Sissetulev kiri

Siseministeerium

registrikood: 70000562

Pikk tn 61, Tallinn

15065 Harju maakond

OTSUSE EELNÕU

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,

ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.1 „Digiriik”

sekkumise 21.1.2.11 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus

sektoris” raames otsuse Siseministeeriumi (edaspidi elluviija) projektis „Siseministeeriumi

valdkondlik digipööre“ (nr 2021-2027.1.02.23-0012 edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et elluviija volitatud hankija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (registrikood 70008440; edaspidi hankija) ei ole projektiga seotud riigihanke

„X-tee teenuste uuele platvormile üle viimise arendus“ viitenumbriga 282158 läbiviimisel

järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 14 911,11 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“2 (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“3 (edaspidi ÜM2014) § 223 lg 5, majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 käskkiri

nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi TAT),

samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja elluviijaga peetud

kirjavahetus.

________________________ 1 Alates 17.06.2024 kehtiv redaktsioon. 2 Alates 12.08.2024 kehtiv redaktsioon. 3 Kohaldub kuni 11.08.2024 kehtinud redaktsioon.

TATi punkt 9.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11

sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Siseministeerium on avaliku sektori

hankija RHS § 5 lg 2 p 1 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides

RHSis sätestatud korda.

1. Riigihankes viitenumbriga 282158 tuvastatud rikkumine

Elluviija volitatud esindaja viis läbi avatud hankemenetlusena rahvusvahelise riigihanke

viitenumbriga 282158 „X-tee teenuste uuele platvormile üle viimise arendus“ (edaspidi

riigihange), mille hanketeade avaldati 12.08.2024 pakkumuste esitamise tähtajaga 12.09.2024.

Nimetatud tähtajaks esitati riigihankesse kolm pakkumust, millest kaks tunnistas hankija

vastavaks ja sõlmis 06.11.2024 eduka pakkujaga SRINI OÜ (14449790; edaspidi edukas

pakkuja või täitja) hankelepingu nr 3-3/3633 (edaspidi hankeleping) täitmise tähtajaga

30.10.2025.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke õiguspärase läbiviimise kontrollimisel, et hankija on

tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vasta riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD)

toodud vastavustingimusele.

1.1. Rikkumise asjaolud

Hankija kehtestas RHADis Lisa 3.4. CV vorm – TESTIJA (AUTOMAATTESTIJA) punktis

2.3 pakkuja meeskonna liikmele testija (automaattestija) sertifikaadi nõude:

Omab kehtivat ISTQB Advanced Level Test Automation Engineer või pakkuja poolt tõendatud

samaväärset sertifikaati. (Samaväärsust tõendavad dokumendid esitab pakkuja koos

pakkumusega).

23.08.2024 esitas riigihangete registri (RHR) teabevahetuse kaudu üks hankest huvitunud isik

hankijale päringu:

Hankedokumendid: Pakkuja esitab spetsialisti CV hankija etteantud vormil (lisa 3.4)

Hanke dokumendi lisas 3.4 nõuded testijale punktis 2.3: "omab kehtivat sertifikaati ISTQB

Advanced Level Test Automation Engineer või pakkuja poolt tõendatud samaväärset

sertifikaati." Kas hankija aktsepteerib samaväärsena ka ISTQB Foundation Level Certified

Tester sertifikaati?

Hankija vastas 28.08.2024, et hankija aktsepteerib ISTQB Foundation Level Certified Tester

sertifikaati kui samaväärset.

Edukas pakkuja esitas pakkumuse koosseisu testija, kes omas sertifikaati Certified Tester

Foundation Level (ISTQB CTFL).

Hankija ei muutnud peale eelkirjeldatud selgituse andmist RHADi Lisa 3.4. CV vorm –

TESTIJA (AUTOMAATTESTIJA) punktis 2.3 kehtestatud tingimust, mistõttu kehtis see

esialgsel kujul edasi. Seega tuli pakkujatel pakkumuse koosseisus esitada kas STQB Advanced

Level Test Automation Engineer või sellega samaväärne sertifikaat. Rakendusüksuse hinnangul

ei ole eduka pakkuja poolt esitatud sertifikaat ISTQB Foundation Level Certified Tester

samaväärne RHADi Lisas 3.4. nõutud sertifikaadiga. Eeltoodust tulenevalt on hankija

tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kehtestatud tingimustele.

Rikutud on RHS § 114 lõiget 2 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2. Elluviija selgitused

Elluviija selgitus: „ISTQB sertifitseerimissüsteem ei ole hierarhiline vaid on modulaarne,

mistõttu on ebaõige asuda seisukohale, et CTFL sertifikaat on madalam sertifikaat kui TAE.

Vastupidi, kursus, mille edukal läbimisel väljastatakse CTFL sertifikaat on oma olemuselt palju

laiapindsem kui TAE sertifikaat. Peame vajalikuks selgitada, et sertifikaadi küsimise eesmärk

on veenduda, et pakkuja pool lepingu täitmisesse kaasatav testija omab teadmisi muuhulgas ka

automaattestimise valdkonnast. Nii CTFL kui TAE sertifikaadid võimaldavad selles veenduda,

sest mõlemad kursused katavad automaattestimist. Lähtudes eeltoodust on tegemist

samaväärsete sertifikaatidega“.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda elluviija selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 46 lg 3 kohaselt on selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud

riigihanke alusdokumente muuta.

Seega igasugust uut teavet, mis muudaks enne selgituste esitamist kehtinud riigihanke

alusdokumentide alusel koostatud pakkumuste sisu või ilma milleta ei ole pakkumuste

esitamine võimalik, tuleb käsitada riigihanke alusdokumente muutvate andmetena, millele

siduvuse andmiseks on vaja läbida RHS § 81 sätestatud protseduur riigihanke alusdokumentide

muutmiseks. Kui hankija ei muuda eelkirjeldatud viisil riigihanke alusdokumente, siis kehtivad

kõigile hankest huvitatud isikutele riigihanke esialgsed tingimused sõltumata hankija poolt

antud selgitustest teabevahetuses.

Hankija on kehtestanud testijale edasijõudnute sertifikaadi nõude, aga teabevahetuse kaudu on

seda tingimust leevendatud, lubades pakkujatel esitada alternatiivina pakkumuse meeskonna

liikmeks baasoskustega sertifikaadiga testija. Hankija on hinnanud, et baasoskustega sertifikaat

on samaväärne edasijõudnute sertifikaadiga. Kuigi hankijal on teatav kaalutlusruum selles osas,

mida ta nõutud sertifikaadiga samaväärse sertifikaadi puhul hindab, peab selline kaalutlus

olema objektiivne ja põhjendatud. Rakendusüksuse hinnangul ei ole eelkirjeldatud sertifikaadid

samaväärsed. Seda juba sel põhjusel, et sertifikaadi väljastaja kodulehel on konkreetselt öeldud,

et ISTQB Advanced Level Test Automation Engineer sertifikaadi saamiseks peab kandidaadil

olema Certified Tester Foundation Level v4.0 või Foundation Leveli varasemad versioonid

ning piisav praktiline kogemus. Seega ei saa neid kahte erineva tasemega sertifikaate lugeda

samaväärseks. Kui hankija rahuldus ka madalama sertifikaadi olemasoluga, siis oleks tulnud

tingimus vastavalt ka RHADis sõnastada.

Elluviija rõhutab oma vastuses, et sertifikaadi küsimise eesmärk on veenduda, et pakkuja poolt

lepingu täitmisesse kaasatav testija omab teadmisi muuhulgas ka automaattestimise

valdkonnast. Sertifikaadi väljastaja kodulehelt (Certifications - International Software Testing

Qualifications Board) on võimalik tuvastada, et sertifikaadi Certified Tester Foundation Level

saamisel omandatakse teadmised ainult testautomaatikaga seotud riskidest ja eelistest, aga

ISTQB Advanced Level Test Automation Engineer sertifikaat on mõeldud testautomaatika

rakendamiseks ja täiustamiseks. Kui hankijale (või elluviijale) ei olnud oluline

testautomaatikast spetsiifilisemad teadmised ja oskused, siis ei oleks olnud vajalik ka sellist

tingimust kehtestada, kuna nõude oleks ära täitnud ka leebem tingimus.

Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on lubamatu

põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust RHRi teabevahetuse rubriigis sisalduvate

küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav

ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema

esitatud, kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides.

Lisaks on rakendusüksus tuvastanud, et üks hankest huvitunud isik jättis just selle sertifikaadi

nõude tõttu pakkumuse esitamata, selgitades rakendusüksusele: „Tegelikult mingil hetkel

teabevahetuses leevendati nõuet, kuid seda ei märgitud vastavustingimustes. Otseselt

Foundation Level taset lugeda samaväärseks me ei osanud. Kuna teateid tuleb palju, siis

pakkumuse vormistaja tugineb sageli hanke enda tingimustele ja see vastus jäi märkamata.“

Seega on tõendatud, et tingimuse laiendamine, jättes seejuures muutmata riigihanke

alusdokumendid, mõjutas pakkujate ringi. Seetõttu, kui kõik hankest huvitunud isikud oleksid

teadnud, et hankija aktsepteerib samaväärsena ka madalama tasemega sertifikaati, oleks hankes

osalenute ring võinud olla laiem ja sellest tulenevalt ka hanke tulemus teine.

Hankija ei saa selgituste alusel muuta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi, sest

selleks näeb RHS ette erikorra ja antud juhul oleks hankija pidanud muutma ka riigihanke

alusdokumente. Tulenevalt eeltoodust on hankija vastavaks tunnistanud pakkumuse, mis ei

vasta riigihanke alusdokumentidele.

RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Seega, hankija on rikkunud RHS § 114 lg-d 2 tunnistades vastavaks ja edukaks pakkuja, kes ei

vastanud tingimustele. Hankija õiguspärase käitumise korral oleks tulnud kõnealune hange

tunnistada luhtunuks ja korralda uus hange, kuna tingimusele vastavaid pakkumusi ei esitatud.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, tunnistades vastavaks ja edukaks

pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud hankija kehtestatud tingimustele. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke

tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate

asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud

selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi

tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et elluviija ei tohi luua ühelegi

võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel

asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas

etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Eelnevat arvestades on hankija tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihankes

kehtestatud tingimustele, rikkudes sellega § 114 lg-t 2, niisamuti RHS §-s 3 p-des 1 ja 2

sätestatud üldpõhimõtteid.

1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 25%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud

teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11

ja §-e 22–229.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 223 lg 5 nimetatud

asjaolud, mille kohaselt, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti

riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust, kohaldatakse hankelepingule 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10605 (edaspidi ühissätete määrus) artikli

103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et

oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud

rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

Alates 12.08.2024 kehtiva ÜM2014 redaktsiooni § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, kui §-des 22–22⁷

nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju

Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib

ettenähtud 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-

protsendilist määra. Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad

sellised rikkumist kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-

line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10%

või 5%.

_______________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal,

et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 5

kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud

määrad ega muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

Hankija on andnud teabevahetuse kaudu uut infot, laiendades sellega tingimuse nõuet, jätnud

tegemata muudatuse riigihanke alusdokumentides, selle tulemusel on vähemalt üks

potentsiaalne pakkuja jätnud pakkumuse esitamata ning vastavaks ja edukaks on tunnistatud

pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud riigihanke tingimustele. Lisades veel, et ükski vastavaks

tunnistatud pakkumus ei vastanud hankija kehtestatud tingimusele ja hankija oleks pidanud

korraldama uue riigihanke. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et riigihange on

läbiviidud olemasolevat konkurentsi efektiivselt ära kasutades ning rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt kasutades.

Seega ei saa rikkumise võimalikku mõju hanketulemusele välistada. Rakendusüksuse

hinnangul puuduvad ka sellised rikkumise finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks

25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada

10% või 5% või mõnda muud määra.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid erandlikke ja kaalukaid

asjaolusid, et otsuse punktis 1 kirjeldatud rikkumise osas saaks rakendada ÜM2014 § 223 lg 5

ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat määra, mistõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumisega seotud hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga,

mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Euroopa Liidu eelarvet kahjustav mõju seisneb muu hulgas ka selles, et riigihangete

reeglite täiemahuline järgimine on üheks toetuse algselt ettenähtud mahus andmise

tingimuseks, kuivõrd selle nõude täitmine kaitseb liidus kokkulepitud olulisi väärtusi (Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikkel 2), mille tagamine on Euroopa Liidu prioriteet.

Riigihankenõuete täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust

taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud

tingimustel vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse

täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele,

kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus leidnud (nt kohtuasjades nr C-743/18 ja C 406/14), et

hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei

pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole

välistatud.

1.5. Riigihanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Elluviija on riigihanke alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 2.1. „Info-

tehno-loogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ kokku abikõlblikus summas

59 644,44 eurot (KD nr 13 ja 14; sh käibemaks), millest toetus 100%.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks

14 911,11 eurot (59 644,44*25%), millest toetus 14 911,11 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja

omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise

tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust

ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

2. Elluviija ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse elluviijal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 25.06.2025

elluviijale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 09.07.2025.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Siseministeeriumi valdkondlik digipööre“ raames mitteabikõlblikuks

kuluks 14 911,11 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada riigihankega nr 282158 seotud KD-de nr 13 ja 14 abikõlblikke kulusid 25%

võrra, s.o 14 911,11 eurot;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 2.1. „Infotehnoloogiliste

lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ eelarvet summas 14 911,11 eurot;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud riigihankega nr 282158 seotud kulusid 25% võrra, millele vastavalt väheneb ka

projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

Toetuste rakendamise osakonna juhataja

Otsuse koostaja: Kairi Puur

järelevalve ekspert

506 6131

[email protected]