Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine

1

EELNÕU

16.06.2025

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr 4

„Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse

toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise

kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 92 lõike 14 alusel.

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või

politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude

hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja § 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse

tekstiosa „koos käibemaksuga“ tekstiosaga „ilma käibemaksuta“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „75“ arvuga „64“;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „75 eurot, millele lisandub 1,20 eurot“

tekstiosaga „64 eurot, millele lisandub 1 euro“;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „150 eurot esimene tund ja 75 eurot“

tekstiosaga „127 eurot esimene tund ja 64 eurot“;

5) paragrahvi 2 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Sõiduki puksiirautole paigaldamisele kulunud iga järgneva alustatud 15 minuti puhul on

piirmäär 21 eurot ilma käibemaksuta, kuid kokku mitte rohkem kui 64 eurot ilma

käibemaksuta.“;

6) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „40 eurot koos käibemaksuga“ tekstiosaga „34

eurot ilma käibemaksuta“;

7) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „75 eurot koos käibemaksuga“ tekstiosaga „64

eurot ilma käibemaksuta“;

8) paragrahvi 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „25 eurot esimesel päeval ja 5 eurot igal

järgneval alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 100 eurot ühes kalendrikuus“ tekstiosaga „21

eurot esimesel päeval ja 4,25 eurot igal järgneval alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 85

eurot ühes kalendrikuus“;

9) paragrahvi 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „25 eurot esimesel päeval ja 10 eurot igal

järgneval alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 200 eurot ühes kalendrikuus“ tekstiosaga „21

eurot esimesel päeval ja 8,5 eurot igal järgneval alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 170

eurot ühes kalendrikuus“.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr 4

„Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja

valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määrust nr 4 „Sõiduki

valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude

määrad ning kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus). Kavandatavad muudatused tulenevad

asjaolust, et kehtivas määruses sätestatud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse

toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise piirmäärad (edaspidi

piirmäärad) on olnud muutmata 2022. aastast ega kata enam tegelikke kulusid. See takistab

kvaliteetse teenuse osutamist, arvestades samal ajal üldise kulutaseme ja maksukoormuse

tõusu.

Piirmäärade ümbervaatamise tingis eelkõige see, et Vabariigi Valitsuse planeeritud laiapindse

julgeolekumaksu ühe osana tõuseb 2025. aasta juulist (tähtajaliselt kuni 2028. aasta

31. detsembrini) üldine käibemaksumäär kahe protsendipunkti võrra, s.o seniselt 22 protsendilt

24 protsendile1; samuti see, et tasuliste teenuste hindade muutust iseloomustav

tarbijahinnaindeks kasvas 2024. aastal 3,5 protsenti2. Kehtivate piirmäärade raames ei ole

sõiduki teisaldamise või valvega hoiukoha teenuse pakkujal võimalik katta osutatava teenusega

seotud otsekulusid, kapitalikulu ja proportsionaalset osa üldkuludest ning teenida mõistlikku

ärikasumit.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on tehnilist laadi. Piirmäärasid korrigeeritakse kooskõlas

2024. aasta hinnakasvuga, ümardades need ülespoole, ning määratakse, et edaspidi ei sisalda

piirmäärad käibemaksu. Muudatustel on piiratud mõju üksikisikutele ja avalikele teenustele,

kuid need on olulised riigile, kes peab tagama ligikaudu 3000 sõiduki teisaldamise ja

hoiustamise kulude katmise kuni kulude lõpliku hüvitamiseni liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92

lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määras.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ott Aarma

([email protected]) ning õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

1 Julgeolekumaksu seadus – RT I, 02.01.2025, 2. 2 Statistikaamet. Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aastal 3,5%. Kättesaadav:

https://stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-tousis-2024-aastal-35.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on ajakohastada määruses kehtestatud sõiduki valvega hoiukohta või

politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise piirmäärasid,

et need vastaksid tegelikele teenuseosutamise kuludele ning muutunud turuolukorrale. LS-i

§ 92 lõike 1 kohaselt teisaldatakse sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, valvega

hoiukohta või politseiasutusse juhul, kui kohapeal puudub võimalus sõiduk üle anda omanikule

või valdajale. LS-i § 92 lõike 14 kohaselt hüvitab eelkirjeldatud teisaldamise ja hoiustamise

kulud sõiduki juht, omanik või valdaja määruses kehtestatud korras ning määrade alusel, mis

on määruse § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatud sellises määras, et teisaldaja või hoiukohas

hoidmise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja

proportsionaalse osa üldkuludest ning teenida mõistlikku ärikasumit. Kuna määruses

kehtestatud tasusid ei ole alates 2022. aastast muudetud, ei kajasta need enam korrektselt

teenuse tegelikke kulusid, sealhulgas arvestades 2024. aasta tarbijahinnaindeksi

3,5-protsendilist tõusu ning käibemaksumäärade olulisi muudatusi 2024. ja 2025. aastal.

Käesolev eelnõu tagab seega, et kulude hüvitamise piirmäärad on läbipaistvad, õiglaselt

tasustatud ning võimaldavad jätkusuutlikku teenuse osutamist, vähendades samal ajal riske

käibemaksu muutustest tingitud arveldustes.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast punktist. Tehtavad muudatused puudutavad sõiduki valvega

hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrade

täpsustamist ja ajakohastamist vastavalt tegelikele kuludele, turuolukorrale ning

käibemaksumäärade muutustele.

Punktiga 1 asendatakse määruse § 2 lõike 1 ja § 3 sissejuhatavas lauseosas sõnad „koos

käibemaksuga“ sõnadega „ilma käibemaksuta“. See muudatus aitab vältida vajadust muuta

määrust uuesti iga kord, kui käibemaksumäär muutub, ning lihtsustab arveldusi

teenuseosutajate ja riigi vahel. Samuti tagab see kulude prognoositavuse ja vähendab

halduskoormust.

Punktiga 2 muudetakse sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulu

hüvitamise alammäära (§ 2 lõike 1 punkt 1), vähendades seda 75 eurolt (koos käibemaksuga)

64 eurole (ilma käibemaksuta). Muudatus kajastab paremini tegelikke teenuse osutamise

kulusid ja vastab tarbijahinnaindeksi muutusele. Teenuseosutajad on andnud tagasisidet, et

kehtiv hind ei kata otsekulusid ega võimalda teenust jätkusuutlikult pakkuda. Arvestades, et

PPA lepingupartnerid on sõlminud teenuse osutamiseks lepingud kindlate hindadega, on

korduvad käibemaksumäära muutused vähendanud nende lepingute alusel tasustatavate

teenuste tegelikku väärtust. See võib omakorda mõjutada lepinguliste kohustuste täitmist ning

teenuse kättesaadavust ja jätkusuutlikkust. Hindade määramine määruses käibemaksuta kujul

aitab tagada suuremat õigusselgust ja stabiilsust, vähendades sõltuvust maksupoliitika

muudatustest ning toetades nii riigi kui ka teenuseosutajate pikaajalisi planeerimisvõimalusi.

Punktiga 3 kohandatakse sõiduki teisaldamise tasu koos lisatasuga väljaspool asulat läbitud

kilomeetrite eest (§ 2 lõike 1 punkt 2), vähendades põhitariifi 75 eurolt 64 eurole ning kilomeetri

tasu 1,20 eurolt 1 eurole. See tagab, et teenuse hind vastab paremini tänapäeva kuludele.

Punktiga 4 täpsustatakse hoiustamise tasusid (§ 2 lõike 1 punkt 3), langetades need esimese

tunni ja järgneva 30 minuti eest vastavalt 150 eurolt (koos käibemaksuga) 127 eurole (ilma

käibemaksuta) ning 75 eurolt (koos käibemaksuga) 64 eurole (ilma käibemaksuta), et kulusid

paremini juhtida.

Punktiga 5 täpsustatakse sõiduki puksiirautole paigaldamise kulude piirmäära (§ 2 lõike 2 teine

lause), kehtestades maksimummäära 21 eurot iga järgneva alustatud 15 minuti eest, kuid mitte

üle 64 euro (ilma käibemaksuta). See piirab liigseid kulutusi ja suurendab teenuse

hinnakujunduse selgust.

Punktiga 6 kohandatakse sõiduki avamise tasu (§ 2 lõike 5) 40 eurolt 34 eurole (ilma

käibemaksuta), vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Punktiga 7 langetatakse puksiirauto kasutamise tasu (§ 2 lõike 6) 75 eurolt 64 eurole (ilma

käibemaksuta), säilitades teenuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse.

Punktiga 8 kohandatakse sõiduki valvega hoiukohas või politseiasutuses hoidmise ja

valvamise päevasummasid odavama hoiustamise korral (§ 3 punkt 1), vähendades esimese

päeva tasu 25 eurolt 21 eurole ning iga järgneva alustatud päeva tasu 5 eurolt 4,25 eurole,

piirates maksimaalse kuutasu 100 eurolt 85 eurole. Muudatus tagab, et kulud vastavad paremini

tegelikule seisule.

Punktiga 9 kohandatakse sõiduki valvega hoiukohas või politseiasutuses hoidmise ja

valvamise päevasummasid kallima hoiustamise korral (§ 3 punkt 2), vähendades esimese päeva

tasu 25 eurolt 21 eurole ning iga järgneva alustatud päeva tasu 10 eurolt 8,5 eurole, piirates

maksimaalse kuutasu 200 eurolt 170 eurole. See muudatus parandab kulude läbipaistvust ja

turuolukorrale vastavust.

Kõik muudatused toetuvad 2024. aasta tarbijahinnaindeksi 3,5-protsendilisele tõusule ning

arvestavad ka käibemaksumäärade tõusu 2024. ja 2025. aastal, et tagada teenuseosutajatele

õiglane tasu ja lihtsustatud arveldus. Eelnõu toetab riigi suutlikkust jätkata avaliku teenuse

pakkumist kvaliteetsel ja majanduslikult mõistlikul tasemel, tagades samas läbipaistva ja

õiglaselt jaotatud kulude hüvitamise mehhanismi teenuseosutajate, riigi ja sõidukiomanike

vahel.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga kavandatud muudatused ei too võrreldes kehtiva määrusega kaasa olulisi õiguslikke

ega majanduslikke mõjusid. Samuti ei too need kaasa muudatusi riigiasutuste töökorralduses,

sest muudatused on tehnilise iseloomuga ning keskenduvad teenuse hindade täpsustamisele ja

vastavusse viimisele turuolukorraga. Need muudatused ei mõjuta teenuse sisu ega kasutajate

õigusi, mistõttu ei ole oodata olulist mõju kasutajate rahulolule.

Riigi jaoks võimaldavad muudatused paremini tagada teenust ja hallata kulutusi, kuna teenuse

hindade määramine vastavalt tegelikele kuludele võib suurendada teenuseosutajate valmidust

osaleda hankemenetlustes. Seni on määruses toodud teenuse maksimummäärad esitatud koos

käibemaksuga, mistõttu saavad teenust osutavad ja hankes osalevad ettevõtted pärast igat

käibemaksumäära muutust tehtud töö eest reaalselt vähem tasu, kui algselt lepingus kokku

lepiti. Selline olukord ei taga stabiilsust ega ole kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega.

Käesoleva muudatuse eesmärk on seda probleemi leevendada ning tagada suurem läbipaistvus

ja ennustatavus teenuse hinnastamises.

Erasektorile ei kaasne muudatustega täiendavaid kohustusi ega kulutusi, kuna need on suunatud

teenuse hindade ja kulude paremale juhtimisele ning läbipaistvusele. Pikemas perspektiivis

võib see parandada teenuse kvaliteeti ning suurendada usaldust riiklikult hallatavate teenuste

vastu, kuna teenuseosutajal ei teki olukorda, kus ta peab osutatava teenuse eest ise peale

maksma.

5.1. Majanduslik mõju

 Sõiduki juhi, omaniku ja valdaja kulud. Määruse muudatusega kaasneb teenuse

hindade muutus, kuna varem sisaldasid määruses kehtestatud piirmäärad käibemaksu,

kuid muudatusega määratakse need piirmäärad ilma käibemaksuta. Arvestades, et

liiklusseaduse § 92 lõike 12 kohaselt on sõiduki juht, omanik või valdaja, kelle sõiduk

on valvekohta või politseisse teisaldatud, kohustatud tasuma sõiduki teisaldamise ja

hoiustamise kulud, tähendab see, et teenuse lõpphind suureneb võrreldes varasema

piirmääraga. Kuigi piirmäärad on varasemast madalamad, ei sisalda need eelnõu

kohaselt käibemaksu, mille lisandumine lõpphinnale võib suurendada sõiduki juhi,

omaniku ja valdaja kulusid. Sellest hoolimata on tegemist suhteliselt marginaalse

kuluga ning kuna sõiduki teisaldamisega seotud sündmuse põhjustamise riisiko ei lasu

riigil, ei pea riigil ega teenuseosutajal lasuma ka kohustust kanda sellega seotud

kulutused.

 PPA kulud. Määruse muudatuse tulemusena suurenevad PPA sõidukite teisaldamisega

seotud kulud 5,5%, mis koosneb teenusehinna 3,5% ja käibemaksumäära 2% tõusust.

Lähtudes PPA 2024. aasta teisalduste eelarvest, mis oli 120 000 eurot, tähendab see

arvutuslikult maksimaalset lisakulu 6000–7000 eurot aastas. Arved esitavad PPA-le

need lepingupartnerid, kes vastutavad sõidukite teisaldamise eest.

Samuti tuleb rõhutada, et PPA ei kata kõiki sõiduki teisaldamise ja hoiustamisega seotud

kulutusi oma eelarvest. Tavaliselt kannab need kulud sõiduki omanik, juht või valdaja,

kes tasub teenuse eest kas otse teenuseosutajale või riigile, mitte PPA eelarvest. PPA-l

tekib eelarveline kohustus katta kulud üksnes juhul, kui isiku, kelle sõiduk teisaldati,

tegevuses puudub süüteokoosseis (liiklusseaduse § 92 lõige 13). Samuti kannab PPA

kulud juhul, kui sõiduki omanik, juht või valdaja ei tule parklasse järele ega tasu teenuse

eest, mistõttu jäävad vastavad parkla- ja teisalduskulud PPA kanda.

5.2. Sotsiaalne mõju

 Teenuse kvaliteedi paranemine. Piirmäärade tõstmine võimaldab teenuseosutajatel

pakkuda kvaliteetsemat teenust, kuna teenuse hindade kasv tagab neile tasu, mis katab

teenuseosutamise kulud, ja võimaldab teenida ärikasumit, mis tagab teenuse

jätkusuutlikkuse. Seega võib eeldada teenuseosutajate suuremat huvi ja valmidust

osaleda vastava teenuse pakkumise hangetes, mis omakorda võib suurendada

konkurentsi ning parandada teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Kõik eelnev võib

kasvatada teenuse kasutajate rahulolu.

5.3. Mõju halduskoormusele

 Mõju teenuseosutajatele. Määruses tehtav muudatus, millega piirmäärad kehtestatakse

ilma käibemaksuta, võib eeldada teenuseosutajatelt oma raamatupidamistavade

ja -süsteemide ümberkorraldamist, et kajastada teenustasudelt käibemaksu arvestamise

vajadust vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Kuna käibemaks ei ole enam osa

määruses sätestatud piirmäärast, tuleb see lisada hinnale eraldi, mis võib esialgu

tähendada protseduurilisi muudatusi ja vajadust täiendava õigusliku analüüsi järele.

Samas võimaldab muudatus ettevõtjatel arvestada käibemaksu korrektselt ja

läbipaistvalt, toetades sellega ühtlustatud maksuarvestust ning õigusselgust.

Teenuseosutajate halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea enam määruses sätestatud

piirmäärast käibemaksu maha arvestama – teenuse hind kujuneb käibemaksuta

piirmäärale lisanduva käibemaksu kaudu. See võib lihtsustada ettevõtjate arvepidamist

ja seeläbi vähendada halduskoormust.

 Mõju PPA-le. PPA halduskoormus võib suureneda, kuna edaspidi tuleb menetluses

hüvitatavate kulude arvestamisel peale piirmäära eraldi välja tuua ka käibemaks. Kuigi

see võib esialgu tuua kaasa arvutusvigu või lisaajakulu, on tegemist tehniliselt lihtsalt

lahendatava probleemiga, näiteks sobiva valemiga Exceli töölehel, mis võimaldab

ühtlustatud ja automatiseeritud käibemaksuarvestust menetlustoimingutes.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise

kulude hüvitamise piirmäärade muutmine ei too riigieelarvesse lisakulusid ega suurenda

tulusid, kuna LS-i § 92 lõike 12 kohaselt hüvitab sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse

toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud sõiduki juht, omanik või valdaja LS-i § 92

lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja teha

lisaettevalmistusi.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Politsei- ja

Piirivalveametile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

26.06.2025 nr 1-6/3197-1

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr

4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse

toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude

määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr

4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise

kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab

tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 2 lehel

2) eelnõu seletuskiri 5 lehel

Arvamuse avaldamiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Ott Aarma

[email protected]