Vastus märgukirjale

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Orm Tammepuu Teie: 19.05.2025 nr

Meie: 26.06.2025 nr 2-2/429-6

Vastus märgukirjale

Lugupeetud hr Orm

Saatsite kirja, milles tõite esile murekohad tuleohutusjärelevalve valdkonnas. Esmalt tänan, et

soovite aktiivselt panustada tuleohutusvaldkonna arengusse.

Oleme tutvunud Teie ettepanekutega ning olles neid Siseministeeriumi ja Päästeameti

ekspertidega arutanud, proovime järgnevalt anda selgitused ja mõttekohad, mis nendega seoses

tekkisid. Mõnes kohas esitame täiendavalt juurde selgitused.

Eestis puudub tuleohutuspoliitika. Puuduvad valitud kogude suunised, puudub avalik

diskussioon aktsepteeritava tulekahjuriski üle, teemat ei käsitle sisejulgeoleku

strateegiadokumendid. Päästeamet seab endale ise eesmärgid, näiteks tänavu peaksime

jõudma “Põhjamaade tasemele” - ja kontrollib ise nende täitmist. Faktiliselt puudub ameti

üle nii sisemine kui väline kontroll.

Eestis on tuleohutuspoliitika kujundamine Siseministeeriumi vastutusalas. Sisejulgeoleku

strateegiadokumentides käsitletakse tuleohutust koos kemikaaliohutusega ja kasutatakse

üldmõistet ohutuspoliitika.

Niisamuti on Siseturvalisuse arengukava eesmärk, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad

vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse teevad

Eestist turvalise riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule,

tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Tuleohutuse valdkonnas tähendab see suuremat koostööd erasektoriga ja kehtestatud nõuete

proportsionaalsust ohtude ja nende vähendamisega. Õigusloome, ühes avalikkuse kaasamisega

on ajamahukas ja seetõttu ei teki oodatud muudatused sageli tempos, mis oleks soovitud ideaal.

Kinnitan, et Siseministeerium seisab alati selle eest, et kehtestatud nõuded oleksid asjakohased.

Iga asutus seab endale ise eesmärgid ja tegevuskava sinna jõudmiseks. Päästeamet on välja

jätmas võrdlust Põhjamaadega ja keskendumas ohutumale Eestile, kus raskeid õnnetusi juhtub

harva. Tõsi, Siseministeerium ei „kontrolli“ Päästeameti tegevust nende eesmärkideni

jõudmisel, pigem toetab teda, samas aga on siseministril õigus algatada vajadusel teenistuslikku

järelevalvet nii asutuse üle tervikuna kui ka konkreetse ametiisiku suhtes. Seda pole aga õnneks

2 (4)

väga vaja läinud. Lisaks on probleemide ennetamiseks ja juurpõhjuste tuvastamiseks võimalik

ka asutuse tegevust teatud valdkondades auditeerida, milleks aga samuti ei ole vajadust olnud.

Eesti võttis 1990-ndatel üle Soome ehituslikud tuleohutusnormid, kuid tänaseks on need

“peenhäälestatud” raskestimõistetavaks kompotiks. Tuleohutuse õigusaktide eelnõudes ei

selgitata veenvalt normide vajalikkust ega hinnata adekvaatselt nende mõju. Minule

teadaolevalt ei ole toimunud ka mõjude järelhindamisi.

Tõsi, et Eesti tuleohutusnormide sätestamisel on lähtutud Soome normidest, sest Soome on

selles valdkonnas olemuselt meile sarnane riik (näiteks kasutame väga sarnaseid

ehitusmaterjale, kaabeldust jne). Mõjude järelhindamine on pidev protsess, mille käigus

korrigeeritakse nii sätteid õiguses, muudetakse standardeid, lepitakse kokku tegutsemisjuhised

jms ning Siseministeerium võtab alati tagas- ja edasisidet vastu ning põhjendatud juhtudel

viiakse sisse vajalikud muudatused õigusaktides.

Ehitusliku tuleohutuse määruse (siseministri määrus nr 17) §3 (4) 3) üldviite kaudu on

tuleohutusõigusesse inkorporeeritud ka tuleohutusvaldkonna standardid. Kui seaduse- ja

määruste eelnõudega kaasneb vähemalt formaalne seletuskiri ning need läbivad teatud

kooskõlastusprotsessid, siis standardi kirjutab autor oma äranägemise järgi ning tal ei ole

kohustust vastata selgitustaotlustele.

Siinkohal ei ole siiski võimalik nõustuda väitega, et standardi kirjutab autor oma äranägemise

järgi. Standardite koostamisega tegeleb Eestis Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ning kogu

protsess toimub kooskõlas rahvusvaheliste standardimisnõuetega ning selle raames kaasatakse

erinevate organisatsioonide ja valdkondade esindajaid, et tagada standardite koike hõlmavus ja

tasakaalustatus. Standardite järgimine on Eesti õigusruumis ka osaks heast ehitustavast.

Riikliku tuleohutusjärelevalve teostajatele puuduvad kutsenõuded. Pole vaja eriharidust

ega kompetentsi tõendamist. Inspektorid, kes ei orienteeru tuleohutusnõuete eesmärkides

ega mõjus, ei suuda paratamatult järgida ka haldusmenetluse proportsionaalsuse

põhimõtteid Kurioosumina võivad algajad inspektorid kontrollida isegi

tuleohutusekspertide (isikud, kellele Sisekaitseakadeemia on väljastanud

tuleohutuseksperdi kutsetunnistuse) tööd ja esitada kutsekomisjonile kaebusi eksperdi

„ebakvaliteetse töö“ peale.

(Vahemärkus: tuleohutusõiguses ei ole võimalik optimaalselt reguleerida kõigi

olemasolevate ja loodavate hoonete tuleohutust. Lihtsustuste tulemusel liigitatakse näiteks

kool, ööklubi ja kaubanduskeskus ühtviisi kogunemishooneteks; Sotsiaalkindlustusameti

kontor ja päästekomando büroohooneteks; pensionäride pansionaat ja

Sisekaitseakadeemia ühiselamu majutushooneteks. Kui nõudeid rakendatakse ilma

konteksti arvestamata, on tulemuseks kas üle- või alakulu. Selle probleemi võiksid

teoreetiliselt lahendada tuleohutuseksperdid, kuid Päästeametil puudub kohustus

ekspertide pakutud lahendusi aktsepteerida)

Tõsi, et Päästeameti inspektoritel ei ole enam kutsenõudeid, kuid selle asemel on Päästeametis

kehtestatud sisekoolituse ja mentorluse süsteem, mille kaudu inspektorid omandavad vajalikud

teadmised ja oskused.

Niisamuti ei ole kahtlust, et Sisekaitseakadeemias saadav haridus vastab igati tuleohutusnõuete

reeglistikus toimetamiseks. Sealhulgas toetatakse igati ametnike pädevuse arendamist, et tagada

asjatundlik ja õiglane järelevalve. Kutsesüsteemi ülalpidamine on väga kulukas ja keerukas

süsteem.

3 (4)

Järelevalve inspektoritel on piisav kogemus erinevate tuleohutusvaldkonna asjatundjate ja

nende tööga, et suuta eristada asjatundlikku ja ohutust tõendavat lähenemist. Selleks, et

kinnitada tuleohutuseksperdi töö ei pea olema ise ekspert, kuid peab orienteeruma õigusaktides

ja teadma nõuete seadmise eesmärki.

Ka kompetentsetel inspektoritel piirab ratsionaalset otsustusvabadust

tuleohutusjärelevalve töökultuur: tuleb esitada kõik nõuded, mida vähegi esitada saab, siis

ei pea vastutama, kui midagi juhtub. Aga kes vastutab kulude eest, kui midagi EI juhtu,

see ei ole PÄA mure. Tuulde lendab nii avaliku kui erasektori raha.

Iga nõue on vajalik – kas siis otseselt ohutuse aspekti tagamiseks või kaudselt, toetades mõnd

laiemat eesmärki. Nõudeid ei esitata kunagi niisama või lihtsalt formaalsuse pärast. Mööname

– selleks, et tagada terviklik ohutustase on mõnikord on vajalik ja põhjendatud mitmete nõuete

koostoime. Teadaolevalt ei eelda Päästeamet inspektoritelt, et viimased esitaksid alati kõik

võimalikud nõuded. Samas tuleb arvestada, et teatud nõuete puhul ei ole inspektoril

kaalutlusõigust ja need tuleb esitada seadusest tulenevalt.

Ehitus- ja kasutuslubade/teatiste menetluses on PÄA inspektorid kooskõlastaja rollis, nad

ei anna välja haldusakte. Seetõttu ei vormistata ka keeldumisi haldusaktile vastaval kujul:

tihti puuduvad korrektsed viited õiguslikule alusele ning eesmärgipärased selgitused, miks

(lisa)nõudeid esitatakse. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, ei ole võimalik keeldumist

vaidlustada. Vaidlemist takistab sageli ka ajasurve – projektidel on tähtajad, mis sunnib

PÄA nõudmistele alluma. See loob ametis üleoleva võimupositsiooni ega soodusta hea

halduse põhimõtete järgimist.

Tõsi on, et inspektorid ei väljasta haldusakte ega tee lõplikke otsuseid, kuid nende sisendil ja

kooskõlastusel on oluline kaal. Selguse tagamine on oluline, mistõttu on nõuete põhjendamine

ning nende esitamise õigusliku aluse selgitamine praktikas kindlasti see, mida saab parandada.

Seega siin osaliselt teiega nõustun ning astume ka samme, et olukorda parandada.

Lähtutakse põhimõttest, et iga pädev isik vastutab oma töövaldkonna asjatundliku täitmise eest.

Inspektori ülesanne ei ole koostada taotleja eest nõuetekohast dokumentatsiooni, vaid toetuda

sellele, et esitatud teave vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Samas oleme veendumusel, et

inspektor ei esita meelevaldseid nõudeid, vaid kontrollib, et esitatud teave ja lahendused

võimaldaksid hinnata tegevuse vastavust nõuetele. Usalduslik koostöö ja läbipaistev suhtlus

aitavad sarnaseid pingeid maandada ning viivad tulemuseni, mis teenib kõigi osapoolte huve.

Päästeametil on ühiskonnas väga kõrge usaldus ja autoriteet. Selle najal näib vähemalt

osa tuleohutusjärelevalvest tegutsevat mingis oma mullis, pidades enda interpretatsioone

ainuõigeteks ning vaevumata esitama oma nõuete kohta sisulisi selgitusi. „Nii peab olema,

sest meie ütleme, et nii peab olema!“ Nagu mainitud – ametlikku vaide esitamise võimalust

ei ole ning ka eraviisiline vaidlemine enamasti tulemust ei anna.

Päästeinspektorid kooskõlastavad aastas väga palju menetlusi, kus käsitletakse

tuleohutusnõudeid, eesmärgiga tagada ohutus ja seaduslikkus. Üksikud negatiivsed kogemused

on muidugi kahetsusväärsed, kuid neid ei ole asjakohane üldistada kogu Päästeameti tööle.

Siseministeeriumis jälgime pidevalt, kas ameti suhtes esitatavad kaebused on kuidagi süsteemse

probleemi osa või mitte.

„Tuleohutus poliitikas ei lenda“, selgitas mulle üks kõrge päästeametnik

siseministeeriumisse pöördumise mõttetust. Kirjutasin nüüd artikli Postimehele,

eesmärgiga avaliku surva abil parandada riikliku tuleohutusjärelevalve halduskultuuri,

4 (4)

kuid pöördun murega ka otse Teie poole, siseminister Taro. Huvi korral olen valmis

jagama täiendavaid selgitusi.

Aitäh selle pakkumise eest. Tuleohutus on oluline valdkond, mis on vahetult seotud inimeste

elu, tervise ja vara kaitsega. Ka koalitsioonileppes oleme kokku leppinud, et korrastame

tuleohutusvaldkonda, sh üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete

rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide kooskõlastamise õigusruumi ning

kaotame ajakohatud nõuded. Samas on eesmärk suurendame usaldusväärsust pädevate isikute

tegevuse suhtes ning vähendame dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister