Raamleping

Smarten Logistics AS Tel: +372 6 135 800 Arvelduskonto EE111010022002165005 Raeküla tee 5, Rae küla E-post: [email protected] SEB Eesti Ühispank Rae vald Internet: www.smarten.ee 75301 Harjumaa Reg.nr. 10097532

Mahalaadimise ja vastuvõtu täiendatud kord

Alates 18.07.2022 muutub Rukki ja Assaku lattu kauba mahalaadimise ja vastuvõtu kord. Kõik kauba saabumised peavad olema eelnevalt registreeritud, ka siis kui kaupa on vaid ühe aluse jagu. Broneeringud tuleb teha Bogeri mahalaadimise keskkonnas: Smarten (infosys.ee)

1. Kaubaga Smarteni territooriumile jõudes peab autojuht minema vastuvõtu torni (Rukkis A- torn ja Assakul hoone keskel olev torn ilma tähiseta) ja esitama kauba tooja (tarnija/vedaja) kauba saatedokumentatsiooni. Juhul, kui saatedokumentatsiooni esitada ei ole, mahalaadimist ei toimu (v.a. juhul kui need on vastuvõtu mailboksi eelnevalt saadetud ja need on tuvastatavad). Vastuvõtu mailboks [email protected]

2. Kauba saatedokumentatsioonil peab olema Smarteni süsteemi ostutellimusele (OT) 1:1-le identne viide, mille alusel saabunud kaubale vastav ostutellimus (OT) süsteemist tuvastada. Juhul, kui saatedokumentatsioonis vastav märge puudub, mahalaadimist ei toimu (v.a. juhul kui selle oskab öelda kauba tooja ja see on süsteemist tuvastatav).

3. Konteinerite mahalaadimise info peab olema Boger mahalaadimise broneerimiskeskkonnas Smarten (infosys.ee) vähemalt 3 tööpäeva ette broneeritud koos viitega ostutellimusele. E- maili saatmisest konteinerite mahalaadimise broneerimiseks ei piisa.

Ülaltoodud kehtestamisega tagame parema mahalaadimise kvaliteedi ja ressursiplaneerimise.

Дополненный порядок загрузки и приема товаров

Начиная с 18.07.2022 на складах Рукки и Ассаку меняется порядок загрузки и приема товара. Все приходы товаров должны быть зарегистрированы заранее, даже если принять нужно только один паллет. Бронирование можно сделать в среде зазгрузки Boger: Smarten (infosys.ee)

1. При поступлении товара на территорию Смартена водитель должен подойти к приемной вышке (на Рукки вышка А и на Ассаку вышка посередине без вывески) и предъявить сопроводительные документы на привезенный товар. Если документов нет, то выгрузка не состоится (если только документы заранее не были отправлены на почту).

Электронный адрес приема товаров [email protected]

2. На отгрузочной документации товара должна быть такая же ссылка, как и в системе Смартена (OT) 1:1, на основании которой можно идентифицировать прибывший товар. При отсутствии соответствующей отметки разгрузка не состоится (если только эту информацию не может сказать тот, кто привез товар и это совпадает с информацией в системе)

3. Информация о разгрузке контейреров должна быть в среде бронирования выгрузки Boger Smarten (infosys.ee) по меньшей мере за 3 рабочих дня со ссылкой на заказ на поставку. Только письма по электронной почте о бронировании времени на разгрузку контейнера не достаточно.

Вышеизложенные правила помогают нам обеспечивать лучшее качество разгрузки и пранирование ресурсов.

Updated procedure for unloading and receiving

From 18.07.2022, the procedure for unloading and receiving goods at Rukki and Assaku warehouses will change. All arrivals of goods must be registered in advance, even if there is only one pallet of goods. Bookings must be made in the Boger unloading environment: Smarten (infosys.ee)

1) When the goods arrive at the territory of Smarten, the driver must go to the reception tower (in Rukki, A-tower, and in Assaku, the tower without a sign in the middle of the building) and present the accompanying documentation of the provider (supplier/carrier) of the goods. If the accompanying documentation cannot be submitted, unloading will not take place (unless they have been sent to the reception mailbox in advance and are identifiable). Reception mailbox [email protected]

2) The accompanying documentation of the goods must have a 1:1 reference identical to the purchase order (PO) of Smarten system, on the basis of which the purchase order (PO) corresponding to the received goods can be identified from the system. If there is no corresponding note in the accompanying documentation, unloading will not take place (unless the person bringing the goods can tell the provider of the goods, and it can be found in the system).

3) Container unloading information must be booked in the Boger unloading reservation environment Smarten (infosys.ee) at least 3 working days in advance with a reference to the purchase order. Sending an e-mail is not enough to book the unloading of containers.

By establishing the above, we ensure better unloading quality and resource planning.

1/2

Lisa 2

19.06.2025 lepingu nr 2-2/25/306 juurde

KODIFITSEERIMISTINGIMUSED Tingimused kohalduvad NATO kodifitseerimissüsteemi (C/NNC/1294/I00615) kohaselt kodifitseeritavale kaubale. Kodifitseerimisbüroo Eestis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses, Järve 34a, 11314 Tallinn, e-post [email protected]. 1. Tingimused

1.1. Müüja esitab kodifitseerimisbüroole kauba kodifitseerimiseks vähemalt kirjalikult

taasesitatavas vormis punktis 2 nimetatud andmed ning kodifitseerimisbüroo nõudmisel viivitamata täiendavad andmed.

1.2. Kodifitseerimisandmeid ei pea edastama juhul, kui seda on varem selle kauba kohta tehtud. Sel juhul Müüja informeerib kodifitseerimisbürood kodifitseerimisandmete varasemast edastamisest ning teatab, mis kodifitseerimisbüroole need andmed on esitatud.

1.3. Müüja esitab või kooskõlastab täiendatud informatsiooni edastamise kodifitseerimisbüroole kõikide modifikatsioonide, disaini- või jooniste muudatuste kohta Lepingu kehtivuse ajal.

1.4. Kodifitseerimisbürool on õigus nõuda Müüjalt täiendavaid andmeid, mh joonised, standardid ja spetsifikatsioonid ning nende viitenumbrid, andmed varuosade kohta, tootekataloogid, kasutusjuhendid.

1.5. Juhul, kui Müüja sõlmib Lepingu täitmiseks allhankelepinguid, siis Müüja tagab kodifitseerimiseks vajalike andmete esitamise ka allhankelepingu objektide osas.

1.6. Kodifitseerimisbüroo teavitab Müüjat koodi valmimisest või koodi loomisest keeldumise põhjustest. Eestis toodetud kauba puhul piisavate andmete olemasolul luuakse kood kahe nädala jooksul. Välismaal toodetud kauba puhul teeb NATO laokoodi vastava riigi kodifitseerimisbüroo kahe kuu jooksul.

2. Kaitseväe varustusesemete kodifitseerimiseks esitatavad andmed

2.1. TOOTJAETTEVÕTTE (kauba autoriõiguseid omav ettevõte) ANDMED:

2.1.1. nimi; 2.1.2. aadress; 2.1.3. telefoninumber; 2.1.4. e-posti aadress; 2.1.5. kodulehe aadress.

2.2. KAUBAGA SEOTUD ANDMED:

2.2.1. Kauba nimetus ja tootjapoolne nimetus, kui on lepinguobjekti nimetusest erinev

(eesti- ja inglisekeeles). 2.2.2. 13-kohaline NATO LAOKOOD NSN (juhul, kui on teada). 2.2.3. Tootjapoolsed märgistused (tootja poolt väljaantud märgistused (mudeli nr),

tehase tähistused ja koodid; varuosade nimetused, märgistused, tähistused ja koodid; viited tootekataloogile ja kasutusjuhendile).

2.2.4. Täiendav tehniline dokumentatsioon (olemasolu korral viited: joonistele, standarditele, spetsifikatsioonidele).

2/2

2.3. ANDMETE ESITAJA/KONTAKTISIKU ANDMED:

2.3.1. nimi; 2.3.2. aadress; 2.3.3. telefoninumber; 2.3.4. e-posti aadress

1/3

Lisa 3 19.06.2025 lepingu

nr 2-2/25/306 juurde

JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli

tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev

tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased

nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest

2/3

vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete

täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Müüja õigused ja kohustused

3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV

vastutavalt isikult.

3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku

poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava

isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole

kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja

taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt

allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile

Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse;

3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse

siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected];

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust

3/3

omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende

kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul

nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud

tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)

tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava

isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel.

1/2

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 415

sätestatud viisil;

2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või

elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg

2 p 3);

5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse

vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu

põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise

lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);

8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);

9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2),

sealhulgas olen teadlik, et:

9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või

psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult

automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti

süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad

ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid;

9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

2/2

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või

helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit)

sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel

Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga

kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise

vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil;

9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu

Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele

Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine

Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine

mis tahes kujul ja keskkonnas;

9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete

ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis)

agressioonisümboleid.

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1

1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

RAAMLEPING

19.06.2025 nr 2-2/25/306

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn), keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Magnus-Valdemar Saar, edaspidi nimetatud ostja, ja Eurosec OÜ, (registrikood 11606119, asukoht Treiali tee 2-7, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju maakond), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Villo, edaspidi nimetatud müüja, eraldi nimetatud kui pool ja ühiselt kui pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi nimetatud leping):

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Ballistilised kehakaitse süsteemid“ (viitenumber 281040) alusdokumentidest (edaspidi nimetatud riigihanke alusdokumendid) ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Hanke esemeks on erinevad kehakaitsesüsteemid nagu näiteks kuulivestid ja plaadikandjate komplektid (sh komplektide detailid ja varuosad) koos kuuli- ja killukaitse plaatidega (edaspidi nimetatud kaup) ning kaubaga seotud teenused nagu tootearendus (sh parendus) ja testimine.

1.3. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.4. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ning ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos toetava teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

1.5. Kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad ja ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes, sh ostutellimustes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.6. Kaup peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup peab vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.7. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.7.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.7.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.7.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.7.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

2/13

1.7.5. ostjale üle antava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.7.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.8. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke alusdokumendid (sh lepingud) ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Juhul kui pakkumus on vastuolus lepingu või hankelepingu tingimustega, siis lähtutakse lepingust.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid ja riigihanke pakkumus, lepingu lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnitused, hinnapäringud, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud või esitatud tellimused, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad.

2.2. Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimiskirjad, ostutellimused või muus vormis ost, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ja esitatakse tellimusi ostja vajaduse põhiselt, kas ühekordse tellimuse (edaspidi nimetatud ühekordne soetus) tegemiseks või fikseeritud perioodiks (edaspidi nimetatud kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi.

3.2. Ostja võib sõlmida ka kestvuslepinguid, st hankelepinguid, mis ei ole mõeldud ühekordseks ostuks vaid kindlaksmääratud perioodiks (nt 3, 6 kuud või 1 aasta), mille alusel teostatakse püsivaid või korduvaid oste riigihanke alusdokumentides sätestatud kaubale või täidetakse esitatud tellimusi.

3.3. Leping ilma hankelepingu või tellimuseta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma. 3.4. Hankelepingute sõlmimisel juhinduvad pooled järgmisest:

3.4.1. Ostja võib tellida kaupa eeldatava maksumusega kuni 10 000 eurot käibemaksuta

vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lg 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta). Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb lepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud kaupa on võimalik saada), vajaliku kauba olemasolu (kas on kohe sortimendis olemas), kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde. Tarne üksikasjad lepitakse kokku tellimuses või ostu sooritamisel.

Ostja võib ka alla 10 000-euroste ostude korral korraldada minikonkursi lepingu punktis 3.4.2 sätestatud korras.

3.4.2. Kui riigihankes tunnistati edukaks mitu pakkumust ja ostja on sõlminud lepingud

mitme müüjaga ning ostja ei kasuta lepingu punktis 3.4.1 toodud ostmise viisi, korraldab ostja lepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi.

3.4.2.1. Ostjal on õigus minikonkursis kaupade nimekirja muuta, täpsustada või

täiendada, esitades minikonkursil uued tehnilised kirjeldused. Ostja toob minikonkursil välja selle minikonkursi tingimused, soovitavate

3/13

kaupade loetelu ja täpsustused ning muu vajaliku, mille alusel on võimalik pakkumuse esitamine.

3.4.2.2. Ostjal on õigus minikonkursis kaupade tarneasukohta muuta, täpsustada või täiendada, esitades minikonkursiga kaasnevas dokumentatsioonis täpsustatud juhised.

3.4.2.3. Müüja poolt esitatud hinnapakkumus peab olema jõus vähemalt 3 kuud alates pakkumuse esitamise tähtpäevast, kui minikonkursis ei sätestata teisiti.

3.4.2.4. Minikonkursi majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamise kriteeriumi tüübid on kas ainult maksumus (kogumaksumus/kulu (ühiku hind)) osakaalu punktid 100 või kombineerituna teiste kriteeriumitega koos maksumus (kogumaksumus/kulu (ühiku hind, allahindluse % lepingus fikseerimata toodetele) osakaalu punktid 40-90 ja kvaliteedikriteerium osakaalu punktid 10-60. Ostja kasutab ainult maksumust juhul, kui punktis 3.2.4.6 välja toodud kvaliteedikriteeriumite rakendamine ei oleks hankeeseme sobivuse hindamiseks mõistlik.

3.4.2.5. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal täpsustatakse minikonkursi tingimustes.

3.4.2.6. Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid kriteeriume:

• Tarneaeg/kiirus (vähim on parim) – kasutatakse juhul, kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt ostja vajadusest.

• Garantiiaja kestus (suurim on parim) – kasutatakse juhul, kui soovitakse anda lisapunkte miinimumnõuetest pikema garantiiaja eest.

• Keskkonnahoidlik kriteerium (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) – kasutatakse juhul, kui soovitakse hinnata lisaks ka toodete keskkonnahoidlikkust.

• Toote ja/või tootenäidiste kvaliteet, kasutusmugavus või funktsionaalsus (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) kasutatakse juhul, kui lõppkasutaja jaoks on toote kasutatavus/mugavus/kvaliteet tavapärasemast tähtsam.

• Hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus kauba kvaliteedi tagamisel või testimisel (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) kasutatakse juhul, kui hankeeseme keerulise olemuse tõttu peab hankija vajalikuks eelnevat kogemust.

• Tootmise asukoht - seda kriteeriumi kasutatakse juhul, kui hankija soovib omistada lisapunkte toodete tootmise asukohale/piirkonnale, mis on temale logistiliselt kõige lähem ning tagab suurema tarnekindluse (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis).

3.4.2.7. Ostja võib minikonkursis küsida tootenäidiseid nii vastavuse

hindamiseks kui ka kvaliteedi, kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse hindamiseks. Ostja võib kaasata tootenäidiste kontrollimisele ja katsetamisele sõltumatu(d) eksperdi(d).

3.4.2.8. Ostjal ei ole kohustust tellida kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.4.2.9. Kui minikonkursil edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei asu täitma hankelepingut (k.a ostutellimust), hindab ostja kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on

4/13

vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim. Hankelepingu sõlmimisest või hankelepingu täitma hakkamisest keeldunud pakkuja on kohustatud ostja nõudmisel hüvitama tema pakkumuse ja hankelepingu sõlminud järgneva edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pakkumuse hinnavahe. Samasugused tingimused kehtivad ka juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu jõustumist.

3.4.2.10. Ostja kasutab eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist, kui minikonkursil on esitatud võrdsed pakkumused. Liisuheitmise kord tehakse pakkujatele teatavaks enne liisuheitmist.

3.4.2.11. Ostja võib tagasi lükata kõik esitatud pakkumused:

3.4.2.11.1. kui need on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; 3.4.2.11.2. kui minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud

teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpule viimise minikonkursi dokumentides esitatud tingimustel või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

3.4.2.11.3. kui langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest.

3.4.3. Juhul, kui riigihankes sõlmiti leping ainult ühe eduka pakkujaga või lepingu

kehtivuse perioodil väheneb müüjate arv üheni ning pole võimalik minikonkursse läbi viia, toimub lepingu täitmine hinnapäringute alusel lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

3.4.3.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.4.3.2. Müüja esitab hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse

esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos kauba maksumusega. Juhul, kui müüjal pole võimalik sellest tähtajast kinni pidada või ta pole võimeline pakkumuse esitamise ettepanekus kaupa pakkuma, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.

3.4.3.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku ostutellimuse tegemise või hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Ostja ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel ostutellimust tegema või hankelepingut sõlmima. Kui ostja 14 päeva jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.4.3.4. Ostja võib tagasi lükata esitatud pakkumuse lepingu punktis 3.4.2.11 nimetatud alustel.

3.4.4. Hankelepingud sõlmitakse/tellimused esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, sh e-kirja teel. Kui hankelepingu maksumus on suurem kui 50 000 eurot ilma km-ta, sõlmitakse hankeleping kahepoolselt allkirjastatud dokumendina, sh võidakse ostu vormistamiseks kasutada ka mõlema poole poolt allkirjastatud ostutellimust, mis on võrdsustatud hankelepinguga.

3.5. Kui müüja kaasab lepingusse ka alltöövõtjaid, fikseeritakse alltöövõtjad samuti lepingusse

ning alltöövõtjate muutmine toimub ainult ostja nõusolekul.

5/13

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus: 4.1.1. nõuda ja kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 4.1.2. nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist; 4.1.3. kontrollida kaupade ostmisega seotud dokumente ning müüja esitatud arvete,

kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele ning vajadusel nõuda välja alltöövõtjate arveid;

4.1.4. konsulteerida müüjaga kaubaga seotud küsimustes; 4.1.5. tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu (kaubad, mille

kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade tellimine toimub minikonkursside käigus lepingu partnerite vahel või hinnapäringute esitamisega juhul, kui müüjaid on üks, mille raames esitab ostja müüjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja kaupade hinnastamise tingimused;

4.1.6. osta kaupu lepinguväliselt, kui:

4.1.6.1. ükski müüja ei esita pakkumust; 4.1.6.2. müüjate esitatud pakkumused ei vasta ostja sätestatud nõuetele; 4.1.6.3. ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut/tellimust täitma või

lepingust või hankelepingust on taganetud; 4.1.6.4. pakutud kauba hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult

kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik.

4.2. Ostja kohustub: 4.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud päringutele juhiste

täpsustamiseks; 4.2.2. informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud kauba

müügi või kasutamisega; 4.2.3. tasuma vastu võetud puudusteta kauba eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.3. Müüjal on õigus:

4.3.1. saada lepinguliste kohustuste eest kokkulepitud tasu; 4.3.2. saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist; 4.3.3. teha ostjale ettepanekuid kauba ostmise parema organiseerimise osas.

4.4. Müüja kohustub: 4.4.1. esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud

kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

4.4.2. ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta, juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, peab müüja ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise;

4.4.3. teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 4.4.4. tarnima kauba tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokku lepitud mahus ja sagedustega

vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele;

4.4.5. viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti;

6/13

4.4.6. järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu;

4.4.7. täitma ostja mõistlikkuse piires antud korraldusi ja lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke juhiseid.

4.4.8. juhul kui müüja tugines kvalifitseerimistingimus(t)e täitmisel teisele ettevõttele, siis müüja on kohustatud sama ettevõtet tuginetavas osas lepingu täitmisel kasutama. Juhul, kui müüja soovib ettevõtjat asendada, siis võib seda teha ainult ostja nõusolekul.

5. Kauba pakendamine ja markeerimine

5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise

transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul. 5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.

6. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad üldjuhul Incoterms® 2020 DAP tarneklausli

tingimused. 6.2. Tarnekohad ja sihtpunktid täpsustatakse igakordselt hankelepingutes või tellimustes ning

need võivad lepinguperioodil täieneda. 6.2.1. Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaup tarnitakse kas kesklattu, ostja

lepingupartneri lattu (Smarten Logistics AS, tingimused lisa 5) või Kaitseväe väeosadesse.

6.3. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, siis müüja

esitab ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi. 6.4. Kaitseväe väeosade kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani

ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva.

6.5. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmisest vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus/tellimuses nimetatud kontaktisiku e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Tarneteatesse märkida: 6.5.1. kauba nimetus; 6.5.2. hankelepingu (ostutellimus) number; 6.5.3. riigihanke viitenumber 281040; 6.5.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 6.5.5. logistilise ühiku mõõtmed; 6.5.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 6.5.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne); 6.5.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 6.5.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 6.5.10. sihtkoha tarneaadress.

6.6. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu kokkulepitud tingimustel. 6.7. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel.

Saatelehele märkida: 6.7.1. müüja andmed; 6.7.2. ostja andmed; 6.7.3. hankelepingu (ostutellimus) number; 6.7.4. riigihanke viitenumber 281040; 6.7.5. toote nimetus, tootekood ja kogus.

7/13

6.8. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

6.9. Ostja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse ka müüjale, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Üleandmise-vastuvõtuaktiks loetakse ka kahepoolselt allkirjastatud saatelehte.

6.10. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt nähtavaid puuduseid.

6.11. Ostjal on õigus kontrollida kahe nädala jooksul kauba kvaliteedi vastavust lepingu ja hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti, mille edastab müüjale.

6.12. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kaup välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja.

6.13. Kvaliteedikontrolli teostamise aeg ja koht lepitakse poolte poolt kokku hankelepingus/tellimuses. Kvaliteedikontroll toimub iga saabuva partii juhuslikult valitud toodetest vähemalt 5% ulatuses. Ostja vormistab kvaliteedikontrolli kohta akti, mille edastab müüjale. Kvaliteedikontrolli teostamiseks on järgnevad võimalused:

6.13.1. kontroll teostatakse enne tarnet müüja või poolte poolt kokkulepitud asukohas; 6.13.2. kontroll teostatakse peale tarnet tarnekohas, kesklaos, ostja lepingupartneri laos

(kui vastav kokkulepe on sõlmitud) või Kaitseväe väeosas.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused 7.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on kogu riigihanke

peale 75 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 7.2. Ostjal on õigus sõlmitud hankelepingu maksumust ja kogust muuta kuni 20% võrra

hankelepingu algsest maksumusest, et osta hankelepingu esemega sarnaseid või samu kaupu vastavalt ostja vajadustele.

7.3. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.4. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, esitab ta lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

7.5. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

7.5.1. Maksja (täpsustatakse hankelepingus/tellimuses) andmed: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764; Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, registrikood 70008641.

7.5.2. Muud arvele märgitavad andmed:

kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); lepingu number; hankelepingu (ostutellimus vms) number (selle olemasolul); riigihanke viitenumber 281040 kauba kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info.

8/13

7.5.3. Müüja pangarekvisiidid:

Panga nimi: Swedbank; IBAN: EE462200221055242663; SWIFT: HABAEE2X.

7.6. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava kauba eest arvel esitatud

arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt ja/või saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

7.7. Müüjale ei tasuta ettemaksu, v.a juhul, kui pooled on hankelepingus teisiti kokku leppinud. 7.8. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab müüja uue

arve 7 päeva jooksul. 7.9. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 7.10. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem,

tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7.11. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 7.11.1. NATO relvajõudude tarbeks ostetavale kaubale rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15. 7.11.2. NATO relvajõudude tarbeks ostetava kauba tingimused lepitakse kokku

hankelepingus. 7.11.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on ostja poolt müüjale esitatud

käibemaksuvabastuse tõend.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel lepingu muudatus.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

9/13

9. Garantiikohustus

9.1. Lepinguga annab müüja kaubale garantii vähemalt viis aastat v.a, kui hankelepingus ei ole

kokku lepitud teisiti. 9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast, kui

hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 9.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus

nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

9.4. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist.

9.5. Ostja kohustub teavitama müüjat ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

9.6. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama hiljemalt 90 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja kirjalikul nõusolekul võib see periood olla pikem.

9.7. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud, sh transpordiga seotud kulud.

9.8. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

10. Konfidentsiaalsus ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa ….). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.

10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 11. Intellektuaalse omandi õigused

11.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud autori õigustega, annab

müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta

10/13

(autoriõiguste tasu on kauba maksumuses). 11.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse

omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks. 11.3. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus

kokku leppida teisti. 12. Kodifitseerimine

12.1. Müüja on kohustatud esitama kodifitseerimisbüroole kauba kodifitseerimiseks vajaliku

informatsiooni vastavalt lepingu lisale ning edaspidi täiendava informatsiooni kodifitseerimisbüroo nõudmisel.

13. Vastutus 13.1. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral

kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puudusi ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

13.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui ostjal ei ole enam huvi selle kauba vastu.

13.5. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakitud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.

13.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat kirjalikult kauba lepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

13.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

13.8. Juhul, kui ostjale üle antav kaup ei vasta lepingu tingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga.

13.9. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

13.10. Juhul, kui müüja rikub muud lepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest.

13.11. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

13.12. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

13.13. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise

11/13

asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

13.14. Kui müüja poolt toime pandud oluline lepingurikkumine annab ostjale aluse lepingu ülesütlemiseks ja ostja ütleb lepingu üles, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 5% kogu hankelepingu maksumusest.

13.15. Ostjal on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

13.16. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 13.17. Leppetrahvid, kahju hüvitamine ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude

saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

13.18. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires.

14. Lepingu lõpetamise alused

14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, kui see on kohustuse eesmärki arvesse võttes mõistlik, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

14.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

14.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib ostja esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine ostja poolt loetakse toimunuks ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

14.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

14.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 14.4.2. müüja on jätnud ostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused

täitmata; 14.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 14.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 14.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 14.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 14.4.7. müüjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba

müügil; 14.4.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid; 14.4.9. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

14.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või

on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumatutel asjaoludel.

14.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 päeva ette. 14.7. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel.

12/13

14.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingust taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üle antud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14.9. Käesolevas punktis (lepingu punkt 14) sätestatut on ostjal õigus kohaldada nii lepingu kui hankelepingu lõpetamisele.

15. Kontaktisikud

15.1. Ostja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht Maia Prunt (tel +372 5554 6781, e-post [email protected]; cc: [email protected]).

15.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel.

15.3. Müüja kontaktisik lepingu jooksva täitmise osas on Toomas Villo (tel +372 687 1196, e-post [email protected]).

15.4. Kontaktisikud kauba vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 15.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis e-kirja teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

15.6. Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

16. Lõppsätted

16.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 16.2. Lepingu kehtib 84 kuud või kuni punktis 7.1 sätestatud raamlepingu maksimaalse maksumuse

täitumiseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. 16.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 16.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 16.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.

16.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 16.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 16.8. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja

mahus. 16.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

16.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu olulise info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud viis päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval.

16.11. Leping ja dokumendid on koostatud eesti ja inglise keeles. Juhul, kui esineb vastuolu eesti- ja ingliskeelse lepingu ja/või dokumentide vahel, lähtutakse eestikeelse lepingu ja/või dokumentide sõnastusest.

16.12. Leping on koostatud ühes/kahes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt/käsitsi mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

17. Lisad

17.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus;

13/13

17.2. Lisa 2. Kodifitseerimistingimused; 17.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused; 17.4. Lisa 4. Smarten Logistics AS tingimused; 17.5. Lisa 5. Müüja pakkumus.

Ostja: Müüja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar Toomas Villo peadirektor juhatuse liige