Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-1/25/1212-2 |
Registreeritud | 25.06.2025 |
Sünkroonitud | 26.06.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
Toimik | 11.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Teie 08.06.2025 nr 1.1-10.1/2699-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 25.06.2025 nr 11.1-1/25/1212-2
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist
antava toetuse kasutamise tingimused ja
kord“ muutmine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
muudatused järgnevate ettepanekute ja täpsustuste arvestamisel:
1. Märkus määruse § 1 lõike 11 kohta, millega muudetakse § 20 lõike 3 punktis 2 sõnastust:
„hanked, väljamaksed (sh kasutatud toetuse summa ning projekti kogumaksumus)” asendatakse
sõnaga „projekti tegelik kogumaksumus“. Tähelepanu juhime asjaolule, et SFOSi lõpparuande
vormil ei ole täna eraldi välja, kuhu selline summa saaks sisestatud – „projekti abikõlblike tööde
tegelik maksumus“ kajastub „Eelarve“ lehel. Samuti ei ole selge, mida täpselt mõeldakse mõiste
„projekti tegelik kogumaksumus“ all: kas kogu abikõlbliku osa maksumust või ka AK+MAK
tööde maksumuse summat? Palume määruses või seletuskirjas täpsustada, kuidas nimetatud
mõistet sisustada.
2. Palume täpsustust määruse § 19 lõike 2 rakendamise kohta. Praegusest sõnastusest võib jääda
mulje, et sätet kohaldatakse ka varasematele toetuse saajatele. Kui see on ka tegelik eesmärk,
tähendab see normile sisuliselt tagasiulatuva mõju andmist, mis õigusteooria kohaselt on lubatud
vaid erandlikel ja põhjendatud juhtudel. Segadust tekitab seletuskirja punkt 6, mille kohaselt
määrus jõustub 1. juulil 2025. a, et jätta juba toetuse taotluse rahuldamise otsuse saanud taotlejatele
aega toetusele viitavate infotahvlite täiendamiseks, kuid määruses ei ole märgitud, et selles osas
jõustuks määrus tagasiulatuvalt ja et toetuse rahuldamise otsuseid peaks selles osas muutma
hakkama.
Soovitame selgelt sätestada, et § 10 lõige 2 kehtib vaid edasiulatuvalt uutele toetuse otsustele ja
uutele toetuse saajatele.
3. Eelnõuga muudetakse toetuse rakendamise senist kontseptsiooni, mille kohaselt oli projekti
edukas elluviimine seotud kõigi tegevuste, sh mitteabikõlblike kulude teostamisega. Ehkki
tegemist on AÕKS alusel antava toetusega, muudab uus lähenemine oluliselt projekti mõistet.
Soovitame jätkata senise praktikaga, et tagada projektide rakendamine ühtsel moel erinevate
fondide lõikes.
4. Kooskõlas määruste ühtlustamise eesmärgiga ja arvestades Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 23.09.2024 määrust asjas nr 5-24-7, kus rõhutatakse, et rakendusüksusel
ei pruugi olla pädevust kontrollida riigihangete seaduse kõigi normide järgimist, ning määruse
andjal on võimalik rakendusüksuse tööd lihtsustada, sätestades määruses olulised riigihankealased
kohustused – teeme ettepaneku täiendada määrust selgelt defineeritud rikkumiste loeteluga, mille
puhul rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni.
Soovitame kehtestada toetuse saaja kohustused hankimise osas järgmise sõnastusega:
„Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete
seadusest, sealhulgas:
1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;
2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks riigihanke
eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima
hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemeks
olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele;
3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi
kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära
ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;
5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega
hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui
see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse,
konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või
innovatsioonipartnerluse alustamiseks;
7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;
8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;
9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;
10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127
sätestatud tingimustest;
11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud
tingimustest;
12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82 sätestatud
tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad
dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike 3 tähenduses;
14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta
kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise
kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud hanketeates, välja
arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;
16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla
riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse
kohaselt;
17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1
sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole nõutav
kõrvaldamisaluste kontrollimine;
18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud
kvalifitseerimise tingimustele;
19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks läbirääkimisi
hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;
21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle;
22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt
majanduslikult soodsaima pakkumuse;
23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses
edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende
pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud;
24) lähtuma hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud
tingimustest;
25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud
tingimustest;
26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav
riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla
riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.“
5. Palume täiendada seletuskirja viieaastase teavitamiskohustuse osas. Millisest õigusaktist
tuleneb see kohustus? Viidatud EL direktiivi 2003/87 artikkel 30m ei sätesta nimetatud tähtaega.
Kui kohustus ei tulene õigusaktist, siis palume selgitada, millistel kaalutlustel nähakse ette selle
kehtestamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
toetuste arendamise osakonna juhataja
Kaidi Kenkmann 5343 4942
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|