Ei määrata

100% LT Ei määrata

Ei määrata

2580 m²

Ei määrata

2

LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA

ROHELISE VÕRGUSTIKU JA VÄÄRTUSLIKUL MAASTIKU VÄLISPIIR

PLANEERINGUALA

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

10 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaardilehti nr. 62302 , 62304, 62311 ja 62313 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE DETAILPLANEERINGU

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAITSEALA NIMEGA

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RATSUTAMISRADA

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TÖÖ NR. 22 - 29

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE JALGRATTA PÕHIMARSRUUT

0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-23

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. OPTILINE SIDEKAABEL

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA NIMEGA

400 m

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

KOHUSTUSE ALA PIIR

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI kantud veekogu veepiirist)

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

77

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Tonsu_Paope_DP_digitaalsed_ kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

78

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

79

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Tõnsu maaüksusele läänepoolsele rohumaale kirde suunal.

FOTO 2: Vaade Tõnsu maaüksusele idapoolsele rohumaale põhja suunal.

FOTO 3: Vaade Tõnsu maaüksusele kirdepoolsest nurgast edela suunas.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Tõnsu maaüksusele põhjapoolsest nurgast lõuna suunas.

FOTO 5: Vaade Putkaste metskond 183 maaüksusel olemasolevale pinnasteele.

FOTO 6: Vaade rekonstrueeritavale sillale ja truubile.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavalla

Valitsus

[email protected]

Teie 09.11.2021 nr 8-3/231-1

Meie 09.12.2021 nr 6-2/21/23637-2

Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite arvamuse avaldamiseks Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu1 maaüksuse

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lähteseisukohtadega. Samuti palusite anda seisukoht

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse kohta. Kirjale oli lisatud KSH

eelhinnang.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tõnsu maaüksusel ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni

500 m²), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha

määramine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju2 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik3.

Tõnsu kinnistu4 ei paikne ühelgi kaitstaval alal, kuid hoonestusalani planeeritav juurdepääsutee

paikneb osaliselt Luidja maastikukaitseala5 Luidja sihtkaitsevööndis.

Juurdepääs Tõnsu maaüksusele on planeeritud alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teelt6 mööda

olemasolevat Paope lautriteed7 üle Putkaste metskond 32 katastriüksust8 ja Putkaste metskond

183 katastriüksust9. Juurdepääsuks rajatakse uus tee alates Paope lautriteelt üle Putkaste

metskond 183 katastriüksuse. Toodud eskiislahenduse kohaselt on uue tee algus kavandatud

umbes Luidja sihtkaitsevööndi ja Läänemere ehituskeeluvööndi piirilt.

Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud

1 katastritunnus 39201:002:3080, kinnistusraamatu registriosa nr 459033 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes 3 seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 4 katastritunnus 39201:004:0750 5 Vabariigi Valitsuse 18.11.2010 määrus nr 159 „Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri) 6 katastritunnus 39201:002:2960 7 Tee nr 3920393 8 katastritunnus 39201:002:0610 9 katastritunnus 39201:002:0436

2 (2)

tootmisotstarbeta väikeehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste

hooldustööd10.

Luidja maastikukaitsealal on Tõnsu kinnistu juurdepääsutee kavandatud mööda olemasolevat

teed. Paope lautritee kasutuselevõtuks juurdepääsuteena võib olla vajalik selle tee hooldamine,

mis on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud.

Uus rajatav tee ei jää kaitsealale. Vabariigi Valitsuse 18.11.2010 määruse nr 159 „Luidja

maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ lisa kohaselt kulgeb Luidja maastikukaitseala kirdepoolne piir

alates rannast kuni ristumiseni pinnasteega koordinaatidel X 6535257.71, Y 408906.06 (ca 35

m peale ranna ehituskeeluvööndi piiri) piki Paope lautritee serva selliselt, et tee ise jääb selles

lõigus väljapoole kaitseala. Edasi kulgeb Paope lautritee kuni 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teeni

Luidja maastikukaitsealal. Kaitseala piir kajastub korrektselt kehtival Eesti põhikaardil, kuid

on tee suhtes nihkes Maa-ameti hübriidkaardil.

Arvestades, et Luidja maastikukaitsealal ja ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud11, tuleb uus tee rajada Paope lautriteelt alguspunktiga selles lõigus,

mis jääb ranna ehituskeeluvööndi ja Luidja maastikukaitseala vahele (ca 35 m pikkune lõik).

Arvestades, et uusi ehitisi ei ehitata kaitsealale ning uue tee ja kaitseala vahele jääb olemasolev

tee, ei mõjuta kavandatav tegevus (sh võimalike teekraavide või nõvade rajamine) tõenäoliselt

kaitseala kaitseväärtusi. Planeeringu koostamisel ja edasiste tegevuste kavandamisel tuleb

arvestada Luidja maastikukaitseala kaitseväärtuste säilitamise vajadusega ning sellega, et

olemasoleva Paope lautritee puhul on lubatud üksnes hooldustööna käsitletavad tööd.

Märgime, et KSH eelhinnangus (lk 3) on kaitseala ekslikult nimetatud Luidja looduskaitsealaks,

kuid kaitseala nimi on Luidja maastikukaitseala.

Otsuse eelnõus on esitatud info detailplaneeringu algatamisest teavitamise kohta. Juhime

tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 6

kohaselt teavitatakse KSH algatamise või algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast

otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga

ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lg 6 nimetatud asutust.

Palume nimetatud nõudega arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

10 Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 3 11 LKS § 38 lg 3

ASESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

Kehtiv

Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Keskkonnaamet Meie: 5.01.2022 nr 8-3/8-1

[email protected]

Detailplaneeringu algatamise teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021

korraldusega nr 726 algatati Paope küla Tõnsu maaüksuse (katastritunnus 39201:002:3080)

detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegemist 13446 m² suuruse maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusega. Planeeringu eesmärk on Tõnsu maaüksusel ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni 3 abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha määramine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare osavallamajas

kohapeal (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=220964.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

ASESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

Kehtiv

Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Päästeameti Lääne Päästekeskus Meie: 5.01.2022 nr 8-3/8-2

[email protected]

Detailplaneeringu algatamise teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021

korraldusega nr 726 algatati Paope küla Tõnsu maaüksuse (katastritunnus 39201:002:3080)

detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegemist 13446 m² suuruse maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusega. Planeeringu eesmärk on Tõnsu maaüksusel ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni 3 abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha määramine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare osavallamajas

kohapeal (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=220964.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Triin Hanikat Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 05.01.2022 nr 8-3/8-2 Meie 21.01.2022 nr 7.2-3.4/79-2

Detailplaneeringu algatamise

teavitamine: Tõnsu

Austatud Triin Hanikat

Detailplaneeringu koostamine eesmärk on Tõnsu MÜ-l ehitusõiguse määramine üksikelamuj akuni 3 abihoone püstitamine hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m2. Juhime tähelepanu, et vastavalt määrusele nr 17 I kasutusviisi TP3-klassi hoone maksimaa lne

summaarne kogupindala ei tohi olla suurem kui 400 m2. Üheks hooneks saab lugeda hoonetekompleksi vaid nendel juhtudel, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklassi ning

asuvad samal kinnistul. Kusjuures ka sellisel juhul peavad olema moodustatud kasutusotstarbest tulenevad tuletõkkesektsioonid ning nende hoonete summaarne kogupinda la ei tohi olla suurem kui: — 400 m2 TP3-klassi hoonete puhul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit +372 4725105 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Paope külas Tõnsu kinnistu

detailplaneeringu algatamine

Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus andis 05.01.2022 Rahandusministeeriumile

teada Paope külas Tõnsu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) algatamisest

planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel. Taotlusele on lisatud viide Hiiumaa valla

dokumendiregistris leitavale detailplaneeringu algatamise otsusele, seletuskirjale ja

lähteseisukohtadele.

Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021 korraldusega nr 726.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleks olulise keskkonnamõjuga

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 3

mõistes, seetõttu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) ei algatatud ega KSH

eelhinnangut ei koostatud.

Planeeringuala, suurusega 1,3 ha, moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega Tõnsu kinnistu

(39201:002:3080). Ala on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa ja mets.

Juurdepääs planeeringualale on Heltermaa-Kärdla-Luidja (80) riigiteelt mööda kohalikku teed

Paope lautritee (3920393), edasi mööda rajatavat juurdepääsuteed üle Putkaste metskond 183

maaüksuse.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 8 m kõrguse elamu ja

kolme abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m2, samuti teede ja

liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsutee asukoht, tehnovõrkude ja rajatiste paigutus,

servituutide ja kitsenduste vajadus, arhitektuursed tingimused.

Kõrgessaare valla 17.01.2003 kehtestatud üldplaneeringu ja 12.11.2010 kehtestatud

üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei

ole määratud.

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala maakondliku tähtsusega II klassi Luidja-Paope-Jõeranna väärtuslikul

maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks, kuid uusi

hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised

taluasemed ja külade kultuurmaad teede jm kommunikatsioonivõrkude läheduses.

Palume detailplaneeringus järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitusi.

Teie 05.01.2022 nr 8-3/8-3

Meie 04.02.2022 nr 14-10/146-2

2

2. Planeeringualal on maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik põllumajandusmaa

keskmise boniteediga 291. Palume lisaks lähteseisukohtades nimetatutele kaasata

detailplaneeringu koostamisse Maaeluministeerium.

3. Detailplaneeringu algatamise otsuses on märgitud: Keskkonnamõju algatamata

jätmise aluseks on eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

kohta. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-

eesmärkidele. Juhime tähelepanu, et Hiiumaa Vallavalitsuse dokumendiregistris

Tõnsu detailplaneeringu algatamise otsusele eelhinnangut ei ole lisatud.

Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused“ sätestatud nõuetest. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu

koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis

Nõmmemetsa kinnistu detailplaneeringu koostamisega ja teavitada kõikidest avalikest

aruteludest e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Urve Pill 715 5809

[email protected]

1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti

TEHNILISED TINGIMUSED 414851

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

503 4055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Tõnsu Paope küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

39201:002:3080

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 414851

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Kadaka:(Hiiu) õhuliini fiidri F1 baasil näha ette uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5884 4354 | [email protected]

Koostatud: 30.06.2022

Kehtib kuni: 30.06.2024

2/2

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Niels-Peter Rattiste

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald

[email protected]

Teie 31.01.2023 nr 8-3/231-4

Meie 27.02.2023 nr 6-2/23/2090-2

Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse kohta

Esitasite seisukoha saamiseks Hiiu maakonnas Hiimaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos

eelhinnanguga.

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse

kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise osas peab tegema

kohalik omavalitsus.

Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021 korraldusega nr 726 algatati Paope küla Tõnsu kinnistu1

detailplaneeringu koostamine. Seoses sooviga rajada Tõnsu kinnistu juurdepääsutee läbi ranna

ehituskeeluvööndi ja taotleda selleks ehituskeeluvööndi vähendamist, soovitakse jätkata

detailplaneeringu menetlust üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta

Kõrgessaare valla üldplaneeringut vähendades ranna ja kalda ehituskeeluvööndit planeeritava

juurdepääsutee osas.

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tõnsu kinnistul ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha määramine,

tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

1. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) alusel ei paikne Tõnsu kinnistu ühelgi

kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

Juurdepääs Tõnsu kinnistule on planeeritud alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teelt2 mööda

olemasolevat Paope lautriteed3 üle Putkaste metskond 32 katastriüksuse4 ja Putkaste metskond 183

katastriüksuse5. KSH eelhinnangu kohaselt rajatakse juurdepääsuks uus tee Putkaste metskond 183

katastriüksusel olevalt mereäärselt pinnasteelt kuni Tõnsu kinnistuni. Toodud eskiislahenduse kohaselt

1 Katastritunnus 39201:004:0750 2 Katastritunnus 39201:002:2960 3 Tee nr 3920393 4 Katastritunnus 39201:002:0610 5 Katastritunnus 39201:002:0436

2 (3)

on uue rajatava tee pikkuseks u 150 m. Kavandatava uue juurdepääsutee asukoht jääb väljapoole

kaitstavat ala.

Olemasolev Paope lautritee läbib Luidja maastikukaitseala6. Arvestades, et uusi ehitisi ei ehitata Luidja

maastikukaitsealale ning uue tee ja kaitseala vahele jääb u 100 m laiune ala, ei mõjuta kavandatav

tegevus (sh võimalike teekraavide või nõvade rajamine) tõenäoliselt kaitseala kaitseväärtusi.

Planeeringu koostamisel ja edasiste tegevuste kavandamisel tuleb arvestada Luidja maastikukaitseala

kaitseväärtuste säilitamise vajadusega ning sellega, et olemasoleva Paope lautritee puhul on lubatud

üksnes hooldustööna käsitletavad tööd7.

Putkaste metskond 183 katastriüksus, sh kavandatava uue tee asukoht jääb projekteeritava Hiiumaa

rahvuspargi territooriumile. Looduskaitseseaduse § 8 lg 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse

alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on

esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti

seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Arvestades, et kavandatava uue tee asukohas ei

leidu kaitsealuste liikide elupaiku või muid kaitseväärtusi, ei mõjuta taotletav tegevus eeldatavalt

kavandatava Hiiumaa rahvuspargi seisundit.

Nõustume KSH eelhinnangu järeldusega, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist

mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele maaüksusel asuvatele looduskaitselistele objektidele.

Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et

planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju,

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p

12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

2. Tõnsu maaüksuse detailplaneeringuga kavandatakse uue juurdepääsutee rajamist ranna

ehituskeeluvööndisse. KSH eelhinnangus on leitud, et planeeringuga kavandatavad tegevused ei saa

kuidagi ohustada rannal asuvate looduskoosluste säilimist ega teiste ranna kaitse-eesmärkide tagamist.

Keskkonnaamet ei saa hetkel teadaoleva info põhjal nõustuda sellise järeldusega, kuna tegevust

kavandatakse ranna ehituskeeluvööndis ja mistahes ehitise püstitamine alale, kus varem ehitisi ei ole,

võib potentsiaalselt ohustada ranna kaitse eesmärke, sh sealseid looduskooslusi.

Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda

kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast

teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest8. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi

tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud9) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema

kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise osas saab Keskkonnaamet teha pärast detailplaneeringu vastu

võtmist, kui on olemas planeeringulahendus ja ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendused ning

kujunevat olukorda on hinnatud avalikust huvist lähtuvalt. Siiski märgime, et ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist toetavaks asjaoluks on muuhulgas alternatiivide puudumine, st puudub võimalus ehitada

juurdepääsuteed väljapoole ehituskeeluvööndit. Lisaks on ehituskeeluvööndi vähendamist toetavaks

asjaoluks see, kui ehitise asukoht on mõistlikum ehituskeeluvööndis, kuna väljaspool

ehituskeeluvööndit jääks see nt olulistele liigi elupaikadele, väärtuslikule põllumaale, metsamaale vms.

6 Vabariigi valitsuse 18.11.2010 määrus nr 159 „Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 7 Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 3 kohaselt on kaitsealal keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta väikeehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd8 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 8 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 9 LKS § 38 lg 3

3 (3)

Antud juhul on Tõnsu kinnistu juurdepääsutee jaoks olemas alternatiivne asukoht väljaspool

ehituskeeluvööndit - seda kavandati Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu esialgse eskiislahendusega.

Samuti ei ole käesolevas KSH eelhinnangus näidatud asukoha puhul tegemist sellise lahendusega, mille

eesmärgiks oleks metsa minimaalne raadamine - näidatud teetrass ei ole lühim võimalik variant

olemasolevalt teelt Tõnsu kinnistuni ega asu alal, mis on juba varasemalt olulisel määral inimtegevuse

poolt mõjutatud (nt olemasolevad kraavivallid vms). Asjaolu, et teetrass on suures osas kavandatud

alale, kus on ranna piiranguvööndis ebaseaduslikult10 sõidetud sõidukitega väljaspool teid ja sellega

tekitatud metsa rada, ei saa olla määravaks argumendiks teetrassi valikul.

Arvestades eelnevat, palume planeeringu koostamise käigus kaaluda ka muid juurdepääsutee asukohti,

sh väljapoole ranna ehituskeeluvööndit jäävat asukohta.

3. Lisaks juhime tähelepanu, et KSH eelhinnangus näidatud asukoha, aga ka muude võimalike tee

asukohtade puhul ületab teetrass oja ning selle ületamiseks on vaja tõenäoliselt ehitada uus sild.

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale. Eeltoodust tulenevalt palume detailplaneeringus

näidata ka silla asukoht.

Detailplaneeringu koostamisel palume arvestada, et Putkaste metskond 183 kinnistut läbiva ning

teetrassile jääva oja puhul on tegemist veeseaduse §-le 3 vastava veekoguga, millel on nii veeseaduse §

118 kohane veekaitsevöönd laiusega 10 m kui ka looduskaitseseaduse § 37 kohane kalda piiranguvöönd

ja § 38 kohane kalda ehituskeeluvöönd laiustega vastavalt 50 m ja 25 m. Kõnealune oja ei ole kantud

küll veekoguna EELISsse ja eelnimetatud kitsendused ei kajastu Maa-ameti kitsenduste

kaardirakenduses, kuid arvestada tuleb, et Maa-ameti kitsenduste kaart on illustratiivne ning piirangud

rakenduvad looduses eksisteerivale veekogule sõltumata sellest, kas ta on registris või ei.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus, ehituskeeluvöönd)

[email protected]

10 LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Paope küla Tõnsu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega jäetakse algatamata Kõrgessaare Valla üldplaneeringut

muutva Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Hiiumaa Vallavalitsus algatas 15.12.2021 korraldusega nr 726 Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine. Planeeringuala hõlmab tervet Tõnsu maaüksust ( 39201:002:3080) ja juurdepääsutee

võimalik asukoht hõlmab osaliselt Putkaste metskond 183 (katastritunnusega 39201:002:0436)

ja Putkaste metskond 32 (katastritunnusega 39201:002:0610) maaüksuseid. Detailplaneeringu

üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõiguse

seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine. Kõrgessaare Valla üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud.

Detailplaneeringut on asutud koostama.

Algatatud detailplaneeringu kohaselt oli juurdepääs Tõnsu maaüksusele planeeritud alates 80

Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr.

3920393 kohalikult maanteelt üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond

183 maaüksuse Läänemere ehituskeeluvööndi piirilt, sealt piki Akki maaüksuse

(39201:002:0158) välispiiri kuni Tõnsu maaüksuseni.

Kohapeal hindasid juurdepääsutee trassi valikut planeerija, Tõnsu maaüksuse omanik ja RMK

esindaja. Koostatud on ka geodeetiline alusplaan. Koos jõuti järeldusele, et majanduslikult

mõistlikum, looduskeskkonnale säästlikum ja naabermaaüksuse omanike soove arvestav on

juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele rajada nii, et kasutada selleks maksimaalselt olemasolevaid

teid. Seejuures lähtudes ka minimaalsest puude raie ja pinnase tõstmise vajadusest. Uus teetrass

on planeeritud nii, et see jääb osaliselt (ca 50 m) ranna ehituskeeluvööndisse.

LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4

kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja

ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva

üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole

määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 meetri kõrgune samakõrgusjoon.

Korduva üleujutusega ala piiriks loetakse Kõrgessaare vallas tavaline veepiir, sellega tuleb

arvestada edaspidiste detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel.

Üldplaneeringu koondkaardil olev ehituskeeluvöönd on illustratiivne ja nii selle, kui ka

veekaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada vastavalt tegelikele

looduslikele oludele ehk määrata detailplaneeringu ja projekti koosseisus olevatel joonistel täpse

M 1:1000 või M 1:500 koostatud topo-geodeetilise alusplaani alusel.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud

vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab,

et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda

selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1

punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

koostatud eelhinnangu (lisa) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist

negatiivset keskkonnamõju, kuna Tõnsu maaüksusele planeeritud hoonestusala ja juurdepääsutee

maaüksuseni ei kavandata Luidja maastikukaitseala maa-aladele, kuid kavandatakse osaliselt

ranna ehituskeeluvöödisse, arvestades sealhulgas loodusliku olukorras säilimist, olemasoleva

olukorraga arvestamist ja majanduslikku mõistlikkust.

Keskkonnaamet on 27.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2090-2 seisukohal, et lähtudes esitatud

materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Ning

palutakse planeeringu koostamise käigus kaaluda ka muid juurdepääsutee asukohti, sh väljapoole

ranna ehituskeeluvööndit jäävat asukohta.

Eeltoodud arvesse võttes on korrigeeritud Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse esialgset

eskiisplaani, millel on täpsustatud planeeritava juurdepääsutee asukohta vastavalt

Keskkonnaameti soovitusele.

Maiken Lukas

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist

1

Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023

otsuse nr 118

Lisa

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kõrgessaare 30. jaanuar 2023

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Hiiumaa Vallavalitsus algatas 15.12.2021 korraldusega nr 726 Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine. Planeeringuala hõlmab tervet Tõnsu maaüksust (39201:002:3080) ja juurdepääsutee

võimalik asukoht hõlmab osaliselt Putkaste metskond 183 (katastritunnusega 39201:002:0436)

ja Putkaste metskond 32 (katastritunnusega 39201:002:0610) maaüksuseid. Detailplaneeringu

üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõigus

seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine.

Joonis 1. Planeeringuala, Tõnsu maaüksuse ja planeeritava juurdepääsutee esialgne

eskiislahendus

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja

Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi asub Tõnsu

2

maaüksus määramata juhtotstarbega maa-alal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks

ehitusõigusega krundi suuruseks komapakse hoonestusega alal 1,0 ha. Alal ei ole kehtivad

detailplaneeringud. Kõrgessaare Valla üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit

vähendatud.

Juurdepääs Tõnsu maaüksusele on planeeritud alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee

(39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr. 3920393 kohalikult maanteelt

üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond 183 (39201:002:0436)

maaüksuste. Uus juurdepääsutee on kavandatud üle Putkaste metskond 183 maaüksuse alates

Paope lautriteelt suunaga RMK lõkkekoha poole ca 112 m ning sealt paremale läbi metsa Tõnsu

maaüksuseni. Juurdepääsutee rajamine Tõnsu maaüksusele eeldab Putkaste metskond 183

maaüksuse juurdepääsu reaalservituudi määramist.

Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi ei paikne Tõnsu maaüksus kaitstaval alal ega ranna

ehituskeeluvööndis. Olemasolev juurdepääsutee paikneb osaliselt Luidja maastikukaitseala

Luidja sihtkaitsevööndis ( KLO1000523) ja ühtlasi Luidja loodusalal. Tõnsu maaüksusel ega

planeeritaval juurdepääsutee alal ei ole Keskkonnaregistri andmeetel registreeritud

kaitsealuseid liike. RMK lõkke kohani viiv tee ning planeeritud rajatav tee Tõnsu maaüksuseni

paikneb osaliselt ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis.

Joonis 2. Kitsendused Tõnsu maaüksusel ja võimaliku juurdepääsutee alal (väljavõte Maa-

ameti kitsenduste kaardist)

Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste metskond 183

maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu muutmise

ettepaneku tegemist.

3

Tõnsu maaüksus on hoonestamata.

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt võib avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku

alale ja koostatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat

detailplaneeringut, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest (planeerimisseaduse §124 lõige 6 ja §142 lõige 6).

Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

kriteeriumitest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3.Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal

esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna

vastupanuvõime.

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja

Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi asub Tõnsu

maaüksus määramata juhtotstarbega maa-alal.

Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus looduslik rohumaa ja metsamaa.

Maaüksus on hoonestamata. Juurdepääsutee läbi Luidja lepiku on mahasõiduga 80 Heltermaa-

Kärdla-Luidja tee (39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr. 3920393

kohalikult maanteelt üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond 183

(39201:002:0436) maaüksuste. Uus rajatav teelõik ei paikne Luidja looduskaitsealal, kuid

paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis.

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte. Lähim elamu asub ca 32 meetri kaugusel

katastriüksuse piirist. Piirkonna hoonestuse moodustavad aastaringses ja hooajalises kasutuses

olevad elamud.

Kogu planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alale.

Joonis.3. Põhjavee kaitstuse kaart (väljavõte Hiiumaa geoloogilisest kaardist)

4

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme ja energia mahukas, ning lähipiirkonna teised tegevused.

Algatatud Paope küla Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ja juurdepääsutee asukoha määramine.

Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse Tõnsu maaüksusele üksikelamu ja kuni 3

abihoonet. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Tõnsu

maaüksusele puudub juurdepääs. Läbirääkimisi on peetud kõigi naabermaaüksute omanikega,

kuid servituudiläbirääkimised ei ole vilja kandnud. Tõnsu maaüksuseni tuleb osaliselt rajada

uus juurdepääsutee, kasutades nii palju kui võimalik olemasolevaid teid ja valides looduses

parim koht, kuhu teetrass rajada. Parima koha valimisel arvestatakse loodusliku olukorra

säilimist ja uue tee rajamise majanduslikku mõistlikkust.

Tulenevalt looduskaitseseadusest on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee rajamine osaliselt ehituskeeluvöödis on arvestades kõiki

kaalutud variante looduslikust olukorrast parim valik. Juurdepääsuks kasutatakse nii palju kui

võimalik olemasolevaid teid ja trass valitakse nii, et arvestatakse pinnase, märgade alade ja

olemasoleva kõrghaljastusega. Planeeritava uue teelõigu alal on ATV sõiduki laiune

olemasolev siht.

Tulenevalt eeltoodust ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine oluliselt väljakujunenud

keskkonda ega kahjusta kalda kaitse-eesmärke.

3.3. Tegevuse kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeleke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust, müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket. Müratase võib suureneda

ehitustegevuse käigus, mis on ajutine. Edaspidine uue elamu ekspluateerimine mürataset ei

suurenda. Peamiselt suureneb olmejäätmete kogus, mis tuleb sorteerida ja anda üle

jäätmekäitlejatele. Tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Veevarustus tagatakse krundil uue puurkaevu rajamisega.

Maaüksuse asub nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib

pinnasesse immutada kuni 10 m³/ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist

(Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61“ Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8).

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Avariiolukordade tekkimise tõenäosus on minimaalne. Ehitiste püstitamise perioodil võib

seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.

Paope küla piirkond on pigem tihedalt asustatud hajaala. Hoonestusala ja hoone planeerimisega

Tõnsu maaüksusele tuleb arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tõnsu maaüksusele

hoonestusala moodustamisega ja juurdepääsutee rajamisega ei ole olulist negatiivset mõju

Paope külale piirkonnale, Läänemere kaldale ega Luidja maastikukaitsealale.

5

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele.

Olemasolev juurdepääsutee paikneb osaliselt Luidja maastikukaitseala Luidja

sihtkaitsevööndis (KLO1000523) ja ühtlasi Luidja loodusalal. Tõnsu maaüksusel ega

planeeritaval juurdepääsutee alal ei ole Keskkonnaregistri andmeetel registreeritud

kaitsealuseid liike.

Hiiu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande p 2.5: Natura alad ja -liigid on siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade ja kaitstavate liikide püsielupaikade kaudu. Luidja maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset

liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas.

Kuna hoonestusala ja ehitustegevust ei planeerita Luidja maastikukaitseala alale, siis ei kaasne

kavandatav tegevus olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele maaüksusel asuvatele

looduskaitselistele objektidele. Luidja Lepikus on olemasolev Paope lautritee, mida kasutatakse

mereäärde liikumiseks ning Akki ja Ojaste kinnistutele ligipääsuks. Uus tee Tõnsu kinnistule

on planeeritud rajada mahasõiduga olemasolevalt Paope lautriteelt. Planeeritav uus tee paikneb

Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi järgi ranna-ja kalda ehituskeeluvööndis.

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Putkaste metskond 183

maaüksust kasutava aktiivselt surfarid ja puhkajad ning metsaalune on täis radasid. Uut teelõiku

ehituskeeluvööndisse tuleb rajada ca 50 m ning trassi asukohaks valitakse looduslikult

soodsaim asukoht.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et olemasolev Paope lautritee on kasutuses, ei kaasne

kavandatav tee rajamine olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele maaüksusel

asuvatele looduskaitselistele objektidele ning kavandatavad tegevused ei saa kuidagi ohustada

rannal asuvate looduskoosluste säilimist ega teiste ranna kaitse-eesmärkide tagamist.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või

rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid

objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja

keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee,

pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi

võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja

energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku

kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja

kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Planeeringuga kavandatakse rajada üksikelamu ja abihooned ning juurdepääsutee, mis ei kujuta

endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

4. Järeldus

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna Tõnsu

maaüksusele planeeritud hoonestusala ja juurdepääsutee maaüksuseni ei kavandata Luidja

maastikukaitseala maa-aladele, kuid kavandatakse osaliselt ranna ehituskeeluvöödisse,

6

arvestades sealhulgas loodusliku olukorras säilimist, olemasoleva olukorraga arvestamist ja

majanduslikku mõistlikkust.

Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostas:

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud Meie: 27.04.2023 nr 8-3/153

ja asutused

Paope küla Tõnsu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023

otsusega nr 118 jäetakse algatamata Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine ja jätkatakse üldplaneeringu kohasena algatatud detailplaneeringu

koostamist üldplaneeringut muutvana.

Hiiumaa Vallavalitsus algatas 15.12.2021 korraldusega nr 726 Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine,

ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks.

Algatatud detailplaneeringu kohaselt oli juurdepääs Tõnsu maaüksusele planeeritud alates 80

Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr

3920393 kohalikult maanteelt üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond

183 maaüksuse Läänemere ehituskeeluvööndi piirilt, sealt piki Akki maaüksuse (39201:002:0158)

välispiiri kuni Tõnsu maaüksuseni.

Peale geodeetilise alusplaani koostamist hindasid kohapeal juurdepääsutee trassi valikut

planeerija, Tõnsu maaüksuse omanik ja RMK esindaja. Koos jõuti järeldusele, et majanduslikult

mõistlikum, looduskeskkonnale säästlikum ja naabermaaüksuse omanike soove arvestav on

juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele rajada nii, et kasutada selleks maksimaalselt olemasolevaid

teid. Seejuures lähtudes ka minimaalsest puude raie ja pinnase tõstmise vajadusest. Uus teetrass

on planeeritud nii, et see jääb osaliselt (ca 50 m) ranna ehituskeeluvööndisse.

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee

8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris:

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=263984.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

Osavalla vanem

Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA TEATAJA • 3 Juuni 2023

60 aastat Kärdla lennuliini 21. aprillil tähistati Kärdla len- nujaamas koos ansambliga Trad.Attack! Lennujaama 60. sünnipäeva.

Soov Kärdlasse lennujaam rajada tekkis esimese Eesti Va- bariigi ajal, kui lennuühendust kasutati peamiselt kirjade ja postipakkide kohale toimeta- miseks. Mustkattega maandu- misrada avati Kärdlas 1963. aas- tal ning samal aastal alustas ka regulaarliin Tallinn-Kärdla. Lä- bi aegade on Kärdlast lennud viinud Haapsallu, Vormsile, Ku- ressaarde, Riiga, Pärnusse, Vil- jandisse ja Tartusse. 1971. aas- tal alustas lende Kärdlasse reak- tiivlennuk Jak-40. Tšarterlen- nud on Kärdlast viinud koguni Vilniusse, Kaunasesse ja Mur- manskisse.

60 aastat toiminud lennu- ühendus mandriga on olnud Hiiumaa ainus võimalus ini- meste ja kaupade vedamiseks aegadel, kui mere- või jääolud pole laevaliiklust võimalda- nud. Tänaseks on kliima soo- jenenud ning parvlaevade me- revõimekus paranenud, kuid lennuliin on hiidlastele jätku- valt väga tähtis teema.

Tänane Kärdla lennujaam on moodne ja tehniliselt hästi varustatud. 70 hektari suurune lennujaam sobib ka väikelennu- kite teenindamiseks.

Paope-Niidimetsa tee 1200 m ulatuses tolmuvaba 12. mail lõppesid teetööd Kõrgessaare osavallas Paope külas, Paope-Niidimetsa teel. Tee 1200-meetrine lõik pinnati must- kattega tolmuvabaks vastavalt Hiiumaa valla teehoiukavale aastateks 2023–2028.

Töid teostas kaks ettevõtet: AS Tariston, kes valmistas tee- aluse, ning OÜ Üle, kes tegi pindamistööd. Teetööd koos oma- niku järelevalvega läksid maksma 33 480 eurot.

Kõrgessaare osavalla vanema Niels Rattiste sõnul on käes- oleval aastal vastavalt teehoiukavale planeeritud veel kruu- sakatte remonditööd Kõrgessaares Laisi teel, Villamaa-Puski teel ning Kalana-Metsavahi teel. Kalana-Metsavahi teel ning Villamaa-Puski teel on juba korrastatud teeservad ning pu- hastatud kraavid ja nõvad. Suve jooksul toimub veel kruusa- katte uuendamine.

Lasteaiakoha taotlemine Hiiumaa vald läheb alates maikuust lasteaiakohtade taotle- misel üle haridusteenuste haldamise süsteemile ARNO. Las- teaeda tuleva lapse vanem esitab vallavalitsusele taotluse las- teaiakoha määramiseks elektrooniliselt haridusteenuste hal- damise süsteemis ARNO või paberkandjal.

Lapsevanem saab ARNO keskkonnas • teha lapsele järjekorrataotluse lasteasutusse • oma laste taotlusi vaadata ja muuta, kuni taotlus pole me-

netletud • teavituse, kui tema lapsele tehakse kohapakkumine • kohapakkumise kinnitada või sellest loobuda • näha lapse kohaga seotud andmeid (millal alustas, mil-

lal lõpetab) • teha lasteasutusest lahkumise taotluse.

Hiiumaa Arno keskkond: https://piksel.ee/arno/hiiumaa

Täpsem info ja juhised Hiiumaa valla ja lasteaedade ko- dulehtedel.

Ristna ja Tahkuna tuletornide avalik külastushooaeg tuleb käesoleval aastal tavapärasest erinev Tavapäraselt algab Hiiumaa tuletornides külastushooaeg 1. mail ja lõpeb 30. sep- tembril. Ristna ja Tahkuna tuletornide la- ternaruumides algab aga peagi kapitaalre- mont, mille ajal tuletorne külastada ei saa. Samuti jäävad selleks ajaks suletuks tule- tornide juures tegutsevad kohvikud ja su- veniiripoed.

Juunis pole remonttööde tõttu võimalik külastada Ristna tuletorni ning septembris Tahkuna tuletorni. Tahkuna tuletorn on külastajatele avatud juunist kuni augusti lõpuni ja Ristna tuletorn juulist kuni sep- tembri lõpuni.

Kõrgessaare osavalla vanema Niels-Pe- ter Rattiste sõnul on juuni lõpuks planee- ritud peamised tööd Ristna tuletornis lõ- petada ja Tahkunas alustatakse nendega septembris. Tuletornide remonditööd vaja- vad soojemaid ja kuivemaid ilmastikuolu- sid, mistõttu ei ole hooajaväliselt võimalik neid töid teha.

Eelmisel aastal külastas Ristna tuletorni mais ja juunis kokku 759 inimest ning Tah- kuna tuletorni mais ja septembris kokku 758 inimest. Peamised külastuskuud kõikides tuletornides on juuli ja august.

Kõpu tuletorn on avatud tavapäraselt ja

sel aastal saab hooaeg alguse juba 29. aprillil ning kestab 30. septembrini. Kõpu tuletorn on avatud hooajal E–P kl 10–20.

Täpsemat infot tuletornide hetkesei- su ja avamisaegade kohta saab tuletorni- de operaatoritelt või Kõrgessaare Osaval- la Valitsuselt:

» Tahkuna tuletorn – 5818 0755; [email protected]

» Ristna tuletorn – 5444 0582; [email protected]

» Kõrgessaare Osavalla Valitsus – 46 3607; [email protected].

Lisaeelarve volikogus esimesel lugemisel Hiiumaa vallavalitsus esitas vallavolikogule 2023. aasta I lisa- eelarve, mis oli esimesel lugemisel 18. mai volikogu istungil.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud kolme kuu eelarve täit- mise andmetega. Korrigeeritud on kulusid ning arvestatud on ümberpaigutustega planeeritud kuludes, lähtudes eelarve täit- mise andmetest ning esitatud ettepanekutest. See tähendab, et tegemist on eelarve sees vahendite ümber tõstmisega ning täiendavaid tulusid kasutusele ei võeta.

Peamine katteallikas on elektrikulude vähenemine, kuna elektri hind on võrreldes põhieelarves prognoosituga odava- maks osutunud. Elektrikulud vähenevad kokku 108 000 eu- ro võrra.

Hiiumaa Haridusselts MTÜ kasutuses olevate ruumide eest tasu mitte võtmine vähendab omatulu 15 600 eurot. Majandus- lik tugi võimaldab Hiiumaa Vabakoolil lapsevanema omaosa- luse summat vähendada ja annab seeläbi kindlustunde, et õp- peasutus on jätkusuutlik.

Emmaste Kommunaalile lisatakse Ollima kuivati müügist prognoositud tulu summas 40 000 eurot ja selle arvelt on lisa- tud uue EMKO traktori soetamiskulud ja EMKO tööliste ruu- mi remondikulud. Ollimalt koliti Emmaste põhikooli juures asuvasse käsitöömajja.

Lõpule on jõudnud Tohvri uue hoone projekt. See tähen- dab, et ka toetusmeetme kontekstis on aruandlusega ühel pool ning projekt lõppenuks loetud. Raamatupidamisliku korrekt- suse tarvis kajastatakse nõuete-kohustuste real 62 118 eurot, mis laekus käesoleval aastal, kuna ehitamise toetus kajastub 2022. eelarves. Finantstulud suurenevad leppetrahvi nõude 10 000 euro võrra. Põhjuseks ehituse lõpptähtaja ületamine ehitaja poolt.

Kärdla lasteaiale on lisaeelarves lisatud uue avatava rüh- ma kuludeks 30 000 eurot.

kogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes ühiskondlike hoonete maa juhtotstarvet elamumaaks, ja anda ehitusõigus väikse- male krundile, kui seda on üldplaneerin- guga ette nähtud.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaas- ne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju ning Keskkon- naamet on oma 10.03.2023 kirjas asunud seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hinda- mine ei ole vajalik.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähte- tingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrges- saare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõr- gessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avali- kus dokumendiregistris.

Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 118 jäetakse algatamata Paope küla Tõn- su detailplaneeringu keskkonnamõju stra- teegiline hindamine ja jätkatakse üldpla- neeringu kohasena algatatud detailplanee- ringu koostamist üldplaneeringut muutva-

na. Planeeringuala näol on tegu Paope kü- las asuva Tõnsu kinnistuga (katastritun- nus 39201:002:3080, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 13446 m²).

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asuko- ha määramine, ehitusõiguse seadmine ela- mu ja abihoonete rajamiseks. Peale geodee- tilise alusplaani koostamist selgus, et ma- janduslikult mõistlikum, looduskeskkonna- le säästlikum ja naabermaaüksuse omani- ke soove arvestav on juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele rajada nii, et kasutada selleks maksimaalselt olemasolevaid teid. Seejuu- res lähtudes ka minimaalsest puude raie ja pinnase tõstmise vajadusest. Uus teetrass on planeeritud nii, et see jääb osaliselt (u 50 m) ranna ehituskeeluvööndisse.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaas- ne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju ning Keskkon- naamet on oma 27.02.2023 kirjas asunud seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hinda- mine ei ole vajalik.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähte- tingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrges- saare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõr-

gessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avali- kus dokumendiregistris.

Ruudu maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapanekukorraldamine Hiiumaa Vallavalitsuse 17.05.2023 korral- dusega nr 249 võeti vastu Ruudu maaük- suse detailplaneering (Dagopen OÜ töö nr 22-48).

Planeeringu koostamise eesmärk on Ruudu maaüksusel ehitusõiguse määrami- ne üksikelamu ja abihoonete (üks üksike- lamu ja kolm kõrvalhoonet), teede ja liik- luskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse mää- ramine, servituutide ja kitsenduste vajadu- se määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub töö ajal ajavahemikul 19.06.2023– 02.07.2023 Kõrgessaare Osavalla Valitsu- ses aadressil Kõpu tee, Kõrgessaare, Hiiu- maa vald ja Hiiumaa valla veebilehel. Ava- liku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringulahendusega tutvu- da ning vallavalitsusele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Lennujaama käitusjuht Allan Mäll ja volikogu esimees Anu Pielberg lõikasid lahti sünnipäeva- tordi. Foto: Kärolyn Kivistik.

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Puudutatud isikud,

asutused ja ametid Meie: 27.06.2024 nr 8-3/231-8

Teade detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanekust

(Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneering)

Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Paope külas asuva Tõnus maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahenduse avaliku väljapaneku 19. juulist kuni 18. augustini 2024 tööpäevadel

tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja Hiiumaa valla veebilehel

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=322857.

Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Paope külas asuvat Tõnsu

(katastritunnus 39201:002:3080, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 13446,0 m²)

maaüksust.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine,

ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste

metskond 183 maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu

muutmise ettepaneku tegemist.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 10. septembril 2024 kl 15.00 Kõrgessaare

Osavalla Valitsuse majas (Kõpu tee 8, Kõrgessaare). Täiendav info Maiken Lukas,

51917709, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.07.2024 nr 8-3/231-8

Meie 15.07.2024 nr 6-2/24/13961-2

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest

Teavitasite Keskkonnaametit1 Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust

väljapanekust. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega tutvuda ja

detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust avaldada ajavahemikul 19.07.2024 – 18.08.2024.

Planeeringuala suurusega ca 13,4 ha asub Hiiumaa Vallas Paope külas ja hõlmab Tõnsu maaüksust2.

Detailplaneeringu eesmärk on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõiguse

seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste metskond 183 maaüksusel

juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist.

Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta oma 27.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2090-2, milles jäi

seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik, kuid tõi välja omapoolsed tähelepanekud ja märkused, millega palus arvestada.

Keskkonnaamet tutvus avalikustatud eskiislahendusega ning Keskkonnaametil täiendavad ettepanekud

puuduvad. Keskkonnaameti 27.02.2023 kirjas nr 6-2/23/2090-2 tooduga on arvestatud ja kavandatava

tee asukohta muudetud. Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab

Keskkonnaamet teha pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Täiendavad märkused ehituskeeluvööndi

vähendamise osas on välja toodud Keskkonnaameti 27.02.2023 kirjas nr 6-2/23/2090-2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.07.2024 nr 6-2/24/13961 all 2 Katastritunnus 39201:002:3080, pindala 13446 m²

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 01.07.2024 nr 8-3/231-8

Meie: 29.07.2024 nr 3-1.1/2024/4178

V.a. Üllar Laid

Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastamine

Küsite oma 01.07.2024 RMKle saadetud kirjas arvamust Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu eskiislahendusele. Planeeringuala juurdepääs on kavandatud läbi riigimaa kinnistu

Putkaste metskond 183 (39201:002:0436), millise riigivara volitatud asutuseks on RMK. Ca 130 m

ulatuses on tegu kavandatava teega ja ca 190 m ulatuses olemasoleva pinnaseteega. Ülejäänu osas

RMK halduses oleval maal on tegu Hiiumaa vallale avalikku kasutusse antud kohaliku teega.

RMK nõustub juurdepääsutee kavandatud eskiislahendusega. Palume tee-ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks RMKle. Projekti kooskõlastamise käigus annab RMK tema halduses oleva maa

osas ka tee ehituse ja kasutusõigusega seotud tingimused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Koopia: [email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 27.06.2024 nr 8-3/231-8

Meie: 29.07.2024 nr 3193-1

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning seisukoht Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 ja § 82

lõikele 4 Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu (detailplaneering) eelnõu avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha detailplaneeringu eelnõule ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast ning määrab täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 4.

Detailplaneering on algatatud üldplaneeringu kohasena Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021

korraldusega nr 726. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleks olulise

keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike

1 punkti 3 mõistes, seetõttu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud ega KSH

eelhinnangut ei koostatud. Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 118 „Paope küla

Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ jätkati

detailplaneeringu menetlemist üldplaneeringut muutvana ja jäeti algatamata KSH, kuna KSH

eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 27.02.2023 kirjas nr 6-

2/23/2090-2.

Planeeringuala, suurusega 1,3 ha, moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega Tõnsu

katastriüksus (39201:002:3080). Ala on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa ja

mets. Juurdepääs planeeringualale on Heltermaa-Kärdla-Luidja (80) riigiteelt mööda kohalikku

teed Paope lautritee (3920393), edasi mööda rajatavat juurdepääsuteed üle Putkaste metskond

183 maaüksuse.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 8 m kõrguse elamu ja

kolme kuni 6 m kõrguse abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m2.

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kavandatav juurdepääsutee

paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis ja ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringuga tehakse

ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust juurdepääsutee ulatuses.

Kõrgessaare valla 17.01.2003 kehtestatud üldplaneeringu ja 12.11.2010 kehtestatud

üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud.

2 (2)

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirja lk 5 ja 11 on märgitud, et juurdepääsutee paikneb

maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal, lk 19 on märgitud, et

juurdepääsutee paikneb osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Juhime tähelepanu, et

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt paikneb kavandatav juurdepääsutee

osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Palume detailplaneeringut korrigeerida.

2. PlanS § 3 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav

terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus-

ja ehitustingimused. Detailplaneeringu kohaselt moodustab planeeringuala Tõnsu

katastriüksus pindalaga 1,3 ha.

Kuna kehtestada ei saa detailplaneeringut, mida ei ole võimalik ellu viia, sest puudub

juurdepääsutee, on kavandatud ka juurdepääsutee ja tehtud ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei saa

määrata maakasutustingimusi ega taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist teele, mis

asub väljaspool planeeringuala (PlanS § 3), seetõttu palume planeeringuala laiendada ja

määrata ka krunt juurdepääsutee ulatuses. Juhime tähelepanu, et planeeringu

koostamiseks ning ehitusõiguse määramiseks moodustatud krundist ei pea moodustama

eraldi katastriüksust ja detailplaneeringu elluviimise kavas on võimalik fikseerida,

millistest kruntidest katastriüksused edaspidi moodustatakse.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 12 on märgitud, et „Ehitustegevusel tuleb arvestada

väljakujunenud asustusmustrit - hoonete, teede, rohumaade omavahelist paigutust ning

asustustüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla).“ Palume detailplaneeringut täpsustada ja

välja tuua, millise külatüübiga konkreetsel juhul arvestada tuleb.

4. Lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Keskkonnaametiga,

Päästeametiga ja kaasatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Ääre, Tõnise, Tammiku, Ojaste, Akki

kinnistute omanikud. Juhime tähelepanu, et planeeringu koostamisse tuleb kaasata

isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada ja võib kaasata isikud, kelle huve

planeering võib puudutada. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium vajalikuks Tõnsu maaüksuse detailplaneeringule määrata

täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku

arutelu protokoll

Kõrgessaare 10.09.2024

Algus kell 15.00, lõpp kell 15.22

Osa võtsid: Maiken Lukas, Teet Elstein, Mati Nigul

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud RMK, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaameti ettepanekud

eskiislahendusele. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb ettepanekutega arvestada ning

vastavad korrektuurid viiakse planeeringulahendusse ja seletuskirja sisse.

Arutati rekonstrueerita silla konstruktsiooni ja kandevõimet ja detailplaneeringu menetluse

etappe ja võimalikku kehtestamise aega.

Avaliku arutelu ajal uusi arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud.

Lisa: registreerimisleht

Protokollija: Maiken Lukas

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Korraldaja: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 29

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise korraldus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. detsember 2021. a. nr. 726

Huvitatud isik: Mati Nigul Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Tõnsu maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, oktoober 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 4 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................................... 8 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 8 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 10 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 12 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 16 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 21 1.10 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 21

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 24 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 25 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 26 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 27

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 29 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 31 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. detsember 2021. a. nr. 726 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .............................. 32 Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ......................................................... 33 Lisa 1 „Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................. 35

3.4 Keskkonnaameti kiri 09. detsember 2021. a. nr. 6-2/21/23637-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ........................ 40

3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 03. jaanuar 2022. a. a. kodulehe väljavõte „Paope küla Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................... 42

3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 05. jaanuar 2022. a. nr. 8-3/8-1 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine.“ ..... 43 3.7 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 05. jaanuar 2022. a. nr. 8-3/8-2 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine.“ ..... 44 3.8 Päästeameti kiri 21. jaanuar 2022. a. nr. 7.2-3.4/79-2 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine: Tõnsu.“ . 45 3.9 Rahandusministeerium kiri 04. veebruar 2022. a. nr. 14-10/146-2 „Paope külas Tõnsu kinnistu

detailplaneeringu algatamine.“ ........................................................................................................................ 46 3.10 Elektrilevi OÜ 30. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 414851.“ ................................................................. 48 3.11 Keskkonnaameti kiri 27. veebruar 2023. a. nr. 6-2/23/2090-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ........................ 50 3.12 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. aprill 2023. a. nr. 118 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ........................................................................ 53 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ....................................................................................... 55 Lisa „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ...................................................................................................... 57

3.13 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 27. aprill 2023. a. ............................................................. 63

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 27. aprill 2023. a. nr. 8-3/153 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine.“ .................................................. 64

3.15 Hiiumaa Vallavalitsuse 27. aprill 2023. a. a. kodulehe väljavõte „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine.“ .................................................. 66

3.16 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2023 nr 63 väljavõte 25. mai 2023. a. .......................................................... 67 3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 27. juuni 2024. a. nr. 8-3/231-8 „Teade detailplaneeringu eskiisi avalikust

väljapanekust (Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneering).“ ........................................................ 68 3.18 Hiiumaa Vallavalitsuse 27. juuni 2024. a. a. kodulehe väljavõte „Paope külas asuva Tõnsu

detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek.“ .................................................................................................... 69 3.19 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 04. juuli 2024. a. ............................................................. 70 3.20 Keskkonnaameti kiri 15. juuli 2024. a. nr. 6-2/24/13961-2 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahendusest.“ ........................................................................................................................................... 71 3.21 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri 29. juuli 2024. a. nr. 3-1.1/2024/4178 „Paope külas asuva Tõnsu

maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastamine.“ .................................................................. 72 3.22 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 29. juuli 2024. a. nr. 3193-1 „Koostöötegijate ja

kaasatavate määramine ning seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta.“ ........................ 73 3.23 Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll. 10.09.2024. a. ....... 75

Lisa Paope külas asuva Tõnsu kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate registreerimisleht. 10. september 2024. a. .......................................................................................... 76

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 77 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 77

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 79 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 80

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. detsember 2021. a. nr. 726 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja Lisa 1 „Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“ ning Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. aprill 2023. a. nr. 118 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja Lisa „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Mati Nigul. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 5. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 6. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 7. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 8. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 9. Dagopen OÜ koostatud „Tõnise kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavalitsuse 29. oktoober 2009.

a. korraldusega nr. 326). 10. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. detsember 2021. a. nr. 726 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“

11. Keskkonnaameti kiri 09. detsember 2021. a. nr. 6-2/21/23637-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“

12. Päästeameti kiri 22. jaanuar 2022. a. nr. 7.2-3.4/79-2 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine: Tõnsu.“ 13. Rahandusministeerium kiri 04. veebruar 2022. a. nr. 14-10/146-2 „Paope külas Tõnsu kinnistu detailplaneeringu

algatamine.“ 14. Elektrilevi OÜ 30. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 414851.“ 15. Keskkonnaameti kiri 27. veebruar 2023. a. nr. 6-2/23/2090-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 16. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. aprill 2023. a. nr. 118 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ 17. Hadwest OÜ poolt 14. märts 2022. a. koostatud "Tõnsu kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaan M 1 : 500, töö nr. T-

22-012. 18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+, Kõrgessaare valla üldplaneering ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused).

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala „Tahkuna lääne- ja põhjarand ” I klassi väärtuslikule maastikule ja jääb osaliselt rohevõrgustiku alale. Planeeringualaga piirneval maa-alal asuvad II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega kultuurimälestised. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need „Luidja - Paope - Jõeranna” II klassi väärtusliku maastiku kohta eraldi ära toodud peatükis 1.6. Üldised väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada:

- Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; - Piiritleda miljööväärtuslikud alad; - Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. - Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; - Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; - Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt. suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt

pole veel elamuid rajatud; - Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse

tõttu ei kannataks. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega. Planeeringuala juurdepääsutee paikneb osaliselt maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist - niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu järgselt on Kõrgessaare valla eesmärk suurendada elamufondis ühepere-elamute osakaalu. Üldplaneeringuga on elamualade suurendamise võimaldamiseks märgitud kaardile elamuehituse reservmaa. Nende alade määramisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning kommertsteeninduslike asutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavahe-liseks vaheliseks kauguseks tagada 100 m. Lubatud eramaja kõrgus Kõrgessaare vallas on 8 m. Kõrgemaid eramuid võib teha ainult detailplaneeringu alusel. Samuti tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga sätestatud juhtfunktsiooni eesmärgiga võtta kasutusele täiendavaid elamualasid. Tööstusettevõtete maa, haljasalade maa või ärimaa kasutuselevõtt elamumaana on lubatud ainult detailplaneeringu alusel. Maatulundusmaale võib rajada kuni 2 elamut 1 maaüksuse kohta. Kui soovitakse rajada ühele maatulundusmaa tükile enam kui 2 elamut, tootmis- või äriotstarbelisi rajatisi tuleb koostada detailplaneering.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaardi kohaselt ei ole planeeringualale ja juurdepääsutee maa- alale juhtotstarvet määratud. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringut. Kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Kehtivates detailplaneeringutes näidatud haljasala maa maaüksuste või kruntide muutmine elamumaaks ei ole lubatud ning selleks uuesti detailplaneeringuid ei algatata. Valgel alal ja rohevõrgustiku aladel, kus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või loodus- või kultuurimälestise ala või objekti lähedusse vms juhul). Üldplaneeringu kohaselt on elamuehituse põhimõtete täiendamine ja täpsustatud nõuded elamute ehitamiseks:

- Üldplaneeringu kohaselt peavad kõik uued kavandatavad elamud (sh. suvilad vms. hooajalise kasutusega elamud) Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala).

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.

- Kõigi uute elamualade siseste teede kruntide miinimum laius peab olema vähemalt 10 m. - Detailplaneeringu järgsete rohkem kui 3 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele

ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid ja tuletõrjeveevõtu kohad.

Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt:

- olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; - Üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal minimaalselt

1 ha; - kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering sätestab ehitamise kaugust krundile järgmiselt: - maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; - maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtude on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Soovituslik majagruppide vahekaugus ja kohustuslik kahe maja miinimumkaugus. Teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt:

- kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; - muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m.

Hajaasustuses on vähemalt viie elamuga majagrupi kohustuslik minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate kõrvalhoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare vallas 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Paadikuuri ehituskõrguseks võib olla maksimaalselt 6,0 m olemasolevast maapinnast. Ajutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältima selle kahjustumist või saastamist. Ajutisi ehitisi võib rajada ainult kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatud järgmiste ehitus- ja maakasutustingimustega (nimekirjas planeeringualaga puudutatud valik ):

- rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;

- rohevõrgustiku aladel tuleb vältida kompaktse asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil). Säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Peamiseks nõudeks on see, et olemasolevate looduslike ja/või pool-looduslike alade või olemasoleva metsa osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langeda alla 80% maaüksuse pindalast;

- erateede, kergliiklusteede, jaotusvõrkude ja krundi siseste joonehitiste rajamine rohevõrgustiku alal tuleb kooskõlastada Kõrgessaare Vallavalitsusega;

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- rohelise võrgustiku aladel on ei ole lubatud prügilate, sõjaväepolügoonide, jäätmehoidlate, uute tootmishoonete (v.a väiksemad põllumajandusliku tootmise hooned ja rajatised) jm kõrge keskkonnariskiga ehitiste rajamine;

- rohevõrgustiku aladele jäävad veekogud ja nende kaldad tuleb säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;

- rohelise võrgustiku aladel võib jätkata olemasolevate metsa ja põllumaade sihtotstarbelist kasutamist; - väärtuslikel ranna- ja puisniitudel on soovitatav säilitada/taastada traditsiooniline majandustegevus – karjatamine ja

niitmine; - looduslikud pinnavormid tuleb säilitada; - rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala. Maaüksusi võib piirata latt või okastraataiaga, st

piirdega mis võimaldab väiksematel loomadel alal vabalt liikuda; - detailplaneeringud ja projektid, mis kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu

elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust rohevõrgustiku alal tuleb kooskõlastada Hiiumaa Vallavalitsuse, Keskkonnaameti ja Rahandusministeeriumiga.

Kõrgessaare valla teemaplaneering seab järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused:

- detailplaneeringu järgse enam kui 3 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja tuletõrje veevõtu kohad;

- hoonestusalade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamisel ning põllu- ja metsamaade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine;

- äri- ja puhkemaade ning hoonete kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.3 seatud tingimusi, riigikaitseliste- ja tootmishoonete ning –rajatiste kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.4 seatud tingimusi, et tagada ohutu ja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;

- valgel alal on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Seal on elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus piiratud ja sätestatud ptk 2.1.2.2;

- elamute eraldamiseks tootmis- ja tööstusaladest ning elava liiklusega teedest tuleb tagada rohelised puhvervööndid; - kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt

70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine; - planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina

keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus) kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel. Kui kõrghaljastusega alale plaanitakse alla 1 ha suurusi krunte tuleb detailplaneeringu käigus läbi viia haljastuse hinnangu koostamine;

- planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada nii detailplaneeringute, kui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel hoonetesse;

- teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaid teid. Väärustiku maastikuga aladel tuleb vältida olemasolevate teede õgvendamist;

- liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamuala sisese teekrundi miinimum laius olema vähemalt 10 m;

- suuremate avalike või äri ja tööstusobjekte teenindavate parklatele tuleb rajada õli-liivapüüdurid; - hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks, kui elamukrundi või elamuga

maaüksuse suurus on üle 1 ha ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast ja põhjavesi on kaitstud;

- ühepereelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamisel kasutada säilitatava loodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavus ca 80-100 cm). Maaküte mahutada torustiku paigaldamise skeemide koostamisel arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid/seadmeid;

- alla 2,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga;

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- kallasraja ulatuses ei ole lubatud reeglina rajada piirdeid. Mere ääres ei tohi piire merele paikneda lähemal kui 50 m tavapärasest veepiirist. Erandina on rannal lubatud piirata sadamate territooriumi, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujate suunamine ümber sadama kinnise ala ja karjamaasid, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujale võimalus piirde ületamiseks (nt puidust trepi abil) või piirdest läbipääsuks (avatav ja suletav värav karjaaias);

- jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Oluline on jäätmemajanduse organiseerimine matkaradade ääres, rannas, ujumiskohtades jt avalikult käidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse.

Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Säilitades planeeringuala idapoolses osas olemasoleva olukorra, kavandades uue hoonestuse metsa serva või metsamaale võimaldab tagada traditsioonilise avatud maastikupildi säilimise ja säilitada nii kooslused kui maastikulised väikevormid. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Samuti on käesolevas detailplaneeringus arvestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga tingimustega. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 KÕRGESSAARE VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kõrgessaare valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringust huvitatud isiku taotluse alusel planeeritud juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“, kus Tõnsu maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Putkaste metskond 183 maaüksusele Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt Põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole Tõnsu maaüksusel ja selle juurdepääsutee maa-alal juhtotstarvet määratud, juurdepääsutee maa-ala asub ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringus ei ole Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee maa-alal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvöönd üldjuhul 200 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kõrgessaare valla üldplaneeringus kulgeb korduva üleujutusega ala piir kohati mööda tavalist veepiiri. Asukohtades, kus tavaline veepiir ja korduva üleujutusega ala piir kattuvad, ei ole korduva üleujutusega ala üldplaneeringu joonisele märgitud. Tõnsu maaüksuse planeeritud juurdepääsutee maa-ala jääb valdavas osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõigus seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine juurdepääsutee osas. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee ja mere vahele jääb ca 145 m laiune ala. Tõnsu maaüksuse ja mere vahele jääb 260 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav juurdepääsutee maa-ala asub valdavas osas Läänemere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis. Juurdepääsutee asukoha valikul on ära kasutatud Putkaste metskond 183 maaüksusel olemasolevat endise RMK lõkkekoha juurdpääsuteed, millest on sisemaa suunas planeeritud Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee. Kõnealustel maaüksustel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 27. veebruar 2023. a. nr. 6-2/23/2090-2 on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkt 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (tee ehitamine), kuid kuna juurdepääsutee rajatakse valdavas osas olemasolevale pinnasteele, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal, kuna planeeritud juurdepääsutee maa-ala asub kallasrajast ca 135 m kaugusel. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee maa-alal ei ole Keskkonnaregistri andmetel III kaitsekategooria taimeliike. Planeeritav uue juurdepääsutee maa-ala on alguse osas kaetud rohumaaga, ülejäänud valdav enamuses kaetud metsaga. Kavandatud tee-ehituse elluviimiseks on planeeritava teetrassi maa-alal lubatud puude raie. Teetrassi kõrvale jääv kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, peale ehitustööde lõppu ja maapinna tasandamist tee servad haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala juurdepääsutee maapinna kõrgus jääb vahemikku +1,6 kuni +1,80 m. Planeeritud juurdepääsutee maa-ala on lauge tõusuga ida suunas.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud juurdepääsutee on merest oluliselt kaugemal võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Putkaste metskond 183 maaüksusel, millel planeeritud juurdepääsutee paikneb, on valdavateks kõlvikuteks määratud looduslik rohumaa 10189.0 m², metsamaa 65042.0 m² ja muu maa 120189.0 m². Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee rajatakse metsamaa kõlvikule, pindalaga ca 570 m². Eeldatavalt metsamaa kõlvikul muudatusi ei toimu, kuna juurdepääsu teekoridori alune pindala on alla 1%. Ehituskeeluvööndisse jääva olemasoleva juurdepääsutee alune pindala ei muuda samuti muu maa kõlviku pindala. Kuna Putkaste metskond 183 maaüksuse maa-ala on suur, siis ei ole juurdepääsutee aluse pindala mõju kõlvikute piiride ja pindaladele vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava juurdepääsutee maa-alale on tagatud juurdepääs kohalikult maanteelt, millelt rajatakse juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele planeeritud hoonestusalani. Kohalik maantee jääb juurdepääsuteest mere poole. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Lisaks ületab juurdepääsu teetrass oja ning selle ületamiseks on vaja tõenäoliselt ehitada uus sild. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkt 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidata uue silla asukoht. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega kompaktse asustusega alal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Paope küla on suhteliselt tihedalt asustatud küla, kus suur osa küla majapidamistest on üldiselt koondunud ajalooliselt kohalikke maanteede äärde, väljaspool ranna ehitsukeelvuööndit. Tõnsu maaüksuse planeeritud hoonestusalast lähim naabermaaüksuse elamu asub kagust külgneval Ojaste maaüksusel ning nende vahele jääb võsastunud rohumaa ja metsmaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 340 m kaugusele. Tõnsu maaüksuse hoonestusalast põhja suunal lähim naabermaaüksuse elamu asub ca 210 m kaugusel Hallikivi maaüksusel (tunnus 39201:002:0054) ning nende vahele jääb samuti metsamaa ja võsastunud rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 240 m kaugusele. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes asub piirkonna ajalooline hoonestus riigimaantee ääres, merest ca 400 m kaugusel. Planeeritud hoonestusalad jäävad sarnasele kaugusele või kaugemale merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned ning on sarnaselt teiste lähimate hoonetega kavandatud kohalikust maanteest sisemaa poole. Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee on valdavalt planeeritud alates Paope lautritee nr 3920393 kohalikult maanteelt mahasõiduga olemasolevale pinnasteele, mistõttu Tõnsu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja uue teelõigu rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Paope külas asuvat Tõnsu (katastritunnus 39201:002:3080, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 13446.0 m², registriosaga nr. 459033) maaüksust. Maapind Tõnsu maaüksusel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 1,3...3,3 m/abs maa-ala idapoolsel küljel ning 1,8...2,9 m/abs maa-ala läänepoolsel mererannal, st. kõrguste vahe ca 100 m peale on ca 0,5 m. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) alusel ei paikne Tõnsu maaüksus ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tõnsu maaüksus ei asu rohelise võrgustiku alal, aga selle kavandatud juurdepääsutee asub osaliselt rohelise võrgustiku alal. Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa-ameti andmetel on Tõnsu maaüksuse kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 5800.0 m², metsamaa 7330.0 m² ja muu maa 316.0 m². Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt „Luidja - Paope - Jõeranna ” II klassi väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitusi ning rohelise võrgustiku koridoris, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, juuni 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala Tõnsu maaüksuse äärealad valdavat kaetud metsaga. Maaüksuse keskosas asuvad endised rohumaade ribad, mis on kasutusest väljas ning on võsastunud. Maaüksusel hoonestus kui rajatised puuduvad. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhjast Ääre maaüksusega (tunnus 39201:002:0690, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11104.0 m²), idast Tõnise maaüksusega (tunnus 39201:002:0231, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13402.0 m²), lõunast Ojaste maaüksusega (tunnus 39201:002:0164, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 6803.0 m²) ja Akki maaüksusega (tunnus 39201:002:0158, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 16035.0 m²) ning läänest Putkaste metskond 183 maaüksusega (tunnus 39201:002:0436, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 195420.0 m²). 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Tõnsu maaüksusele juurdepääs puudub ning uue juurdepääsutee rajamine väljaspool ranna ehituskeeluvööndit piki eramaid osas ei saavutatud kokkulepet. Lähim tee alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga piki Paope lautritee nr 3920393 kohalikku maanteelt mahasõiduga kuni endise RMK lõkkekoha (tundud ka kui Paope Surf Club) juurde viiv pinnastee asub maaüksusest ca 120 m kaugusel lääne pool. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal tehnovõrgud puuduvad. Elektrivõrgu 0,4 kV õhuliin asub kagu pool asuva Ojaste maaüksuse hoonestuse kõrval.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Luidja - Paope - Jõeranna (II klass) väärtuslik maastik. 1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 5. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 6. Väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised

kasutustingimused ja hooldussoovitused. 7. Planeeringuala juurdepääsutee paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku alal,

kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 9. Juurdepääsuks Tõnsu maaüksusele on Putkaste metskond 183 maaüksusele nii olemasolevale kui planeeritud teele

juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Tõnsu maaüksuse kasuks. 10. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb ida poolt 29. oktoober 2009. a. kehtestatud „Tõnise kinnistu detailplaneeringuga“, mille eesmärk oli planeeritavale krundile uue hoonestuse planeerimine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, heakorraja haljastuse juurdepääsude ja parkimiskorralduse, tuletõrjevee ning tehnovarustuse lahendamine, kehtivate kitsenduste väljaselgitamine, vajadusel täpsustamine, muutmine või uute kitsenduste ette nägemine. Tänaseks on planeeringualal rajatud teed, tehnovõrgud ja hooned. Tõnsu maaüksuse detailplaneeringuga ei muudeta Tõnise maaüksuse detailplaneeringut. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste metskond 183 maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.6.1 Krundijaotus Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on Tõnsu maaüksusele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Maaüksuse kruntimist ette ei nähta. Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse Tõnsu maaüksusel üks krunt. Putkaste metskond 183 maaüksusel moodustatakse juurdepääsutee ulatuses eraldi krunt, alates avaliku kasutusega Paope lautriteelt kuni Tõnsu maaüksuseni, .millest eraldi katastriüksust ei moodustata. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Tõnsu 13446 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

2.

Tõnsu juurdepääsutee

2580 Tee ja tänava maa-ala, LT 100% Transpordimaa 100

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 16026 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 500 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 2

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Tõnsu krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 915 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ abihoonel.

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog. Katustele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - 1. kordsel üksikelamul - viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus. 2. kordsel üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus. abihoonel- viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus.

Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv. Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Krundile rajatavad hooned peavad vastama planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurusest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusalal.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. Üksikelamu ja selle abihoonete välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Põhijoonisel toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutus kujadest. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi- ja puitaedu või haljaspiiret. Piirde lubatud kõrgus on elamumaa krundil kuni 1,6 m maapinnast. Läbipaistmatuid aedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringualale juurdepääsuks tuleb kasutada alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga Putkaste metskond 32 ja Putkaste metskond 183 maaüksustel olevat Paope lautritee nr 3920393 kohalikku maanteed ning sealt edasi piki olemasolevat rekonstrueeritavat pinnasteed ja Tõnsu maaüksuse teenindamiseks planeeritud juurdepääsuteed. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud Põhijoonisel. Planeeringuala ei paikne riigitee ega kohaliku maantee tee kaitsevööndis. Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja varem planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee ega kohaliku maantee alusele maaüksustele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ (MA 2018-015) toodud põhimõtetest. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee ega kohaliku maantee alusele maaüksustele ega nende koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee või kohaliku maantee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile või Hiiumaa Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi sisese tee projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Nii päästetehnika kui prügiauto tagasipööramise võimalus on tagatud hoonestusala mahasõidu kaudu. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkruntidele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoonete, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoonete täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga on Putkaste metskond 183 maaüksusele planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus alates Paope lautritee nr 3920393 kohaliku maantee lõpust kuni Tõnsu maaüksuseni. Juurdepääsuks Tõnsu maaüksusele on Putkaste metskond 183 maaüksusele nii olemasolevale kui planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Tõnsu maaüksuse kasuks, alates .

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundi planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga Putkaste metskond 32 ja Putkaste metskond 183 maaüksustel olevat Paope lautritee nr 3920393 kohalikku maanteed ja sealt edasi piki Tõnsu maaüksuse teenindamiseks planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel ja uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähim nõuetele vastav looduslikku veevõtukoht asub Paope farmi lähedal Uuepõllu maaüksusel (tunnus 39201:002:0201) ca 920 m kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga Farmi tee nr 3920026 kohalikku maanteed. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: kagust külgneval Ojaste maaüksusel asub 0,4 kV õhuliin. Tõnsu maaüksusel elektrivõrgu elektripaigaldised puuduvad. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ koostatud 30. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 414851“ alusel. Olemasoleva alajaama Kadaka:(Hiiu) õhuliini fiidri F1 baasil on ette nähtud uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp, mille asukoht on tarbija krundi piiril soovitavalt teealas. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Võimalike jaotuskilpide vajadus ja asukohad selgitatakse välja projekteerimise staadiumis. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate elektripaigaldiste trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. 1.7.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus krundi juurdepääsutee, parkla, hoonestusala ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkruntide ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga.

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7.8 Soojavarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte puhul on lubatud nii horisontaalne, vertikaalne ja spiraal maakollektori baasil lahendus. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) vertikaalse ja spiraalse maakollektori puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeringualale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. - Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa

või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. - Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri

kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel

seadmest. Sideehitise kaitsevöönd:

- Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast

Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Planeeringulahenduse järgi kasutatakse olemasolevaid puurkaeve ainult kastmisvee saamiseks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kuulub Tõnsu maaüksus ja selle planeeritud juurdepääsutee „Luidja - Paope - Jõeranna” II klassi väärtuslike maastike koosseisu. Ala hõlmab Luidja ja Paope külasid, Luidja lepikut ja randa ning rannaniite kuni Jõeranna külani. Luidja ja Paope on teeäärsed suured põliskülad, kus sajand tagasi kimbutas elanikke rannaluidetelt tuiskav liiv. Liivaluidete kinnistamiseks rajas metsaülem Karl Ahrens aastatel 1904-08 sanglepaistanduse (32,4 ha), mis tänaseks muutunud segametsaks. Külade põllumaad on küllaltki hästi säilinud, looduslikest rohumaadest on kasutuses Paope rannaniit. Poolavatud struktuur on säilinud ka kunagisel suurel looniidul (karjamaal) Paope külas, maanteest lõuna pool. Ülejäänud karjamaad ja puisniidud on metsastunud. Ajaloolist huvi pakuvad Luidja lepik, Luidja pukktuulik, vana kauplusehoone jt vanemad taluehitised koos aedade ja õuedega maantee ääres. Kunagi oli Luidjal mõisakõrts ja Paopel kordon. II klassi väärtuslikul maastikul kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Külad sobivad suvilaehituseks, kuid uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede jm. kommunikatsioonivõrkude läheduses. Vältida ehitamist rannaniitudel. Vältida metsaistutamist põllu- ja rohumaadele ja tuulegeneraatorite püstitamist mere äärde.

- Hooldussoovitused: Maantee äärset vanemat metsa (Luidjal) võiks majandada püsimetsana (vaatelisuse aspektist). Rannaniitude, muude rohumaade ja põllumaade kasutust tuleks jätkata. Vaadet Jõeranna lahele tuleks rohkem avada ning võimalusel majandada sealset rannaniitu karjamaana.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Tõnsu maaüksus ei asu maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku alal, küll aga paikneb planeeringuala juurdepääsutee osaliselt maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Hiiumaa vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine teadaolevalt ohustatud. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on ka inimesele suunatud nn. ökosüsteemiteenuste tagamine. Üldplaneeringuga on rohelise võrgustiku piire täpsustatud olemasolevast ja kavandatud maakasutusest ning maakasutustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ning looduslike alade osatähtsus planeeringualal ei tohi langeda alla 80%. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsa istutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Üldjuhul on rohevõrgustiku alal lubatud üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õueala, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) rajamine külastruktuuri arvestavalt rohelise võrgustiku tugialale või koridori äärealale. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Eelistatult tuleks piirata vaid vahetu hooneid ümbritsev õueala. Aiaga piiratav maa-ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite eest, metsakasvatuslikul eesmärgil), kui säilitatakse ulukite vaba liikumise võimalus.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tehnovõrkude trasside asukohad kavandada järgmiselt, et puude ja kadastiku raie oleks minimaalne. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude trasside asukohavalikul on eelistatud lagedamat maaüksuste vahelise piirisihi ala. Uued tehnovõrgud on planeeritud olemasolevate tehnovõrkudega samasse kaevikusse ning õhuliinidele on eelistatud maakaabelliine. Putkaste metskond 183 maaüksus, sh kavandatava uue tee asukoht jääb projekteeritava Hiiumaa rahvuspargi territooriumile. Looduskaitseseaduse § 8 lõike 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Arvestades, et kavandatava uue tee asukohas ei leidu kaitsealuste liikide elupaiku või muid kaitseväärtusi, ei mõjuta taotletav tegevus eeldatavalt kavandatava Hiiumaa rahvuspargi seisundit. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala juurdepääsutee osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene, ning § 38 lõikes 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Planeeringualal on ranna ehituskeeluvööndi ulatus Läänemere rannal 200 meetrit põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud ehitised, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes 5 ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõus olekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Käesoleva planeeringuga kavandatakse Tõnsu maaüksuse hoonestusala väljapoole ranna ehituskeeluvööndit, küll aga on juurdepääsutee planeeritud ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine juurdepääsutee ulatuses. Kuna ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on minimaalne (juurdepääsutee rajamine), ei avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkti 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Keskkonnaameti 27. veebruar 2023. a. nr 6-2/23/2090-2 kirjast lähtuvalt on Putkaste metskond 183 maaüksust läbiva ning teetrassile jääva oja puhul tegemist veeseaduse §-le 3 vastava veekoguga, millel on nii veeseaduse § 118 kohane veekaitsevöönd laiusega 10 m kui ka looduskaitseseaduse § 37 kohane kalda piiranguvöönd ja § 38 kohane kalda ehituskeeluvöönd laiustega vastavalt 50 m ja 25 m. Kõnealune oja ei ole kantud küll veekoguna EELISsse ja eelnimetatud kitsendused ei kajastu Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses, kuid arvestada tuleb, et Maa-ameti kitsenduste kaart on illustratiivne ning piirangud rakenduvad looduses eksisteerivale veekogule sõltumata sellest, kas ta on registris või ei. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmekäitleja juhistele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 2. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 3. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

4. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Tõnsu maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 24.10.2024 16:25

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/1926 Kooskõlastuse taotlus Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringule

Manused: Kooskõlastuse taotlus Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailpl.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Paope

külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringule" (manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] Meie: 24.10.2024 nr 9-6.1/1926

Kooskõlastuse taotlus Paope külas asuva

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 118 jäeti algatamata Paope küla Tõnsu

maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele (39201:002:3080) juurdepääsutee

asukoha määramine, ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste

määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi

vähendamist Putkaste metskond 183 maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare

Valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud

detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.7.2.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 22-29 ”Paope külas asuva Tõnsu

maaüksuse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Mäeumbaed

abivallavanem

Lisa: Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERINGUALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

10 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaardilehti nr. 62302 , 62304, 62311 ja 62313 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE DETAILPLANEERINGU

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAITSEALA NIMEGA

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RATSUTAMISRADA

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV LOODUSLIK TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

TÖÖ NR. 22 - 29

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE JALGRATTA PÕHIMARSRUUT

0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-23

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. OPTILINE SIDEKAABEL

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA NIMEGA

400 m

VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

KOHUSTUSE ALA PIIR

TÕNISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09-31 Paope küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

Luidja maastikukaitseala, Luidja sihtkaitsevöönd

Registrikood: KLO1100038Natura 2000 Luidja loodusala Registrikood: RAH0000481

Luidja maastikukaitseala Registrikood: KLO1000523

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugioonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 14. märts 2022. a. koostatud "Tõnsu kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-012. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 22 - 29

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TINGMÄRGID

KRUUSAKATTEGA TEE

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

HOONE

OLEMASOLEV KRAAV TEERADA

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA VÄLISPIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

PINNASTEE

METS VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUDHARVIK

MÄRGALA

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

VALL, NÕLV

PÕÕSASTIK, VÕSA

ROHUMAA

0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

VILJAPUU

TÕNGERNAA

PUURKAEV

p3 SA

1

2

2

2

R= 10

m

5 9.38

62 .94

84.72

60.05minimaalselt30 m³

Vee maht

8.0 0

20.00

5 .00

40 .00

10.0010.00

LK

UUS SILD JA TRUUP

REKONSTRUEERITAV

PLANEERITUD

TÕNISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09-31 Paope küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

Luidja maastikukaitseala, Luidja sihtkaitsevöönd

Registrikood: KLO1100038Natura 2000 Luidja loodusala Registrikood: RAH0000481

Luidja maastikukaitseala Registrikood: KLO1000523

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

maa- pealne

maa-alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

1 13446 500 0 4 EP / 100 Üksikelamul 2 / 0 Üksikelamu 915 500 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 8,0 (10,3), põhimahul - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel 30°-45°, - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (8,3) viilkatus. - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Luija-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslik maastik.

Abihoonel 15°-45°,

Viilkatus ja pultkatus.

2 2580 LT / 100 - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, juurdepääsutee osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; - Olemasolev kohalik maantee, Paope lautritee; - Planeeritud juurdepääsuservituut Tõnsu maaüksuse kasuks; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Luidja - Paope - Jõeranna (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 16026 500 0 4 915 500 3 3

Olemasolevate kruntide aadressid

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Tõnsu

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Putkaste metskond 183

Ei määrata Ei määrata

Hoonestusala ca 3910 m²

3 "TÕNSU"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 13446 m²

500 m²

1

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 14. märts 2022. a. koostatud "Tõnsu kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-012. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 5. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 22 - 29

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22 - 29

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD KRUNDI BIOLOOGILISE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI SÕIDUAUTODE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

OLEMASOLEV KOHALIK MAANTEE

PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK

PLANEERITUD TIIGI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

IMBVÄLJAKU JA VEEHAARDE HOOLDUSALA VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalale lähemal kui 50 m)

LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE

OLEMASOLEV KRAAV PLANEERITUD UUE KRAAVI OSA VÕIMALIK ASUKOHT

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV VÕSA

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE OLEMASOLEV TEERADA

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TRUUBI ASUKOHT

30 m³

PARKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHT

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA NAABERKRUNDI PUURKAEV

Ei määrata

"TÕNSU TEE"

Ei määrata

100% LT Ei määrata

Ei määrata

2580 m²

Ei määrata

2

LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA

ROHELISE VÕRGUSTIKU JA VÄÄRTUSLIKUL MAASTIKU VÄLISPIIR

PLANEERINGUALA

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

10 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaardilehti nr. 62302 , 62304, 62311 ja 62313 M 1:10000 ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Luidja-Paope-Jõeranna (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE DETAILPLANEERINGU

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAITSEALA NIMEGA

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RATSUTAMISRADA

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

HIIUMAA VALLAVALITSUS

17.10.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TÖÖ NR. 22 - 29

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE JALGRATTA PÕHIMARSRUUT

0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-23

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSP. OPTILINE SIDEKAABEL

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE HOIUALA NIMEGA

400 m

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU

KOHUSTUSE ALA PIIR

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI kantud veekogu veepiirist)

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

77

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Tonsu_Paope_DP_digitaalsed_ kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

78

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

79

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Tõnsu maaüksusele läänepoolsele rohumaale kirde suunal.

FOTO 2: Vaade Tõnsu maaüksusele idapoolsele rohumaale põhja suunal.

FOTO 3: Vaade Tõnsu maaüksusele kirdepoolsest nurgast edela suunas.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Tõnsu maaüksusele põhjapoolsest nurgast lõuna suunas.

FOTO 5: Vaade Putkaste metskond 183 maaüksusel olemasolevale pinnasteele.

FOTO 6: Vaade rekonstrueeritavale sillale ja truubile.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavalla

Valitsus

[email protected]

Teie 09.11.2021 nr 8-3/231-1

Meie 09.12.2021 nr 6-2/21/23637-2

Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite arvamuse avaldamiseks Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu1 maaüksuse

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lähteseisukohtadega. Samuti palusite anda seisukoht

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse kohta. Kirjale oli lisatud KSH

eelhinnang.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tõnsu maaüksusel ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni

500 m²), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha

määramine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju2 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik3.

Tõnsu kinnistu4 ei paikne ühelgi kaitstaval alal, kuid hoonestusalani planeeritav juurdepääsutee

paikneb osaliselt Luidja maastikukaitseala5 Luidja sihtkaitsevööndis.

Juurdepääs Tõnsu maaüksusele on planeeritud alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teelt6 mööda

olemasolevat Paope lautriteed7 üle Putkaste metskond 32 katastriüksust8 ja Putkaste metskond

183 katastriüksust9. Juurdepääsuks rajatakse uus tee alates Paope lautriteelt üle Putkaste

metskond 183 katastriüksuse. Toodud eskiislahenduse kohaselt on uue tee algus kavandatud

umbes Luidja sihtkaitsevööndi ja Läänemere ehituskeeluvööndi piirilt.

Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud

1 katastritunnus 39201:002:3080, kinnistusraamatu registriosa nr 459033 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes 3 seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 4 katastritunnus 39201:004:0750 5 Vabariigi Valitsuse 18.11.2010 määrus nr 159 „Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri) 6 katastritunnus 39201:002:2960 7 Tee nr 3920393 8 katastritunnus 39201:002:0610 9 katastritunnus 39201:002:0436

2 (2)

tootmisotstarbeta väikeehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste

hooldustööd10.

Luidja maastikukaitsealal on Tõnsu kinnistu juurdepääsutee kavandatud mööda olemasolevat

teed. Paope lautritee kasutuselevõtuks juurdepääsuteena võib olla vajalik selle tee hooldamine,

mis on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud.

Uus rajatav tee ei jää kaitsealale. Vabariigi Valitsuse 18.11.2010 määruse nr 159 „Luidja

maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ lisa kohaselt kulgeb Luidja maastikukaitseala kirdepoolne piir

alates rannast kuni ristumiseni pinnasteega koordinaatidel X 6535257.71, Y 408906.06 (ca 35

m peale ranna ehituskeeluvööndi piiri) piki Paope lautritee serva selliselt, et tee ise jääb selles

lõigus väljapoole kaitseala. Edasi kulgeb Paope lautritee kuni 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teeni

Luidja maastikukaitsealal. Kaitseala piir kajastub korrektselt kehtival Eesti põhikaardil, kuid

on tee suhtes nihkes Maa-ameti hübriidkaardil.

Arvestades, et Luidja maastikukaitsealal ja ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud11, tuleb uus tee rajada Paope lautriteelt alguspunktiga selles lõigus,

mis jääb ranna ehituskeeluvööndi ja Luidja maastikukaitseala vahele (ca 35 m pikkune lõik).

Arvestades, et uusi ehitisi ei ehitata kaitsealale ning uue tee ja kaitseala vahele jääb olemasolev

tee, ei mõjuta kavandatav tegevus (sh võimalike teekraavide või nõvade rajamine) tõenäoliselt

kaitseala kaitseväärtusi. Planeeringu koostamisel ja edasiste tegevuste kavandamisel tuleb

arvestada Luidja maastikukaitseala kaitseväärtuste säilitamise vajadusega ning sellega, et

olemasoleva Paope lautritee puhul on lubatud üksnes hooldustööna käsitletavad tööd.

Märgime, et KSH eelhinnangus (lk 3) on kaitseala ekslikult nimetatud Luidja looduskaitsealaks,

kuid kaitseala nimi on Luidja maastikukaitseala.

Otsuse eelnõus on esitatud info detailplaneeringu algatamisest teavitamise kohta. Juhime

tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 6

kohaselt teavitatakse KSH algatamise või algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast

otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga

ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lg 6 nimetatud asutust.

Palume nimetatud nõudega arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

10 Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 3 11 LKS § 38 lg 3

ASESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

Kehtiv

Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Keskkonnaamet Meie: 5.01.2022 nr 8-3/8-1

[email protected]

Detailplaneeringu algatamise teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021

korraldusega nr 726 algatati Paope küla Tõnsu maaüksuse (katastritunnus 39201:002:3080)

detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegemist 13446 m² suuruse maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusega. Planeeringu eesmärk on Tõnsu maaüksusel ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni 3 abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha määramine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare osavallamajas

kohapeal (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=220964.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

ASESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

Kehtiv

Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Päästeameti Lääne Päästekeskus Meie: 5.01.2022 nr 8-3/8-2

[email protected]

Detailplaneeringu algatamise teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021

korraldusega nr 726 algatati Paope küla Tõnsu maaüksuse (katastritunnus 39201:002:3080)

detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Planeeringuala näol on tegemist 13446 m² suuruse maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusega. Planeeringu eesmärk on Tõnsu maaüksusel ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni 3 abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha määramine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Kõrgessaare osavallamajas

kohapeal (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=220964.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Triin Hanikat Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 05.01.2022 nr 8-3/8-2 Meie 21.01.2022 nr 7.2-3.4/79-2

Detailplaneeringu algatamise

teavitamine: Tõnsu

Austatud Triin Hanikat

Detailplaneeringu koostamine eesmärk on Tõnsu MÜ-l ehitusõiguse määramine üksikelamuj akuni 3 abihoone püstitamine hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m2. Juhime tähelepanu, et vastavalt määrusele nr 17 I kasutusviisi TP3-klassi hoone maksimaa lne

summaarne kogupindala ei tohi olla suurem kui 400 m2. Üheks hooneks saab lugeda hoonetekompleksi vaid nendel juhtudel, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklassi ning

asuvad samal kinnistul. Kusjuures ka sellisel juhul peavad olema moodustatud kasutusotstarbest tulenevad tuletõkkesektsioonid ning nende hoonete summaarne kogupinda la ei tohi olla suurem kui: — 400 m2 TP3-klassi hoonete puhul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit +372 4725105 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Paope külas Tõnsu kinnistu

detailplaneeringu algatamine

Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus andis 05.01.2022 Rahandusministeeriumile

teada Paope külas Tõnsu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) algatamisest

planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel. Taotlusele on lisatud viide Hiiumaa valla

dokumendiregistris leitavale detailplaneeringu algatamise otsusele, seletuskirjale ja

lähteseisukohtadele.

Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021 korraldusega nr 726.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleks olulise keskkonnamõjuga

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 3

mõistes, seetõttu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) ei algatatud ega KSH

eelhinnangut ei koostatud.

Planeeringuala, suurusega 1,3 ha, moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega Tõnsu kinnistu

(39201:002:3080). Ala on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa ja mets.

Juurdepääs planeeringualale on Heltermaa-Kärdla-Luidja (80) riigiteelt mööda kohalikku teed

Paope lautritee (3920393), edasi mööda rajatavat juurdepääsuteed üle Putkaste metskond 183

maaüksuse.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 8 m kõrguse elamu ja

kolme abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m2, samuti teede ja

liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsutee asukoht, tehnovõrkude ja rajatiste paigutus,

servituutide ja kitsenduste vajadus, arhitektuursed tingimused.

Kõrgessaare valla 17.01.2003 kehtestatud üldplaneeringu ja 12.11.2010 kehtestatud

üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei

ole määratud.

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala maakondliku tähtsusega II klassi Luidja-Paope-Jõeranna väärtuslikul

maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks, kuid uusi

hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised

taluasemed ja külade kultuurmaad teede jm kommunikatsioonivõrkude läheduses.

Palume detailplaneeringus järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitusi.

Teie 05.01.2022 nr 8-3/8-3

Meie 04.02.2022 nr 14-10/146-2

2

2. Planeeringualal on maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik põllumajandusmaa

keskmise boniteediga 291. Palume lisaks lähteseisukohtades nimetatutele kaasata

detailplaneeringu koostamisse Maaeluministeerium.

3. Detailplaneeringu algatamise otsuses on märgitud: Keskkonnamõju algatamata

jätmise aluseks on eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

kohta. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-

eesmärkidele. Juhime tähelepanu, et Hiiumaa Vallavalitsuse dokumendiregistris

Tõnsu detailplaneeringu algatamise otsusele eelhinnangut ei ole lisatud.

Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused“ sätestatud nõuetest. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu

koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis

Nõmmemetsa kinnistu detailplaneeringu koostamisega ja teavitada kõikidest avalikest

aruteludest e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Urve Pill 715 5809

[email protected]

1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti

TEHNILISED TINGIMUSED 414851

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

503 4055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Tõnsu Paope küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

39201:002:3080

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 414851

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Kadaka:(Hiiu) õhuliini fiidri F1 baasil näha ette uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5884 4354 | [email protected]

Koostatud: 30.06.2022

Kehtib kuni: 30.06.2024

2/2

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Niels-Peter Rattiste

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald

[email protected]

Teie 31.01.2023 nr 8-3/231-4

Meie 27.02.2023 nr 6-2/23/2090-2

Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse kohta

Esitasite seisukoha saamiseks Hiiu maakonnas Hiimaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos

eelhinnanguga.

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse

kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise osas peab tegema

kohalik omavalitsus.

Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021 korraldusega nr 726 algatati Paope küla Tõnsu kinnistu1

detailplaneeringu koostamine. Seoses sooviga rajada Tõnsu kinnistu juurdepääsutee läbi ranna

ehituskeeluvööndi ja taotleda selleks ehituskeeluvööndi vähendamist, soovitakse jätkata

detailplaneeringu menetlust üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta

Kõrgessaare valla üldplaneeringut vähendades ranna ja kalda ehituskeeluvööndit planeeritava

juurdepääsutee osas.

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tõnsu kinnistul ehitusõiguse määramine

üksikelamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 500 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, juurdepääsutee asukoha määramine,

tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

1. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) alusel ei paikne Tõnsu kinnistu ühelgi

kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

Juurdepääs Tõnsu kinnistule on planeeritud alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teelt2 mööda

olemasolevat Paope lautriteed3 üle Putkaste metskond 32 katastriüksuse4 ja Putkaste metskond 183

katastriüksuse5. KSH eelhinnangu kohaselt rajatakse juurdepääsuks uus tee Putkaste metskond 183

katastriüksusel olevalt mereäärselt pinnasteelt kuni Tõnsu kinnistuni. Toodud eskiislahenduse kohaselt

1 Katastritunnus 39201:004:0750 2 Katastritunnus 39201:002:2960 3 Tee nr 3920393 4 Katastritunnus 39201:002:0610 5 Katastritunnus 39201:002:0436

2 (3)

on uue rajatava tee pikkuseks u 150 m. Kavandatava uue juurdepääsutee asukoht jääb väljapoole

kaitstavat ala.

Olemasolev Paope lautritee läbib Luidja maastikukaitseala6. Arvestades, et uusi ehitisi ei ehitata Luidja

maastikukaitsealale ning uue tee ja kaitseala vahele jääb u 100 m laiune ala, ei mõjuta kavandatav

tegevus (sh võimalike teekraavide või nõvade rajamine) tõenäoliselt kaitseala kaitseväärtusi.

Planeeringu koostamisel ja edasiste tegevuste kavandamisel tuleb arvestada Luidja maastikukaitseala

kaitseväärtuste säilitamise vajadusega ning sellega, et olemasoleva Paope lautritee puhul on lubatud

üksnes hooldustööna käsitletavad tööd7.

Putkaste metskond 183 katastriüksus, sh kavandatava uue tee asukoht jääb projekteeritava Hiiumaa

rahvuspargi territooriumile. Looduskaitseseaduse § 8 lg 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse

alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on

esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti

seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Arvestades, et kavandatava uue tee asukohas ei

leidu kaitsealuste liikide elupaiku või muid kaitseväärtusi, ei mõjuta taotletav tegevus eeldatavalt

kavandatava Hiiumaa rahvuspargi seisundit.

Nõustume KSH eelhinnangu järeldusega, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist

mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele maaüksusel asuvatele looduskaitselistele objektidele.

Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et

planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju,

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p

12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

2. Tõnsu maaüksuse detailplaneeringuga kavandatakse uue juurdepääsutee rajamist ranna

ehituskeeluvööndisse. KSH eelhinnangus on leitud, et planeeringuga kavandatavad tegevused ei saa

kuidagi ohustada rannal asuvate looduskoosluste säilimist ega teiste ranna kaitse-eesmärkide tagamist.

Keskkonnaamet ei saa hetkel teadaoleva info põhjal nõustuda sellise järeldusega, kuna tegevust

kavandatakse ranna ehituskeeluvööndis ja mistahes ehitise püstitamine alale, kus varem ehitisi ei ole,

võib potentsiaalselt ohustada ranna kaitse eesmärke, sh sealseid looduskooslusi.

Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda

kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast

teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest8. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi

tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud9) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema

kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise osas saab Keskkonnaamet teha pärast detailplaneeringu vastu

võtmist, kui on olemas planeeringulahendus ja ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendused ning

kujunevat olukorda on hinnatud avalikust huvist lähtuvalt. Siiski märgime, et ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist toetavaks asjaoluks on muuhulgas alternatiivide puudumine, st puudub võimalus ehitada

juurdepääsuteed väljapoole ehituskeeluvööndit. Lisaks on ehituskeeluvööndi vähendamist toetavaks

asjaoluks see, kui ehitise asukoht on mõistlikum ehituskeeluvööndis, kuna väljaspool

ehituskeeluvööndit jääks see nt olulistele liigi elupaikadele, väärtuslikule põllumaale, metsamaale vms.

6 Vabariigi valitsuse 18.11.2010 määrus nr 159 „Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 7 Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 3 kohaselt on kaitsealal keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta väikeehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd8 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 8 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 9 LKS § 38 lg 3

3 (3)

Antud juhul on Tõnsu kinnistu juurdepääsutee jaoks olemas alternatiivne asukoht väljaspool

ehituskeeluvööndit - seda kavandati Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu esialgse eskiislahendusega.

Samuti ei ole käesolevas KSH eelhinnangus näidatud asukoha puhul tegemist sellise lahendusega, mille

eesmärgiks oleks metsa minimaalne raadamine - näidatud teetrass ei ole lühim võimalik variant

olemasolevalt teelt Tõnsu kinnistuni ega asu alal, mis on juba varasemalt olulisel määral inimtegevuse

poolt mõjutatud (nt olemasolevad kraavivallid vms). Asjaolu, et teetrass on suures osas kavandatud

alale, kus on ranna piiranguvööndis ebaseaduslikult10 sõidetud sõidukitega väljaspool teid ja sellega

tekitatud metsa rada, ei saa olla määravaks argumendiks teetrassi valikul.

Arvestades eelnevat, palume planeeringu koostamise käigus kaaluda ka muid juurdepääsutee asukohti,

sh väljapoole ranna ehituskeeluvööndit jäävat asukohta.

3. Lisaks juhime tähelepanu, et KSH eelhinnangus näidatud asukoha, aga ka muude võimalike tee

asukohtade puhul ületab teetrass oja ning selle ületamiseks on vaja tõenäoliselt ehitada uus sild.

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale. Eeltoodust tulenevalt palume detailplaneeringus

näidata ka silla asukoht.

Detailplaneeringu koostamisel palume arvestada, et Putkaste metskond 183 kinnistut läbiva ning

teetrassile jääva oja puhul on tegemist veeseaduse §-le 3 vastava veekoguga, millel on nii veeseaduse §

118 kohane veekaitsevöönd laiusega 10 m kui ka looduskaitseseaduse § 37 kohane kalda piiranguvöönd

ja § 38 kohane kalda ehituskeeluvöönd laiustega vastavalt 50 m ja 25 m. Kõnealune oja ei ole kantud

küll veekoguna EELISsse ja eelnimetatud kitsendused ei kajastu Maa-ameti kitsenduste

kaardirakenduses, kuid arvestada tuleb, et Maa-ameti kitsenduste kaart on illustratiivne ning piirangud

rakenduvad looduses eksisteerivale veekogule sõltumata sellest, kas ta on registris või ei.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus, ehituskeeluvöönd)

[email protected]

10 LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Paope küla Tõnsu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega jäetakse algatamata Kõrgessaare Valla üldplaneeringut

muutva Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Hiiumaa Vallavalitsus algatas 15.12.2021 korraldusega nr 726 Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine. Planeeringuala hõlmab tervet Tõnsu maaüksust ( 39201:002:3080) ja juurdepääsutee

võimalik asukoht hõlmab osaliselt Putkaste metskond 183 (katastritunnusega 39201:002:0436)

ja Putkaste metskond 32 (katastritunnusega 39201:002:0610) maaüksuseid. Detailplaneeringu

üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõiguse

seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine. Kõrgessaare Valla üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud.

Detailplaneeringut on asutud koostama.

Algatatud detailplaneeringu kohaselt oli juurdepääs Tõnsu maaüksusele planeeritud alates 80

Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr.

3920393 kohalikult maanteelt üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond

183 maaüksuse Läänemere ehituskeeluvööndi piirilt, sealt piki Akki maaüksuse

(39201:002:0158) välispiiri kuni Tõnsu maaüksuseni.

Kohapeal hindasid juurdepääsutee trassi valikut planeerija, Tõnsu maaüksuse omanik ja RMK

esindaja. Koostatud on ka geodeetiline alusplaan. Koos jõuti järeldusele, et majanduslikult

mõistlikum, looduskeskkonnale säästlikum ja naabermaaüksuse omanike soove arvestav on

juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele rajada nii, et kasutada selleks maksimaalselt olemasolevaid

teid. Seejuures lähtudes ka minimaalsest puude raie ja pinnase tõstmise vajadusest. Uus teetrass

on planeeritud nii, et see jääb osaliselt (ca 50 m) ranna ehituskeeluvööndisse.

LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4

kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja

ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva

üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole

määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 meetri kõrgune samakõrgusjoon.

Korduva üleujutusega ala piiriks loetakse Kõrgessaare vallas tavaline veepiir, sellega tuleb

arvestada edaspidiste detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel.

Üldplaneeringu koondkaardil olev ehituskeeluvöönd on illustratiivne ja nii selle, kui ka

veekaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada vastavalt tegelikele

looduslikele oludele ehk määrata detailplaneeringu ja projekti koosseisus olevatel joonistel täpse

M 1:1000 või M 1:500 koostatud topo-geodeetilise alusplaani alusel.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud

vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab,

et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda

selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1

punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

koostatud eelhinnangu (lisa) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist

negatiivset keskkonnamõju, kuna Tõnsu maaüksusele planeeritud hoonestusala ja juurdepääsutee

maaüksuseni ei kavandata Luidja maastikukaitseala maa-aladele, kuid kavandatakse osaliselt

ranna ehituskeeluvöödisse, arvestades sealhulgas loodusliku olukorras säilimist, olemasoleva

olukorraga arvestamist ja majanduslikku mõistlikkust.

Keskkonnaamet on 27.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2090-2 seisukohal, et lähtudes esitatud

materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Ning

palutakse planeeringu koostamise käigus kaaluda ka muid juurdepääsutee asukohti, sh väljapoole

ranna ehituskeeluvööndit jäävat asukohta.

Eeltoodud arvesse võttes on korrigeeritud Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse esialgset

eskiisplaani, millel on täpsustatud planeeritava juurdepääsutee asukohta vastavalt

Keskkonnaameti soovitusele.

Maiken Lukas

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist

1

Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023

otsuse nr 118

Lisa

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kõrgessaare 30. jaanuar 2023

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Hiiumaa Vallavalitsus algatas 15.12.2021 korraldusega nr 726 Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine. Planeeringuala hõlmab tervet Tõnsu maaüksust (39201:002:3080) ja juurdepääsutee

võimalik asukoht hõlmab osaliselt Putkaste metskond 183 (katastritunnusega 39201:002:0436)

ja Putkaste metskond 32 (katastritunnusega 39201:002:0610) maaüksuseid. Detailplaneeringu

üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõigus

seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine.

Joonis 1. Planeeringuala, Tõnsu maaüksuse ja planeeritava juurdepääsutee esialgne

eskiislahendus

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja

Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi asub Tõnsu

2

maaüksus määramata juhtotstarbega maa-alal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks

ehitusõigusega krundi suuruseks komapakse hoonestusega alal 1,0 ha. Alal ei ole kehtivad

detailplaneeringud. Kõrgessaare Valla üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit

vähendatud.

Juurdepääs Tõnsu maaüksusele on planeeritud alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee

(39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr. 3920393 kohalikult maanteelt

üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond 183 (39201:002:0436)

maaüksuste. Uus juurdepääsutee on kavandatud üle Putkaste metskond 183 maaüksuse alates

Paope lautriteelt suunaga RMK lõkkekoha poole ca 112 m ning sealt paremale läbi metsa Tõnsu

maaüksuseni. Juurdepääsutee rajamine Tõnsu maaüksusele eeldab Putkaste metskond 183

maaüksuse juurdepääsu reaalservituudi määramist.

Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi ei paikne Tõnsu maaüksus kaitstaval alal ega ranna

ehituskeeluvööndis. Olemasolev juurdepääsutee paikneb osaliselt Luidja maastikukaitseala

Luidja sihtkaitsevööndis ( KLO1000523) ja ühtlasi Luidja loodusalal. Tõnsu maaüksusel ega

planeeritaval juurdepääsutee alal ei ole Keskkonnaregistri andmeetel registreeritud

kaitsealuseid liike. RMK lõkke kohani viiv tee ning planeeritud rajatav tee Tõnsu maaüksuseni

paikneb osaliselt ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis.

Joonis 2. Kitsendused Tõnsu maaüksusel ja võimaliku juurdepääsutee alal (väljavõte Maa-

ameti kitsenduste kaardist)

Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste metskond 183

maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu muutmise

ettepaneku tegemist.

3

Tõnsu maaüksus on hoonestamata.

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt võib avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku

alale ja koostatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat

detailplaneeringut, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest (planeerimisseaduse §124 lõige 6 ja §142 lõige 6).

Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

kriteeriumitest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3.Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal

esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna

vastupanuvõime.

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja

Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi asub Tõnsu

maaüksus määramata juhtotstarbega maa-alal.

Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus looduslik rohumaa ja metsamaa.

Maaüksus on hoonestamata. Juurdepääsutee läbi Luidja lepiku on mahasõiduga 80 Heltermaa-

Kärdla-Luidja tee (39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr. 3920393

kohalikult maanteelt üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond 183

(39201:002:0436) maaüksuste. Uus rajatav teelõik ei paikne Luidja looduskaitsealal, kuid

paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis.

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte. Lähim elamu asub ca 32 meetri kaugusel

katastriüksuse piirist. Piirkonna hoonestuse moodustavad aastaringses ja hooajalises kasutuses

olevad elamud.

Kogu planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alale.

Joonis.3. Põhjavee kaitstuse kaart (väljavõte Hiiumaa geoloogilisest kaardist)

4

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme ja energia mahukas, ning lähipiirkonna teised tegevused.

Algatatud Paope küla Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ja juurdepääsutee asukoha määramine.

Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse Tõnsu maaüksusele üksikelamu ja kuni 3

abihoonet. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Tõnsu

maaüksusele puudub juurdepääs. Läbirääkimisi on peetud kõigi naabermaaüksute omanikega,

kuid servituudiläbirääkimised ei ole vilja kandnud. Tõnsu maaüksuseni tuleb osaliselt rajada

uus juurdepääsutee, kasutades nii palju kui võimalik olemasolevaid teid ja valides looduses

parim koht, kuhu teetrass rajada. Parima koha valimisel arvestatakse loodusliku olukorra

säilimist ja uue tee rajamise majanduslikku mõistlikkust.

Tulenevalt looduskaitseseadusest on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee rajamine osaliselt ehituskeeluvöödis on arvestades kõiki

kaalutud variante looduslikust olukorrast parim valik. Juurdepääsuks kasutatakse nii palju kui

võimalik olemasolevaid teid ja trass valitakse nii, et arvestatakse pinnase, märgade alade ja

olemasoleva kõrghaljastusega. Planeeritava uue teelõigu alal on ATV sõiduki laiune

olemasolev siht.

Tulenevalt eeltoodust ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine oluliselt väljakujunenud

keskkonda ega kahjusta kalda kaitse-eesmärke.

3.3. Tegevuse kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeleke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust, müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket. Müratase võib suureneda

ehitustegevuse käigus, mis on ajutine. Edaspidine uue elamu ekspluateerimine mürataset ei

suurenda. Peamiselt suureneb olmejäätmete kogus, mis tuleb sorteerida ja anda üle

jäätmekäitlejatele. Tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Veevarustus tagatakse krundil uue puurkaevu rajamisega.

Maaüksuse asub nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib

pinnasesse immutada kuni 10 m³/ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist

(Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61“ Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8).

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Avariiolukordade tekkimise tõenäosus on minimaalne. Ehitiste püstitamise perioodil võib

seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.

Paope küla piirkond on pigem tihedalt asustatud hajaala. Hoonestusala ja hoone planeerimisega

Tõnsu maaüksusele tuleb arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tõnsu maaüksusele

hoonestusala moodustamisega ja juurdepääsutee rajamisega ei ole olulist negatiivset mõju

Paope külale piirkonnale, Läänemere kaldale ega Luidja maastikukaitsealale.

5

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele.

Olemasolev juurdepääsutee paikneb osaliselt Luidja maastikukaitseala Luidja

sihtkaitsevööndis (KLO1000523) ja ühtlasi Luidja loodusalal. Tõnsu maaüksusel ega

planeeritaval juurdepääsutee alal ei ole Keskkonnaregistri andmeetel registreeritud

kaitsealuseid liike.

Hiiu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande p 2.5: Natura alad ja -liigid on siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade ja kaitstavate liikide püsielupaikade kaudu. Luidja maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset

liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas.

Kuna hoonestusala ja ehitustegevust ei planeerita Luidja maastikukaitseala alale, siis ei kaasne

kavandatav tegevus olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele maaüksusel asuvatele

looduskaitselistele objektidele. Luidja Lepikus on olemasolev Paope lautritee, mida kasutatakse

mereäärde liikumiseks ning Akki ja Ojaste kinnistutele ligipääsuks. Uus tee Tõnsu kinnistule

on planeeritud rajada mahasõiduga olemasolevalt Paope lautriteelt. Planeeritav uus tee paikneb

Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi järgi ranna-ja kalda ehituskeeluvööndis.

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Putkaste metskond 183

maaüksust kasutava aktiivselt surfarid ja puhkajad ning metsaalune on täis radasid. Uut teelõiku

ehituskeeluvööndisse tuleb rajada ca 50 m ning trassi asukohaks valitakse looduslikult

soodsaim asukoht.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et olemasolev Paope lautritee on kasutuses, ei kaasne

kavandatav tee rajamine olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele maaüksusel

asuvatele looduskaitselistele objektidele ning kavandatavad tegevused ei saa kuidagi ohustada

rannal asuvate looduskoosluste säilimist ega teiste ranna kaitse-eesmärkide tagamist.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või

rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid

objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja

keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee,

pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi

võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja

energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku

kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja

kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Planeeringuga kavandatakse rajada üksikelamu ja abihooned ning juurdepääsutee, mis ei kujuta

endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

4. Järeldus

Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna Tõnsu

maaüksusele planeeritud hoonestusala ja juurdepääsutee maaüksuseni ei kavandata Luidja

maastikukaitseala maa-aladele, kuid kavandatakse osaliselt ranna ehituskeeluvöödisse,

6

arvestades sealhulgas loodusliku olukorras säilimist, olemasoleva olukorraga arvestamist ja

majanduslikku mõistlikkust.

Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostas:

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Huvitatud isikud Meie: 27.04.2023 nr 8-3/153

ja asutused

Paope küla Tõnsu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023

otsusega nr 118 jäetakse algatamata Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine ja jätkatakse üldplaneeringu kohasena algatatud detailplaneeringu

koostamist üldplaneeringut muutvana.

Hiiumaa Vallavalitsus algatas 15.12.2021 korraldusega nr 726 Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine,

ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks.

Algatatud detailplaneeringu kohaselt oli juurdepääs Tõnsu maaüksusele planeeritud alates 80

Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (39201:002:2960) riigiteelt piki olemasolevat Paope lautritee nr

3920393 kohalikult maanteelt üle Putkaste metskond 32 (39201:002:0610) ja Putkaste metskond

183 maaüksuse Läänemere ehituskeeluvööndi piirilt, sealt piki Akki maaüksuse (39201:002:0158)

välispiiri kuni Tõnsu maaüksuseni.

Peale geodeetilise alusplaani koostamist hindasid kohapeal juurdepääsutee trassi valikut

planeerija, Tõnsu maaüksuse omanik ja RMK esindaja. Koos jõuti järeldusele, et majanduslikult

mõistlikum, looduskeskkonnale säästlikum ja naabermaaüksuse omanike soove arvestav on

juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele rajada nii, et kasutada selleks maksimaalselt olemasolevaid

teid. Seejuures lähtudes ka minimaalsest puude raie ja pinnase tõstmise vajadusest. Uus teetrass

on planeeritud nii, et see jääb osaliselt (ca 50 m) ranna ehituskeeluvööndisse.

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee

8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris:

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=263984.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

Osavalla vanem

Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA TEATAJA • 3 Juuni 2023

60 aastat Kärdla lennuliini 21. aprillil tähistati Kärdla len- nujaamas koos ansambliga Trad.Attack! Lennujaama 60. sünnipäeva.

Soov Kärdlasse lennujaam rajada tekkis esimese Eesti Va- bariigi ajal, kui lennuühendust kasutati peamiselt kirjade ja postipakkide kohale toimeta- miseks. Mustkattega maandu- misrada avati Kärdlas 1963. aas- tal ning samal aastal alustas ka regulaarliin Tallinn-Kärdla. Lä- bi aegade on Kärdlast lennud viinud Haapsallu, Vormsile, Ku- ressaarde, Riiga, Pärnusse, Vil- jandisse ja Tartusse. 1971. aas- tal alustas lende Kärdlasse reak- tiivlennuk Jak-40. Tšarterlen- nud on Kärdlast viinud koguni Vilniusse, Kaunasesse ja Mur- manskisse.

60 aastat toiminud lennu- ühendus mandriga on olnud Hiiumaa ainus võimalus ini- meste ja kaupade vedamiseks aegadel, kui mere- või jääolud pole laevaliiklust võimalda- nud. Tänaseks on kliima soo- jenenud ning parvlaevade me- revõimekus paranenud, kuid lennuliin on hiidlastele jätku- valt väga tähtis teema.

Tänane Kärdla lennujaam on moodne ja tehniliselt hästi varustatud. 70 hektari suurune lennujaam sobib ka väikelennu- kite teenindamiseks.

Paope-Niidimetsa tee 1200 m ulatuses tolmuvaba 12. mail lõppesid teetööd Kõrgessaare osavallas Paope külas, Paope-Niidimetsa teel. Tee 1200-meetrine lõik pinnati must- kattega tolmuvabaks vastavalt Hiiumaa valla teehoiukavale aastateks 2023–2028.

Töid teostas kaks ettevõtet: AS Tariston, kes valmistas tee- aluse, ning OÜ Üle, kes tegi pindamistööd. Teetööd koos oma- niku järelevalvega läksid maksma 33 480 eurot.

Kõrgessaare osavalla vanema Niels Rattiste sõnul on käes- oleval aastal vastavalt teehoiukavale planeeritud veel kruu- sakatte remonditööd Kõrgessaares Laisi teel, Villamaa-Puski teel ning Kalana-Metsavahi teel. Kalana-Metsavahi teel ning Villamaa-Puski teel on juba korrastatud teeservad ning pu- hastatud kraavid ja nõvad. Suve jooksul toimub veel kruusa- katte uuendamine.

Lasteaiakoha taotlemine Hiiumaa vald läheb alates maikuust lasteaiakohtade taotle- misel üle haridusteenuste haldamise süsteemile ARNO. Las- teaeda tuleva lapse vanem esitab vallavalitsusele taotluse las- teaiakoha määramiseks elektrooniliselt haridusteenuste hal- damise süsteemis ARNO või paberkandjal.

Lapsevanem saab ARNO keskkonnas • teha lapsele järjekorrataotluse lasteasutusse • oma laste taotlusi vaadata ja muuta, kuni taotlus pole me-

netletud • teavituse, kui tema lapsele tehakse kohapakkumine • kohapakkumise kinnitada või sellest loobuda • näha lapse kohaga seotud andmeid (millal alustas, mil-

lal lõpetab) • teha lasteasutusest lahkumise taotluse.

Hiiumaa Arno keskkond: https://piksel.ee/arno/hiiumaa

Täpsem info ja juhised Hiiumaa valla ja lasteaedade ko- dulehtedel.

Ristna ja Tahkuna tuletornide avalik külastushooaeg tuleb käesoleval aastal tavapärasest erinev Tavapäraselt algab Hiiumaa tuletornides külastushooaeg 1. mail ja lõpeb 30. sep- tembril. Ristna ja Tahkuna tuletornide la- ternaruumides algab aga peagi kapitaalre- mont, mille ajal tuletorne külastada ei saa. Samuti jäävad selleks ajaks suletuks tule- tornide juures tegutsevad kohvikud ja su- veniiripoed.

Juunis pole remonttööde tõttu võimalik külastada Ristna tuletorni ning septembris Tahkuna tuletorni. Tahkuna tuletorn on külastajatele avatud juunist kuni augusti lõpuni ja Ristna tuletorn juulist kuni sep- tembri lõpuni.

Kõrgessaare osavalla vanema Niels-Pe- ter Rattiste sõnul on juuni lõpuks planee- ritud peamised tööd Ristna tuletornis lõ- petada ja Tahkunas alustatakse nendega septembris. Tuletornide remonditööd vaja- vad soojemaid ja kuivemaid ilmastikuolu- sid, mistõttu ei ole hooajaväliselt võimalik neid töid teha.

Eelmisel aastal külastas Ristna tuletorni mais ja juunis kokku 759 inimest ning Tah- kuna tuletorni mais ja septembris kokku 758 inimest. Peamised külastuskuud kõikides tuletornides on juuli ja august.

Kõpu tuletorn on avatud tavapäraselt ja

sel aastal saab hooaeg alguse juba 29. aprillil ning kestab 30. septembrini. Kõpu tuletorn on avatud hooajal E–P kl 10–20.

Täpsemat infot tuletornide hetkesei- su ja avamisaegade kohta saab tuletorni- de operaatoritelt või Kõrgessaare Osaval- la Valitsuselt:

» Tahkuna tuletorn – 5818 0755; [email protected]

» Ristna tuletorn – 5444 0582; [email protected]

» Kõrgessaare Osavalla Valitsus – 46 3607; [email protected].

Lisaeelarve volikogus esimesel lugemisel Hiiumaa vallavalitsus esitas vallavolikogule 2023. aasta I lisa- eelarve, mis oli esimesel lugemisel 18. mai volikogu istungil.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud kolme kuu eelarve täit- mise andmetega. Korrigeeritud on kulusid ning arvestatud on ümberpaigutustega planeeritud kuludes, lähtudes eelarve täit- mise andmetest ning esitatud ettepanekutest. See tähendab, et tegemist on eelarve sees vahendite ümber tõstmisega ning täiendavaid tulusid kasutusele ei võeta.

Peamine katteallikas on elektrikulude vähenemine, kuna elektri hind on võrreldes põhieelarves prognoosituga odava- maks osutunud. Elektrikulud vähenevad kokku 108 000 eu- ro võrra.

Hiiumaa Haridusselts MTÜ kasutuses olevate ruumide eest tasu mitte võtmine vähendab omatulu 15 600 eurot. Majandus- lik tugi võimaldab Hiiumaa Vabakoolil lapsevanema omaosa- luse summat vähendada ja annab seeläbi kindlustunde, et õp- peasutus on jätkusuutlik.

Emmaste Kommunaalile lisatakse Ollima kuivati müügist prognoositud tulu summas 40 000 eurot ja selle arvelt on lisa- tud uue EMKO traktori soetamiskulud ja EMKO tööliste ruu- mi remondikulud. Ollimalt koliti Emmaste põhikooli juures asuvasse käsitöömajja.

Lõpule on jõudnud Tohvri uue hoone projekt. See tähen- dab, et ka toetusmeetme kontekstis on aruandlusega ühel pool ning projekt lõppenuks loetud. Raamatupidamisliku korrekt- suse tarvis kajastatakse nõuete-kohustuste real 62 118 eurot, mis laekus käesoleval aastal, kuna ehitamise toetus kajastub 2022. eelarves. Finantstulud suurenevad leppetrahvi nõude 10 000 euro võrra. Põhjuseks ehituse lõpptähtaja ületamine ehitaja poolt.

Kärdla lasteaiale on lisaeelarves lisatud uue avatava rüh- ma kuludeks 30 000 eurot.

kogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes ühiskondlike hoonete maa juhtotstarvet elamumaaks, ja anda ehitusõigus väikse- male krundile, kui seda on üldplaneerin- guga ette nähtud.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaas- ne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju ning Keskkon- naamet on oma 10.03.2023 kirjas asunud seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hinda- mine ei ole vajalik.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähte- tingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrges- saare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõr- gessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avali- kus dokumendiregistris.

Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 118 jäetakse algatamata Paope küla Tõn- su detailplaneeringu keskkonnamõju stra- teegiline hindamine ja jätkatakse üldpla- neeringu kohasena algatatud detailplanee- ringu koostamist üldplaneeringut muutva-

na. Planeeringuala näol on tegu Paope kü- las asuva Tõnsu kinnistuga (katastritun- nus 39201:002:3080, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 13446 m²).

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asuko- ha määramine, ehitusõiguse seadmine ela- mu ja abihoonete rajamiseks. Peale geodee- tilise alusplaani koostamist selgus, et ma- janduslikult mõistlikum, looduskeskkonna- le säästlikum ja naabermaaüksuse omani- ke soove arvestav on juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele rajada nii, et kasutada selleks maksimaalselt olemasolevaid teid. Seejuu- res lähtudes ka minimaalsest puude raie ja pinnase tõstmise vajadusest. Uus teetrass on planeeritud nii, et see jääb osaliselt (u 50 m) ranna ehituskeeluvööndisse.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaas- ne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju ning Keskkon- naamet on oma 27.02.2023 kirjas asunud seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hinda- mine ei ole vajalik.

Algatamise otsuse ja väljastatud lähte- tingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrges- saare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõr-

gessaare) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avali- kus dokumendiregistris.

Ruudu maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapanekukorraldamine Hiiumaa Vallavalitsuse 17.05.2023 korral- dusega nr 249 võeti vastu Ruudu maaük- suse detailplaneering (Dagopen OÜ töö nr 22-48).

Planeeringu koostamise eesmärk on Ruudu maaüksusel ehitusõiguse määrami- ne üksikelamu ja abihoonete (üks üksike- lamu ja kolm kõrvalhoonet), teede ja liik- luskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse mää- ramine, servituutide ja kitsenduste vajadu- se määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub töö ajal ajavahemikul 19.06.2023– 02.07.2023 Kõrgessaare Osavalla Valitsu- ses aadressil Kõpu tee, Kõrgessaare, Hiiu- maa vald ja Hiiumaa valla veebilehel. Ava- liku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringulahendusega tutvu- da ning vallavalitsusele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Lennujaama käitusjuht Allan Mäll ja volikogu esimees Anu Pielberg lõikasid lahti sünnipäeva- tordi. Foto: Kärolyn Kivistik.

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Puudutatud isikud,

asutused ja ametid Meie: 27.06.2024 nr 8-3/231-8

Teade detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanekust

(Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneering)

Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Paope külas asuva Tõnus maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahenduse avaliku väljapaneku 19. juulist kuni 18. augustini 2024 tööpäevadel

tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja Hiiumaa valla veebilehel

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=322857.

Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Paope külas asuvat Tõnsu

(katastritunnus 39201:002:3080, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 13446,0 m²)

maaüksust.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine,

ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste

metskond 183 maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu

muutmise ettepaneku tegemist.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 10. septembril 2024 kl 15.00 Kõrgessaare

Osavalla Valitsuse majas (Kõpu tee 8, Kõrgessaare). Täiendav info Maiken Lukas,

51917709, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.07.2024 nr 8-3/231-8

Meie 15.07.2024 nr 6-2/24/13961-2

Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest

Teavitasite Keskkonnaametit1 Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust

väljapanekust. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega tutvuda ja

detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust avaldada ajavahemikul 19.07.2024 – 18.08.2024.

Planeeringuala suurusega ca 13,4 ha asub Hiiumaa Vallas Paope külas ja hõlmab Tõnsu maaüksust2.

Detailplaneeringu eesmärk on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõiguse

seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste metskond 183 maaüksusel

juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist.

Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta oma 27.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2090-2, milles jäi

seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik, kuid tõi välja omapoolsed tähelepanekud ja märkused, millega palus arvestada.

Keskkonnaamet tutvus avalikustatud eskiislahendusega ning Keskkonnaametil täiendavad ettepanekud

puuduvad. Keskkonnaameti 27.02.2023 kirjas nr 6-2/23/2090-2 tooduga on arvestatud ja kavandatava

tee asukohta muudetud. Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab

Keskkonnaamet teha pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Täiendavad märkused ehituskeeluvööndi

vähendamise osas on välja toodud Keskkonnaameti 27.02.2023 kirjas nr 6-2/23/2090-2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.07.2024 nr 6-2/24/13961 all 2 Katastritunnus 39201:002:3080, pindala 13446 m²

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 01.07.2024 nr 8-3/231-8

Meie: 29.07.2024 nr 3-1.1/2024/4178

V.a. Üllar Laid

Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastamine

Küsite oma 01.07.2024 RMKle saadetud kirjas arvamust Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu eskiislahendusele. Planeeringuala juurdepääs on kavandatud läbi riigimaa kinnistu

Putkaste metskond 183 (39201:002:0436), millise riigivara volitatud asutuseks on RMK. Ca 130 m

ulatuses on tegu kavandatava teega ja ca 190 m ulatuses olemasoleva pinnaseteega. Ülejäänu osas

RMK halduses oleval maal on tegu Hiiumaa vallale avalikku kasutusse antud kohaliku teega.

RMK nõustub juurdepääsutee kavandatud eskiislahendusega. Palume tee-ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks RMKle. Projekti kooskõlastamise käigus annab RMK tema halduses oleva maa

osas ka tee ehituse ja kasutusõigusega seotud tingimused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Koopia: [email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 27.06.2024 nr 8-3/231-8

Meie: 29.07.2024 nr 3193-1

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning seisukoht Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 ja § 82

lõikele 4 Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu (detailplaneering) eelnõu avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha detailplaneeringu eelnõule ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast ning määrab täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 4.

Detailplaneering on algatatud üldplaneeringu kohasena Hiiumaa Vallavalitsuse 15.12.2021

korraldusega nr 726. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleks olulise

keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike

1 punkti 3 mõistes, seetõttu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud ega KSH

eelhinnangut ei koostatud. Hiiumaa Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 118 „Paope küla

Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ jätkati

detailplaneeringu menetlemist üldplaneeringut muutvana ja jäeti algatamata KSH, kuna KSH

eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 27.02.2023 kirjas nr 6-

2/23/2090-2.

Planeeringuala, suurusega 1,3 ha, moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega Tõnsu

katastriüksus (39201:002:3080). Ala on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa ja

mets. Juurdepääs planeeringualale on Heltermaa-Kärdla-Luidja (80) riigiteelt mööda kohalikku

teed Paope lautritee (3920393), edasi mööda rajatavat juurdepääsuteed üle Putkaste metskond

183 maaüksuse.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 8 m kõrguse elamu ja

kolme kuni 6 m kõrguse abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m2.

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kavandatav juurdepääsutee

paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis ja ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringuga tehakse

ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust juurdepääsutee ulatuses.

Kõrgessaare valla 17.01.2003 kehtestatud üldplaneeringu ja 12.11.2010 kehtestatud

üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud.

2 (2)

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirja lk 5 ja 11 on märgitud, et juurdepääsutee paikneb

maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal, lk 19 on märgitud, et

juurdepääsutee paikneb osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Juhime tähelepanu, et

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt paikneb kavandatav juurdepääsutee

osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Palume detailplaneeringut korrigeerida.

2. PlanS § 3 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav

terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus-

ja ehitustingimused. Detailplaneeringu kohaselt moodustab planeeringuala Tõnsu

katastriüksus pindalaga 1,3 ha.

Kuna kehtestada ei saa detailplaneeringut, mida ei ole võimalik ellu viia, sest puudub

juurdepääsutee, on kavandatud ka juurdepääsutee ja tehtud ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei saa

määrata maakasutustingimusi ega taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist teele, mis

asub väljaspool planeeringuala (PlanS § 3), seetõttu palume planeeringuala laiendada ja

määrata ka krunt juurdepääsutee ulatuses. Juhime tähelepanu, et planeeringu

koostamiseks ning ehitusõiguse määramiseks moodustatud krundist ei pea moodustama

eraldi katastriüksust ja detailplaneeringu elluviimise kavas on võimalik fikseerida,

millistest kruntidest katastriüksused edaspidi moodustatakse.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 12 on märgitud, et „Ehitustegevusel tuleb arvestada

väljakujunenud asustusmustrit - hoonete, teede, rohumaade omavahelist paigutust ning

asustustüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla).“ Palume detailplaneeringut täpsustada ja

välja tuua, millise külatüübiga konkreetsel juhul arvestada tuleb.

4. Lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Keskkonnaametiga,

Päästeametiga ja kaasatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Ääre, Tõnise, Tammiku, Ojaste, Akki

kinnistute omanikud. Juhime tähelepanu, et planeeringu koostamisse tuleb kaasata

isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada ja võib kaasata isikud, kelle huve

planeering võib puudutada. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium vajalikuks Tõnsu maaüksuse detailplaneeringule määrata

täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku

arutelu protokoll

Kõrgessaare 10.09.2024

Algus kell 15.00, lõpp kell 15.22

Osa võtsid: Maiken Lukas, Teet Elstein, Mati Nigul

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud RMK, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaameti ettepanekud

eskiislahendusele. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb ettepanekutega arvestada ning

vastavad korrektuurid viiakse planeeringulahendusse ja seletuskirja sisse.

Arutati rekonstrueerita silla konstruktsiooni ja kandevõimet ja detailplaneeringu menetluse

etappe ja võimalikku kehtestamise aega.

Avaliku arutelu ajal uusi arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud.

Lisa: registreerimisleht

Protokollija: Maiken Lukas

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Korraldaja: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 29

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise korraldus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. detsember 2021. a. nr. 726

Huvitatud isik: Mati Nigul Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 2024. a. nr. .......

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Tõnsu maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, oktoober 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 4 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................................... 8 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 8 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 10 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 12 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 16 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 21 1.10 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 21

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 24 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 25 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 26 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 27

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 29 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 31 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. detsember 2021. a. nr. 726 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .............................. 32 Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ......................................................... 33 Lisa 1 „Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................. 35

3.4 Keskkonnaameti kiri 09. detsember 2021. a. nr. 6-2/21/23637-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ........................ 40

3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 03. jaanuar 2022. a. a. kodulehe väljavõte „Paope küla Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................... 42

3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 05. jaanuar 2022. a. nr. 8-3/8-1 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine.“ ..... 43 3.7 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 05. jaanuar 2022. a. nr. 8-3/8-2 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine.“ ..... 44 3.8 Päästeameti kiri 21. jaanuar 2022. a. nr. 7.2-3.4/79-2 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine: Tõnsu.“ . 45 3.9 Rahandusministeerium kiri 04. veebruar 2022. a. nr. 14-10/146-2 „Paope külas Tõnsu kinnistu

detailplaneeringu algatamine.“ ........................................................................................................................ 46 3.10 Elektrilevi OÜ 30. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 414851.“ ................................................................. 48 3.11 Keskkonnaameti kiri 27. veebruar 2023. a. nr. 6-2/23/2090-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ........................ 50 3.12 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. aprill 2023. a. nr. 118 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ........................................................................ 53 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ....................................................................................... 55 Lisa „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ...................................................................................................... 57

3.13 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 27. aprill 2023. a. ............................................................. 63

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 27. aprill 2023. a. nr. 8-3/153 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine.“ .................................................. 64

3.15 Hiiumaa Vallavalitsuse 27. aprill 2023. a. a. kodulehe väljavõte „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine.“ .................................................. 66

3.16 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2023 nr 63 väljavõte 25. mai 2023. a. .......................................................... 67 3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri 27. juuni 2024. a. nr. 8-3/231-8 „Teade detailplaneeringu eskiisi avalikust

väljapanekust (Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneering).“ ........................................................ 68 3.18 Hiiumaa Vallavalitsuse 27. juuni 2024. a. a. kodulehe väljavõte „Paope külas asuva Tõnsu

detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek.“ .................................................................................................... 69 3.19 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 04. juuli 2024. a. ............................................................. 70 3.20 Keskkonnaameti kiri 15. juuli 2024. a. nr. 6-2/24/13961-2 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

eskiislahendusest.“ ........................................................................................................................................... 71 3.21 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri 29. juuli 2024. a. nr. 3-1.1/2024/4178 „Paope külas asuva Tõnsu

maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastamine.“ .................................................................. 72 3.22 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 29. juuli 2024. a. nr. 3193-1 „Koostöötegijate ja

kaasatavate määramine ning seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta.“ ........................ 73 3.23 Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll. 10.09.2024. a. ....... 75

Lisa Paope külas asuva Tõnsu kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate registreerimisleht. 10. september 2024. a. .......................................................................................... 76

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 77 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 77

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 79 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 80

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. detsember 2021. a. nr. 726 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja Lisa 1 „Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“ ning Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. aprill 2023. a. nr. 118 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja Lisa „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Mati Nigul. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 5. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 6. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 7. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 8. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 9. Dagopen OÜ koostatud „Tõnise kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavalitsuse 29. oktoober 2009.

a. korraldusega nr. 326). 10. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. detsember 2021. a. nr. 726 „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Paope külas asuva Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“

11. Keskkonnaameti kiri 09. detsember 2021. a. nr. 6-2/21/23637-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“

12. Päästeameti kiri 22. jaanuar 2022. a. nr. 7.2-3.4/79-2 „Detailplaneeringu algatamise teavitamine: Tõnsu.“ 13. Rahandusministeerium kiri 04. veebruar 2022. a. nr. 14-10/146-2 „Paope külas Tõnsu kinnistu detailplaneeringu

algatamine.“ 14. Elektrilevi OÜ 30. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 414851.“ 15. Keskkonnaameti kiri 27. veebruar 2023. a. nr. 6-2/23/2090-2 „Seisukoht Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 16. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. aprill 2023. a. nr. 118 „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Paope küla Tõnsu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa „Eelhinnang. Hiiumaa vallas Paope külas Tõnsu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta.“ 17. Hadwest OÜ poolt 14. märts 2022. a. koostatud "Tõnsu kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaan M 1 : 500, töö nr. T-

22-012. 18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+, Kõrgessaare valla üldplaneering ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused).

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala „Tahkuna lääne- ja põhjarand ” I klassi väärtuslikule maastikule ja jääb osaliselt rohevõrgustiku alale. Planeeringualaga piirneval maa-alal asuvad II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega kultuurimälestised. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need „Luidja - Paope - Jõeranna” II klassi väärtusliku maastiku kohta eraldi ära toodud peatükis 1.6. Üldised väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada:

- Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; - Piiritleda miljööväärtuslikud alad; - Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. - Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; - Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; - Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt. suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt

pole veel elamuid rajatud; - Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse

tõttu ei kannataks. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega. Planeeringuala juurdepääsutee paikneb osaliselt maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist - niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu järgselt on Kõrgessaare valla eesmärk suurendada elamufondis ühepere-elamute osakaalu. Üldplaneeringuga on elamualade suurendamise võimaldamiseks märgitud kaardile elamuehituse reservmaa. Nende alade määramisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning kommertsteeninduslike asutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavahe-liseks vaheliseks kauguseks tagada 100 m. Lubatud eramaja kõrgus Kõrgessaare vallas on 8 m. Kõrgemaid eramuid võib teha ainult detailplaneeringu alusel. Samuti tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga sätestatud juhtfunktsiooni eesmärgiga võtta kasutusele täiendavaid elamualasid. Tööstusettevõtete maa, haljasalade maa või ärimaa kasutuselevõtt elamumaana on lubatud ainult detailplaneeringu alusel. Maatulundusmaale võib rajada kuni 2 elamut 1 maaüksuse kohta. Kui soovitakse rajada ühele maatulundusmaa tükile enam kui 2 elamut, tootmis- või äriotstarbelisi rajatisi tuleb koostada detailplaneering.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaardi kohaselt ei ole planeeringualale ja juurdepääsutee maa- alale juhtotstarvet määratud. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringut. Kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Kehtivates detailplaneeringutes näidatud haljasala maa maaüksuste või kruntide muutmine elamumaaks ei ole lubatud ning selleks uuesti detailplaneeringuid ei algatata. Valgel alal ja rohevõrgustiku aladel, kus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või loodus- või kultuurimälestise ala või objekti lähedusse vms juhul). Üldplaneeringu kohaselt on elamuehituse põhimõtete täiendamine ja täpsustatud nõuded elamute ehitamiseks:

- Üldplaneeringu kohaselt peavad kõik uued kavandatavad elamud (sh. suvilad vms. hooajalise kasutusega elamud) Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala).

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.

- Kõigi uute elamualade siseste teede kruntide miinimum laius peab olema vähemalt 10 m. - Detailplaneeringu järgsete rohkem kui 3 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele

ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid ja tuletõrjeveevõtu kohad.

Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt:

- olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; - Üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal minimaalselt

1 ha; - kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering sätestab ehitamise kaugust krundile järgmiselt: - maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; - maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtude on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Soovituslik majagruppide vahekaugus ja kohustuslik kahe maja miinimumkaugus. Teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt:

- kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; - muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m.

Hajaasustuses on vähemalt viie elamuga majagrupi kohustuslik minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate kõrvalhoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare vallas 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Paadikuuri ehituskõrguseks võib olla maksimaalselt 6,0 m olemasolevast maapinnast. Ajutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältima selle kahjustumist või saastamist. Ajutisi ehitisi võib rajada ainult kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatud järgmiste ehitus- ja maakasutustingimustega (nimekirjas planeeringualaga puudutatud valik ):

- rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;

- rohevõrgustiku aladel tuleb vältida kompaktse asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil). Säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Peamiseks nõudeks on see, et olemasolevate looduslike ja/või pool-looduslike alade või olemasoleva metsa osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langeda alla 80% maaüksuse pindalast;

- erateede, kergliiklusteede, jaotusvõrkude ja krundi siseste joonehitiste rajamine rohevõrgustiku alal tuleb kooskõlastada Kõrgessaare Vallavalitsusega;

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- rohelise võrgustiku aladel on ei ole lubatud prügilate, sõjaväepolügoonide, jäätmehoidlate, uute tootmishoonete (v.a väiksemad põllumajandusliku tootmise hooned ja rajatised) jm kõrge keskkonnariskiga ehitiste rajamine;

- rohevõrgustiku aladele jäävad veekogud ja nende kaldad tuleb säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;

- rohelise võrgustiku aladel võib jätkata olemasolevate metsa ja põllumaade sihtotstarbelist kasutamist; - väärtuslikel ranna- ja puisniitudel on soovitatav säilitada/taastada traditsiooniline majandustegevus – karjatamine ja

niitmine; - looduslikud pinnavormid tuleb säilitada; - rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala. Maaüksusi võib piirata latt või okastraataiaga, st

piirdega mis võimaldab väiksematel loomadel alal vabalt liikuda; - detailplaneeringud ja projektid, mis kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu

elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust rohevõrgustiku alal tuleb kooskõlastada Hiiumaa Vallavalitsuse, Keskkonnaameti ja Rahandusministeeriumiga.

Kõrgessaare valla teemaplaneering seab järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused:

- detailplaneeringu järgse enam kui 3 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja tuletõrje veevõtu kohad;

- hoonestusalade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamisel ning põllu- ja metsamaade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine;

- äri- ja puhkemaade ning hoonete kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.3 seatud tingimusi, riigikaitseliste- ja tootmishoonete ning –rajatiste kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.4 seatud tingimusi, et tagada ohutu ja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;

- valgel alal on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Seal on elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus piiratud ja sätestatud ptk 2.1.2.2;

- elamute eraldamiseks tootmis- ja tööstusaladest ning elava liiklusega teedest tuleb tagada rohelised puhvervööndid; - kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt

70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine; - planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina

keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus) kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel. Kui kõrghaljastusega alale plaanitakse alla 1 ha suurusi krunte tuleb detailplaneeringu käigus läbi viia haljastuse hinnangu koostamine;

- planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada nii detailplaneeringute, kui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel hoonetesse;

- teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaid teid. Väärustiku maastikuga aladel tuleb vältida olemasolevate teede õgvendamist;

- liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamuala sisese teekrundi miinimum laius olema vähemalt 10 m;

- suuremate avalike või äri ja tööstusobjekte teenindavate parklatele tuleb rajada õli-liivapüüdurid; - hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks, kui elamukrundi või elamuga

maaüksuse suurus on üle 1 ha ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast ja põhjavesi on kaitstud;

- ühepereelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamisel kasutada säilitatava loodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavus ca 80-100 cm). Maaküte mahutada torustiku paigaldamise skeemide koostamisel arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid/seadmeid;

- alla 2,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga;

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- kallasraja ulatuses ei ole lubatud reeglina rajada piirdeid. Mere ääres ei tohi piire merele paikneda lähemal kui 50 m tavapärasest veepiirist. Erandina on rannal lubatud piirata sadamate territooriumi, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujate suunamine ümber sadama kinnise ala ja karjamaasid, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujale võimalus piirde ületamiseks (nt puidust trepi abil) või piirdest läbipääsuks (avatav ja suletav värav karjaaias);

- jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Oluline on jäätmemajanduse organiseerimine matkaradade ääres, rannas, ujumiskohtades jt avalikult käidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse.

Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Säilitades planeeringuala idapoolses osas olemasoleva olukorra, kavandades uue hoonestuse metsa serva või metsamaale võimaldab tagada traditsioonilise avatud maastikupildi säilimise ja säilitada nii kooslused kui maastikulised väikevormid. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Samuti on käesolevas detailplaneeringus arvestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga tingimustega. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 KÕRGESSAARE VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kõrgessaare valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringust huvitatud isiku taotluse alusel planeeritud juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“, kus Tõnsu maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Putkaste metskond 183 maaüksusele Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt Põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole Tõnsu maaüksusel ja selle juurdepääsutee maa-alal juhtotstarvet määratud, juurdepääsutee maa-ala asub ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringus ei ole Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee maa-alal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvöönd üldjuhul 200 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kõrgessaare valla üldplaneeringus kulgeb korduva üleujutusega ala piir kohati mööda tavalist veepiiri. Asukohtades, kus tavaline veepiir ja korduva üleujutusega ala piir kattuvad, ei ole korduva üleujutusega ala üldplaneeringu joonisele märgitud. Tõnsu maaüksuse planeeritud juurdepääsutee maa-ala jääb valdavas osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõigus seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine juurdepääsutee osas. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee ja mere vahele jääb ca 145 m laiune ala. Tõnsu maaüksuse ja mere vahele jääb 260 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav juurdepääsutee maa-ala asub valdavas osas Läänemere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis. Juurdepääsutee asukoha valikul on ära kasutatud Putkaste metskond 183 maaüksusel olemasolevat endise RMK lõkkekoha juurdpääsuteed, millest on sisemaa suunas planeeritud Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee. Kõnealustel maaüksustel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 27. veebruar 2023. a. nr. 6-2/23/2090-2 on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkt 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (tee ehitamine), kuid kuna juurdepääsutee rajatakse valdavas osas olemasolevale pinnasteele, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal, kuna planeeritud juurdepääsutee maa-ala asub kallasrajast ca 135 m kaugusel. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee maa-alal ei ole Keskkonnaregistri andmetel III kaitsekategooria taimeliike. Planeeritav uue juurdepääsutee maa-ala on alguse osas kaetud rohumaaga, ülejäänud valdav enamuses kaetud metsaga. Kavandatud tee-ehituse elluviimiseks on planeeritava teetrassi maa-alal lubatud puude raie. Teetrassi kõrvale jääv kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, peale ehitustööde lõppu ja maapinna tasandamist tee servad haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala juurdepääsutee maapinna kõrgus jääb vahemikku +1,6 kuni +1,80 m. Planeeritud juurdepääsutee maa-ala on lauge tõusuga ida suunas.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud juurdepääsutee on merest oluliselt kaugemal võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Putkaste metskond 183 maaüksusel, millel planeeritud juurdepääsutee paikneb, on valdavateks kõlvikuteks määratud looduslik rohumaa 10189.0 m², metsamaa 65042.0 m² ja muu maa 120189.0 m². Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee rajatakse metsamaa kõlvikule, pindalaga ca 570 m². Eeldatavalt metsamaa kõlvikul muudatusi ei toimu, kuna juurdepääsu teekoridori alune pindala on alla 1%. Ehituskeeluvööndisse jääva olemasoleva juurdepääsutee alune pindala ei muuda samuti muu maa kõlviku pindala. Kuna Putkaste metskond 183 maaüksuse maa-ala on suur, siis ei ole juurdepääsutee aluse pindala mõju kõlvikute piiride ja pindaladele vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava juurdepääsutee maa-alale on tagatud juurdepääs kohalikult maanteelt, millelt rajatakse juurdepääsutee Tõnsu maaüksusele planeeritud hoonestusalani. Kohalik maantee jääb juurdepääsuteest mere poole. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Lisaks ületab juurdepääsu teetrass oja ning selle ületamiseks on vaja tõenäoliselt ehitada uus sild. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkt 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidata uue silla asukoht. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega kompaktse asustusega alal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Paope küla on suhteliselt tihedalt asustatud küla, kus suur osa küla majapidamistest on üldiselt koondunud ajalooliselt kohalikke maanteede äärde, väljaspool ranna ehitsukeelvuööndit. Tõnsu maaüksuse planeeritud hoonestusalast lähim naabermaaüksuse elamu asub kagust külgneval Ojaste maaüksusel ning nende vahele jääb võsastunud rohumaa ja metsmaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 340 m kaugusele. Tõnsu maaüksuse hoonestusalast põhja suunal lähim naabermaaüksuse elamu asub ca 210 m kaugusel Hallikivi maaüksusel (tunnus 39201:002:0054) ning nende vahele jääb samuti metsamaa ja võsastunud rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 240 m kaugusele. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes asub piirkonna ajalooline hoonestus riigimaantee ääres, merest ca 400 m kaugusel. Planeeritud hoonestusalad jäävad sarnasele kaugusele või kaugemale merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned ning on sarnaselt teiste lähimate hoonetega kavandatud kohalikust maanteest sisemaa poole. Tõnsu maaüksuse juurdepääsutee on valdavalt planeeritud alates Paope lautritee nr 3920393 kohalikult maanteelt mahasõiduga olemasolevale pinnasteele, mistõttu Tõnsu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja uue teelõigu rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Paope külas asuvat Tõnsu (katastritunnus 39201:002:3080, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 13446.0 m², registriosaga nr. 459033) maaüksust. Maapind Tõnsu maaüksusel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 1,3...3,3 m/abs maa-ala idapoolsel küljel ning 1,8...2,9 m/abs maa-ala läänepoolsel mererannal, st. kõrguste vahe ca 100 m peale on ca 0,5 m. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) alusel ei paikne Tõnsu maaüksus ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tõnsu maaüksus ei asu rohelise võrgustiku alal, aga selle kavandatud juurdepääsutee asub osaliselt rohelise võrgustiku alal. Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa-ameti andmetel on Tõnsu maaüksuse kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 5800.0 m², metsamaa 7330.0 m² ja muu maa 316.0 m². Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt „Luidja - Paope - Jõeranna ” II klassi väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitusi ning rohelise võrgustiku koridoris, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, juuni 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala Tõnsu maaüksuse äärealad valdavat kaetud metsaga. Maaüksuse keskosas asuvad endised rohumaade ribad, mis on kasutusest väljas ning on võsastunud. Maaüksusel hoonestus kui rajatised puuduvad. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhjast Ääre maaüksusega (tunnus 39201:002:0690, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11104.0 m²), idast Tõnise maaüksusega (tunnus 39201:002:0231, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13402.0 m²), lõunast Ojaste maaüksusega (tunnus 39201:002:0164, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 6803.0 m²) ja Akki maaüksusega (tunnus 39201:002:0158, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 16035.0 m²) ning läänest Putkaste metskond 183 maaüksusega (tunnus 39201:002:0436, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 195420.0 m²). 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Tõnsu maaüksusele juurdepääs puudub ning uue juurdepääsutee rajamine väljaspool ranna ehituskeeluvööndit piki eramaid osas ei saavutatud kokkulepet. Lähim tee alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga piki Paope lautritee nr 3920393 kohalikku maanteelt mahasõiduga kuni endise RMK lõkkekoha (tundud ka kui Paope Surf Club) juurde viiv pinnastee asub maaüksusest ca 120 m kaugusel lääne pool. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal tehnovõrgud puuduvad. Elektrivõrgu 0,4 kV õhuliin asub kagu pool asuva Ojaste maaüksuse hoonestuse kõrval.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Luidja - Paope - Jõeranna (II klass) väärtuslik maastik. 1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 5. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 6. Väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised

kasutustingimused ja hooldussoovitused. 7. Planeeringuala juurdepääsutee paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku alal,

kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 9. Juurdepääsuks Tõnsu maaüksusele on Putkaste metskond 183 maaüksusele nii olemasolevale kui planeeritud teele

juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Tõnsu maaüksuse kasuks. 10. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb ida poolt 29. oktoober 2009. a. kehtestatud „Tõnise kinnistu detailplaneeringuga“, mille eesmärk oli planeeritavale krundile uue hoonestuse planeerimine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, heakorraja haljastuse juurdepääsude ja parkimiskorralduse, tuletõrjevee ning tehnovarustuse lahendamine, kehtivate kitsenduste väljaselgitamine, vajadusel täpsustamine, muutmine või uute kitsenduste ette nägemine. Tänaseks on planeeringualal rajatud teed, tehnovõrgud ja hooned. Tõnsu maaüksuse detailplaneeringuga ei muudeta Tõnise maaüksuse detailplaneeringut. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Tõnsu maaüksusele juurdepääsutee asukoha määramine, ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Putkaste metskond 183 maaüksusel juurdepääsutee osas, mis tähendab Kõrgessaare Valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.6.1 Krundijaotus Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on Tõnsu maaüksusele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Maaüksuse kruntimist ette ei nähta. Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse Tõnsu maaüksusel üks krunt. Putkaste metskond 183 maaüksusel moodustatakse juurdepääsutee ulatuses eraldi krunt, alates avaliku kasutusega Paope lautriteelt kuni Tõnsu maaüksuseni, .millest eraldi katastriüksust ei moodustata. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Tõnsu 13446 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

2.

Tõnsu juurdepääsutee

2580 Tee ja tänava maa-ala, LT 100% Transpordimaa 100

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 16026 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 500 m2

3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 2

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Tõnsu krundi ehitusõigused:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 915 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ abihoonel.

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog. Katustele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - 1. kordsel üksikelamul - viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus. 2. kordsel üksikelamu põhimahul viilkatus (sh. kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus. abihoonel- viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus.

Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv. Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Krundile rajatavad hooned peavad vastama planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurusest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusalal.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. Üksikelamu ja selle abihoonete välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Põhijoonisel toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutus kujadest. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi- ja puitaedu või haljaspiiret. Piirde lubatud kõrgus on elamumaa krundil kuni 1,6 m maapinnast. Läbipaistmatuid aedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringualale juurdepääsuks tuleb kasutada alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga Putkaste metskond 32 ja Putkaste metskond 183 maaüksustel olevat Paope lautritee nr 3920393 kohalikku maanteed ning sealt edasi piki olemasolevat rekonstrueeritavat pinnasteed ja Tõnsu maaüksuse teenindamiseks planeeritud juurdepääsuteed. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud Põhijoonisel. Planeeringuala ei paikne riigitee ega kohaliku maantee tee kaitsevööndis. Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja varem planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee ega kohaliku maantee alusele maaüksustele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ (MA 2018-015) toodud põhimõtetest. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee ega kohaliku maantee alusele maaüksustele ega nende koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee või kohaliku maantee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile või Hiiumaa Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi sisese tee projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Nii päästetehnika kui prügiauto tagasipööramise võimalus on tagatud hoonestusala mahasõidu kaudu. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkruntidele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoonete, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoonete täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga on Putkaste metskond 183 maaüksusele planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus alates Paope lautritee nr 3920393 kohaliku maantee lõpust kuni Tõnsu maaüksuseni. Juurdepääsuks Tõnsu maaüksusele on Putkaste metskond 183 maaüksusele nii olemasolevale kui planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Tõnsu maaüksuse kasuks, alates .

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundi planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga Putkaste metskond 32 ja Putkaste metskond 183 maaüksustel olevat Paope lautritee nr 3920393 kohalikku maanteed ja sealt edasi piki Tõnsu maaüksuse teenindamiseks planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel ja uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähim nõuetele vastav looduslikku veevõtukoht asub Paope farmi lähedal Uuepõllu maaüksusel (tunnus 39201:002:0201) ca 920 m kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga Farmi tee nr 3920026 kohalikku maanteed. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: kagust külgneval Ojaste maaüksusel asub 0,4 kV õhuliin. Tõnsu maaüksusel elektrivõrgu elektripaigaldised puuduvad. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ koostatud 30. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 414851“ alusel. Olemasoleva alajaama Kadaka:(Hiiu) õhuliini fiidri F1 baasil on ette nähtud uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp, mille asukoht on tarbija krundi piiril soovitavalt teealas. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Võimalike jaotuskilpide vajadus ja asukohad selgitatakse välja projekteerimise staadiumis. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate elektripaigaldiste trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. 1.7.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus krundi juurdepääsutee, parkla, hoonestusala ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkruntide ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga.

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7.8 Soojavarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte puhul on lubatud nii horisontaalne, vertikaalne ja spiraal maakollektori baasil lahendus. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) vertikaalse ja spiraalse maakollektori puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeringualale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. - Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa

või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. - Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri

kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel

seadmest. Sideehitise kaitsevöönd:

- Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast

Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Planeeringulahenduse järgi kasutatakse olemasolevaid puurkaeve ainult kastmisvee saamiseks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kuulub Tõnsu maaüksus ja selle planeeritud juurdepääsutee „Luidja - Paope - Jõeranna” II klassi väärtuslike maastike koosseisu. Ala hõlmab Luidja ja Paope külasid, Luidja lepikut ja randa ning rannaniite kuni Jõeranna külani. Luidja ja Paope on teeäärsed suured põliskülad, kus sajand tagasi kimbutas elanikke rannaluidetelt tuiskav liiv. Liivaluidete kinnistamiseks rajas metsaülem Karl Ahrens aastatel 1904-08 sanglepaistanduse (32,4 ha), mis tänaseks muutunud segametsaks. Külade põllumaad on küllaltki hästi säilinud, looduslikest rohumaadest on kasutuses Paope rannaniit. Poolavatud struktuur on säilinud ka kunagisel suurel looniidul (karjamaal) Paope külas, maanteest lõuna pool. Ülejäänud karjamaad ja puisniidud on metsastunud. Ajaloolist huvi pakuvad Luidja lepik, Luidja pukktuulik, vana kauplusehoone jt vanemad taluehitised koos aedade ja õuedega maantee ääres. Kunagi oli Luidjal mõisakõrts ja Paopel kordon. II klassi väärtuslikul maastikul kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Külad sobivad suvilaehituseks, kuid uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede jm. kommunikatsioonivõrkude läheduses. Vältida ehitamist rannaniitudel. Vältida metsaistutamist põllu- ja rohumaadele ja tuulegeneraatorite püstitamist mere äärde.

- Hooldussoovitused: Maantee äärset vanemat metsa (Luidjal) võiks majandada püsimetsana (vaatelisuse aspektist). Rannaniitude, muude rohumaade ja põllumaade kasutust tuleks jätkata. Vaadet Jõeranna lahele tuleks rohkem avada ning võimalusel majandada sealset rannaniitu karjamaana.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Tõnsu maaüksus ei asu maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku alal, küll aga paikneb planeeringuala juurdepääsutee osaliselt maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Hiiumaa vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine teadaolevalt ohustatud. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on ka inimesele suunatud nn. ökosüsteemiteenuste tagamine. Üldplaneeringuga on rohelise võrgustiku piire täpsustatud olemasolevast ja kavandatud maakasutusest ning maakasutustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ning looduslike alade osatähtsus planeeringualal ei tohi langeda alla 80%. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsa istutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Üldjuhul on rohevõrgustiku alal lubatud üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õueala, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) rajamine külastruktuuri arvestavalt rohelise võrgustiku tugialale või koridori äärealale. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Eelistatult tuleks piirata vaid vahetu hooneid ümbritsev õueala. Aiaga piiratav maa-ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite eest, metsakasvatuslikul eesmärgil), kui säilitatakse ulukite vaba liikumise võimalus.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tehnovõrkude trasside asukohad kavandada järgmiselt, et puude ja kadastiku raie oleks minimaalne. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude trasside asukohavalikul on eelistatud lagedamat maaüksuste vahelise piirisihi ala. Uued tehnovõrgud on planeeritud olemasolevate tehnovõrkudega samasse kaevikusse ning õhuliinidele on eelistatud maakaabelliine. Putkaste metskond 183 maaüksus, sh kavandatava uue tee asukoht jääb projekteeritava Hiiumaa rahvuspargi territooriumile. Looduskaitseseaduse § 8 lõike 6 kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Arvestades, et kavandatava uue tee asukohas ei leidu kaitsealuste liikide elupaiku või muid kaitseväärtusi, ei mõjuta taotletav tegevus eeldatavalt kavandatava Hiiumaa rahvuspargi seisundit. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala juurdepääsutee osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene, ning § 38 lõikes 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Planeeringualal on ranna ehituskeeluvööndi ulatus Läänemere rannal 200 meetrit põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud ehitised, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes 5 ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõus olekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Käesoleva planeeringuga kavandatakse Tõnsu maaüksuse hoonestusala väljapoole ranna ehituskeeluvööndit, küll aga on juurdepääsutee planeeritud ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine juurdepääsutee ulatuses. Kuna ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on minimaalne (juurdepääsutee rajamine), ei avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkti 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Keskkonnaameti 27. veebruar 2023. a. nr 6-2/23/2090-2 kirjast lähtuvalt on Putkaste metskond 183 maaüksust läbiva ning teetrassile jääva oja puhul tegemist veeseaduse §-le 3 vastava veekoguga, millel on nii veeseaduse § 118 kohane veekaitsevöönd laiusega 10 m kui ka looduskaitseseaduse § 37 kohane kalda piiranguvöönd ja § 38 kohane kalda ehituskeeluvöönd laiustega vastavalt 50 m ja 25 m. Kõnealune oja ei ole kantud küll veekoguna EELISsse ja eelnimetatud kitsendused ei kajastu Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses, kuid arvestada tuleb, et Maa-ameti kitsenduste kaart on illustratiivne ning piirangud rakenduvad looduses eksisteerivale veekogule sõltumata sellest, kas ta on registris või ei. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmekäitleja juhistele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 2. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 3. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 29 Oktoober 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

PAOPE KÜLAS ASUVA TÕNSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

4. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Tõnsu maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.