Kambja vallas Oomiste külas asuvate Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/10643-1 |
| Registreeritud | 25.06.2025 |
| Sünkroonitud | 26.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Detailplaneeringu algatamisest teavitamine
Kambja Vallavolikogu algatas 18.06.2025 otsusega nr 45 Oomiste külas asuvate Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kraavi maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kivi, Kivimäe, Kraavi ja Tiigi maaüksuste ümberkruntimist ja ehitusõiguse määramist olemasolevale Kivi maaüksusel asuvale hoonele abihoone lisamiseks ning ümberkruntimise teel loodavatele kruntidele kahe üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 4,75 ha.
Kivi maaüksus on hoonestatud, olemasolev hoonestus säilib.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil (edaspidi üldplaneering), asub planeeringuala valgel alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maaüksus jääb maakondliku tasandi väärtusliku maastiku kooseisu (R5 – Pangodi ümbrus) ning külgneb Pangodi maastikukaitsealaga ja piirneb perspektiivse rattateega.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Detailplaneeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringut muutev ning on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga endise Kambja valla territooriumi osas. Detailplaneeringu algatamise dokumentidega on võimalik tutvuda Kambja Vallavalitsuse kodulehel www.kambja.ee.
Digiallkirjad
KAMBJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
18. juuni 2024 nr 45
Oomiste külas asuvate Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
Kambja Vallavalitsusele esitati 08.01.2025 taotlus Kambja vallas Oomiste külas asuva Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kivi, Kivimäe, Kraavi ja Tiigi maaüksuste ümberkruntimist ja ehitusõiguse määramist olemasolevale Kivi maaüksusel asuvale hoonele abihoone lisamiseks ning ümberkruntimise teel loodavatele kruntidele kahe üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 4,75 ha. Kivi maaüksus on hoonestatud, olemasolev hoonestus säilib.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil (edaspidi üldplaneering), asub planeeringuala valgel alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maaüksus jääb maakondliku tasandi väärtusliku maastiku kooseisu (R5 – Pangodi ümbrus) ning külgneb Pangodi maastikukaitsealaga ja piirneb perspektiivse rattateega.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei
ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).
Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2, Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistute omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada Oomiste külas asuvate Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus
28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
2. Kinnitada Oomiste külas asuvate Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees pärast otsuse jõustumist.
4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.
5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees
1
Lisa Kambja Vallavolikogu 18.06.2025
otsusele nr 45
Oomiste külas asuva Kraavi, Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu
LÄHTESEISUKOHAD
1. Lähteülesande koostamise alus
Kambja Vallavalitsusele 08.01.2025 Aado Kivi poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. Ettepanekule lisaks esitati planeeringuala eskiislahendus. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tiigi, Kivi ja Kivimäe maaüksuste ümberkruntimiseks ning ehitusõiguse määramiseks kahe elamukompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 4,75 ha.
Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta:
• Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023)
• Pindala 14562 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• Kivi (kü tunnus 28201:003:0027)
• Pindala 7198 m2
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029)
• Kaasatakse planeeringuala osas - pindala 7650 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021)
• Pindala 5070 m2
• Maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa Planeeringualasse kaasatud maaüksused (kaasatakse planeeringualaga piirnevas osas):
• 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (kü tunnus 28201:003:0018) kaasatakse vaid planeeringualaga kagu suunas piirnevas osas – pindala 5070 m2
• 46 Hortuse tee (kü tunnus 28201:003:0013) kaasatakse vaid Hortuse teega ristumise osas – pindala 100 m2
2
Väljavõte Maa-ja Ruumiameti geoportaalist, veebruar 2025 3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid
3.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40); 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006 otsusega nr 28); 3.5. Kodijärve külas asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 04.09.2008 korraldusega nr 1106); 3.6. Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; 3.7. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.8. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; 3.9. Kambja valla Energia- ja kliimakava. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).
3
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Planeeringuga esitada:
4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimine lahendatakse planeeringuga, olemasolevate maaüksuse baasil moodustatakse kuni 3 ehitusõigusega krunti. 4.3.1. eraldada transpordimaa krundid; 4.3.2. uute kruntide moodustamise puhul vältida ribastumist, võimalusel liita Kraavi ja Kivi maaüksused ning osa Kivimäe maaüksusest. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: 100% maatulundumaa, 100% transpordimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet), lisaks on lubatud püstitada 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5 m kõrgune hoone; uushoonestus peab moodustama kompaktse õue; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 400 m² (elamu kuni 200 m2, abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 9 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kaugus Tatra- Otepää-Sangaste tee poolsest krundi piirist vastavalt Transpordiameti tingimustele. Hoonestusala suuruseks planeerida maksimaalselt 3000 m2. Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt:
4
4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus; juurdepääsud rajada olemasolevalt teelt (min katendi laius 3,5m. Tolmuvaba katend); 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga; 4.6.4. määrata lumevallitamise alad; 4.6.5. määrata jäätmehooldusalad; 4.6.6. moodustada transpordimaa krundid; 4.6.7. näha ette perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks transpordimaa krunt (täpsustatakse Transpordiameti seisukohtadega). 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada elamumaa sihtotstarbega maaüksusel minimaalselt 50% ulatuses; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: min 10% krundi pinnast kõrghaljastusega (lisaks punktis 4.7.1. nõutud haljastuse osakaalule); 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule; 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada planeeringuala siseselt ühiselt (st üks puurkaev ja üks reoveepuhasti), alternatiivselt lubatud ühine puurkaev ja kanalisatsioon krundipõhiselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga.
5
4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus; 4.13.2. katusekalded: määrata planeeringuga vastavalt maastikuanalüüsile ja kontaktvööndisse sobivuse järgi; 4.13.3. katusekatte materjalid: määrata planeeringuga; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.5. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.6. katusetüüp: määrata planeeringuga, vastavalt maastikuanalüüsile ja kontaktvööndisse sobivuse järgi; 4.13.7. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga. 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus: lahendada planeeringuga. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus: 4.17.1. vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu vaatealade puhul välja toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgne mahasõit. Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise;
6
4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2., M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. * kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringumenetluses piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaasamine peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides. 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga. 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud
isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal.
Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu
lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud
kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja
ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule
väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal.
Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku
väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu
põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada.
Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks
.pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu
digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK
nõuetele.
Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt
köidetuna.
7
Koostas: Kätlin Umal-Järvesaar Planeerimisspetsialist
Digiallkirjad
KAMBJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
18. juuni 2024 nr 45
Oomiste külas asuvate Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
Kambja Vallavalitsusele esitati 08.01.2025 taotlus Kambja vallas Oomiste külas asuva Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kivi, Kivimäe, Kraavi ja Tiigi maaüksuste ümberkruntimist ja ehitusõiguse määramist olemasolevale Kivi maaüksusel asuvale hoonele abihoone lisamiseks ning ümberkruntimise teel loodavatele kruntidele kahe üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 4,75 ha. Kivi maaüksus on hoonestatud, olemasolev hoonestus säilib.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil (edaspidi üldplaneering), asub planeeringuala valgel alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maaüksus jääb maakondliku tasandi väärtusliku maastiku kooseisu (R5 – Pangodi ümbrus) ning külgneb Pangodi maastikukaitsealaga ja piirneb perspektiivse rattateega.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei
ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).
Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2, Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistute omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada Oomiste külas asuvate Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus
28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
2. Kinnitada Oomiste külas asuvate Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees pärast otsuse jõustumist.
4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.
5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees
1
Lisa Kambja Vallavolikogu 18.06.2025
otsusele nr 45
Oomiste külas asuva Kraavi, Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu
LÄHTESEISUKOHAD
1. Lähteülesande koostamise alus
Kambja Vallavalitsusele 08.01.2025 Aado Kivi poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. Ettepanekule lisaks esitati planeeringuala eskiislahendus. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tiigi, Kivi ja Kivimäe maaüksuste ümberkruntimiseks ning ehitusõiguse määramiseks kahe elamukompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 4,75 ha.
Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta:
• Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023)
• Pindala 14562 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• Kivi (kü tunnus 28201:003:0027)
• Pindala 7198 m2
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029)
• Kaasatakse planeeringuala osas - pindala 7650 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021)
• Pindala 5070 m2
• Maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa Planeeringualasse kaasatud maaüksused (kaasatakse planeeringualaga piirnevas osas):
• 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (kü tunnus 28201:003:0018) kaasatakse vaid planeeringualaga kagu suunas piirnevas osas – pindala 5070 m2
• 46 Hortuse tee (kü tunnus 28201:003:0013) kaasatakse vaid Hortuse teega ristumise osas – pindala 100 m2
2
Väljavõte Maa-ja Ruumiameti geoportaalist, veebruar 2025 3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid
3.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40); 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006 otsusega nr 28); 3.5. Kodijärve külas asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 04.09.2008 korraldusega nr 1106); 3.6. Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; 3.7. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.8. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; 3.9. Kambja valla Energia- ja kliimakava. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).
3
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Planeeringuga esitada:
4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimine lahendatakse planeeringuga, olemasolevate maaüksuse baasil moodustatakse kuni 3 ehitusõigusega krunti. 4.3.1. eraldada transpordimaa krundid; 4.3.2. uute kruntide moodustamise puhul vältida ribastumist, võimalusel liita Kraavi ja Kivi maaüksused ning osa Kivimäe maaüksusest. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: 100% maatulundumaa, 100% transpordimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet), lisaks on lubatud püstitada 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5 m kõrgune hoone; uushoonestus peab moodustama kompaktse õue; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 400 m² (elamu kuni 200 m2, abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 9 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kaugus Tatra- Otepää-Sangaste tee poolsest krundi piirist vastavalt Transpordiameti tingimustele. Hoonestusala suuruseks planeerida maksimaalselt 3000 m2. Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt:
4
4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus; juurdepääsud rajada olemasolevalt teelt (min katendi laius 3,5m. Tolmuvaba katend); 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga; 4.6.4. määrata lumevallitamise alad; 4.6.5. määrata jäätmehooldusalad; 4.6.6. moodustada transpordimaa krundid; 4.6.7. näha ette perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks transpordimaa krunt (täpsustatakse Transpordiameti seisukohtadega). 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada elamumaa sihtotstarbega maaüksusel minimaalselt 50% ulatuses; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: min 10% krundi pinnast kõrghaljastusega (lisaks punktis 4.7.1. nõutud haljastuse osakaalule); 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule; 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada planeeringuala siseselt ühiselt (st üks puurkaev ja üks reoveepuhasti), alternatiivselt lubatud ühine puurkaev ja kanalisatsioon krundipõhiselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga.
5
4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus; 4.13.2. katusekalded: määrata planeeringuga vastavalt maastikuanalüüsile ja kontaktvööndisse sobivuse järgi; 4.13.3. katusekatte materjalid: määrata planeeringuga; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.5. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.6. katusetüüp: määrata planeeringuga, vastavalt maastikuanalüüsile ja kontaktvööndisse sobivuse järgi; 4.13.7. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga. 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus: lahendada planeeringuga. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus: 4.17.1. vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu vaatealade puhul välja toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgne mahasõit. Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise;
6
4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2., M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. * kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringumenetluses piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaasamine peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides. 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga. 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud
isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal.
Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu
lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud
kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja
ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule
väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal.
Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku
väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu
põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada.
Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks
.pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu
digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK
nõuetele.
Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt
köidetuna.
7
Koostas: Kätlin Umal-Järvesaar Planeerimisspetsialist