Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 5.2-8/44911-1 |
Registreeritud | 28.12.2023 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Kiri VÄLJA |
Funktsioon | 5.2 Õigusteenus |
Sari | 5.2-8 Hankemenetluse dokumendid (sh alusdokumendid ja kirjavahetus hankemenetluse küsimustes) |
Toimik | 5.2-8/23/133717 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | CHANGE CONSULTING OÜ, EESTI ASENDUSKODU TÖÖTAJATE LIIT MTÜ, EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT MTÜ , IGALE LAPSELE PERE MTÜ, LUWI OÜ, MTÜ VAITER, PAREM ELU OÜ, MORENO KESKUS MTÜ, MTÜ Oma Pere, NOVICENT OÜ |
Saabumis/saatmisviis | CHANGE CONSULTING OÜ, EESTI ASENDUSKODU TÖÖTAJATE LIIT MTÜ, EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT MTÜ , IGALE LAPSELE PERE MTÜ, LUWI OÜ, MTÜ VAITER, PAREM ELU OÜ, MORENO KESKUS MTÜ, MTÜ Oma Pere, NOVICENT OÜ |
Vastutaja | Elis Kardmaa (SKA, Õiguse ja järelevalve osakond, Õiguse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Koostatud: 14.02.2023
Õppekava nimetus Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus
Õppekavarühm sotsiaaltöö ja nõustamine
Õppekava koostamise alus SHS § 4513 lg 5, LasteKS § 15 lg 1
Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja
Lastekaitseseadus–Riigi Teataja
Õppekeel eesti keel või vene keel
Õppe eesmärk Koolituse läbinud osaleja toetab lapse- ja perekesksest lähenemisest
lähtuvalt asendushooldusel viibiva lapse arengut, võttes arvesse tema
võimalikku trauma ja kaotuskogemust ning arengulisi erivajadusi.
Sihtgrupp Asenduskodu kasvatajad, perevanemad ja turvakodus lapse arengut
kujundavad ja toetavad töötajad.
Õppe alustamise tingimused Õppija on asenduskodu kasvataja, perevanem või turvakodus lapse
arengut kujundavad ja toetavad töötajad.
Õppe maht ja ülesehitus
(akadeemilistes tundides)
Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 160 ak/h
sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 144 ak/h
sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides:
sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 16 ak/h
Õpiväljundid Koolituse läbinu:
• mõistab olulisemaid lapse arengu etappe, kiindumussuhte olemust ja
mõju lapse käitumisele ning kiindumusmustrite kujunemisele.
• märkab tunnuseid ja/või käitumist, mis viitavad lapse võimalikule
trauma kogemusele, väärkohtlemisele või psühholoogilistele
probleemidele ja oskab neis olukordades adekvaatselt reageerida ning
last toetada;
• loob asendushooldusel oleva lapsega usaldusliku suhte ja võimaldab
tema potentsiaali arengut kasutades positiivse vanemluse põhimõtteid;
• tagab lastele (sh erivajadustega lastele) turvalise, füüsilist ning
vaimset arengut toetava ja põhiõigusi järgiva keskkonna
asendushooldusel;
• toetab asendushooldusel olevat last raskete olukordade ja
emotsioonidega toime tulemisel ja mõistab, kuidas ise asenduskodus
töötamisest tulenevate pingete ja väljakutsetega toime tulla;
• käitub teadlikult konfliktsesse olukorda sattunud asendushooldusel
viibivate lastega ning mõistab, kuidas konflikte ennetada.
• õpetab lastele, kuidas luua ja hoida positiivseid ning püsivaid
sotsiaalseid suhteid olles enda käitumise ja tegevusega eeskujuks.
• väärtustab meeskonnatöö olulisust ja mõistab, kuidas tulla toime
omavaheliste konfliktidega.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Koostatud: 14.02.2023
• analüüsib ja reflekteerib oma käitumist ning hoiakuid ja hindab
sealjuures teadlikult enda tugevusi ja arengukohti.
Õppesisu LAPSE ARENG JA KIINDUMUS
Lapse arenguetapid; kiindumussuhte teooriad; turvaline
kiindumussuhe ja selle vajalikkus lapsele; asendushoolduses viibiva
lapsega kiindumussuhte loomise põhimõtted ja etapid; enda
kiindumusstiili analüüs; lapse toetamine elumuutustega
toimetulemisel.
Auditoorne töö 16 akad/h ja iseseisev kirjalik kodutöö mahus 2 akad/h.
TRAUMA JA KAOTUS
Lapse psühholoogilise trauma olemus ja vormid; kaotuse kategooriad
ja leinaprotsess; asendushooldusel viibiva lapse toetamine kaotuse ja
traumaga kohanemisel; traumareaktsiooni esile kutsuvad olukorrad;
trauma või kaotuskogemuse mõju lapse käitumisele; võtted lapse
sisemise turvatunde suurendamiseks.
Auditoorne töö 16 akad/h ja iseseisev kirjalik kodutöö mahus 2 akad/h.
VÄÄRKOHTLEMINE
Väärkohtlemise olemus, vormid, tunnusmärgid ja mõju lapsele;
adekvaatne reageerimine ning lapse toetamine erinevat tüüpi
väärkohtlemiste avastamisel; laste omavahelise väärkohtlemise
ennetamine asutuse kontekstis.
Auditoorne töö 16 akad/h ja iseseisev kirjalik kodutöö mahus 2 akad/h.
TÖÖTAJA VAIMNE TERVIS
Töötajate toetamine asenduskodus töötamisest tulenevate pingete ja
väljakutsetega toime tulemisel; läbipõlemise ja stressi tunnuste
märkamine; stressiga toimetulek kasutades enesejuhtimise meetodeid;
enda tööstressi ja läbipõlemise analüüsimine.
Auditoorne töö 16 akad/h ja iseseisev kodutöö mahus 1 akad/h.
LAPSE VAIMNE TERVIS
Levinumad vaimse tervisega seotud probleemid ja psüühilised häired
asendushooldusel viibivate laste hulgas; erinevate häirete märkamine;
psüühilise häirega lapse toetamise võtted ning abi saamise
võimalused; lapse vaimset tervist toetav keskkond asendushooldusel;
Auditoorne töö 24 akad/h ja iseseisev kirjalik kodutöö mahus 3 akad/h.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Koostatud: 14.02.2023
POSITIIVNE VANEMLUS
Positiivse vanemluse olemus ning tõhusad kasvatamisstrateegiad, mis
toetavad usalduslike suhete tekkimist, lapse ja töötaja arengut,
enesehinnangut, turvalise ja arendava keskkonna loomist, piiride
seadmise ja probleemide lahendamise oskuste arenemist; positiivse
vanemluse erinevus harjumuspärasest vanemlusest; strateegiad, mis
töötavad ja toovad kasu nii lapsele, kui ka töötajale; lapse toetamise
võtted; lapse enesehinnangu tõstmise meetodid; tõhusad
distsiplineerimise meetodid pere- ja asenduskodus.
Auditoorne töö 24 akad/h ja iseseisev kirjalik kodutöö mahus 3 akad/h.
LAPSE ÕIGUSED
Lapse õigused ning nende rakendamine pere- ja asenduskodus;
asendushoolduse vormid ja erinevused; valdkonda reguleeriv
seadusandlus ja lapse õiguse põhiprintsiibid; lapse huvides võrgustiku
koostöö tegemise olulisus; asendushooldusel viibivate laste
identiteediõiguste rõhutamine ning selle olulisus; peresidemete
säilitamise olulisus; lapse kaasatus, autonoomia ning osalusõigus.
Auditoorne töö 20 akad/h ja iseseisev kirjalik kodutöö mahus 2 akad/h.
KONFLIKTI JUHTIMINE
Konflikti mõiste olemus ning selle tekkemehhanism; konfliktide
ennetamine ning toimetulek kriisiolukorras; enda ja meeskonna rolli
mõtestamine konflikti olukorras; konfliktis toimimise stiilid;
konfliktide lapsekeskne lahendamine ning tehnikad; lastevaheline
kiusamine asenduskodus; tõhusad kiusamise ning konfliktide
ennetamise meetodid.
Auditoorne töö 12 akad/h ja iseseisev kodutöö mahus 1 akad/h.
Õppemeetodid Kontaktõppe peamisteks õppemeetoditeks on lühiloengud,
grupiarutelud, praktilised harjutused, rollimängud, juhtumianalüüsid,
ümberpööratud klassiruumi meetod, loovharjutused ja reflektsioon.
Iseseisvate tööde meetoditeks situatsioonülesannete lahendamine,
arutelu, juhtumikirjeldused ja -analüüsid, enesereflektsioon,
praktilised harjutused.
Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus koosneb kontaktõppest ja iseseisvatest kodustest töödest, mis
tuleb õppijal sooritada kontaktõppe vahelisel ajal.
Kontaktõpe toimub tööpäevadel, mahus kuni 8 akad/h järjest ühel
koolituspäeval. Koolituspäeva jooksul on organiseeritud toitlustus:
kohvipausid soolaste ja magusate suupistetega hommikul ja õhtul ning
lõunasöök.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Koostatud: 14.02.2023
Kontaktõpe on üldiselt planeeritud auditoorse õppena, kuid võib
erandlikel juhtudel toimuda ka veebikeskkonnas. Auditoorne õpe
toimub hea ligipääsetavusega ning õppetööks sobivate tingimustega
koolitusruumides. Koolituse asukoht on hea ühistranspordi
ühenduvusega ning parkimisvõimalustega.
Õppijate arv ühes grupis on kuni 21 inimest.
Osalejatele on õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja
paber. Vajadusel tagatakse osalejale õppetööks vajalikud
veebikeskkonnad, mille kasutamiseks kasutab koolitusel osaleja
isiklikku arvutit. Isiklik arvuti on vajalik ka kodutööde kirjutamiseks
ja vormistamiseks.
Iseseisev töö Kontaktõppe vahelisel ajal tuleb õppijal sooritada iseseisvad kodused
tööd. Iga mooduli lõpus on üks individuaalne kodune töö (essee,
kordamisküsimused, juhtumianalüüs, enesereflektsioon, praktiline
ülesanne vms), mis põhineb vastavas moodulis läbitud teemadel.
Iseseisva töö täpne juhend antakse igal moodulil eraldi ning koolitaja
tutvustab seda koolitusmooduli käigus.
Puudumise korral tuleb puudutud päeva kirjandus/materjalid
iseseisvalt läbi töötada ning vastavalt koolitaja näpunäidetele loetu
kohta analüüs või kokkuvõte kirjutada.
Moodulis „Positiivne vanemlus“ puudutud päeva iseseisva tööga
asendada ei saa.
Õppematerjalid Välja töötatud õppematerjal, mis toetab moodulite õppesisu,
ettekanded/esitlused, teemakohane kirjandus, töölehed ning
õppevideod.
Täiendavad õppe- ja juhendmaterjalid:
Perevanema ja kasvataja kompetentsimudel 2021
Perevanema ja kasvataja kompetentsimudeli seletuskiri
Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja
elluastumise toetamine
Juhend lastevastase vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks
asenduskodudes 2015
Laste õiguste tagamine - juhend asendushoolduse valdkonna
töötajatele
Laste ja noorte seksuaalkäitumise murebaromeeter
Laste seksuaalne areng vanuses 0 - 18 aastat
Infokogumik: Vaimne tervis, väärtus meie kõigi jaoks
Käsiraamat: Teekond erilise lapse kõrval
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Koostatud: 14.02.2023
Soovituslik kirjandus:
Larsen, E. (2016). Miljööteraapia laste ja noortega. Organisatsioon kui
terapeut. Tallinna Raamatutrükikoda
Mina olen enda oma. Juhani Püttsepp (MTÜ Lastekaitse Liit,
Justiitsministeerium) – lasteraamat seksuaalse väärkohtlemise
ennetamisest
Van der Kolk, B. (2020). Keha peab arvet. Tänapäev
Marek Wnuk, Ulyana Dolyniak (2018). Töö traumeeritud lastega.
MTÜ Igale Lapsele Pere
Bannink, F. (2022). 101 Lahenduskeskset küsimust toimetulekuks
traumaga. Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena
Golding, K.S (2017). Sild üle rahutu vee. Jutustused, mis aitavad leida
tee traumeeritud laste südamesse. MTÜ Igale Lapsele Pere
Hughes, D.A (2017). 8 nurgakivi parimate suhete vundamendis. MTÜ
Igale Lapsele Pere
Veskis, K. (2022). Autismi olemus. Neuroloogilise mitmekesisuse
kaitseks. Pilgrim
Aron, E.N. (2017). Ülitundlik laps. Hea lugu
Wikström, A. (2015). Ükski pere pole saar. ATH, lapsevanemad ja
süütunne. Egmont Estonia
Nõuded õpingute lõpetamiseks,
sh hindamismeetodid ja
hindamiskriteeriumid
Koolituse läbimise tingimuseks on vähemalt 85 protsendi ulatuses
kontaktõppes osalemine ning iga mooduli raames iseseisva koduse töö
sooritamine arvestatud tasemel.
Hindamismeetodid ja -kriteeriumid:
Iseseisvate tööde sooritamise puhul on järgitud iga mooduli raames
koolitajate poolt ette antud ülesannete nõudeid ning struktuuri.
Juhtumianalüüs: Tuginedes moodulis õpitule on analüüsitud valitud
juhtumi või uuritava isiku probleeme ja ressursse ning sõnastatud
võimalikud lahendused.
Enesereflektsioon: Õppepäevade järgselt on läbi viidud arutelu ja
õpitu kogemuste jagamine kolleegiga, on kirjutatud vastavalt juhistele
lühikokkuvõte.
Juhtumikirjeldus: Vastavalt koolitaja poolt ette antud
lähtepunktidele on võimalikult täpselt kirjeldatud valitud
juhtumit/isikut.
Kirjalik ülesanne: Mooduli kirjandus/materjal on iseseisvalt läbi
töötatud ning selle põhjal on lahendatud kirjalik ülesanne.
Arutlus: Koolitaja poolt ette antud teemal on kirjutatud arutlev essee,
milles on toodud teemakohaseid näiteid ning on arvestatud töö juhises
välja toodud ülesehituse ja vormistusnõuetega.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Koostatud: 14.02.2023
Taastava vestluse läbi viimine: Taastav vestlus on läbi viidud
arvestades kindlat struktuuri, on koostatud põhjalik enesereflektsioon
ja analüüs vastavalt etteantud juhistele.
Õppe läbimisel väljastatav
dokument (tunnistus või tõend)
Tunnistus
Koolitaja kompetentsust tagava
kvalifikatsiooni või õpi- ja
töökogemuse kirjeldus
Koolitajatel on koolitusmooduli teemaga seotud või lähedane
kõrgharidus ning antud valdkonnas koolitamiskogemus viimase kahe
aasta jooksul (vähemalt üks läbiviidud grupikoolitus aastas).
Õppekava kinnitamise aeg
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Leping | 25.02.2024 | 30 | 5.2-9/3914-1 | Muu leping | ska | |
Leping | 23.02.2024 | 32 | 5.2-9/3912-1 | Muu leping | ska | |
Leping | 23.02.2024 | 32 | 5.2-9/3909-1 🔒 | Muu leping | ska | |
Leping | 23.02.2024 | 32 | 5.2-9/3913-1 | Muu leping | ska | |
Leping | 20.02.2024 | 35 | 5.2-9/3906-1 | Muu leping | ska | |
Leping | 20.02.2024 | 35 | 5.2-9/3905-1 | Muu leping | ska | |
Leping | 20.02.2024 | 35 | 5.2-9/3907-1 | Muu leping | ska | |
Leping | 20.02.2024 | 35 | 5.2-9/3904-1 | Muu leping | ska | |
Käskkiri | 30.01.2024 | 56 | 19 | Põhitegevuse käskkiri | ska |