Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 5-5/2023-025 |
Registreeritud | 21.07.2023 |
Sünkroonitud | 26.06.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 5 Konkurentsialane tegevus |
Sari | 5-5 Konkurentsialased otsused, ettekirjutused, soovitused, ettepanekud ja teated menetluse lõpetamise kohta |
Toimik | 5-5/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Mihkel Paasma (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Koondumiste kontrolli osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS 21.07.2023 nr 5-5/2023-025
Koondumisele nr 54/2022 AS Maag Grupp / AS HKScan Estonia, AS
HKScan Latvia, UAB „HKScan Lietuva“ loa andmine koos kohustustega
1. Koondumine
30.12.2022 esitas AS Maag Grupp (registrikood 10209474) Konkurentsiametile
koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid AS Maag Grupp ja HKScan Oyj (Soome
registrikood 0111425-3) 100% AS HKScan Estonia (registrikood 10156832), 100% UAB
„HKScan Lietuva“ (Leedu registrikood 120638627) ja 99,87% AS HKScan Latvia (Läti
registrikood 40003057228) (edaspidi tekstis kõik koos ka „HKScan“) aktsiate ostuks.
Tehingu tulemusena kuuluksid AS HKScan Estonia, UAB „HKScan Lietuva“ ja AS
HKScan Latvia AS Maag Grupp valitseva mõju alla konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS)
§ 2 lg 4 tähenduses ning tegemist on koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 tähenduses.
Konkurentsiamet avaldas 30.12.2022 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta
teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud
koondumise kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.
2. Koondumise osalised
KonkS § 20 punkti 2 järgi on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes
omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade
üle.
KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle
valitsev mõju omandatakse.
Seega on koondumise osalisteks AS Maag Grupp ning AS HKScan Estonia, AS HKScan
Latvia ja UAB „HKScan Lietuva“.
AS Maag Grupp on Eesti äriühing, mis moodustab koos oma tütarühingutega kontserni,
mis tegeleb rahvusvaheliselt toiduainete tootmise ja müügiga. Kontserni kuuluvate
ettevõtjate peamised tegevusalad on:
• lihatoodete töötlemine ja müük, millega tegelevad peamiselt AS Rannarootsi
Lihatööstus (lihatoodete tootmine ja turustamine), AS Maag Grupp (lihatoodete
turustamine), Poultry Meat OÜ (Rannamõisa kaubamärgi intellektuaalomandi
hoidmine, majandustegevus puudub), Pouttu Oy (lihatoodete tootmine ja müük
ÄRAKIRI
Ei sisalda ärisaladusi
2
Soomes), Mest Food OÜ ja Avalon Foods Sp. z o.o. (viimased kaks tegelevad
rahvusvaheliselt liha kui toorainega kauplemisega);
• piimatoodete töötlemine ja turustamine, millega tegelevad peamiselt Aktsiaselts
Farmi Piimatööstus, TERE aktsiaselts ja Nordic Milk OÜ. Samuti on kontsernis
ettevõtjad, mis tegelevad seotud tegevusaladel (sh piimakarjakasvatus, toorpiima
varumine ja transport jms). Kontserni kuuluvad ettevõtjad tegelevad ka muude
tegevustega, millel koondumisega seosed puuduvad.
AS HKScan Estonia tegeleb Eestis Rakvere ja Talleggi kaubamärkide all nii värske liha
(sea-, veise- ja kanaliha) kui ka töödeldud lihatoodete tootmise ja müügiga. Lisaks tegeleb
ettevõtja kaheksas talle kuuluvas Tallinna lähiümbruses asuvas broilerifarmis kanatibudest
broilerite kasvatamisega, seakasvatusega ning loomasööda tootmisega.
AS HKScan Latvia põhitegevuseks on Rigas Miesnieks ja Jelgava kaubamärkide all
lihatoodete tootmine ja müümine Lätis.
UAB „HKScan Lietuva“ tegeleb Leedus Klaipedos Maistas kaubamärgi kaudu peamiselt
töödeldud lihatoodete (vähesemal määral ka värske liha) müügiga.
Koondumise eelselt omab AS HKScan Estonia, AS HKScan Latvia ja UAB „HKScan
Lietuva“ üle valitsevat mõju HKScan Oyj. HKScan kontserni kuuluvad lisaks HKScan
Baltikumi üksusele lihatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtjad Soomes (HKScan
Finland Oy ja selle tütarettevõtjad), Rootsis (HKScan Sweden AB ja selle tütarettevõtjad),
Poolas (HKScan Poland Sp. z o.o) ning Taanis (HKScan Denmark A/S ja selle
tütarettevõtjad). Peale selle kuulub HKScan Oyj kontserni HKScan Real Estate AB.
3. Koondumise kontrolli kohaldamine
KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud
majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise
osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
Koondumise osaliste eelmise majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja
koondumise osaliste Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000 eurot, mistõttu
kuulub koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.
4. Koondumise menetlemise käik
KonkS § 22 lg 3 kohaselt Konkurentsiamet keelab koondumise, kui see oluliselt kahjustab
konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
KonkS § 22 lg 3 nimetatud asjaolude esinemise või nende puudumise kindlakstegemiseks,
st selleks, et hinnata kas käesolev koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi
kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu, pidas
Konkurentsiamet vastavalt KonkS § 27 lg 1 punktile 2 põhjendatuks koondumisega seotud
valdkonna täiendavat analüüsimist ning alustas 27.01.2023 otsusega nr 5-5/2023-004
koondumise täiendava menetluse.
3
Käesoleva koondumise kontrollimiseks, kaubaturgude määratlemiseks, konkurentsi-
olukorra analüüsimiseks ning koondumise mõju hindamiseks saatis Konkurentsiamet
taotlused teabe saamiseks koondumise osalistele, nende klientidele (jae- ja
hulgikaubandusettevõtjatele) ja lihatoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks
saatis Konkurentsiamet taotluse seisukoha saamiseks Maaeluministeeriumile, küsides
hinnangut koondumise võimaliku mõju kohta lihatoodete tootmise ja müügi valdkonnale.
Menetluse jooksul esitati AS Maag Grupp ja Konkurentsiameti poolt seisukohti (nii
kirjalikult kui suuliselt) järgnevalt:
• 15.02.2023 esitas AS Maag Grupp Konkurentsiametile täiendavad seisukohad
koondumise menetluses;
• 24.03.2023 toimus Konkurentsiametis AS Maag Grupp ärakuulamine;
• 19.04.2023 esitas AS Maag Grupp Konkurentsiametile täiendava seisukoha, tuues
välja ostjate poolse ja pakkumispoolse asendatavuse olemasolu ja geograafilise turu
määratluse vähemalt Baltimaade ulatuses;
• 27.04.2023 esitas Konkurentsiamet AS-ile Maag Grupp hinnangu koondumisele;
• 09.05.2023 toimus Konkurentsiametis teistkordselt AS Maag Grupp ärakuulamine;
• 10.05.2023 esitas AS Maag Grupp Konkurentsiametile vastuväited
Konkurentsiameti 27.04.2023 saadetud hinnangule ning esialgsed kohustused;
• 02.06.2023 esitas AS Maag Grupp Konkurentsiametile täiendavad seisukohad
väljapakutud kohustuste sobivuse osas ning tagasiside kahelt nende poolt küsitletud
turuosaliselt AS Maag Grupp poolt pakutud kohustustele;
• 08.06.2023 esitas AS Maag Grupp Konkurentsiametile täiendavad vastuväited
Konkurentsiameti hinnangule;
• 03.07.2023 esitas Konkurentsiamet vastuse AS Maag Grupp 10.05.2023 esitatud
kohustuste võtmise ettepanekule, milles tõi välja, et ettevõtja poolt pakutud
esialgsed kohustused ei ole piisavad koondumisest tulenevate konkurentsi
kahjustavate mõjude ärahoidmiseks;
• 14.07.2023 esitas AS Maag Grupp täiendatud kohustuste võtmise ettepaneku.
5. Kaubaturud
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis-
ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab
muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate
esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lg 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud
kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15-protsendilise
ühise turuosa. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud
kaubaturuks iga kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb
mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus
mõne osalise individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25 protsenti,
olenemata sellest, kas nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte.
4
Koondumise teate kohaselt tekib koondumise osaliste äritegevuste vahel nii horisontaalseid
kattuvusi kui ka vertikaalseid seoseid, sest koondumise osalised tegelevad erinevate
lihatoodete tootmise ja müügiga ning lihatoodete tootmiseks vajaliku sisendi kasvatamise ja
sisendi (loomarümbad, lihalõigud) hankimisega.
AS HKScan Estonia tegutseb peamiselt vertikaalselt integreeritud tootjana ning toodab
enamiku toodangust nii-öelda „farmist toidulauale“ põhimõttel. See tähendab, et ettevõtja
tegeleb väärtusahelas tegevustega alates loomasööda tootmisest kuni lõpptoote
valmistamiseni. Lihatoodete tootmismudel on üldjoontes jagatav erinevateks tasanditeks,
mida kirjeldab alljärgnev Joonis 1. AS HKScan Estonia toodab valdava enamuse linnuliha-
ning sealihatoodetest (sh tegeleb linnu- ja loomakasvatusega
[…………………………………………………………)……………………………………
………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………….].
Joonis 1. HKScani lihatoodete tootmismudel1
AS Maag Grupp tegevusmudel on teistsugune, kuna ettevõtja ise liha tootmisega ei tegele
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
……………….].
Koondumise teate kohaselt müüvad koondumise osalised ja nendega valitseva mõju kaudu
seotud ettevõtjad valdava osa oma toodangust
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
……………].
Koondumise osalised on Konkurentsiametile esitanud andmed koondumise osaliste ja
konkurentide turuosade kohta värske liha ja töödeldud lihatoodete jaemüügi osas tuginedes
turu-uuringutega tegeleva ettevõtja AC Nielsen andmetele. Andmed turuosade kohta on
esitatud müügimahtude alusel rahalises väärtuses (eurodes). Kuigi jaemüügi tasand ei ole
käesoleval juhul otseselt mõjutatud, iseloomustavad nimetatud andmed Konkurentsiameti
hinnangul piisaval määral konkurentsiolukorda värske liha ja töödeldud lihatoodete
tootmisel ja hulgimüügil Eestis, kuivõrd 70-80% koondumise osaliste toodetest müüakse
jaekaubandusettevõtjate vahendusel. Turuosade arvutamisel on Konkurentsiamet AC
Nielsen andmetele lisaks arvestanud jaekaubandusettevõtja Lidl andmetega.
1 Koondumise teade (AS Maag Grupp).
5
Koondumise teate kohaselt jagunevad lihatooted töödeldud ja töötlemata lihatoodeteks
(värske liha). Töödeldud lihatoodete alla kuuluvad omakorda töödeldud külmtarbitavad
(suitsuvorstid, keeduvorstid, viinerid, sardellid, singid jne) ja töödeldud kuumtöötlemist
vajavad lihatooted nagu pelmeenid, grillvorstid, maitsestatud liha, hakklihatooted ja
verivorstid. Töötlemata liha alla kuuluvad punane värske liha (sea-, veise-, uluki-, lamba
jms liha) ning valge värske liha (kana-, pardi-, kalkuni-, küüliku- jms liha).
Nii värske liha kui ka töödeldud lihatoodete tootmiseks tuuakse lihakombinaati tavapäraselt
loomarümp või rümba teatud osad (sõltuvalt konkreetsest tootjast sisend toodetakse ise või
ostetakse sisse). Tootmise sisend ei ole üldiselt sobiv ainult ühe toote jaoks ning
majanduslikult efektiivselt tegutsemiseks on vajalik valmistada erinevaid tooteid.
Joonisel 2 on välja toodud töödeldud lihatoodete ja töötlemata (värske liha) lihatoodete
segmendid.
Joonis 2. Lihatoodete jagunemine
Koondumise osaliste hinnangul on asjakohane piiritleda üldine lihatoodete tootmise ja
müügi kaubaturg. Ehkki lõpptarbija seisukohast ei pruugi kõik lihatooted olla omavahel
asendatavad, iseloomustab koondumise osaliste hinnangul lihatoodete müügi valdkonda
kõrge pakkumisepoolne asendatavus, st lihatoodete tootjatel on võimalik toota erinevaid
lihatooteid vastavalt nõudlusele ning värske liha tootjatel on võimalik lühikese aja jooksul
asuda tootma töödeldud lihatooteid. AS Maag Grupp hinnangul viitavad
pakkumisepoolsele asendatavusele muuhulgas järgmised asjaolud: 1) lihatoodete
tootmiseks kasutatakse ühtset sisendit; 2) lihatoodete tootmisel on kasumi teenimiseks
vajalik saavutada maksimaalne tootmisefektiivsus, st kasutada tootmisprotsessis ära kogu
sisend; 3) lihatoodete tootmisprotsess on sarnane; 4) tootjatel on olemas vajalik tööjõud; 5)
6
lihatoodete turg on dünaamiline ja nõudlus muutub sesoonselt; 6) lihatoodete tootjad
toodavad laia valikut lihatooteid. AS Maag Grupp rõhutas ka oma 10.05.2023
vastuväidetes, et kõik peamised Eesti lihatööstused, sh mõlemad koondumise osalised,
Atria Eesti Aktsiaselts, osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS, Osaühing Saaremaa Lihatööstus,
Aktsiaselts Oskar LT, Arke Lihatööstus AS, Aktsiaselts Linnamäe Lihatööstus jt pakuvad
sisuliselt kõiki töödeldud lihatooteid (ning segmentide lõikes ka laiemat valikut).
Koondumise osalised tõid Konkurentsiameti hinnangule esitatud vastuväidetes muuhulgas
välja, et Konkurentsiamet ei ole varasemalt tooteturgude piiritlemisel lähtunud kitsastest
tootesegmentidest. Konkurentsiamet selgitab, et on varasemate koondumiste puhul
hinnanud koondumise mõju lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturule üldiselt2. Samas ei
olnud nimetatud koondumiste puhul kaubaturgude täpne piiritlemine vajalik, kuivõrd
koondumise osalised olid pigem väikest turuosa omavad ettevõtjad.
Kõnealuse koondumise puhul hindab Konkurentsiamet koondumise mõju värske liha
tootmise ja müügi kaubaturule ning töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturule,
eristades vastavalt värske punase liha ja värske valge liha segmenti ning erinevaid
töödeldud lihatoodete segmente, kuivõrd konkurentsiolukord erinevate lihatoodete müügil
on erinev. Ühtlasi hindab Konkurentsiamet koondumise mõju värske liha ja töödeldud
lihatoodete tootmiseks vajaliku sisendi (eelkõige loomarümpade ja lihalõigete) sisseostule.
Konkurentsiamet toob välja, et konkurentsiolukord on erinevates segmentides erinev, sest
ehkki turul on mitmeid ettevõtjaid, siis kõik ettevõtjad ei tooda laia tootevalikut (olgugi, et
koondumise teate esitaja on korduvalt rõhutanud, et seda tehakse ja see on ka efektiivsem
kui toota ainult teatud segmente). Samuti on turuosad erinevate segmentide osas kohati
väga erinevad, sh ka koondumise osaliste turuosad.
Kaubaturgude geograafilise ulatuse osas on koondumise teate esitaja seisukohal, et
lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturud hõlmavad vähemalt kogu Baltikumi3. Näiteks
toodetakse AS Maag Grupp poolt Rannamõisa kaubamärgi all müüdavad tooted
[………………………………………………………………] ning AS HKScan Estonia toodab
[……………………….] valge ja punase värske liha Eestis. Samuti on oluline osakaal liha
impordil ning koondumise teate esitaja hinnangul on välismaistel tootjatel lihtne turule
siseneda, nende pakutav sortiment on piisav ning tarbijal on keeruline teha maitse osas
vahet erinevate (nii kodumaiste kui välismaiste) tootjate toodetel.
Koondumise teate kohaselt toodeti Eestis 2021. aastal 84 800 tonni liha, millest eksporditi
49 300 tonni (58,14%) ning Eesti turule jäi 35 500 tonni (41,86%). Eesti lihatarbimine oli
2021. aastal 109 300 tonni, millest 73 800 tonni (67,52%) kaeti impordi arvelt ning 35 500
tonni (32,48%) Eestis toodetud lihast.
Konkurentsiamet nõustub koondumise teate esitajaga selles osas, et Eestis on müügil ka
teistes riikides toodetud lihatooted, mistõttu avaldavad koondumise osalistele teatud
konkurentsisurvet ka välismaal asuvad lihatootjad. Samas ei ole Konkurentsiametile
teadaolevalt konkurentsiolukord lihatoodete tootmise ja müügi valdkonnas erinevates Balti
riikides piisaval määral homogeenne, st igas riigis on suuremad turuosalised erinevad.
2 Konkurentsiameti 25.09.2019 otsus nr 5-5/2019-054 – UP Invest OÜ / Aktsiaselts Linnamäe Lihatööstus;
27.11.2006 otsus nr 52-KO – AS Wõro Kommerts / AS Oskar LT 3 Vastavat seisukohta väljendas AS Maag Grupp koondumise teates, menetluse käigus esitatud täiendavates
seisukohtades ning vastuväidetes Konkurentsiameti hinnangule
7
Kõnealusel juhul on tegemist kahe Eestis lihatoodete tootmisega tegeleva ning Eestis
tuntud kaubamärkide all tooteid turustava ettevõtja koondumisega. Seejuures toodetakse
AS Maag Grupp Rannamõisa kaubamärgi all turustatavad tooted […..] Leedus, kuid
Rannamõisa kaubamärk on loodud just Eesti turu jaoks. Kõigest eeltoodust tulenevalt
hindab Konkurentsiamet koondumise mõju värske liha ja töödeldud lihatoodete tootmise ja
müügi kaubaturgudele Eestis.
Järgnevalt toob Konkurentsiamet välja koondumise osaliste ja nendega samasse kontserni
kuuluvate ettevõtjate horisontaalselt kattuvad kaubaturud (ja nende segmendid), mille
puhul koondumine tekitab vähemalt 15% ühise turuosa. Samuti käsitletakse vertikaalselt
seotud kaubaturge, millel koondumise osaliste ja nendega samasse kontserni kuuluvate
ettevõtjate ühine turuosa on vähemalt 25%. Koondumisele hinnangu andmise peatükis
käsitleb Konkurentsiamet eraldi üksnes neid lihatoodete segmente, mille puhul koondumise
osaliste ühine turuosa ületab 40%. Teisi segmente võetakse arvesse koondumise mõju
hindamisel üldiselt. Koondumise osaliste turuosad on kajastatud ettevõtjate 2021. aasta
müügitulu alusel.
5.1 Töödeldud lihatoodete tootmine ja müük
Töödeldud lihatoodete tootmiseks tuuakse lihakombinaati tavapäraselt loomarümp või
rümba teatud osad (sõltuvalt konkreetsest tootjast sisend toodetakse ise või ostetakse sisse).
Majanduslikult efektiivsem on toota sisendist mitmeid erinevaid lihatooteid, sest tootmise
sisend üldjuhul sobib erinevate lihatoodete tootmiseks. Reeglina on töödeldud lihatoodete
tootjatel olemas infrastruktuur erinevate lihatoodete töötlemiseks. Kuigi mõne spetsiifilise
tootegrupi tootmisega alustamiseks on vajalikuks investeeringuks teatud seadmed, on need
valdavalt universaalsed ning võimaldavad mitmete lihatoodete tootmist.
Töödeldud lihatooted jagunevad kaheks – külmtarbitavad töödeldud lihatooted ja
kuumtöötlemist vajavad töödeldud lihatooted (vt Joonis 2. Lihatoodete jagunemine).
2021. aastal oli Eestis töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturu maht käibe alusel
mõõdetuna 261,7 miljonit eurot. Sellest moodustasid külmtarbitavad töödeldud lihatooted
150,5 miljonit eurot (57,5% töödeldud lihatoodete käibest) ja kuumtöötlemist vajavad
töödeldud lihatooted 111,2 miljonit eurot (42,5% töödeldud lihatoodete käibest)4.
Koondumise teate andmetel oli AS HKScan Estonia käive töödeldud lihatoodete osas 2021.
aastal […] eurot [20-30]% ning AS Maag Grupp käive […] eurot [10-20]%. Töödeldud
lihatoodete segmentide osas on koondumise osaliste turuosad käsitletud järgnevalt.
Keeduvorstide puhul on tegemist külmtarbitavate töödeldud lihatoodetega. Keeduvorstide
tootmisel ja müügil Eestis omab suurimat turuosa AS HKScan Estonia, kes omab [50-60]%
turuosa. AS Maag Grupp omab suurusjärgus [5-10]% turuosa. Koondumise järgselt oleks
koondumise osaliste ühine turuosa keeduvorstide tootmisel ja müügil (käibe alusel
mõõdetuna) ligikaudu [50-60]%.
Viinerite puhul on tegemist külmtarbitavate töödeldud lihatoodetega. Viinerite tootmise ja
müügi segmendis omab suurimat turuosa AS HKScan Estonia, kelle hinnanguline turuosa
on [40-50]%. Suuruselt teise turuosaga on AS Maag Grupp, kelle hinnanguline turuosa on
4 Tuginedes koondumise teates esitatud andmetele ning arvestades jaekaubandusettevõtja Lidl andmeid
8
[10-20]%. Koondumise järgselt oleks koondumise osaliste ühine turuosa viinerite tootmisel
ja müügil Eestis (käibe alusel mõõdetuna) ligikaudu [60-70]%.
Sinkide puhul on tegemist külmtarbitavate töödeldud lihatoodetega. Sinkide tootmise ja
müügi segmendis omab suurimat turuosa AS HKScan Estonia, kelle hinnanguline turuosa
on [20-30]%, AS Maag Grupp turuosa on ligikaudu [5-10]%. Koondumise järgselt oleks
koondumise osaliste ühine turuosa sinkide tootmisel ja müügil Eestis (käibe alusel
mõõdetuna) ligikaudu [30-40]%.
Hakklihatoodete puhul on tegemist kuumtöötlemist vajavate lihatoodetega (nt pihvid ja
nagitsad), olgugi, et need sobivad ka külmalt tarbimiseks. Hakklihatoodete tootmise ja
müügi osas omab suurimat turuosa AS HKScan Estonia, kelle hinnanguline turuosa on [40-
50]%, AS Maag Grupp turuosa on ligikaudu [5-10]%. Koondumise järgselt oleks
koondumise osaliste ühine turuosa hakklihatoodete tootmisel ja müügil (käibe alusel)
ligikaudu [50-60]%.
Maitsestatud lihade puhul on tegemist kuumtöötlemist vajavate lihatoodetega. Maitsestatud
liha tootmise ja müügi osas omab suurimat turuosa AS HKScan Estonia, kelle hinnanguline
turuosa on [30-40]%, AS-i Maag Grupp turuosa on [10-20]%. Koondumise järgselt oleks
koondumise osaliste ühine turuosa maitsestatud liha tootmisel ja müügil (käibe alusel)
ligikaudu [40-50]%.
Grillvorstide puhul on samuti tegemist kuumtöötlemist vajavate lihatoodetega. AS HKScan
Estonia turuosa grillvorstide tootmise ja müügi segmendis on [5-10]%, AS-i Maag Grupp
turuosa on [10-20]%. Koondumise osaliste ühine turuosa on grillvorstide tootmisel ja
müügil (käibe alusel) [20-30]%
Suitsuvorstide puhul on tegemist külmtarbitavate lihatoodetega. Suitsuvorstide tootmise ja
müügi osas omab suurimat turuosa AS HKScan Estonia, kelle hinnanguline turuosa on [10-
20]%, AS-i Maag Grupp turuosa on ligikaudu [5-10]%. Koondumise järgselt oleks
koondumise osaliste ühine turuosa suitsuvorstide tootmisel ja müügil (käibe alusel)
ligikaudu [20-30]%.
Sültide puhul on tegemist külmtarbitavate töödeldud lihatoodetega. Sültide tootmise ja
müügi osas on AS HKScan Estonia turuosa väga marginaalne, ligikaudu [0-5]%, ning AS-i
Maag Grupp turuosa on [20-30]%. Koondumise järgselt oleks koondumise osapoolte ühine
turuosa sültide tootmisel ja müügil (käibe alusel) ligikaudu [20-30]%.
Pasteetide puhul on tegemist külmtarbitavate töödeldud lihatoodetega. Pasteetide tootmise
ja müügi osas on AS-i HKScan Estonia hinnanguline turuosa [10-20]%, AS-i Maag Grupp
turuosa on [0-5]%. Koondumise järgselt oleks koondumise osaliste ühine turuosa pasteetide
tootmisel ja müügil (käibe alusel) ligikaudu [20-30]%.
Pelmeenide puhul on tegemist kuumtöötlemist vajavate töödeldud lihatoodetega. Erinevalt
teistest töödeldud lihatoodetest, vajab pelmeenide tootmine spetsiifilisemat sisseseadet ja
külmutusvõimekust. Pelmeenide tootmise ja müügi osas on AS-i HKScan Estonia
hinnanguline turuosa [10-20]% ning AS-i Maag Grupp turuosa on [5-10]%. Koondumise
osaliste poolt esitatud andmete kohaselt on nende ühine turuosa (käibe alusel mõõdetuna)
ligikaudu [10-20]%.
9
Verivorstide puhul on tegemist kuumtöötlemist vajavate töödeldud lihatoodetega.
Verivorstide tootmise ja müügi osas on AS-i HKScan Estonia hinnanguline turuosa [20-
30]% ning AS-i Maag Grupp turuosa on ligikaudu [10-20]%. Koondumise järgselt oleks
koondumise osapoolte ühine turuosa verivorstide tootmisel ja müügil (käibe alusel)
ligikaudu [30-40]%.
Sardellide puhul on tegemist külmtarbitavate töödeldud lihatoodetega. Sardellide tootmise
ja müügi osas on AS-i HKScan Estonia hinnanguline turuosa [10-20]% ning AS-i Maag
Grupp turuosa on [40-50]%. Koondumise järgselt oleks koondumise osaliste ühine turuosa
sardellide tootmisel ja müügil (käibe alusel) ligikaudu [50-60]%.
5.2 Värske liha tootmine ja müük
Värske liha on liha, mida ei ole ühelgi viisil töödeldud, st ei ole lisatud teisi koostisaineid
ega maitseaineid ning liha ei ole küpsetatud, suitsetatud ega kuivatatud.5 Värske liha
hõlmab nii värsket kui ka külmutatud liha.6 Värske liha jaguneb omakorda punaseks
värskeks lihaks (sealiha, veiseliha, lambaliha ning ulukiliha jm) ning valgeks värskeks
lihaks (kanaliha, pardiliha, kalkuniliha ning küülikuliha jm).
Koondumise teate kohaselt oli 2021. aastal Eestis värske liha turu suurus käibe alusel
mõõdetuna hinnanguliselt 95,3 miljonit eurot. Sellest moodustas punane värske liha 59,6
miljonit eurot (62,6% värske liha käibest) ja valge värske liha 35,6 miljonit eurot (37,4%
värske liha käibest). Koondumise osaliste esitatud andmete kohaselt oli AS HKScan
Estonia käive värske liha tootmisest […] eurot [30-40]% ja AS-il Maag Grupp […] eurot
[5-10]%.
Punase värske liha tootmisel ja müügil Eestis on AS HKScan Estonia turuosa ca [20-30]%.
AS Maag Grupp punase värske liha tootmise ja müügi segmendis ei tegutse, mistõttu
koondumine ei mõjuta eelduslikult konkurentsiolukorda punase värske liha tootmise ja
müügi turul.
Valge värske liha osas moodustab suurema enamuse kanaliha (hinnanguliselt 80-85%).
Pardi-, hane-, kalkuni- ning küülikuliha osakaal kokku on hinnanguliselt 15-20%. Kumbki
koondumise osaline ei tegele ise küüliku-, pardi-, hane- või kalkuniliha tootmiseks sisendi
kasvatamisega ning vaid AS Maag Grupp tegeleb [……………………….] mõningate
küüliku-, pardi-, hane- ja kalkuniliha toodete tootmisega.
Valge värske liha tootmise ja müügi osas on turg kontsentreerunud. Kaubaturul on suurima
osakaaluga AS HKScan Estonia (Talleggi kaubamärgiga, ligikaudu [40-50]% turuosa) ja
arvestatava osakaaluga on ka AS Maag Grupp (Rannamõisa kaubamärk, ligikaudu [10-
20]% turuosa). Lisaks AS HKScan Estonia ja AS Maag Grupp valgele värskele lihale
müüakse vähemal määral mõnede välismaiste tootjate kaubamärgiga tooteid ja
omamärgitooteid. Koondumise osaliste ühine turuosa oleks koondumise järgselt valge
värske liha tootmisel ja müügil ligikaudu [60-70]% ning värske kanaliha tootmisel ja
müügil (käibe alusel mõõdetuna) ligikaudu [70-80]%.
5 Koondumise teade (AS Maag Grupp) 6 Case No COMP/M.3337 - BEST AGRIFUND / NORDFLEISCH
10
5.3 Vertikaalselt seotud turud
Kõnealuse koondumise puhul omab tähtsust lihatoodete tootmiseks vajaliku peamise
sisendi sisseostuga seotud äritegevused, mis hõlmavad looma- ja linnukasvatust ning
tapamajade teenuseid, loomarümpade tootmist ja müüki ja teatud määral ka lihalõikude
tootmist ja müüki. Alljärgnevalt toob Konkurentsiamet nimetatud segmendid eraldi välja,
kuid koondumise mõju hindab sisendi tootmisele ja sisseostule tervikuna.
AS HKScan Estonia tegeleb sea- ja kanakasvatusega. AS Maag Grupp looma- ega
linnukasvatusega ei tegele, v.a veisekasvatus piimatoodete tootmise eesmärgil.
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………….].
AS-ile HKScan Estonia kuulub Maaeluministeeriumi andmetel 31.12.2022 seisuga
põllumajandusloomade registris […] siga ([20-30]% kõikidest registris olevatest sigadest)
ja […] kana ([90-100]% kõikidest registreeritud kanadest).
Tapamajade teenused on sisendiks loomarümpade tootmistasandile, millest omakorda
valmistatakse lihalõikeid. Koondumise teate kohaselt AS Maag Grupp ei tegele loomade
tapmisega ega osta antud teenust otseselt ka sisse.
AS HKScan Estonia tapaliinidel töödeldi 2021. aastal ligikaudu 317 000 siga,
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………]. Lisaks
töödeldi 9700 veist [……………………………………………] ning 13,8 miljonit lindu
([………………………….….]). […………………..] elussigu (ligikaudu […] tk) ja
elusveiseid (ligikaudu […] tk).
Maaeluministeeriumi andmete kohaselt osteti Eestis 2021. aastal kokku 509 100 siga, 32
600 veist ja tapeti tunnustatud tapamajas 13,27 miljonit lindu. Seejuures käideldi AS
HKScan Estonia tapamajades [60-70]% sigadest, [20-30]% veistest ja ligi [90-100]%
lindudest.
Maaeluministeeriumi andmetel osteti 2021. aastal tapamajade poolt tapmiseks kokku 34
100 veist ja saadi 8698 tonni veiseliha. AS HKScan Estonia turuosa veiste kokkuostul oli
[20-30]% ning AS Maag Grupp turuosa oli [0-5]%.
Loomarümpade puhul on tegemist lihatoodete tootmisahelas tasandiga tapamajade teenuse
ja lihalõigete tootmise vahel.
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………].
Lihalõiked on peamiseks sisendiks lihatoodete tootmisel.
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………].
2021. aastal ostis AS Maag Grupp erinevaid lihalõikeid Baltikumist kokku ca […] euro
väärtuses [(……………..…)]. Eestist ostis AS Maag Grupp lihalõikeid […] euro väärtuses
11
(s.h sealiha […] tonni, veiseliha […] tonni, kanaliha […] tonni ja kalkuniliha […] tonni).
Seega ostis AS Maag Grupp […]% lihatoodete tootmiseks vajaminevatest lihalõigetest
Eestist väljaspool asuvatelt ettevõtjatelt.
Suurema nõudluse katmiseks ja lihabilansi tasakaalustamiseks ostab ka AS HKScan
Estonia teatud hetkedel lihalõikeid sisse (2021. aastal osteti veiseliha […] tonni, kanaliha
[…] tonni, sealiha […] tonni ning kalkuniliha […] tonni).
Koondumise teate esitajale ei olnud kättesaadavad täpsed andmed lihalõigete müügimahu
kohta Eestis. Samas arvestades, et Statistikaameti andmete kohaselt toodeti Eestis 45 500
tonni sealiha, 23 300 tonni linnuliha 12 800 tonni veiseliha ja 600 tonni lamba- ja kitseliha
ning Eestisse imporditi lisaks 34 600 tonni sealiha, 7300 tonni veiseliha, 27 400 tonni
linnuliha ja 400 tonni lamba- ja kitseliha, ei ole koondumise eelselt AS Maag Grupp ja AS
HKScan Estonia ostumahu osakaal Eestis toodetud ja Eestisse imporditud liha kogusest
märkimisväärne. Samas tegeleb AS HKScan Estonia ise sea- ja kanakasvatusega, mis
tähendab oluliselt väiksemat vajadust sisendi sisseostuks.
6. Menetluse käigus esitatud seisukohad
Kaubaturgude konkurentsiolukorra ja koondumisega seotud mõjude hindamiseks kogus
Konkurentsiamet koondumise menetlemise käigus teavet lihatoodete tootmise ja müügiga
tegelevatelt ettevõtjatelt ning jae- ja hulgikaubandusettevõtjatelt. Samuti küsiti arvamust
Maaeluministeeriumilt.
Jaekaubandusettevõtjate seisukohad
Konkurentsiolukorrast ülevaate saamiseks erinevatel lihatoodete tootmise ja müügi
kaubaturgudel ning koondumisega seotud mõjude hindamiseks küsis Konkurentsiamet
teavet Eestis tegutsevatelt 8 suuremalt jaekaubandusettevõtjalt (Coop Eesti Keskühistu,
MAXIMA Eesti OÜ, Rimi Eesti Food AS, Selver AS, AS Prisma Peremarket, Lidl Eesti
OÜ, Aktsiaselts OG ELEKTRA ning RRLektus Aktsiaselts). Muuhulgas kogus
Konkurentsiamet teavet koondumise osaliste toodangu osakaalu kohta
jaekaubandusettevõtjate sortimendis, omamärgitoodete tootmise ning tarbijate jaoks kõige
olulisemate lihatoodete kohta.
Jaekaubandusettevõtjate sortimendist moodustab koondumise osaliste toodang
märkimisväärse osa ning Rakvere, Tallegg, Rannarootsi ja Rannamõisa kaubamärkidega
tooted on tarbijate jaoks väga olulised. Vastanud jaekaubandusettevõtjate sõnul saab
koondumise osaliste toodangut kohati asendada teiste lihatootjate toodanguga, samas
mitmeid koondumise osaliste tooteid või kaubagruppe vastanud ettevõtjate sõnul asendada
võimalik ei ole. Siinkohal mainisid vastanud jaekaubandusettevõtjad eelkõige Rakvere ja
Talleggi kaubamärke. Kui AS Maag Grupp toodab mõningaid tooteid, millest
jaekaubandusettevõtjad loobuda ei saa, siis AS HKScan Estonia toodab väga paljusid
tooteid, millest vastanud jaekaubandusettevõtjad loobuda ei saa, sest need on tarbijate seas
nõutud.
AS Maag Grupp või AS HKScan Estonia toodete võimaliku hinnatõusu korral oleks
jaekaubandusettevõtjate tegevus sõltuvalt konkreetsest tootest erinev. Küsitletud
12
jaekaubandusettevõtjate sõnul, juhul kui AS Maag Grupp või AS HKScan Estonia tõstaks
mõne toote (nt mõne konkreetse lihatoote) või tootegrupi hinda 10%, oleks
jaekaubandusettevõtjatel võimalik nii tootegrupp sortimendist välja võtta või selle mahtu
sortimendis vähendada kui ka hinnatõus lõpptarbijale üle kanda või osaliselt hinnatõus enda
kanda võtta. Täpsemalt tõi üks vastanud ettevõtja välja, et konkreetselt värske kana ja
hakkliha hinnatõusu puhul tuleks hinnatõus enda kanda võtta.
Konkurentsiamet uuris jaekaubandusettevõtjatelt nende sortimendis olevate välismaiste
tootjate (peamiselt jaekaubandusettevõtjate omamärgitoodete) ja Eesti tootjate toodangu
kohta. Küsitletud jaekaubandusettevõtjate vastuste põhjal on nii neid
jaekaubandusettevõtjad, kelle valikusse on viimastel aastatel uute välismaiste lihatööstuste
tooteid lisandunud (sõltuvalt aastast 1-9 tootjat – peamiselt Poola ja Baltimaade tootjatelt),
kui ka jaekaubandusettevõtjaid, kelle sortimenti viimase 3 aasta jooksul pole lisandunud
ühegi uue välismaise lihatootja toodangut. Samuti tõid mõned vastanud
jaekaubandusettevõtjad osades segmentides välja olulise turuosaga välismaiseid ja
omamärgitoodete tootjaid.
Valge värske liha osas on jaekaubandusettevõtjate sortimendis valdavalt suurima
osakaaluga koondumise osaliste toodang, vastanute seas oli vaid kaks ettevõtjat, kellel
valge värske liha sortimendis ei ole suurima osakaaluga üks koondumise osalistest.
Vastustest selgus, et on jaekaubandusettevõtjaid, kus on esindatud välismaised värske valge
liha tootjad, seda nii kaubamärgiga kui ka omamärgitoodetena. Peamiselt pärineb
jaekaubandusettevõtjate omamärgitoodete sisend välismaistelt tootjatelt, konkreetse
päritoluriigina toodi välja Poola, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa, Rootsi, Hispaania ja
Itaalia. Mõni jaekaubandusettevõtja samas vastas, et vähemalt osaliselt tuleb
omamärgitoodete sisend Eesti tootjatelt. Turu tagasiside kohaselt on AS Maag Grupp
varasemalt omamärgitoodete valimise hangetel osalenud, aga ei ole suutnud teha
konkurentsivõimelist pakkumist võrreldes teiste pakkujatega.
Lihatoodete sisseostul on lepingud reeglina tähtajatud ja on nii jaekaubandusettevõtjaid,
kellel on kindlad partnerid aastaid, samas valdavalt sõlmitakse lepinguid erinevate sobivaid
tooteid ja hindu pakkuvate tarnijatega. Lihatoodete sortiment vaadatakse sõltuvalt
jaekaubandusettevõtjast üle 2-4 korda aastas. Teabetaotlusele vastanud
jaekaubandusettevõtjate sõnul on üldjuhul nende läbirääkimisjõud lihatoodete sisseostul
senini olnud hea ning nad on enda vaatest läbirääkimistel mõistlikele lahendustele jõudnud.
Samas kõnealuse koondumise järgselt jaekaubandusettevõtjate hinnangul
konkurentsiolukord erinevate lihatoodete müügil halveneb. Samuti muutuks mõne vastanud
ettevõtja sõnul koondumise järgselt AS-i Maag Grupp positsioon läbirääkimistel
jaekaubandusettevõtjatega oluliselt tugevamaks.
Jaekaubandusettevõtjate sõnul omaks koondumise järgselt AS Maag Grupp suurimat
turuosa lihatoodete tootmisel ja müügis ning samal ajal oleks AS Maag Grupp ka üks
suurimad piimatoodete tootmise ja hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid. Vastanute sõnul
muutub koondumise järgselt väiksemate lihatööstuste positsioon nõrgemaks ning mõned
väiksemad tootjad võivad üldse turult kaduda. Ainult üks vastanud ettevõtja sõnas, et ta
eeldab, et antud koondumise järgselt säiliks aus konkurents.
13
Konkurentide seisukohad
Konkurentsiolukorrast ülevaate saamiseks erinevatel lihatoodete tootmise ja müügi
kaubaturgudel ning koondumisega seotud mõjude hindamiseks kogus Konkurentsiamet
teavet ka koondumise osaliste konkurentidelt, kes tegutsevad Eestis erinevate lihatoodete
tootmise ja müügi kaubaturgudel (kokku küsitleti 10 ettevõtjat).
Teabetaotlusele vastanud konkurendid tegelevad valdavalt lihatoodete tootmise ja müügiga,
aga vaid üksikud tegelevad lihatoodete tootmiseks vajaliku sisendi kasvatamisega.
Küsitletud konkurentide sõnul ostetakse erinevate lihatoodete tootmiseks vajalikku sisendit
peamiselt sisse ja seda nii välismaistelt kui kohalikelt loomakasvatajatelt. Sisendit
tootmiseks hangitakse erinevatest riikidest – palju Poolast, Soomest, Baltimaadest (k.a
Eestist), Saksamaalt ja Taanist. Vähem on neid ettevõtjaid, kes tegelevad ise lihatoodete
tootmiseks vajaliku sisendi tootmisega, vaid 3 vastanud ettevõtjat kasvatavad kas täielikult
või osaliselt lihatoodete tootmiseks vajalikku sisendit, sealjuures mitte ükski vastanud
ettevõtja ei kasvata linde ega küülikuid (s.t värske valge liha tootmise sisendit).
Oma läbirääkimisjõudu lihatoodete ostjatega (jaekaubandusettevõtjad ja hulgimüüjad),
peavad koondumise osaliste konkurendid väiksemaks kui nad tahaksid ning üldiselt
nähakse, et läbirääkimistel on lihatoodete ostjad tugevamas positsioonis kui väiksemad
lihatoodete tootjad.
Koondumise osaliste (AS Maag Grupp ja AS HKScan Estonia) toodete asendatavuse osas
on vastanud ettevõtjad seisukohal, et üldiselt on koondumise osaliste toodang asendatav
ning seda nii teiste kohalike tootjate kui ka välismaiste tootjate toodanguga. Ainsa
erisusena tõid mitu vastanud ettevõtjat välja, et valget värsket liha ja eelkõige just kanaliha
on keeruline asendada.
Mõni vastanud ettevõtja tõi täpsustavalt välja koonduvate ettevõtjate toodangu keerulist
asendatavust ning seda peamiselt just tulenevalt koondumise osaliste väga suurtest
turuosadest erinevatel lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturgudel, mida teised
turuosalised oma olemasolevate ressursside juures täita ei suudaks.
Kõikide konkurentide vastustest selgus, et nad omavad teatud määral vaba
tootmisvõimsust, välja arvatud valge värske lisa osas, kus teistel turuosalistel vaba
tootmisvõimekus puudub. Samas ei oma vaba tootmisvõimsust kõik tootjad ning mitte
kõikide tootesegmentide osas. Tulenevalt lihatoote segmendist võib turuosaliste vaba
tootmisvõimsus varieeruda vahemikus 10-40%. Tootmismahu suurendamise võimalikkus ja
selleks kuluv aeg on ettevõtjate lõikes väga erinev. Üksikutel ja mitte kõigis segmentides
tegutsevatel pigem väikese turuosaga turuosalistel on nende sõnul võimalik tõsta
tootmismahte koheselt, sealhulgas ühel turuosalisel on vaba tootmisvõimekust kuni 300%.
Mõni üksik turuosaline tõi välja, et teatud segmentides tootmisvõimsuse tõstmine võtaks
aega orienteeruvalt 3-6 kuud. Siiski ei ole konkureerivatel lihatoodete tootmise ja müügiga
tegelevatel ettevõtjatel nende endi hinnangul piisavalt vaba tootmisvõimsust, et tagada
koondumise osaliste toodangumahuga võrreldav mahtude suurenemine. Samuti sõltub
tootmismahu suurendamine sisendi kättesaadavusest, mis koondumise järgselt võib teistele
lihatoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele olla veelgi keerulisem, sest AS HKScan
14
Estonia tegeleb nii looma- kui linnukasvatusega ning on selgelt suurim tapamajateenuseid
osutav ettevõtja Eestis.
Teabetaotlustele vastanud konkurentide sõnul on koondumise mõju erinevate lihatoodete
tootmise ja müügi kaubaturgudele suur. Valdavalt suhtutakse koondumisse negatiivselt,
sealjuures nähakse nii tõenäosust hindade tõusuks (mis ühe vastanud ettevõtja sõnul võiks
viia tarbijaid teiste toodete tarbimisele) kui ka toodete arvu vähenemiseks. Samas mõne
vastanud ettevõtja hinnangul võib AS-il Maag Grupp mastaabiefektist tulenevalt tekkida
võimalus müügihindade langetamiseks, millega väiksemad tootjad ei ole võimelised kaasa
tulema.
Vastanud ettevõtjate hinnangul tekiks koondumise järgselt AS-ile Maag Grupp väga
mitmetes lihatoodete segmentides turgu valitsev seisund või tugevneks oluliselt juba hetkel
eksisteeriv turgu valitsev seisund. Ning arvestades AS-il Maag Grupp tekkivat mõjuvõimu
ja kontrolli sisendturu üle (ühe ettevõtja sõnul koguni 100%-list kontrolli lihatoorainete
turule), saavad nad vastanute sõnul ühelt poolt nii domineeriva positsiooni läbirääkimistel
lihatoodete ostjatega kui ka konkureerimisel teiste lihatoodete tootjatega.
Samas oli ka üks ettevõtja, kelle sõnul koondumise järgselt konkurentsiolukord erinevate
lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturgudel muutuks pigem paremaks.
Hulgimüüjate seisukohad
Koondumise mõju hindamiseks kogus Konkurentsiamet teavet suurimatelt toidukaupade
hulgimüüjatelt (kokku 5 ettevõtjat), kes müüvad lihatooteid HoReCa-sektori ettevõtjatele.
HoReCa-sektorit iseloomustab erinevalt jaekaubandusettevõtjatest suuremad tellitavad
kogused, tulenevalt suurematest mahtudest erikokkulepped ning väiksem brändilojaalsus.
Vastanud hulgimüüjate sõnul valdavalt antud koondumisest väga suurt mõju ei tuleks,
kuivõrd hulgimüüjate puhul on tegemist ettevõtjatega, kes vahendavad väga paljude (sh
välismaiste ettevõtjate) toodangut. Vastustes märgiti, et HoReCa-sektori kui kliendi jaoks
ei ole aga oluline pakendikujundus ja brändilojaalsus.
Oma konkurentidena näevad vastanud ettevõtjad nii teisi toidukaupade hulgimüüjaid kui ka
mõnda suuremat lihatootjat Eestis. Teabetaotluste vastustes mainiti nimeliselt AS-i Maag
Grupp ning Atria Eesti Aktsiaseltsi.
Mõnel teabetaotlusele vastanud ettevõtjal on erikokkuleppeid AS HKScan Estonia
toodangu osas, mida ostetakse klientide poolt palju ning millest nad loobuda ei saa.
Erikokkuleppeid AS-iga Maag Grupp teabetaotlusele vastanute sõnul ei ole.
Vastanud hulgimüüjad näevad koondumist üldjoontes neutraalselt, sest nende sõnul on
koondumise osaliste toodang üldjuhul asendatav teiste turuosaliste – nii kohalike kui
välismaiste tootjate toodanguga. Samas on mõne vastanud hulgimüüja sõnul tõenäoline, et
koondumise järgselt kaob nende sortimendist AS HKScan Estonia toodang.
Ühe ettevõtja sõnul võib koondumisest tekkida võimalik hinnasurve ja seda eriti teistele
eestimaistele tootjatele. Samas ühe vastanud ettevõtja hinnangul võib koondumise järgselt
tekkida teatud lihatoodete tootmise ja müügi segmentides sisuliselt monopoolne seisund
ning väiksemad lihatoodete tootjad võivad potentsiaalselt turult kaduda.
15
Maaeluministeeriumi arvamus
Vastuses Konkurentsiameti teabetaotlusele esitas Maaeluministeerium lihatoodete tootmise
valdkonna kohta erinevaid statistilisi näitajaid. Ühtlasi tõi Maaeluministeerium välja, et
koondumine mõjutab lihatoodete tootmise ja müügi valdkonda ning märkis, et AS HKScan
Estonia on juba koondumise eelselt suurima sea- ja kanalihatootja Eestis. Lisaks selgitas
Maaeluministeerium, et Eestis tarbitakse sealiha ligikaudu 56 000 tonni aastas, millest 81%
moodustab kodumaine toodang.
7. Hinnang koondumisele
Vastavalt KonkS § 22 lg 1 lähtub Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel
vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude
struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1. koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning
konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2. juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3. kaupade nõudlust ja pakkumist;
4. ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab
konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
KonkS § 13 lg 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva
seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale
ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Koondumisele hinnangu andmisel oli Konkurentsiametil vajalik välja selgitada, kas
koondumine muudab kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa konkurentsi olulise
kahjustumise. Seega oli esmalt vajalik piiritleda, milliseid kaubaturge koondumine mõjutab
ning seejärel hinnata konkurentsiolukorda ja selle muutust vastavatel kaubaturgudel.
Koondumise osaliste ja teiste kaubaturul tegutsevate ettevõtjate turuosad ning kaubaturu
üldine kontsentratsioonitase on esmased tegurid, mis iseloomustavad konkurentsiolukorda
kaubaturul. Kaubaturgude kontsentratsiooni taseme mõõtmiseks kasutas Konkurentsiamet
Herfindahl-Hirschmani indeksit. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhendi „Horisontaalsete
ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta
ettevõtjate koondumise üle“ (edaspidi EK juhend7) punktile 16 võib HHI8 tase anda
esialgset aimu ühinemisjärgse turu konkurentsisurve kohta ning muudatus HHI-s (mida
7 Kättesaadav internetis (http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52004XC0205(02)&from=ET) 8 HHI (Herfindahl-Hirschmani indeks). HHI arvutamiseks liidetakse kõikide turul tegutsevate äriühingute
turuosade ruudud. Horisontaalse konkurentsiga seotud probleeme ei tuvastata tõenäoliselt turul, mille
ühinemisjärgne HHI on (i) alla 1 000; (ii) HHI on 1 000–2 000 ja delta on alla 250; (iii) HHI on üle 2 000 ja
delta alla 150.
16
nimetatakse deltaks) on oluliseks näitajaks koondumisest otseselt tuleneva koondumise
muudatuse kohta.
EK juhendi punkti 21 kohaselt võib HHI taset koos asjaomaste deltadega kasutada esimese
märgina konkurentsiprobleemide puudumisest. Samas ei saa ainult nende näitajate (HHI
tase koos asjaomaste deltadega) põhjal teha järeldust konkurentsiprobleemide olemasolu
või puudumise kohta. Turgu valitseva seisundi tekkimise ning konkurentsi kahjustumise
võimaluse hindamiseks tuleb ettevõtja turuosa suurust ja kaubaturu kontsentratsiooni taset
hinnata koosmõjus teiste kaubaturgu iseloomustavate teguritega. Seega on vajalik
analüüsida muuhulgas konkurentide tegevust, ostja valikuvõimalusi toodete ostmisel ning
kaubaturule sisenemise tõkkeid.
Alljärgnevalt käsitleb Konkurentsiamet koondumise mõju töödeldud lihatoodete tootmise
ja müügi ning värske liha tootmise ja müügi kaubaturgudele Eestis, keskendudes seejuures
eelkõige segmentidele, mille osas on koondumise osalistel koondumise järgselt kõrge ühine
turuosa (üle 40%).
7.1 Koondumise mõju töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturule
Keeduvorstide tootmise ja müügi segmendis kuulub juba koondumise eelselt Eestis AS-ile
HKScan Estonia [50-60]% turuosa. AS-i Maag Grupp osakaal keeduvorstide tootmisel ja
müügil oli 2021. aastal [5-10]%.
Koondumise järgselt oleks koondumise osaliste ühine turuosa keeduvorstide tootmise ja
müügi segmendis ligikaudu [50-60]%, mistõttu oleks AS Maag Grupp selgelt suurima
turuosaga ettevõtja. EK juhendi punkti 17 kohaselt võivad väga suured turuosad (50% või
rohkem) olla iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi olemasolust. Turule jääks küll
mitu konkurenti – nagu Atria Eesti Aktsiaselts ja Osaühing Saaremaa Lihatööstus, samas
oleks nende turuosa kordades väiksem kui AS-il Maag Grupp.
Keeduvorstide tootmise ja müügi segmendi puhul on koondumise osaliste 2021. aasta
käivetel põhinevatel turuosadel HHI koondumise järgne tase […] ja delta (HHI muutus)
[…]. Seega viitab kaubaturu kontsentratsiooni tase ja koondumisega kaasnev muutus
konkurentsiprobleemide võimalikule esinemisele.
Viinerite tootmise ja müügi segmendis oli AS-i Maag Grupp osakaal 2021. aastal käibe
alusel [10-20]% ning AS-i HKScan Estonia osakaal [40-50]%. Koondumise järgselt oleks
koondumise osaliste ühine turuosa [60-70]%, mistõttu oleks AS Maag Grupp selgelt
suurima turuosaga ettevõtja. Atria Eesti Aktsiaseltsi, Osaühingu Saaremaa Lihatööstus ja
osaühingu NÕO LIHATÖÖSTUS turuosad on oluliselt madalamad.
Viinerite tootmise ja müügi segmendi puhul on koondumise osaliste 2021. aasta käivetel
põhinevatel turuosadel HHI koondumise järgne tase […] ja delta […]. Seega viitab
kaubaturu kontsentratsiooni tase ja koondumisega kaasnev muutus konkurentsiprobleemide
võimalikule esinemisele.
Hakklihatoodete tootmise ja müügi segmendis oli AS-i Maag Grupp osakaal 2021. aastal
käibe alusel [5-10]% ning AS-i HKScan Estonia osakaal [40-50]%. Koondumise järgselt
oleks seega koondumise osaliste ühine turuosa ligikaudu [50-60]%, mistõttu oleks AS
17
Maag Grupp selgelt suurima turuosaga ettevõtja. Atria Eesti Aktsiaseltsi, Kikas OÜ ja
Osaühingu Saaremaa Lihatööstus turuosad on oluliselt madalamad.
Hakklihatoodete tootmise ja müügi segmendi puhul on koondumise osaliste 2021. aasta
käivetel põhinevatel turuosadel HHI koondumise järgne tase […] ja delta […]. Seega viitab
kaubaturu kontsentratsiooni tase ja koondumisega kaasnev muutus konkurentsiprobleemide
võimalikule esinemisele.
Maitsestatud liha tootmise ja müügi segmendis oli AS-i Maag Grupp osakaal 2021. aastal
käibe alusel [10-20]% ning AS-i HKScan Estonia osakaal [30-40]%. Koondumise järgselt
oleks seega koondumise osaliste ühine turuosa ligikaudu [40-50]%, mistõttu oleks AS
Maag Grupp selgelt suurima turuosaga ettevõtja. Teiste konkurentide nagu Atria Eesti
Aktsiaseltsi ja osaühingu NÕO LIHATÖÖSTUS turuosad on oluliselt madalamad.
Maitsestatud liha tootmise ja müügi segmendi puhul on koondumise osaliste 2021. aasta
käivetel põhinevatel turuosadel HHI koondumise järgne tase […] ja delta […]. Seeläbi
viitab kaubaturu kontsentratsiooni tase ja koondumisega kaasnev muutus
konkurentsiprobleemide võimalikule esinemisele.
Sardellide tootmise ja müügi segmendis oli AS-i Maag Grupp osakaal 2021. aastal käibe
alusel [40-50]% ning AS-i HKScan Estonia osakaal umbes [10-20]%. Koondumise järgselt
oleks seega koonduvate osapoolte ühine turuosa ligikaudu [50-60]%, mistõttu oleks AS
Maag Grupp selgelt suurima turuosaga ettevõtja. Atria Eesti Aktsiaseltsi ja Osaühingu
Saaremaa Lihatööstus turuosad on oluliselt madalamad.
Sardellide tootmise ja müügi segmendi puhul on koondumise osaliste 2021. aasta käivetel
põhinevatel turuosadel HHI koondumise järgne tase […] ja delta […]. Seega viitab
kaubaturu kontsentratsiooni tase ja koondumisega kaasnev muutus konkurentsiprobleemide
võimalikule esinemisele.
7.2 Koondumise mõju värske liha tootmise ja müügi kaubaturule
Kuivõrd AS Maag Grupp värske punase liha tootmise ja müügiga ei tegele, siis ei mõjuta
koondumine konkurentsiolukorda värske punase liha tootmise ja müügi turul Eestis.
Valge värske liha tootmise ja müügi segmendis oli AS-i Maag Grupp osakaal 2021. aastal
käibe alusel [10-20]% ning AS-i HKScan Estonia osakaal [40-50]%. Koondumise järgselt
oleks seega koondumise osaliste ühine turuosa ligikaudu [60-70]%, mistõttu oleks AS
Maag Grupp selgelt suurima turuosaga ettevõtja.
Koondumise järgselt oleks valge värske liha tootmise ja müügi segment väga
kontsentreerunud, kuna turule jääksid ainult AS Maag Grupp ja välismaiste tootjate
toodang, mida peamiselt müüakse jaekaubandusettevõtjate omamärgitoodetena ning mis
pärineb valdavalt Poolast ja teistest Balti riikidest. Turule jäävad küll väga üksikud
marginaalsed kohalikud nišitootjad, kes samas kindlasti ei suuda konkureerida suurte ja
kordades võimekamate turuosalistega.
Valge värske liha tootmise ja müügi segmendi puhul oli koondumise osaliste 2021. aasta
käivetel põhinevatel turuosadel HHI koondumise järgne tase […] ja delta […]. Seega viitab
18
kaubaturu kontsentratsiooni tase ja koondumisega kaasnev muutus konkurentsiprobleemide
võimalikule esinemisele.
Koondumise eelselt müüb AS Maag Grupp värske valge liha tooteid Rannamõisa
kaubamärgi all ning AS HKScan Estonia vastavalt Talleggi kaubamärgi all. Koondumise
järgselt kuuluksid mõlemad kaubamärgid AS-ile Maag Grupp. Olukorras, kus tegemist
oleks väga suure turuosaga ettevõtjaga, annaks mõlema kaubamärgi omamine AS-ile Maag
Grupp võimaluse kasumlikult tõsta toodete hindu. Kui AS HKScan Estonia oleks
koondumise eelselt tõstnud Talleggi kaubamärgiga toodete hindu, oleks osa tarbijatest
võinud eelistada AS-i Maag Grupp Rannamõisa kaubamärgiga tooteid. Koondumise
järgselt tarbijatel valikuvõimalus puuduks ning hinnatõus oleks ettevõtjale kasumlik ja
konkurentsisurve puudumise tõttu oleks seda lihtne rakendada, kuivõrd müügitulu, mis
oleks koondumise eelselt kaotatud konkurendile, jääks koondumise korral samale
ettevõtjale.
7.3 Hinnang koondumise mõjule üldiselt
Järgnevas tabelis on kokkuvõtvalt välja toodud lihatoodete segmendid, mille osas omaks
AS Maag Grupp koondumise järgselt märkimisväärsest turuosa ning mille puhul turu
kontsentratsioonitase ning selle muutus viitavad konkurentsiprobleemide esinemisele.
Segment Keeduvorstid Viinerid Maitsestatud
liha
Hakklihatooted Sardellid Värske
valge
liha
HHI […] […] […] […] […] […]
Delta […] […] […] […] […] […]
Koondumise järgne
ühine turuosa
[…]% […]% […]% […]% […]% […]%
Horisontaalsete
koondumiste
juhendi alusel
tuvastatavad
koondumise järgselt
konkurentsiproblee
mid
Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Tabel 1. Segmendid, kus tekib või tugevneb AS-il Maag Grupp koondumise järgselt turgu valitsev seisund.
Horisontaalse konkurentsiga seotud probleeme ei tuvastata tõenäoliselt turul, mille ühinemisjärgne HHI on (i)
alla 1 000; (ii) HHI on 1 000–2 000 ja delta on alla 250; (iii) HHI on üle 2 000 ja delta alla 150.
Koondumise osalised on teineteise lähedased konkurendid, kes mõlemad pakuvad laia
valikut erinevaid lihatooteid. Juba koondumise eelselt on AS Maag Grupp ja AS HKScan
Estonia kaks suurima turuosaga ettevõtjat valge värske liha, sardellide ja viinerite tootmise
ja müügi osas, lisaks omaks AS Maag Grupp koondumise järgselt selgelt suurimat turuosa
maitsestatud liha, hakklihatoodete, sinkide, keeduvorstide ja verivorstide tootmise ja müügi
osas.
Selline kaubaturu struktuur, mille puhul kaubaturul tegutseb üks väga suur ettevõtja ning
teised väiksemad, ei soodusta tõhusa konkurentsi toimimist, kuna väiksemad ettevõtjad ei
19
suuda avaldada piisavat konkurentsisurvet neist oluliselt suuremat turuosa omavale ja
vertikaalselt integreeritud ettevõtjale.
Konkurentsiamet möönab, et tulenevalt koondumise osaliste esitatud andmetest, turu
üldistest arengutest ja koondumise menetluse käigus kogutud teabest, on omamärgitoodete
osakaal kasvutrendis ning teatud jaekaubandusettevõtjate ja peamiselt hulgimüüjate
(HoReCa-sektorile tarnivate ettevõtjate) kliendid eelistavad eelkõige hinna tõttu just
omamärgitooteid. Samas nähtub teabetaotlusele vastanud jaekaubandusettevõtjate
vastustest, et lõpptarbijad eelistavad hinnatõusudest hoolimata jätkuvalt kodumaiste
kaubamärkidega tooteid, neid asendada on väga keeruline ning kohati ka võimatu ja seda
eriti AS HKScan Estonia toodangu puhul.
Samuti viitab konkreetselt lihatoodete puhul omamärgitoodete vähesemale eelistamisele
AC Nielseni poolt 2020. aasta lõpus läbiviidud uuring tarbimisharjumuste ja
omamärgitoodete eelistuste osas Baltimaades, mille kohaselt näiteks omamärgi piimatooted
on esikohal kõigis kolmes Balti riigis. Samas lihatoodete puhul on olukord erinev, kui
Leedus on lihatoodete kategooria kolmandal, siis Lätis ja Eestis alles 14. kohal.9 Seega ei
ole Konkurentsiameti hinnangul omamärgitooted tarbija seisukohast piisav asendus
kohalike lihatootjate tunnustatud ja usaldusväärsetele (eelkõige AS HKScan Estonia)
bränditoodetele.
Kuna AS Maag Grupp omaks koondumise järgselt märkimisväärset turuosa mitmetes
erinevates lihatoodete tootmise ja müügi segmentides, siis tuginedes mõnedele
jaekaubandusettevõtjate ja konkurentide vastustele, võib AS-i Maag Grupp
läbirääkimispositsioon märgatavalt paraneda võrreldes teiste kohalike lihatoodete
tootjatega. Samuti tekib AS-il Maag Grupp lihatoodete tootmisel ka väga tugev positsioon
ning arvestatav kontroll sisendturu üle. Kuna lihatoodete tootmise puhul on oluline
tootmismaht (nagu ka koondumise osalised tõid välja koondumise teates), võib olla
tõenäoline teistele suurematele lihatootjatele avaldatav hinnasurve, mistõttu võivad nad
turuosa kaotada ning millega eriti väiksemad lihatoodete tootjad praegustes oludes
(tarbijate ostujõu vähenemine ja kasvav hinnatundlikkus, ebakindlus majanduses ning
tootjate sisendkulude tõus) ei pruugi olla võimelised kaasa tulema. Seetõttu võib
väiksemate lihatootjate hulk ja osatähtsus turul ka väheneda.
Vastusena Konkurentsiameti 27.04.2023 hinnangus esitatud argumendile AS Maag Grupp
läbirääkimisjõu suurenemise kohta, tõi AS Maag Grupp 10.05.2023 Konkurentsiametile
esitatud vastuväidetes välja, et ettevõtja läbirääkimisjõud ostjate suhtes koondumise järgselt
ei tugevne, kuivõrd 1) toidukaupade (sh eriti piima- ja lihatoodete) riknevuse tõttu on
jõupositsioonil alati jaekaubandusettevõtjad, kes otsustavad kauplustes pakutava sortimendi
üle; 2) jaekaubandusettevõtjad ei räägi erinevate kategooriate sisseostusid läbi
kategooriaüleselt.
Konkurentsiameti hinnangul omab AS Maag Grupp juba hetkel tugevat positsiooni
piimatoodete tootmise ja müügi osas, mis lihatoodete tootmise ja müügi vallas tugevama
positsiooni saavutamise järel võib oluliselt mõjutada läbirääkimiste protsessi ostjatega.
Antud asjaolule viitas ka mõni teabetaotlusele vastanud ettevõtja. Lisaks võimaldab
laiapõhjaline kontroll sisendturu üle kindlustada AS-il Maag Grupp endale piisavad
tootmismahud, aga komplitseerida konkurentide ligipääsu sisendile, mida konkurendid
vajavad oma toodete tootmiseks, kuid milleks nad ise sisendit ei kasvata.
9 UURING ⟩ 76% eestlastest ostab toidupoest omamärgitooteid. Postimees. 2020
20
Koondumise osalised olid ka koondumise teates koondumise järgselt tekkiva suure turuosa
tasakaalustava tegurina välja toonud ostjate poolse turujõu ja konkurentide tegevuse.
Euroopa Komisjoni horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punkti 65 kohaselt
„ostjate poolne turujõud eksisteerib tõenäolisemalt olukorras, kus ostjad on suured ja
kogenud kliendid.“
Arvestades koondumise menetlemise käigus kogutud teavet, on Konkurentsiamet
seisukohal, et ostjate turujõud ei ole piisav, et täies ulatuses tasakaalustada AS-i Maag
Grupp koondumise järgset tugevat positsiooni. Rahvusvahelistel jaekaubandusettevõtjatel
võib olla küll lihtsam saada uusi (välismaiseid) tootjaid sortimenti, kuid turu tagasisidest
tulenevalt on nii AS-il HKScan Estonia kui ka AS-il Maag Grupp mitmeid tooteid, mille
asendamine on jaekaubandusettevõtjatel keeruline, sest tegemist on lõpptarbija seisukohast
väga nõutud toodetega ja seda olenemata kõrgemast hinnast kui omamärgitoodetel.
Tuleb ka arvestada, et näiteks koondumise teates viidatud Coop ja Selver (ühine turuosa
jaemüügis viimastel andmetel ligikaudu 40%10 11) müüvad peamiselt ainult Eesti päritolu
liha, neil on madal omamärgitoodete osakaal ning omamärgitoodete päritolu on valdavalt
Eesti. Lisaks sellele selgus turu tagasisidest, et koondumise osaliste ning eelkõige just AS
HKScan Estonia tooted on väga nõutud ka nendes jaekauplustes, kus on sortimendis
arvestataval määral esindatud välismaiste ja omamärgitoodete tootjate toodang.
Teabetaotluse vastustes toodi jaekaubandusettevõtjate üleselt (v.a Lidl) välja koondumise
osaliste kaubamärgid – Tallegg, Rakvere, Rannarootsi ja Rannamõisa, kui tarbija vaatest
väga kõrge nõudlusega tooted.
Koondumise teate esitaja tõi ka välja, et konkurentide tegevus tasakaalustab AS-i Maag
Grupp koondumise järgset positsiooni, kuivõrd teised lihatoodete tootmisega tegelevad
ettevõtjad toodavad tooteid, mis sobivad koondumise osaliste toodete asendamiseks, ning
konkurendid saaksid võimaliku hinnatõusu korral suurendada tootmismahtu. Seejuures ei
ole tarbijad koondumise osaliste hinnangul võimelised toote maitsest lähtuvalt eristama
erinevate lihatööstuste toodangut. Lisaks tõid koondumise osalised menetluse käigus
korduvalt välja, et koondumise osalistele osutavad tugevat konkurentsisurvet ka teistes
riikides lihatoodete tootmisega tegelevad ettevõtjad.
Tuginedes menetluse käigus kogutud teabele, on Konkurentsiamet seisukohal, et eelkõige
värske valge liha osas ei valmista teised kohalikud turuosalised tooteid, mis sobivad
koondumise osaliste toodete asendamiseks. Koondumise osalised on suurimad värske valge
liha tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtjad, omades tuntud kaubamärke Rannamõisa ja
Tallegg. Seega on tõenäoline, et koondumine takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi
värske valge liha tootmise ja müügi osas, sest koondumise osaliste ja konkurentide
pakutavate toodete omavahelise asendatavuse tase on madal.
Ka mitmete töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi segmentide osas oleks AS Maag
Grupp koondumise järgselt selgelt suurima turuosaga ettevõtja. Ehkki iga lihatoodete
segmendi puhul on mõni teine ettevõtja, kes pakub sama segmendi tooteid ning on ka
mõned laia valikut töödeldud lihatooteid pakkuvaid ettevõtjaid (näiteks Atria Eesti
Aktsiaselts, osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS jt), siis selleks, et arvestada konkurentide
tegevust koondumise mõju tasakaalustava tegurina, peaksid konkurendid omama piisavalt
vaba tootmisvõimsust ning võimekust lühikese aja jooksul oma tootmismahtu suurendada.
10 Kantar Emor: Lidl haukab Eestis turgu, Coop nõrgeneb. Postimees. 2022 11 Poekettide aasta: Lidl kärpis suurte turuosa, Prisma kukkus priskesse kahjumisse. Äripäev. 2023
21
Konkurentsiameti teabetaotlusele vastanud konkurendid rõhutasid piiratud
pakkumisepoolset asendatavust, sest neil puudub koondumise osaliste mahtudele
võrdväärses suuruses vaba tootmisvõimsus koondumisest enim mõjutatud lihatoodete
tootmise ja müügi segmentides (s.t viinerite, keeduvorstide, sardellide, maitsestatud liha,
hakklihatoodete ja valge värske liha tootmise ja müügi osas). Konkreetselt valge värske liha
osas puuduvad teistel turuosalistel vajalikus mahus ka sisendid (nad ei kasvata ise linde või
küülikuid) ning nad tuginevad (kui üldse) teiste valge värske liha sisendi kasvatajatele,
mille mahte nad omapoolselt mõjutada või muuta ei saa. Eestis teadaolevalt ei tegele ka
ükski ettevõtja peale AS-i HKScan Estonia turule olulises mahus linnukasvatusega. AS
Maag Grupp küll ise linnukasvatusega ei tegele, kuid on
[……………………………………….] ja Rannamõisa kaubamärgi all turustatavate toodete
kaudu saavutanud aastatega värske valge liha segmendis arvestatava turuosa.
Konkurentsiamet möönab, et välismaiste tootjate turuosa nii läbi nende oma bränditoodete
kui ka omamärgitoodete müügi on viimastel aastatel mõnedes lihatoodete segmentides
teatud määral kasvanud, kuid samas ei tähenda see automaatselt, et välismaiste tootjate
toodangut tuleks käsitleda kui tugevat pakkumisepoolset asendatavust. Koondumise teate
kohaselt on küll Maxima ja Rimi kauplustes ligikaudu pool värske liha sortimendist
välismaist päritolu. Samas ei ole koondumise teate esitaja Konkurentsiameti hinnangul
arvestanud teisi suuri turuosalisi (näiteks Selver ja Coop, kokku ligi 40% turuosa). Ühtlasi
ei ole AS Maag Grupp lähtunud mitte tegelikult müüdud toodete müügimahust (käive)
päritolumaa järgi, vaid on tuginenud paari jaekaubandusettevõtja sortimendis esindatud
toodete hulga hindamisele nende päritolu järgi.
Konkurentsiameti poolt küsitletud paljude turuosaliste tagasiside kohaselt toodab AS
HKScan Estonia mitmeid enimmüüdud tooteid, mis on väga nõutud tarbijate poolt, sest
need on toodetud valdavalt Eestis kasvatatud linnu-ja loomalihast (mis on tarbija vaatest
väga oluline). Ühtlasi märgib Konkurentsiamet, et Statistikaameti andmete kohaselt
tarbivad Eesti elanikud üha rohkem kodumaist liha12, sealjuures mõne aasta taguse uuringu
järgi eelistavad kohalikku päritolu sealiha 90% eestimaalastest13 14. Arvestades eelnevat ja
tuginedes menetluse käigus kogutud andmetele ei avalda välismaised lihatootjad
Konkurentsiameti hinnangul koondumise osalistele tugevat konkurentsisurvet.
Teabetaotlusele vastanud Eestis lihatoodete tootmisega tegelevate ettevõtjate sõnul on
nende täiendav tootmisvõimsus lihatoodete segmentides üldjuhul varieeruv (10-40%) ning
selle rakendamine ei saa valdavalt toimuda koheselt, vaid toimub valdavalt mõne kuu
jooksul. Siinkohal rõhutab Konkurentsiamet vastuseks AS Maag Grupp vastuväidetele, et
ühe marginaalse lihatoodete tootja kolmekordne täiendav tootmisvõimsus piiratud
segmentides ja teiste väikese turuosaga ettevõtjate võimekus tõsta tootmismahte koheselt ei
ole piisav kirjeldamaks kogu turgu. Kui suurimate turuosaliste täiendav tootmisvõimekus
segmenditi on keskmiselt kuni paarkümmend protsenti (ning antud tootjate mahtude mõju
turule selgelt tuntav) ja selle kasutusele võtmine võib võtta kuid, siis on ebaõige laiendada
marginaalse turuosaga ettevõtja kolmekordset täiendavat tootmisvõimsust ja mõnede teiste
väiksemate turuosaliste võimekust koheselt mahte tõsta (mis on reaalsuses ka väikese
mõjuga) tervele turule.
12 Statistikaamet, 2021 13 Põllumehe Teataja, 2020 14 Eesti Toiduainetööstuse Liit, 2018
22
Kokkuvõtlikult, võttes arvesse eelkõige mahuliselt AS Maag Grupp ja AS HKScan Estonia
ühist väga suurt osakaalu lihatoodete tootmisel Eestis, saab järeldada, et teiste turuosaliste
vaba tootmisvõimsus ei ole piisav koondumise osalistega sarnases mahus tarnete
tagamiseks turule.
Asjaolu, et koondumise järgselt kuuluksid AS-ile Maag Grupp lisaks Rannarootsi ja
Rannamõisa kaubamärkidele koondumise eelselt nendega konkureerinud AS HKScan
Estonia kaubamärgid Tallegg ja Rakvere, annaks AS-ile Maag Grupp võimaluse
kasumlikult tõsta lihatoodete hindu. Kuivõrd AS HKScan Estonia ja AS Maag Grupp on
koondumise eelselt lähedased konkurendid ning toodavad laia valikut lihatooteid, siis
koondumise eelselt oleks hinnatõusu korral osa müügitulust kaotatud teisele koondumise
osalisele. Koondumise korral on hinnatõus kasumlik eelkõige nende lihatoodete segmentide
osas, milles koondumise osalised on kaks suurima turuosaga ettevõtjat (värske valge liha,
viinerid, sardellid). Samuti kaoks koondumise järgselt koondumise osaliste vaheline
konkurentsisurve.
Lisaks väga tugeva positsiooni saamisele mitmete lihatoodete tootmisel ja müügil, saaks
AS Maag Grupp ka väga tugeva positsiooni lihatoodete tootmiseks vajaliku sisendi osas,
kuna AS HKScan Estonia on vertikaalselt integreeritud ettevõtja, mis tegeleb looma- ja
linnukasvatusega, tapamajade teenuste osutamisega, loomarümpade ja lihalõigete tootmise
ja müügiga. Seega koondumise järgselt võib tekkida olukord, kus AS Maag Grupp võib
hakata piirama sisendi müüki teistele lihatoodete tootmise ja müügiga tegelevatele
ettevõtjatele (ehk tekiks sisendituru sulgemine).
Eelnevat arvestades tähendaks AS Maag Grupp poolt valitseva mõju omandamine AS
HKScan Estonia üle täielikult värske valge liha sisendi kasvatamise ja suures osas tootmise
ning suures osas erinevate töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi koondumist juba hetkel
suure turuosaga ettevõtja (AS Maag Grupp) kätte. Ühtlasi tooks see kaasa konkurentsisurve
kadumise eelnevalt omavahel konkureerinud ettevõtjate vahel, AS-i Maag Grupp
laiapõhjalise kontrolli saavutamise sisendituru üle, läbirääkimispositsiooni tugevnemise
võrrelduna oma konkurentidega ja samuti oluliselt tugevama positsiooni saamise laiemalt
erinevate lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturgudel, mis tähendaks konkurentsi olulist
kahjustumist kaubaturgudel.
8. Koondumise osaliste pakutud kohustused
KonkS § 27 lõike 3 alusel võib Konkurentsiamet konkurentsi kahjustamise vältimiseks
anda koondumiseks loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud
kohustused.
AS Maag Grupp esitas 10.05.2023 lisaks vastuväidetele Konkurentsiameti hinnangule
ettepaneku kohustuste võtmiseks koondumisest tuleneda võiva konkurentsi kahjustumise
ärahoidmiseks.
Konkurentsiamet saatis pakutud kohustused sobivuse hindamiseks koondumisest
puudutatud ettevõtjatele (jaekaubandusettevõtjad, konkurendid ja hulgimüügiga tegelev
ettevõtja).
23
03.07.2023 saatis Konkurentsiamet vastuse AS Maag Grupp kohustuste võtmise
ettepanekule, tuues välja, et ettevõtja poolt pakutud esialgsed kohustused ei ole
Konkurentsiameti hinnangul piisavad erinevatel lihatoodete tootmise ja müügi
kaubaturgudel koondumisele eelneva olukorraga võrreldava konkurentsiolukorra
tagamiseks.
14.07.2023 esitas AS Maag Grupp täiendatud kohustuste võtmise ettepaneku. Konkurentsi
kahjustumise vältimiseks võtab AS Maag Grupp endale järgmised kohustused:
1) Rannamõisa käitise võõrandamise kohustus
a) AS Maag Grupp kohustub tegevuse iseseisvat ja konkurentsivõimelist jätkamist
võimaldava ettevõttena eraldama senise Rannamõisa kaubamärgi all müüdava
kanaliha ja kanalihatoodete tootmise ja müügitegevuse ettevõtte (käitise) ning
võõrandama selle AS-ga Maag Grupp või selle grupiettevõtjatega mitteseotud ja
nendest sõltumatule isikule, kelle valikuprotsess on mittediskrimineeriv ja
läbipaistev avalik enampakkumine ning kelle Konkurentsiamet on heaks
kiitnud. Konkurentsiametil on õigus nõuda, et vastav isik tõendab piisavaid
rahalisi vahendeid ja suutlikkust vastavat võõrandatavat ettevõtet
konkurentsivõimeliselt edasi majandada.
[…………………………………………………………………………………...
……………………….……………………………………………………………
……………...……………………………………………………………..…….].
b) AS Maag Grupp kohustub punktis a) ettenähtud kohustuse täitma (ettevõtte
(käitise) üle kontrolli üle andma) viivituseta pärast käesolevaks koondumiseks
loa andmise otsuse tegemist ning igal juhul hiljemalt [….…..] jooksul. Kui
punktis a) nimetatud ettevõtte (käitise) võõrandamistehingu jõustamine sõltub
AS-ist Maag Grupp sõltumatute tingimuste täitmisest (eelkõige on selliseks
ettenähtavaks tingimuseks Konkurentsiameti koondumise luba), siis kohustub
AS Maag Grupp kohustuse täitma põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt
[……….] jooksul pärast seda, kui kõik vastavad tingimused on täidetud.
c) AS Maag Grupp kohustub Konkurentsiametit teavitama potentsiaalsetest
ettevõtte (käitise) ostjatest ja hoidma Konkurentsiametit kursis läbirääkimiste
käigust. Raporteerimise regulaarsus ja formaat lepitakse Konkurentsiametiga
eraldi kokku.
d) AS Maag Grupp kohustub hoidma alates ettevõtte (käitise) eraldamisest kuni
ettevõtte (käitise) võõrandamise jõustamiseni ettevõtet (käitist) iseseisvalt
elujõulisena, opereerima seda iseseisvalt ja lahus muudest AS-i Maag Grupp
äritegevustest ja tagama konkurentsitundliku teabe konfidentsiaalsuse ja
eraldatuse. AS Maag Grupp tagab vastava ettevõtte tavapärase
majandustegevuse, mille raames tagatakse selle elujõulisena jätkamine ning
hoidutakse tegevustest, mis võivad vähendada ettevõtte (käitise)
konkurentsivõimet.
e) AS Maag Grupp hoidub 10 aasta jooksul ettevõtte (käitise) võõrandamise
jõustamisest ettevõtte (käitise) või mistahes selle osa tagasi omandamisest, välja
arvatud põhjendatud taotlusel ja Konkurentsiameti loal. Taas omandamine võib
olla võimalik, kui konkurentsiolukord on oluliselt muutunud ja
võõrandamiskohustus ei ole enam põhjendatud.
2) AS-i Rannarootsi Lihatööstus võõrandamise kohustus
24
a) AS Maag Grupp kohustub tegevuse iseseisvat ja konkurentsivõimelist jätkamist
võimaldava ettevõtjana eraldama AS-i Rannarootsi Lihatööstus (senini
Rannarootsi kaubamärgi all töödeldud lihatooteid tootnud ja müünud ettevõtja)
AS-st Maag Grupp või selle grupiettevõtjatega mitteseotud ja nendest
sõltumatule isikule, kelle valikuprotsess on mittediskrimineeriv ja läbipaistev
avalik enampakkumine ja kelle Konkurentsiamet on heaks kiitnud.
[…………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………].
b) […………………………………………………………………………………
…………………….].
c) AS Maag Grupp kohustub:
I. kohustuse täitma (AS-i Rannarootsi Lihatööstus võõrandama)
võimalikult lühikese aja jooksul ning igal juhul hiljemalt [kahekümne
nelja kuni kolmekümne kuue (24-36)] kuu jooksul koondumiseks loa
andmise otsuse tegemisest. Kui AS-i Rannarootsi Lihatööstus
võõrandamistehingu jõustamine sõltub AS-st Maag Grupp sõltumatute
tingimuste täitmisest (eelkõige on selliseks ettenähtavaks tingimuseks
Konkurentsiameti koondumise luba), siis kohustub AS Maag Grupp
kohustuse täitma põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt [………..]
jooksul pärast seda, kui kõik vastavad tingimused on täidetud.
II. teavitama Konkurentsiametit võimalikest AS-i Rannarootsi Lihatööstus
ostjatest ja hoidma Konkurentsiametit kursis läbirääkimiste käigust.
Raporteerimise regulaarsus ja formaat lepitakse Konkurentsiametiga
eraldi kokku.
d) […………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
……………………………].
Konkurentsiamet hinnang AS Maag Grupp võetud kohustustele
AS Maag Grupp tegi ettepaneku Rannamõisa käitise ja AS-i Rannarootsi Lihatööstus
võõrandamiseks, st tegemist on struktuursete kohustustega.
Kohustuste hindamisel lähtus Konkurentsiamet muu hulgas Euroopa Komisjoni teatisest
nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt
vastuvõetavate parandusmeetmete kohta (edaspidi tekstis parandusmeetmete teatis).
Parandusmeetmete teatise punkti 9 kohaselt peavad kohustused konkurentsiprobleemid
täielikult kõrvaldama ja olema igast vaatepunktist täielikud ning tõhusad. Lisaks peab
saama kohustusi lühikese aja jooksul tõhusalt rakendada, sest turul valitsevad
konkurentsitingimused ei jää samaks kuni kohustuste täitmiseni.
Parandusmeetmete teatise punkti 15 kohaselt tuleks üldjuhul ühinemismääruse eesmärgist
lähtuvalt eelistada struktuurilist laadi kohustusi, kuna selliste kohustustega kõrvaldatakse
25
püsivalt konkurentsiprobleemid, mida koondumine võib teatatud kujul kaasa tuua, ja lisaks
ei eelda need keskmise tähtajaga või pikaajaliste järelevalvemeetmete rakendamist.
Esimene AS Maag Grupp poolt pakutud kohustus ehk Rannamõisa käitise võõrandamise
kohustus mõjutab Konkurentsiameti hinnangul otseselt konkurentsiolukorda valge värske
liha tootmise ja müügi osas ning potentsiaalselt suurendab ostjate valikuvõimalusi
olukorras, kus koondumise järgselt saaks koondumise osalistest üks ettevõtja. Arvestades
kohustuse järelevalve lühiajalisust ja asjaolu, et kohustust on lühemas perspektiivis
võimalik tõhusalt rakendada ning ka kohustuse võtmise arvestatavat mõju
konkurentsiolukorrale, leiab Konkurentsiamet, et Rannamõisa käitise võõrandamise
kohustuse võtmine on sobilik konkurentsi säilitamiseks valge värske liha tootmise ja müügi
osas.
Teine kohustus ehk AS-i Rannarootsi Lihatööstus võõrandamise kohustus mõjutab
Konkurentsiameti hinnangul otseselt konkurentsiolukorda töödeldud lihatoodete (s.t
keeduvorstide, viinerite, sardellide, maitsestatud lihade ja hakklihatoodete segmentides)
tootmise ja müügi osas ning potentsiaalselt suurendab ostjate valikuvõimalusi olukorras,
kus koondumise järgselt saaks koondumise osalistest üks ettevõtja. Konkurentsiameti
hinnangul kõrvaldab AS-i Rannarootsi Lihatööstus võõrandamise kohustus koondumisega
tekkiva konkurentsi olulise kahjustumise võimaluse ning kohustuse võtmine on sobilik
konkurentsi säilitamiseks töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi osas.
Konkurentsiameti hinnangul ei muutu AS Maag Grupp poolt kohustuste võtmise kaudu
võrreldes koondumise eelse olukorraga oluliselt kaubaturu struktuur ja konkurentsiolukord
lihatoodete tootmise ja müügi valdkonnas Eestis, kuivõrd AS Maag Grupp küll omandab
valitseva mõju AS HKScan Estonia üle, kuid võõrandab oma senise äritegevuse lihatoodete
tootmisel ja müügil. Seega sisuliselt ei toimu koondumise osaliste äritegevuste püsivat
koondumist ühe ettevõtja kätte.
9. Kokkuvõte
Hinnates menetluses kogutud teavet, eelpool toodud põhjendusi ning tuginedes KonkS § 22
lõikele 1, mille kohaselt Konkurentsiamet lähtub koondumisele hinnangu andmisel
vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, jõudis Konkurentsiamet järeldusele, et AS
Maag Grupp ja AS HKScan Estonia, AS HKScan Latvia, UAB „HKScan Lietuva“
koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi valge värske liha ja töödeldud
lihatoodete tootmisel ja müügil Eestis.
Konkurentsi kahjustamise vältimiseks esitas koondumise teate esitaja ettepaneku
kohustuste võtmiseks. Võetavad kohustused hõlmavad Rannamõisa kaubamärgi all
müüdava kanaliha ja kanalihatoodete tootmise ja müügitegevuse ettevõtte võõrandamist
ning AS Rannarootsi Lihatööstus võõrandamist.
Analüüsinud AS Maag Grupp esitatud kohustusi, on Konkurentsiamet seisukohal, et
pakutud struktuursed kohustused aitavad tõhusalt ära hoida koondumisest tulenevat
negatiivset mõju erinevate lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturgudel (s.h koondumisest
enim mõjutatud segmentides ehk valge värske liha, keeduvorstide, viinerite, sardellide,
maitsestatud liha ja hakklihatoodete segmentides).
26
Lähtudes eelnevast ning juhindudes KonkS § 27 lg 2 punktist 1 ja lg 3 otsustab
Konkurentsiamet
anda loa AS Maag Grupp ja AS HKScan Estonia, AS HKScan Latvia, UAB „HKScan
Lietuva“ koondumisele tingimusel, et koondumise osalised täidavad käesoleva otsuse
punktis 8 nimetatud kohustused.
KonkS § 27 lõike 61 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu
jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet
võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada
kuni ühe aastani.
Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Pärn-Lee
Peadirektor
Konkurentsiameti 21.07.2023 otsuse nr 5-5/2023-025
ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast on välja jäetud
ärisaladused, vastavad kohad on tekstis tähistatud nurksulgudega.
/Mihkel Paasma/ 29.08.2023
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Väljaminev kiri | 02.07.2025 | 1 | 5-4/2025-106-2 | Väljaminev kiri | ka | Sorainen OÜ |
Sissetulev kiri | 25.06.2025 | 1 | 5-4/2025-106-1 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Sorainen OÜ |