Kambja vallas Palumäe külas asuva Kala maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

18. juuni 2025 nr 47

Palumäe külas asuva Kala maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

Kambja Vallavalitsusele esitati 06.02.2025 taotlus Kambja vallas Palumäe külas asuva Kala maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 4,56 ha.

Planeeritav maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis. Kambja vallas on Pangodi maastikukaitseala piires kehtestatud Pangodi maasikukaitseala üldplaneering, mis on suurema detailsusega kui käesolev üldplaneering. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ja Kambja valla üldplaneering täiendavad teineteist ning Kambja valla üldplaneering ei muuda maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi analoogiliselt teistele maa-aladele seatavate tingimustega. Juhul, kui Kambja valla üldplaneering ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Kui Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus on mingi valdkond reguleerimata, kuid Kambja valla üldplaneeringus on see reguleeritud, tuleb arvestada Kambja valla üldplaneeringus toodut.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil maa-alale maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve ning määratud konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on kogu üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.

Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. Täiendavate vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).

Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2, Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistu omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Kinnitada Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees pärast otsuse jõustumist.

4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.

5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees

1

Lisa Kambja Vallavolikogu 18.06.2025

otsusele nr 47

Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 06.02.2025 osaühing Viiruk juhatuse liikme Sven Meister poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning mõlemale krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu ning abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kehtiva Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud maatulundusmaa. Maaüksusele on määratud planeeritud elamumaa maakasutus E2 ja E3. Maaüksus on hoonestatud. Vastavalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule on Suure Kodijärve (praeguse nimega Kivijärve) ääres asuvate Kivijärvede lautade funktsiooni muutmisega reserveeritud lautade alune maa elamumaaks. Alal elamute rajamise eelduseks on endise farmikompleksi kuuluvate hoonete ja rajatiste likvideerimine. Planeeringuala suurus on u 4,56 ha. Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala krundid:

• Kala (kü tunnus: 28301:001:2240)

• Pindala: 42705 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• Kambja valla üldplaneeringu järgne maakasutus: valge maa-ala, säilib olemasolev kasutusotstarve

• Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu järgne maakasutus: maatulundusmaa

• 22186 Pangodi-Kodijärve tee (kü tunnus: 28201:008:0021)

• Kaasatakse planeeringualaga piirnevas ulatuses (pindala planeeringualas u 2900 m²)

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

2

Väljavõte Maa- ja ruumiameti geoportaalist

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga nr 1.1- 4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40); 3.3. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006.a otsusega nr 28); 3.4. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.5. Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“; 3.6. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.7. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; 3.8. Transpordiameti poolt väljastatud seisukohad detailplaneeringu koostamisele (02.05.2025 nr 7.2-2/25/5777-2); 3.9. Keskkonnaameti poolt väljastatud seisukohad detailplaneeringu koostamisele (09.05.2025 nr 7-9/25/7234-2); 3.10. Kambja valla Energia- ja kliimakava. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).

3

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 30 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimine: 4.3.1. lubatud jagada kuni 2 säiliva maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks; 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: maatulundusmaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: E2 – planeeritud elamumaa tähisega krundil kuni 2 hoonet, E3 – planeeritud elamumaa tähisega krundil kuni 3 hoonet, mis peavad moodustama õuega hoonetekompleksi. Rohkem hooneid ei ole lubatud rajada sh vabaehituse hooneid; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu; 12744 - elamu abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: E2 – planeeritud elamumaa tähisega krundil kuni 150 m², ühe hoone suurim ehitusalune pindala on 125 m2; E3 – planeeritud elamumaa suurim ehitusalune pindala 250 m2, ühe hoone suurim ehitusalune pindala 125 m2; 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: kuni 8 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: Vastavalt kehtivale Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule (sh hoonestuse paiknemine). Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt: 4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus vastavalt kehtivatele määrustele ja Transpordiameti poolt väljastatud seisukohtadele detailplaneeringu koostamisele; 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: loodavatele kruntidele lubatud rajada juurdepääs(ud), lähtuvalt Transpordiameti tingimustest. Juurdepääsu laius ei tohi olla kitsam kui 3,5m. Tee nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (vajadusel näha ette

4

takistuse likvideerimine). Riigiteelt mahasõitude planeerimisel arvestada Transpordiameti tingimustega. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada minimaalselt 50% ulatuses; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga, minimaalselt 10% kinnistu pinnast peab olema kaetud kõrghaljastusega (arvestades võrade perspektiivsed täismõõtmeid); 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele; Tarastada lubatud ainult hoonestusala ulatuses; 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada lokaalselt (salvkaevu võivad mõlemad kinnistud oma tarbeks rajada, puurkaev kahe krundi peale ühine). Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine. 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: kuni 2 korrust (teine korrus katusealune); 4.13.2. katusekalded 40 - 47 kraadi; 4.13.3. katusekatte materjalid: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult puitu) ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja kivi (va maakivi) on keelatud;

5

4.13.5. värvid: maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid; 4.13.6. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.7. katusetüüp: viilkatus; 4.13.8. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga (arvestada Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga). 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus määratakse planeeringuga. 4.14.1. Tagada avalik juurdepääsuvõimalus kallasrajale. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus: 4.17.1. vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsud. Kohustus on likvideerida teega külgnev plats ning lammutada alal olevad hooned. Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2., M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.

6

* kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostaja (planeerija ja asjast huvitatud isik) teeb koostööd piirinaabrite ja piirkonna elanikega. Koostöö peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides; 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga; 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega; 6.4.2. Keskkonnaamet (Pangodi maastikukitseala valitseja). Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna. Koostas: Kätlin Umal-Järvesaar planeerimisspetsialist

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

18. juuni 2025 nr 47

Palumäe külas asuva Kala maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

Kambja Vallavalitsusele esitati 06.02.2025 taotlus Kambja vallas Palumäe külas asuva Kala maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 4,56 ha.

Planeeritav maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis. Kambja vallas on Pangodi maastikukaitseala piires kehtestatud Pangodi maasikukaitseala üldplaneering, mis on suurema detailsusega kui käesolev üldplaneering. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ja Kambja valla üldplaneering täiendavad teineteist ning Kambja valla üldplaneering ei muuda maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi analoogiliselt teistele maa-aladele seatavate tingimustega. Juhul, kui Kambja valla üldplaneering ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Kui Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus on mingi valdkond reguleerimata, kuid Kambja valla üldplaneeringus on see reguleeritud, tuleb arvestada Kambja valla üldplaneeringus toodut.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil maa-alale maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve ning määratud konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on kogu üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.

Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. Täiendavate vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).

Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2, Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistu omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Kinnitada Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees pärast otsuse jõustumist.

4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.

5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees

1

Lisa Kambja Vallavolikogu 18.06.2025

otsusele nr 47

Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 06.02.2025 osaühing Viiruk juhatuse liikme Sven Meister poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning mõlemale krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu ning abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Kehtiva Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud maatulundusmaa. Maaüksusele on määratud planeeritud elamumaa maakasutus E2 ja E3. Maaüksus on hoonestatud. Vastavalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule on Suure Kodijärve (praeguse nimega Kivijärve) ääres asuvate Kivijärvede lautade funktsiooni muutmisega reserveeritud lautade alune maa elamumaaks. Alal elamute rajamise eelduseks on endise farmikompleksi kuuluvate hoonete ja rajatiste likvideerimine. Planeeringuala suurus on u 4,56 ha. Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala krundid:

• Kala (kü tunnus: 28301:001:2240)

• Pindala: 42705 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• Kambja valla üldplaneeringu järgne maakasutus: valge maa-ala, säilib olemasolev kasutusotstarve

• Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu järgne maakasutus: maatulundusmaa

• 22186 Pangodi-Kodijärve tee (kü tunnus: 28201:008:0021)

• Kaasatakse planeeringualaga piirnevas ulatuses (pindala planeeringualas u 2900 m²)

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

2

Väljavõte Maa- ja ruumiameti geoportaalist

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga nr 1.1- 4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40); 3.3. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006.a otsusega nr 28); 3.4. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.5. Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“; 3.6. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.7. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; 3.8. Transpordiameti poolt väljastatud seisukohad detailplaneeringu koostamisele (02.05.2025 nr 7.2-2/25/5777-2); 3.9. Keskkonnaameti poolt väljastatud seisukohad detailplaneeringu koostamisele (09.05.2025 nr 7-9/25/7234-2); 3.10. Kambja valla Energia- ja kliimakava. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).

3

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 30 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimine: 4.3.1. lubatud jagada kuni 2 säiliva maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks; 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: maatulundusmaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: E2 – planeeritud elamumaa tähisega krundil kuni 2 hoonet, E3 – planeeritud elamumaa tähisega krundil kuni 3 hoonet, mis peavad moodustama õuega hoonetekompleksi. Rohkem hooneid ei ole lubatud rajada sh vabaehituse hooneid; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu; 12744 - elamu abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: E2 – planeeritud elamumaa tähisega krundil kuni 150 m², ühe hoone suurim ehitusalune pindala on 125 m2; E3 – planeeritud elamumaa suurim ehitusalune pindala 250 m2, ühe hoone suurim ehitusalune pindala 125 m2; 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: kuni 8 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: Vastavalt kehtivale Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule (sh hoonestuse paiknemine). Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt: 4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus vastavalt kehtivatele määrustele ja Transpordiameti poolt väljastatud seisukohtadele detailplaneeringu koostamisele; 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: loodavatele kruntidele lubatud rajada juurdepääs(ud), lähtuvalt Transpordiameti tingimustest. Juurdepääsu laius ei tohi olla kitsam kui 3,5m. Tee nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (vajadusel näha ette

4

takistuse likvideerimine). Riigiteelt mahasõitude planeerimisel arvestada Transpordiameti tingimustega. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada minimaalselt 50% ulatuses; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga, minimaalselt 10% kinnistu pinnast peab olema kaetud kõrghaljastusega (arvestades võrade perspektiivsed täismõõtmeid); 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele; Tarastada lubatud ainult hoonestusala ulatuses; 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada lokaalselt (salvkaevu võivad mõlemad kinnistud oma tarbeks rajada, puurkaev kahe krundi peale ühine). Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine. 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: kuni 2 korrust (teine korrus katusealune); 4.13.2. katusekalded 40 - 47 kraadi; 4.13.3. katusekatte materjalid: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult puitu) ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja kivi (va maakivi) on keelatud;

5

4.13.5. värvid: maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid; 4.13.6. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.7. katusetüüp: viilkatus; 4.13.8. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga (arvestada Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga). 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus määratakse planeeringuga. 4.14.1. Tagada avalik juurdepääsuvõimalus kallasrajale. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus: 4.17.1. vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsud. Kohustus on likvideerida teega külgnev plats ning lammutada alal olevad hooned. Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2., M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.

6

* kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostaja (planeerija ja asjast huvitatud isik) teeb koostööd piirinaabrite ja piirkonna elanikega. Koostöö peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides; 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga; 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega; 6.4.2. Keskkonnaamet (Pangodi maastikukitseala valitseja). Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna. Koostas: Kätlin Umal-Järvesaar planeerimisspetsialist