INVESTEERINGU KIRJELDUS
SÄÄSTVA MITMELIIGILISE LINNA LIIKUVUSKESKKONNA EDENDAMISE INVESTEERINGUTE KAVASSE 2021–2027



ÜLDINE INFO
1.
PROJEKTI NIMI


2.
TAOTLEJA

Taotleja täielik juriidiline nimi


3.1.
Registreerimisnumber

3.2.
Kontaktandmed
Telefon:
Aadress:
E-mail:
3.3.




3.4.
Taotleja seaduslik esindaja
(vajadusel lisada volitus)
Nimi:
Ametikoht:
3.5.



3.6.
Taotleja kontaktisik
Nimi:
Ametikoht:
Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed):
3.7.





3.
PROJEKTI INFO
3.8.
Projekti asukoht
(millist linna või linnapiirkonda tegevused hõlmavad)
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel

• Kus trammi-, jalgratta- või jalgtee kulgema hakkab (meetme sekkumiste abikõlblik sihtpiirkond on loetletud määruse §-s 1)?
• Kuhu tuleb mitmeliigiline ühistranspordi (ÜT) sõlm?

3.9.
Millisesse sekkumisse1 projekt panustab oma tegevustega? (tuua sekkumise nr ja nimetus)
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel

3.10.
Kirjeldada projekti eesmärki ja tulemusi.
Üle vaadata, kas eesmärk on kooskõlas meetme eesmärgiga. Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel.

Projekt peab panustama juurdepääsu (avalikele) teenustele, olulistele (ühis-)transpordisõlmedele muudele ühistranspordi peatustele ja/või koolidele-lasteaedadele ja töökohtadele.
Kirjeldada ja põhjendada järgmist:
• Lühidalt olemasolevat olukorda ja probleeme, mille lahendamisele on projekt suunatud. Samuti põhjendada, miks kavandatav projekt nende lahendamiseks vajalik on.
• Lisada rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse kohta. Teenuste ja töökohtade kaugus ei tohiks olla rohkem kui 500m kaugusel kergliiklusteest.
• Kuidas on plaanis projekti raames suurendada rajatava jalgrattatee kasutajamugavust (nt elektrilaadimistaristu, parkimisvõimalused, hooldusvõimalused, muu toetav või õhtust soodustav infrastruktuur ning arvestamine inimeste liikumisharjumustega.
• Kirjeldada mitmeliigilise ühistranspordisõlme arendustegevusi – kas laiendatakse olemasolevat sõlme või rajatakse täiesti uus? Põhjendada valikuid (täpsustades Pargi&Reisi parklate rajamise asukohti, kuhu tulevad reaalajatablood jne)

1) Kirjeldada hetkeolukorda, arendatavat infrastruktuuri.
2) Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse ning projekti kooskõla rakenduskava2, Transpordi ja liikuvuse arengukava3 ja toetuse andmise tingimustes toodud eesmärkidega.
3) Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse.
4) Kui tegemist on uue taristu ehitusega (nt uus trammiliin), siis miks on valitud need trassid/piirkonnad – kas on analüüsitud alternatiive ja kuidas paigutub investeeringuettepanek sotsiaalmajanduslikust tasuvusest lähtudes teiste alternatiividega? (investeerimisotsuste tegemisel kooskõla nelja astme printsiibiga4)

Soovitus on läheneda investeeringutele/ projektidele kompleksselt. Näide – kui on sekkumise nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas“ raames on plaanis rajada uus trammiliin, võiks esitada eraldi projekti ka sekkumise nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ ja vajadusel sekkumise nr 21.2.5.12 „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ juures ja igas ühes neis kirjeldada vastastikust sünergiat. Vähem punkte saavad kaootilised ja läbimõtlemata lahendused (need ei pruugi läbida ka eelkonsultatsiooni).
3.11.
Kirjeldada, milliseid uuringuid/analüüse on projekti elluviimise edukuse tagamise hindamisel läbi viidud ning kuidas on need tulemused aidanud kaasa parima lahenduse leidmisel.
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel

1) Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud)
2) Kas Kliimaministeeriumilt on saadud kooskõlastus eskiis-/projektilahendusele? (millisel kuupäeval on kohustuslik eelnõustamine läbitud)
3) Kas on olemas, eel- või põhiprojekt?5 (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg)
4) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg)
5) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud?
6) Kas riigiabi andmise luba on olemas? (kui asjakohane)
7) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt?
3.12.
Kirjeldada, kuidas avaldab projekt mõju järgmistele teguritele:


need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel)
Ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude hindamine
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel

Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist, ning esitada aruanne rakendusasutusele.



Vähenevale sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsuse vähenemisele antav hinnang
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel

Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames isiklikest autodest sõltuvuse vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele.



Säästvate liikumisviiside kasutamise suurenemise hinnang
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel
Ühtlasi palume tuua arendatava taristu kasutajate arvu hetkeseis liikumisviisi lõikes (jalgsi-, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga).

Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames isiklikest autodest sõltuvuse vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele.


need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel)
Transpordiga seotud energiatõhususe6 ja CO2-heite vähenemise hinnang
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel

Siin tuleb taotlejal lahti kirjutada CO2 ekvivalendi ja energia kokkuhoiu arvutus. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti energiasäästu ja CO2 vähenemise eelduste rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele.



need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel)
Negatiivsete tervisemõjude vähendamisele antav hinnang
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel

Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames negatiivsete tervisemõjude (nt õhusaaste, müra, jäätmed, sademevesi, vähene jalgsi-, jalgrattaga liikumine, mis põhjustab rasvumist) vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele.


Maakasutuse ja transpordi planeerimise parema integreerimise hinnang
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel


need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel)
Kui palju saab olema potentsiaalseid tulevasi taristu kasutajaid 1000 euro taotletava toetuse summa kohta? Taristu kasutajate all mõeldakse ÜTga, jalgrattaga ja jalgsi liikujaid. (eeldus on, et autokasutus väheneb ning taotleja on kohustatud esitama metoodika, kuidas ta potentsiaalseid tulevasi taristu kasutajaid arvutab + hiljem kontrollib)

See on määruse § 5 tingimus

Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et taristu kasutajaid 1000 euro taotletava toetuse summa prognoosi rakenduvust (reaalne taristu kasutajate arv 1000. euro saadud toetuse kohta) praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele.
3.13.
Kirjeldada projekti eeldatavat omavahelist sünergiat taotleja teiste projektidega/ sekkumistega
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel

3.14.
Näidata projekti tegevuste kajastatust taotleja valdkondlikes arengustrateegiates ning investeeringute prioriteetides, samuti teemakohastes analüüsides
Lisada viide nii KOV kui ma ka maakonna planeeringu dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr). Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast.
Arvestatakse nii KOV üld- ja detailplaneeringuid, maakonnaplaneeringuid, nii kehtivaid planeeringuid kui ka veel kehtestamata planeeringute kavandeid (juhul kui kehtivates planeeringutes ei ole viidet).
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel


3.15.
Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud

3.16.
Loetleda projekti kõik väljundnäitajad ning näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt saavutab.
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel.
Ühe projekti raames saab panustada ühte sekkumisse.
• Sekkumises nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad (3 tk),
toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu (min 10 km).
• Sekkumises nr 21.2.5.12 „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ panustab toetuse andmine väljundnäitaja „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“ saavutamisse (min 1 tk).
• Sekkumises nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas“ panustab toetuse andmine väljundnäitaja „uute trammi- ja metrooliinide pikkus“ saavutamisse (min 3 km).




3.17.
Kliimakindluse tagamine7

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et investeeringuprojektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Kirjeldada lühidalt, kuidas on tagatud/tagatakse taristu tulevane kliimakindlus. Kliimakindluse tagamisega tuleb arvestada juba projekteerimisel.
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel ja jälgitakse hiljem rakendusüksuse poolt projekti elluviimise vältel


3.18.
Projekti rakendamise üldine ajakava
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel

Projekti eeldatav alguskuupäev
PP/KK/AAAA
3.19.

Esimese ehitushanke väljakuulutamine
PP/KK/AAAA
3.20.

Projekti eeldatav lõppkuupäev
PP/KK/AAAA


Indikaatori „…“ vahetase (2024 lõpu seisuga)

Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel)

% rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel)

3.21.
Kas olete saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid teistest ELi programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt?
Jah/Ei

Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“

3.22.
Hinnang investeeringuobjekti edasistele ülalpidamiskuludele8 (EUR) ja nende katmise allikad.
Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel

Kui suured olid objekti iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud enne projekti rakendamist?

……………. eurot
3.23.

Kui suured on objekti iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud projekti abikõlblikkuse perioodil ning pärast projekti elluviimist projekti kestvuse nõude täitmise ajal (kuni 5 aastat peale projekti lõppu)?

Kui ülalpidamiskulud suurenevad/ vähenevad aastate lõikes, siis tulebki info esitada aastate kaupa.

……………. eurot
3.24.

Täpsustada, millistest allikatest ülalpidamiskulud kaetakse.

Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada.

3.25.

Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid (pärast projekti kestvuse nõude täitmist) ülalpidamis-/ hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga
(nt elektri tarbimise suurenemine, teehoolde kulude suurenemine seoses lisanduvate taristu osade või kergliiklusteedega vms)

3.26.
Kooskõla riigiabi reeglitega9
(arvestades nii sektorispetsiifiliste kui ka horisontaalsete tegevustega)

Tuleb täita füüsilisest isikust ettevõtjatel10

Tegemist on riigiabiga juhul kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest:
1) Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes
2) Eelise loomine: teatud soodustuse saamine
3) Valikulisus: teatud ettevõtjad või teatud kaupade tootmine
4) Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine
5) Konkurentsimoonutus või selle võimalus
Palun põhjendada (kui asjakohane), miks on vaja kavandatavale projektile anda toetust riigiabina ELi riigiabi eeskirjade tähenduses ning milliste EL riigiabi eeskirjade sätetega on antav abi kooskõlas, sh hinnata punktis 4.2 taotletava toetuse osakaalu arvestades ELi riigiabi eeskirjadest tulenevaid tingimusi.
Ühtlasi tuleb taotlejal hinnata, kas projekti rakendamise raames ei anna KOV edasi lubamatut riigiabi (nt parendades ettevõtja tehnilist taristut).

See info võetakse rakendusasutuse poolt teadmiseks ning hinnatakse rakendusüksuse poolt maksetaotluste läbivaatamisel

3.27.
Investeeringu kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH11) printsiibiga.
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel

Hinnata investeeringu mõju järgnevatele kliima ja keskkonnaalastele küsimustele sisuliselt vastates:
1. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitekoguse vähendamisse?
2. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori energiakulu vähenemisse?
3. Kas ja kuidas vähendab investeering praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima negatiivset mõju inimestele, loodusele või varale?
4. Kas ja kuidas investeering parandab:
(1) veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või ökoloogilist potentsiaali
(2) mereakvatooriumi seisundit?
5. Kas ja kuidas investeering toob eeldatavasti kaasa jäätmete tekke, põletamise või kõrvaldamise vähenemise (va mittetaaskasutatavate ohtlike jäätmete põletamine)?
6. Kas ja kuidas suurendab investeering loodusvarade otsese või kaudse kasutamise tõhusust nende terve olelusringi jooksul?
7. Kas ja kuidas investeering parandab ringmajandusega seoses pikaajalist keskkonnakasu?
8. Kas ja kuidas investeering vähendab saasteainete heidet õhku, vette või maapinda?
9. Kas ja kuidas investeering võib parandada:
(1) ökosüsteemide seisundit ja vastupidavust;
(2) elupaikade ja liikide, sh ELi esile toodud liikide, kaitsestaatust?
3.28.
Investeeringu seos Eesti 2035 sihiga „elukeskkond“ ja horisontaalsete põhimõtetega12
Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel
Hinnata investeeringu mõju horisontaalsetele põhimõtetele Eesti 2035 sihi „Elukeskkond“ kaudu – eelkõige, kas investeeringul on seos (milline?) või ei ole (allpool on lihtsustamiseks mõju kirjeldus koos abistavate küsimustega toodud):
1. Ligipääsetavus13 (Kas ja kuidas taristu planeeritakse ja ehitatakse selliselt, et see oleks ühiskonna liikmetele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses (8–80 printsiip)? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav liikumispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav kuulmispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav nägemispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav intellektipuudega inimesele?)
2. Regionaalne tasakaalustatus (Kas ja kuidas investeering mõjutab inimeste liikumis- ja ühendusvõimalusi (sh transporditaristu ja ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet) eri piirkondades eri moel? Kas ja kuidas soodustab investeering üle Eesti ühetaoliselt rakendades piirkondade vahel erinevuste vähenemist ühendusvõimaluste puhul?)
3. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine (Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? Kas lahendus arvestab kliima muutumisega (kliimakindel lahendus) – liigsed sademed, üleujutused, tormid, põud, ekstreemsed külmakraadid)
4. Keskkonnahoid (Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi?)
3.29.
Kirjeldada, kuidas investeeringu puhul rakendatakse Uue Euroopa Bauhausi (NEB)14 põhiväärtusi. Anda hinnang iga põhiväärtuse kohta, st 3-le 3-st, kas ja kuidas rakendatakse.
Seda hinnatakse eelnõustamisel ja eelistusnimekirja koostamisel ning jälgitakse hiljem rakendusüksuse poolt projekti elluviimise vältel
Taotlejale on abiks tööleht andmaks hinnangut selle kohta, kas ja kuidas on taotleja oma investeeringuobjektiga täitmas kvaliteedieesmärke arhitektuuris ja kõigile mõeldud elukeskkonnas15.
Toetuse andja eeldab, et projekte koostavad teatud kutsekvalifikatsiooniga pädevad spetsialistid, kes toovad meeskonda NEBi põhimõtted (volitatud (maastiku-)arhitekt, vähemalt tase 7). Mõned objektid võivad olla suuremat tähelepanu ja kompetentsi nõudvad (keerukamad transpordisõlmed, kultuuriväärtuslikke objekte hõlmavad projektid, miljööalasid läbivad ja suurema avalikkuse tähelepanuga projektid jne), sellisel juhul on otstarbekas kaasata 8. taseme volitatud (maastiku)arhitekt.
Taotlejal tuleb muuhulgas selgitada pädeva projekteerija (maastiku)arhitekti kaasamist alates juba eskiislahenduse staadiumist. Suurema liiklussõlme/ taristulahenduse ehitamisel võib taotleja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega arvestamist näidata täiendavalt (maastiku)arhitektuuri võistluse korraldamise kaudu, mille ettevalmistamisse on kaasatud erialaliidud (Arhitektide Liit, Maastikuarhitektide Liit).

Lisaks on abiks rahvusvaheline Davosi16 kvaliteedisüsteemi hindamisleht, mis kätkeb rahvusvaheliselt aktsepteeritud head tava, siis NEBi põhimõtteid „kestlik, kaasav ja kaunis“ saab rakendada Eestis 2019. aastal ministeeriumide vahel kokku lepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisega. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga.

4.
PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS
4.1.
Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan
Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus
Tegevuse kirjeldus/ kulu
Tegevuse ajavahemik

(KK/AAAA-KK/AAAA)
Tegevuse hinnanguline maksumus
(eurodes, käibemaksuta)
Tegevuse tulemus või indikaator, et määratleda seda, kas tegevus on ellu viidud ja allikas, mis seda kinnitab
Kirjeldada, kas on eeldada või on näha riske, mis ohustavad tegevuse/toimingu elluviimist tähtaegselt või üldse
Soetatavad seadmed (loetleda)




Ehitustööd (loetleda võimalusel objekti kaupa)




…




Ehitus-/ omanikujärelevalve
(loetleda)




…




PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK
MAKSUMUS KOKKU
(ilma käibemaksuta)

…………… eurot
Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV)
.…………. eurot
4.2.
Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest (max 70%)


……………. %

4.3.
Projekti eeldatava maksumuse arvutamise metoodika kirjeldus.
Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)?


5.
HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE
5.1.
Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika.
Välja tuua eeldatav tulude-kulude suhtarv.
Seda hinnatakse projektide kvalifitseerimisel

(Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4%, arvutustes17 peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne). Kui pole finantstulu, siis muu mõju/tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst jmt)
5.2. 18
Eeldatav positiivne mõju looduskeskkonnale. Võimalusel esitada mõju rahalises väärtuses ja tuua tähtsaimad mõjuindikaatorite väärtused kontrollaastate lõikes (2021/2024/2029).
Seda hinnatakse kompleksselt projektide eelistusnimekirja koostamisel

(Kliimapoliitika. Võtta arvesse CO2, NOx jt vähenemise eeldust, rajatiste keskmise eluea pikenemist, kütusekulu vähenemist jmt kus asjakohane, v.a p 5.1 kajastatud sotsiaalmajanduslikud tulud)
5.3.
Taotleja eelhinnang negatiivsete keskkonnamõjude kohta ja maandamismeetmed, kus seadusest tulenevalt on vajalik keskkonnamõjude hindamine (nt uute transpordikoridoride loomine jmt).
Seda hinnatakse kompleksselt projektide eelistusnimekirja koostamisel

(Kirjeldada, milliseid keskkonnamõjude leevendamise viise konkreetse investeeringu juures kasutatakse: nt ökoduktid, müratõkkeseinad, sujuvam liiklus, kuidas on tagatud rohevõrkude toimimine ja ökosüsteemide jätkuv sidusus, sekundaarsete materjalide kasutus, pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvad taristuehituse lahendused, mereakvatooriumi hea seisundi tagamine jmt)

6.
PROJEKTI PARTNERID
6.1.
Kas projekti kaasatakse partner(id)?

6.2.
Partneri seaduslik esindaja (nimi). Kontaktandmed.

6.3.
Loetleda partneri tegevused projekti raames. Võimaluse korral märkida rahaline maht, mida partneri tegevused katavad.



Investeeringu kirjelduse LISA: linnaruumi/ taristu eskiislahendus (kooskõlas p.-ga 3.17, läbinud eelnõustamise) ning laiema kontaktala tervikteekondade joonis ja tervikteekondade valmimise investeeringukava lühiülevaade


KINNITUS
Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik (volitus lisatud), kinnitan, et kõik investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta.
Nimi:

Ametikoht:


Allkirjastatud digitaalselt

Aeg ja koht: