Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

KEILA LINN, MAANTEESERVA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2025

KEILA LINN, MAANTEESERVA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ALGATATUD: 25.07.2024. a Keila Linnavalitsuse korraldusega nr 2-2/195 VASTU VÕETUD: ………………………………………………………………………

KEHTESTATUD: ..................................................................................................

TÖÖ NUMBER: 1510/24 (PlanID: 30113926)

PLANEERINGU Keila Linnavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: TELLIJA: Keila Linnavalitsus, esindaja Inge Angerjas PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht ja arhitekt-planeerija Janne Tekku

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

2024-2025

SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku, Ülar Jõesaar

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

4

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD ..................................................................................................................... 4

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ............................ 6 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................................... 6 1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................................... 6 1.3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDSED ............................................. 9

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 10 2.1 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................................................................................................. 10 2.2 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE .................................................................................... 10 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ............................................................................ 12

2.3.1 Hoonete üldised arhitektuurinõuded .............................................................................................. 14 2.4 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................. 14

2.4.1 Parkimise põhimõtted ...................................................................................................................... 15 2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv ......................................................................................................... 16

2.5 HALJASTUS JA HEAKORD ......................................................................................................................... 16 2.6 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕIMÕTTED ....................................................................................... 17 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................................................. 18 2.8 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED ................................................................. 18

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .............................................................. 20 3.1 MÜRA NORMTASEMED JA LEEVENDUSMEETMED ..................................................................................... 20 3.2 RADOON JA RADOONITÕRJE MEETMED ................................................................................................... 21 3.3 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ...................................................... 23

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................... 24 4.1 VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................... 24 4.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ...................................................................................................................... 24 4.3 REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................ 25 4.4 SADEMEVEE LAHENDUS ........................................................................................................................... 26 4.5 ELEKTRIVARUSTUS .................................................................................................................................. 26 4.6 TÄNAVAVALGUSTUS ................................................................................................................................. 27 4.7 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................................ 27 4.8 SOOJAVARUSTUS..................................................................................................................................... 28

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD .............................................. 29

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 30

7 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE .................................. 30

JOONISED

JOONIS 1. ASENDISKEEM JOONIS 2. KONTAKTVÖÖNDI PLAAN JOONIS 3. TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 4. PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6. HALJASTUSE- JA LIIKLUSLAHENDUSE JOONIS M 1:500

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

5

EESSÕNA

Käesoleva Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise aluseks oli Keila Linnavalitsuse 25.07.2024. a algatamise korraldus nr 2-2/195 ja korralduse lisa 1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kolmekorruselistele hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala pindala on 2,58 ha.

Kehtestatud detailplaneering on edaspidi planeeritava maaüksuse hoonestamisel ehitusprojekti koostamise aluseks.

Planeeringu koostamise aluseks olevad dokumendid:  Keila linna üldplaneering (kehtestatud 26.03.2024 Keila Linnavolikogu

otsusega nr 1-3/7);  Keila Linnavalitsuse 25.07.2024. a algatamise korraldus nr 2-2/195 ja

korralduse lisa 1 (lähteseisukohad);  Keila linna ehitusmäärus (kehtestatud Keila Linnavolikogu 28.09.2010

määrusega nr 14);  Keila linna kliima- ja energiakava (kinnitatud Keila linnavolikogu 31.05.2022

määrusega nr 1-2/7);  Keila Linna müravähendamise tegevuskava 2019;  Keila linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-

2032 (kehtestatud Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11);  Kaugküttepiirkonna määramine (kehtestatud Keila Linnavolikogu 31.01.2017

määrusega nr 4);  Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Inseneribüroo Geoalus OÜ poolt koostatud geodeediline aluskaart, töö 24-

G290, juuli 2024. a;  Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. aastal koostatud uuring

„Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas, Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 2020“;

 Maa-ameti kaardiserver.

Planeeringu koostamise korraldaja on Keila Linnavalitsus.

Planeeringu koostas OÜ Entec Eesti arhitekt-planeerija Janne Tekku (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7), vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar (veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8) ja teedeinsener Roland Mäe (volitatud teedeinsener, tase 8).

Töösse oli kaasatud LLM3 OÜ esindajad, Keila linnavalitsusest Inge Angerjas, Diana Vällo ning Märt Maripuu.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

6

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed

Planeeritav ala koosneb Maanteeserva maaüksusest (katastritunnusega 29601:001:0560), mille sohtostarve on tootmismaa 50% ja ärimaa 50% ning pindala 2,04 ha. Lähialana on kaasatud osaliselt planeeringualasse järgnevad kõrvalkinnistud:

 T-8 Tallinn-Paldiski katastriüksus (katastritunnus 19801:012:0221, sihtotstarve transpordimaa 100%);

 Sooserva katastriüksus (katastritunnus 29601:001:0559, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%);

 Uus-Paldiski tee 6 katastriüksus (katastritunnus 29601:001:0316, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%).

Planeeringuala asub Keila linna läbivast Tallinn Paldiski maanteest põhja pool. Planeeritav ala piirneb põhjas Keila jõega, idas paiknevad Uus-Paldiski tee aadressiga krundid kus paiknevad äri-, teenindus- ja tootmishooned ning Keila reoveepuhastusjaam ja jäätmejaam. Lõunas asub Tallinn-Paldiski maantee ja läänes põllumaana kasutatav Kalda kinnistu. Planeeritava ala pindala on 2,58 ha.

1.2 Olemasoleva olukorra ülevaade

Planeeringuala on hoonestamata ja kaetud tiheda puistuga (vt fotod). Vaid Maanteeserva kinnistu idaserv on rohumaa ning puudest/põõsastest lage. Maapind Maanteeserva kinnistu ulatuses on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku +25.33 - +26.57 meetrit.

Planeeringusse haaratud Sooserva kinnistu lõunaosas asub tiik ja selle ääres lehtpuudega kaetud metsane ala. Maapinna kõrgused on madalamad tiigiäärsel alal ja kõrgemad kinnistu idaservas, maapinna absoluutkõrgused planeeritaval alal jäävad vahemikku +24.87 kuni +26.81 meetrit.

Planeeringuala põhjaserv jääb Keila jõest linnulennult ca 150 m kaugusele. Kui muidu on Keila jõe ja Uus-Paldiski maantee äär valdavalt lage ja kevadeti üleujutatav rohu- ja põllumaa, siis kogu planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Tegemist on leostunud ja leetjatele gleimuldadele (GO) iseloomuliku angervaksa kasvukohatüüpi kuuluva metsa-alaga, kus puudeliikidest kasvab kaske, halli leppa, saart. Alusmets on kohati tihe (valdavalt puistu servaaladel). Alusmetsa moodustavad valdavalt pajuliigid. Lisaks pajuliikidele kohtab seal paaksuud, pihlakat, toomingat jt liike. Kuna tegemist on kevadeti liigniiske alaga, on puud kohati kidurakasvulised. Puistu on tihe, hooldamata ja lühiealistest liikidest koosnev, ning linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslik. Samas pakub ala elupaiku linnu- ja putukaliikidele.

Uus-Paldiski tee 6 kinnistu edelaosas (planeeringusse hõlmatud alal) asub jäätmejaama asfaltplatsi serv, piire ja kraav. T-8 Tallinn-Paldiski maantee kinnistu osa on kaetud lehtpuu metsaga ja maantee äärse lageda alaga (vt foto 4).

Detailplaneeringu ala vahetus läheduses (Uus-Paldiski tee 2 kinnistul) asub Keila reoveepuhasti, mille 200 m kuja ulatub planeeringualale.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

7

Foto 1: Vaade läänepoolt Foto 2. Vaade alale teiselt poolt maanteed

Foto 3: Vaade teisel pool maanteed asuvale Olerexi Foto 4: Vaade maantee äärest planeeritavale alale tanklale

Foto 5. Vaade planeeritava ala kõrval asuvatele hoonetele Foto 6. Vaade planeeringuala idapiiril

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

8

Foto 7. Vaade alal kasvavale metsale Foto 8. Vaade Sooserva katastriüksusel asuvale kraavile/tiigile

Foto 9. Vaade Uus-Paldiski tee äärest Sooserva katastriüksusele suunduvale kraavile

Teisel pool Tallinn-Paldiski maanteed asub Olerex´i tankla koos ohualaga, tankla on C-kategooria ohtlik käitis.

Sõidukitega juurdepääsu Maanteeserva kinnistule puudub, ka jalgsi liikumine alale on keeruline, sest puudub juurdepääsutee alale.

Looduskaitselisi objekte alal ei asu.

Planeeritavale Maanteeserva kinnistule ulatub riigi maantee 50 m laiune tee kaitsevöönd. Lähialal asuvad sideehitised ja elektrikaablid koos kaitsevööndiga.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

9

1.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldsed

Planeeritav Maanteeserva kinnistu asub Keila linna põhjaosas Tallinn-Paldiski maantee ja Keila jõe vahelisel alal. Lähiümbruses paiknevad ärimaa krundid, jäätmehoidla maa ning maatulundusmaa sihtotstarvetega katastriüksused (vt Joonis 2. Kontaktvööndiplaan).

Planeeritaval alal hoonestust ei asu, lähimad ärihooned paiknevad kõrvalkinnistutel Uus-Paldiski tee 3, Uus-Paldiski tee 4 ja Uus-Paldiski tee 5 (kus asub 8,5 m kõrgune laohoone). Uus Paldiski tee 6 kinnistul asub jäätmejaam, mis kujutab endast asfalteeritud platsi koos jäätmete konteinerite ja konteinersojakuga, ala on piiratud võrkaiaga. Uus-Paldsiksi tee 2 kinnistul asub Keila linna reoveepuhasti, mis paikneb 8,2 ha suurusel alal ning seal paiknevad mitmed hooned ja rajatised (tehnohoone, olmehoone, bioreaktor, järelseteti, biotiik, trummelkomposter, kompostiladustamisala, jne).

Keila linna keskus jääb planeeringualast lõunasse, ca 720 m kaugusele. Keila linnas on olemas enamus vajalikke teenuseid ja asutusi. Lähimad kauplused asuvad teisel pool Tallinn-Paldiski maanteed (Espak, Selver). Luha tn ääres asub Maxima pood (ca 250 m kaugusel) ja uus valmiv Vesiveski keskus. Keskusesse rajatakse ka Rimi market. Lähedusse, teisele poole Tallinn-Paldisi maanteed, on rajamisel LIDL kauplus.

Keila kool asub alast ca 1 km kaugusel. Keila rongijaam jääb ca 1,5 km kaugusele.

Kontaktvööndi alal on kehtestatud kolm detailplaneeringut (alad kajastuvad Joonis 2. Kontaktvööndi plaanil).

Planeeringu eesmärgiks on hoonestustingimuste seadmine äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Maanteeserva kinnistule on sobilik uute äri- ja tootmishoonete rajamine kui arvestatakse planeeringus seatud tingimustega. Mahu määramise kriteeriumiks on seatud sobivus piirkonda.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud algatamise korralduse lisas toodud tingimusega - ehitusõiguse lubamise eelduseks Uus Paldiski tee pikenduse kavandamine läbi Uus Paldiski tee 6 krundi ja Sooserva krundi ühenduseks kahe järjestikuse ringristmiku vahel Tallinna Paldiski maanteel.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

10

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

2.1 Ruumilise arengu eesmärgid

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja tootmismaa krunt(id), anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kolmekorruselistele hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringuala hõlmab ka lähiala kinnistuid selleks, et täita Keila Linnavalitsuse 28. septembri 2023 korralduse nr 2-2/279 lisa punktis 1.3 nimetatud tingimused, mille kohaselt on Maanteeserva kinnistu ehitusõiguse lubamise eelduseks Uus-Paldiski tee pikenduse kavandamise läbi Uus-Paldiski tee 6 krundi ja Sooserva krundi, et luua ühendus kahe järjestikuse ringristmiku vahel Tallinna-Paldiski maanteel.

Peamise ruumilise arengu suuna alale seab Keila linna üldplaneering.

2.2 Vastavus liigilt üldisemale planeeringule

Planeeritav ala asub Keila linna üldplaneeringu kohaselt tehnoehitise ja jäätmekäitluse alal (O) ning vahetult kõrvalalal asub teenindusele suunatud ala (Ä).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused. Sooserva katastriüksuse osal säilib senine sihtotstarve - jäätmehoidla maa. Detailplaneeringu on algatatud üldplaneeringu kohasena.

Koostatav detailplaneering täpsustab ala üldplaneeringu kohast kastust järgnevalt. Kehtiva Keila linna üldplaneeringuga antakse territooriumile valdav juhtotstarve (juhtfunktsioon), mis määrab selle tulevase kasutamise põhisuuna, millele lisaks tuleb lähtuda konkreetses arendusüksuses kirjeldatud eesmärkidest ja tingimustest ning muudest üldplaneeringu osadest. Iga katastriüksuse sihtotstarvet üldplaneeringus ei eristata vaid määratakse üldine maakasutuse juhtotstarve piirkonna kohta.

Üldplaneeringus toodud arendusüksuste jaotise järgi asub planeeritava ala arendusüksusel - 6.3.7 Keila reoveepuhastusjaama ja selle ümbrus. Keila linna üldplaneering näeb ette et antud alal hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga.

Üldplaneeringus on toodud planeeritava ala osas järgnev elluviimise põhimõte: Maa- ala edasine areng on seotud Tallinn-Paldiski maantee koridori tulevikusuundumustega. Kui planeeritakse Keila põhjapoolne ümbersõit ja Tallinn-Paldiski maanteelõik muutub Keila linna liiklust teenindavaks tänavaks, tekib võimalus planeerida suurem territoorium uuesti (sh uushoonestuse võimalik paiknemine, teede- ja tänavavõrgustik ning rohealad). Sellisel juhul tuleb ärimaa ja Keila reovee-puhastusjaama territoorium siduda uue kujuneva linnaruumiga üheks tervikuks.

Antud detailplaneeringu koostamise hetkel ei olnud veel päevakorras Keila põhjapoolse ümbersõidu kavandamine (teadmata oli ka selle võimaliku rajamise aeg) ning sellest tulenevalt arvestati Tallinn-Paldiski maantee olemasoleva paiknemisega endisel kohal.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

11

Juurdepääs alale tagatakse olemasolevalt Tallinn-Paldiski maantee ringiristiku kaudu. Kavandatud juurdepääsutee kaudu tagatakse üldplaneeringu kohane põhimõte ning seotakse arendatav ala koos kõrvalalaga linnaruumiliselt üheks tervikuks.

Kaart 1. Väljavõte Keila linna üldplaneeringu maakasutuse joonisest (Joonis 1)

Planeeringualast läänes asub Keila jõe luha ala ning Keila linna üldplaneering määrab Keila jõe luha ala rohelise võrgustiku astmelauaks (vt üldplaneeringu ptk 7.1.1) kus seatud tingimused lubavad alale osaliselt arendustegevust. Üldplaneeringus on toodud, et suur osa luha-alast on kevadeti üleujutatav, sellele avanevad kevadeti Keila linnale iseloomulikud vaated ja seda kasutatakse puhkealana korterelamute elanike poolt, mistõttu ei sobi see täies ulatuses arendustegevuseks. Üldplaneeirng näeb ette, et otstarbekas on osa rohealast planeerida loodusõppe suunitlusega puhkealaks ja tagada vaadete avatus.

Antud planeeringuala on üldplaneeringus planeeritud tehnoehitiste ala ja jäätmekäitlusala juhtfunktsiooniga alaks ja rohelise võrgustiku asmelaua ala ei ulatu alale ning antud asukohas ei kavanda kehtiv Keila linna üldplaneering alale puhkeala vaid näeb ette arendustegevuse. Perspektiivne äri suunitlusega arendustegevus võib tulevikus olla osaliselt seotud ka puhketegevusega.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

12

Kaart 2. Väljavõte Keila linna rohestruktuuri joonisest (Joonis 7)

2.3 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused

Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga moodustatakse planeeritavale alale kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti. Planeeringlahendus näeb ette võimaluse kruntide liitmiseks ning krundipiiride üleselt suurema hoonestuse rajamise võimaluse ning sellest tulenevalt on kruntidele määratud ühine hoonestusala. Ühise hoonestusala määramine annab suurema paindlikkuse edaspidi hoonestuse rajamisel (vajadusel saab rajada perspektiivselt suurema hoone üle krundi piiride või siis pigem kolm eraldiseisvat väiksemat hoonet). Hoonestuse näitajate osas on aluseks võetud lähteseisukohtades ette antud 12 000 brutoruutmeetrit hoonestuse korruste vahel. Samuti on lähtutud hoonestuse tihedusnäitajast, mis on 0,65. Kruntide täisehituse protsendiks kujuneb nende näitajate alusel 40% kuigi see erineb lähteseisukohtades toodule (kus on kirjas nii: ala sobivaks ehitisealuseks pindalaks võib pidada kuni 35%) lähtub see ülejäänud lähteseisukohtades toodud näitajatele.

Kruntide liitmisel tekkiva krundi ehitusõigus moodustub järgnevalt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud hoonete ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ja korruselisus ei muutu. Planeeritava ala hoonestustiheduse näitajaks kujuneb maksimaalse lubatud täisehituse korral 0,65. Kruntide täisehitusprotsent on määratud 40%. Kavandatava hoonestuse maksimaalne kõrgus on 3 korrust ning maksimaalne kõrgus 14 m. Hoonestuse kõrguseks on antud võimalus 14 m kõrguste hoonete ehitamiseks (see

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

13

võimaldab hoone siseseks kõrguseks määrata 10-12 m ning see võib osutuda vajalikuks kaupluse rajamise korral).

Kruntide kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast ning kruntide haljastatava osa pindala peab olema 20% (st muruala ja kõrghaljastusala kokku).

Krunt 1 suuruseks on 6711 m². Krundile 1 on antud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Krunt 1 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: ≥60% ärimaa (tähis BT) ja ja ≤40% tootmismaa (TT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 2700 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Krunt 2 pindala on 5954 m². Krundile 2 on antud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: ≥60% ärimaa (tähis BT) ja ja ≤40% tootmismaa (TT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 2400 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Krunt 3 pindala on 5426 m². Krundile 3 on antud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: ≥60% ärimaa (tähis BT) ja ja ≤40% tootmismaa (TT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 2200 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Krunt 4 suuruseks on 2309 m². Krunt on moodustatud juurdepääsutee jaoks, krundile võib rajada tehnovõrkude, hoonete ehitamise õigust krundile ei ole antud.

Krunt 4 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% transpordimaa (tähis LT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: puudub

Lubatud hoonete arv krundil: puudub

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: puudub

Hoonete lubatud korruselisus: puudub

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

14

2.3.1 Hoonete üldised arhitektuurinõuded

 Rajatavad hooned peavad asuma planeeringu joonistel kajastatud hoonestusala sees. Planeeringlahendus näeb ette võimaluse kruntide liitmiseks ning krundipiiride üleselt suurema hoonestuse rajamiseks ning sellest tulenevalt on kruntidele määratud ühine hoonestusala. Kruntide liitmisel tekkiva krundi ehitusõigus moodustub järgnevalt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud hoonete ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ja korruselisus ei muutu.

 Krundile 1 rajatav hoone maanteepoolne külg võib asuda (aga ei pea asuma) kõrvalkrundil paikneva (Uus-Paldiski tee 5) ärihoonega samal ehitusjoonel. Hoone asukoht määratakse projekteerimise faasis.

 Hoonete rajamisel on vaja maapinda tõsta. Kruntidel võib olemasolevat maapinda tõsta ca 1-1.5 m ehk absoluutkõrgusteni kuni + 27.20 m.

 Kavandatavate hoonete maksimaalne korruselisus võib olla 3 korrust ja kõrgus 14 m.  Kruntidele on lubatud rajada kuni 3 hoonet (arvesse ei lähe alla 20 m2 suuruse

ehitisealuse pinnaga hooned nagu prügimajad, rattamajad, jne).  Hoonete katusekalle võib olla 0–45º.  Hoonete välisviimistluses vältida põhivärvina tehislikke ja kirkaid toone, mis ei

sobitu miljöösse ning samuti vältida ehitusmaterjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitusmaterjale.

 Maantee ja tänava äärne hoonestus peab olema kujundatud esteetiliselt ja linnakeskkonda arvestavalt (sh alla 20 m2 suurused ehitised).

 Arvestada tuleb energiatõhususe nõuetele vastavusega.  Hoonete puhul vältida aktiivse jahutuse vajadust soojuspumpadega.

Ülekuumenemise mõju aitab vähendada nt haljaskatuste ja –seinte kasutamine. Hoonestuses saab kasutada soojust peegeldavaid materjale või nt heledat tooni katuseid. Hoonete projekteerimisel arvestada õhuringlusega ja üha suureneva vajadusega ruume suviti jahutada.

 Kruntide kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast ning kruntide haljastatava osa pindala peab olema 20% (st muruala/haljasala ja kõrghaljastusala kokku). Kõrghaljastusala ja haljasalade paiknemine ja asukohad tuleb määrata hoonete projekteerimise etapis (planeeringu joonistel kajastatud lahendus on illustratiivne).

 Eelistada tuleb vett läbilaskvaid katendeid ja looduspõhiseid lahendusi. Projekteerida vett läbilaskvate katendite osakaal, et tagada sademevee immutamine eelkõige omal krundil. Parkla aladel võiks vett läbilaskvate katendite osakaal olla 20% kinnistust (nt murukivi või poorne asfalt). Täpne lahendus sõltub punktis 4.4 esitatud tingimusest (sademeveelahenduse edasisel projekteerimisel tuleb arvestada tiigi veega täitmise vajadusest, et tagada nõuetekohane välistulekustutusvee hulk piirkonnas).

 Kruntidele võib rajada piirdeaedu. Tänava poolne piirdeaia ja väravate kõrgus peab olema kõikidel kruntidel ühtlase kõrgusega vahemikus 1.25-1.50 m. Samuti peab olema sarnane piirdeaedade materjali ja tooni valik. Maantee poolsele küljele, krundi 1 lõunapiirile, ei ole lubatud piirdeaedade rajamine (et haakuks kõrval alal asuva ärialaga). Täpne piirdeaedade valik tuleb määrata projekteerimise koostamise faasis.

2.4 Liikluskorraldus

Transpordiameti seisukohad planeeringule on esitatud 27.08.2024 nr 7.2-2/24/13257-2 ning need on võetud detailplaneeringu koostamise aluseks. Juurdepääs planeeritavatele

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

15

kruntidele tagatakse 8 Tallinn-Paldiski maantee ringristmikult rajatava neljanda haru kaudu. Rajatavalt harult tagatakse juurdepääs planeeringualale ja ka läänepool asuvale Kalda katastriüksusele (katastritunnusega 19801:012:0220).

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Planeeritav ala asub põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiksi ääres. Planeeringuala ulatuses on maantee lõigul ette nähtud piirkiirus 50 km/h. Nähtavuskolmnurkade ulatus on valitud kiirusel 50 km/h. Nähtavuskolmurgad on kavandatud vastvalt tee projekteerimise normidele joonisele nr 9 ja vastavalt tabelile 21 (vt Joonis 6. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonis).

Planeering näeb ette alale juurdepääsutee ühenduse rajamise läbi Sooserva kinnistu Uus- Paldiski teele. Sooserva kinnistule on lisaks planeeritud tiik tuletõrjeveevarustuse tarbeks ning plats mõõtmedega 12x19 m sõidukitele ümberpööramise võimaldamiseks või päästeteenistuse autodele tiigist vee võtmiseks.

8 Tallinn-Paldiski maanteel on kaitsevöönd 50 m. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud väljapoole riigiteede kaitsevööndit.

Tee kaitsevööndis on keelatud:

 paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest;  teha metsa lageraiet;  teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Planeeringuga arendatav äri- ja tootmisala on kavas avada tulevikus kasutuseks linnaelanikele ning planeeringuala ühendamiseks Keila linna jalgteedega on kavandatud ringristmiku kõrvale perspektiivse jalgtee rajamine. Jalgtee täpne asukohta ja parameetrid tuleb määrata edasise projekteerimise käigus, samuti vajab täpustamist maantee ületuse täpne asukoht. Jalgtee teeületuskoha lahendus tuleb kavandada vastavalt tee projekteerimise normidele § 49. Kergliiklejale kavandatava ohutussaare vähimad mõõtmed peavad vastama lisa 2 joonisele 25 ja lisa 1 tabelile 44. Jalakäijate teeületuseks tuleb rajada liiklussaar (ohutussaare laius minimaalselt 2,5 m ja pikkus minimaalselt 3,0 m) ja üks ringristmiku haru ümber ehitada. Planeeringu joonistel on kajastatud võimalik perspektiivne jalgtee lahendus (vt Joonis 6. Haljastuse ja liikluslahenduse joonis).

2.4.1 Parkimise põhimõtted

Parkimine on lahendatud planeeritavatel kruntidel. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiivi arvutamisel (tabel 1) on ala liigitatud Linnatänavate standardi kohaselt IV klassi ehk väike keskus.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

16

Alal tegutsevate ärihoonete puhul peab arvestama, et lisaks sõiduautodele saab alale sõita väiksemate veoautode ja kaubikutega. Parkimislahendus kruntidel kajastub Joonis 5. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik parkimiskohtade arv.

Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel

Krundi nr Planeeritava hoone kasutusotstarve

(brutopind)

Parkimisnormatiiv väike keskuse ala

(külastaja/normatiiv või sb/m2)

Kavandatud parkimis-

kohtade arv

Krunt 1 Ärihoone (kauplus 2700 m²) 2700 m2 / 100 = 27 27

Krunt 2 Ärihoone (kauplus 2400 m²) 2400 m2 / 100 = 24 24

Krunt 3 Ärihoone (ladu 2200 m²) 2200 m2 / 200 = 11 11

Sõiduautode parkimiskohtade arv kokku: 62 62

2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv

Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv on Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad kohaselt (keskuse klass - mujal):

 Krunt 1 - Ärihoone (kauplus 2700 m²) – 2700 m2 / 150 = 18 kohta;  Krunt 2 - Ärihoone (tööstusettevõte/kauplus 2400 m²) – 2400 m2 / 150 = 16

kohta;  Krunt 3 - Ärihoone (tööstusettevõte/ladu 2200 m²) – 2200 / 200 = 11 kohta.

Jalgrattaparklate orienteeruvad asukohad on tähistatud Joonisel 6. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik jalgrataste parkimiskohtade vajadus ja arv ning parkla asukoht (kas väliparklas või eraldi abihoonena või hoone esimese korruse siseruumides või hoone välisseina ääres, jne) ja tehniline lahendus.

2.5 Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal on tegemist metsase alaga. Puistu on tihe, hooldamata ja lühiealistest liikidest koosnev, ning linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslik. Väärtuslikumaid ja suuremamõõtmelisi üksikpuid alal ei paikne, mistõttu ei koostatud detailplaneeringule ka dendroloogilist hindmaist vaid toodi metsa kasvukohatüübi üldine kirjeldus (vt ptk 1.2, Fotod 4-8). Ala maapind on madal ja kevadeti üleujutatav ning hoonestuse rajamisel tuleb maapinda tõsta (ca 1.25 m) ning olemasolevat haljastust on seetõttu keeruline säilitada. Ette on nähtud uue haljastuse rajamine.

Moodustatud äri- ja tootmismaa kruntide haljastatud pinna osakaal peab olema minimaalselt 20% (st muruala ja kõrghaljastusala kokku) ning sellest kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast. Kõrghaljastusalade täpset paiknemist planeeringulahenduses pole määratud. Alad tuleb kavandada ja nendega arvestada hoonete projekteerimise etapis.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

17

Kõrghaljastusala osakaal kruntidel võib olla ka suurem, detailplaneering soovitab suurendada haljastuse osakaalu ja käsitleda detailsemalt haljastuse lahendust ehitusprojekti asendiplaanil. Kõrghaljastuse (ka üksikpuude) rajamine tagab suvel varjulisemate alade tekkimise ning aitab vältida kuumasaarte tekkimise ohtu. Seega on puude ja põõsaste istutamine planeeringualale põhjendatud ja vajalik. Samuti on haljasaladel roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

Edasisel projekteerimisel jälgida parklate liigendamist madal- ja kõrghaljastusega, et pakkuda varju parkivatele autodele ning tagada sademeveele rohkem võimalusi imbuda pinnasesse. Ühtlasi aitavad kõrghaljastusega haljasalad vältida kuumasaarte teket.

Sademevett tuleb käidelda maksimaalselt omal krundil. Sademevee immutamiseks pinnasesse on võimalik teede ja asfaltplatside pinnad rajada ilma äärekivita ning kõvakattega pindade kalded suunata haljasalade suunas. Parkla aladel võiks eelistada vett läbilaskvaid katendeid (nt murukivi või poorne asfalt). Samuti võib edasisel projekteerimisel kaaluda sademevee immutamist ja juhtimist Sooserva kinnistul asuvasse tiiki.

2.6 Jäätmekäitluse korraldamise põimõtted

Keila linna haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Keila linna jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 26.04.2022 määrusega nr 5). Määrusega reguleeritakse jäätmehoolduse korraldamist ja arendamist Keila linna haldusterritooriumil eesmärgiga vähendada jäätmeteket, suurendada tekkinud jäätmete kordus- või taaskasutust ja keskkonnaohutut kõrvaldamist. Eeskirja täitmine on juriidilistele ja füüsilistele isikutele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu Keila linna haldusterritooriumil osutab linna poolt valitud lepinguline partner.

Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmetega.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad jäätmed, pakendid, puit, tekstiil, suurjäätmed, probleemtoodete jäätmed, ohtlikud jäätmed, üle jäävad olmejäätmed.

Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, kõrvaldatakse tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmejaam, jäätmepõletustehas või prügila või antakse käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning ei tohi põhjustada keskkonnareostust ega ohtu tervisele. Nõuetele vastavateks loetakse kaanega suletavaid mahuteid, mida saab laadida veokile koos jäätmetega nende äraveoks või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega. Mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.

Mahuti paigaldatakse jäätmevedajale kättesaadavalt krundi või kinnistu piirile, kus jäätmed on tekkinud. Mahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

18

jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast. Käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit.

Detailplaneeringu Joonisel 6. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonisel on kujutatud jäätmemahutite võimalikud asukohad, mahutite täpsed asukohad määratakse ehitusprojektide koostamise etapis.

2.7 Tuleohutusnõuded

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.

Krundile 1 kavandatud ärihoone liigutub määruse alusel IV kasutusviisi alla. Krundile 2 ja 3 rajatavad hooned (laohoone/tootmishoone) liigituvad määruse alusel VI kasutusviisi alla.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

2.8 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga viiakse ellu üldplaneeringu kohane areng (vt ptk 2.3) ning täpsustatakse hoonestustingimused. Planeeritav ala asub Keila linna üldplaneeringu kohaselt tehnoehitise ja jäätmekäitluse alal (O), kus vahetult kõrvalalal asub teenindusele suunatud ala (Ä). Detailplaneeringuga antakse alale hoonestustingimused äri- ja tootmishoonete (väiksemas mahus ka tootmishoonete) rajamiseks ning sellega suurendatakse piirkonnas ärimaa osakaalu.

Planeeritav ala on soovitav kujundada selle piirkonna aktsendiks ning avada ala kasutus linnaelanikele. Sellest tulenevalt on antud ala hoonestusnäitajad tihedamad ja hoonete kõrgused kõrgemad kui kõrvalalal (vt ptk 2.4 ja 2.4.1).

Planeeringulahenduses on määratud kavandatavate hoonete maksimaalseks korruselisuseks 3 korrust ja kõrguseks 14 m ning loobutud on lähteseisukohtades toodud sõnastusest.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

19

Hoonestuse kõrguse määramisel on arvestatud ka vahetus läheduses asuva rajatava Vesiveski keskusega, mille kõrguseks on kavandatud samuti 14 m. Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringu alale kavandatud ärihoone on kujundatud Keila linna peaväravaks ja ümbruskonna tõmbekeskuseks.

Planeeringulahenduse eeluviimisel ja hoonestamisel tuleb kujundada kvaliteetne läbimõeldud arhitektuuriga ja tervikliku ruumilise lahendusega linnaruum.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

20

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Planeeringu algatamise korralduses 25.07.2024. a nr 2-2/195 on ära toodud järgnev selgitus - tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, ning arvestades planeeritava tegevuse mahtu, ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine.

Planeeringuga määratud hoonestustingimuste sobitumiseks piirkonda tuleb arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi. Samuti tuleb edasisel projekteerimisel arvestada kehtivate seaduste, määruste ja standarditega. Planeeringualal on keelatud olulise keskkonnamõjuga tegevused (vastavalt 22.02.2005 vastu võetud Riigikogu seadusele Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1). Kui eelpool toodut arvestatakse siis detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Kultuurilisi mõjusid planeeringu elluviimisega ei kaasne. Planeeringualal ei asu mälestisi, kultuuri-, ajaloo-, või arheoloogilise väärtusega objekte. Majanduslikke mõjusid detailplaneeringuga ei hinnata.

Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Pole teada, et detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju ohustaks keskkonda. Mõju taimestikule ja loomastikule on olemas kuid see on lokaalne. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, kui hooned on valminud siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõrvalala mõjutab ühendustee rajamine läbi Sooserva kinnistu, mõju võib pidada pigem positiivseks.

Kolme äri- ja tootmismaa krundi rajamise ruumiline ulatus on pigem lokaalne ja jääb antud ala piiridesse. Planeeringuala külgneb Keila jõe luha-alaga ja olemasolevate ärimaa kruntide ning jäätmekäitlusmaaga.

Planeeritava ala haljastatava ala osakaal on ca 20% kogu planeeritava ala pindalast.

3.1 Müra normtasemed ja leevendusmeetmed

Atmosfääriõhu kaitse seaduse §57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivas Keila linna üldplaneeringus on detailplaneeringu ala piirkonda märgitud tehnoehitise ja jäätmekäitluse alal (O) ning teenindusele suunatud ala (Ä), mis on määrgitud V kategooria alaks (vt Keila linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2022).

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 sätestab, et välisõhus leviva müra normtasemeid rakendatakse seaduse §57 nimetatud mürakategooriate alusel ning vastavad välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri määrusega 16.12.2016 nr 71. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrusega on müra normtasemed kehtestatud kategooriatele I- IV.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

21

Mürakategooriatele V ja VI müra normtasemeid (müra piir- ja sihtväärtust) kehtestatud ei ole.

Seega ei ole planeeringuala määruse 16.12.2016 nr 71 §5 mõistes müratundlik ala ning seal ei ole määratud välisõhus levivale mürale piir- ega sihtväärtust.

Keila linna üldplaneeringu mürauuring kohaselt ulatub planeeringualale liiklusmüra päeval (Ld, 7.00-23.00) 55-60 dB ja ja öösel (Ln, 23.00-7.00) 50-55 dB.

Eespool toodud andmete põhjal ei ilmenud vajadus müraleevendusmeetmete ette nägemiseks ning ei peetud asjakohaseks mürauuringu koostamist detailplaneeringu koostamise etapis. Kui edaspidiselt tegevuse täpsemal kavandamisel ja hoonestuse projekteerimisel selgub olulisi asjaolusid, mis nõuavad täpsemat mürauuringut või müraleevendusmeetmete rakendamist, siis tuleb ala arendajal välja töötada asjakohased leevendusmeetmed. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Uute hoonete rajamisel jälgida heliisolatsiooninõuded ning kehtivaid standardeid ja seadusi. Võimalik on müra tõkestavate ehituslike võtete rakendamine uute hoonete rajamisel maantee äärsel alal, kus esineb kõrgem müratase. Ehituslike võtetega saab ehitada mürakindlamaid uusi hooneid.

Transpordiamet on oma kirjas 27.08.2024 nr 7.2-2/24/13257-2 (vt MENETLUS- DOKUMENDID) välja toonud nii: Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Viidatud määruse nõuded ei kohaldu käesolevale detailplaneeringule. Määrust kohaldatakse sellistele planeeringutele, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine.

3.2 Radoon ja radoonitõrje meetmed

Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning õhust 7,7 korda raskem. Inimene oma meeltega radooni ei tunne.

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Radoon on suitsetamise järel teisel kohal kopsuvähki haigestumise tekitajaks.

Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse tõsta kehtestatud normidest oluliselt kõrgema tasemeni.

Radooniohtlikuks liigitatakse Eesti Standardikeskuse juhiste alusel (standard ESV 840:2023) looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestati Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

22

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks.

Eesti Geoloogiateenistus on koostanud 2020 aastal uuringu - Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas. Uuringu käigus teostati radooni mõõtmised pinnaseõhus. Uuringu tulemusel asub Keila linn valdavalt Põhja-Eesti lavamaal, geoloogiliselt Põhja-Eesti lubjakiviplatool klinditsoonis. Planeeritaval ala mõõtmisi ei teoastatud, üll aga on läänepoolsel sarnasel alal teostatud üks mõõtmine punktis 19Rn-3085. Uuring näitas et Rn-risk selles punktis on 59 kBq/m3. Lõunapoole jäävas punktis 19Rn-3032 on Rn risk 39 kBq/m3.

Keila linna kohta näitasid uuringutulemused, et enam kui neljandikus uuringupunktidest ületab Rn-sisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m3 ja seega on vastavalt Eesti ehitusstandardile (EVS 840:2023) Keila linna territooriumil vajalik mõõta Rn-sisaldust enne uute hoonete püstitamist, et selgitada radoonivastaste meetmete kasutamise vajalikkust või nendest loobumist.

Kõrge radooni sisalduse korral on uute hoonete projekteerimisel/ehitamisel vaja kasutusele võtta radooni tõkestamise meetmed. Radoonikaitselahenduste kohta saab informatsiooni ketivast standardist EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” ning kehtivatest õigusaktidest.

Väljavõte 1. Radooniuuringu uuringutulemustes esitatud Joonis 5.2.1.1. Keila linna Rn-riski kaart (Aluskaart: Suuroja jt., 2014)

ANTSÜLUSJÄRVE SETTED PLANEERITAVAL ALAL

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

23

3.3 Keskkonnanõuded planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal kasutus, olemasolev metsa-ala kaob detailplaneeringu elluviimise järgselt. Planeeritava ala maapinda tõstetakse, krundid hoonestatakse, rajatakse teed ja tehnovõrgud ning selle tulemusel väheneb alal kõrghaljastuse osakaal.

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks:

 Hoone projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga kuna planeeritav alal esinb tõenäoliselt kõrge radooni sisaldus (vt ptk 3.2). Hoonete projeteerimise faasisi või sellele eelnevalt tuleb teostada alal radooni tasemete mõõtmine.

 Et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud teed ja tehnovõrgud.

 Hoonete rajamine on lubatud vaid planeeringu joonistel näidatud hoonestusalade sees.

 Projeteerimise etapis tuleb välja selgitada ehitusgeoloogilise uuringu koostamise vajadus.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses Keila linna jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 26.04.2022 määrusega nr 5).

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et hoonete kütmisel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus.

 Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

24

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

4.1 Veevarustus

Detailplaneeringu ala ei ole Keila linna ÜVK-ga liitunud, liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav veetarbimine ööpäevas on kokku maksimaalselt 12,0 m³/d (keskmine 10,0 m³/d). Maksimaalse tunni tarbimine on 5,9 m³/h.

AS Keila Vesi on väljastanud 23.01.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused nr 091224-1 ühisveevarustusega liitumiseks. Tehnilistele tingimuste kohaselt on planeeringuala ühendamine ühisveevärgiga võimalik ringistusega ja minimaalselt De110PE trassiga ning ühenduspunktidega kahest kohast:

 Põhjakaare tn 6 kinnistu loodepoolse nurga juures, toru asukohas 6574974.43;524356.60. Toru De110PE.

 Valida sobiv asukoht, lõigul 6574999.69;524652.69 (olemasolev betoon kaev, alajaama kõrval) kuni 65752021.32;524668.93. (Punkt Uus-Paldiski teele rajatud sadulüh.).

Ringtorustik tuleb rajada detailplaneeringualani läbi Põhjakaare tn 10 ja T-8 Tallinn- Paldiski katastriüksuste. Ühenduskohas Uus-Paldiski tee juures on olemasolev PE toru De 63 mm plaanis asendada De 110 mm toruga. Ühenduskohani rajada veevarustuse ringtorustik piki riigitee T-8 Tallinn-Paldiski katastriüksust. Detailplaneeringu alal on ette nähtud rajada kõigile kolmele äri- ja tootmismaa krundile liitumispunktid. Riigiteega ristuv veetorustik tuleb rajada kinnisel meetodil hülsis.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutusliku veetarbimise ning välistulekustutuse vajaliku vooluhulga.

Ehitusprojekti koostamiseks ja liitumislepingu sõlmimiseks peab arendamisest huvitatud omanik taotlema AS Keila Veelt täpsustatud tehnilised tingimused.

4.2 Tuletõrjeveevarustus

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja Eesti standard EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.

Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigitub krundile 1 planeeritud ehitis tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi hooneks ning krundile 2 ja 3 planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisi hooneteks. Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 14 m ja korruselisus on lubatud 3-korruseline. Tegevuse järgi kuuluvad krundile 2 ja 3 hooned eeldatavalt 1. tuleohuklassi ja vastavad II tulekaitsetasemele (ehitistes peavad olema tulekustutid ja tulekahjusignalisatsioon).

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

25

Vastavalt standardi EVS 812-4:2018 tabelile 1 peab (krundi 2 ja 3 hoonete) 2. tuleohuklassi kolmekorruseliste hoonete tulepüsivusklass olema TP1. II tulekaitsetaseme korral on 2. tuleohuklassi kuuluva hoone tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 6000 m².

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on kruntide 2 ja 3 hoonetel 1. tuleohuklassi ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 12000 m², vajalik tuletõrjeveehulk välistulekustutuseks 10 l/s tulekahju kestvusega 2 h. Krundile 1 planeeritud IV kasutusviisi hoone (põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m2 ja tuletõkkesektsiooni piirpindalaga 800 m2 kuni 1600 m2) vajalik tuletõrjeveehulk välistulekustutuseks on 15 l/s tulekahju kestvusega 3 h.

Välistulekustutuseks vajaliku tuletõrjevee saamiseks on planeeritavale ühisveevärgi torule ette nähtud paigaldada üks hüdrandikaev. Krundile 3 planeeritud kaugeima hoone sissepääsu kaugus hüdrandikaevust on ca 195 m. Vastavalt AS Keila Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele on lähima olemasoleva ühisveevärgi tuletõrjehüdrandi tagatud veeloovutus 15 liitrit sekundis. Arvestades prognoositavat veetarbimist tuleks planeeringuala veeühendustorustik rajada kuni tuletõrjehüdrandini sellise läbimõõduga torust, millest on võimalik välistulekustutuseks saada vooluhulk 15 liitrit sekundis.

Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri 18.02.2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

Keila linna üldplaneeringus määratud arendusüksuse ala (nimega Keila reoveepuhastusjaam ja selle ümbrus) välistulekustutuse veehulga saamiseks tuleb olemasolevale sademeveetiigile paigaldada kuivhüdrant koos imitorustikuga (vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis).

4.3 Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringu ala ei ole Keila linna ÜVK-ga liitunud ja liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav reoveekogus ööpäevas on kokku maksimaalselt 12,0 m³/d (keskmine 10,0 m³/d). Maksimaalse tunni reoveekogus on 5,9 m³/h.

AS Keila Vesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringu ala liitumiseks Keila linna ühiskanalisatsiooniga (nr 091224-1, 23.01.2025). Vastavalt tehnilistele tingimustele on ala ühendamine ühiskanalisatsiooniga võimalik olemasoleva kollektoriga (?dn500) lõigul: 6575065.33;524373.18 kuni 6575004.26;524675.22 või Uus- Paldiski tee kanalisatsioonitrassiga De160PVC (kaevu asukohas 6575108.20, 524635.96).

Detailplaneeriguala juhtimine isevoolselt võimalikesse liitumispunktidesse pole võimalik. Detailplaneeringuala kruntide reovee ärajuhtimiseks on teemaa krundile planeeritud reoveepumpla rajamine. Reoveepumpla survetorustik rajada paralleelselt planeeritava veevarustuse ringtoruga piki riigitee T-8 Tallinn-Paldiski katastriüksust kuni Uus-Paldiski tee äärse reoveekollektorini De 560 mm.

Detailplaneeringualal rajada kruntidele 1, 2 ja 3 liitumispunktid transpordimaale ja reovesi juhtida reoveepumplani isevoolselt.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

26

Tehnovõrkude joonisel on näidatud reovee isevoolsete ja survetorustike ning reoveepumpla põhimõttelised asukohad. Torude ja pumpla täpsed asukohad ning läbimõõdud ja sügavused määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutuslikud reoveekogused.

4.4 Sademevee lahendus

Planeeringuala tootmismaa krundile planeeritud hoonete katustelt, teedelt ja parklatest kogutavad sademeveed suunata pärast voolu ühtlustamist ja osaliselt immutamist sademeveetorustikuga Sooserva kinnistul asuvasse olemasolevasse tiiki. Olemasolevale tiigile tuleb rajada ühenduskraav Keila jõega. Ühendustee rajamisel läbi Sooserva kinnistu tuleb eraldatava tiigiosa ühendamiseks tee alla paigaldada truup.

Detailplaneeringu transpordimaale rajada kruntidele 1, 2 ja 3 liitumispunktid sademeveetorustikuga.

Haljasaladel tekkivad sademeveed immutada haljasaladel.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61 sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele VeeS § 129 lg 4 ja 5).

Määruse nr 61 § 7 lg 1 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt määruse nr 61 §11 lg 1 peab suublasse juhitava sademevee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele, arvestades määruse nr 61 § 7 lg 1 ja 4 sätestatud erisusi.

Sademeveelahenduse edasisel projekteerimisel tuleb arvestada tiigi veega täitmise vajadusest, et tagada nõuetekohane välistulekustutusvee hulk piirkonnas.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.5 Elektrivarustus

Elektrivarustus on koostatud Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimuste nr 486892 alusel (koostatud 17.12.2024 a, kehtivad kuni 17.12.2026 a).

Planeeritavate kruntide eletrivarustuse tagamiseks nähakse alale ette komplektalajaama rajamine. Komplektalajaama on paigutatud krundile 2. Alajaama rajamiseks on alale ette nähtud servituudi vajadusega ala (ca 52 m2 suurune). Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevast keskpinge kaablist KPL214837 T-8 Tallinn-Paldiski maantee kinnistul (katastritunnus 29601:005:0057) teisel pool riigimaanteed. Riigiteega ristuv elektrikaabel tuleb rajada kinnisel meetodil. Lahendus kajastub Joonis 5. Tehnovõrkude joonis.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

27

Nimetatud uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Hoonete elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist planeeritavate hooneteni tuleb kavandada maakaablitega.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud elektrikaablite põhimõttelised asukohad. Kaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.6 Tänavavalgustus

Planeeringuga on ette nähtud uued planeeritava sõidutee äärde tänavavalgustuse rajamine. Tänavavalgustuse väljaehitamiseks on planeeritud eraldi trassikoridor valgustuse maakaabli tarvis. Tänavalgustuse kaabel saab ühenduse planeeritavast alajaamast. Tänavavalgustuse detailsel projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Krundisiseselt tuleb valgustus lahendada krundivaldaja poolt, vastavalt projektile.

Ehitusprojekti koostamiseks tuleb tänavavalgustuse osas taotleda täiendavad tehnilised tingimused Keila Vesi AS´ilt ([email protected] ).

4.7 Sidevarustus

Telia Eesti AS on väljastanud planeeringule sidevarustuse saamiseks tehnilised tingimused nr 39383934 (06.01.2025. a, kehtivad kuni 05,01.2026 a).

Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres Telia sideehitised puuduvad. Planeeritavate kruntide liitumine nähake ette sidekanalisatsiooni põhitrassist sidekaevust KEI-208. Igale kruntile nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.

Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sidekaablite põhimõttelised asukohad. Sidekaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

Liitumine Telia Eesti AS sidevõrguga tuleb lahendada vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39383934 järgmistes projekteerimiste etappides (Eelprojekt, Põhiprojekt). Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis tuleb lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/juhendid.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

28

Telia Eesti OÜ poolt väljastatud kooskõlastus (nr 39517035, 13.03.2025. a) ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

4.8 Soojavarustus

Piirkonnas puudub ühtne tsentraalne soojavarustust. Keila linna kaugküttevõrk (operaator Utilitas Eesti AS) jääb planeeringualast liiga kaugele ning majanduslikult ei ole otstarbekas torustiku rajamine planeeringualale liiga väikese tarbimisvajaduse tõttu.

Hoonete soojavarustuse lahendamiseks tuleb leida võimalused lahendada see individuaalküttena. Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, puuraukudega maaküte, päikesepaneelid, tahkekütuse- või vedelkütuse katlaid, jne. Kütteliigi valik tehakse eraldi projekteerimistingimustega.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

29

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809- 1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel.

Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka piirkonn elanike huvi ja initsiatiivi. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Peamised riskid käesoleval planeeringualal võivad olla vandalism, vargused, sisse murdmised. Järgnevalt on antud mõned soovitused võimaliku kuritegevuse vähendamiseks.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks.

Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.

Nähtavus ja vaateväli. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Turvalisust parandavad valgustatud hoovid, parklad, teed ja majaesised. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt.

Vargused ja naabrivalve. Hoonete välisuksed ja aknad peavad olema korralikud ja tugevad (nt metalluksed ja turvaaknad). Olulist mõju avaldavad uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Võimalik on kasutada lukustatavaid aedu. Kuid kõige parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

30

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Planeeringu elluviimise tegevuskava täpsustub detailplaneeringu järgselt vastavalt arendaja ja omavalitsuse vahelisi või teiste osapoolte vahelisi kokkuleppeid arvestades. Planeeringu elluviimise tegevuskava on järgmine:

 Katastriüksuste moodustamine;  Katastriüksustele sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel või

ehitise tegeliku kasutuse või kasutusloa alusel (Maakatastriseadus §18);  Rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine;  Hoonete ehitusprojektide koostamine;  Ehituslubade väljastamine hoonete/rajatiste ehitamiseks. Kui kohalik omavalitsus

annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet;

 Riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski ringteelt juurdepääsutee rajamine. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

 Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks;

 Tehnovõrkude väljaehitamine kuni liitumispunktideni ning kasutuslubade väljastamine;

 Hoonete ja kinnistusiseste ehitiste väljaehitamine ja kasutuslubade väljastamine;  Kruntide heakorrastamine.

7 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

Detailplaneering on vormistatud vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering on koostatud ja esitatud planeerimisseaduses ning lähteseisukohtades punktis 9 sätestatud mahus.

Planeeringu vormistatavad osad on:

1) seletuskiri; 2) joonised; 3) planeeringu juurde kuuluvad lisad.

Planeering on vormistatud digitaalselt. Seletuskiri on koostatud Word (doc) programmis ja joonised tarkvaraga AutoCAD LT 2025.

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Keila Linnavalitsus esitas 30.04.2025 kirjaga nr 7-4/491-1 Päästeametile kooskõlastamiseks

Maanteeserva ja selle lähiala detailplaneeringu.

Päästeamet jättis 20.05.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/2620-1 detailplaneeringu tuleohutusosa

kooskõlastamata kuna seletuskirjas puudub viide Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ ning planeering paikneb ohtliku ettevõtte ohualas, mistõttu tuleb viia läbi täiendav

riskide hindamine, kas planeeritav ehitis antud asukohas on sobiv või mitte.

Märkus nr 1: Planeeringu seletuskirja ptk 4.2 lk 25 on lisatud järgmine lõik: Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada

vastavalt Siseministri 18.02.2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

Märkus nr 2:

Päästeamet viitab oma kirjas vajadusele koostada riskianalüüs kasutades metoodikat

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“.

Selgitame:

1. Keila Linnavalitsuse 25.07.2024 korralduse nr 2-2/195 alusel algatatud Maanteeserva

detailplaneering on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga. Korralduses on rõhutatud, et

vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele § 6 ei

kvalifitseeru kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, kuna tegemist on

olemasoleva linnaehitusliku arengu jätkuga ning tegevuse mõju ulatus ei eelda

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamist. Sama seisukoht on

kajastatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.

Sandra Danilson

Põhja Päästekeskus

[email protected]

Teie: 20.05.2025 nr 7.2-3.1/2620-1

Meie: 20.06.2025 nr 7-4/761-1

2. Planeeringualale on kavandatud kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti hoonete

ehitisealuste pindadega suurusjärgus 2200–2700 m² ning maksimaalse kõrgusega kuni 14

meetrit. Samuti nähakse ette ühine hoonestusala, mis võimaldab paindlikku

hoonestusviisi tulevikus – kas mitme väiksema hoonega või vajadusel suurema, kruntide

üleselt kavandatud hoonega. Lähteseisukohtades on arvestatud brutopindalaga kuni 12

000 m² erinevate korruste peale kokku. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata hoonete

kasutusotstarbeid ega hoonete suletud netopindasid, mis teeb metoodika rakendamise

käesolevas etapis tehniliselt võimatuks kuna Lisa 1 kohaselt on tundlikkuse määramise

eelduseks ehitise kasutamise otstarbe ja suletud netopindala teadmine.

Kui ehitusloa menetluses ilmneb, et hoonete kasutusotstarbed või suletud netopinnad eeldavad

metoodika rakendamist, saab see Päästeameti nõusolekul olla tingimuseks ehitusprojekti

kooskõlastamisel. Kokkuvõttes leiame, et riskianalüüsi koostamine detailplaneeringu menetluses

ei ole sisuliselt ega menetluslikult asjakohane ega otstarbekas, kuna planeering ei sisalda veel

piisavalt täpseid andmeid metoodika rakendamiseks. Oleme valmis kaaluma riskianalüüsi

koostamist ehitusprojekti faasis, kui selleks tekib seadusest tulenev vajadus.

Juhime tähelepanu, et ohtliku ettevõtte ohualas asub ka Vesiveski kaubanduskeskus, millele on

väljastatud 15.01.2024 ehitusluba nr 2412271/00261. Ehitusloa tuleohutusprojekti (Töö nr: 41-23

16.11.2023) on Päästeameti Põhja päästekeskus kooskõlastanud 11.12.2023. Projekt ütleb, et

projekteeritav hoone asub kahe C-kategooria ohtliku ettevõtte ohualas: Olerex AS tankla

ohualas, mille suurus on 436m ning Alexela AS tankla ohualas mille suurus on 386 m.

Tuleohutusprojektis on öeldud, et projekteeritav hoone ei suurenda ohtlikust ettevõttest

tulenevaid riske ega tagajärgi. Arvestades, et planeeritav hoone on tundlikkusega 2 ja jääb II

tsooni (väga ohtlik ala) ja III tsooni (ohtlik ala), siis võib hooneid ehitada ettevõtete ohualasse.

Juhime tähelepanu, et Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering on kehtestatud Keila

Linnavolikogu poolt 29.03.2022 nr 1-3/8. Päästeamet on detailplaneeringu kooskõlastanud

02.05.2018 kirjaga nr 7.2-3.1/8302-2.

Kokkuvõte:

Lähtudes eeltoodud teabest ei ole riskianalüüsi koostamine Maanteeserva

detailplaneeringu menetluses põhjendatud kuna detailplaneeringu menetluses:

 ei määrata hoonete lõplikke kasutusotstarbeid ega suletud netopindasid, mis on

eeltingimuseks metoodika rakendamisel.

 ei ole võimalik määrata tundlikkustaset ega hinnata riskide mõju, kuna vajalikud

lähteandmed puuduvad, mis muudab metoodika rakendamise selles etapis tehniliselt

võimatuks.

 ei ole tuvastatud olulist keskkonnamõju, mis võiks viidata riskide täiendava hindamise

vajadusele.

 varasem praktika (Vesiveski I kinnistu planeering ja ehitusprojektid) kinnitab, et sama

ohtliku ettevõte ohualas on hoonestamine lubatud ja seda printsiipi tuleks rakendada ka

käesoleval juhul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Angerjas

abilinnapea

Lisa: Maanteeserva seletuskiri

Koostaja:

Diana Vällo

[email protected]

KEILA LINN, MAANTEESERVA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2025

KEILA LINN, MAANTEESERVA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ALGATATUD: 25.07.2024. a Keila Linnavalitsuse korraldusega nr 2-2/195 VASTU VÕETUD: ………………………………………………………………………

KEHTESTATUD: ..................................................................................................

TÖÖ NUMBER: 1510/24 (PlanID: 30113926)

PLANEERINGU Keila Linnavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: TELLIJA: Keila Linnavalitsus, esindaja Inge Angerjas PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht ja arhitekt-planeerija Janne Tekku

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

2024-2025

SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku, Ülar Jõesaar

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

4

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD ..................................................................................................................... 4

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ............................ 6 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................................... 6 1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................................... 6 1.3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDSED ............................................. 9

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 10 2.1 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................................................................................................. 10 2.2 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE .................................................................................... 10 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ............................................................................ 12

2.3.1 Hoonete üldised arhitektuurinõuded .............................................................................................. 14 2.4 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................. 14

2.4.1 Parkimise põhimõtted ...................................................................................................................... 15 2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv ......................................................................................................... 16

2.5 HALJASTUS JA HEAKORD ......................................................................................................................... 16 2.6 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕIMÕTTED ....................................................................................... 17 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................................................. 18 2.8 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED ................................................................. 18

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .............................................................. 20 3.1 MÜRA NORMTASEMED JA LEEVENDUSMEETMED ..................................................................................... 20 3.2 RADOON JA RADOONITÕRJE MEETMED ................................................................................................... 21 3.3 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ...................................................... 23

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................... 24 4.1 VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................... 24 4.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ...................................................................................................................... 24 4.3 REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................ 25 4.4 SADEMEVEE LAHENDUS ........................................................................................................................... 26 4.5 ELEKTRIVARUSTUS .................................................................................................................................. 26 4.6 TÄNAVAVALGUSTUS ................................................................................................................................. 27 4.7 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................................ 27 4.8 SOOJAVARUSTUS..................................................................................................................................... 28

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD .............................................. 29

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 30

7 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE .................................. 30

JOONISED

JOONIS 1. ASENDISKEEM JOONIS 2. KONTAKTVÖÖNDI PLAAN JOONIS 3. TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 4. PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6. HALJASTUSE- JA LIIKLUSLAHENDUSE JOONIS M 1:500

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

5

EESSÕNA

Käesoleva Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise aluseks oli Keila Linnavalitsuse 25.07.2024. a algatamise korraldus nr 2-2/195 ja korralduse lisa 1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kolmekorruselistele hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala pindala on 2,58 ha.

Kehtestatud detailplaneering on edaspidi planeeritava maaüksuse hoonestamisel ehitusprojekti koostamise aluseks.

Planeeringu koostamise aluseks olevad dokumendid:  Keila linna üldplaneering (kehtestatud 26.03.2024 Keila Linnavolikogu

otsusega nr 1-3/7);  Keila Linnavalitsuse 25.07.2024. a algatamise korraldus nr 2-2/195 ja

korralduse lisa 1 (lähteseisukohad);  Keila linna ehitusmäärus (kehtestatud Keila Linnavolikogu 28.09.2010

määrusega nr 14);  Keila linna kliima- ja energiakava (kinnitatud Keila linnavolikogu 31.05.2022

määrusega nr 1-2/7);  Keila Linna müravähendamise tegevuskava 2019;  Keila linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-

2032 (kehtestatud Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11);  Kaugküttepiirkonna määramine (kehtestatud Keila Linnavolikogu 31.01.2017

määrusega nr 4);  Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Inseneribüroo Geoalus OÜ poolt koostatud geodeediline aluskaart, töö 24-

G290, juuli 2024. a;  Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. aastal koostatud uuring

„Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas, Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 2020“;

 Maa-ameti kaardiserver.

Planeeringu koostamise korraldaja on Keila Linnavalitsus.

Planeeringu koostas OÜ Entec Eesti arhitekt-planeerija Janne Tekku (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7), vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar (veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8) ja teedeinsener Roland Mäe (volitatud teedeinsener, tase 8).

Töösse oli kaasatud LLM3 OÜ esindajad, Keila linnavalitsusest Inge Angerjas, Diana Vällo ning Märt Maripuu.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

6

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed

Planeeritav ala koosneb Maanteeserva maaüksusest (katastritunnusega 29601:001:0560), mille sohtostarve on tootmismaa 50% ja ärimaa 50% ning pindala 2,04 ha. Lähialana on kaasatud osaliselt planeeringualasse järgnevad kõrvalkinnistud:

 T-8 Tallinn-Paldiski katastriüksus (katastritunnus 19801:012:0221, sihtotstarve transpordimaa 100%);

 Sooserva katastriüksus (katastritunnus 29601:001:0559, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%);

 Uus-Paldiski tee 6 katastriüksus (katastritunnus 29601:001:0316, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%).

Planeeringuala asub Keila linna läbivast Tallinn Paldiski maanteest põhja pool. Planeeritav ala piirneb põhjas Keila jõega, idas paiknevad Uus-Paldiski tee aadressiga krundid kus paiknevad äri-, teenindus- ja tootmishooned ning Keila reoveepuhastusjaam ja jäätmejaam. Lõunas asub Tallinn-Paldiski maantee ja läänes põllumaana kasutatav Kalda kinnistu. Planeeritava ala pindala on 2,58 ha.

1.2 Olemasoleva olukorra ülevaade

Planeeringuala on hoonestamata ja kaetud tiheda puistuga (vt fotod). Vaid Maanteeserva kinnistu idaserv on rohumaa ning puudest/põõsastest lage. Maapind Maanteeserva kinnistu ulatuses on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku +25.33 - +26.57 meetrit.

Planeeringusse haaratud Sooserva kinnistu lõunaosas asub tiik ja selle ääres lehtpuudega kaetud metsane ala. Maapinna kõrgused on madalamad tiigiäärsel alal ja kõrgemad kinnistu idaservas, maapinna absoluutkõrgused planeeritaval alal jäävad vahemikku +24.87 kuni +26.81 meetrit.

Planeeringuala põhjaserv jääb Keila jõest linnulennult ca 150 m kaugusele. Kui muidu on Keila jõe ja Uus-Paldiski maantee äär valdavalt lage ja kevadeti üleujutatav rohu- ja põllumaa, siis kogu planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Tegemist on leostunud ja leetjatele gleimuldadele (GO) iseloomuliku angervaksa kasvukohatüüpi kuuluva metsa-alaga, kus puudeliikidest kasvab kaske, halli leppa, saart. Alusmets on kohati tihe (valdavalt puistu servaaladel). Alusmetsa moodustavad valdavalt pajuliigid. Lisaks pajuliikidele kohtab seal paaksuud, pihlakat, toomingat jt liike. Kuna tegemist on kevadeti liigniiske alaga, on puud kohati kidurakasvulised. Puistu on tihe, hooldamata ja lühiealistest liikidest koosnev, ning linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslik. Samas pakub ala elupaiku linnu- ja putukaliikidele.

Uus-Paldiski tee 6 kinnistu edelaosas (planeeringusse hõlmatud alal) asub jäätmejaama asfaltplatsi serv, piire ja kraav. T-8 Tallinn-Paldiski maantee kinnistu osa on kaetud lehtpuu metsaga ja maantee äärse lageda alaga (vt foto 4).

Detailplaneeringu ala vahetus läheduses (Uus-Paldiski tee 2 kinnistul) asub Keila reoveepuhasti, mille 200 m kuja ulatub planeeringualale.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

7

Foto 1: Vaade läänepoolt Foto 2. Vaade alale teiselt poolt maanteed

Foto 3: Vaade teisel pool maanteed asuvale Olerexi Foto 4: Vaade maantee äärest planeeritavale alale tanklale

Foto 5. Vaade planeeritava ala kõrval asuvatele hoonetele Foto 6. Vaade planeeringuala idapiiril

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

8

Foto 7. Vaade alal kasvavale metsale Foto 8. Vaade Sooserva katastriüksusel asuvale kraavile/tiigile

Foto 9. Vaade Uus-Paldiski tee äärest Sooserva katastriüksusele suunduvale kraavile

Teisel pool Tallinn-Paldiski maanteed asub Olerex´i tankla koos ohualaga, tankla on C-kategooria ohtlik käitis.

Sõidukitega juurdepääsu Maanteeserva kinnistule puudub, ka jalgsi liikumine alale on keeruline, sest puudub juurdepääsutee alale.

Looduskaitselisi objekte alal ei asu.

Planeeritavale Maanteeserva kinnistule ulatub riigi maantee 50 m laiune tee kaitsevöönd. Lähialal asuvad sideehitised ja elektrikaablid koos kaitsevööndiga.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

9

1.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldsed

Planeeritav Maanteeserva kinnistu asub Keila linna põhjaosas Tallinn-Paldiski maantee ja Keila jõe vahelisel alal. Lähiümbruses paiknevad ärimaa krundid, jäätmehoidla maa ning maatulundusmaa sihtotstarvetega katastriüksused (vt Joonis 2. Kontaktvööndiplaan).

Planeeritaval alal hoonestust ei asu, lähimad ärihooned paiknevad kõrvalkinnistutel Uus-Paldiski tee 3, Uus-Paldiski tee 4 ja Uus-Paldiski tee 5 (kus asub 8,5 m kõrgune laohoone). Uus Paldiski tee 6 kinnistul asub jäätmejaam, mis kujutab endast asfalteeritud platsi koos jäätmete konteinerite ja konteinersojakuga, ala on piiratud võrkaiaga. Uus-Paldsiksi tee 2 kinnistul asub Keila linna reoveepuhasti, mis paikneb 8,2 ha suurusel alal ning seal paiknevad mitmed hooned ja rajatised (tehnohoone, olmehoone, bioreaktor, järelseteti, biotiik, trummelkomposter, kompostiladustamisala, jne).

Keila linna keskus jääb planeeringualast lõunasse, ca 720 m kaugusele. Keila linnas on olemas enamus vajalikke teenuseid ja asutusi. Lähimad kauplused asuvad teisel pool Tallinn-Paldiski maanteed (Espak, Selver). Luha tn ääres asub Maxima pood (ca 250 m kaugusel) ja uus valmiv Vesiveski keskus. Keskusesse rajatakse ka Rimi market. Lähedusse, teisele poole Tallinn-Paldisi maanteed, on rajamisel LIDL kauplus.

Keila kool asub alast ca 1 km kaugusel. Keila rongijaam jääb ca 1,5 km kaugusele.

Kontaktvööndi alal on kehtestatud kolm detailplaneeringut (alad kajastuvad Joonis 2. Kontaktvööndi plaanil).

Planeeringu eesmärgiks on hoonestustingimuste seadmine äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Maanteeserva kinnistule on sobilik uute äri- ja tootmishoonete rajamine kui arvestatakse planeeringus seatud tingimustega. Mahu määramise kriteeriumiks on seatud sobivus piirkonda.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud algatamise korralduse lisas toodud tingimusega - ehitusõiguse lubamise eelduseks Uus Paldiski tee pikenduse kavandamine läbi Uus Paldiski tee 6 krundi ja Sooserva krundi ühenduseks kahe järjestikuse ringristmiku vahel Tallinna Paldiski maanteel.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

10

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

2.1 Ruumilise arengu eesmärgid

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja tootmismaa krunt(id), anda ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kolmekorruselistele hoonetele, määrata arhitektuurilised tingimused, lahendada juurdepääsud, kujad, kitsendused, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja servituutide vajadused, ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringuala hõlmab ka lähiala kinnistuid selleks, et täita Keila Linnavalitsuse 28. septembri 2023 korralduse nr 2-2/279 lisa punktis 1.3 nimetatud tingimused, mille kohaselt on Maanteeserva kinnistu ehitusõiguse lubamise eelduseks Uus-Paldiski tee pikenduse kavandamise läbi Uus-Paldiski tee 6 krundi ja Sooserva krundi, et luua ühendus kahe järjestikuse ringristmiku vahel Tallinna-Paldiski maanteel.

Peamise ruumilise arengu suuna alale seab Keila linna üldplaneering.

2.2 Vastavus liigilt üldisemale planeeringule

Planeeritav ala asub Keila linna üldplaneeringu kohaselt tehnoehitise ja jäätmekäitluse alal (O) ning vahetult kõrvalalal asub teenindusele suunatud ala (Ä).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Maanteeserva maaüksusele äri- ja tootmismaa krundid, anda ehitusõigus ja hoonestustingimused. Sooserva katastriüksuse osal säilib senine sihtotstarve - jäätmehoidla maa. Detailplaneeringu on algatatud üldplaneeringu kohasena.

Koostatav detailplaneering täpsustab ala üldplaneeringu kohast kastust järgnevalt. Kehtiva Keila linna üldplaneeringuga antakse territooriumile valdav juhtotstarve (juhtfunktsioon), mis määrab selle tulevase kasutamise põhisuuna, millele lisaks tuleb lähtuda konkreetses arendusüksuses kirjeldatud eesmärkidest ja tingimustest ning muudest üldplaneeringu osadest. Iga katastriüksuse sihtotstarvet üldplaneeringus ei eristata vaid määratakse üldine maakasutuse juhtotstarve piirkonna kohta.

Üldplaneeringus toodud arendusüksuste jaotise järgi asub planeeritava ala arendusüksusel - 6.3.7 Keila reoveepuhastusjaama ja selle ümbrus. Keila linna üldplaneering näeb ette et antud alal hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga.

Üldplaneeringus on toodud planeeritava ala osas järgnev elluviimise põhimõte: Maa- ala edasine areng on seotud Tallinn-Paldiski maantee koridori tulevikusuundumustega. Kui planeeritakse Keila põhjapoolne ümbersõit ja Tallinn-Paldiski maanteelõik muutub Keila linna liiklust teenindavaks tänavaks, tekib võimalus planeerida suurem territoorium uuesti (sh uushoonestuse võimalik paiknemine, teede- ja tänavavõrgustik ning rohealad). Sellisel juhul tuleb ärimaa ja Keila reovee-puhastusjaama territoorium siduda uue kujuneva linnaruumiga üheks tervikuks.

Antud detailplaneeringu koostamise hetkel ei olnud veel päevakorras Keila põhjapoolse ümbersõidu kavandamine (teadmata oli ka selle võimaliku rajamise aeg) ning sellest tulenevalt arvestati Tallinn-Paldiski maantee olemasoleva paiknemisega endisel kohal.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

11

Juurdepääs alale tagatakse olemasolevalt Tallinn-Paldiski maantee ringiristiku kaudu. Kavandatud juurdepääsutee kaudu tagatakse üldplaneeringu kohane põhimõte ning seotakse arendatav ala koos kõrvalalaga linnaruumiliselt üheks tervikuks.

Kaart 1. Väljavõte Keila linna üldplaneeringu maakasutuse joonisest (Joonis 1)

Planeeringualast läänes asub Keila jõe luha ala ning Keila linna üldplaneering määrab Keila jõe luha ala rohelise võrgustiku astmelauaks (vt üldplaneeringu ptk 7.1.1) kus seatud tingimused lubavad alale osaliselt arendustegevust. Üldplaneeringus on toodud, et suur osa luha-alast on kevadeti üleujutatav, sellele avanevad kevadeti Keila linnale iseloomulikud vaated ja seda kasutatakse puhkealana korterelamute elanike poolt, mistõttu ei sobi see täies ulatuses arendustegevuseks. Üldplaneeirng näeb ette, et otstarbekas on osa rohealast planeerida loodusõppe suunitlusega puhkealaks ja tagada vaadete avatus.

Antud planeeringuala on üldplaneeringus planeeritud tehnoehitiste ala ja jäätmekäitlusala juhtfunktsiooniga alaks ja rohelise võrgustiku asmelaua ala ei ulatu alale ning antud asukohas ei kavanda kehtiv Keila linna üldplaneering alale puhkeala vaid näeb ette arendustegevuse. Perspektiivne äri suunitlusega arendustegevus võib tulevikus olla osaliselt seotud ka puhketegevusega.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

12

Kaart 2. Väljavõte Keila linna rohestruktuuri joonisest (Joonis 7)

2.3 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused

Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga moodustatakse planeeritavale alale kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti. Planeeringlahendus näeb ette võimaluse kruntide liitmiseks ning krundipiiride üleselt suurema hoonestuse rajamise võimaluse ning sellest tulenevalt on kruntidele määratud ühine hoonestusala. Ühise hoonestusala määramine annab suurema paindlikkuse edaspidi hoonestuse rajamisel (vajadusel saab rajada perspektiivselt suurema hoone üle krundi piiride või siis pigem kolm eraldiseisvat väiksemat hoonet). Hoonestuse näitajate osas on aluseks võetud lähteseisukohtades ette antud 12 000 brutoruutmeetrit hoonestuse korruste vahel. Samuti on lähtutud hoonestuse tihedusnäitajast, mis on 0,65. Kruntide täisehituse protsendiks kujuneb nende näitajate alusel 40% kuigi see erineb lähteseisukohtades toodule (kus on kirjas nii: ala sobivaks ehitisealuseks pindalaks võib pidada kuni 35%) lähtub see ülejäänud lähteseisukohtades toodud näitajatele.

Kruntide liitmisel tekkiva krundi ehitusõigus moodustub järgnevalt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud hoonete ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ja korruselisus ei muutu. Planeeritava ala hoonestustiheduse näitajaks kujuneb maksimaalse lubatud täisehituse korral 0,65. Kruntide täisehitusprotsent on määratud 40%. Kavandatava hoonestuse maksimaalne kõrgus on 3 korrust ning maksimaalne kõrgus 14 m. Hoonestuse kõrguseks on antud võimalus 14 m kõrguste hoonete ehitamiseks (see

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

13

võimaldab hoone siseseks kõrguseks määrata 10-12 m ning see võib osutuda vajalikuks kaupluse rajamise korral).

Kruntide kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast ning kruntide haljastatava osa pindala peab olema 20% (st muruala ja kõrghaljastusala kokku).

Krunt 1 suuruseks on 6711 m². Krundile 1 on antud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Krunt 1 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: ≥60% ärimaa (tähis BT) ja ja ≤40% tootmismaa (TT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 2700 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Krunt 2 pindala on 5954 m². Krundile 2 on antud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: ≥60% ärimaa (tähis BT) ja ja ≤40% tootmismaa (TT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 2400 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Krunt 3 pindala on 5426 m². Krundile 3 on antud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: ≥60% ärimaa (tähis BT) ja ja ≤40% tootmismaa (TT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 2200 m2

Krundi täisehituse protsent: 40%

Lubatud hoonete arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust

Krunt 4 suuruseks on 2309 m². Krunt on moodustatud juurdepääsutee jaoks, krundile võib rajada tehnovõrkude, hoonete ehitamise õigust krundile ei ole antud.

Krunt 4 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% transpordimaa (tähis LT)

Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: puudub

Lubatud hoonete arv krundil: puudub

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: puudub

Hoonete lubatud korruselisus: puudub

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

14

2.3.1 Hoonete üldised arhitektuurinõuded

 Rajatavad hooned peavad asuma planeeringu joonistel kajastatud hoonestusala sees. Planeeringlahendus näeb ette võimaluse kruntide liitmiseks ning krundipiiride üleselt suurema hoonestuse rajamiseks ning sellest tulenevalt on kruntidele määratud ühine hoonestusala. Kruntide liitmisel tekkiva krundi ehitusõigus moodustub järgnevalt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud hoonete ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ja korruselisus ei muutu.

 Krundile 1 rajatav hoone maanteepoolne külg võib asuda (aga ei pea asuma) kõrvalkrundil paikneva (Uus-Paldiski tee 5) ärihoonega samal ehitusjoonel. Hoone asukoht määratakse projekteerimise faasis.

 Hoonete rajamisel on vaja maapinda tõsta. Kruntidel võib olemasolevat maapinda tõsta ca 1-1.5 m ehk absoluutkõrgusteni kuni + 27.20 m.

 Kavandatavate hoonete maksimaalne korruselisus võib olla 3 korrust ja kõrgus 14 m.  Kruntidele on lubatud rajada kuni 3 hoonet (arvesse ei lähe alla 20 m2 suuruse

ehitisealuse pinnaga hooned nagu prügimajad, rattamajad, jne).  Hoonete katusekalle võib olla 0–45º.  Hoonete välisviimistluses vältida põhivärvina tehislikke ja kirkaid toone, mis ei

sobitu miljöösse ning samuti vältida ehitusmaterjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitusmaterjale.

 Maantee ja tänava äärne hoonestus peab olema kujundatud esteetiliselt ja linnakeskkonda arvestavalt (sh alla 20 m2 suurused ehitised).

 Arvestada tuleb energiatõhususe nõuetele vastavusega.  Hoonete puhul vältida aktiivse jahutuse vajadust soojuspumpadega.

Ülekuumenemise mõju aitab vähendada nt haljaskatuste ja –seinte kasutamine. Hoonestuses saab kasutada soojust peegeldavaid materjale või nt heledat tooni katuseid. Hoonete projekteerimisel arvestada õhuringlusega ja üha suureneva vajadusega ruume suviti jahutada.

 Kruntide kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast ning kruntide haljastatava osa pindala peab olema 20% (st muruala/haljasala ja kõrghaljastusala kokku). Kõrghaljastusala ja haljasalade paiknemine ja asukohad tuleb määrata hoonete projekteerimise etapis (planeeringu joonistel kajastatud lahendus on illustratiivne).

 Eelistada tuleb vett läbilaskvaid katendeid ja looduspõhiseid lahendusi. Projekteerida vett läbilaskvate katendite osakaal, et tagada sademevee immutamine eelkõige omal krundil. Parkla aladel võiks vett läbilaskvate katendite osakaal olla 20% kinnistust (nt murukivi või poorne asfalt). Täpne lahendus sõltub punktis 4.4 esitatud tingimusest (sademeveelahenduse edasisel projekteerimisel tuleb arvestada tiigi veega täitmise vajadusest, et tagada nõuetekohane välistulekustutusvee hulk piirkonnas).

 Kruntidele võib rajada piirdeaedu. Tänava poolne piirdeaia ja väravate kõrgus peab olema kõikidel kruntidel ühtlase kõrgusega vahemikus 1.25-1.50 m. Samuti peab olema sarnane piirdeaedade materjali ja tooni valik. Maantee poolsele küljele, krundi 1 lõunapiirile, ei ole lubatud piirdeaedade rajamine (et haakuks kõrval alal asuva ärialaga). Täpne piirdeaedade valik tuleb määrata projekteerimise koostamise faasis.

2.4 Liikluskorraldus

Transpordiameti seisukohad planeeringule on esitatud 27.08.2024 nr 7.2-2/24/13257-2 ning need on võetud detailplaneeringu koostamise aluseks. Juurdepääs planeeritavatele

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

15

kruntidele tagatakse 8 Tallinn-Paldiski maantee ringristmikult rajatava neljanda haru kaudu. Rajatavalt harult tagatakse juurdepääs planeeringualale ja ka läänepool asuvale Kalda katastriüksusele (katastritunnusega 19801:012:0220).

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Planeeritav ala asub põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiksi ääres. Planeeringuala ulatuses on maantee lõigul ette nähtud piirkiirus 50 km/h. Nähtavuskolmnurkade ulatus on valitud kiirusel 50 km/h. Nähtavuskolmurgad on kavandatud vastvalt tee projekteerimise normidele joonisele nr 9 ja vastavalt tabelile 21 (vt Joonis 6. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonis).

Planeering näeb ette alale juurdepääsutee ühenduse rajamise läbi Sooserva kinnistu Uus- Paldiski teele. Sooserva kinnistule on lisaks planeeritud tiik tuletõrjeveevarustuse tarbeks ning plats mõõtmedega 12x19 m sõidukitele ümberpööramise võimaldamiseks või päästeteenistuse autodele tiigist vee võtmiseks.

8 Tallinn-Paldiski maanteel on kaitsevöönd 50 m. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud väljapoole riigiteede kaitsevööndit.

Tee kaitsevööndis on keelatud:

 paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest;  teha metsa lageraiet;  teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Planeeringuga arendatav äri- ja tootmisala on kavas avada tulevikus kasutuseks linnaelanikele ning planeeringuala ühendamiseks Keila linna jalgteedega on kavandatud ringristmiku kõrvale perspektiivse jalgtee rajamine. Jalgtee täpne asukohta ja parameetrid tuleb määrata edasise projekteerimise käigus, samuti vajab täpustamist maantee ületuse täpne asukoht. Jalgtee teeületuskoha lahendus tuleb kavandada vastavalt tee projekteerimise normidele § 49. Kergliiklejale kavandatava ohutussaare vähimad mõõtmed peavad vastama lisa 2 joonisele 25 ja lisa 1 tabelile 44. Jalakäijate teeületuseks tuleb rajada liiklussaar (ohutussaare laius minimaalselt 2,5 m ja pikkus minimaalselt 3,0 m) ja üks ringristmiku haru ümber ehitada. Planeeringu joonistel on kajastatud võimalik perspektiivne jalgtee lahendus (vt Joonis 6. Haljastuse ja liikluslahenduse joonis).

2.4.1 Parkimise põhimõtted

Parkimine on lahendatud planeeritavatel kruntidel. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiivi arvutamisel (tabel 1) on ala liigitatud Linnatänavate standardi kohaselt IV klassi ehk väike keskus.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

16

Alal tegutsevate ärihoonete puhul peab arvestama, et lisaks sõiduautodele saab alale sõita väiksemate veoautode ja kaubikutega. Parkimislahendus kruntidel kajastub Joonis 5. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik parkimiskohtade arv.

Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel

Krundi nr Planeeritava hoone kasutusotstarve

(brutopind)

Parkimisnormatiiv väike keskuse ala

(külastaja/normatiiv või sb/m2)

Kavandatud parkimis-

kohtade arv

Krunt 1 Ärihoone (kauplus 2700 m²) 2700 m2 / 100 = 27 27

Krunt 2 Ärihoone (kauplus 2400 m²) 2400 m2 / 100 = 24 24

Krunt 3 Ärihoone (ladu 2200 m²) 2200 m2 / 200 = 11 11

Sõiduautode parkimiskohtade arv kokku: 62 62

2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv

Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv on Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad kohaselt (keskuse klass - mujal):

 Krunt 1 - Ärihoone (kauplus 2700 m²) – 2700 m2 / 150 = 18 kohta;  Krunt 2 - Ärihoone (tööstusettevõte/kauplus 2400 m²) – 2400 m2 / 150 = 16

kohta;  Krunt 3 - Ärihoone (tööstusettevõte/ladu 2200 m²) – 2200 / 200 = 11 kohta.

Jalgrattaparklate orienteeruvad asukohad on tähistatud Joonisel 6. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik jalgrataste parkimiskohtade vajadus ja arv ning parkla asukoht (kas väliparklas või eraldi abihoonena või hoone esimese korruse siseruumides või hoone välisseina ääres, jne) ja tehniline lahendus.

2.5 Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal on tegemist metsase alaga. Puistu on tihe, hooldamata ja lühiealistest liikidest koosnev, ning linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslik. Väärtuslikumaid ja suuremamõõtmelisi üksikpuid alal ei paikne, mistõttu ei koostatud detailplaneeringule ka dendroloogilist hindmaist vaid toodi metsa kasvukohatüübi üldine kirjeldus (vt ptk 1.2, Fotod 4-8). Ala maapind on madal ja kevadeti üleujutatav ning hoonestuse rajamisel tuleb maapinda tõsta (ca 1.25 m) ning olemasolevat haljastust on seetõttu keeruline säilitada. Ette on nähtud uue haljastuse rajamine.

Moodustatud äri- ja tootmismaa kruntide haljastatud pinna osakaal peab olema minimaalselt 20% (st muruala ja kõrghaljastusala kokku) ning sellest kõrghaljastatud osa protsent peab olema 10% kogu krundi pindalast. Kõrghaljastusalade täpset paiknemist planeeringulahenduses pole määratud. Alad tuleb kavandada ja nendega arvestada hoonete projekteerimise etapis.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

17

Kõrghaljastusala osakaal kruntidel võib olla ka suurem, detailplaneering soovitab suurendada haljastuse osakaalu ja käsitleda detailsemalt haljastuse lahendust ehitusprojekti asendiplaanil. Kõrghaljastuse (ka üksikpuude) rajamine tagab suvel varjulisemate alade tekkimise ning aitab vältida kuumasaarte tekkimise ohtu. Seega on puude ja põõsaste istutamine planeeringualale põhjendatud ja vajalik. Samuti on haljasaladel roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

Edasisel projekteerimisel jälgida parklate liigendamist madal- ja kõrghaljastusega, et pakkuda varju parkivatele autodele ning tagada sademeveele rohkem võimalusi imbuda pinnasesse. Ühtlasi aitavad kõrghaljastusega haljasalad vältida kuumasaarte teket.

Sademevett tuleb käidelda maksimaalselt omal krundil. Sademevee immutamiseks pinnasesse on võimalik teede ja asfaltplatside pinnad rajada ilma äärekivita ning kõvakattega pindade kalded suunata haljasalade suunas. Parkla aladel võiks eelistada vett läbilaskvaid katendeid (nt murukivi või poorne asfalt). Samuti võib edasisel projekteerimisel kaaluda sademevee immutamist ja juhtimist Sooserva kinnistul asuvasse tiiki.

2.6 Jäätmekäitluse korraldamise põimõtted

Keila linna haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Keila linna jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 26.04.2022 määrusega nr 5). Määrusega reguleeritakse jäätmehoolduse korraldamist ja arendamist Keila linna haldusterritooriumil eesmärgiga vähendada jäätmeteket, suurendada tekkinud jäätmete kordus- või taaskasutust ja keskkonnaohutut kõrvaldamist. Eeskirja täitmine on juriidilistele ja füüsilistele isikutele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu Keila linna haldusterritooriumil osutab linna poolt valitud lepinguline partner.

Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmetega.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad jäätmed, pakendid, puit, tekstiil, suurjäätmed, probleemtoodete jäätmed, ohtlikud jäätmed, üle jäävad olmejäätmed.

Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, kõrvaldatakse tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmejaam, jäätmepõletustehas või prügila või antakse käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning ei tohi põhjustada keskkonnareostust ega ohtu tervisele. Nõuetele vastavateks loetakse kaanega suletavaid mahuteid, mida saab laadida veokile koos jäätmetega nende äraveoks või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega. Mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.

Mahuti paigaldatakse jäätmevedajale kättesaadavalt krundi või kinnistu piirile, kus jäätmed on tekkinud. Mahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

18

jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast. Käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit.

Detailplaneeringu Joonisel 6. Haljastuse- ja liikluslahenduse joonisel on kujutatud jäätmemahutite võimalikud asukohad, mahutite täpsed asukohad määratakse ehitusprojektide koostamise etapis.

2.7 Tuleohutusnõuded

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.

Krundile 1 kavandatud ärihoone liigutub määruse alusel IV kasutusviisi alla. Krundile 2 ja 3 rajatavad hooned (laohoone/tootmishoone) liigituvad määruse alusel VI kasutusviisi alla.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

2.8 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga viiakse ellu üldplaneeringu kohane areng (vt ptk 2.3) ning täpsustatakse hoonestustingimused. Planeeritav ala asub Keila linna üldplaneeringu kohaselt tehnoehitise ja jäätmekäitluse alal (O), kus vahetult kõrvalalal asub teenindusele suunatud ala (Ä). Detailplaneeringuga antakse alale hoonestustingimused äri- ja tootmishoonete (väiksemas mahus ka tootmishoonete) rajamiseks ning sellega suurendatakse piirkonnas ärimaa osakaalu.

Planeeritav ala on soovitav kujundada selle piirkonna aktsendiks ning avada ala kasutus linnaelanikele. Sellest tulenevalt on antud ala hoonestusnäitajad tihedamad ja hoonete kõrgused kõrgemad kui kõrvalalal (vt ptk 2.4 ja 2.4.1).

Planeeringulahenduses on määratud kavandatavate hoonete maksimaalseks korruselisuseks 3 korrust ja kõrguseks 14 m ning loobutud on lähteseisukohtades toodud sõnastusest.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

19

Hoonestuse kõrguse määramisel on arvestatud ka vahetus läheduses asuva rajatava Vesiveski keskusega, mille kõrguseks on kavandatud samuti 14 m. Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringu alale kavandatud ärihoone on kujundatud Keila linna peaväravaks ja ümbruskonna tõmbekeskuseks.

Planeeringulahenduse eeluviimisel ja hoonestamisel tuleb kujundada kvaliteetne läbimõeldud arhitektuuriga ja tervikliku ruumilise lahendusega linnaruum.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

20

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Planeeringu algatamise korralduses 25.07.2024. a nr 2-2/195 on ära toodud järgnev selgitus - tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, ning arvestades planeeritava tegevuse mahtu, ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine.

Planeeringuga määratud hoonestustingimuste sobitumiseks piirkonda tuleb arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi. Samuti tuleb edasisel projekteerimisel arvestada kehtivate seaduste, määruste ja standarditega. Planeeringualal on keelatud olulise keskkonnamõjuga tegevused (vastavalt 22.02.2005 vastu võetud Riigikogu seadusele Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1). Kui eelpool toodut arvestatakse siis detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Kultuurilisi mõjusid planeeringu elluviimisega ei kaasne. Planeeringualal ei asu mälestisi, kultuuri-, ajaloo-, või arheoloogilise väärtusega objekte. Majanduslikke mõjusid detailplaneeringuga ei hinnata.

Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Pole teada, et detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju ohustaks keskkonda. Mõju taimestikule ja loomastikule on olemas kuid see on lokaalne. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, kui hooned on valminud siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõrvalala mõjutab ühendustee rajamine läbi Sooserva kinnistu, mõju võib pidada pigem positiivseks.

Kolme äri- ja tootmismaa krundi rajamise ruumiline ulatus on pigem lokaalne ja jääb antud ala piiridesse. Planeeringuala külgneb Keila jõe luha-alaga ja olemasolevate ärimaa kruntide ning jäätmekäitlusmaaga.

Planeeritava ala haljastatava ala osakaal on ca 20% kogu planeeritava ala pindalast.

3.1 Müra normtasemed ja leevendusmeetmed

Atmosfääriõhu kaitse seaduse §57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivas Keila linna üldplaneeringus on detailplaneeringu ala piirkonda märgitud tehnoehitise ja jäätmekäitluse alal (O) ning teenindusele suunatud ala (Ä), mis on määrgitud V kategooria alaks (vt Keila linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2022).

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 sätestab, et välisõhus leviva müra normtasemeid rakendatakse seaduse §57 nimetatud mürakategooriate alusel ning vastavad välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri määrusega 16.12.2016 nr 71. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrusega on müra normtasemed kehtestatud kategooriatele I- IV.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

21

Mürakategooriatele V ja VI müra normtasemeid (müra piir- ja sihtväärtust) kehtestatud ei ole.

Seega ei ole planeeringuala määruse 16.12.2016 nr 71 §5 mõistes müratundlik ala ning seal ei ole määratud välisõhus levivale mürale piir- ega sihtväärtust.

Keila linna üldplaneeringu mürauuring kohaselt ulatub planeeringualale liiklusmüra päeval (Ld, 7.00-23.00) 55-60 dB ja ja öösel (Ln, 23.00-7.00) 50-55 dB.

Eespool toodud andmete põhjal ei ilmenud vajadus müraleevendusmeetmete ette nägemiseks ning ei peetud asjakohaseks mürauuringu koostamist detailplaneeringu koostamise etapis. Kui edaspidiselt tegevuse täpsemal kavandamisel ja hoonestuse projekteerimisel selgub olulisi asjaolusid, mis nõuavad täpsemat mürauuringut või müraleevendusmeetmete rakendamist, siis tuleb ala arendajal välja töötada asjakohased leevendusmeetmed. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Uute hoonete rajamisel jälgida heliisolatsiooninõuded ning kehtivaid standardeid ja seadusi. Võimalik on müra tõkestavate ehituslike võtete rakendamine uute hoonete rajamisel maantee äärsel alal, kus esineb kõrgem müratase. Ehituslike võtetega saab ehitada mürakindlamaid uusi hooneid.

Transpordiamet on oma kirjas 27.08.2024 nr 7.2-2/24/13257-2 (vt MENETLUS- DOKUMENDID) välja toonud nii: Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Viidatud määruse nõuded ei kohaldu käesolevale detailplaneeringule. Määrust kohaldatakse sellistele planeeringutele, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine.

3.2 Radoon ja radoonitõrje meetmed

Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning õhust 7,7 korda raskem. Inimene oma meeltega radooni ei tunne.

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Radoon on suitsetamise järel teisel kohal kopsuvähki haigestumise tekitajaks.

Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse tõsta kehtestatud normidest oluliselt kõrgema tasemeni.

Radooniohtlikuks liigitatakse Eesti Standardikeskuse juhiste alusel (standard ESV 840:2023) looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestati Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

22

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks.

Eesti Geoloogiateenistus on koostanud 2020 aastal uuringu - Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas. Uuringu käigus teostati radooni mõõtmised pinnaseõhus. Uuringu tulemusel asub Keila linn valdavalt Põhja-Eesti lavamaal, geoloogiliselt Põhja-Eesti lubjakiviplatool klinditsoonis. Planeeritaval ala mõõtmisi ei teoastatud, üll aga on läänepoolsel sarnasel alal teostatud üks mõõtmine punktis 19Rn-3085. Uuring näitas et Rn-risk selles punktis on 59 kBq/m3. Lõunapoole jäävas punktis 19Rn-3032 on Rn risk 39 kBq/m3.

Keila linna kohta näitasid uuringutulemused, et enam kui neljandikus uuringupunktidest ületab Rn-sisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m3 ja seega on vastavalt Eesti ehitusstandardile (EVS 840:2023) Keila linna territooriumil vajalik mõõta Rn-sisaldust enne uute hoonete püstitamist, et selgitada radoonivastaste meetmete kasutamise vajalikkust või nendest loobumist.

Kõrge radooni sisalduse korral on uute hoonete projekteerimisel/ehitamisel vaja kasutusele võtta radooni tõkestamise meetmed. Radoonikaitselahenduste kohta saab informatsiooni ketivast standardist EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” ning kehtivatest õigusaktidest.

Väljavõte 1. Radooniuuringu uuringutulemustes esitatud Joonis 5.2.1.1. Keila linna Rn-riski kaart (Aluskaart: Suuroja jt., 2014)

ANTSÜLUSJÄRVE SETTED PLANEERITAVAL ALAL

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

23

3.3 Keskkonnanõuded planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal kasutus, olemasolev metsa-ala kaob detailplaneeringu elluviimise järgselt. Planeeritava ala maapinda tõstetakse, krundid hoonestatakse, rajatakse teed ja tehnovõrgud ning selle tulemusel väheneb alal kõrghaljastuse osakaal.

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks:

 Hoone projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga kuna planeeritav alal esinb tõenäoliselt kõrge radooni sisaldus (vt ptk 3.2). Hoonete projeteerimise faasisi või sellele eelnevalt tuleb teostada alal radooni tasemete mõõtmine.

 Et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud teed ja tehnovõrgud.

 Hoonete rajamine on lubatud vaid planeeringu joonistel näidatud hoonestusalade sees.

 Projeteerimise etapis tuleb välja selgitada ehitusgeoloogilise uuringu koostamise vajadus.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses Keila linna jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 26.04.2022 määrusega nr 5).

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et hoonete kütmisel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus.

 Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

24

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

4.1 Veevarustus

Detailplaneeringu ala ei ole Keila linna ÜVK-ga liitunud, liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav veetarbimine ööpäevas on kokku maksimaalselt 12,0 m³/d (keskmine 10,0 m³/d). Maksimaalse tunni tarbimine on 5,9 m³/h.

AS Keila Vesi on väljastanud 23.01.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused nr 091224-1 ühisveevarustusega liitumiseks. Tehnilistele tingimuste kohaselt on planeeringuala ühendamine ühisveevärgiga võimalik ringistusega ja minimaalselt De110PE trassiga ning ühenduspunktidega kahest kohast:

 Põhjakaare tn 6 kinnistu loodepoolse nurga juures, toru asukohas 6574974.43;524356.60. Toru De110PE.

 Valida sobiv asukoht, lõigul 6574999.69;524652.69 (olemasolev betoon kaev, alajaama kõrval) kuni 65752021.32;524668.93. (Punkt Uus-Paldiski teele rajatud sadulüh.).

Ringtorustik tuleb rajada detailplaneeringualani läbi Põhjakaare tn 10 ja T-8 Tallinn- Paldiski katastriüksuste. Ühenduskohas Uus-Paldiski tee juures on olemasolev PE toru De 63 mm plaanis asendada De 110 mm toruga. Ühenduskohani rajada veevarustuse ringtorustik piki riigitee T-8 Tallinn-Paldiski katastriüksust. Detailplaneeringu alal on ette nähtud rajada kõigile kolmele äri- ja tootmismaa krundile liitumispunktid. Riigiteega ristuv veetorustik tuleb rajada kinnisel meetodil hülsis.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutusliku veetarbimise ning välistulekustutuse vajaliku vooluhulga.

Ehitusprojekti koostamiseks ja liitumislepingu sõlmimiseks peab arendamisest huvitatud omanik taotlema AS Keila Veelt täpsustatud tehnilised tingimused.

4.2 Tuletõrjeveevarustus

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja Eesti standard EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.

Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigitub krundile 1 planeeritud ehitis tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi hooneks ning krundile 2 ja 3 planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisi hooneteks. Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 14 m ja korruselisus on lubatud 3-korruseline. Tegevuse järgi kuuluvad krundile 2 ja 3 hooned eeldatavalt 1. tuleohuklassi ja vastavad II tulekaitsetasemele (ehitistes peavad olema tulekustutid ja tulekahjusignalisatsioon).

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

25

Vastavalt standardi EVS 812-4:2018 tabelile 1 peab (krundi 2 ja 3 hoonete) 2. tuleohuklassi kolmekorruseliste hoonete tulepüsivusklass olema TP1. II tulekaitsetaseme korral on 2. tuleohuklassi kuuluva hoone tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 6000 m².

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on kruntide 2 ja 3 hoonetel 1. tuleohuklassi ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 12000 m², vajalik tuletõrjeveehulk välistulekustutuseks 10 l/s tulekahju kestvusega 2 h. Krundile 1 planeeritud IV kasutusviisi hoone (põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m2 ja tuletõkkesektsiooni piirpindalaga 800 m2 kuni 1600 m2) vajalik tuletõrjeveehulk välistulekustutuseks on 15 l/s tulekahju kestvusega 3 h.

Välistulekustutuseks vajaliku tuletõrjevee saamiseks on planeeritavale ühisveevärgi torule ette nähtud paigaldada üks hüdrandikaev. Krundile 3 planeeritud kaugeima hoone sissepääsu kaugus hüdrandikaevust on ca 195 m. Vastavalt AS Keila Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele on lähima olemasoleva ühisveevärgi tuletõrjehüdrandi tagatud veeloovutus 15 liitrit sekundis. Arvestades prognoositavat veetarbimist tuleks planeeringuala veeühendustorustik rajada kuni tuletõrjehüdrandini sellise läbimõõduga torust, millest on võimalik välistulekustutuseks saada vooluhulk 15 liitrit sekundis.

Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri 18.02.2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

Keila linna üldplaneeringus määratud arendusüksuse ala (nimega Keila reoveepuhastusjaam ja selle ümbrus) välistulekustutuse veehulga saamiseks tuleb olemasolevale sademeveetiigile paigaldada kuivhüdrant koos imitorustikuga (vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis).

4.3 Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringu ala ei ole Keila linna ÜVK-ga liitunud ja liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav reoveekogus ööpäevas on kokku maksimaalselt 12,0 m³/d (keskmine 10,0 m³/d). Maksimaalse tunni reoveekogus on 5,9 m³/h.

AS Keila Vesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringu ala liitumiseks Keila linna ühiskanalisatsiooniga (nr 091224-1, 23.01.2025). Vastavalt tehnilistele tingimustele on ala ühendamine ühiskanalisatsiooniga võimalik olemasoleva kollektoriga (?dn500) lõigul: 6575065.33;524373.18 kuni 6575004.26;524675.22 või Uus- Paldiski tee kanalisatsioonitrassiga De160PVC (kaevu asukohas 6575108.20, 524635.96).

Detailplaneeriguala juhtimine isevoolselt võimalikesse liitumispunktidesse pole võimalik. Detailplaneeringuala kruntide reovee ärajuhtimiseks on teemaa krundile planeeritud reoveepumpla rajamine. Reoveepumpla survetorustik rajada paralleelselt planeeritava veevarustuse ringtoruga piki riigitee T-8 Tallinn-Paldiski katastriüksust kuni Uus-Paldiski tee äärse reoveekollektorini De 560 mm.

Detailplaneeringualal rajada kruntidele 1, 2 ja 3 liitumispunktid transpordimaale ja reovesi juhtida reoveepumplani isevoolselt.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

26

Tehnovõrkude joonisel on näidatud reovee isevoolsete ja survetorustike ning reoveepumpla põhimõttelised asukohad. Torude ja pumpla täpsed asukohad ning läbimõõdud ja sügavused määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutuslikud reoveekogused.

4.4 Sademevee lahendus

Planeeringuala tootmismaa krundile planeeritud hoonete katustelt, teedelt ja parklatest kogutavad sademeveed suunata pärast voolu ühtlustamist ja osaliselt immutamist sademeveetorustikuga Sooserva kinnistul asuvasse olemasolevasse tiiki. Olemasolevale tiigile tuleb rajada ühenduskraav Keila jõega. Ühendustee rajamisel läbi Sooserva kinnistu tuleb eraldatava tiigiosa ühendamiseks tee alla paigaldada truup.

Detailplaneeringu transpordimaale rajada kruntidele 1, 2 ja 3 liitumispunktid sademeveetorustikuga.

Haljasaladel tekkivad sademeveed immutada haljasaladel.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61 sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele VeeS § 129 lg 4 ja 5).

Määruse nr 61 § 7 lg 1 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt määruse nr 61 §11 lg 1 peab suublasse juhitava sademevee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele, arvestades määruse nr 61 § 7 lg 1 ja 4 sätestatud erisusi.

Sademeveelahenduse edasisel projekteerimisel tuleb arvestada tiigi veega täitmise vajadusest, et tagada nõuetekohane välistulekustutusvee hulk piirkonnas.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.5 Elektrivarustus

Elektrivarustus on koostatud Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimuste nr 486892 alusel (koostatud 17.12.2024 a, kehtivad kuni 17.12.2026 a).

Planeeritavate kruntide eletrivarustuse tagamiseks nähakse alale ette komplektalajaama rajamine. Komplektalajaama on paigutatud krundile 2. Alajaama rajamiseks on alale ette nähtud servituudi vajadusega ala (ca 52 m2 suurune). Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevast keskpinge kaablist KPL214837 T-8 Tallinn-Paldiski maantee kinnistul (katastritunnus 29601:005:0057) teisel pool riigimaanteed. Riigiteega ristuv elektrikaabel tuleb rajada kinnisel meetodil. Lahendus kajastub Joonis 5. Tehnovõrkude joonis.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

27

Nimetatud uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Hoonete elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist planeeritavate hooneteni tuleb kavandada maakaablitega.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud elektrikaablite põhimõttelised asukohad. Kaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.6 Tänavavalgustus

Planeeringuga on ette nähtud uued planeeritava sõidutee äärde tänavavalgustuse rajamine. Tänavavalgustuse väljaehitamiseks on planeeritud eraldi trassikoridor valgustuse maakaabli tarvis. Tänavalgustuse kaabel saab ühenduse planeeritavast alajaamast. Tänavavalgustuse detailsel projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Krundisiseselt tuleb valgustus lahendada krundivaldaja poolt, vastavalt projektile.

Ehitusprojekti koostamiseks tuleb tänavavalgustuse osas taotleda täiendavad tehnilised tingimused Keila Vesi AS´ilt ([email protected] ).

4.7 Sidevarustus

Telia Eesti AS on väljastanud planeeringule sidevarustuse saamiseks tehnilised tingimused nr 39383934 (06.01.2025. a, kehtivad kuni 05,01.2026 a).

Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres Telia sideehitised puuduvad. Planeeritavate kruntide liitumine nähake ette sidekanalisatsiooni põhitrassist sidekaevust KEI-208. Igale kruntile nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.

Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sidekaablite põhimõttelised asukohad. Sidekaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus.

Liitumine Telia Eesti AS sidevõrguga tuleb lahendada vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39383934 järgmistes projekteerimiste etappides (Eelprojekt, Põhiprojekt). Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis tuleb lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/juhendid.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

28

Telia Eesti OÜ poolt väljastatud kooskõlastus (nr 39517035, 13.03.2025. a) ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

4.8 Soojavarustus

Piirkonnas puudub ühtne tsentraalne soojavarustust. Keila linna kaugküttevõrk (operaator Utilitas Eesti AS) jääb planeeringualast liiga kaugele ning majanduslikult ei ole otstarbekas torustiku rajamine planeeringualale liiga väikese tarbimisvajaduse tõttu.

Hoonete soojavarustuse lahendamiseks tuleb leida võimalused lahendada see individuaalküttena. Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, puuraukudega maaküte, päikesepaneelid, tahkekütuse- või vedelkütuse katlaid, jne. Kütteliigi valik tehakse eraldi projekteerimistingimustega.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

29

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809- 1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel.

Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka piirkonn elanike huvi ja initsiatiivi. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Peamised riskid käesoleval planeeringualal võivad olla vandalism, vargused, sisse murdmised. Järgnevalt on antud mõned soovitused võimaliku kuritegevuse vähendamiseks.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks.

Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.

Nähtavus ja vaateväli. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Turvalisust parandavad valgustatud hoovid, parklad, teed ja majaesised. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt.

Vargused ja naabrivalve. Hoonete välisuksed ja aknad peavad olema korralikud ja tugevad (nt metalluksed ja turvaaknad). Olulist mõju avaldavad uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Võimalik on kasutada lukustatavaid aedu. Kuid kõige parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon.

Keila linn, Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneering

30

6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Planeeringu elluviimise tegevuskava täpsustub detailplaneeringu järgselt vastavalt arendaja ja omavalitsuse vahelisi või teiste osapoolte vahelisi kokkuleppeid arvestades. Planeeringu elluviimise tegevuskava on järgmine:

 Katastriüksuste moodustamine;  Katastriüksustele sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel või

ehitise tegeliku kasutuse või kasutusloa alusel (Maakatastriseadus §18);  Rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine;  Hoonete ehitusprojektide koostamine;  Ehituslubade väljastamine hoonete/rajatiste ehitamiseks. Kui kohalik omavalitsus

annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet;

 Riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski ringteelt juurdepääsutee rajamine. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

 Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks;

 Tehnovõrkude väljaehitamine kuni liitumispunktideni ning kasutuslubade väljastamine;

 Hoonete ja kinnistusiseste ehitiste väljaehitamine ja kasutuslubade väljastamine;  Kruntide heakorrastamine.

7 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

Detailplaneering on vormistatud vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering on koostatud ja esitatud planeerimisseaduses ning lähteseisukohtades punktis 9 sätestatud mahus.

Planeeringu vormistatavad osad on:

1) seletuskiri; 2) joonised; 3) planeeringu juurde kuuluvad lisad.

Planeering on vormistatud digitaalselt. Seletuskiri on koostatud Word (doc) programmis ja joonised tarkvaraga AutoCAD LT 2025.

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Keila Linnavalitsus esitas 30.04.2025 kirjaga nr 7-4/491-1 Päästeametile kooskõlastamiseks

Maanteeserva ja selle lähiala detailplaneeringu.

Päästeamet jättis 20.05.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/2620-1 detailplaneeringu tuleohutusosa

kooskõlastamata kuna seletuskirjas puudub viide Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ ning planeering paikneb ohtliku ettevõtte ohualas, mistõttu tuleb viia läbi täiendav

riskide hindamine, kas planeeritav ehitis antud asukohas on sobiv või mitte.

Märkus nr 1: Planeeringu seletuskirja ptk 4.2 lk 25 on lisatud järgmine lõik: Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada

vastavalt Siseministri 18.02.2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

Märkus nr 2:

Päästeamet viitab oma kirjas vajadusele koostada riskianalüüs kasutades metoodikat

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“.

Selgitame:

1. Keila Linnavalitsuse 25.07.2024 korralduse nr 2-2/195 alusel algatatud Maanteeserva

detailplaneering on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga. Korralduses on rõhutatud, et

vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele § 6 ei

kvalifitseeru kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, kuna tegemist on

olemasoleva linnaehitusliku arengu jätkuga ning tegevuse mõju ulatus ei eelda

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamist. Sama seisukoht on

kajastatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.

Sandra Danilson

Põhja Päästekeskus

[email protected]

Teie: 20.05.2025 nr 7.2-3.1/2620-1

Meie: 20.06.2025 nr 7-4/761-1

2. Planeeringualale on kavandatud kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti hoonete

ehitisealuste pindadega suurusjärgus 2200–2700 m² ning maksimaalse kõrgusega kuni 14

meetrit. Samuti nähakse ette ühine hoonestusala, mis võimaldab paindlikku

hoonestusviisi tulevikus – kas mitme väiksema hoonega või vajadusel suurema, kruntide

üleselt kavandatud hoonega. Lähteseisukohtades on arvestatud brutopindalaga kuni 12

000 m² erinevate korruste peale kokku. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata hoonete

kasutusotstarbeid ega hoonete suletud netopindasid, mis teeb metoodika rakendamise

käesolevas etapis tehniliselt võimatuks kuna Lisa 1 kohaselt on tundlikkuse määramise

eelduseks ehitise kasutamise otstarbe ja suletud netopindala teadmine.

Kui ehitusloa menetluses ilmneb, et hoonete kasutusotstarbed või suletud netopinnad eeldavad

metoodika rakendamist, saab see Päästeameti nõusolekul olla tingimuseks ehitusprojekti

kooskõlastamisel. Kokkuvõttes leiame, et riskianalüüsi koostamine detailplaneeringu menetluses

ei ole sisuliselt ega menetluslikult asjakohane ega otstarbekas, kuna planeering ei sisalda veel

piisavalt täpseid andmeid metoodika rakendamiseks. Oleme valmis kaaluma riskianalüüsi

koostamist ehitusprojekti faasis, kui selleks tekib seadusest tulenev vajadus.

Juhime tähelepanu, et ohtliku ettevõtte ohualas asub ka Vesiveski kaubanduskeskus, millele on

väljastatud 15.01.2024 ehitusluba nr 2412271/00261. Ehitusloa tuleohutusprojekti (Töö nr: 41-23

16.11.2023) on Päästeameti Põhja päästekeskus kooskõlastanud 11.12.2023. Projekt ütleb, et

projekteeritav hoone asub kahe C-kategooria ohtliku ettevõtte ohualas: Olerex AS tankla

ohualas, mille suurus on 436m ning Alexela AS tankla ohualas mille suurus on 386 m.

Tuleohutusprojektis on öeldud, et projekteeritav hoone ei suurenda ohtlikust ettevõttest

tulenevaid riske ega tagajärgi. Arvestades, et planeeritav hoone on tundlikkusega 2 ja jääb II

tsooni (väga ohtlik ala) ja III tsooni (ohtlik ala), siis võib hooneid ehitada ettevõtete ohualasse.

Juhime tähelepanu, et Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneering on kehtestatud Keila

Linnavolikogu poolt 29.03.2022 nr 1-3/8. Päästeamet on detailplaneeringu kooskõlastanud

02.05.2018 kirjaga nr 7.2-3.1/8302-2.

Kokkuvõte:

Lähtudes eeltoodud teabest ei ole riskianalüüsi koostamine Maanteeserva

detailplaneeringu menetluses põhjendatud kuna detailplaneeringu menetluses:

 ei määrata hoonete lõplikke kasutusotstarbeid ega suletud netopindasid, mis on

eeltingimuseks metoodika rakendamisel.

 ei ole võimalik määrata tundlikkustaset ega hinnata riskide mõju, kuna vajalikud

lähteandmed puuduvad, mis muudab metoodika rakendamise selles etapis tehniliselt

võimatuks.

 ei ole tuvastatud olulist keskkonnamõju, mis võiks viidata riskide täiendava hindamise

vajadusele.

 varasem praktika (Vesiveski I kinnistu planeering ja ehitusprojektid) kinnitab, et sama

ohtliku ettevõte ohualas on hoonestamine lubatud ja seda printsiipi tuleks rakendada ka

käesoleval juhul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Angerjas

abilinnapea

Lisa: Maanteeserva seletuskiri

Koostaja:

Diana Vällo

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 20.06.2025 15:48

Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>

Teema: Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Manused: 7-4761-1 20.06.2025 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Saadame teile Keila linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokumendi Maanteeserva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine, mis on registreeritud 20.06.2025 numbriga 7-4/761-1.

Lugupidamisega

Keila Linnavalitsus

Kontaktinfo Keila Linnavalitsus

Keskväljak 11, 76608, Keila Telefon: (+372) 679 0700

e-post: [email protected]