Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 13.06.2025 menetlus nr 493039

Meie 25.06.2025 nr 7.1-2/25/10031-2

Kambja vallas Müürsepa tn 2 ja 4

kinnistute ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Tõrvandi

aleviku Müürsepa tn 2 ja 4 kinnistute ehitusloa eelnõu (menetlus nr 493039).

Kinnistud (katastritunnused 94901:001:0333 ja 94901:001:0334) asuvad riigitee nr 2264

1.Tõrvandi ühendustee km 0,26-0,38 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse veoautokeskus ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on eelprojekt „Veoauto müügi-

ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald“

(peaprojekteerija Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ, töö nr 0524).

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 18.02.2022 kirjaga nr 7.1-

2/22/3690-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 493039) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

5. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile (sh

asendiplaanil kajastatud reklaamtorn). Reklaamtorni kaugus teest ei ole mõõtketiga

fikseeritud. Lähtudes liiklusseaduse § 53 annab tee kaitsevööndisse liiklusvälise

teabevahendi paigaldamiseks loa tee omanik juhul, kui teabevahend vastab sama

paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustele, sh ei piira nähtavust ristmikul, ega hajuta liikleja

tähelepanu. Liiklusvälisele teabevahendi paigaldamiseks tuleb Transpordiametile esitada

eraldi kooskõlastustaotlus koos täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks

võimalik hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. MUURSEPA24T_EP_AR-3-01_seletuskiri 2. MUURSEPA24T_EP_AS-4-02_asendiplaan 3. MUURSEPA24T_EP_AS-4-03_tehnovorgud

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA.

Projekteeritav hoone: 1- kuni 2-korruseline veoautode müügi- ja teenindushoone. Aadress: Müürsepa tn 2 ja 4 (94901:001:0333 ja 94901:001:0334), Tõrvandi alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Tellija: Alpter Invest OÜ

Projekti koostamise aluseks on Artes Terrae OÜ poolt koostatud Müürsepa kinnistu detailplaneering (töö nr 57DP06, 2009.a.) ja Kambja Vallavalitsuse 07.04.2022 korraldusega nr 335 väljastatud Projekteerimistingimused nr 2211802/02847, 14.04.2022.

Maa-alale on koostatud geodeetiline alusplaan (Maainsener OÜ, töö nr GEO 7040, oktoober 2024).

Projekti koosseis vastab Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97.

Projektdokumentatsiooni lahutamatud osad on lisaks arhitektuuri osa projektile ka kõik eraldi tööna koostatavad konstruktiivse osa ja eriosade põhi- ja/või tööprojektid.

Normdokumendid:

Ehitusseadustik Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. EVS 843:2016 Linnatänavad. EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

2. ASUKOHT, ÜMBRUSKOND.

Maa-ala paikneb Tartust 2 km kaugusel lõunas Tõrvandi alevikus. Maa-ala paikneb idas oleva 2 Tallinn-Taru-Võru-Luhamaa tee ja läänes oleva Tamme tn – Tehnopargi tee vahelises äri-/tootmismaa kruntide vööndis. Põhja-lõunasuunaliste Tamme tn ja Tehnopargi tee lääne küljel on valdavalt elamualad. Maa-alast lõuna pool on valdavalt hoonestatud äri-/tootmismaa kruntide kvartalid. Ida pool on üks suurem hoonestatud ärimaa krunt (põllumajandustehnika müük ja hooldus). Põhja pool on põllud. Maa-alast ida pool olev 2 Tallinn-Taru-Võru-Luhamaa tee on 205 m kaugusel. Müürsepa kinnistu detailplaneeringuala kuuest äri-/tootmismaa sihtotstarbega krundist on hoonestatud üks, Tamme tn ja 1 Tõrvandi ühendustee nurgal olev Coop kauplus.

3. ASENDIPLAANILINE OSA.

Olemasolev olukord. Maa-ala paikneb 2 Tallinn-Taru-Võru-Luhamaa tee, 1 Tõrvandi ühendustee, Tamme tänava ja Tõrvandi sissesõidu vahelise kvartali lääne osas. Müürsepa tn 2, 4, 5 ja 7 krundid on hoonestamata; kruntidel kasvab rohi. L-kujuline Müürsepa tänav on valmis ehitatud. Müürsepa tn 2 kinnistu suurus on 3193 m², sihtotstarve ärimaa 50% / tootmismaa 50%. Müürsepa tn 4 kinnistu suurus on 3623 m², sihtotstarve ärimaa 50% / tootmismaa 50%. Müürsepa tn 5 kinnistu suurus on 4118 m², sihtotstarve ärimaa 50% / tootmismaa 50%. Müürsepa tn 2 kinnistu suurus on 4533 m², sihtotstarve ärimaa 50% / tootmismaa 50%. Müürsepa tänav kinnistu suurus on 2158 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Plaanilahendus ja vertikaalplaneering. Veoauto müügi- ja teeninduskeskus haarab enda alla Müürsepa tn 2, 4, 5 ja 7 ning poole Müürsepa tänava kinnistust. Maa-ala on üldkujult ristkülikukujuline, põhja-lõunasuunaline. Hoone on projekteeritud maa-ala põhjaossa, Müürsepa tn 2 ja 4 kinnistutele. Hoone min kaugus põhjapoolsest kinnistu piirist on 26,5 m; idapoolsest piirist 11,6 m; läänepoolsest piirist 20,1 m. Hoone kaugus Müüsepa tn 2 ja 4 kinnistute lõunapoolsest piirist on 4,1 m.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 1/16

Tulenevalt ligipääsu asukohast avaneb hoone lõunasse. Hoone lõuna küljel on sõiduautode ja veokite parkla; sissesõidud hoonesse. Hoone põhja küljel on väljasõidud hoonest, plats. Hoone ida ja lääne külgedel on ühesuunalised läbisõidud. Haljasvööndid on maa-ala servadel. Esindushaljastusega vöönd on maa-ala lääneserva põhjapoolses osas Müürsepa tänava ääres. Maa-ala kirdenurka on kavandatud reklaampüloon. Maa-ala kagunurka on kavandatud betoonkattega katusealune kahjustatud veoki ja vanametalli konteineri jaoks.

Olemasoleva maapinna kõrgusmärgid on vahemikus 57.74-60.15. Maapind langeb ida suunas. Projekteeritava hoone 1.korruse põranda kõrgusmärk ±0.00=59.40. Kõvakattega ala projekteeritavad kõrgusmärgid on vahemikus 58.60-59.40. Maa-ala ida ja osaliselt põhja küljele on kavandatud haljaspinnaga nõlvad. Ida küljel on nõlva all horisontaalne riba, mis on paar cm madalam kui naaberkinnistu maapind. Välistab sademevete valgumise naaberkinnistule. Maa-ala lääne ja lõuna külgedel on haljasvööndite madalaim joon vööndite keskel. Välistab samuti sademevete valgumise naaberkinnistule. Maa-ala põhja küljel on maa-ala ja Tõrvandi ühendustee vahel kuivenduskraav. Kõvakattega ala piiratakse äärekividega, kalded antakse projekteeritavate restkaevude suunas. Paigaldatakse normidele vastavad õli- ja liivapüüdurid. Haljaspindadel imbub sademevesi pinnasesse oma maa-alal.

Haljastus ja heakord.

Normdokumendid. Eesti Standardi EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded. Eesti Standardi EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse. Eesti Standardi EVS 939-4:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd. Eesti Standardi EVS 843:2016 Linnatänavad.

Haljastus on kavandatud maa-ala servadesse. Maa-ala lääne serva põhjapoolsesse ossa on kavandatud laiem haljasvöönd, mille keskel on piirdeaed. Piirdeaia mõlemale küljele istutatakse põõsagruppe. Sellest saab kujundatud roheline esindusruum. Maa-ala läänepoolse serva lõunaossa ja maa-ala lõuna küljele istutatakse puude rivi, kokku 17 puud. Lõuna küljel on puuderivi olemasolevate tehnovõrkude tõttu astmeliselt kolmel joonel. Maa-ala põhja ja idakülgedele jääb rohttaimedega haljasvöönd, vertikaalplaneeringust tulenevad haljasnõlvad. Olemasolevad tehnovõrgud ei võimalda sinna puude istutamist.

Piirdeaed Krunt piiratakse piirdeaiaga. Piirdeks on tsingitud terasvõrk teraspostidel. Kõrgus maapinnast 2 m. Põhja küljel on kavandatud piirdeaed asfaltplatsi servas ja platsi nõlva jalamil; väljaspool tee kaitsevööndit. Krundi lääne küljel sissesõidust põhja pool on kavandatud piirdeaed 4 m kaugusel krundi piirist; sissesõidust lõuna pool krundi piiril. Kavandatud on kahe poolega lai liugvärav. Krundi lõuna küljel on olemasolevate tehnovõrkude tõttu kavandatud piirdeaed plaanis astmeline. Piirdeaed on kavandatud paralleelne asfaltplatsiga, kaugus platsist 8,85; 11,5 ja 13,0 m. Krundi ida küljel on olemasolev naaberkinnistu piirdeaed.

Liiklus ja parkimine. Pääs maa-alale on lääne küljelt Müürsepa tänavalt. Müürsepa tänava lääne-idasuunaline osa saab osaks veoauto keskuse õuealast. Pääsud hoonesse on lõuna ja põhja külgedel. Sissesõidud ja jalgpääsud hoonesse on lõuna küljel, väljasõidud põhja küljel. Ümber hoone on võimalik sõita ühes suunas. Põhiline plats, parkimiskohad ja ooteala on hoonest lõunas. Klientide sõiduautode ja veokite parkimiskohad on kavandatud kahes reas, töötajate autode parkimiskohad ühes reas platsi lääne küljel. Platsil on 30 täispikkuses veoauto parkimiskohta, s.h. 3 kohta varikatuse all kahjustatud autodele. Klientide ja töötajate sõiduautodele on 11 +27 parkimiskohta. Hoone lääne ja lõuna küljele teenindussaali-kontori osas on kavandatud kõnnitee, samuti selle pikendusena klientide parkla lääne servale. Kõnniteel on hoone ääres rattahoidja 6 rattale. Detailplaneeringu järgi on krundile kavandatud kokku 4700 m² brutopinnaga hoonetele 59 sõiduauto parkimiskohta. Hoones on umbes 28 töötajat, korraga 6 klienti. Kavandatud 2769,5 m² brutopinnaga hoonele on kavandatud 38 sõiduauto parkimiskohta. Parkimiskoha laius on 2,7 m.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 2/16

Jäätmekäitlus. Prügikonteinerid paigutatakse platsile töötajate parkla serva kolmest küljest piiratud aedikusse. Sinna paigutatakse eraldi konteinerid olme-, paberi-papi ja biojäätmete jaoks. Vanametalli, kasutatud õlide ja akude konteinerid paigutatakse platsi kagu nurgas olevasse katusealusesse. Jäätmete kogumine lahendada vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmete äravedamiseks tuleb sõlmida leping prügiveo ettevõttega.

Piirangud. 1 Tõrvandi ühendustee kaitsevöönd. Olemasoleva Tüki mü kanalisatsioonipumpla 10 m kaitsevöönd. Olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd 2+2 m. Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2+2 m. Olemasoleva sademeveekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2+2 m. Olemasoleva gaasitorustiku kaitsevöönd 1+1 m. Olemasoleva madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1+1 m. Olemasoleva sidekanalisatsiooni kaitsevöönd 1+1 m. Olemasoleva sidekaabli kaitsevöönd 1+1 m.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 3/16

4. ARHITEKTUURI LAHENDUS.

Ehitise üldandmed. Projekteeritav hoone: 1- kuni 2-korruseline veoautode müügi- ja teenindushoone. Hoone gabariitmõõtmed on 72,3x30,8 m. Suurim kõrgus ümbritsevast maapinnast on 8,7 m; absoluutne kõrgus 68,1 m. Projekteeritava hoone tööiga on vähemalt 50 aastat (klass D). Projekteeritava hoone tuleohutusklass on TP3.

Võrdlus detailplaneeringuga.

Detailplaneering Projekt

Korruselisus Ärihoonel 3; tootmishoonel 1

1-2

Hoone suurim kõrgus 12 m 8,7 m

Ehitisealune pind Müürsepa tn 2 - 1200 m²; Müüsepa tn 4 – 1450 m²

2158,9 m²

Katuse kalle 0-25° 0°

Välisviimistluse materjalid Kvaliteetmaterjalid; kombineeritult kivi, krohv, värvitud plekk, puitlaudis, klaas. Keelatud on imiteerivad materjalid, palk välisviimistlusena.

Raudbetoonpaneel, sandwich paneel (plekk); klaasfassaad.

Brutopind Müürsepa tn 2 - 1200 (Ä) m², 600 (T); Müürsepa tn 4 - 2175 (Ä) m², 725 (T)

2769,5 m²

Parkimiskohtade arv Müürsepa tn 2 - 27 Müürsepa tn 4 - 32

38 sõiduauto kohta, 30 veoauto kohta

Haljastuse % 15% 23,3%

Piirded Suurim kõrgus 2,0 m maapinnast. Metall ja/või puit, avaustega.

Terasvõrk teraspostidel, h=2 m.

Arhitektuuri üldlahendus. Üldkujult on hoone ristktahukakujuline. Hoone koosneb kolmest plokist- teenindussaali-kontori- abiruumide-lao plokk, põhitöökoja plokk ja töökoja-pesula plokk. Viimase sügavus on teistest plokkidest väiksem, mahus on väljalõige. Maht on ühesuguse kõrgusega. Tulenevalt ligipääsu suunast on hoone teenindussaali ja kontori klaaspinnad suunatud lõuna ja lääne suunas. Põhiline avanemine on lõuna, parkla suunas. Teenindussaali klaasfasaad on lääne, Müürsepa tänava poolsel küljel. Töökoja ühtlase rütmiga usterivi on hoone lõuna ja põhja külgedel. Põhja küljele, lao seinale on projekteeritud madalreljeefne graafika. Hoone värvitoonid on hillitsetud. Hoone põhimaht on hõbedane, plekk. Teenindussaali-kontori osa seinadhelehallid, peene mustriga betoonist. Kontrastiks on aknaraamid ja tõstuksed tumehallid. Kontori lintaknedel on valge päikesesirm. Fasaadide üleservas on reklaamkirjad.

Teenindussaali-kontori-abiruumide-lao plokk on hoone läänepoolses otsas. Plokk on 2-korruseline. 1.korrusel on osaliselt läbi kahe korruse avanev teenindussaal, kabinetid, tööruumid, abiruumid, väike töökoda ja tööriistade ruum, varuosade ladu. 2.korrusel on kontor, puhke- ja riietusruumid, abiruumid, elektrikilbi ja serveriruumid, tehniline ruum. Töökoja plokk on hoone keskosas. Plokk on 1-korruseline. Töökojas on viis veokite hoolduse- remondivööndit. Töökoja-pesula plokk on hoone idapoolses otsas. Töökoda ja pesula on 1-korruselised, nende vahel olev väiksemate ruumidega vöönd enamuses 2-korruseline. Vahevööndi 1.korrusel on läbi kahe korruse ulatuv õli ladu; akude ladu, pesula seadmete ruum, ladu, kontor. 2.korrusel on kompressori ruum ja tehniline ruum.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 4/16

Konstruktsioonid. Projekteeritav hoone postid on raudbetoonist. Välisseinad on X-PIR soojustusega sandwich paneelidest, sokliosa monteeritavatest 3-kihilistest raudbetoonpaneelidest; teenindussaali-kontori osa kaks seina on 3- kihilistest raudbetoonpaneelidest. Hoonel on soojustatud monoliitraudbetoon põrand. Soojustatud katus toetub terasfermidele/-taladele ja kandavale tsingitud profiilplekile. Katusekatteks on SBS-kate. Vaheseinad on raudbetoonpaneelidest, betoonkiviplokkidest ja metallkarkassil kergseinad.

Välisviimistlus.

Sokkel - raudbetoon, sile, helehall RAL 7035 Sein - plekk (sandwich paneel), hõbe RAL 9006;

betoon, helehall RAL 7035 + Reckli 2/198 Ripple 1-fold Klaasfassaad, aknad- alumiiniumprofiil, tumehall RAL 7012 Tõstuksed - metall, tumehall RAL 7012 Välisuksed - metall, tumehall RAL 7012;

metall, hõbe RAL 9006 Päikesesirm - metall, valge RAL 9003

Siseviimistlus. Hoone siseviimistlus lahendatakse eraldi.

Tehnilised näitajad:

korruselisus 2 äri-/tootmispind 2316,1 m² tehnoruumide pind 119,2 m² suletud netopind 2435,3 m² köetav pind 2435,3 m² brutopind 2769,5 m² maht 18570 m³ ehitisealune pind 2158,9 m² maa-ala pindala 16763 m²

Piirete soojusjuhtivus:

1.korruse põrand - 0,11 W/m²K Välisseinad - 0,15 W/m²K (sandwich paneel)

0,14 W/m²K (raudbetoonpaneel) Katuslagi - 0,14 W/m²K Klaasfassaad - 1,0 W/m²K; klaaspaketi g=0,31 Aknad - 0,9 W/m²K;

lõuna küljel klaaspaketi g=0,31.; lääne küljel 0,31 Peasissekäigu uks - 1,4 W/m²K Välisuksed - 1,0 W/m²K Tõstuksed - 2,1 W/m²K (klaasidega);

1,0 W/m²K (tumm) Katuse suitsuluugid - 0,81 W/m²K (läbipaistev kuppel);

0,5 W/m²K (tumm)

Energiatõhusus ja sisekliima Hoone on projekteeritud hea soojapidavuse ja õhutihedusega. Hoonele on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsioon. Suvise ülekuumenemise vastu on lõuna ja lääne küljel akende ja klaasfassaadi klaasid madala päikese läbivusteguriga. Lõuna ja lääne külgedele on akendele projekteeritud päikesesirm. Loomuliku valgustatuse tagamiseks on kabinetile projekteeritud piisava suurusega aknad. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Paneelid paigaldatakse 15° kaldenurgaga lõuna suunas (160.7°). Paneelide koguvõimsus u 35 kW, täpsustub edasise projekteerimise käigus.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 5/16

Piirete heliisolatsioon. Hoonete heliisolatsioon on projekteeritud järgides EVS 842:2003 „Ehituse heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" ja Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" nõudeid. Kontori ja töökoja vahelise seina õhumüra isolatsiooniindeks R'w ≥ 53 dB. Kabinetitide vahelise seina õhumüra isolatsiooniindeks R'w ≥ 48 dB; kabinettide ja halli vahelise uksega seina õhumüra isolatsiooniindeks min R'w ≥ 25 dB. Kontori osa välisseinte heliisolatsioon R'tr,s,w≥30 dB.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 6/16

5. TULEOHUTUSNÕUDED.

Projekteeritav hoone on V ja VI kasutusviisiga (kontor olmeruumidega ning autohoolduse ja -remondi ruumid). V kasutusviisiga hooneosa on 2-korruseline; VI kasutusviisiga hoone osa 1-korruseline, väikeses mahus 2-korruseline. Projekteeritava hoone tuleohutusklass on TP3. Projekteeritava hoone tuleohuklass: 1 ja 2 (töökojad). Projekteeritava hoone tulekaitsetase: II. Põlemiskoormus on erinevates hooneplokkides ja ruumides <600 ja 600-1200 ja >1200 MJ/m².

Projekteeritav hoone vastab tuleohutuse osas järgmiste õigusaktide nõuetele:  Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.  Tuleohutuse seadus.  Siseministri 01.03.2021 määrus nr 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust

tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord”.

 Siseministri 01.03.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoium tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

 Siseministri 01.01.2023 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule".

Projekteeritav hoone vastab tuleohutuse osas järgmiste standardite nõuetele:  EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.  EVS 812-4:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.  EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.  EVS 919:2020 - Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN 12101-2:2017 Suitsu ja kuumuse kontrollsüstemid. Osa 2: Loomulikul teel suitsu ja kuumust

eemaldavad luugid.  EVS-EN 50172:2024 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.  EVS-EN 1838:2013 - Valgustehnika. Hädavalgustus.  EVS-EN 620-2:2012 - Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid.  EVS-EN 50131-1:2006+A1:2009 - Häiresüsteemid – Sissetungi- ja paanikahäire süsteemid.  EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektro-magnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard:

Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurde- pääsukontrollisüsteemide ja personaal-appikutsesüsteemide komponentidele“

 EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse, osad 1-4.  EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.  EVS-EN 54 Automaatne tulekahjusignalisatsioon.  EVS-EN 54-7:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Suitsuandurid. Hajutatud valgust,

valgusedastust või ionisatsiooni kasutavad punktandurid.  CEN/TS-54-14:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Planeerimise, projekteerimise,

paigaldamise, kasutuselevõtu, kasutamise ja hoolduse eeskiri.

Projekteeritava hoone vähim kaugus krundi piirist on 11,7 m. Lähim naaberhoone on 42,1 m kaugusel. Ligipääs kinnistule on Müürsepa tänavalt. Hoone kõigil neljal küljel on kõvakattega plats.

Normatiivne tulekustutusvesi 20 l/s tagatakse Müürsepa tänaval ja krundil olevate tuletõrjehüdrantidega. Lähim hüdrant on Müürsepa tänaval on 31 m kaugusel projekteeritavast hoonest, krundil olev 8 m kaugusel.

Projekteeritava hoone netopind on 2435,3 m²; gabariitmõõdud 72,3x30,8 m; hoone suurim kõrgus projekteeritavast maapinnast on 8,7 m.

Hoone kandepostid on raudbetoonist, katusekandurid terasest, vahelaed toetuvad raudbetoonpaneelidele. Välisseinad on X-PIR soojustusega sandwich paneelidest ja 3-kihilistest raudbetoonpaneelidest. Erineva põlemiskoormusega hooneosade ja ruumide vahelised tuletõkkeseinad on raudbetoonpaneelidest, mineraalvill soojustusega sandwich paneelidest, betoonkiviplokkidest, metallkarkassil kipsplaatidega kaetud

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 7/16

kergkonstruktsioonis. Tuletõkkekonstruktsioonide piiril on X-PIR soojustusega sandwichpaneelide vahel 200 mm laiused A1 klassi kõvast kivivillplaadist ribad. Kontoriosa 2.korruse akende ja klaasfassaadi ülemises servas on paneelides 200 mm laiused A1 klassi kõvast kivivillplaadist ribad, samuti evakuatsioonitrepikoja välisukse ümber. Katusel on SBS- katusekate. Katuse PIR soojustus jagatakse kolmeks alla 800 m² sektsiooniks (738, 568 ja 782 m²). Kontori ja töökoja vahel (teljel 4) ning töökoja kohal teljel 7 on eraldajaks 500 mm laiune kivivillsoojustusega vöönd (kivivill soojustuse paakumistemperatuur vähemalt 1000°C, tihedus vähemalt 60 kg/m²). Kahe töökoja vahel teljel 9 on eraldajaks katusekatteni ulatuv kivivillsoojustusega sandwich paneel.

Pinnakihtide tuletundlikus:

V kasutusvisiiga hooneosa: seinad ja lagi D-s2,d2 seinad ja lagi (tehnilised ruumid) B-s1,d0 seinad ja lagi (evakuatsiooni trepikoda) B-s1,d0 põrand - põrand (tehnilised ruumid) DFL-s1 põrand (evakuatsiooni trepikoda) DFL-s1 soojustussüsteem B, d0 välisseina välispind B, d0 katusekate (väline tuletundlikkus) BROOF(t2)

VI kasutusvisiiga hooneosad: seinad ja lagi D-s2,d2 põrand A2FL-s1 soojustussüsteem B, d0 välisseina välispind B, d0 katusekate (väline tuletundlikkus) BROOF(t2)

Tuletõkkesektsioonid

Tuletõkkesektsioonide osas jaguneb hoone viieks erineva põlemiskoormusega osaks: 1 - V kasutusviisiga osa (telgede 1-4 ja A-G vahel). Selle hooneosa sees on omakorda väiksemaid tuletõkkesektsioone; 2 – Varuosade ladu (telgede 1-4 ja G-J vahel); 3 – Suurem töökoda (telgede vahe 4-9); 4 – Väiksem töökoda (telgede vahe 9-10) 5 – Väiksemate lao- ja tehniliste ruumide plokk (telgede vahe 10-11); 6 – Pesula ja väike kontor.

V kasutusviisiga osa ja varuosade lao vahel oleva seina (teljel G) tulepüsivus on EI90, seinas olevad tuletõkkeuksed EI45, Sa.

V kasutusviisiga osa ja töökoja ning varuosade lao ja töökoja vahelise seina (teljel 4) tulepüsivus on EI90, seinas olevad tuletõkkeuksed EI45 ja E45, Sa.

V kasutusviisiga osas väiksemaid tuletõkkesektsioone tulepüsivusega EI30. Evakuatsioonitrepikotta trepikotta viivate uste tulepüsivus E30, Sa, S200.

Suurema ja väiksema töökoja vahelise seina (teljel 9) tulepüsivus on EI90. Suurema töökoja teljel 9 oleva välisukse tulepüsivus E45. Väiksema töökoja ning väiksemate lao- ja tehniliste ruumide ploki vahelise seina (teljel 10) tulepüsivus on EI90, seinas olevad tuletõkkeuksed EI45 ja EI60, Sa.

Väiksemate lao- ja tehniliste ruumide plokis on erineva põlemiskoormusega ruumid tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusega EI30, EI 90 ja EI120, Sa.

1. V kasutusviisiga osas olevad tuletõkkesektsioonid: - teenindussaal, kontor ja abiruumid kahel korrusel – 653,6 m²; - tööriistade ruum 22,1 m²; - evakuatsioonitrepikoda 26,4 m²; - töökoda 42,1 m²;

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 8/16

- elektrikilbiruum 11,5 m²; - tehniline ruum 43,3 m²

2. Varuosade lao suurus on 238,2 m².

3. Suurem töökoda 935,1 m².

4. Väiksem töökoda 144,8+4,5 m².

5. Väiksemate lao- ja tehniliste ruumide plokk: - ladu 17,7 m² (EI90) - aku ladu 8,2 m² (EI120) - õlihoidla 32,1 m² (EI120) - kompressori ruum 2.korrusel 28,8 m² (EI30) - tehniline ruum 2.korrusel 35,6 m² (EI30)

6. Pesula seadmete ruumi ja kontoriga kokku 191,3 m².

Katuslaes olevate suitsuluukide kuumataluvusklass B 300 ja tuletundlikkus B-s1,d0.

Tehniline ruum 35,6 m² / gaasikatlamaja. Tehnilisse ruumi rajatakse ka gaasikatlamaja. Gaasikatlaruum võimsusega üle 35kW, moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni, vastavalt siseministri määrusele nr 17, 30. märts 2017a „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Ruumi paigaldatakse esmase tulekustutuse vahend, tulekustuti.

Torustiku läbiminekul piirdest tuleb alati tagada vajalik tihedus. Tuletõkkesektsioone läbivad torustikud tihendada mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus on vastav konstruktsiooni või piirde tulepüsivusele. Manteltoru ja torustiku vaheline tühimik täita mineraalvilla, tuletõkkemastiksi või -mansetiga. Tuletõkkesektsiooni piirdest läbiminekul jälgida torutootja juhiseid. Avade tegemine, kaitsehülsid (manteltorud) ja tuletõkkesektsioonide tihendamine kuuluvad töövõttu.

Gaasikatelde põlemisgaasid juhtida ehitatavasse moodulkorstnasse/suitsutorusse. Korsten viia minimaalselt 80 cm üle parapeti kõrgemale. Näha ette kondensaadi äravool vastavalt katla tootja juhenditele. Tegemist on ruumi õhust sõltuva ühendusega. Katlaruum peab olema ventileeritav ruum. Ruumi lae alla näha ette väljatõmbeavad. Ruumi alumisse tsooni paigaldada põlemisõhu avad. Ventilatsiooniavad peavad olema kaitstud sulgemise ja võõrkehade või esemete sattumise eest.

Hoone gaasi sisendtorule paigaldatakse gaasimagnetklapp ning gaasiarvesti. Gaasimagnetklapp ühendada gaasilekkeanduriga. Gaasilekkeandur paigaldada tehnoruumi seinale max 20 cm kaugusele laest. Magnetklapp hakkab tööle gaasi pihkumisel ruumi: gaasi kontentratsioonil ruumis 5% alumisest plahvatuspiirist hakkab tööle sireen ja 10% sulgub ventiil ning katkestab gaasi juurdevoolu.

Gaaspaigaldise ruumi tuleb paigaldada vingugaasiandur vastavalt valitud seadme kasutus- ja paigaldusjuhendile. Üldiselt paigaldatakse vingugaasiandur ohuallikast ehk gaasikatlast 1-3 m kaugusele, seinale umbes 1,5 m kõrgusele põrandast või 15-30 cm laepinnast alla poole. Lakke paigaldatav vingugaasiandur peab asuma lähimast seinast vähemalt 30 cm kaugusel, andur ei tohi asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.

Vastavalt standardile EVS 812-3:2018 kui küttekatla tootja ei näe ette muud, ei esitata katlaruumile paiskpindade nõuet. Katlaruumi paigaldatakse paiskpinda mittevajavad katlad.

Gaasikatlamaja elektriseadmete kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Gaasikatlamajas tuleb näha ette plahvatusohutu teostusega riskiala valgusti ja selle lüliti peab asuma väljaspool katlaruumi. Muud elektripaigaldised lülitatakse automaatselt välja plahvatusohutu teostusega gaasilekke anduri abil lekke avastamisel.

Gaasikatlamajas kasutatakse plahvatusohtliku ruumi optilist suitsuandurit koos Zenner barjääriga.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 9/16

Evakuatsioon

1. V kasutusviisiga osa Hooneosa 1.korrusel viibib max 14 töötajat ja kuni 6 külastajat. Evakuatsioonipääsuks on peauks valgusava laiusega 2000 mm. Hädaväljapääsudeks on kahe kabineti ja ooteala avatavad aknad valgusavaga 750x1500 mm. Evakueeruda saab ka läbi lao. Pikim evakuatsioonitee on 29 m. Hooneosa 2.korrusel viibib kontoris 5 töötajat, koosolekul kuni 15 inimest. Riietusruume ja puhkeruumi kasutab korraga kuni 16 inimest. Evakuatsioonipääsuks on evakuatsioonitrepikotta kontorist ja olmeplokist viivad kaks ust, valgusava laiusega 1200 mm. Trepihall välisukse valgusava laius 1200 mm. Hädaväljapääsuks on töökoja pool paiknev trepp, mis viib otsesihis õue, välisukse valgusava laius 900 mm. Neljas kabinetis ja nõupidamiste ruumis on avatavad aknad valgusavaga 750x1500 mm. Pikim evakuatsioonitee on 21 m.

2. Varuosade ladu Laos viibib korraga 1-3 töötajat. Evakuatsioonipääsuks on õue viiv uks valgusava laiusega 900 mm. Evakueeruda saab ka läbi teenindussaali. Pikim evakuatsioonitee on 25 m.

3. Töökojad Suuremas töökojas viibib kuni 10 töötajat. Evakuatsioonipääsudeks on hoone erinevatel külgedel olevad kolm välisust valgusava laiusega 900 mm. Pikim evakuatsioonitee on 30 m. Väiksemas töökojas viibib kuni 2 töötajat. Evakuatsioonipääsuks on kontorisse viiv uks valgusava laiusega 900 mm. Kontorist õue viiva ukse valgusava laius 900 mm. Pikim evakuatsioonitee on 29 m.

4. Väiksemate lao- ja tehniliste ruumide plokk Nendes ruumides inimesi pidevalt ei viibi. Evakueerumine toimub läbi väiksema töökoja või otse õue (õlilaost).

5. Pesula ja väike kontor Pesulas viibib 1 töötaja, kontoris samuti 1 inimene. Evakuatsioonipääsuks on kontori välisuks valgusava laiusega 900 mm.

Kõikide evakuatsiooni teel olevate uste kohale paigaldada normidekohased valgustatud tähised. Evakuatsiooniteedel olevatel ustel on suluseks evakuatsioonilink. Evakuatsiooniteel olevate uste lävepaku max kõrgus 25 mm.

Päästemeeskonna sisenemistee Päästemeeskonna sisenemisteeks on hoone peapääs. Tuulekoja seinal paiknevad tuleohutuspaigaldiste infotablood, skeemid ja joonised; automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart.

Pääs katusele Katuse iga 1000 m² peab olema 1 pääs katusele > 2101 m²/1000=2,1. Katusele pääseb trepikojast avatava katuseluugi kaudu. Trepikoja seinale kinnitatakse terasredel. Lisaks paigaldatakse üks väline redel hoone idapoolsele seinale.

Suitsueemaldus Suitsueemaldus hoonest tagatakse elektriliselt avatavate katuse suitsuluukidega, kontori osas ka avatavate akendega. 1. V kasutusviisiga osa Ruumigrupi eripõlemiskoormus <600 MJ/m². Vajalik suitsueemaldusavade effektiivne pindala vähemalt 0,5 % ruumigrupi pindalast. Teenindussaali (+väiksemad ruumid 1.korrusel) kogu pindala on 316,3 m² suitsueemalduse mõjupiirkond 15 m > vajalik suitsueemalduse pindala x(0,005+0,005)=3,16 m². Ruumi on projekteeritud 2 suitsuluuki valgusavaga 1200x2100 mm, effektiivne pindala kokku 2x1,76=3,52 m². Kabineti 17,3 m² (1.korrusel) vajalik effektiivne suitsueemalduse pindala x0,005=0,17 m². Suitsueemalduseks on avatavad aknad effektiivse pindalaga 2x0,5x0,75x1,5=1,12 m². Kabineti 16,8 m² (1.korrusel) vajalik effektiivne suitsueemalduse pindala x0,005=0,17 m². Suitsueemalduseks on avatav aken effektiivse pindalaga 0,5x0,75x1,5=0,56 m². Trepihalli (+koristusvahendite ruum) pindala on 30,6 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,15 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1200x1200 mm, effektiivne pindala 1,01 m².

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 10/16

2.korruse kontoriosa kogu pindala on 160,7 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,8 m². Suitsueemalduseks on avatavad aknad effektiivse pindalaga 7x0,5x0,75x1,5=3,92 m². Ripplaetaguse ruumi suitsueemalduseks on projekteeritud 2 suitsuluuki valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 2x0,7=1,4 m². Puhkeruumi pindala on 30,7 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,15 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m². Riietusruum (+pesemisruum, tualett) kogu pindala on 55,4 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,27 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m². Koridor (+serveri ruum, tualett) kogu pindala on 36,3 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,18 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m². Tehnilise ruumi pindala on 43,3 m² vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,22 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m².

2. Varuosade ladu Eripõlemiskoormus 600-1200 MJ/m² (valdav osa laos olevatest osadest on metallist, rehve on vähesel määral; kütust ja õli siin ei ladustata). Vajalik suitsueemaldusavade effektiivne pindala vähemalt 1 % ruumi pindalast. Ruumi pindala on 238,2 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,01=2,38 m². Ruumi on projekteeritud 2 suitsuluuki valgusavaga 1200x1800 mm, effektiivne pindala kokku 2x1,51=3,02 m².

3. Töökojad Suurema ja väiksema töökoja eripõlemiskoormus 600-1200 MJ/m². Vajalik suitsueemaldusavade effektiivne pindala vähemalt 1 % ruumigrupi pindalast. Suurema töökoja (+ töökoda, tööriistade ruum ja elektrikilbi ruum) kogu pindala on 1010,8 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,01=10,1 m². Ruumi on projekteeritud 6 suitsuluuki valgusavaga 1200x2100 mm, effektiivne pindala kokku 6x1,76=10,56 m². Väiksema töökoja (+ ladu ja akude ladu) kogu pindala on 174,9 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,01=1,75 m². Ruumi on projekteeritud 2 suitsuluuki valgusavaga 1200x1200 mm, effektiivne pindala kokku 2x1,01=2,02 m².

4. Väiksemate lao- ja tehniliste ruumide plokk Õlihoidla eripõlemiskoormus >1200 MJ/m². Vajalik suitsueemaldusavade effektiivne pindala vähemalt 2 % ruumi pindalast. Ruumi pinadala on 32,1 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,02=0,64 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m². Kompressoriruumi eripõlemiskoormus <600 MJ/m². Vajalik suitsueemaldusavade effektiivne pindala vähemalt 0,5 % ruumi pindalast. Ruumi pinadala on 28,8 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,14 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m². Tehnilise ruumi (2.korrusel) pindala on 35,6 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,18 m². Ruumi on projekteeritud 1 suitsuluuk valgusavaga 1000x1000 mm, effektiivne pindala 0,7 m².

5. Pesula ja väike kontor Ruumigrupi eripõlemiskoormus <600 MJ/m². Vajalik suitsueemaldusavade effektiivne pindala vähemalt 0,5 % ruumigrupi pindalast. Pesula (+seadmete ruum) kogu pindala on 170,5 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,85 m². Ruumi on projekteeritud 2 suitsuluuki valgusavaga 1200x1200 mm, effektiivne pindala 2x1,01=2,02 m². Kontori (+tualett) kogu pindala on 20,8 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,01 m². Suitsueemalduseks on välisuks effektiivse pindalaga 0,5x0,9x2,27=1,02 m².

Suitsuluukide juhtimine Suitsuluugi juhtimiseks on ette nähtud tehasetooteline akudega varustatud juhtimiskeskus. Hoones on 24 elektriliselt avatavat suitsuluuki, mis jagunevad kümnesse tsoon. Juhtimiskeskus paigaldada päästeameti sisenemistee vahetusse lähedusse. Juhtimine toimub päästemeekonna infopunktis (tulekahjusignalisatsiooni keskseadme juures) paiknevate nuppudega, lisaks dubleeritakse 1 nupp igasse tsooni.

Suitsuluukide ja juhtimisnuppude kaablid peavad olema 60 min tulepüsivad ja paigaldatud tulepüsiva

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 11/16

süsteemina kasutades selleks ettenähtud paigaldusmeetodeid ja kinnitusvahendeid. NB! Tulepüsivat kaablit ei tohi paigaldada tavakaablitele mõeldud kaabliredeli külge.

Tulekustutid Hoonesse paigutatakse iga 200 m² kohta vähemalt üks 6 kg pulberkustuti.

1. V kasutusviisiga osa Teenindussaali (+väiksemad ruumid 1.korrusel) kogu pindala on 359,6 m². Sinna paigutatakse vähemalt kaks 6 kg pulberkustutit. 2.korruse kontoriosa kogu pindala on 160,7 m². Sinna paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti. Puhkeruumi ja riietusruumi (+san.ruumid ja serveri ruum) kogu pindala on 122,4 m². Sinna paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti. Tehnilisse ruumi 43,3 m² paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti.

2. Varuosade ladu 238,2 m². Lattu paigutatakse vähemalt kaks 6 kg pulberkustutit.

3. Töökojad Töökotta 935,1 m² paigutatakse vähemalt viis 6 kg pulberkustutit. Töökotta 42,1 m² paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti. Töökotta 144,8 m² paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti.

4. Väiksemate lao- ja tehniliste ruumide plokk Õlihoidlasse 32,1 m² paigutatakse kaks 6 kg pulberkustutit. Tehnilisse ruumi 35,6 m² paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti.

5. Pesula ja väike kontor Kontorisse 18,7 m² paigutatakse üks 6 kg pulberkustuti.

Turvavalgustussüsteem Evakuatsioonivalgustus on projekteeritud vastavalt standardile ja normdokumentidele: * EVS-EN 1838 Valgustehnika. Hädavalgustus * EVS-EN 50172 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid”. * Siseministri 07.aprill 2017.a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Evakuatsioonivalgustus jaguneb:

1. väljapääsutee valgustuseks 2. paanikavastaseks valgustuseks 3. ohtliku tööpiirkonna valgustuseks

Väljapääsutee valgustus on ette nähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Väljapääsutee valgustus paigaldatakse koridoridesse, treppidele ja väljapääsudele samuti evakuatsiooniteede suuna- ja tasapinna muutumise ning ristumiskohtadesse. Paanikavastane valgustus paigaldatakse hoone loomuliku valguseta evakuatsiooniteedele. Ohtliku tööpiirkonna valgustuseks paigaldatakse turvavalgustid tehnosüsteemide või nende juhtimisruumidesse. Turvavalgustitena kasutatakse eraldiseisvaid turvavalgusteid. Lülitamine toimub turvavalgustus automaatselt akuseadmest, sisseehitatud akuga toimisajaga 1h . Evakuatsiooniteedel peab olema tagatud valgustihedus minimaalselt 1 lx ja paanikavastastel aladel 0,5lx. Turvavalgustid lülituvad oma sisseehitatud aku peale tööle pinge kadumisel valgustusliinidest.

Tulekahjusignalisatsioonsüsteem Projekteeritud on hoonesse adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS). ATS keskseade on ette nähtud paigaldada 1 korrusele tuulekotta, Päästemeeskonna sisenemise teele. ATS on projekteeritud keskseadme baasil, mis võimaldab ahelasse ühendada kuni 126 aadress-seadet. Võib kasutada ka teistsuguse ahela ülesehitusega keskseadmeid, kuid siis tuleb aadressahelates jätta vähemalt 10% vabu aadresse ja aadressahela koormatuse varu. Keskseade saab toite vastava piirkonna elektrikilbist ja reservtoite akudelt, mis peavad tagama ATS seadmete katkematu töö 72 tunni jooksul normaalrežiimis ja 0,5 tunnise häires oleku ajal. Vajalik akude mahutavus M sõltub paigaldaja poolt valitud ATS seadmete voolutarbest ning arvutatakse valimist:

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 12/16

M=1.3 x (In x 72 + Ih x 0.5), kus

M on vajalik mahutavus Ah –s In on normaalolukorras kogu ATS-i poolt akudelt tarbitav vool ja Ih on häireolukorras kogu ATS-i poolt akudelt tarbitav vool.

Koefitsient 1.3 on ligikaudne akude vananemisest tingitud mahutavuse vähenemine viie aasta pärast. In ja Ih on reaalsed voolutarbed ja need mõõdetakse valmisehitatud süsteemi korral iga konkreetse keskseadme jaoks eraldi. Akude taaslaadimine peab olema 80% standardis toodud tingimustel ja aja jooksul. Võrgutoide peab olema toodud omaette grupiautomaadi alt. Võimaliku põlengu avastamiseks on ette nähtud kasutada optilisi suitsuandureid ja temperatuuriandureid. Eelistatult paigaldatakse suitsuandurid kui efektiivsemad (võimaldavad põlengut avastada varajasemas staadiumis kui temperatuuriandurid). Kõigi väljapääsude juurde on ette nähtud paigaldada käsiteadustid 0,9- 1,4m põrandast. Häireedastuseks kasutatakse mootorkelli ning hoone välisseinal välisireeni. Kellaahelad monteeritakse tulekindla kaabliga FE180/PH120 eraldi teistest kaablitest ja sertifitseeritud kinnitustega. ATS paigaldajal tuleb teha ühendused:

- ventilatsiooni seadmetesse 301SV-306SV, kustkaudu toimub ventilatsioonisüsteemi seiskamine. Seiskamiseks vajalikud releed paigaldatakse elektrikilpi. Ventilatsiooni väljalülitumise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei rakenduks tööle enne, kui ATS keskseade on viidud normaalreziimi;

- elektrikilpidesse jahutuse ja kütte seiskamiseks; - suitsuluukide juhtimiskeskusesse, et ATS häire korral trepikodade suitsuluugid avaneksid; - gaasikatlamaja gaasiklappi, et ATS häire korral viimane sulguks.

Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme häireväljund ühendatakse valvekeskusega ning edastatakse Tellija poolt valitud teenuse pakkuja jälgimispulti, vastavalt Siseministri määruse nr.1 (§16,17,18,19) kohaselt. Häireedastusseadmed ei kuulu antud projekti mahtu, vaid need muretseb Tellija vastavalt sõlmitud teenusepakkujaga. ATS montaažil tuleb lähtuda Siseministri ülalnimetatud määruse nr. 1 ja objekti spetsiifikast. Andurite paigaldamisel tuleb jälgida ventilatsiooni mõju ruumis. Samuti tuleb jälgida andurite paiknemiskoha valikul asendit seinte, talade, valgustite, ventilatsiooniavade ja mitmesuguste suitsu levikut takistavate esemete ja konstruktsioonide suhtes. ATS kasutajatele tuleb koostada deklaratsioon, nõuetekohane paiknemisskeem, üksikasjalik kasutusjuhend ja päevik. Valmis ATS vajab hooldust, milleks tuleb süsteemi valdajal sõlmida hooldusleping vastavate tööde tegemise õigusega majandustegevuse registrisse kantud ettevõttega.

Tuletõrjega seotud toite ja juhtimissüsteemid Suitsuluugi juhtimiseks on ette nähtud tehasetooteline akudega varustatud juhtimiskeskus. Hoones on 24 elektriliselt avatavat suitsuluuki, mis jagunevad kümnesse tsoon. Juhtimiskeskus paigaldada päästeameti sisenemistee vahetusse lähedusse, tuulekotta. Juhtimine toimub päästemeekonna infopunktis (tulekahjusignalisatsiooni keskseadme juures) paiknevate nuppudega, lisaks dubleeritakse 1 nupp igasse tsooni.

Suitsuluukide ja juhtimisnuppude kaablid peavad olema 60 min tulepüsivad ja paigaldatud tulepüsiva süsteemina kasutades selleks ettenähtud paigaldusmeetodeid ja kinnitusvahendeid. NB! Tulepüsivat kaablit ei tohi paigaldada tavakaablitele mõeldud kaabliredeli külge.

Hoone peajaotuskeskuses PJK2 varustatakse lisanduvate ventilatsiooniseadmete toiteahelate tulekahjublokeeringuga. Signaal blokeeringu rakendumiseks saadakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni olemasolevalt keskseadelt.

Valvesignalisatsioon Valvesignalisatsioon peab vastama Eesti standardile EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid – Sissetungimishäire süsteemid“. Samuti peab valvesignalisatsioon olema vastavuses teiste asjasse puutuvate standarditega.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 13/16

Piksekaitse Projekteeritav hoone on IV kasutusviisiga ja tulepüsivusklassiga TP3. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ peab antud hoonel olema piksekaitsepaigaldis. Hoone piksekaitsmena kasutatakse püüduritest ja allaviikudest koosnevat passiivsüsteemi Ümber hoone perimeetri ehitada lintterasest maanduskontuur, millest teha allaviikude kohale väljavõtted Rd10 ümarterasega. Maandusjuhid katuse ja maandurite vahel on ehitada 8 mm läbimõõduga ümaralumiiniumist. Alumiiniumtraat on ühendada spetsiaalsete poltühendusklemmidega, milliste ühenduskoha üleminekutakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid ühendada maanduri väljaviikudega klemmühendustega, milliseid on võimalik lahti võtta ainult tööriista abil. Piksekaitset kontrollida mitte harvemini, kui kord 3 aasta jooksul. Maanduri maandustakistus ei tohi aja jooksul suureneda üle 2 korra kasutuselevõtu takistusega võrreldes.

Tehnosüsteemid:

Küte Küttetorustikud ja isolatsioonimaterjal peavad kooskõlas Siseministri määrusega nr 17 § 19. p.2 tuletundlikkuse poolest vastama klassile B-s1, d0. Torude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Läbiviigu kohale ei tohi jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist. Tuletõkketarinditest läbiminevad küttetorud tuleb paigaldada terashülssi. Toru ja kaitsehülsi vahe täita kivivillaga ja katta seina tasapinnal tuletõkkemastiksiga vastavalt tootja juhistele. Ava ja hülsi vahe tuleb töödelda tuletõkkeseguga. Tuletõkketarinditest läbiviikude teostatud lahendused on soovitatav ehitajal kooskõlastada kohaliku Päästeameti esindajaga ja omanikujärelevalvet teostava inseneriga enne sellistele ehitustöödele asumist.

Ventilatsioon Tuletõkestitena kasutada üldjuhul CR60 tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru ristlõige on 200 mm2 või väiksem, võib kasutada ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ joonis 6 isoleerida.

Jahutus Tuletõkke tarindist läbi minevad torud vahelagedes ja seintes tihendada tuldtõkestava materjaliga. Plastmasstorude puhul näiteks CP611A - plast (paisuv tihendamis mass). Jahutustorud, mis läbivad seinu ja vahelagesid paigaldada hülssidesse. Terastorude läbiminekud tihendada materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulipüsivust, näiteks GPG.

Veevarustus Läbiviigud tuletõkketarindeist tuleb teostada vastavalt siseministri määrus nr. 17 (30.03.2017) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Plasttorude läbiviigud tuletõkke tarinditest varustatakse tuletõkke mansettidega, tuletõkke mähistega või torudele kuni ø40 mm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20% sellega piirneva seina- või laepinnast, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Evakuatsiooniteedel (laes) olevate torupaigaldiste isolatsioon peab vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise esksponeeritud kogupind on väiksem kui 20% sellega piirneva seina- või laepinnast, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmisele tuletundlikkusele: 1)BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

Kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon Kanalisatsioonitorustike tuleohutuse tagamisel juhinduda materjalitootja juhenditele, samuti järgida EVS 846:2021 nõudeid. Torude läbiminekud tuletõkkeseintest ja vahelagedest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Tuletõkkesektsioone läbivatele plasttorudele tuleb paigaldada tuletõkkemansetid (mis on

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 14/16

mõeldud plasttorude läbiviikude tulepüsivuse tagamiseks), alates toru välisläbimõõdust 50mm. Muudel juhtudel töödelda tuletõkke sektsioonide servad, mida torud läbivad, tuletõkkeseguga. Vertikaalsete trappide tarvis, mis läbivad tuletõkketarindeid, kasutada spetsiaalsed tuletõkkemansetid. Isolatsioonimaterjalid peavad omama Pääste- ja Terviseameti heakskiitu. Torustike läbiviigud tuletõkke tarinditest tuleb täita päästeameti poolt sertifitseeritud ainetega. Läbiviikude tihendamisel tuleb lähtuda valmistajatehase (toote tarnija) ettekirjutustest ja toote vastavusdokumentidest.

Elektrivarustus Peajaotuskeskuse ruum paikneb eraldi tuletõkkesektsioonis. Kaablite läbiminekul tuletõkkesektsioonist tihendatakse nendevahelised läbiviigud nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Läbiviikude tulepüsivus peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest. Hoones kasutatavale kaablitele esitatakse järgmised tuletundlikkuse nõuded: üldjuhul Dca-s2,d2,a2; evakuatsiooniteedel Cca-s1,d1,a2. Nõue ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasse hoonest väljastpoolt ja ei läbi kogunemis-, ning väljumis- või evakuatsiooniteid.

Nõrkvool Kaablite isolatsiooni tuletundlikus peab vastama Vabariigi Valitsuse 30. märts 2017. a määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Vastavalt määruse nr 17 lisas 10 toodud kaablite tuletundlikkusenõuetele, peab ehitises kaablite tuletundlikkuse klass vastama vähemalt klassi Dca-s2,d2,a2 tingimustele ja evakuatsioonitee kaablite tuletundlikkuse klass peab vastama klassi Cca-s1,d1,a2 tingimustele. Nõrkvoolusüsteemide juhtmestiku paigaldamisel tagatakse:

kõikide läbiviigukude tihendamine tuletõkkemassiga vastavalt seina tulepüsivusklassile; välisseintes olevate läbiviigukude tihendamine niiskust tõkestavalt ja vastavalt seina tulepüsivusklassile.

Läbiviigud, millele esitatakse tuletõkkenõudeid, tihendamine nähakse ette tuletõkketööde mahus.

Päikesepaneelid. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Päikesepaneelide tsoonid on kuni 300 m² suurused, tsoonide vahe vähemalt 100 cm. Päikesepaneelide tsoonide kaugus katuseluukidest, suitsueemaldusluukidest vähemalt 100 cm. Muude tehnošahtide ja päikesepaneelide tsoonide vahe vähemalt 80 cm. Päikesepaneelidele viitav tähis lisatakse päästemeeskonna sissepääsu teele ATS keskseadme juurde. Päikesepaigaldise lahutuse lülitid paigaldatakse kinnistu liitumiskilpi, hoone elektrikilbi ruumi; DC lahutuse lüliti inverteri juurde. Elektri kilbi ruumi paigutatakse päikeseelektri paigaldise projektdokumentatsioon. Päikesepaneelide akupank paigutatakse väljaspoole hoonet, haljasalale hoone lääne küljel.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 15/16

6. ÕIGETE TÖÖVÕTETE JA TEHTAVATE TÖÖDE KVALITEEDI TAGAMISE JUHISED

Tööd tuleb teha headest materjalidest, järgides hea ehitustava reegleid. Kui töövõtja kasutab seletuskirjades ja joonistes määratud seadmete, materjalide jm. asemel muid analoogseid seadmeid ja materjale, peavad need vastama oma suuruselt, toimimiselt ja tehnilistelt parameetritelt töövõtudokumentatsioonis määratud seadmetele. Seadmete, materjalide jm. valikule tuleb hankida tellija ja projekteerija kooskõlastused enne seadmete ja materjalide tarnimist või kasutamist antud ehitusobjektil.

Ehitustööde käigus järgida järgmistes käsiraamatutes kajastatut:MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele.

Veoauto müügi- ja teenindushoone eelprojekt; arhitektuuri osa. Müürsepa tn 2 ja 4, Tõrvandi alevik, Kambja vald. Töö nr 0524 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 09.05.2025. I.-M.Veelma 16/16