DP kooskõlastamine

v e e k a it se

v ö ö n d 2 0 m

k a ll a sr a d a 1 0 m

tõsta ümber Olemasolev elektriliitumiskilp

ühe meetri samakõrgusjoon Põhikaardile kantud

P5 veepiir Põhikaardile kantud

liitumispunkt veega Olemasolev

uus asukoht Elektriliitumiskilbi

2 .6

5

5. 5

3.5

5

4

1

2

1

2 6

28

32

M P

L 3 6 7 4 9 2

x= 6599650

y =

5 7 1 8 0 0

H

H

la g

A

p in

n

p in

n

la g

B

k r

k r

k r

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

3

3

4

2

3

rahn

rahn+1.0

H=13.22

H=10.85

H=7.06

-0.02

0.60

1.76 2.37

2.68 3.10

3 .5

8

3 .6

5

3 .5

8

3 .6

5

3 .6

2

3 .6

8

3 .7

3

3 .2

1

3 .1

4

4 .6

0

4 .13

3 .8

0

3 .19

3 .0

6

2 .6

5

2 .5

5

2.80

2.76

-0.02

1.14

-0.04

1.24

1.12

0.02

-0.01

0.48

-0.04

1.02

0.80

0.00

-0.02

-0.20

-0.02

-0.04

-0.08

-0.06

-0.08

-0.12

-0.16

0.76

0.52

0.68

3.01

4 .7

3

4 .4

3

3 .9

8

2.87

0.64

3 .0

9

2.80

0.39

2 .6

7

0.85

1.63 0.93

3.04

2.98

2.73

2 .7

4

2.52

2.40

2.39

2.45

2.22

2.10

2.46

2.65

2.71

2.22

2.04

2.35

3.08

2.98

3.26

3.71

3.87

3.28

3.55

4.31

4.80

4.08

4.33

3.53

2.39

2.73

E T

A K " v e e p ii r " 0 9 .0

5 .2

3

E T

A K "v

e e p iir

" 0 9 .0

5 .2

3

Kaberneeme laht

Kaberneeme laht

Kaberneeme laht

y =

5 7 1 8 0 0

y =

5 7 1 8 0 0

y =

5 7 1 8 0 0

10 397 m²

Maatulundusmaa 100%

24501:001:1188

Kordoni tee 63

941 m²

Transpordimaa 100%

24501:001:1190

Kordoni metskonnatee

11 609 m²

Maatulundusmaa 100%

24501:001:1189

Kordoni tee 70

5857 m²

Elamumaa 100%

24505:001:0306

Kordoni tee 65

N

S

määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".

*Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015

Krundi aadress

Krundi pindala 5 857 m²

majutushoone maa (BM), puhkerajatiste maa (PL)

Kogunemis-, kultuuri- ja sakraalrajatiste maa (PK),

olemasolevast maapinnast

Hoonete suurim lubatud kõrgus

sihtotstarve (DP liikide kaupa)

Krundi kasutamise lubatud

otstarbed*

Lubatud hoonete kasutamise

Hoonete suurim lubatud arv krundil

kokku

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

muu spordi - või puhkerajatis (24129).

Muu lühiajalise majutuse hoone (12129); kabel (12721);

3-5 hoonet

Ehitusõigus

350 m²

Kordoni tee 65

maapinnast)

puhkehoone ja tuulevarju katuseharja kõrgus 9 m olemasolevast

15 m (merekabeli torni kõrgus 15 m,

Ranna ehitukeeluvööndi vähendamise ettepanek

Üldised nõuded

Hoonete eksiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Hoonete arv, paigutus krundil lahendatakse hoonete projekti koosseisus.

moodustama ühtse terviku.

Kõik krundile kavandatavad hooned peavad sobituma üksteisega ning

arhitektuuri- ja ehitustavadest.

Planeeritava ala hoonestamisel tuleb lähtuda paikkonnas väljakujunenud

Välisviimistlusmaterjalid

Lubatud katusetüüp

Lubatud katusekattematerjal

kõrgusega kuni 15 m.

Viilkatus kaldega 0-45° Merekabelile on lubatud rajada torn

Arhitektuurinõuded ja kitsendused alal

(katastriüksuse liikide kaupa)

Krundi kasutamise lubatud sihtotstarve Ärimaa 100%

Piirded

2 korrust

vm sobiv kaasaegne ehitusmaterjal.

Puit (laast, laud, sindel), õlgkatus, keraamiline kivi, valtsplekk

freespalki, klombitud kivi jm imiteerivaid materjale.

plastikraamidega akndaid (ka puitimitatsiooniga plastikprofiile), ümarat

Välisviimistluses on keelatud kasutada plekist ja plastikust välisvoodrit,

tellist ning silikaatkisi, vm sobivaid kaasaegseid ehitusmaterjale.

Välisviimistluses on lubatud kasutada kivi, puitu, autentsel kujul krohvi,

korruselisus

Hoonete suurim lubatud

piirded.

madalad, kõrgusega kuni 1 m. Keelatud on hekid ning läbipaistmatud

Piirde materjal: kivimüüritis, puidust läbipaistev piire. Kiviaiad rajada

Piirete lubatud kõrgus maapinnast 1,5 m.

takistada pääsu kallasrajale.

Piirded on lubatud rajada vaid hoonestusala piirile. Keelatud on

Kitsendused

-pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m

ning kanalisatsiooniehitiste kuja täpsustatud ulatus

Kanalisatsiooniehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

- elektripaigaldise kaitsevöönd

Ehitusseadustikust tulenev kitsendus:

- kallasrada

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev kitsendus:

- veekaitsevöönd

Veeseadusest tulenev kitsendus:

- ranna piiranguvöönd

- ranna ehituskeeluvöönd

Looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused:

Planeeritud servituudi seadmise vajadus

Planeeritud madalpinge maakaabelliin, liitumiskilp

Planeeritud reovee kogumismahuti illustreeriv asukoht

Olemasolev madalpinge maakaabelliin ja elektrkilp

Olemasolev veetoru

Likvideeritav objekt

Ranna kindlustusrajatise vajadus (täpsustada hoonete projekteerimisel)

Ranna veekaitsevöönd, 20 m

Ranna kallasraja ulatus, 10 m

Põhikaardile kantud ühe meetri samakõrgusjoon

Põhikaardile kantud veekogu piir

5857 m²

Elamumaa 100%

24505:001:0306

Kordoni tee 65

kuja 5 m

Leppemärgid

Olemasoleva katastriüksuse andmed

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Planeeritud parkimiskohad, parkimiskohtade arv, illustreeriv lahendus

Planeeritud teede piirjooned, illustreeriv lahendus

Olemasolev, planeeritud jalgtee

Olemasolev sõidukitega juurdepääs krundile

Planeeritud tee, parkla

Olemasolev tee (kruus/pinnas)

Planeeritud hoonestusala

Põhikaardile kantud hoone asukoht

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

P5

Ranna ehitukeeluvööndi vähendamise ettepanek

vajadus Ranna kindlustusrajatise

detailplaneering Kordoni tee 65 maaüksuse

Põhijoonis tehnovõrkudega

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

Põhijoonis tehnovõrkudega

1:500 02.07.2024

Jõelähtme vald, Kaberneeme küla

Jõelähtme Vallavalitsus

Kapranna OÜ

Kaili Ojaperv

Kaili Ojaperv 24004982 4

DETAILPLANEERING

Kordoni tee 65 maaüksuse

üldplaneeringust. Kindlustusrajatise iseloom täpsustada hoonete projekteerimisel.

4. Ranna kindlustusrajatise vajadus tuleneb koostatavast Jõelähtme valla

täpsustatakse hoonete projekti koostamisel.

3. Hoonete täpne arv, nende asukohad ning sellest tulenev parkimisvajadus

andmed on joonisele kantud 09.05.2023 seisuga.

1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste

koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G23105). Alusplaani mõõtkava on

2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Throne OÜ poolt mais 2023

moodustavad ühtse terviku.

1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

Märkused:

Töö nr 24004982 | 13.09.2024

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse

detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Tartu 2024

Kaili Ojaperv | projektijuht, detailplaneerija

Kapraranna OÜ | planeeringu koostamisest huvitatud isik

Jõelähtme Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 3

Sisukord SELETUSKIRI .......................................................................................................................................... 4

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 5

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS .............................. 6 2.1. Olemasolev olukord .................................................................................................................. 6 2.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................... 8 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumen dele ............................................................... 8 2.4. Keh va üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus ......................................................... 10

3. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 12 3.1. Krun de hoonestusala ............................................................................................................ 12 3.2. Krun de ehitusõigus ............................................................................................................... 12 3.3. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................. 12 3.4. Ehi ste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud ngimused ................................ 13 3.5. Haljastus ja heakord, ver kaalplaneerimine ning kaldakindlustus......................................... 13 3.6. Tehnovõrkude ja -raja ste asukohad ...................................................................................... 14 3.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................................................. 14 3.6.2. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 14 3.6.3. Soojusvarustus ..................................................................................................................... 14 3.6.4. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 15 3.7. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ....................................................................................... 15 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused ........................................................................... 15 3.9. Keskkonna ngimuste seadmine ............................................................................................. 15 3.9.1. Mõju pinnasele ja taimes kule ............................................................................................ 16 3.9.2. Mõju vees kule .................................................................................................................... 16 3.9.3. Müra, vibratsioon ja valgusreostus ...................................................................................... 17 3.9.4. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................ 17 3.9.5. Radooniriski vähendamise võimalused ................................................................................ 18 3.10. Ehituskeeluvööndi vähendamise e epanek ......................................................................... 18 3.11. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 19 3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 19

B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................................................. 21

C – JOONISED ..................................................................................................................................... 22 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1.Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2.Kontaktvööndi skeem M 1 : 2 000 3.Tugiplaan M 1 : 500 4.Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 500 5.3D illustratsioonid

4 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

Seletuskiri

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 5

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Jõelähtme Vallavalitsuse 11.04.2024 otsus nr 184 „Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Jõelähtme vallas Kaberneeme külas Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.

Planeeringu koostamise eesmärk on Jõelähtme Vallavolikogu 13.10.2016 otsusega nr 384 kehtestatud Kaberneeme küla Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu üle planeerimine Kordoni tee 65 kinnisasja (katastritunnus 24505:001:0306) osas. Planeeringuga kavandatakse kohaliku kogukonna teenindamiseks hoonestus, ümbritsev puhkeala on avalikuks kasutuseks. Planeeringuga kavandatud tegevuste eesmärk on kaitsta neeme ppu kui rahulikku kohta ja mi e häirida Kaberneeme külaelu. Oluline on panustada looduse säilimisse ning jälgida, et külastajate arv, ürituste suurus ja külaliste sõidukite hulk oleksid piiratud.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases osas kasutatud:

 Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40);

 Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel, vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62);

 Harju maakonnaplaneering 2023+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78);

 Kaberneeme küla Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 13.10.2016 otsusega nr 384;

 Kaberneeme küla Kordoni tee 54 ja 56 maaüksuste detailplaneering (algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.08.2023 otsusega nr 135;

 Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määrusega nr 12 vastu võetud Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri;

 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029;  Planeerimisseadust ning teisi Ees Vabariigis keh vaid käesolevale detailplaneeringule

kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Throne OÜ poolt mais 2023 mõõdistatud topo- geodee list alusplaani (töö nr G23105). Geodee lise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriüksuste andmed on saadud Maa-ame st seisuga 09.05.2023.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

6 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjeldus

2.1. Olemasolev olukord

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3 Tugiplaan. Planeeringuala asub Jõelähtme vallas Kaberneeme külas Kordoni tee 65 katastriüksusel. Andmed planeeringualale jääva katastriüksuse kohta on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringualal asuva katastriüksuse andmed

Aadress Katastritunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

Kordoni tee 65 24505:001:0306 5857 m2 elamumaa 100 %

Juurdepääs planeeringualale toimub riigi omandis olevalt Kordoni metskonnateelt (katastritunnus 24501:001:1190). Tegemist on Riigimetsa Majandamise Keskuse omandis oleva metsateega. Tee on kruusaka ega. Vastavalt ehitusseadus ku § 93 lg 1 võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Kordoni metskonnatee alguses asub Kordoni tee lõik 9 (katastritunnus 24501:001:1191) kinnisasjale rajatud munitsipaalomandis olev avalik parkla.

Ehi sregistri andmetel asub Kordoni tee 65 kinnisasjal piirivalve vaatluspunkt (VA piirivalve maja, ehr kood 121360057) ehi sealuse pinnaga 120 m2. Ehi s ei ole kasutusel sihtotstarbeliselt. Objek esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Lisaks asub planeeritaval alal betoonplaa dest varjualune. Kultuurimäles si planeeringualal ega selle läheduses ei paikne.

Planeeringuala piirneb põhja-, ida- ning läänesuunas merega ning lõuna suunas järgmiste tabelis 2 toodud kinnisasjadega.

Tabel 2. Planeeringualaga piirnevate kinnisasjade andmed

Aadress Katastritunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Kordoni tee 63 24501:001:1188 maatulundusmaa 100 %

Kordoni tee 70 24501:001:1189 maatulundusmaa 100 %

Kordoni metskonnatee 24501:001:1190 transpordimaa 100%).

Planeeringuala paikneb Põhja-Ees rannikumadalikul Kaberneeme poolsaare pus. Ala on liivase pinnasega, suures osas kaetud männimetsaga. Piirnedes kolmest küljest merega, on ala tormilainetuse poolt mõjutatav. Lainetuse murrutava tegevuse tõ u on krundi idarannal kujunenud 3-4 m kõrgune ak ivne murrutusastang. Laugemal läänerannal on rannaprotsessid tagasihoidlikumad, lisaks kaitsevad randa rahnud. Maapinna kõrgusmärgid planeeringuala tasasel keskosal on 2,5-3 m. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist üleujutusohuga alaga. Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Jõelähtme valla territooriumil asetleidvad korduvad üleujutused on seotud mereveetaseme tõusuga (tormi korral merevee üle kallaste tõusmine). Korduva üleujutusega alana on koostatavas üldplaneeringus käsitletud mereranna ala, mis jääb alla 1 m abs kõrgusele, kus esinevad sooldunud rannikumullad ja korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimes k.

Planeeritaval alal keh b Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneering (joonis 1), millega muude keh vat üldplaneeringut. Keh va detailplaneeringuga on maaüksusele (detailplaneeringus pos 1) määratud elamumaa sihtotstarve ja antud ehitusõigus ühe elamu ja ühe abihoone rajamiseks

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 7

suurima ehi sealuse pinnaga 250 m2. Põhihoone on lubatud rajada kahe korruseline ning suurima lubatud kõrgusega 8,5 m. Detailplaneeringu järgselt on planeeritava ala lõuna piirile rajatud elektriliitumiskilp ning olemas on veetoru. Lähim tuletõrjeveehüdrant jääb Kordoni tee 65 kinnisasja piirist ca 216 m kaugusele.

Joonis 1. Väljavõte Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijoonisest.

Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on vähendatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndit krundi hoonestusala ulatuses. Koostatava detailplaneeringu raames on vajalik uues taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist, kuna uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks (planeerimisseadus (PlanS) § 140 lg 8). Keh v detailplaneering on ehitusõiguse osas realiseerimata.

Kinnisasjale ulatuvad Läänemerest tulenevad kitsendused.

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

 kallasrada (10 m). Keskkonnaseadus ku üldosa seaduse1 § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist, mis on laevatatavatel veekogudel 10 m. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest;

 ranna veekaitsevöönd (20 m, vastavalt veeseaduse § 118 lg 2);  ranna ehituskeeluvöönd (50 m, vastavalt LKS § 38, kuna tegemist on heasustusalaga);  kogu planeeritav ala jääb ranna piiranguvööndisse (200 m, vastavalt LKS § 37).  elektrimaakaabelliin (objek id 302328357), kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge

(vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.03.2007 määrusele nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“).

Kuna tegemist on korduvalt üleujutatava alaga ning keh va Jõelähtme valla üldplaneeringuga ei ole määratud üleujutusega ala piir, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest (LKS § 35 lg 31). Piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad antud detailplaneeringus üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.

Keskkonnaagentuuri andmetel piirneb planeeringuala vääriselupaigaga männikud ja männisegametsad (VEP nr 212771), mis asub riigiomandisse kuuluval Kordoni tee 63 ja Kordoni tee 70 kinnisasjal. Vääriselupaigas on keelatud raiuda ning eemaldada surnud ja lamapuitu. Samu on keelatud telkimine ning lõkke tegemine.

Planeeringualast ca 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud obje d, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid,

8 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning I, II ja III kategooria kaitsealused loomaliigid.

2.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala situatsioon on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem.

Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, Kaberneeme külas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruse hoonestusega.

Planeeritav ala asub Kaberneeme külas, Kaberneeme poolsaare pus. Alale pääsuks tuleb läbida kogu Kaberneeme küla. Tee on kahesuunalise liiklusega, ca 4,5 m lai, eraldi jalgteed puuduvad. Tänu kitsale külateele on sõidukite sõidukiirused madalad ning jalakäijatel ja jalgra uritel on Kordoni teel ohutum liigelda.

Kaberneeme küla on väljakujunenud väikeelamute piirkond. Hoonestus on valdavalt 2 korruseline. Külas domineerivad pui assaadiga ning viilkatustega hooned (katusekalle 450), kuid esineb ka madala kaldega ja lamekatustega hooneid. Kuna hooned on ehitatud erinevatel ajaperioodidel, on hooned nii arhitektuurilt kui ka mahult eriilmelised. Maaüksused on piiratud erinevate piirdeaedadega.

Külas asub kauplus ja ühistranspordi peatus, mis on alast lõunasuunas enam kui 1 km kaugusel.

2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Harju Maakonnaplaneeringus 2023+ on Kaberneeme küla määratletud kui väärtuslik maas k (loodus- ja puhkemaas k). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna ngimused“ jääb planeeringuala heasustusalasse. Planeeringualale (joonis 2) on määratletud maakondliku tähtsusega väärtuslik maas k, mida iseloomustab luiteline ja männimetsaga kaetud ala. Teemaplaneeringus on välja toodud piirkonna ohud: suvise puhkemajandamise korraldamatus ning rannateede sulgemine.

Joonis 2. Väljavõte Harju Maakonnaplaneeringu 2023+ teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna ngimused“

Keh va Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala heasustusalal, puhkemajanduspiirkonna e epanekuga alal, osaliselt riigikaitsemaa-alal ja osaliselt looduslikul alal. Planeeritava ala lõuna osas kulgeb üldplaneeringu kohaselt euromatkarada E-9 (joonis 3). Keh vat üldplaneeringut on muudetud keh va Piilkonna detailplaneeringuga.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse e epanek keh va üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse ulatuses, kus tehakse e epanek ärimaa maakasutuse määramiseks. Lisaks tehakse e epanek ranna

planeeritav ala

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 9

ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastavalt PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral e epaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmise põhjendus on toodud seletuskirja peatükis 2.4. Keh va üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

Joonis 3. Väljavõte keh vast Jõelähtme valla üldplaneeringust.

Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala heasustusalale, mille juhtostarbeks on väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa-ala, kuhu võib ehitada üksik- ja kaksikelamuid või puhke-, kultuuri- ja teenindushooneid (joonis 4 ja 5). Tegemist on miljööväärtusliku hoonestusalaga. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused on kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga.

Joonis 4. Väljavõte koostamisel olevast Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.

planeeritav ala

planeeritav ala

10 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

Joonis 5. Väljavõte koostamisel olevast Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardist.

2.4. Kehtiva üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus

Koostatav detailplaneeringu lahendus muudab keh vat Jõelähtme valla üldplaneeringut, mida on omakorda muudetud Piilkonna detailplaneerinuga riigikaitsemaa maakasutuse ulatuses. Detailplaneering teeb e epaneku planeeritava ala ulatuses ärimaa maakasutuse määramiseks. Lisaks tehakse e epanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Juriidiliselt keh b praegu Kordoni tee 65 kinnisasjal üldplaneeringu mõistes 2003. aasta üldplaneeringut muutnud Piilkonna detailplaneering, mille kohaselt on tegu hoonestusõigusega elamumaaga. Kinnisasi on vahetanud omanikku. Keh va detailplaneeringu kohaselt on kinnisasjale kavandatud elamumaa, mis tähendab poolsaare pu külastamise atrak ivsuse vähenemist ja külastamise võimaluste kahanemist.

Praegu toimib Kaberneeme pus inimeste liikumine koordineerimatult, autodega sõidetakse olemasolevat pinnasteed pidi otse rannaalale, endised piirivalve ehi sed rikuvad maas kupil ning samal ajal ka vaadet merelt. Kaberneeme küla on miljööväärtuslik puhkepiirkond ning planeeritaval alal korrastatud ja hooldatud puhkemajanduse arendamine tõstab ala väärtust ja pakub kohalikele elanikele ning külastajatele mõnusat mere ääres viibimise võimalust. Planeeringuga on kavandud elamu funktsiooni asemel ärimaa sihtotstarve, mille eesmärgiks on piirkondliku miljöö väärtustamine ja eksponeerimine. Alale on kavandatud merekabel, puhkehoone ja rannaalale tuulevari. Avalikuks juurdepääsuks ning mereranna säästvaks kasutamiseks luuakse planeeringu realiseerudes paremad ngimused ja korrastatakse maakasutust, suunates külastajad radadega mere äärde (parkimiskohad sõidukitele, vaba pääs kallasrajale, hooldatud ja korras ala koos väliprügikas dega). Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on posi ivne suurendades piirkonna atrak ivsust. Turismi arendamine võimaldab majanduslikult soiku jäänud piirkonda elustada, annab kohalikele inimestele tööd ning on oluline regionaalse arengu käivitajaks.

planeeritav ala

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 11

Ehituskeeluvööndi vähendamise e epanek on tehtud planeeritud hoonestusala ulatuses. Alal keh va Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on vähendatud ehituskeeluvööndit üksikelamu püs tamiseks planeeritud hoonestusala ulatuses. Kuna ala maakasutuse sihtotstarvet soovitakse muuta elamumaast ärimaaks, muutub ka ala kasutusfunktsoon ning hoonete mahud. Kavandatud hooned on suurema ehi sealuse pinnaga kui üksikelamu. Arvestades ala loodusväärtust, tuleb hooned ning nende juurde kuuluvad vajalikud raja sed ehitada võimalikult kompaktselt, et säilitada sealjuures ranna kaitse eesmärgid. Planeeritud tuulevari on planeeritud olemasoleva Piirivalve kordoni hoone asukohale kasutades võimalikult ära olemasoleva hoone materjale, vundamen ja võimalusel ka konstruktsioone. Kuna tegemist on detailplaneeringu esialgse kavandiga, täpsustub edasisel detailplaneeringu koostamisel tuulevarju asukoht ning sellest tulenev ehitukeeluvööndi vähendamise ulatus.

12 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

3. Planeeringulahendus Detailplaneeringu lahendus põhineb eesmärgil rajada Kordoni tee 65 maaüksusele kohaliku kogukonna teenindamiseks hoonestus, ümbritsev puhkeala on kavandatud avalikuks kasutuseks. Planeeringulahenduse kujunemisel on arvestatud keh va Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel tehtud analüüsidega.

Krun de moodustamise kohta annab ülevaate joonis nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega.

Detailplaneering sisaldab e epanekut keh va üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse sihtotstarbe osas ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

3.1. Kruntide hoonestusala

Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega e e nähtud hooneid ja raja si. Hoonestusala paigutamisel on arvestatud keh va Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Keh va planeeringu lahendus arvestab Kaarel Orviku poolt koostatud ekspertarvamusega mere tegevuse mõju kohta. Ekspertarvamuses on öeldud, et ekstreemsetes looduslikes ngimustes (erakordselt kõrge merevee tase ja tugev tormituul) võib tormilainete purunemisel kujuneva murdlusvoo mõju olla 2-2,5 m alates keskmisest veepiirist. Sellest lähtuvalt on hoonestusala paigutatud ülespoole 2,5 m samakõrgusjoont.

Puhke eesmärgil on neeme ppu olemasoleva piirivalve kordoni hoone asukohale kavandatud tuulevari. Kordoni hoone oli ehi s, mis oma iseloomust tulenevalt pidi paiknema veekogu lähedal, et tagada hea vaateväli merele. Tegemist on puhkeehi sega, mille korral üleujutus ei tekita otsest ohtu inimeste tervisele ega põhjusta keskkonnareostust. Ehi se projekteerimisel tuleb arvestada üleujutuse ohuga.

Planeeritud hoonestusala ulatuses on lubatud ka maa-alune hoonestamine (keldrikorrus). Väljapoole hoonestusala võib rajada tehnovõrke ja -raja si (nt reovee kogumismahu ). Hoonestusala võimaldab ehitusprojek s määrata sobivaim hoonete asukoht ning abihoonete paiknemine krundil.

Hoonestusala on kujutatud joonisel nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega.

3.2. Kruntide ehitusõigus

Krun de ehitusõigus on esitatud tabelina joonisel nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega.

Olemasolev betoonseintega varjualune likvideeritakse. Olemasoleva piirivalve hoone asukohta on kavandatud tuulevari. Hoone projekteerimisel kasutada võimalikult ära olemasoleva hoone materjale, vundamen ning konstruktsioone.

3.3. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Planeeringualale säilib olemasolev juurdepääs Kordoni metskonnateelt. Parkimine on lahendatud krundisiseselt (5 kohta). Vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, asub planeeringuala väike-elamute alal. Parkimisarvutus on toodud tabelis 3.

Ranna külastajad saavad parkida Kordoni tee lõik 9 (katastritunnus 24501:001:1191) kinnisasjal olevas munitsipaalomandis olevas parklas. Parkla jääb ca 160 m kaugusele planeeritavast alast.

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 13

Tabel 3. Parkimisarvutus

Ehitise liik Suletud brutopind/istekohtade arv

Parkimisnorm Normijärgne arvutus

Parkimiskohtade arv

Merekabel (EVS tabel 9.1 kirik)

-/20 1 koht 10 istekoha kohta

20/10 =2 2

Puhkehoone (EVS tabel 9.1 hotel)

240 m2/-(arvestatud on võimaliku ehitisealuse

pinnaga 120m2)

1 koht / 70 suletud brutopinna kohta m2

240 m2 / 70=3 3

Kokku planeeritud 5 kohta

Sõiduautode parkimiskohtade paiknemine krundil ning täpne parkimiskohtade vajadus tuleb täpsustada hoonete projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete täpsed mahud ja asetus krundil. Kuna tegemist on looduskauni kohaga, tuleb parkla kavandamisel maksimaalselt säilitada olemasolevaid puid ning metsa alustaimes kku.

Kliimamuutused ning keskkonnaprobleemid on praeguse aja suurimad väljakutsed. Eesmärgiks peab olema igasuguse arenduse käigus tehtavate valikutega vähendada keskkonnakahju ning kindlustada elamisväärne elukeskkond ka tulevastele põlvedele. Üks viis, kuidas panustada looduse säilimisse on reguleerida ala kasutust läbi autotranspordi vähendamise. Planeeringuga kavandatud tegevuste eesmärk on kaitsta neeme ppu kui rahulikku kohta ja mi e häirida Kaberneeme külaelu. Samu on eesmärk jälgida, et külastajate arv, ürituste suurus ja külaliste sõidukite hulk oleksid piiratud. Oodatud on külastajad, kes jagavad transpor ning arvestavad alal pakutava parkimiskohtade arvuga. Kaberneeme küla elanikele on neeme ppu mugav tulla jalgsi või jalgra aga.

Projekteerimise käigus võib vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad poolte (arendaja ja omavalitsus) kokkuleppel vastava põhjenduse korral vähendada arvustuslikku parkimiskohtade arvu.

3.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Planeeritava ala hoonestamisel tuleb lähtuda paikkonnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadest. Projekteeritavate hoonete arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, kontaktvööndi üldiseid mahtusid ja sobituma ümbruskonna elukeskkonnaga ning olemasoleva maas kuga. Tuulevarju projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeritud asukoht jääb üleujutusohuga alasse. Valitud konstruktsioon ning materjalid peavad vastu pidama ilmas kuoludele (tormituuled, vihmavalingud, üleujutused).

Kõik krundile kavadatavad hooned peavad sobituma üksteisega ning moodustama ühtse terviku. Olulisemad arhitektuurinõuded on toodud joonisel nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitek ga eskiisi staadiumis.

Hoonete projekteerimisel arvestada E evõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tooduga.

3.5. Haljastus ja heakord, vertikaalplaneerimine ning kaldakindlustus

Krundi haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojek staadiumis. Oluline on säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ning metsa alustaimes k, mis on selle elukeskkonna väärtus. Uute istutatavate puude- ja põõsaste valikul lähtuda piirkonna looduslikest eeldustest ning sobilikest liikidest. Väliruumi kujundamisel eelistada vabakujulist lahendust. Kuna tegemist on metsaalaga, ei ole lubatud ridaistutused, vormi pöetud puud ja põõsaid ning hekid.

14 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

Planeeritud krundi ver kaalplaneerimise põhimõ ed täpsustuvad ehitus- ja haljastusprojek koostamisel. Planeeringus ei ole ulatuslikke pinnasetöid e e nähtud. Olemasolevat maapinda ei ole kavandatud tõsta.

Piirded on lubatud planeeritud hoonestusala piires, va mere rannale projekteeritud tuulevarjule, mille ümber ei ole piiret lubatud rajada.

Koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering määrab ranna kindlustusraja ste asukohad eesmärgiga kaitsta rannas asuvaid looduskooslusi ja ehi si, sh inimese heaolu ja tervist, mere mõju eest ning hoida ära võimalikke tormikahjustusi. Üldplaneering tulenevalt oma üldistusastmest ei täpsusta kindlustusraja se lahendust. Ees s on tavapäraselt levinud lahendusteks kivilao sed, betoonvallid, samu kiirekasvulised kaitseistandused (nt paju, pappel). Kuna randade purustused sõltuvad nii ranna tüübist kui ka avatusest ja tuulte suunast, on otstarbekas kindlustusraja se iseloom täpsustada projekteerimise faasis. Projekteerimise faasis tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise eelhindamine, et välja selgitada kaasnevate mõjude iseloom ja täpsema hindamise vajadus. Kindlustusraja se ehitamine tuleb ajastada nii, et kalas kule avalduvad mõjud oleksid võimalikult väikesed (väl da kalade kudemisperioodi aprillist- juulini).

Käesoleva detailplaneeringuga ei käsitleta täpsemalt kindlustusraja stega seonduvat. Põhijoonisele on märgitud vaid koostamisel olevas üldplaneeringus toodud kaldakindlustuse vajadusega ala.

Peale koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamist on vajadusel ranna kindlustusraja ste kavandamine võimalik üldplaneeringu alusel.

3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

. . . Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt aastateks 2018-2029 ei kuulu planeeritav ala ühisveevärgi (ÜVK) piirkonda. Kaberneeme külas on vee-e evõtja Loo Vesi AS ning planeeritavale alale on rajatud liitumispunkt veega. Tulenevalt sellest on vesi krundil lahendatud ühisveevärgi baasil.

Planeeringuala reovesi on lahendatud lokaalse mahu baasil. Kogumismahu orienteeruv asukoht on märgitud joonisele, täpne asukoht määratakse hoonete projek koosseisus. Reoveemahu tühjendamiseks tuleb sõlmida vastav leping Jõelähtme vallas nimetatud teenust pakkuva e evõ ega. Konkreetne reovee käitlemise lahendus täpsustub hoonete projekteerimisel. Kui leitakse alale sobivam reovee käitlemise süsteem, kavandatakse see hoonete projekteerimisel.

Planeeringualal tekkivate sademevete ärajuh miseks kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi: sadeveed immutada krundil, katustelt tulev sademevesi koguda ja taaskasutada oma krundil. Parkimisalal kasutada soovitavalt ve läbilaskvaid pinnaka ematerjale (muru, multš, kruus). Lubatud on kasutada looduslikest kividest munakivisillu st.

Tagatud peab olema krun de sademevee mi evalgumine naaberkrun dele ja -kinnisasjadele.

. . . Elektrivarustus

Planeeringuala elektriga varustmine on tagatud olemasolevast liitumiskilbist kinnisasja idapiiril. Vajadusel võib liitumiskilbi tõsta sobivamasse asukohta. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni on e e nähtud maakaabliga.

. . . Soojusvarustus

Planeeritud hoonete soojavarustus on kavandatud lahendada lokaalselt. Lokaalsete lahendustena on lubatud kasutada soojuspuurauke, puidul põhinevat tahkekütet, taastuvenergia lahendusi

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 15

(nt päikesepaneelid) või muid projekteerimise ajal võimalikke keskkonnasäästlikke lahendusi. Keelatud on kasutada olulist saastet tekitavaid kü eaineid nagu kivisüsi, brike ja kü eõli.

Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.

. . . Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuga ei kavandata sideühendust. Võimalik on sõltumata võrguvaldajast liituda mobiilse interne ühendusega.

3.7. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded“, mille lisa 1 alusel on planeeritavad hooned II (majutushoone) ja IV (kogunemishooned) kasutusviisiga hooned ning lisa 2 alusel on planeeritavate hoonete tuleohutusklassiks TP3. Planeeritavate hoonete täpne tuleohutusklass määratakse hoonete ehitusprojek de koostamise käigus. TP3 klassi kuuluvas 2-korruselises majutushoones võib olla 50 inimest. TP3 kuuluvas 1 korruselises kabelis võib olla 500 inimest.

Vastavalt ülalnimetatud määruse §22 peab tule levimist teisele ehi sele, välja arvatud piirdeaiale, pos le ja muule sarnasele, väl ma nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka raja sele, kui raja s võimaldab tulelevikut.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks e enähtud päästevahenditega. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Kordoni metskonnateelt igal ajal. Tee on 3,5 meetrit lai.

Väliskustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul. Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabeavahetuse nõuded, ngimused ja kord“ § 6 lg 3 peab veevõtukoht paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või raja se kaugeimast ligipääsetavast punk st kuni 200 meetri kaugusel. Lähim tuletõrjevee hüdrant nr 14 (DN110) asub Kordoni metsakonnatee ääres, mis jääb planeeritavast alast ca 118 m kaugusele, planeeritavast tuulekojast 188 m kaugusel.

3.8. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Ees standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ põhimõ eid.

Oluline on krundile juurdepääsu ja hoonete ümbruse hea valgustatus. Arvestada tuleb sealjuures, et ei tekitataks valgusreostust. Ala vaadeldavus tagab ühtlasi effek ivse naabrivalve. Vandalismiakte ja sissemurdmisriske vähendavad hoone uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Krundi välisruumi läbimõeldud planeerimine ja korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi vandalismi.

3.9. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringus ei kavandata olulist keskkonnamõjuga tegevust, sh tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhusaastatust ning olulist jäätmeteket ja müratasemete suurenemist. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Planeeritavate tegevuste elluviimisel on oluline säilitada looduskeskkond, majandustegevuses on

16 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

oluline roheline ning säästev mõ eviis ning seeläbi on kogu arendustegevusest tulenev kahju loodusele miinimaalne.

. . . Mõju pinnasele ja taimestikule

Ehitamise käigus avalduv mõju pinnasele on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid nega ivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmas ku ngimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnave . Liigvee kogumisel ja ärajuh misel tuleb jälgida reostamise väl miseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõuded, et minimeerida ohtu keskkonnale.

Ehitustegevuse ajal on vajalik olemasolevaid puid kaitsta. Ehitustegevuse ajal piiritleda ehitustööde ala, vajadusel ala tarastada. Olemasolevate säilitatavate puude ümber on soovitav püsi tada tugev tara. Tarastatud aladele ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale. Kuivõrd kõrval kinnisasjal asuv riigimets on ühtlasi määratud ka vääriselupaigaks (VEP212771), on oluline tagada, et ehitstööde ajal ei toimuks sõidukite liikumist, materjalide ladustamist, ehitusaegse vee juh mist ega muud tegevust, mis võib avaldada vääriselupaigale nega ivset mõju.

Puude säilitamisel lähtuda nende grupeerimisest. Metsapuud rühmas kaitsevad üksteist tuulte ja kõrvetava päikese eest. Kui raske ehitustehnika möödub puu juurtest, hendab see mulda ja taimede juurte kasv on pärsitud. Soovitav on kasutada ehitustööde perioodil pinnase kaitsema e.

Koostatav Jõelähtme valla üldplaneering määrab ranna kindlustusraja ste vajaduse eesmärgiga kaitsta rannas asuvaid looduskooslusi ja ehi si, sh inimese heaolu ja tervist, mere mõju eest ning hoida ära võimalikke tormikahjustusi. kaldakindlustuse iseloom täpsustatakse projekteerimise faasis.

. . . Mõju veestikule

Planeeringuala ei asu ÜVK piirkonnas, kuid kuna planeeritavale alale on rajatud liitumispunkt veearustusega, on planeeringuala veevarustus lahendatud ühisveevärgi baasil. Reoveed suunatakse kinnisesse kogumismahu sse. Krundile kavandatud reoveemahu tühjendamiseks tuleb sõlmida vastav leping Jõelähtme vallas nimetatud teenust pakkuva e evõ ega. Kui leitakse alale sobivam reovee käitlemise süsteem, lahendatakse see hoonete projekteerimisel.

Planeeringualal on põhjavesi häs kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes (joonis 6).

Joonis 6. Väljavõte Maa-ame põhjavee kaitstuse kaardist.

planeeritav ala

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 17

Tuleb jälgida, et ehitustöid teostatakse tehniliselt korras seadmetega ning õigete töövõtetega. Ehitustegevus mõjutab pinnave põhiliselt kaevetegevuse ja sõidukitemehhanismide lekkida võivate ohtlike ainete läbi. Peamine võimalikku pinnavee reostamist leevandav meede on sobiva kaevetööde aja valimine – parim aeg kaevetööde tegemiseks on sademtevaesel perioodil. Tugevate sademete ajaks tuleb kaevetööd peatada.

Tuleb tagada, et kasutatavad seadmed-mehhanismid oleksid tehniliselt korras, et väl da masiõli ja kütuse keskkonda sa umist. Samu tuleb tagada reostustõrje vahendite olemasolu, millega saab kiires peatada reostuse levikut ning koguda kokku väiksem reostus (saepuru, absorbent, labidad, kogumiskonteiner jne).

Planeeringualal tekkivate sademevete ärajuh miseks kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi: sadeveed immutada krundil, katustelt tulev sademevesi koguda ja kasutada oma krundil. Parkimisalal kasutada soovitavalt ve läbilaskvaid pinnaka ematerjale (muru, multš, kruus).

Planeeringu lahendus tagab inimeste vaba liikumise kallasrajal.

. . . Müra, vibratsioon ja valgusreostus

Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehi ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõudeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed aju sed häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga.

Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00 kuni 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset päeval 50 dB ja öösel 40 dB (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). Planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ven latsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega, tehniliste seadmete müra ei tohi ületada nimetatud määruse lisa 1 normtasemeid.

Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi taseme piirväärtusi, mis on toodus keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvalireedi hindamispiirid“. Alale kavandatud hoonete ehitamise käigus võib tekkida mõningane nega ivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on aju ne ja lokaalne. Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete kasutamise ajal hoonete soojavarustus. Soojavarustuse lahendamisel kasutada keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid.

Valgusreostuse väl miseks tuleb eelistada disainilahendusi, mis minimeerivad valguse emissiooni taeva suunas ja soodustavad tõhusat energiakasutust. Valgussaaste vähendamiseks tuleb valgusallikad suunata nii, et need valgustaks ainult soovitud alasid. Kasutada võib valgus te automaatse väljalülitamise või ajakontrolli süsteeme, kus valgustus pole pidevalt vajalik. Soovitav on kasutada päikeselampe, mis kiirgavad öösel väiksemat valgust.

. . . Jäätmekäitlus

Olmejäätmete kogumine on lahendatud vastavalt jäätmeseadusele ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale. Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda sorteeritult ja paigutada selleks e enähtud kogumiskonteineritesse. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine on korraldatud selleks tegevuseks luba omava e evõ e poolt. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs.

18 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kasutada võimalusel kohapeal või viia taaskasutusse.

Soovitav on kavandada väliprügikas d iga kavandatud hoone juurde, et et tagada ümbruskonna puhtus.

. . . Radooniriski vähendamise võimalused

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Hoone projekteerimisel arvestada Ees Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Ees pinnase radooniriski kaart näitab, et planeeritav ala asub kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal (150kBq/m³-250kBq/m³) (joonis 7). Lähtudes sellest on vajalik teha enne hoonete projekteerimist radooni taseme mõõtmised pinnaseõhus. Vastavalt EVS 840:2017 peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 kBq/m³. Ruumiõhu radoonisisalduse piirnormi 200 Bq/m³ ületamise väl miseks tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EVS 840:2017.

Joonis 7. Väljavõte Ees pinnase radooniriski kaardist. Allikas Ees Geoloogiateenistus.

3.10. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Detailplaneeringu lahendusega tehakse e epanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks (vt joonis nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega). Maa-ame üleujutuste kaardirakenduse kohaselt jääb planeeritud tuulevari ranna veekaitsevööndisse ning üleujutusohuga piirnevale alale. Harju Maakonnaplaneeringus 2023+ on Kaberneeme küla määratletud kui väärtuslik maas k (loodus- ja puhkemaas k) ning jääb heasustusalasse. Teemaplaneeringust välja toodule on antud piirkonna ohud suvise puhkemajandamise korraldamatus ning rannateede sulgemine. Detailplaneering tagab väärtusliku maas ku säilitamise läbi organiseeritud puhkemajanduse.

Ranna kaitse eesmärk LKS § 34 on järgmised:

 rannal asuvate looduskoosluste säilitamine;  inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine;  ranna eripära arvestava asusutse suunamine;  rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Neeme pu lõunapoolsesse ossa ulatub kanarbikumänniku ääreala, mis läheb üle hõreda pihlaka ning männi järelkasvuga rannaniiduks. Liigirikas taimes k on rannaastangu piirkonnas (suur ja harilik kukehari, koirohi, metsmaasikas, hanijalg, harilik raudrohi, harilik puju, kukesaba jt. Allikas: keh v Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneering). Kordoni tee 65 kinnisasi on olnud hoonestatud ning inimetegevuse poolt mõjutatud pikemat aega, kuna seal asus Piirivalve kordon. Planeeritud lahendus mõjutab neeme

pu olukorda posi ivselt, kuna endised piirivalvehooned likvideeritakse või ehitatakse ümber, alale on kavandatud parkla ning jalgteed. Peale planeeringu realiseerumist on inimtegevus piirkonnas

planeeritav ala

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 19

paremini suunatud ja koordineeritud. Selle tulemusena ei suurene inimtegevusest lähtuv nega ivne mõju võrrelduna senisest inimtegevusest lähtuva mõjuga. Tänu organiseeritud liikumisele väheneb taimes ku laialdane tallamine. Kinnisasja taimes k ja looduskoosolused ei ole ehituskeeluvööndi vähendamist takistavaks teguriks.

Inimtegevisest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Planeeringuala on olnud inimtegevusest mõjutatud pikka aega, seda nii kohalike elanike kui ka neeme pus varasemalt tegutsenud piirivalvekordoni poolt. Planeeringu lahendus näeb e e merekabeli, majutushoone, tuulevarju ning mõne väikehoone rajamise krundile. Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on peamiselt ehitusaegne (ehitustegevusega kaasnev mõju). Pärast hoonete valmimist väheneb inimtegevusest tulenev mõju (näiteks tallamine, sõidukitega sõitmine jm) oluliselt. Oluliselt muutub ka mõju, mis oli seotud sõidukite vaba liikumisega ranna-alal. Planeeringu lahenduse realiseerudes autodega külastajad enam ranna-alale ei pääse. Autod tuleb jä a selleks e e nähtud parkimisalale. Seega peale planeeringu realiseerumist on inimtegevus piirkonnas paremini suunatud ja koordineeritud (läbi juurdepääsuteede, parkimisala jm rajamise), mille tulemusena eeldatavas ei suurene inimtegevusest lähtuv nega ivne mõju võrrelduna senisest inimtegevusest läh va mõjuga.

Ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Hoonete planeerimisel on arvestatud korduva üleujutusohu alaga, et kaitsta vara ning elusid tormide ja üleujutuste korral. Vaid puhkeotstarbeline tuulevari on selle kasutusotstarbest lähtuvalt kavandatud veekogu lähedale. Tänu tuulevarjule võimaldatakse külastajatel nau da avarat merevaadet, mis kordoni hoone puhul polnud võimalik. Võib öelda, et seeläbi jätkatakse asustuse kujundamisel piirkonna eripära posi ivselt, sest tagatakse inimstele paremad ja mitmekesisemad puhkevõimalused.

Rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringu lahendusega jääb tagatuks vaba liikumine kallasrajale. Planeeringulahendus näeb e e olukorra paranemise, sest vaba liikumine ja juurdepääs muutub organiseeritumaks (juurdepääsutee, autode parkimisala), samu on keelatud piirdeaedade rajamine kallasraja ulatuses. Koos hoonete rajamisega tekib piirkonda ka naabrivalve, mis samu tõkestab ebasobiva (ka kuritegeliku) tegevuse viljelemist. Seega võib öelda, et detailplaneeringu rakendamisel on tagatud varasemast paremini rannas vaba liikumine ja juurdepääs rannale. Detailplaneeringu lahendus arvestab ranna eripära ning ei sea liikumiseks takistusi inimestele ega loomadele, mistõ u kavandatud tegevus ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.

Kavandatav tegevus ei ole seega vastuolus ranna kaitse eesmärkidega. Planeeringulahenduse realiseerudes on inimtegevusest lähtuv mõju minimaalne ning tagatakse varasemast parem liikumine rannaalal.

3.11. Servituudi seadmise vajadus

Planeeringualal on vajalik seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks elektriraja sete ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Tehnvovõrgule määratakse servituut selle kaitsevööndi ulatuses.

3.12. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojek de koostamisel. Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada nega ivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Tekitatud kahjud hüvitab kinnisasja igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

20 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

Ehi sed peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama Ees Vabariigis keh vale seadusandlusele ja projekteerimisnormidele.

Planeeritud hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on ehitusprojek (de) kooskõlastamine Jõelähtme valla arhitek ga. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomaniku ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Ärimaa krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehi se(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojek alusel koos krundi haljastuse, krundisisese parkimisalaga ja vajadusel piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering 21

B – Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused

Jrk nr Koostöö kuupäev

ja number

Asutus/isik Koostööd teinud isiku nimi ja ametinimi

Koostööd tõendava dokumendi asukoht

Koostöö tingimus / tulemus

1

2

22 Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneering

C – Joonised