Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses Häirekeskuse tegevuse täpsustamisega“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

13.06.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste muutmine seoses

Häirekeskuse tegevuse täpsustamisega

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 ja § 8 lõike 3, päästeseaduse § 5

lõike 4 ja § 91 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“

muutmine

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „ning mille alumisel poolel on

hõbedased tammelehed ja number „112”“ sõnadega „ja alumisel poolel hõbedased

tammelehed“;

2) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Häirekeskusel on päästeseaduse § 5 lõike 11 punktis 1 nimetatud hädaabiteadete (edaspidi

hädaabiteade) menetlemiseks hädaabinumber 112.“;

3) paragrahv 51 sõnastatakse järgmiselt:

㤠51. Riigiinfonumber

Häirekeskusel on päästeseaduse § 5 lõike 11 punktis 11 nimetatud abi- ja infoteadete (edaspidi

abi- ja infoteade) menetlemiseks riigiinfonumber 1247.“;

4) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Häirekeskuse tegevusvaldkond on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemine.“;

5) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hädaabiteadete vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine,

hädaabiteadete menetlemiseks vajalike andmete pärimine ning vajaduse korral Päästeameti ja

kiirabi väljasaatmine;“;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemise andmete haldus ning menetlemise ja

seotud päringute kohta statistiliste andmete kogumine ja analüüs;“;

2

7) paragrahvi 9 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõnad „kriisiinfo telefoni“ sõnadega

„riigiinfo telefoni“;

8) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Peadirektorile alluvad vahetult:

1) peadirektori asetäitja;

2) struktuuriüksused;

3) struktuuriüksusevälised valdkonnad.

(3) Peadirektori äraolekul asendab teda siseministri, Siseministeeriumi kantsleri või

peadirektori määratud isik.“;

9) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „peadirektorile vahetult alluvate“ sõnaga

„struktuuriüksuseväliste“;

10) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 81 sõnastatakse järgmiselt:

„81) otsustab peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi ja struktuuriüksusevälise valdkonna

juhi teenistuslähetusse saatmise ja neile puhkuse andmise ning teenistuslähetuse, puhkusel

oleku ja ajutise töövõimetuse ajaks neile asendaja määramise;“;

11) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Häirekeskuses on peadirektori asetäitja ametikoht.“;

12) paragrahvi 12 lõige 2 ja lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast sõna „struktuuriüksused“ sõnadega „ja

struktuuriüksusevälised valdkonnad“;

14) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) strateegia- ja teenuste osakond;“;

15) paragrahvi 13 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Häirekeskuse struktuuriüksusevälised valdkonnad on:

1) finants- ja haldusvaldkond;

2) kriisireguleerimise valdkond;

3) õigusvaldkond.“;

16) paragrahvi 13 lõikes 6 asendatakse sõnad „Väljaspool struktuuriüksusi asuvate“ sõnadega

„Struktuuriüksuseväliste valdkondade“;

17) paragrahvi 14 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Arendusosakonna“

sõnadega „Strateegia- ja teenuste osakonna“;

18) paragrahvi 14 punktis 1 asendatakse sõnad „planeerimis- ja arendusalase tegevuse“

sõnadega „strateegilise planeerimise ja seire“;

3

19) paragrahvi 14 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) infotehnoloogia valdkonna korraldamine ja koordineerimine;“;

20) paragrahvi 14 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemise andmete haldus ning menetlemise ja

seotud päringute kohta statistiliste andmete kogumine ja analüüs;“;

21) paragrahvi 152 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) koordineerida päästekorraldajate valdkondlikku väljaõpet ning personali ja Häirekeskuse

vabatahtlike arendus- ja koolitustegevust;“;

22) paragrahvi 152 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) korraldada Häirekeskuse vabatahtlike arvestust;“;

23) paragrahvi 152 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) töötada välja ja rakendada personali motiveerimise ja tunnustamise põhimõtteid.“;

24) paragrahvi 16 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hädaabiteadete vastuvõtmine;“;

25) paragrahvi 16 punktid 3–5 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Päästeameti ja kiirabi väljasaatmine;

4) politsei pädevuses hädaabiteadete kohta kogutud teabe edastamine Politsei- ja

Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks;

5) hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemise andmete kandmine hädaabiteadete ning

abi- ja infoteadete andmekogusse;“;

26) paragrahvi 16 punktis 6 asendatakse sõnad „Häirekeskuse abi- ja infotelefonidele saabunud

teadete“ sõnadega „abi- ja infoteadete“;

27) paragrahvi 16 punktis 7 asendatakse sõnad „Häirekeskuse abi- ja infotelefonide töö

korraldamiseks“ sõnadega „riigiinfo teenuse ja kriisiinfo teenuse osutamiseks“;

28) paragrahvi 16 punktides 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „hädaabinumbrile 112 ning abi- ja

infonumbrile 1247 saabunud kõnede ja muul õigusaktides sätestatud viisil saabunud teadete“

sõnadega „hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete“;

29) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu andmete kvaliteedi kontroll ja

ebaõigete andmete parandamine.“;

4

30) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171. Häirekeskuse embleemi ja lipu etalonkujutise kasutamine

Enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud lisa 1 kohast Häirekeskuse embleemi ja lisa 2

kohast lipu etalonkujutist võib kasutada kuni 2027. aasta 31. detsembrini.“;

31) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord

ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine

Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) sündmusega seotud sõiduki andmed;“;

2) paragrahvi 52 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõnad „kriisiinfo telefoni“ sõnadega „riigiinfo

telefoni“;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 11 ja § 9 lõike 8 punktis 9 asendatakse sõnad „abi- ja

infotelefoni“ sõnadega „riigiinfo teenuse ja kriisiinfo“.

§ 4. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ § 19

lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

5

Lisa 1. Häirekeskuse embleemi etalonkujutis

Lisa 2. Häirekeskuse lipu etalonkujutis

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43

„Häirekeskuse põhimäärus“

Lisa 1

(siseministri 26.06.2025 määruse nr 1-6/3195-1 sõnastuses)

HÄIREKESKUSE EMBLEEMI ETALONKUJUTIS

Häirekeskuse embleemi värvitoonid rahvusvahelise Pantone’i värvitabeli järgi on:

1) hall 432;

2) hõbe;

3) kollane 130;

4) sinine 285 C;

5) valge.

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43

„Häirekeskuse põhimäärus“

Lisa 2

(siseministri 26.06.2025 määruse nr 1-6/3195-1 sõnastuses)

HÄIREKESKUSE LIPU ETALONKUJUTIS

Häirekeskuse lipu värvitoonid rahvusvahelise Pantone’i värvitabeli järgi on:

1) hall 432;

2) hõbe;

3) kollane 130;

4) must;

5) sinine 285 C;

6) valge.

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses

Häirekeskuse tegevuse täpsustamisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrust nr 43 „Häirekeskuse

põhimäärus“ (edaspidi HÄK-i põhimäärus), siseministri 13. juuni 2017. aasta määrust nr 26

„Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad

nõuded“ (edaspidi määrus nr 26), siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 36

„Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ (edaspidi HKSOS

põhimäärus) ja siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu

põhimäärus“ (edaspidi POLIS põhimäärus).

HÄK-i põhimääruse muudatustega täpsustatakse Häirekeskuse (edaspidi HÄK)

tegevusvaldkonda, ülesandeid ning HÄK-i peadirektorile vahetult alluvate struktuuriüksuste ja

valdkondade nimekirja. Valdkonnad tuuakse eraldi välja ka HÄK-i struktuuris. Muudatustel on

positiivne mõju, sest need tagavad parema õigusselguse ülesannetes, mida HÄK täidab. Lisaks

sellele tagatakse muudatustega vajalik paindlikkus juhtimisstruktuuris. HKSOS põhimääruse,

POLIS põhimääruse ja määruse nr 26 muudatused on seotud HÄK-i põhimääruse muudatusega,

mille kohaselt HÄK ei tee politsei pädevuses oleva teatega seotud isikute ja objektide

tagaotsimise kohta päringuid.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ([email protected]),

 Siseministeeriumi õigusnõunikud Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud) ja

Kadi Parmas ([email protected]) ning

 Häirekeskuse jurist õigusvaldkonna juhi ülesannetes Annika Jõgiste-Johanson (tel 5698

8995, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ([email protected]), Kristi Kool

(teenistussuhe peatunud) ja Jaanus Põldmaa ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu seletuskiri on keeleliselt

toimetamata, see keeletoimetatakse peale esimest kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määrusi:

1) HÄK-i põhimäärus avaldamismärkega RT I, 29.01.2025, 12;

2) määrus nr 26 avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 10;

3) HKSOS põhimäärus avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 15;

2

4) POLIS põhimäärus avaldamismärkega RT I, 01.04.2025, 9.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse HÄK-i põhimäärust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 4 lõikega 3 reguleeritud

HÄK-i embleemi etalonkujutise kirjeldust ja jäetakse välja viide hädaabinumbrile 112. Lisaks

hädaabiteadete menetlemisele menetleb HÄK ka numbrile 1247 saabuvaid abi- ja infoteateid,

osutades riigiinfo ja kriisiinfo teenuseid. Muudatusega ei osundata embleemil kummalegi

numbrile ja see ei avalda sisulist mõju HÄK-i tegevusele. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktiga 31, millega kehtestatakse embleemi uus etalonkujutis.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 5 hädaabinumbri 112

eesmärgiga. Hädaabinumber 112 on päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 5 lõike 11 punktis 1

nimetatud hädaabiteadete (edaspidi hädaabiteade) menetlemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 51, mille kohaselt on HÄK-

l abi- ja infonumber 1247. Muudatuse kohaselt sõnastatakse abi- ja infonumber ümber

riigiinfonumbriks. Tegemist on termini täpsustusega, kuivõrd praktikas ja avalikus

kommunikatsioonis viidatakse 1247 tähenduses riigiinfonumbrile. Riigiinfonumber 1247 on

mõeldud PäästeS-i § 5 lõike 11 punktis 11 nimetatud abi- ja infoteadete (edaspidi abi- ja

infoteade) menetlemiseks. Sisult on see number mõeldud nii riigiinfo kui ka kriisiinfo teenuse

osutamiseks. See tähendab, et HÄK osutab riigiinfo ja kriisiinfo teenust selle tellinud

riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud lepingu kohaselt. Kuigi antud numbri

kaudu osutatakse kahte teenust, kasutatakse mõlema teenuse puhul terminit riigiinfonumber.

Praktikas on terminid riigiinfonumber ja riigiinfo telefon juba pikalt olnud kasutusel. Kahe

paralleelse (riigiinfo ja kriisinfo) nimetuse kasutamine raskendaks kinnistada teenuste ja

numbri teadlikkust elanike seas. Elanike jaoks on oluline, et olenemata sellest, kas riigis on

kriis või mitte, on olemas üks riigiinfonumber 1247, millele saab helistada, et vajalikku teavet

ja nõu saada. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 nimetatud muudatused tehakse õigusselguse huvides,

et eristada HÄK-i töös kasutatavate numbrite eesmärke.

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täpsustatakse kehtiva HÄK-i põhimääruse §-s 8 sätestatud HÄK-

i tegevusvaldkonda. Muudetud sõnastuse kohaselt on HÄK-i tegevusvaldkond hädaabiteadete

ning abi- ja infoteadete menetlemine. HÄK-i tegevusvaldkond on ka praegu selline, kuid

erinevus seisneb selles, et selge sõnaga on tegevusvaldkonnas välja toodud abi- ja infoteadete

menetlemine. Abi- ja infoteadete menetlemise osakaal HÄK-i töös on järjest kasvanud, mistõttu

on põhjendatud see tegevusvaldkonna all eraldi välja tuua. Välja on jäetud eelloetletud teadete

vastuvõtmine, sest see on osa teadete menetlemisest.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 1,

mille kohaselt on HÄK-i ülesanne hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede ja muul õigusaktides

sätestatud viisil saabunud teadete vastuvõtmine, informatsiooni kogumine, abivajaduse

väljaselgitamine ja ohu hindamine, teate menetlemiseks vajalike andmete pärimine, sealhulgas

politsei pädevuses oleva teatega seotud isikute ja objektide tagaotsimise kohta, ning abi

väljasaatmine. Muudatuse kohaselt on HÄK-i ülesanne hädaabiteadete vastuvõtmine,

abivajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine, hädaabiteadete menetlemiseks vajalike

3

andmete pärimine ning vajaduse korral Päästeameti ja kiirabi väljasaatmine. Käesoleva punkti

muudatustega viiakse kehtiv HÄK-i põhimäärus selgemini kooskõlla PäästeS-i1 § 5 lõike 11

punktis 1 toodud sõnastuse ja asutuste vahel kokkulepitud töökorraldusega.

Päästeseaduse § 5 lõike 11 punktis 1 on kirjas, et HÄK-i ülesanne on mh Päästeameti

väljasaatmine pääste- ja demineerimistööks, kiirabi väljasaatmine kiirabi osutamiseks ning

politsei pädevuses oleva teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA)

edasiseks menetlemiseks. Kuna politsei pädevuses olev teave edastatakse PPA-le, saadab PPA

ise patrullid ja muud üksused abi andma. Kuivõrd HÄK ei täida seda ülesannet, siis on

põhjendatud selgelt reguleerida ka põhimääruses, et HÄK saadab välja vaid pääste- ja

kiirabialast abi.

Päringud politsei pädevuses oleva teatega seotud isikute ja objektide tagaotsimise kohta teeb

PPA. Kuivõrd HÄK-il puudub vajadus neid andmeid pärida ja HÄK vastavate andmete

saamiseks politsei andmekogusse päringuid enam ei tee, võetakse see täpsustus sättest välja.

HÄK töökorralduses muudatusi ei kaasne. Tegemist on HÄK-i ja PPA vahel kokkulepitud

muudatusega.

Hädaabinumbrile 112 saabunud kõned ja muul õigusaktides sätestatud viisil saabunud teated

asendatakse parema loetavuse ja õigusselguse huvides sõnaga hädaabiteated (vt ka eelnõu § 1

p 2). See muudatus tehakse eelnõus läbivalt. Lisaks jäetakse sättest välja ülesandena

informatsiooni kogumine, sest see on kaetud abivajaduse väljaselgitamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 9 lõike 1 punktis 3, mille

kohaselt on HÄK-i ülesanne hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede ja muul õigusaktides

sätestatud viisil saabunud teadete menetlemisega seotud statistiliste andmete kogumine ja

analüüsimine. Muudatuse kohaselt on HÄK-i ülesanne hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

menetlemise andmete haldus ning menetlemise ja seotud päringute kohta statistiliste andmete

kogumine ja analüüs.

Andmete haldusega tegeleb HÄK juba praegu. Sisuliselt ei ole tegemist uue ülesandega, vaid

õigusselguse huvides tuuakse see ülesannete all selgelt välja.

Kuna statistiliste andmete kogumine ja analüüs puudutab ka abi- ja infoteateid, sealhulgas

kriisiinfo teenuse osutamist, tuuakse see ka ülesannete all selgelt välja. Päringutele, sealhulgas

teabenõuetele sisulise vastuse andmiseks on samuti vajalik teenuse osutamise käigus kogutud

andmeid analüüsida, sh koostada statistikat, mis eeldab andmete analüüsi.

Antud ülesannet täidab HÄK-s arendusosakond (vt ka selgitusi eelnõu p-le 20).

Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse § 9 lõikes 2 sõnad „kriisiinfo telefoni“ sõnadega „riigiinfo

telefoni“. Muudatus tehakse õigusselguse huvides, kuivõrd kriisiinfo teenust saab erakorralise

sündmuse tõttu osutada riigiinfo telefoni, mitte eraldi kriisiinfo telefoni kaudu, nagu kehtivast

sättest võib välja lugeda.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse ja täiendatakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 10 lõikeid

2 ja 3. Kehtiva HÄK-i põhimääruse § 10 lõike 2 kohaselt alluvad peadirektorile vahetult

1 Päästeseadus–Riigi Teataja

4

peadirektori asetäitja arenduse alal, kommunikatsiooniosakond, personaliosakond, Põhja

Keskus, Ida Keskus, Lääne Keskus ja Lõuna Keskus.

Eelnõukohases sõnastuses alluvad HÄK-i peadirektorile vahetult:

1) peadirektori asetäitja;

2) struktuuriüksused;

3) struktuuriüksusevälised valdkonnad.

Kuna peadirektori asetäitja vastutusvaldkonda ei ole otstarbekas HÄK-i põhimäärusega

reguleerida, siis on see sätte sõnastusest välja jäetud. HÄK-i peadirektorile alluvad vahetult ka

struktuuriüksused. Struktuuriüksused on kehtiva HÄK-i põhimääruse § 13 lõike 1 kohaselt

arendusosakond, kommunikatsiooniosakond, personaliosakond, Põhja Keskus, Ida Keskus,

Lõuna Keskus ja Lääne Keskus. Eelnõuga muudetakse arendusosakond strateegia- ja teenuste

osakonnaks (vaata selgitusi eelnõu § 1 p 14 ja 17 juures). Arendusosakond allub küll kehtiva

HÄK-i põhimääruse § 12 lõike 2 kohaselt peadirektori asetäitjale arenduse alal, kuid kuna

peadirektori asetäitja vastutusvaldkonda eelnõu kohaselt HÄK-i põhimääruses edaspidi ei

nimetata, siis ei määrata ka antud ametikohale alluvaid struktuuriüksuseid. Seega allub

arendusosakond, eelnõu kohaselt uue nimega strateegia- ja teenuste osakond, samuti vahetult

peadirektorile.

Lisaks eeltoodule alluvad peadirektorile ka väljaspool struktuuriüksuseid paiknevad finants- ja

haldusvaldkond, kriisireguleerimise valdkond ja õigusvaldkond, mille pädevused on

asutusesiseselt määratletud. Kehtiva HÄK-i põhimääruse § 13 lõike 5 kohaselt võivad HäK-i

struktuuri kuuluda ka väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistuskohad

ning sama paragrahvi lõike 6 kohaselt sätestatakse väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike

ja töötajate teenistus- või tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus ametijuhendis või

töölepingus. Selguse huvides lisatakse ka struktuuriüksusevälised valdkonnad § 10 lõike 2

loetellu. Lisaks tehakse muudatused kehtiva HÄK-i põhimääruse §-s 13, et selgelt reguleerida

asutuse struktuuris ka valdkonnad (vt lähemalt eelnõu § 1 p 13 selgitusi).

Kehtiva HÄK-i põhimääruse § 10 lõike 3 kohaselt asendab peadirektorit tema äraolekul

esimeses järjekorras peadirektori asetäitja ning peadirektori ja tema asetäitja samaaegsel

äraolekul asendab peadirektorit siseministri, Siseministeeriumi kantsleri või HÄK-i

peadirektori määratud isik. Muudatusega nähakse ette, et peadirektori äraolekul asendab teda

siseministri, Siseministeeriumi kantsleri või HÄK-i peadirektori määratud isik. Siseministri,

Siseministeeriumi kantsleri või HÄK-i peadirektori õigus määrata peadirektori äraolekul talle

asendaja katab ära ka võimaluse määrata asendajaks peadirektori asetäitja. HÄK-i põhimääruse

§ 10 lõike 4 kohaselt vormistatakse peadirektori äraolek ja selleks ajaks talle asendaja

määramine valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, välja arvatud HÄK-i põhimääruse §

10 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse kehtiva § 11 lõike 1 punktis 4 sõnad „peadirektorile

vahetult alluvate“ sõnaga „struktuuriüksuseväliste“. Tegemist ei sisulise muudatusega, vaid

muudatusega ühtlustatakse sõnastust.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 11 lõike 1 punkti 81 ja

lisatakse, et peadirektor otsustab struktuuriüksuse juhi ja struktuuriüksusevälise valdkonna juhi

teenistuslähetusse saatmise, puhkuse andmise ning töölt eemaloleku ajaks asendaja määramise.

Muudatus tehakse õigusselguse huvides, kuivõrd kehtiva HÄK-i põhimääruse kohaselt

peadirektoril sellist otsustusõigust ette nähtud pole.

5

Eelnõu § 1 punktidega 11–12 muudetakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 12 sätteid seoses

peadirektori asetäitja ametikohaga.

Punkti 11 kohaselt sõnastatakse ümber § 12 lõige 1, mille kohaselt HÄK-i koosseisus on

peadirektori asetäitja arenduse alal, jättes lõikest välja viite asetäitja vastutusvaldkonnale.

Muudatuse eesmärk on jätta peadirektorile võimalus määrata asetäitja vastutusvaldkond.

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõige 2 ja lõike 4 punkt 1, millega on ette nähtud, et

arendusosakond allub peadirektori asetäitjale ja peadirektori ülesanne juhtida arendusosakonna

tööd. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 11.

Eelnõu § 1 punktid 13, 15 ja 16 puudutavad kehtiva HÄK-i põhimääruse § 13 pealkirja ning

lõikeid 5 ja 6. Muudatused on seotud sellega, et HÄK-i struktuuris tuuakse välja ka

struktuuriüksusevälised valdkonnad.

Punkti 13 kohaselt täiendatakse § 13 pealkirja. Praegu reguleerib § 13 struktuuriüksustega

seonduvat, kuid muudatuse kohaselt reguleerib antud paragrahv edaspidi ka

struktuuriüksuseväliseid valdkondi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 2 punkti 4 kohaselt

peab valitsusasutuse põhimääruses sisalduma asutuse struktuur. Kuna finants- ja

haldusvaldkond, kriisireguleerimise valdkond ning õigusvaldkond kuuluvad HÄK-i struktuuri,

on õige need põhimääruse struktuuri puudutava peatüki all eraldi välja tuua.

Punkti 15 kohaselt muudetakse § 13 lõiget 5. Kehtiva lõike 5 kohaselt võivad HÄK-i struktuuri

kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistuskohad. Muudatusega

sätestatakse, et selle all mõeldakse struktuuriüksuseväliseid valdkondi ehk siis lisaks

struktuuriüksustele kuuluvad HÄK-i struktuuri ka finants- ja haldusvaldkond,

kriisireguleerimise valdkond ja õigusvaldkond.

Punkti 16 kohaselt asendatakse § 13 lõikes 6 sõnad „Väljaspool struktuuriüksusi asuvate“

sõnadega „Struktuuriüksuseväliste valdkondade“. Muudatuse kohaselt sätestatakse seega

struktuuriüksuseväliste valdkondade ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesanded, alluvus,

õigused ja vastutus ametijuhendis või töölepingus. Muudatusega tagatakse vajalik õigusselgus,

kuivõrd kehtivas põhimääruses ei ole valdkondi nimetatud ning tuginetud on kehtivatele § 13

lõigetele 5 ja 6. See aga tekitab praktikas segadust ning ei loo vajalikku selgust valdkondade ja

asutuse struktuuri mõistes.

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 17–20 muudetakse kehtiva HÄK-i põhimääruse § 13 lõike 1

punkti 1 ja § 14. Muudatused on seotud arendusosakonnaga.

Punktides 14 ja 17 toodud muudatused on seotud sellega, et arendusosakond nimetatakse

strateegia- ja teenuste osakonnaks. Arendusosakond koordineerib ja viib praegu ellu

strateegiliste eesmärkide saavutamisega seonduvaid tegevusi ning seirab nende tulemuslikkust.

Lisaks eeltoodule rakendab ja koordineerib osakond ka teenuspõhist juhtimist. Osakonna uus

nimetus tagab parema õigusselguse ja kooskõla osakonna ülesannetega. Eelnõuga ei lisandu

osakonnale uusi ülesandeid, vaid neid täpsustatakse.

Punktiga 18 nähakse ette, et osakonna ülesanne on HÄK-i strateegilise planeerimise ja seire

tegevuse korraldamine. Kehtiva sõnastuse kohaselt on osakonna ülesanne HÄK-i planeerimis-

6

ja arendusalase tegevuse korraldamine. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid sõnastuse

täpsustamisega. Uus sõnastus annab ülesande sisust parema selguse.

Punkti 19 kohaselt täiendatakse § 14 punktiga 61, milles sätestatakse strateegia- ja teenuste

osakonna ülesandena infotehnoloogia valdkonna korraldamine ja koordineerimine. Tegemist ei

ole uue ülesandega. Arendusosakond täidab juba praegu seda ülesannet, kuivõrd IT-valdkond

(HKSOS-i arendused jms) kuulub antud osakonna alla.

Punkti 20 kohaselt muudetakse § 14 punkti 8, mille kohaselt on arendusosakonna ülesanne

hädaabinumbrile 112 ning riigiinfo numbrile 1247 saabunud kõnede ja muul õigusaktides

sätestatud viisil saabunud teadete menetlemisega seotud statistiliste andmete kogumine ja

analüüsimine. Eelnõu kohaselt lisandub ülesandena ka hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

menetlemise andmete haldus. Tegemist ei ole uue ülesandega, arendusosakond teeb seda juba

praegu.

Arendusosakond vastutab lisaks statistiliste andmete kogumisele ja analüüsimisele ka

analüüsideks vajalike andmete elukaare, sh kättesaadavuse, kvaliteedi, kustutamise ja

arhiveerimise eest. Hädaabiteadete ning ja abi- ja infoteadete menetlemise andmete haldus

hõlmab konkreetsemalt järgmisi tegevusi:

1) andmekirjelduste koostamine;

2) andmete kogumise, hoiustamise, elutsükli lõpuga seotud küsimuste lahendamine;

3) andmekvaliteedi protsessi loomine, seiramine ja tagamine;

4) andmete kättesaadavaks tegemine;

4) andmete turvalisuse ja privaatsuse hoidmist toetavate tegevuste elluviimine ja ettepanekute

tegemine lähtudes andmekaitse põhimõtetest;

5) andmete optimaalse liikumise tagamine erinevates infotehnoloogilistes rakendustes.

Eelnõu § 1 punktidega 21–23 muudetakse kehtiva HÄK-i põhimääruse §-s 152 sätestatud

personaliosakonna põhiülesandeid.

Punkti 21 kohaselt muudetakse § 152 punkti 3. Eelnõu järgi on personaliosakonna ülesanne

koordineerida päästekorraldajate valdkondlikku väljaõpet ning personali ja HÄK-i töös

osalevate vabatahtlike arendus- ja koolitustegevust.

Valdkondlik väljaõpe tähendab päästekorraldajate väljaõpet, mis on töökohapõhine õpe. Kuna

valdkondliku väljaõppe koordineerimise alla kuulub ka täiendõppe koordineerimine, ei ole

ülesannete hulgas enam täiendõppe koordineerimist eraldi nimetatud. Võrreldes kehtiva

sõnastusega on lisandunud sättesse ka HÄK-i töös osalevate vabatahtlike arendus- ja

koolitustegevus, mis on ka praegu personaliosakonna ülesanne, kuid ei ole HÄK-i

põhimääruses selgelt välja toodud. Arendus- ja koolitustegevus puudutab kogu HÄK-i

personali, aga lisaks ka HÄK-i töös osalevaid vabatahtlikke. Valdkondlik väljaõpe on kitsam

mõiste ja puudutab vaid päästekorraldajaid. Lisaks asendatakse kehtivas sättes sõna „korraldab“

sõnaga „koordineerib“, sest HÄK koordineerib väljaõpet ning arendus- ja koolitustegevust,

Sisekaitseakadeemia aga korraldab.

Punktiga 22 lisatakse personaliosakonna ülesannete hulka HÄK-i töös osalevate vabatahtlike

üle arvestuse pidamine. Punkti 23 kohaselt lisatakse HÄK-i personaliosakonna ülesannete

hulka personali motiveerimise ja tunnustamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine.

Kuigi praktikas neid ülesandeid täidetakse, ei ole HÄK-i põhimääruses neid seni reguleeritud.

7

Eelnõu § 1 punktidega 24-29 muudetakse ja täpsustatakse kehtiva HÄK-i põhimääruse §-s 16

sätestatud keskuste põhiülesandeid.

Punktiga 24 asendatakse § 16 punktis 1 tekstiosa hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede ja

muul õigusaktides sätestatud viisil saabunud teated sõnaga hädaabiteated. Tegemist ei ole

sisulise muudatusega, vaid eelnõuga võetakse määruses läbivalt kasutusele lühend

hädaabiteade (vt eelnõu § 1 p 2). Lisaks jäetakse välja ülesandena informatsiooni kogumine,

sest see on kaetud § 16 punktis 2 sätestatud abivajaduse väljaselgitamisega.

Punktiga 25 täpsustatakse § 16 punkte 3–5. Muudatused ei ole sisulised, vaid õigusselgust

loovad ja tagavad määruses läbivalt ühesuguse keelekasutuse.

Punktiga 26 asendatakse § 16 punktis 6 sõnad „Häirekeskuse abi- ja infotelefonidele saabunud

teadete“ sõnadega „abi- ja infoteadete“. Muudatus ei ole sisuline, vaid on tingitud sellest, et

abi- ja infotelefonide terminit eelnõu kohaselt põhimääruses enam ei kasutata.

Punktiga 27 täpsustatakse § 16 punktis 7, et keskuste ülesanne on koostöö riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutustega riigiinfo teenuse ja kriisiinfo teenuse osutamiseks. Praegu on

selle sätte kohaselt koostöö eesmärk HÄK-i abi- ja infotelefonide töö korraldamine. Abi- ja

infotelefonide töö korraldamine on asendatud riigiinfo ja kriisiinfo teenuse osutamisega, sest

vastavate teenuste osutamine on asjakohasem sõnastus kui telefonide töö korraldamine.

Punkti 28 kohaselt muudetakse § 16 punkte 8 ja 9. Muudatused on tingitud sellest, et eelnõuga

võetakse läbivalt kasutusele lühendid hädaabiteade ning abi- ja infoteade. Tegemist ei ole

sisulise muudatustega (vt § 1 p 2 ja 3).

Punkti 29 kohaselt täiendatakse § 16 punktiga 11, mille kohaselt on Põhja Keskuse, Ida

Keskuse, Lääne Keskuse ja Lõuna Keskuse põhiülesanne hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu andmete kvaliteedi kontroll ja ebaõigete andmete parandamine.

Kehtiva HKSOS-i põhimääruse § 7 lõike 4 kohaselt on HÄK-il hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu vastutava töötlejana kohustus ebaõiged andmed parandada. Täiendus

ei ole sisuline, vaid ülesanne sätestatakse õigusselguse huvides ka HÄK-i põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse kehtiva põhimääruse 5. peatükki §-ga 171, milles nähakse

ette üleminekusäte. Eelnõu kohaselt võib enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud lisa 1

kohast Häirekeskuse embleemi ja lisa 2 kohast lipu etalonkujutist kasutada kuni 2027. aasta 31.

detsembrini. Eelnõuga antakse piisav üleminekuaeg, et etalonkujutised välja vahetada.

Eelnõu § 1 punktiga 31 kehtestatakse uues sõnastuses määruse lisad 1 ja 2. Lisa 1 sisaldab

HÄK-i embleemi ja lisa 2 HÄK-i lipu etalonkujutist.

Eelnõu §-d 2, 3 ja 4 on valdavalt seotud eelnõu § 1 punktiga 5.

Eelnõu § 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse nr 26 § 5 lõige 5, mille

kohaselt kontrollib ohu hindamiseks teate menetleja politsei pädevuses oleva teate

menetlemise käigus andmeid teatega seotud isikute ja objektide tagaotsimise kohta oma

pädevuse piires. Eelnõu § 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva POLIS põhimääruse § 19

lõike 2 punkt 10, mille kohaselt on HÄK-l õigus infosüsteemist andmeid saada otsimise

andmestikust teadete menetlemiseks. Mõlemad muudatused on seotud sellega, et HÄK enam

vastavate andmete saamiseks päringuid ei tee. Vastavad päringud, kas tegemist võib olla

8

teadmata kadunud isiku või tagaotsitava isikuga, teeb PPA. Eeltoodust tulenevalt ei kontrolli

HÄK ka enam politsei pädevuses oleva teate menetlemise käigus andmeid teatega seotud

isikute ja objektide tagaotsimise kohta.

Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt muudetakse kehtiva HKSOS põhimääruse § 51 lõike 4 punkti 7,

mille kohaselt kuuluvad hädaabiteate menetlemise toimingu andmete alla ka sündmusega

seotud isiku, sõiduki, dokumendi või objekti tagaotsimine ja tagaotsimise põhjus. Eelnõu

kohaselt jäävad antud punkti vaid sündmusega seotud sõiduki andmed ja tagaotsimist puudutav

osa jäetakse välja (vt selgitusi eelnõu § 1 p 5 ning §-de 2 ja 4 juures). Sündmusega seotud

sõiduki andmed on vajalikud, et sündmusele vastava võimekusega reageerida. Kui

hädaabiteade tuleb eCall seadmest, siis on sõiduki andmeid vaja koguda, et saada eCall kõne

käsitlemiseks vajalikku teavet. Eelkõige puudutab see automaatselt edastatavat standardile

EVS-EN 15722 vastavat miinimumteavet. Sõiduki andmed on sõiduki registreerimismärk,

sõiduki VIN/HIN kood, sõiduki liik, mark, mudel ja värvus.

Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt asendatakse § 52 lõike 2 punktis 10 sõnad „kriisiinfo telefoni“

sõnadega „riigiinfo telefoni“. Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt asendatakse § 6 lõike 2 punktis 11

ja § 9 lõike 8 punktis 9 sõnad „abi- ja infotelefoni“ sõnadega „riigiinfo teenuse ja kriisinfo“.

Tegemist ei ole sisuliste muudatustega, vaid muudatustega tagatakse ühtne keelekasutus (vt

lähemalt eelnõu § 1 p-de 7 ja 27 selgitusi).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm

HÄK-i tegevusvaldkonda, struktuuri ja ülesandeid puudutavad muudatused mõjutavad vähesel

või suuremal määral enamikku HÄK-i teenistujaid, keda on suurusjärgus 250.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

HÄK-i tegevusvaldkonda, struktuuri ja ülesandeid puudutavate muudatuste peamine mõju on

suurem õigusselgus. Uusi ülesandeid asutusele ei lisandu. Mõju ulatus on väike, kuivõrd

muudatused ei too kaasa sihtrühma käitumises erilisi muutusi ja puudub tarvidus muutustega

kohanemisele suunatud tegevusteks. Näiteks personaliosakonna ülesannete täpsustamise ja

täiendamisega pööratakse enam rõhku personali motiveerimisele ja tunnustamisele.

Arendusosakonna uue nimetuse ja ülesannete täpsustusega tagatakse põhimääruse parem

vastavus osakonna sisuliste ülesannetega. Peadirektori asetäitjat puudutavad muudatused

tagavad vajaliku paindlikkuse juhtimisstruktuuris. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Õigusselgust ja vajalikku paindlikkust loovatel muudatustel on asutusele positiivne mõju.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju HÄK-i töökorraldusele on väheoluline, kuid positiivne.

4.2. Mõju isikuandmete töötlemisele

Eelnõu kohaselt võetakse HÄK-i ülesannetest välja isiku tagaotsimise andmete töötlemine.

Seega väheneb nii töödeldavate isikuandmete ulatus kui ka isikuandmeid töötlevate teenistujate

9

arv, sest hädaabiteadete menetlejad enam selliseid päringuid ei tee. Eelnõu ei avalda muud mõju

isikuandmete töötlemisele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Etalonkujutise muutmisega seonduvalt lisatakse muudatus vormiriietele, meenetele ja muule

jooksvalt. Lipu asendamine Põhja Keskuses, Ida Keskuses, Lõuna Keskuses ja Lääne Keskuses

toimub samuti jooksvalt. Etalonkujutiste väljavahetamiseks ei ole eraldi ette nähtud kulusid,

vaid need vahetatakse välja HÄK-i püsikulude arvelt. Siiski tuleb arvestada eelnõus toodud

üleminekusättega, mille kohaselt võib praegu kasutusel olevaid Häirekeskuse embleemi ja lipu

etalonkujutisi kasutada kuni 2027. aasta lõpuni. Selliselt tagatakse piisav aeg uute

etalonkujutiste kasutuselevõtuks. Eelnõu rakendamisega kaasnev tulu väljendub paremas

õigusselguses ja juhtimisstruktuuri paindlikkuses.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Eraldi nähakse ette HÄK-i põhimääruses üleminekusäte, mille

kohaselt võib praegu kasutusel olevaid Häirekeskuse embleemi ja lipu etalonkujutisi kasutada

kuni 2027. aasta 31. detsembrini.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning

arvamuse avaldamiseks Häirekeskusele, Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

26.06.2025 nr 1-6/3195-1

Siseministri määruse „Siseministri määruste

muutmine seoses Häirekeskuse tegevuse

täpsustamisega“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri määruste muutmine seoses Häirekeskuse tegevuse täpsustamisega“ eelnõu koos

seletuskirja ja lisadega. Palume kooskõlastus või arvamus esitada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses Häirekeskuse tegevuse

täpsustamisega“ eelnõu (5-l lehel);

2) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses Häirekeskuse tegevuse

täpsustamisega“ eelnõu seletuskiri (9-l lehel);

3) Lisa 1 – embleemi etalonkujutis;

4) Lisa 2 – lipu etalonkujutis.

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Häirekeskus

Politsei- ja Piirivalveamet

Terviseamet

MTÜ Eesti Kiirabi Liit

Kadi Parmas

[email protected]