KMH algatamisest teavitamine ja programmi kohta seisukohtade küsimine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 28.11.2023 18:09 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 4-13/61-2 KMH algatamisest teavitamine ja programmi kohta seisukohtade küsimine Manused: KMH algatamisest teavitamine ja programmi kohta seisukohtade küsimine.asice; Keskkonnamõju hindamise algatamine Paldiski linn Kasesaare tee .asice;

Paldiski_ammoniaagitehase_programmi_eelnõu_06112023.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Lääne- Harju Vallavalitsus teavitab Teid keskkonnamõju hindamise algatamisest ja palub

seisukohta KMH programmi sisule.

Lugupidamisega

Lääne-Harju Vallavalitsus

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale 28.11.2023 nr 4-13/61-2

Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamisest teavitamine ka KMH programmi kohta seisukoha küsimine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 alusel teavitame Teid Lääne-Harju Vallavalitsuse 24.10.2023 korraldusega nr 738 Paldiski linnas Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatava rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksuse keskkonnamõju hindamise algatamisest. Algatamise korraldus on kirjale lisatud. KeHJS § 151 alusel küsime KMH programmi sisu kohta seisukohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisad: 1) KMH algatamise korraldus

2) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas. Keskkonnamõju hindamise programm

(Hendrikson § Ko töö nr 23004744)

Saajate nimekiri:

Keskkonnaamet

Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Kaitseminitseerium

Riigi Kaitseinvesteeringute keskus

Terviseamet

Transpordiamet

Eesti Raudtee AS

Tallinna Sadam AS

Elering AS

Enefit Green AS

AS Lahevesi

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

2 (2)

Baltic Oil Service OÜ

Esteve AS

Autolink

Eesti Traalpüügi Ühistu

Pakri teadus- ja tööstuspark

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

KORRALDUS Paldiski 24.10.2023 nr 738 Keskkonnamõju hindamise algatamine OÜ Derivaat NH3 (registrikood 10726198) esitas ehitusloa taotluse 2311271/12782, millega kavandab Paldiski linnas Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama aladele rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksust. Tootmisüksus ise hakkab paiknema Paldiski linnas Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) maaüksusel. Tootmisüksus ühendatakse torustikuga Lõunasadama kaini selleks, et laadida toodangut otse laevadele. Samuti on oluline, et tootmiseks kasutatakse taastuvenergiat. Selleks kavandatakse Paldiski tuulepargi alajaama ja tootmisüksuse vahele otseliini. Tootmine vajab toorainena vett, mis võetakse Paldiski reoveepuhasti heitvee väljalasust, puhastatakse rajatavas veetöötlusjaamas. Selleks kavandatakse torustikku Paldiski reoveepuhasti ja tootmisüksuse vahele. Ettevõtte kavandatud projekti eesmärgiks on luua Paldiskis vajalikud tehnoloogilised ja taristutingimused rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmiseks. Ammoniaagi projekteeritav tootmisvõimsus on 2,506 t/h, 60,14 t/ööp, 20 000 t/a. Toorainena on vaja toota vesinikku ca 0,453 t/h, 10,875 t/ööp, 3620 t/a; vesiniku tootmiseks kasutatakse vee elektrolüüsi. Kavandatav ammoniaagi tootmine on olemuselt väikesemahuline keemiatööstus. Ammoniaak on kavas võtta kasutusele laevakütusena – tegemist on laialdaselt kasutatava kemikaaliga, mis kütusena võimaldab saavutada laevatranspordi süsinikuneutraalsuse. Ammoniaagi tootmiseks kasutatakse toorainetena vesinikku ja lämmastikku. Mõlemad on kavas toota kohapeal. Vesiniku tootmises on peamisteks ressurssideks demineraliseeritud vesi ja elektrienergia. Kokku läheb tehases vaja kuni 5 m3/h vett (demineraliseeritud vee saamiseks vajalik toorvee maksimaalne kogus) ja ca 27 MW elektrienergiat. Kogu elektrienergia on kavas saada Eesti Energia Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest (tuulepargid + päikesepaneelid). Toodetava ammoniaagi ladustamiseks on kavas rajada 4 mahutit, á 430 tonni. Vesiniku ja ammoniaagi tootmine kuuluvad nii keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kui tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt keemiatööstuse hulka. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 11 järgi on tegemist eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusega (aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale). THS järgi on nii vesiniku kui ammoniaagi tootmiseks vaja keskkonna- kompleksluba. Kemikaaliseaduse (KemS) järgi on kavandatav käitis A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (ammoniaagi üheaegselt käideldav kogus ületab majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa tabelis 2 punktiga 35 sätestatud A-kategooria ettevõtte künniskoguse 200 tonni; vesiniku üheaegselt käideldav kogus ületab eeldatavalt määruse lisa tabelis 2 punktiga 15 sätestatud C-kategooria ohtliku ettevõtte alammäära 0,5 tonni, kuid jääb alla B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskoguse 5 tonni). Seega tuleneb keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus ka ettevõtte ohtlikkuse kategooriast (KeHJS § 6 lõike 1 punkt 33 eeldab olulise keskkonnamõju esinemisvõimalust A-kategooria suurõnnetuse

2 ohuga ettevõtte rajamisel). Planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt oluline ruumiline mõju, kuid kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, ehitusloa andja on Lääne-Harju Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsus kuulub vallavalitsuse pädevusse. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 11 kohaselt on aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale olulise keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt keskkonnamõju hindamise kohustus ka käitise ohtlikkuse seisukohast. Keskkonnamõju hindamise otsustaja on Lääne-Harju Vallavalitsus (Rae tn 38, Paldiski). Keskkonnamõjude hindamiste menetlusi ei liideta. Vajalike keskkonnauuringute kohta teave käesoleval hetkel puudub. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1, § 6 lõike 1 punktid 11 ja 33, § 7 punkti 1, § 11 lõike 3 ja lõike 8, § 12 lõike 1 ja § 261 1. Algatada Paldiski linnas Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatava rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksuse keskkonnamõju hindamine. 2. Ehitustalitusel tagastada ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 taotlejale kuni keskkonnamõju hindamise menetluse lõppemiseni. 3. Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonnal teavitada keskkonnamõju hindamise algatamisest kirjalikult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast korralduse andmist. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul korralduse teatavaks- tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Saat (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Anti Pärtel vallasekretär

Paldiski Kasesaare tee 10

ammoniaagitehas

Keskkonnamõju hindamise programm

Töö nr 23004744 Tartu 2023

V e

rs io

o n

0 6

.1 1

.2 0

2 3

/// T Ö

Ö N

R 2

3 0

0 4

7 4

4

Juhan Ruut

Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155

Katri Järvekülg

Keskkonnakorralduse spetsialist

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK ........................................... 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................................ 5

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................... 13

3.1. Asustus ja maakasutus ........................................................................................... 13

3.2. Pinnaveekogud ....................................................................................................... 13

3.3. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ...................................................... 14

3.3.1. Geoloogia ........................................................................................................ 14 3.3.2. Hüdrogeoloogia ................................................................................................ 14

3.4. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .................................. 15

3.5. Atmosfääriõhk ........................................................................................................ 18

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................... 19

4.1. Riigi tasandi dokumendid ........................................................................................ 19

4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid ............................................................. 19

4.3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vajaduse hindamine ...................................... 20

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .................................................................... 21

6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 23

7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 28

8. MENETLUSOSALISED ........................................................................................... 30

8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta .......................................................... 30

8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ................ 31

9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 33

9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega

arvestamine/ küsimustele vastamine ................................................................................ 33

9.2 KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu ........................................................... 33

9.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................. 33

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 34

LISAD ............................................................................................................................. 35

LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID .................................................................... 35

1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ..................................................... 35 1.2. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade..................................................... 35 LISA 2. KMH PROGRAMMILE ESITATUD ASJAKOHASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE .............................................................................................. 35

LISA 3. KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU ........................... 35

LISA 4. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE ........................... 35

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 3

SISSEJUHATUS

Derivaat NH3 OÜ (registrikood 10726198, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Maakri tn 19/1, 10140; edaspidi ka ettevõte) kavandab vesiniku ja ammoniaagi

tootmise käivitamist Paldiski linnas. Vesinikku toodetakse peamiselt ammoniaagi tooraineks,

ammoniaagi kasutamise peamine eesmärk on keemiatööstuse lähteainena ning

laevakütusena, kavas on lähipiirkonna sadamates ammoniaaki kütusena kasutavatele

laevadele punkerdamisteenuse osutamine.

Ettevõte esitas ehitisregistrisse 03.10.2023 ehitusloa taotluse nr 2311271/12782, millega

kavandab rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksust Paldiski linnas Tallinna Sadama AS-i

Lõunasadama alale Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) maaüksusel .

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p1

kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJSi § 6 lg 1 p 33 järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga

tegevusega (ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse

kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) . Lisaks on käitis olemuselt

väikesemahuline keemiatööstus, millel on KeHJS § 6 lg 11 kirjeldatud tunnused (aine

tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja

omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale) – vesiniku

tootmiseks kasutatav veeauru elektrolüüsitehnoloogia on funktsionaalselt seotud ammoniaagi

sünteesietapiga, kuna auru saamiseks kasutatakse sünteesiprotsessis tekkivat soojust.

Lääne-Harju Vallavalitsus algatas 24.10.2023 korraldusega nr 738 keskkonnamõju hindamise

(Lisa 1.1). Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakond teavitas keskkonnamõju hindamise

algatamisest kirjalikult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid

ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (Lisa

1.2). Kemikaaliseaduse järgi on kavandatav käitis A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus

nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside

käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt

oluline ruumiline mõju, kuid kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise

ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase,

siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks Soomepoiste tee 10, Saare 1,

Rae põik 19 / Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering.

Derivaat NH3 OÜ ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja

Hendrikson & Ko (juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise

osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi 8. peatükis.

4 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK

Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216, registriosa nr 13603002) asub Paldiski

linnas ja asub Paldiski Lõunasadamast idas, jäädes Tallinn-Paldiski, Paldiski-Padise maantee

ja Paldiski lõunasadam tee vahelisel maa-alal. Kinnistu on 100% tootmismaa suurusega

26402 m2 (2,64 ha), praegu on kinnistu hoonestamata. Paiknemine haldusüksuses on toodud

joonisel 1.1. Kinnistu kasutamiseks sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping AS-ga

Tallinna Sadam tähtajaga 50 aastat.

Joonis 1.1 Ammoiaagitehase paiknemine (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2023)

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on luua Paldiski linna aastaks 2026 rohevesiniku ja -

ammoniaagi tootmise tehas. Projekt on jaotatud etappideks:

▪ I etapp – ettevalmistused tootmistegevuse käivitamiseks;

▪ II etapp – ettevalmistav ehitustegevus;

▪ III etapp – vesiniku tootmise alustamine, ammoniaagi tootmise seadistamine tootmise alustamine. Eeldatavalt alustab ammoniaagitehas tegevust 2026. a I kvartalis.

Lähiperspektiivis on ammoniaak kavas võtta kasutusele keemiatööstuse toorainena ning

laevakütusena. Tegemist on laialdaselt kasutatava kemikaaliga, mis kütusena võimaldab

saavutada laevatranspordis süsinikneutraalsuse. Roheammoniaak suunatakse kasutusele

Paldiski Lõunasadama kaudu, kas seal sildunud laevade punkerdamiseks või laadimiseks

tankeritele. Tootmisvõimsuste projekteerimisel, on arvestatud, et osa toodetud ammoniaaki

ning ka vesinikku müüakse Eesti tööstusettevõtetele ja transpordisektorisse.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 5

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Ettevõte kavandatud projekti eesmärgiks on 2026. aastaks luua Paldiskis vajalikud

tehnoloogilised ja taristutingimused rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmiseks. Järgnevalt on

esitatud ülevaade kavandatavast tegevusest arvestusega, et ammoniaaki toodetakse kuni

25 000 t/a . Siinkohal on oluline täpsustada, et näidatud on peamised tootmistegevused ja

kõik allpool esitatud arvulised näitajad on indikatiivsed. Edasise tehnoloogilise

projekteerimise käigus võib lisanduda tegevusi ja arvandmed täpsustuda (näiteks esitati

ehitusloa taotlusele kaasnevas dokumentatsioonis ammoniaagi tootmismahu prognoosiks

20 000 t/a, 27.10.2023 esitati täpsustatud äriplaan tootmismahu prognoosiga 22 554 t/a;

mahu erinevus tuleb sellest, et algselt nähti ainukese toodangu tarbijana merendusvald-

konda). Mõjude hindamisel lähtutakse täpsustatud andmetest ja KMH protsessi lõppedes

täpsustatakse tegevusloa taotluse mahte vastavalt mõju hindamise tulemusteni (Lääne-Harju

Vallavalitsuse 24.10.2023 korralduse nr 738 punkti 3 järgi tagastatakse ehitusloa taotlus

taotlejale kuni KMH menetluse lõppemiseni) .

Kasesaare tee 10 paikenvad ehitised ja tegevused

Kavandatud tegevuse elluviimiseks on vajalik tootmisüksuste rajamine. Rajatakse,

veetöötluskompleks, elektrolüüsiplokk, sünteesiplokk ja separeerimsplokk , kompressor-

jaamad, jms. Kõik tootmisüksused on eeldatavalt kas konteinerlahendusega (koosnevad

konteineritesse paigutatud moodulitest) või on spetsiaalseadmed, mis vajadusel on

ümbritsetud korpusega. Hoonetest rajatakse kontor ja garaaž . Tootmisüksuste ja hoonete

paigutuse esialgne eskiislahendus on esitatud Joonisel 2.1.

Joonis 2.1 Ammoniaagitehase tootmisüksuste paiknemine Kasesaare tee 10 (väljavõte eskiisprojektist). Ammoniaagitehase seadmed paikenvad oranžiga tähistatud piirkonnas, muud tootmisüksused ja hooned on lillaka tooniga. Rohelised on märgitud erinevate torustike estakaadid.

6 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Ammoniaagi projekteeritav tootmisvõimsus on 2,685 t/h, 64,44 t/ööp, 22 554 t/a arvestades

tehase tööajaks 350 päeva aastas (kui tootmismaht on kuni 25 000 t/a, oleks päevane

tootmisvõimsus ca 2,976 t/h). Ammoniaagi tootmiseks kasutatakse toorainetena vesinikku ja

lämmastikku. Mõlemad on kavas toota kohapeal. Lämmastik eraldatakse õhust, tõenäoliselt

molekulaarsõeladel adsorbeerimise meetodiga (Pressure Swing Adsorption, PSA), lisaks

õhule on peamiseks tarbitavaks ressursiks elektrienergia (PSA korral eeldatav kulu 0,31-0,63

kWh/kgN2)1. Lämmastikku toodetakse 2208,5 kg/h, 18 551 t/a. Kõrvalsaadusena on võimalik

toota hapnikku.

Vesiniku tootmiseks kasutatakse vee elektrolüüsi. Ammoniaagi tootmismahtu arvestades on

vesinikku vaja toota 5 351,8 nm3/h ca 0,477 t/h), 11 t/ööp, 4 000 t/a (puhtusaste 99,999%).

Vesiniku tootmises on peamisteks ressurssideks demineraliseeritud vesi ja elektrienergia.

Demineraliseeritud vee saamiseks rajatakse pöördosmoosil põhinev veepuhastusjaam.

Summaarne toorvee vajadus on kuni 5 m3/h (kui 20% toorveest moodustab retendaadi ja 80%

permeaadi ehk demineraliseeritud vee). Sõltuvalt tehnoloogilisest lahendusest võib 1 m 3

demineraliseeritud vee saamiseks heitveest kuluda 3-10 kWh elektrienergiat. Arvestuslikult

võetakse energiakuluks 10 kWh/m3, st veepuhastuse energiavajadus on ca 50 kW.

Kuna ammoniaagi süntees on eksotermiline protsess, jääb protsessis tekkivat soojusenergiat

üle ja seetõttu projekteeritakse vesiniku tootmine tahkeoksiidist elektrolüüsiraku ( Solid Oxide

Elektrolysis Cell, SOEC) tehnoloogial. Tegemist on kõrgtemperatuurse (700 – 850 oC)

veeauru elektrolüüsiga, mis vajab tavapärase elektrolüüsiga võrreldes vähem energiat.

Tavatemperatuuril vee elektrolüüsimisel on energiavajadus 15,9 MJ/kg vee kohta,

kasutatakse elektrienergiat. Kõrgtemperatuurse elektrolüüsi korral on energiavajadus 13,8

MJ/kg vee kohta, kusjuures sellest 3,5 MJ/kg saab katta soojusenergiaga (kulub peamiselt

vee aurustamiseks, aurukatel paikneb vee demineraliseerimise seadme juures) ja ülejäänud

10,5 MJ/kg jaoks kasutatakse elektrienergiat 2 . Selle tulemusena väheneb elektrolüüsi-

protsessi elektrienergia vajadus ligikaudu kolmandiku võrra ja 464,4 kg/h vesiniku tootmisel

on alalisvoolu vaja 19,44 MW senise 27 MW asemel. Vesiniku vahetuks tootmiseks

kasutatavate seadmete energeetiline kasutegur keskmistel töötingimustel on eeldatavalt

88,8%. Vesiniku tootmisüksus jaguneb erinevateks väiksema võimusega mooduliteks, iga

moodul saab töötada autonoomselt. Tõenäoliselt rakendatava tehnoloogia korral on mooduli

võimsus ca 1,95 MW, st läheb vaja kokku 10 moodulit . Eeldatav veeauru vajadus kokku on

4,881 t/h. Moodulid paigutatakse üksteise suhtes ohutuid vahemaid arvestades.

SOEC protsessiga saadud vesinik sisaldab ca 10 % veeauru, seetõttu järgneb elektrolüüsi-

etapile vesiniku jahutamine veeauru väljakondenseerimiseks ja kuivatamine. Maksimaalne

vesiniku kogus tootmisseadmete sõlmedes võib olla suurusjärgus 10…20 kg . Suurim kogus

vesinikku on hoidlates, analoogia põhjal vesiniku kõrgrõhuhoidla (eeldatavalt mahutab kuni

35 kg vesinikku, koosneb ca 50 L mahuga balloonidest, kogumaht ca 0,75 m 3) ja madalrõhu

transpordikonteiner (eeldatavalt mahutab kuni 425 kg vesinikku, koosneb eeldatavalt 9

toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; maksimaalne rõhk 450 bar ). Kui vesinik

suunatakse ammoniaagi tootmisplokki torustiku kaudu, siis ei ole vajalik

transpordikonteinerite kasutamine. Vesinikuhoidlate arv ja maht selgub edasise

projekteerimise käigus. Seejuures võetakse eesmärgiks, et käitise ohualad ei ulatu käitise

piiridest kaugemale kui 400 m.

1 https://www.airbestpractices.com/system-assessments/air-treatmentn2/energy-costs-associated-

nitrogen-specifications 2 Bloomenergy. White Paper. Unlocking the power of heat to maximize clean hydrogen production

through electrolysis. July 2021.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 7

Ammoniaaki sünteesitakse lämmastiku ja vesiniku segust raudkatalüsaatoril. Vesiniku ja

lämmastiku segu komprimeeritakse rõhule 122 atm ja segatakse tsirkuleeriva gaasiga,

seejärel kuumutatakse soojusvahetusprotsessidega (rekupereerimisega) temperatuurile

155 oC. Süntees toimub kolmes järjestatud reaktoris. Iga reaktor on soojusisoleeritud

kõrgsurveanum, milles asub katalüsaatorikiht. Reaktsioon on eksotermiline, st kolmandast

reaktorist väljuv gaasisegu jahutatakse kõigepealt rekupereerimisega temperatuuril e 320-340 oC ja seejärel õhkjahutusega temperatuurini 170 oC. Jätkub mitmeastmeline jahutamine, mis

lõpeb aurustusjahutis ammoniaagi (NH3) kondenseerimisega-jahutamisega ladustamis-

temperatuurile (jahutamiseks kasutatakse vedelat NH3). Vedel NH3 eraldatakse gaasist

separaatoriga, gaasifaas moodustab protsessis tsirkuleeriva gaasi. Vedelfaas kogutakse

ammoniaagikogujasse, kus rõhu alandamisega eralduvad lahustunud gaasid (käideldakse

koos mittekondenseeruvate gaasidega, läbipuhkegaasi ja mahutigaasiga, kogus ca 22 nm 3/h,

suunatakse tõrvikusse). Ammoniaagikogujast läheb vedel NH 3 isevoolselt

hoidmismahutitesse. Ammoniaagi hoidmistemperatuur ja rõhk, samuti ka mahutite vajaminev

kogumaht ja mahutite arv selgub edasise projekteerimise käigus (eeldatav maksimaalne

kogumahutavus võib olla kuni 4 000 tonni). Mahutitest aurustuv ammoniaak suunatakse

sünteesireaktorisse.

Kogu tootmisüksuse elektriline töövõimsus on 19,9 MW (installeeritud võimsus on 20,4414

MW, millest veepuhastus 0,025 MW, aurugeneraator 0,466 MW, elektrolüüsiüksus 20,29 MW,

vesiniku kuivatamine 0,034 MW, lämmastiku tootmine 0,565 MW, lämmastiku

kompresseerimine 0,0795 MW, ammoniaagi süntees 0,0359 MW, gaasikompressor 0,67 MW ,

tootmisautomaatika 0,05 MW). Tehas kasutab aastas 167 163 MWh elektrienergiat.

Tehase toimimiseks rajatav taristu

Ligikaudu kolmandik tehases vajaminev elektrienergiat on kavas saada AS Enefit Green Pakri

poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest. Selleks rajatakse maa-alune elektrikaabel

Sadama tn -Ristiku tn ristumise piirkonnast kuni Kasesaare tee 10 kinnistuni. Kaa bli

rajamiseks taotletakse eraldi projekteerimistingimused, eeldatavalt kulgeb see Põdra tee ja

Samblamaa kinnistu kaudu Leetse teeni ja sealt edasi Kasesaare tee kinnistuteni (vt Joonis

2.2). Trassi ligikaudne kogupikkus on 3,8 km.

Stabiilse elektrivarustamise tagamiseks luuakse ühendus põhivõrguga , ka siin taotletakse

eraldi projekteerimistingimused.

Praeguseks on selgunud, et tehase veeallikaks saab olla Paldiski linna reoveepuhastilt merre

suunatav heitvesi. Kavandatav veetöötlussüsteem võtab puhastamiseks kuni 13 m 3/h heitvett,

millest saadav tööstuslikuks kasutamiseks sobiv vesi (ca 10 m 3/h) moodustab ca 30% Paldiski

linna reoveepuhasti väljavoolust. Tegemist on projektiga, mis võimaldab vee ringlusesse

võttu, väldib põhjavee kasutamist ja seetõttu vähendab koormust Paldiski linna

veevarustussüsteemile. Heitvee kasutamiseks ja tehases tekk iva reovee ärajuhtimiseks on

vaja rajada 2,44 km pikkused trassid Kasesaare tee 10 kinnistult reoveepuhastini (asub

Jaama tn 11). Trassid kulgevad peamiselt piki Jaama tn (vt Joonis 2.3), nende rajamiseks

taotletakse eraldi projekteerimistingimused.

Kuna ammoniaagi üks kasutusala on laevakütusena, rajatakse ca 1 km pikkune

ammoniaagitoru Kasesaare tee 10 kinnistult Kai tn 7 (sinna rajatakse Paldiski Lõunasadama

uus kai, vt Joonis 2.4). Trassi rajamiseks taotletakse eraldi projekteerimistingimused.

Peamine vajaminev soojusenergia saadakse ammoniaagi sünteesireaktori soojusvahetus -

protsessidest, puuduvjääv osa kaetakse elekriga. Kasesaare tee 10 väliseid trasse sooja-

varustuse tagamiseks ei rajata.

8 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Joonis 2.2 Ammoniaagitehase elektrikaabli trassi asukoht (väljavõte eskiisprojektist).

Joonis 2.3 Tehase veetorustiku asukoht (väljavõte eskiisprojektist)

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 9

Joonis 2.4 Tehase ammoniaagitorustiku asukoht (väljavõte eskiisprojektist)

.

Alternatiivsed võimalused

Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus

määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema

reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad,

võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks

olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu vi ima. Keskkonnamõju hindamise käsiraamatu3

ptk 6.4 toob välja, et alternatiivide all tuleb mõista eelkõige projekti eesmärgi kui terviku

saavutamise põhimõtteliselt erinevaid variante, kuid KMH praktikas on hakanud esinema ka

juhtumeid, kus alternatiividena käsitletakse eesmärgi saavutamise komponentide variante

(üksikute protsesside variandid, objektide disain jms) . Siin võib osutuda otstarbekas eristada

peamisi alternatiive ning nende alavariante. Reaalsete valikuvariantide hulk sõltub

konkreetsest olukorrast. Muuhulgas tuleb arvestada, et keskkonnamõju hindamine peab

käsitlema kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid, nii otseseid kui

ka kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid , st alternatiivne lahendus

muudab ka vähemalt ühe mõjuteguri kaudu avalduvat keskkonnamõju, Kuna tegemist on

erasektori projektiga, mis kavandab konkreetset tegevust konkreetsele kinnistule, siis

sisuliste alternatiivide hulk on piiratud. Sellisel juhul näeb KMH käsiraamat ka võimalust, et

alternatiivide hulk võib piirduda kahega: arendaja pakutud tegevusega ning 0-alternatiiviga,

kui kavandatavat tegevust ei rajata) . Eeltoodust lähtuvalt on kavandataval tegevusel

järgmised alternatiivid:

3 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2017. Leitav

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju- hindamine jaotisest „Üldised juhendid“

10 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

▪ Alternatiiv 1 – kavandatavaks tegevuseks on rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmise

tehase rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud

mahtudele. Tegevuse eesmärk on toota kuni 25’ 000 t/a ammoniaaki. Ammoniaagi

tootmiseks vajalik vesinik ja lämmastik toodetakse kohapeal. Vesiniku tootmiseks

paigaldatakse tahkeoksiidist elektrolüüsiraku (Solid Oxide Elektrolysis Cell, SOEC)

tehnoloogial põhinevad elektrolüüsiseadmed, mis võimaldavad toota vesinikku ca

4 000 t/a. SOEC tehnoloogias vajaminev veeaur (4,52 t/h) toodetakse kohapeal

aurukatlaga, mis saab energia soojusvahetusprotsessidest ammoniaagireaktoriga.

Lämmastikku saadakse õhust füüsikaliselt, eraldatakse PSA või krüogeense

meetodiga, tootmismaht ca 18 600 t/a. Erinevad tootmisüksused ühendatakse

käitisesiseste torustikega, mis paiknevad ühel põhiestakaadil. Tehases vajaminevate

ohtlike ainete hoidlate projekteerimisel võetakse eesmärgiks, et nendega seotud

ohualad ei ulatuks käitise piiridest üle 400 m kaugusele. Kogu tehase tehnoloogia ja

seadmestik projekteeritakse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete kohaselt, samuti

eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele.

Kõikide tootmisprotsesside eeldatav summaarne elektrienergia vajadus on ca 20,5

MW. Kolmandik tehases vajaminevast elektrienergiast on kavas saada AS Enefit

Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest , selleks rajatakse ca 3,8 km

pikkune maa-alune elektrikaabel. Ülejäänud elektrienergia vajadus kaetakse põhi-

võrgust. Tehases vajaminev vesi saadakse Paldiski linna reoveepuhasti heitveest.

Tehase veetöötlussüsteem võtab puhastamiseks kuni 13 m 3/h heitvett, millest

saadakse ca 10 m3/h tööstuslikuks kasutamiseks sobivat vett, sh ca 5 m3/h

demineraliseeritud vett elektrolüüsiprotsessis vajamineva veeauru saamiseks.

Heitvee kasutamiseks ja tehases tekkiva reovee ärajuhtimiseks rajatakse ca 2,44 km

pikkused trassid Kasesaare tee 10 kinnistult Paldiski linna reoveepuhastini.

Ammoniaagi kasutamiseks laevakütusena, rajatakse ca 1 km pikkune ammoniaagitoru

Kasesaare tee 10 kinnistult Paldiski Lõunasadamasse Kai tn 7 .

▪ Alternatiiv 2 – olulised muudatused kavandatavas tegevused võrreldes alternatiivi 1

puhul kirjeldatuga, sh erinevate tegevuste võimsuse vähendamine või muude

tegevusmahtude piiramine. Asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine

või täiendavate tehnikate rakendamine alternatiiv 1 aluseks olevas tehnoloogilises

projektis kirjeldatule. Muudatusteks võib olla ka mingi tooraine kohapealsest

tootmisest loobumine ja selle asemel toorme mujalt saamine, torutranspordi

asendamine veostega jms.

Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised

negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega või tegevuste

asendamisega leevendada. Selliseid piiranguid praeguses etapis teada ei ole ja

seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või

koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse

KMH käigus vastavad kirjeldused. Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik

projekteeritakse PVT nõuete kohaselt , samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT

nõuetele.

▪ 0-alternatiiv – rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmise tehast Kasesaare tee 10

kinnistule ei rajata. 0-alternatiivi mõju ulatub tegelikult Kasesaare tee 10 käitisest

kaugemale, kuna see mõjutab perspektiivis ammoniaaki toorainena kasutavaid

keemiatööstuse ettevõtteid ja ammoniaaki kütusena kasutavaid laevu. Samas ei ole

selle KMH raames põhjendatud käitiseväliste tegevuste kirjeldamine ja kaasneva

laiema mõju hindamine, kuna välistatud ei ole tehase rajamine mujale või

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 11

ammoniaagiga varustamine teiste arendajate poolt (kuigi ühtegi sellist projekti praegu

teada ei ole). Nii ammoniaagi tootmine kui transport peavad vastama õigusaktide ja

PVT nõuetele, seetõttu ei ole põhimõttelisi erinevusi avalduda võivas keskkonnamõju

määras, kui tootmiskoht ei asu Kasesaare tee 10.

Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Alternatiivide 1 ja 2 kirjeldustes viidatakse, et kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik

projekteeritakse PVT nõuete kohaselt , samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele –

põhjuseks on keskkonnakompleksloa kohuslus vastavalt tööstusheite seadusele (THS) –

tegemist on keemiatööstusega4, PVT kasutamine kuulub käitise kasutamise üldpõhimõtete

hulka (THS 26 lg 1 p.3). THS § 42 lg 1 sätestab, et PVT nõuete kohaldamisel lähtutakse

käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT -järeldustest.

Suuremahulist ammoniaagi tootmist käsitletakse 2007. a koostatud LVIC-AAF PVT

viitedokumendis5, sh käsitletakse selles süngaasi tootmist maagaasist jm süsivesinikest , et

saada ammoniaagi sünteesiks vajalikku vesinikku. Viitedokumendi ptk 2.1 määratletakse

tüüpilise suuremahulise ammoniaagi tootmise mahuks 1000 – 2000 tonni NH3 päevas ja

kohalduv PVT, sh PVT-ga saavutatav ressursitarve ja heited, põhinevad maagaasi

katalüütilisel reformimisel. Sisuliselt põhineb kogu tehnoloogilises protsessis rakenduv PVT

reformingu ja ammoniaagi sünteesi integreerituses. Viitedokument ei kajasta

väikesemahulise ammoniaagi tootmisele kohalduvat PVT-d. Viitedokumendi ptk 2.4.26

selgitab, et kui tootmismaht on kuni 500 t päevas NH3, võidakse kasutada vesiniku saamiseks

vee elektrolüüsi. Elektrihindade tõttu ei peeta suuremahulisel NH 3 tootmisel elektrolüüsi

konkurentsivõimeliseks, kuid tulevikus /odava/ taastuvenergia piisaval olemasolul on

elektrolüüs huvipakkuv ja eeldatavalt konkurentsivõimeline. LCIV-AAF viitedokumenti ei ole

Euroopa Komisjon tööstusheite direktiivi (THD) jõustumise järgselt kaasajastatud ja seetõttu

puuduvad sellel THD kohased PVT-järeldused. Vesiniku elektrolüüsi teel tootmist ei kajastata

teistes kemikaalivaldkonna PVT viitedokumentides ega järeldustes.

Eeltoodust tuleneb, et käitist, mis on ette nähtud ammoniaagi tootmiseks ca 60 tonni

ööpäevas tuleb hinnata lähtuvalt horisontaalsetest PVT järeldustest ja viitedokumentidest.

Kavandatava tegevuse suhtes on asjakohased PVT allikad järgmised:

▪ Keemiasektori heitgaaside ühised käitlus- ja töötlussüsteemid (WGC BATC 2022) 6;

▪ Ladustamise heited (EFS BREF 2006)7;

▪ Energiaefektiivsus (ENE BREF 2009)8.

4 Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning

künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (redaktsioon RT I, 25.09.2018, 1) § 5 lg 1 p.11 nimetatud tegevus, mis § 5 lg 2 kohaselt toimub keemiliste meetoditega ja tööstuslikus mahus 5 European Commission, Integrated Pollution Prevention and Control Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Large Volume Inorganic Chemicals - Ammonia, Acids and Fertilisers.August 2007. https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2022-03/LVIC-AAF.pdf 6 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2427, 6. detsember 2022, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus - ja töötlussüsteemide jaoks 7 European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control Reference Document on Best

Available Techniques on Emissions from Storage. July 2006 . https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2022-03/efs_bref_0706_0.pdf 8 European Commission. Reference Document on Best Available Techniques on Energy Efficiency.

February 2009 (corrected version as of 09/2021) . https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2021-09/ENE_Adopted_02- 2009corrected20210914.pdf

12 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Seejuures on tõenäoline, et PVT taseme määratlemisel tuleb lähtuda THS § 42 lõigetes 2, 3

ja 4 sätestatud põhimõtetest (kui tootmisprotsessi liigile kohaldamata PVT-järeldustes või

PVT-viitedokumentides ei ole sätestatud heitetaset, mida on võimalik saavutada parima

võimaliku tehnikaga, kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat vaid juhul, kui selle abil

saavutatakse keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse

tase; kui kohaldatavates PVT järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse võ i protsessi võimalikke

mõjusid keskkonnale, määratakse loa nõuetes PVT meetmed THS §-s 43 sätestatud parima

võimaliku tehnika määramise aluseid arvestades), st keskkonnamõju hindamise käigus

hinnatakse, kas arendaja pakutud tehnoloogia ning käitise kavandamise, ehitamise,

hooldamise ja käitamise viisid on PVT tunnustega ning ei põhjusta keskkonna

kvaliteedinormatiivide ületamist ega muud olulist keskkonnamõju.

Kui on vaja võrrelda omavahel mingi protsessi või tegevuse erinevaid võimalikke lahendusi,

sh tõhusust keskkonna kui terviku kaitsmiseks kõrgel tasemel , esitatakse võrdlus KMH

aruandes, kuid tegemist ei ole alternatiiviga vaid tegevuse osa variantidega.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 13

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) asub Paldiski linnas (vt Joonis 1.1).

Paldiski linn kuulub alates 24.oktoobrist 2017.aastast Lääne-Harju valda. Kasesaare tee 10

kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistu külgneb põhja poolt Kasesaare tee 12

kinnistuga, lõuna poolt Kasesaare tee 8 kinnistuga, lääne poolt Kasesaare tee (sihtotsatarve

transprodimaa 100%) ning ida poolt Kasesaare tee 6 kinnistuga. Kinnistu Soomepoiste tee

ääres, mille kaudu toimib Paldiski Lõunasadama ja Tallinna mnt va heline liiklus, kinnistu

põhjapiirist jääb ca 200 m kaugusele ida-läänesuunaline raudtee koos haruteede ja Paldiski

kaubajaamaga.

Käitise lähiümbruses kinnistud on kas tootmismaad (Baltic Oil Service tegutseb Lõunasadama

tee 6 ja Jaama tn 4, vahetult läänes paiknevad Kasesaare tee 1 ja 3 kinnistud, mis on

hoonestamata ja praegu tegevusi ei toimu; põhjas paikneval Kasesaare tee 12, lõ unas

Kasesaare tee 8 ja kirdes Soomepoiste tee 11 kinnistud ei ole kasutusse võetud) või

maatulundusmaad (itta, teisele poole Soomepoiste teed jääb Kraavi kinnistu).

Lähimad eluhooned jäävad Kasesaare tee 10 kinnistu idapiirist ca 400 m kaugusele – Paldiski

linna Mereääre põik elamud. Tootmismaade ja elamumaade vahele jääb looduslik puistu.

Kasesaare tee 10 kinnistust loodesse jäävad riigikaitselised objektid - Rae põik 1 kinnistul

asuvad lähimad hooned jäävad vähemalt 850 m kaugusele.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Paldiski linnas on ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Rajatavale käitisele lähimateks

on Baltic Oil Service (Lõunasadama tee 6 ja Jaama tn 4, A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõte, ohuala raadius 128 m bensiini käitlemise tõttu) ja Alexela AS Paldiski tankla

(Tallinna mnt 20, C-kategooria ohtlik ettevõte, ohuala raadius 434 m veeldatud naftagaasi

ehk LPG käitlemise tõttu), kuid nende ettevõtete ohualad ei ulatu Kasesaare tee 10 kinnistuni.

Kasesaare tee 10 kinnistu asub Nord Terminals AS Paldiski terminali (Rae tn 1a, A-kategoori

suurõnnetuse ohuga ettevõte) ohuala piiril. Terminali ohuala ulatus on 2 km ja see on tingitud

butaani käitlemisest. Kuna Kasesaare kinnistuni ulatub ohtlik ehk Ro ala, ei ole tegemist

doominoefekti võimalusega.

Kultuurimälestised ja pärandkultuur objektid

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel on kinnistust edela suunas ca 2 km kaugusel

ajaloomälestis Paldiski kalmistu (registrinumber 14421). Kinnistust kagus ca 2 km kaugusel

Laoküla külas asub arheoloogiamälestis asulakoht (registrinumber 17891). Lähimad

pärandkultuuri objektid on Tallinna mnt ääres asuv Uue-Tooma kivi (580:KIV:001), mis asub

kinnistust põhja poole ca 700 m. kaugusel. Kinnistust kaugusse jääb ca 800 m kaugusele

vaatlustorn (295:OKU:004).

3.2. PINNAVEEKOGUD

Pakri poolsaarel ei ole ühtegi suuremat jõge ega oja ja pinnavesi moodustub ainult

sademeveest. Kogu poolsaarelt on pinnavee äravool väga väike. Enamus ojasid ja kraave on

suvel veetud, ka kevadine äravool on väga väike, kuna lumesulamisveed infiltreeruvad kiiresti

14 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

pinnasesse. Loode-kagusuunaline veelahe jagab Pakri poolsaare neljaks valgalaks, millest

valgalasse 195 pindalaga 16,69 km2 kuulub Paldiski lahe rannik Pakri majaka ja Laoküla I

kraavi vahele. Selles valgalas ei ole ühtegi märkimisväärset looduslikku pinnaveejuhet.

Piirkonnas puuduvad ka maaparandussüsteemid.

Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valgalaga (pinadala

1-3 km2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu väike rihedus on tingitud aluspõhja ülemist osa

moodustavate karbonaatkivimite tugevast karstumisest ja lõhestatusest.

Kasesaare tee 10 kinnistu ei ole ühegi veekogu veekaitsevööndis, kalda ehituskeeluvööndis

ega piiranguvööndis. Meri jääb kinnistu lõunapiirist ca 480 m kaugusele. Maa-ameti

veeohutuse kaardirakenduse järgi ei jää Kasesaare tee 10 kinnistu kuni 4,0 m veetaseme

tõusu piirkonda, st asub väljapool võimalike üleujutuste piirkonda.

3.3. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

3.3.1. GEOLOOGIA

Pakri poolsaare aluspõhja reljeef kujutab endast kagusse madalduvat paelava. Aluspõhja

pinnamoe kõrgus väheneb 22-25 meetrilt poolsaare tipus 10-12 meetrini Kersalus. Poolsaare

keskel tõuseb aluspõhi 25 meetrini, moodustades seal loode-kagu suunas väljaveninud

kõlviku, mida kirdest ja osalt põhjast piirab selge astang.

Pakri poolsaart katavad peaaegu kõikjal kvaternaarisetted, mille paksus on väike (1.. .2 m).

Lõunasadama ümbruses levivad Limneamere setted, milles valitsevaks on liivafraktsioon.

Soomepoiste tee 10 ehitusplatsi ehitusgeoloogilise uuringu 9 andmetel on Kasesaare tee 10

piirkonnas aluspõhjaline lubjakivi 1,…2 m sügavusel maapinnast, pinnakatte moodustavad

muld (kihi paksus 0,3 - 0,5 m), mereline kruusliiv-kruus-veeristik (kihi paksus 0,25 - 0,5 m),

tolmliiv (paksus kuni 0,75 m) ja saviliivmoreen (kihi paksus 0,55 – 1,20 m). Pinnasevett 2,1 –

2,45 m sügavustesse puuraukudesse ei ilmunud (uuringute aeg juuli on pinnasevee

madalseisuperiood). Maapinna absoluutne kõrgus piirkonnas on 10…15 m, kusjuures

maapind langeb lõunasse Paldiski lahe suunas.

3.3.2. HÜDROGEOLOOGIA

Pakri poolsaarel on kolm põhjaveeladet vastavalt 7-20 m (Ordoviitsiumi), 50 m (Ordoviitsium-

Kambriumi) ja 90-200 m (Kambrium-Vendi) sügavuses. Maapinnalähedane Ordoviitsiumi

lubjakivides leviv põhjavesi on üldiselt looduslikult kaitsmata või väga kõrge

reostusohtlikkusega, kuna pinnakate puudub täiesti või on õhuke (moreenikihi paksus jääb

alla 2 m), lõhede rohketel lubjakividel ja seetõttu on pinnavee infiltratsioon kiire , põhjaveekihi

veevarud täienevad sademeveest. Kavandatav tegevus paikneb ligikaudu asukohas, kus

esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on vähese kaitstusega (Harjumaa põhjaveekaitstuse

kaart; L. Savitskaja, Tallinn 2003), kuid Soomepoiste tee 10 kinnistu ehitusgeoloogilise

uuringu9 andmete järgi on põhjavesi kaitsmata.

Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivis 50 m sügavusel olevat põhjaveekihti eraldab

maapinnalähedasest põhjaveekihist 3 - 4 m paksune diktüoneemakilda kiht.

9 OÜ Rei Geotehnika. Paldiski Soomepoiste tee 10 kinnistu ehitusgeoloogiauuringu aruanne. Tallinn,

juuli 2003. Maa-Ameti Ehitusgeoloogia kaadirakendus.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 15

Paldiski linna ühisveevarustuses kasutatakse Kambriumi-Vendi (C-V) veekihti, mis on linnas

ligikaudu 120-220 m sügavusel, ühisveevarustuse puurkaevude sügavused on vahemikus

160-220 m vahel. Põhjaveekompleks on hästi kaitstud 50-70 m paksuse Lontova kihistu

sinisavi kihiga. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 on kinnitatud C -V

põhjaveevaru Paldiskis 4 000 m3/ööp kuni aastani 2030 ja see kuulub kategooriasse T2

joogivesi.

3.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK

3.4.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Tegevuse avaldatavad võimalikud keskkonnamõjud sõltuvad ka tegevuse asukohast ja

mõjutatavast keskkonnast ja selle vastupanuvõimest, sh kaitstavate loodusobjektide ja Natura

2000 võrgustiku alade olemasolust.

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad;

kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Ammoniaagitehase planeeritavas asukohas

(Kasesaare 10 kinnistul) ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ei leidu.

Samuti ei leidu kaitstavaid loodusobjekte kaasneva taristu alal.

Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kasesaare 10 kinnistust lõunas , kus asub Pakri

hoiuala (KLO2000167). Hoiuala asub kinnistust üle 400 m kaugusel ja kavandatavast

ammoniaagitoru asukohast enam kui 100 m. Hoiuala on kavandatava tegevuse lähipiirkonnas

kattuv rahvusvahelise kaitseala võrgustiku aladega: Pakri loodus - ja linnualaga. Nende kohta

on antud info ptk 3.4.2.

Kinnistu kagunurgast pea 1 km kaugusele jääb kavandatav Laoküla tume-nõlvaöölase

püsielupaik (PLO1000904). Tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii, LKIII) enda leiukoht

(KLO9200937) on mõnevõrra ulatuslikum ja see jääb kinnistust ca 660 m kaugusele.

Projekteeritava püsielupaiga piires, ca 1,4 km kaugusel Kasesaare tee 10 kinnistust asub ka

III kaitsekategooria liblika, hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera), leiukoht (KLO9200935).

Lisaks võib loodusväärtuste kohta välja tuua, et kinnistust lääne pool, piki Lõunasadamasse

suunduvat teed asuvad kaks EELIS-es loodusdirektiivi loo e alvari elupaigatüübina (6280*)

määratletud niiduala. Niidud asuvad nimetatud tee ja mere vahel, niidualade pindala on kokku

10,6 ha.

Kaitstavate loodusobjektide paiknemist projektiala piirkonnas illustreerib joonis 3.1.

Eeldatavalt ei ole ammoniaagitehasel ega sellega kaasneval taristu l puutumust kaitstavate

loodusobjektidega ning mõju neile ei esine. Arvestades tegevuse täpsustumist hinnatakse

läbiviidava KMH protsessi raames siiski vastavalt vajadusele ja kavandatava tegevuse sisule

võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitlemise vajadus ja

konkreetsed objektid ning teemad selguvad tööprotsessis.

16 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Joonis 3.1 Kaitstavad loodusobjektid Kasesaare 10 kinnistu piirkonnas ( aluskaart: Maa- amet 2023)

3.4.2. NATURA 2000

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade

kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soo dne seisund.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Planeeritava tegevuse alal Natura 2000 alasid ei leidu. Lähimad Natura alad on Pakri

loodusala ja linnuala, mis asuvad Kasesaare 10 kinnistust üle 400 m kaugusel (vt Joonis 3.1)

ja kavandatavast ammoniaagitoru asukohast enam kui 100 m kaugusel.

Pakri linnuala (RAH0000632)

Pakri linnuala (pindalaga 20 574 ha hõlmab valdavalt Pakri poolsaare ümbruse mereala)

kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus

merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus).

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 17

Pakri loodusala (RAH0000006)

Pakri loodusala (pindalaga 20 574 ha hõlmab valdavalt Pakri poolsaare ümbruse mereala)

kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad

lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),

merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid

luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

(3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood

(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo -

lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk ( Angelica palustris),

nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik

keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).

Ammoniaagitehasel ega sellega kaasneval taristul ei ole puutumust Natura 2000 võrgustiku

aladega ning eeldatavalt ei ole need tegevuse mõjualas. Arvestades aga tegevuse detailide

täpsustumist KMH protsessi jooksul, viiakse siiski KMH aruandes läbi Natura eelhindamine

ning vastavalt vajadusele ka asjakohane hindamine. Käesoleva programmi raames

eelhindamist ei vormistata, kuna KMH aruandes tekib paratamatult vajadus eelhindamist

korrata KMH tööprotsessis väljatöötatud täpsustunud kavandatavale tegevusele.

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust

ega kaitse-eesmärke kahjustada. Natura alade kaitse ja kaitse-eesmärkide soodne

seisund tagatakse läbi Natura eel- ja vajadusel ka asjakohase hindamise protsessi ning

viimases vajadusel seatavate leevendavate meetmetega KMH aruandes.

3.4.3. ROHELINE VÕRGUSTIK

Kasesaare tee 10 piirkond ei asu rohelises võrgustikus . Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu

ja kavandatava tegevuse asukohta illustreerib joonis 3.2 vasakpoolne paneel.

Joonis 3.2 Vasakul rohevõrgustiku paiknemine Paldiski linna kehtivas üldplaneeringus ja paremal rohevõrgu paiknemine vastavalt koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu raames tehtud Hendrikson & Ko OÜ tööle nr 20003647 „Rohelise võrgustiku analüüs ja mürahinnang“ (aluskaart: Maa-amet 2023)

18 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Koostatava üldplaneeringu raames tehtud rohevõrgu analüüsi ettepanekute kohast rohevõrgu

paiknemist illustreerib sama joonise parempoolne paneel. Kuna rohelise võrgustikuga

ruumilist puutumust ei ole, siis puudub ka konflikt rohevõrgu ja selle funktsioonid ega. Puudub

vajadus KMH aruandes rohevõrgu teemat täpsemalt käsitleda.

3.5. ATMOSFÄÄRIÕHK

Paldiski linna ja selle ümbrust iseloomustavad allajärgnevad Pakri meteroloogilised näitajad

(1991 – 2020 a keskmine)10.

Sademed: lähimate seirepunktide andmetel on aastased sademed 688 mm (Lääne-Nigula)

kuni 700 mm (Tallinn-Harku)

Olulisemad temperatuurid:

▪ Paljuaastane keskmine temperatuur + 6,7°C

▪ Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +17,5°C

▪ Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -2,9°C

▪ Temperatuuri absoluutne maksimum +33,5°C

▪ Temperatuuri absoluutne miinimum -27,0°C

Tuule kiirused:

▪ Kõige väiksem kuu keskmine ( juuli, august) 3,4 m/s

▪ Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,9 m/s

▪ Keskmine aastane kiirus 4,1 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%) on esitatud graafiliselt joonisel 3.3 (tuulteroos)

Joonis 3.3 Paldiski piirkonda iseloomustav tuulteroos. (Riigi Ilmateenistus 2023)

10 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 19

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmise tehas rajatakse vastavalt õigusaktidega sätestatud

nõuetele, sh arvestatakse rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. Järgnevalt

antakse ülevaade, kuidas on kajastatud kehtivates strateegilistes planeerimisdokumentides

antud maa-ala kasutamist.

4.1. RIIGI TASANDI DOKUMENDID

Maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on ala välja toodud sadama alana. Peatükis 4.1.3 veeteed

ja sadamad on toodud üldised tingimused sadamate arendamiseks. Soodustada tuleb

omasoleva Paldiski kaubasadamate arengut ja reserveerida täiendavalt maa -alasid sadamate

laiendamiseks.

4.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI DOKUMENDID

Paldiski linna üldplaneering

Hetkel kehtib Paldiski linna üldplaneering kehtestati 14.06.2005 (linnavolikogu määrus nr 15).

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-ala märgitud tootmismaaks. Vastavalt

üldplaneeringu pt 2.4.2. on tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad

Lõunasadama ümbruses ettevõtlusaladena üldplaneeringu kaardil reserveeritud maad, kus

tööstus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohalt

soodsaim. Lisaks on samas peatükis mainitud, et Paldiskis on palju vaba elektrienergia

võimsust, oleks perpsektiivikas ka energiamahuka tootmise rajamine sinna.

Lääne-Harju üldplaneering

Seoses 2017. aasta haldusreformiga, kus ühinesid omavahel Keila linn, Keila vald, Paldiski

linn, Vasalemma vald ja Padise vald moodustati ühine Lääne-Harju vald. Lääne-Harju valla

üldplaneering algatati 25.09.2018.a. vallavolikogu otsusega nr 117 11. Üldplaneeringut koostab

Skepast & Puhkim OÜ. 07.02.22 – 08.03.22 toimus üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek.

Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse

detailplaneering

AS Tallinna Sadam esitas 27.05.2007 detailplaneeringu algatamise avalduse nr 2-7-29/1597.

Paldiski Linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu 18.06.2009.a korralduse nr 212.

Detailplaneeringu eesmärk on Soomepoiste tee 10, Saare I, Kase/Rae põik 19 maaüksuste le

Paldiski Lõunasadama tegevuseks vajalike laoplatside ja muude hoonete/rajatiste

planeerimine. Detailplaneeringuga on märgitud 7 toomismaa sihtotstarbega krunti ja 5

transpordimaa krunti.

11 https://laaneharju.ee/documents/17842239/23552248/Otsus+nr+117+L%C3%A4%C3%A4ne -

Harju+valla+%C3%BCldplaneeringu+ja+keskkonnam%C3%B5ju+strateegilise+hindamise+algatamine.pdf/076aa2 2a-5491-40a3-a665-7c6a091b3a02

20 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

4.3. KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGU VAJADUSE HINDAMINE

Planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015

määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste

gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on

eeldatavalt oluline ruumiline mõju, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse

olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub

käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis (suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-

kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete

ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m3) või see on ette nähtud kehtestatud üld- või

detailplaneeringuga. Kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise

mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei

ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks detailplaneering, kuna kinnistud

jäävad Paldiski linna kui linnalise asustusüksuse territooriumile ning kinnistud on seni

hoonestamata. Kasesaare tee 10 krundi kasutamise sihtotstarve on 100 % tootmis maa.

Kavandatav tegevus vastab üldplaneeringule.

Kokkuvõttes saab järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate

strateegiliste planeerimisdokumentidega , nende muutmine või täiendamine

kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 21

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 31 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet

kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,

millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse

elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise

või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud

juhul on kavandatavaks ammoniaagi tootmise tehase ehk väikesemahulise keemiatööstuse

rajamine Paldiski linna Kasesaare tee 10 tootmismaale. Lisaks tuleb rajada tehast teenindav

taristu (maa-alune elektrikaabel taastuvenergia allikateni, heit - ja reoveetrassid Paldiski linna

reoveepuhastini, ammoniaagitoru Paldiski Lõunasadama kaini). Keskkonnamõju hinnatakse

kavandatava tegevuse mõjualal (mõjuala ulatus võib erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda

ja nende ulatust täpsustatakse mõju hindamise käigus) . Keskendutakse kavandatava

tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele ning leevendamisele. Olulise mõju

avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundlike alade asumine mõjupiirkonnas.

Üldistatult võib välja tuua, et eeldatav mõjuala ehk -piirkond on tehase territoorium ja selle

lähiümbrus, samuti trasside asukoht ja vahetu ümbrus, välja arvatud juhtudel, kui mõju

avaldub globaalsel tasandil (nt mõju kliimale), regionaalsel tasandil (nt üldisemad sotsiaal -

majanduslikud mõjud) või mõjutsoon määratakse lähtuvalt mõjuteguriga seotud ehitise või

rajatise parameetritest lähtuvalt (nt õhusaasteallika mõjuala ulat useks võetakse üldjuhul ring,

mille raadius võrdub 50-kordse allika kõrgusega, kemikaalidega seotud avariijuhtumite

ohualad määratakse õigusaktiga kinnitatud kriteeriumite alusel lähtuvalt käideldava ohtliku

aine kogusest, käitlemistingimustest ja rakendatavatest ohutusmeetmetest ).

Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude väljaselgitamisele ning

leevendamisele, seejuures arvestades koosmõju teiste piirkonnas toimuvate tegevustega .

KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju keskkonnaelementidele;

hindamismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6, samas on ka täpsustavalt iga hinnatava valdkonna

puhul ära toodud mõjuala määratlemine):

▪ Mõju maakasutusele.

▪ Mõju välisõhu seisundile, sh võimalike lõhnaainete levik ja seekaudu mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ning looduskeskkonnale, arvestades koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega.

▪ Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse kliimatundlikkus. H innatakse kavandatava tegevusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heidet ja vastavust kliimaeesmärkidele. Tehakse kliimatundlikkuse, kliima suhtes haavatavuse ja ohule avatuse analüüs.

▪ Müra ja vibratsiooni mõju. Hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh käitisesisese ja välise transpordi mõju müratasemetele väljapool käitist, samuti ehitustööde võimalikku mõju.

▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile; mh hinnatakse sademevee käitlust, ohtlike ainete sademevette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale.

22 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

▪ Loodusvarade kasutamisega kaasneda võiv mõju.

▪ Jäätmete teke ja nende käitlemisega kaasneda võiv mõju .

▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju, sh ohtlike kemikaalide käitlemise riskid. Seejuures arvestatakse võimalikku koosmõju teiste ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtetega.

▪ Visuaalne mõju ja mõju maastikule – mh hinnatakse valgustatuse mõju.

▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele . Piirkond on inimtegevusest oluliselt mõjutatud, oluline mõju elusloodusele eeldatavalt puudub. Esialgse teabe alusel ei ulatu käitise tegevuse mõjuala kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni, kuid kuna käitise tehnoloogia on projekteerimisel, ei ole KMH programmi etapis võimalik anda lõplikku hinnangut . Tegevuse mõjuala ja mõju aspektid täpsustuvad tegevuse detailide selgumisel KMH aruande koostamise ajaks.

Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes

mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta:

▪ Mõju kultuuriväärtustele – kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei ole

kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, seega mõjude käsitlemine ei ole

käesoleva KMH raames asjakohane.

▪ Kiirguse mõju – teadaolevalt ei kavandata kiirgusallikate kasutamist, mis võiksid

levitada kiirgust väljapoole käitise territooriumi.

▪ Katastroofide, välja arvatud teiste ohtlike või suurõnnetuste ohuga ettevõtete mõju ja

kliimamuutustest tingitud mõju - teadaolevalt puudub väliste katastroofide oht, mida

peaks käitise tegevuse reguleerimisel arvestama.

▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele –

selle valdkonna mõju hindamine ei ole KMH eesmärk. KMH käsitlusala laiendamine

ei ole selle valdkonna mõjude hindamisega põhjendatud, kuna tegevus vastab

strateegilistele planeerimisdokumentidele .

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 23

6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded

keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju

hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine

läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja

kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju

hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid , olulisemad

metoodika on koondatud keskkonnamõju hindamise käsiraamatusse12. Hindamiskriteeriumite

lõplik valik (iga käsitletav teema ptk 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku

kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju hindamise

aruandes.

KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku ( sh ekspertide, menetlusosaliste

ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused).

Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse:

▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja

mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida , sh võimalusel

iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ;

▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude

ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest).

Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud

metoodikatega). Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused

(õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms), antakse KMH

aruandes vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse iga alternatiivi juures, kuivõrd PVT

minimaalse või optimaalse heite- ja keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava

keskkonnamõju olulisust. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud

puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et

puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike

avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele

kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide

rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine).

Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka

ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises

ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Mõjuala ulatuse hindamise põhimõtted

on toodud ptk 5, iga hinnatava valdkonna kohta on ulatuse kohta märge tabelis 6.1.

Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1 . Samas on näidatud teemade

kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelleerimine, vajadusel lõhna ja

müratasemete modelleerimine, sarnaste käitise tegevus- ja seireandmed, hinnangud).

Tabelis eraldi ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka läbivalt parima võimaliku

tehnika (PVT) rakendamisega vastavalt asjakohastele PVT allikatele (vt ptk 2 vastav

alajaotis). Arvestatakse, et mõju võib avalduda ka ehitustegevuste kaudu, mis on iseloomult

ajutised.

12 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat , 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf

24 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades

Valdkond Mõju hindamismeetod

Mõju maakasutusele Hinnatakse maakasutuse muutuse määra võrreldes

olemasoleva olukorraga. Kuna tehase territooriumi

üldplaneeringu järgne sihtostarve on 100% tootmismaa,

puudutab hindamine eelkõige trasside asukohta ja

vahetut ümbrust.

Mõju välisõhu seisundile, sh lõhnaainete levik ning selle

võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite

seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81, erialane

kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused.

Modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste

infosüsteemis olev rakendus), lõhnaainete leviku

modelleerimise vajaduse korral kasutatakse mudelit

Aeropol. Mõjuala ulatuse määravad modelleerimis-

tulemused.

Mõju kliimale, kavandatava tegevuse kliimakindlus Projektile on tehtud kasvuhoonegaaside (KHG) heite,

kliimakindluse ja DNSH analüüs13, kui toodetakse

ammoniaaki kuni 20 000 t/a. Nii kliimamuutuste

leevendamise kui kliimamuutustega kohanemise

hinnangud näitasid, et puudub vajadus minna II etappi.

Nendest hinnangustest lähtuvalt saab järeldada, et ka

kuni 25 000 t/a NH3 tootmisel ei kaasne II etapi

hindamise vajadust. Hinnangud esitatakse KMH

aruande koosseisus, sh hinnatakse läbi ka alternatiivid /

tehnilised variatsioonid, mis võivad oluliselt mõjutada

KHG heidet või kliimamuutustega kohanemist.

Mõju kliimale on globaalse tasandi mõju.

Kliimamuutustest tingitud mõjud kavandatavale

tegevusele on seotud tegevuspiirkonnaga, antud juhul

Pakri poolsaarega.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra- ja

vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh materjali ja

toodangu transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele

müratasemetele. Tegevusest lähtuvaid müratasemeid

võrreldakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetega.

Vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine

programmiga SoundPLAN. Hinnatakse kavandatava

tegevusega kaasnevat ehitusaegset vibratsiooni

võrreldes seda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 kehtestatud piirväärtustega. Mõjuala ulatus

eeldatavalt kuni 300 m, vajadusel täpsustatakse

modelleerimisega.

Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile Hinnatakse kavandatava veekäitluse sobivust sademe-

ja nõrgvee käitlemiseks, ohtlike ainete vette sattumise

riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee

13 Põhineb Eroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021 –2027“

2021/C 373/01 hindamisraamistikul

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 25

suublale ja Paldiski linna reovee puhastile ning

veekäitluse vastavust parimale võimalikult tehnikale.

Paldiski linna reoveepuhasti varasemate tegevus- ja

seirearuannete alusel hinnatakse, kas tehase rajamine

võib mõjutada puhasti väljavoolus heitvee kvaliteeti ja ja

vastavust keskkonnakvaliteedi piirväärtustele

(kehtestatud keskkonnaministri määrustega: 28.06.2019

nr 26, 24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39). Mõjuala

määrab ära Paldiski reoveepuhasti väljalasu mõjuala,

sademevee suublasse juhtimisel heite iseloom ning

eesvooludena kasutatavate kraavide paiknemine ning

kaugus suublast.

Loodusvarade kasutamisega kaasneda võiv mõju Ehitusaegne mõju: lähtutakse tehase ja teenindava

taristu rajamisel vajaminevate materjalide kogustest ja

antakse hinnang, kas see erineb tavapärase

ehitustegevusega kaasnevast materjalikasutusest.

Mõjuala sõltub skasutatavate looduslike materjalide

hankimise kohast, eeldatavalt avaldub regionaalsel

tasandil.

Kasutusaegne mõju: hinnatakse tootmisprotsessides

kasutatava vee, toorainete ja energia hankimise mõju

erinevatele keskkonnakomponentidele.

Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite

riskid ja nende mõju

Õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ning mõju ulatuse

hindamine. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral

tekkiva kustutusvee mahte ja mõjusid. Arvestatakse, et

tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõttega. Ohualade ulatus määratakse Majandus- ja

taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded

ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas

1 toodud kriteeriumite alusel. Võimalikku vastastikust

mõju teiste tegevustega hinnatakse Päästeameti

doominoefektide hindamise juhendi järgi. Kuna tegemist

on käitise projekteerimisfaasis läbiviidava hindamisega,

siis on metoodiliseks aluseks Päästeameti koostatud

juhend planeerijatele ja projekteerijatele

Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse

planeerimiseks ja projekteerimiseks . Selles on mh

toodud nõuded, mida projekteerimisfaasis tehtava

suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskianalüüs peab

sisaldama.

Hindamisel-projekteerimisel võetakse eesmärgiks, et

oluliste mõjude ulatus ei oleks rohkem kui 400 m

Kasesaare tee 10 kinnistu piiridest.

Visuaalne mõju ja mõju maastikule ,sh käitise

valgustatuse mõju

Hinnatakse, millisel määral muudab kavandatav

tegevus oluliselt senist maastikulist keskkonda ja ilmet

piirkonnas paiknevate alade ja tegevuste kontekstis, sh

kas teatud vaatluspunktides võivad tekkida täiendavad

visuaalsed dominandid. Mõjuala ulatus kuni 300 m,

täpsustatakse hindamise käigus.

26 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000

aladele.

Eeldatavalt mõju kaitstavatele loodusobjektidele

puudub, kuna käitise ja trasside asukohtades kaitstavad

loodusobjektid, sh liikide registreeritud leiukohad

puudavad. Esialgse teabe alusel ei ulatu käitise

tegevuse mõjuala ka lähiala kaitstavate

loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni. Vastavalt

täpsustunud kavandatava tegevuse sisule antakse KMH

läbiviimisel mõjuhinnangud kaitstavate loodusobjektide

kohta. Samuti viiakse läbi vajalikus täpsusastmes

Natura hindamine alustades eelhindamisest ning

vajadusel liikudes edasi asjakohase hindamise etappi.

Natura hindamisel järgitakse Natura hindamise

juhendmaterjalides14,15 toodud metoodikat. Hinnangute

andmisel kasutatakse vajadusel teiste

mõjuvaldkondade hindamise käigus saadud teavet.

Mõju olulisuse skaala

KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib

eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii

mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st

suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju

summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel,

kui see:

▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust;

▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid

muutusi;

▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara.

Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine:

▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse,

millega see kaasneb);

▪ oluline negatiivne mõju;

▪ väheoluline negatiivne mõju;

▪ neutraalne mõju või mõju puudub;

▪ väheoluline positiivne mõju;

▪ oluline positiivne mõju;

▪ väga oluline positiivne mõju.

Alternatiivide võrdlemise metoodika

Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus

määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja

pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. KMH programmi ptk 2 tood i

kavandatava tegevuse kohta välja 3 alternatiivi, milles 2 on ühe ja sama tegevuse erinevad

variandid.

Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika

valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi s

14 9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 15 „“Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“ Brüssel, 28.9.2021

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 27

lk 159 toodu16: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe

alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende põhjustatavad mõjud on

ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“

Kavandatava projekti puhul ei ole alternatiivide sarnaste mõjude võrdlemiseks otstarbekas

kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid vms meetodeid.

Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid sarnaseid mõjusid

eksperthinnangu vormis.

Samas võib eeldada, et sulgemislahenduse väljatöötamisel on võimalikud erinevad tehnilised

lahendused ning keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahenduse väljaselgitamiseks on

vaja nende võrdlev hindamine. Selleks saab kasutada skaalal põhinevat hindamist.

Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide-variantide hindamisel kasutatavad

hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju ( -3), oluline

negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0),

väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju

(+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel

arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra

tingituna kavandatavast tegevusest.

Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud.

Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, tehniline

rakendatavus-maksumus. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid

üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3

komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist

ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).

Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine

KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju

hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse

üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat.

Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle

avaldava mõju seirenõuded sulgemiskava koostamiseks.

16 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf

28 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA

Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi

koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja

avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates

seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

KMH läbiviimise etapid (KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav

toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1. Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine

on KMH programmi koostamise ajal raskendatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest,

sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada) , seetõttu

tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave KMH

programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega

ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni

detsembrini 2024. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp

valmis huvilistele tutvustama töö käiku.

Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid

KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg17

Tegevusloa taotluse esitamine

Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 esitati 03.10.2023 Kasesaare tee 10 kinnistu kohta

KMH algatamine KHM algatamine kohustuslik, tegevusloa taotluse läbivaatamise käigus, st kuni 30 päeva jooksul

KMH algatati 24.10.2023 KMH algatamisest

teavitamine

Otsustaja teavitab menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.

KHM programmi koostamine

KHM ekspertrühm koostab KHM programmi vastavalt KeHJS § 13 koosseisule.

Oktoober-november 2023

KHM programm esitatakse otsustajale. 07.11.2023

KMH programmi kontroll ja seisukohtade küsimine

Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomaste asutuse hulka kuulivad mh Kaitseministeerium ja Päästeamet.

21.11.2023

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. 21.12.2023

Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

04.01.2024

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH programmi otsustajale.

11.01.2024

Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.

25.01.2024

KMH programmi avalikustamine

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lg 2 kuni lg 4.

08.02.2024

KMH programmi avalik väljapanek (arvestatud 14 päevaga). 13.-27.02.2024

17 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat etapi kestust. Näidatud on ka juba toimunud programmi menetlustoimingute kuupäevad.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 29

Toimub KMH programmi avaliku arutelu. Muu hulgas tutvustatakse programmi kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukoht ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

1 päev ajavahemikul 29.02-01.03.2024

KMH programmi täiendamine ning esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks

KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

22.03.2024

KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Teavitamine KeHJS § 18 lg 4 kohaselt.

22.04.2024.

KMH aruande koostamine

Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH aruande. Aruande koosseis vastab KeHJS § 20 lg 2 ja Keskkonnaminister 01.09.2017 määruse nr 34 koosseisule.

Aprill-mai 2024

KMH aruanne esitatakse otsustajale. 21.05.2024

KMH aruande kontroll ja seisukohtade küsimine

Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH aruande vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.

04.06.2024

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. 04.07.2024

Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

18.07.2024

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja täiendused. Aruanne esitatakse otsustajale.

25.07.2024

Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.

15.08.2024

KMH aruande avalikustamine

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

29.08.2024

KHM aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. 02.09-02.10.2024

Toimub KHM aruande avalik arutelu. Muu hulgas tutvustatakse aruande kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

1 päev ajavahemikul 07.-10.10.2024

KMH aruande täiendamine ning esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks

KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne otsustajale.

24.10.2024

KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine

Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asja- omastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab koos- kõlastamata KMH aruande 30 päeva jooksul.

28.10.2024 28.11.2024

Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse, kus esitatakse muu hulgas KMH aruande lõppjäreldused kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Teavitab nõuetele vastavaks tunnistamist 14 päeva jooksul.

Jätkub ehitusloa taotluse menetlus.

30 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

8. MENETLUSOSALISED

8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA

Otsustaja

Lääne-Harju vald

Rae tn 38, Paldiski linn, Harjumaa 76806

Üldtelefon: 679 0600

e-post: [email protected]

Kontaktisik: Erki Ruben

tel: 679 0607, 5836 8245

e-post: [email protected]

Arendaja

Derivaat NH3 OÜ

Tallinn, Maakri tn 19/1, 10140

Kontaktisik: Boriss Timoshenko

e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 9, Tartu 51004 Kontaktisik: Juhan Ruut tel: +372 5516 423 e-post: [email protected] KMH ekspertrühma liikmelisus ja hindamisvaldkonnad on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1 KMH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus

Juhan Ruut

KMH juhtekspert (litsents KMH0155)

Tootmistehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (PVT), kemikaaliriskide ja kliimakindluse hindamine, suhtlemine asjaomaste asutuste ja huvirühmade esindajatega. Ekspertrühma liikmete hinnangute sünteesimine, alternatiivide võrdlemise läbiviimine, KMH aruande koostamine.

Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc)

Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine.

Sarnaseid projekte (kemikaalide ja kütuste tootmine, suurõnnetuse ohuga ettevõtted):

Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu KSH. 2011-2013

Sillamäele Kesk tn 2d kavandatava nafta jm raske süsivesiniktoorme ümbertöötlemis- tehase KMH: 2013-2014

Muuga sadama summaarse riskianalüüsi kaasajastamine. 2022-2023

Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH: 2022-2023

Katri Järvekülg Projektijuht, jäätmekäitluse mõjud

Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc)

Töökogemus: Enam, kui 15 aastat töökogemust keskkonna valdkonnas, sh jäätmekäitluse korraldus. Keskkonnaalased konsultatsioonid.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 31

Kady Mäesalu

Juhteksperdi ja projektijuhi assistent, piirkonna üldise loodus- ja maakasutuse ning keskkonna- tingimuste kirjeldus, kaasamise korraldamine

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)

Veiko Kärbla Müra- ja vibratsiooniga kaasnev mõju, vajadusel müra modelleerimine

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 15 aastat töökogemust keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus.

Ingrid Vinn

Mõjud veekeskkonnale, sh - koostoimine Paldiski linna reoveepuhastiga (heitvee võtt ja puhastamine käitises vajaminevaks tehnoloogiliseks veeks, retendaadi jm reovee tagasijuhtimine puhastile)

Haridus: Keskkonnakaitse (BSc) Töökogemus: Enam, kui 15 aastat töökogemust keskkonna valdkonnas, sh keskkonnalubade ja veekaitse valdkonnas.

Marek Bamberg Mõju atmosfääriõhule, saastetasemete ja lõhna modelleerimine

Haridus: Keemia (BSc)

Töökogemus: enam kui 20 aastat töökogemust välisõhu saaste valdkonnas, keskkonnalubade ja jäätmekäitluse valdkonnas.

Kaile Eschbaum Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 hindamine

Haridus: Bioloogia (BSc, võrdsustatud magistrikraadiga)

Töökogemus: enam kui 16 aastat töökogemust keskkonnamõju hindamise valdkonnas, sh mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgule ja Natura 2000 hindamiste läbiviimine.

8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS KAASAMISE PÕHJENDUSEGA

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille

kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse:

▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja

arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ;

▪ Ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes

(programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);

▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas

(programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);

▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust

arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3.

KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud

tabelis 8.2.Asjaomaste asutuste määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse iseloomuga

seotud pädevusvaldkonnast, sh arvestades käitise rajamisega kaasnevaid menetlusi lisaks

ehitusloa taotlusele. Tabelis esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko

OÜ) poolne ettepanek minimaalselt teavitatavatest osapooltest, lõpliku otsuse teeb Otsustaja.

32 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

Tabel 8.2 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Asjaomased asutused

Lääne-Harju vald Otsustaja, kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus

Menetluse läbiviija, teavitaja

Keskkonnaamet (KeA)

KeHJS § 23 lg 2 nimetatud asutus Kaitstavate loodusobjektide valitsejana, sh Natura 2000 alad Kavandatava tegevuse keskkonnakompleksloa andja

Teavitatakse elektrooniliselt

Päästeamet

Suurõnnetuste riski ja tagajärgede vähendamisega seotud meetmed maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel (kemikaaliseaduse § 32) Kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p.3 nimetatud A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte dokumentatsiooni menetlemine

Teavitatakse elektrooniliselt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p.3 nimetatud A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte dokumentatsiooni menetlemine

Teavitatakse elektrooniliselt

Kaitseministeerium

KeHJS § 23 lg 1 nimetatud asutus, kellel on põhjendatud huvi kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (Pakri poolsaarel paiknevad riigikaitselised ehitised)

Teavitatakse elektrooniliselt

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK)

KeHJS § 23 lg 1 järgi asutus, kellel on põhjendatud huvi kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (sh uute riigikaitseliste objektide kavandamine piirkonnas)

Teavitatakse elektrooniliselt

Terviseamet Elanike tervise kaitse, keskkonnatervise valdkonna (sh elukeskkonnas esineva müra) rahvatervise seaduse § 12 lg 3 alusel.

Teavitatakse e-kirjaga

Transpordiamet

Ohutu liiklemiskeskkonna arendaja ja tagaja riigiteedel, ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel kooskõlastab teede ja tehnovõrkude ehitusprojektid, kui need ühendatakse riigiteega või paigutatakse riigitee piiridesse,

Teavitatakse e-kirjaga

Muud menetlusosalised

Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid - Eesti Keskkonnaühenduste Koda

KeHJS § 16 lg 3 p.5 ja § 21 alusel Teavitatakse elektrooniliselt

AS Talliinna Sadam Paldiski Lõunasadama omanikuna - kavandatav tegevus paikneb Paldiski Lõunasadama teenindusmaa koosseisus oleval kinnistul.

Teavitatakse elektrooniliselt

Naaberkinnisasjade omanikud KeHJS § 12 lg 1, § 16 lg 3 p.6 ja § 21 alusel (KeÜS § 46 lg 1 nimetatud isikud)

Teavitatakse elektrooniliselt või kui see ei ole võimalik, lihtkirjaga

Piirkonna elanikud ja ettevõtted

Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna elanike elukvaliteeti, elu- ja töökeskkonda.

Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Ametlikes Teadaannetes, samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas).

Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid

*

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 33

9. KAASAMISE TULEMUSED

9.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/ KÜSIMUSTELE VASTAMINE

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt

9.2 KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt

9.3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt

34 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm

KASUTATUD KIRJANDUS

Õigusaktid

▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu

võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015

▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047

▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016.

https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005

▪ Jäätmeseadus. 28.01.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020007

▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

▪ Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu - ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004

Riiklikud andmebaasid

▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/)

▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html

▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/)

▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) ▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/

Muud allikad

▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.

Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 35

LISAD

Lisad on kättesaadavad lingilt: Avalikustamiseks lisad

LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID

1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS

1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE

LISA 2. KMH PROGRAMMILE ESITATUD ASJAKOHASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt

LISA 3. KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt

LISA 4. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt